01.01.2019

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele

ja energiamärgisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58

„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded

energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmise määrusega (edaspidi käesoleva määrusega)

kehtestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 64 lõike 5 ja § 66 lõike 6 alusel.

Määrus on koostatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade

hulka kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr 130 „Ministrite pädevus

ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ka ehitusvaldkond. Määruse koostamise

tingis vajadus ühtlustada majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone

energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM määrus nr 58) ja majandus- ja taristuministri

30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi

MTM määrus nr 36) määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 2018. a välja töötatud uues

sõnastuses tehtud muudatuste ja täiendustega.

Käesoleva määrusega täpsustatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel

kasutatavat arvutamise metoodikat ja energiamärgiste välja andmise korda. Käesolevas määruses

tehtud muudatused on seotud EhS § 65 lõike 3 alusel 1. jaanuarist 2019. a jõustuva ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ uue terviktekstiga

(edaspidi hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrus)1. Nimetatud määrusega sätestatakse

eelkõige uued hoonete kategooriad ja muudetakse madal- ning liginullenergiahoonetele kohalduvaid

energiatõhususarvude piirväärtusi. Nendest muudatustest lähtudes sätestatakse käesoleva määrusega

vastavatele hoonekategooriatele tüüpilise kasutuse andmed ja energiamärgiste skaalad. Võrreldes

MTM määrusega nr 58 täpsustatakse käesoleva määrusega energiatõhususe arvutamise metoodika

aspekte, nagu õhulekkearvude määramist, soojuspumpade käsitlemist energiaarvutuses ning

sätestatakse alused lokaalse taastuvenergia omatarbe osakaalu määramiseks. Lisaks sellele on MTM

määruse nr 58 sõnastusi parandatud normitehniliselt, muuhulgas on täpsustatud standarditele tehtud

viiteid. MTM määruses nr 36 täpsustatakse energiamärgiste skaalad ja ühtlustatakse mõisted köetav

pind ning madala temperatuuriseadega pind EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega.

Hoone energiatõhususe arvutuste nõuetes kavandatakse edaspidi rohkem tähelepanu suunata heale

tavale, eelkõige konkreetsetele juhenditele, mis on energiaarvutuste tõhusamaks läbiviimiseks eriala

1 Eelnõu seletuskirjas kasutatakse selgitustes hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest hoone energiatõhususe arvutamise metoodikasse üle toodud sätete kohta lühendit hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrus ka kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 03.06.2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ kontekstis.

ekspertide poolt koostatud ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud.

Need juhendid on järgmised:

- Sihtasutus KredExi juhend „Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuse arvutus“;

- Sihtasutus KredExi juhend „Valgustustiheduse ja nõudluspõhise valgustuse

energiasimulatsiooni juhend“ ja

- sihtasutus KredExi juhend „Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend“.

Käesoleva määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali (tel: 639 7672, e-post: margus.tali@mkm.ee). Käesoleva

määruse eelnõu koostamisel osalesid ka sama ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist

Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post: ylle.reidi@mkm.ee), Tallinna Tehnikaülikoolist inseneriteaduskonna

ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Jarek

Kurnitski (tel: 620 2406, e-post: jarek.kurnitski@taltech.ee), inseneriteaduskonna ehituse ja

arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Targo Kalamees (tel: 620 2403,

e-post: targo.kalamees@taltech.ee), inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi

liginullenergiahoonete uurimisrühma doktorant-nooremteadur Raimo Simson (tel: 620 2405, e-post:

raimo.simson@taltech.ee), mittekoosseisuline lektor Teet Tark (tel: 612 9818, e-post:

teet.tark@hevac.ee), KredEx-i eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe

projektijuht Kalle Kuusk (tel: 667 4140, e-post: kalle.kuusk@kredex.ee).

Eelnõu ja seletuskirja lõpliku teksti vormistasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo ja sama osakonna peaspetsialist Ülle Reidi.

Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7151403, e-post: anne-ly.normak@mkm.ee).

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

Käesolev määrus koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga sätestatakse MTM määruses nr

58 ja teise paragrahviga MTM määruses nr 36 kavandatud muudatused.

Paragrahviga 1 sätestatakse MTM määruses nr 58 kavandatud muudatused.

Paragrahvi 1 punktis 1 muudetakse § 2 lõike 1 punkte 1 ja 2. Muudatustes täpsustatakse mõistet

„tehnosüsteem“ ja „sisekliima tagamine“.

Võrreldes MTM määruse nr 58 kehtiva redaktsiooniga on mõiste „tehnosüsteem“ loetelule lisatud

automaatikasüsteem. Uus tehnosüsteemi definitsioon vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivile (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta

ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75-91) artikli 1 punktile 1.

Mõiste on selliselt toodud ka EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Mõiste on kooskõlas samuti

EhS § 4 lõikes 5 toodud mõistega, mille kohaselt on tehnosüsteem ehitise toimimiseks, kasutamiseks

või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike

konstruktsioonielementidega. Seega tuleb ka MTM määruse nr 58 kasutamisel arvestada, et nimekirjas

nimetatud süsteemid loetakse tehnosüsteemiks üksnes juhul, kui need on ette nähtud ehitise

toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks.

Mõistet „sisekliima tagamine“ definitsiooni täpsustatakse normitehniliselt lähtuvalt EhS § 62 lõikest

1. Jäetakse ära näitlik loetelu, mille kohaselt kuulub ruumiõhu kvaliteedi tagamise hulka kütmine ja

jahutamine. Selle asemel on viidatud hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusele, millega

muudatus on kooskõlas.

MTM määruse nr 58 kehtivas redaktsioonis ei ole tehnosüsteemi sisu täpsustatud. Tulenevalt

praktilistest vajadustest on täpsustatud loetelu, mida tehnosüsteemide puhul arvesse võetakse.

Kõnesoleva muudatusega esitatud loetelu on energiaarvutuse tegemise jaoks ammendav, aga tuleb

arvestada erisustega võrreldes EhS § 4 lõikes 5 sätestatud tehnosüsteemi mõistega. Näiteks

tugevvoolupaigaldiste osas kuuluvad energiaarvutuse koosseisu ainult need osad, mis on määruses

loetletud tehnosüsteemi ja standardkasutuse all. Tugevvoolu paigaldiseks on tavamõistes ka näiteks

lift, mida aga ei ole otstarbekas energiaarvutustes arvestada. Teise näitena ei arvestata energiaarvutuses

toiduvalmistamiseks ette nähtud gaasipliite, millel puudub elektrikasutus.

Paragrahvi 1 punktis 2 muudetakse § 2 lõike 1 punkte 6 – 8. Muudatustes täpsustatakse

energiaarvutustes kasutatavate tegurite „SPF“, „SEER“ ja „SCOP“ määratlused vastavalt hoonete

energiatõhususe direktiivile. Kuna erialaspetsialistide seas on levinud kasutuses lühendid SPF, SEER

ja SCOP, siis põhiterminitena jäävad need kasutusele, kuid määruses tuuakse ära ka nende mõistete

definitsioonid. Punktis 6 soojuspumba abiseadmete elektritarbena mõeldakse näiteks kondensaatori

ventilaatori, maakontuuri ja küttesüsteemi ringluspumpade elektritarvet.

Paragrahvi 1 punktis 3 täpsustatakse § 2 lõike 2 punkti 3 selliselt, et lokaalseks taastuvenergiaks

loetakse ka hoone lähiümbruses toodetud elektri või soojusenergiat. Hoone lähiümbrus on

määratlemata õigusmõiste, mis tuleb sisustada lähtudes igakordsetest oludest.

Paragrahvi 1 punktides 4 – 5 muudetakse § 2 lõike 2 punkte 4 ja 5 ja 11 – 12. Muudatustega

ühtlustatakse mõisted hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse vastavate mõistetega.

Paragrahvi 1 punktis 6 muudetakse § 2 lõike 2 punkti 20. Muudatusega täpsustatakse, et

netoenergiavajadus tarbevee soojendamiseks hõlmab üksnes vett, mida soojendatakse hoones

tarbimiseks. Hoones tarbitavaks veeks nimetatakse ka sellist vett, mille tarbimise lõppasukoht asub

väljaspool hoonet.

Paragrahvi 1 punktis 7 lisatakse § 2 lõikesse 2 punktid 25-28, millega tuuakse MTM määrusesse nr 58

hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sisalduv mõisted „tuulutusasend“, „köetav pind“ ja

„madala temperatuuriseadega pind“, kuna mõistetel on oluline seos selles määruses sätestatud suvise

ruumitemperatuuri kontrolli ja energiatõhususarvu (ETA) määramisega. Samuti lisatakse mõiste

„energiakasutus“ sest summaarse energiakasutuse ja energiatõhususarvu definitsioonide puhul on

oluline rõhutada, et energiakasutus on üldmõiste, mis väljendab soojus- ja elektrienergia koguseid

sõltuvalt vaadeldavast tehnosüsteemist, kusjuures soojusenergia võib muunduda elektrienergiaks

tehnosüsteemi ühest osast teise liikudes.

Paragrahvi 1 punktis 8 muudetakse 2. peatüki pealkirja tulenevalt sellest, et energiatõhususe arvutuse

etapid tuuakse hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest MTM määrusesse nr 58.

Paragrahvi 1 punktis 9 lisatakse §-i 3 lõige 11. Lõikes sätestatakse nõuded suure energiatarbega hoone

energiatõhususe arvutusele. Kui muudele hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse § 1 lõikes

3 toodud hoonetüüpidele tehakse energiaarvutus hoone tüüpilisel kasutamisel, siis erand on sama lõike

punktis 11 nimetatud ja defineeritud suure energiatarbega hoone. Kuna antud üldnimetuse alla

kuuluvad väga intensiivse energiakasutusega hooned, milles nõutud sisekliima tingimusi ja

energiakasutust on keeruline ühtlustada, siis ei ole sellele hoone kasutusotstarbele tüüpilise kasutuse

andmeid sätestatud. Selle asemel kasutatakse energiaarvutuses hoone projektis sätestatud sisekliima ja

tehnoloogia energiakasutuse andmeid.

Paragrahvi 1 punktis 10 lisatakse määrusesse § 31 millega tuuakse hoone energiatõhususe

miinimumnõuete määrusest MTM määrusesse nr 58 üle energiaarvutuse etappide ja üldpõhimõtete

sätted. Energiaarvutusega määratakse hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks,

tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete (näiteks kodumasinad ja muud olme- või

bürooelektriseadmed ning muud hoonetes kasutatavad seadmed) kasutamiseks. Summaarse

energiakasutuse alusel määratakse tarnitud ja eksporditud energiakasutused ning hoone

energiatõhususarv. Energiaarvutus hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamiseks tehakse

vastavalt EhS § 64 lõike 4 alusel kehtestatud määrusele hoone energiatõhususe arvutamise metoodika.

Energiamärgise andmiseks vajalike arvutuste tegemine eeldab spetsiifilise tarkvara kasutamist ja selle

kasutamise oskust. Vastava tarkvara kasutamise oskust hinnatakse ka erialaspetsialistide kutsete

andmisel. Energiamärgist tohib anda üksnes vastava kutsega spetsialist.

Kütte- ja jahutussüsteemide täpsete karakteristikute määramisega on seotud mitmed arvutuste etapid,

millest kõik ei ole seotud paragrahvis sätestatud energiaarvutusega. Seetõttu sätestatakse üheselt, et

energiaarvutuste tegemisel viiakse kütte- ja jahutussüsteemi puhul läbi energiakasutuse arvutused.

Lõigete 1–3 sõnastused vastavad hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse sõnastusele. Lõike

2 punkti kaks sõnastust on muudetud normitehniliselt, sest hoone energiatõhususe miinimumnõuete

määruse § 15 lõike 3 punktis 2 sisaldub loetelus lisasäte ventilatsiooniõhu arvutuse kohta. Tingimus,

mille kohaselt ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutuses tuleb

arvestada ka soojusvaheti jäätumise vältimiseks vajalikku energiakasutust, on käesolevas määruses

sätestatud eraldi lõikena 3.

Lõikes 4 sätestatakse, et määruses nimetamata tehnosüsteemi (näiteks pliidikubu, väljatõmbekapp,

basseinivee kütteseade, serveriruumitaristu, külmkamber, külmlett, suurköögiseade), samuti madala

temperatuuriseadega pinna (näiteks garaaže ja keldreid, mida köetakse madalate temperatuurideni,

teenindav tehnosüsteem) ja elektritarviti (näiteks elektriauto laadimispunkt, lift, mootor ukse

avamiseks ja sulgemiseks, välisvalgustus, välikütteala, sulatuskaabel, välispistikupesa)

energiakasutust energiaarvutuses arvesse ei võeta.

Hoone energiatõhususe miinimumnõuete eesmärk on tagada hoone tarindite ja sisekliima tagamiseks

kasutatud oluliste tehnosüsteemide optimaalse kombinatsiooni valimine. Lõikes 4 nimetatud

tehnosüsteemide ja elektritarvitite energiatarve ei ole osa hoone tüüpilisest kasutusest. Madala

temperatuuriseadega pinnad ei kuulu köetava pinna hulka. Nimetatud süsteemid ja tarvitid asuvad

samuti tihti väljaspool hoone köetavat pinda või ei ole otseselt seotud hoone energiakasutusega ja

seega ei arvestata nende elektritarvitite ja süsteemide mõjuga hoone energiatõhususe näitaja

määramisel.

Paragrahvi 1 punktis 11 tehakse § 5 lõigetes 1 ja 2 normitehniline muudatus, milles võetakse sõna

„seade“ asemel kasutusele täpsem erialapraktikas levinud sõna „seadearv“.

Paragrahvi 1 punktis 12 muudetakse § 6 lõike 1 tabelit 1, st muudetakse hoone tüüpilise kasutuse

andmed vastavalt hoone kasutusotstarbele.

Erinevate hoonete ja ruumide tüüpilisel kasutusel määratakse suhteliselt detailselt inimeste kohaloleku

aeg, valgustuse ja seadmete kasutamine ning nimetatud hoone kasutusega seotud asjaoludest tingitud

vabasoojuste eraldused. Samuti antakse ette andmed sooja vee erikulule, ventilatsioonisüsteemi

kasutusaegadele ning kaminate, ahjude ja keriste kasutamisele, kui nimetatud energiatarvitid asuvad

hoones. Kõigist toodud arvutuslikest väärtustest tekib terviklik hoone energiakasutuse profiil, mis ongi

tüüpiline kasutus. Sellise fikseeritud väärtustega energiakasutuse profiili kasutamine on vajalik üheselt

mõistetavate ja hoone kasutusotstarbe piires võrreldavate tulemuste saamiseks.

Kõik tüüpilise kasutuse andmete tabelid on koondatud määruse § 6 tabelisse 1. Tabelit on võrreldes

kehtiva MTM määrusega nr 58 täiendatud selliselt, et see kajastaks hoone energiatõhususe

miinimumnõuete määruses sätestatud uusi kasutusotstarbeid. Valgustusest eralduvat soojust on

valdavalt langetatud, lähtudes sellest, et eelmise määruse tervikteksti koostamisest möödunud aja

jooksul on kasutusele võetud kõrgema efektiivsusega valgusallikad.

Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² – tüüpilise kasutuse andmed vastavad korterelamule,

v.a valguse soojuseraldus, mis on võrdne ülejäänud väikeelamute kategooriates kehtivate

väärtustega.

Väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu – tüüpilise kasutuse andmed põhinevad

MTM määruses nr 58 sätestatud väikeelamu tüüpilise kasutuse andmetele. Uues sõnastuses on

seadmete soojuseraldust langetatud: 3 W/m² asemel on uueks energiatõhususe arvutuses

kasutatavaks väärtuseks 2,4 W/m².

Väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² – tüüpilise kasutuse andmed põhinevad MTM määruses

nr 58 sätestatud väikeelamu tüüpilise kasutuse andmetel, kuid arvestatud on madalama

inimtihedusega. Sellest tulenevalt on inimeste soojuseraldusteks tüüpilisel kasutusel 1,4 W/m²

ja inimtiheduseks 60,7 m²/inimese kohta.

Kasarmu – tegemist on uue kasutusotstarbega, mille tüüpilise kasutuse andmed on määratud

vastavalt tegelikele tarbimisandmetele.

Kontorihoone – uues sõnastuses kasutatakse vastavalt EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud

määruses tehtud muudatustele nimetuse „Büroohoone, raamatukogu ja teadushoone“ asemel

üldnimetust „kontorihoone“. Tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust langetatud,

12 W/m² asemel on uueks väärtuseks, mida energiatõhususe arvutuses kasutatakse, 10 W/m².

Ärihoone – uues sõnastuses kasutatakse vastavalt EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses

tehtud muudatustele nimetuse „toitlustus- ja teenindushoone“ asemel üldnimetust „ärihoone“.

Tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust langetatud, 20 W/m² asemel on uueks

väärtuseks, mida energiatõhususe arvutuses kasutatakse, 19 W/m².

Kaubandushoone ja terminal – tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust

langetatud, 20 W/m² asemel on uueks väärtuseks mida energiatõhususe arvutuses kasutatakse,

19 W/m².

Haridushoone – tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust langetatud, 15 W/m²

asemel on uueks väärtuseks 12 W/m². Loobutud on täpsustusest, mille kohaselt haridushoone

hulka ei kuulu koolieelsete lasteasutuste hooned. Kasutusotstarvete täpset koosseisu on

täpsemalt kajastatud hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse seletuskirja lisas 2.

Koolieelse lasteasutuse hoone – uues sõnastuses kasutatakse vastavalt EhS § 65 lõike 3 alusel

kehtestatud määruses tehtud muudatustele nimetuse „koolieelne lasteasutus“ asemel

üldnimetust „koolieelse lasteasutuse hoone“. Tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse

soojuseraldust langetatud, 15 W/m² asemel on uueks väärtuseks 12 W/m², inimtihedust on

langetatud: 3,8 m²/inim asemel on väärtus 4,4 m²/inim. Sellega seoses on inimeste

soojuseraldust langetatud 8 W/m²-ni.

Ravihoone – lähtudes hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse muudatustest pole

selle kasutusotstarbe vasteks enam haigla vaid muu ambulatoorset ravi osutav asutus. Seega on

muutunud tüüpilises kasutuses arvestatavad lahtiolekuajad: seitse päeva nädalas ööpäev läbi

avatud hoone asemel on edaspidi tegemist alates kella 07:00 kuni 20:00 kasutusel oleva

hoonega, mis on avatud viis päeva nädalas. Tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse

soojuseraldust tõstetud ühe ühiku võrra ja seega on uueks väärtuseks, mida energiatõhususe

arvutuses kasutatakse 10 W/m².

Tööstushoone ja laohoone – tegemist on uute kasutusotstarvetega, mille tüüpilise kasutuse

andmed on määratud vastavalt tegelikele tarbimisandmetele.

Suure energiatarbega hoone – lähtudes hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest ei

ole suure energiatarbega hoone kasutusotstarbele tüüpilise kasutuse andmeid sätestatud.

Vastavad väärtused määrab kindlaks energiaarvutuse läbiviija, lähtudes ehitusprojektist ja

erialasest pädevusest.

Tüüpilise kasutuse andmete sätestamisel eeldatakse, et haridushoones on ajavahemikus 15. juuni kuni

15. august koolivaheaeg. Sellel perioodil on hoone kasutusaste 0,1 ning ventilatsioon vastab kasutusaja

välisele režiimile. Väljaspool kasutusaega on ventilatsiooni õhuvooluhulk 0,15 l/(s·m2). On oluline

silmas pidada, et eelnimetatud perioodi kasutusajavälist režiimi kasutatakse üksnes energiaarvutuse

läbiviimisel. Tegeliku kasutuse käigus võib koolihoones suvisel ajal viibida inimesi ning toimuda töö

(näiteks õpilaste suvetöö), mistõttu sellises situatsioonis peavad kasutatavad ruumid tagama inimeste

jaoks sobiliku sisekliima, sh piisava õhuvahetuse. Kasutusaja väline õhuvooluhulk tagab piisava

õhuvahetuse vältimaks ruumides näiteks niiskuskahjustusi, kuid sellise õhuvahetusega ei ole võimalik

tagada nõutud sisekliima tingimusi oludes, kus ruumi siiski kasutatakse.

Tabelis 1 on sätestatud tüüpilisele kasutusele vastav valgustuse võimsus. Samas on käesoleva määruse

§-s 6 sätestatud võimalus, et juhul kui hoones kasutatakse määruses sätestatust väiksemat valgustuse

võimsust tuleb arvutuslikult tõestada vähemalt sama valgustiheduse säilitamine. Keskmise

valgustusvõimsuse arvutus sooritatakse juhul, kui kasutatakse valgustuslahendust, mille puhul toimub

nõudluspõhine valgustuse juhtimine.

Paragrahvi 1 punktis 13 tehakse § 6 lõikes 4 normitehniline muudatus, milles võetakse sõna

„valgustus“ asemel kasutusele täpsem erialapraktikas levinud sõna „valgustuspaigaldis“.

Paragrahvi 1 punktis 14 muudetakse § 6 lõiget 5. Muudatusega antakse valgustuse nõudluspõhise

juhtimise olemasolul võimalus tugineda heale tavale vastavalt EhS §-le 7. Antud juhul võib heaks

tavaks lugeda näiteks Sihtasutus KredExi juhendit „Valgustustiheduse ja nõudluspõhise valgustuse

energiasimulatsiooni juhend“. Kasutatud hea tava metoodika valikut tuleb energiaarvutustes

põhjendada.

Paragrahvi 1 punktis 15 muudetakse § 6 lõiget 9 ja lisatakse tabelisse 2 energiaarvutuste detailsete

kasutusastmete ja kasutusprofiilide osas kasarmu valgustuse ja seadmete kasutusprofiil ning

asendatakse büroohoone kontorihoone mõistega, millega ühtlustatakse mõisteid hoone

energiatõhususe miinimumnõuete määrusega. Samuti lisatakse tabel 21, millega sätestatakse

majutushoone, kaubandushoone, ravihoone, laohoone ja tööstushoone detailse kasutusprofiili andmed.

Paragrahvi 1 punktis 16 muudetakse § 6 lõiget 11 ja täpsustatakse, et koolieelse lasteasutuse ruumina

eristatakse mänguruumi ja magamisruumi kasutusprofiile. Sama jagunemine on sätestatud kehtiva

MTM määruse nr 58 tabelis 3. Seega ühtlustatakse käesoleva sättega mõisted. Samuti tehakse

normitehniline muudatus ja võetakse sõna „vabasoojus“ asemel kasutusele täpsem erialapraktikas

levinud sõnapaar „vabasoojuse väärtus“.

Paragrahvi 1 punktis 17 muudetakse § 6 lõikes 11 esitatud tabeli 4 pealkirja, milles asendatakse sõna

„Vabasoojused“ erialas levinud sõnapaariga „Vabasoojuse väärtused“.

Paragrahvi 1 punktides 18 ja 19 muudetakse ja täiendatakse § 6 lõiget 12 ning eristatakse haridushoone

mõistes koolieelse lasteasutuse hoone, viies mõisted vastavusse hoone kasutusotstarvete loeteluga

tabelis 1.

Paragrahvi 1 punktis 20 muudetakse §-i 7 ja viiakse § 7 tabelis 5 hoone kasutusotstarvete jagunemine

vastavusse hoone kasutusotstarvete loeteluga § 6 tabelis 1.

Paragrahvi 1 punktides 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõige 2 ja muudetakse § 8 lõige 3 punkti

4. Muudatustega välistatakse elekterküttel kerise kasutamine energiaarvutuses ka juhul, kui seda

kasutatakse väikeelamu või korteri kütmiseks. Keriste kasumine võib olla väga ebaregulaarne ja

leiliruumid on reeglina lahendatud eraldi soojustatuna. Seega ei toimu nendest ruumidest olulist

lisasoojuse levikut ülejäänud hoonesse.

Paragrahvi 1 punktis 23 muudetakse § 9. Hoone välispiirde õhulekke arvestamise nõuded sõnastatakse

ümber selliselt, et õhulekkearvu väärtuse eeldamine projekteerimisel ja õhulekkearvu määramine

ehitusprotsessi kestel vastaksid täpsemini tegelikule ehitusprotsessi käigule.

MTM määruse nr 58 § 9 lõikes 1 sätestatakse õhulekkearvude väärtused, mida hoone

energiatõhususarvutusel kasutatakse. Kaasaegseid ehitusmaterjale ja konstruktiivseid lahendusi

kasutades on võimalik saavutada väga madal õhulekkearvu väärtus. Üheks oluliseks osaks madala

õhulekkearvu väärtuse saavutamisel on õhulekke mõõtmine. Mõõtmised iseenesest õhuleket ei

langeta, kuid üksnes mõõtmistega on võimalik kindlaks määrata õhuleket põhjustavad ebatihedused

(eelkõige tarindite ühenduskohad ja tehnosüsteemide läbiviigud tarinditest). Kui need ebatihedused on

määratletud, on neid võimalik parandada. Valminud hoonete alusel läbi viidud uuringud kinnitavad,

et kui õhuleket ehitusprotsessi käigus ei määrata, kujunevad õhulekkearvud suuremaks ja võivad

ulatuda käesolevas määruses sätestatud baasväärtusteni. Samas toimub energiatõhususe

miinimumnõuete täitmiseks vajalik energiaarvutus juba enne ehitusprotsessi algust, mil pole võimalik

mõõdetud õhulekkearvust lähtuda. Seda asjaolu arvesse võttes on lõikes 1 sõnastatud kaks võimalikku

olukorda, millest alusel valib energiaarvutuse läbiviija õhulekkearvu väärtuse.

MTM määruse nr 58 § 9 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et juhul kui hoone ehitamisel on kavandatud

läbi viia õhulekkearvu mõõtmine, kasutatakse energiaarvutuses õhulekkearvu väärtust 1,5 m³/(h·m²).

Selline õhulekkearvu väärtus on ehitusprotsessi käigus õhulekkega teadlikult tegeledes võimalik

hõlpsalt saavutada. Senisest madalama õhulekkearvu väärtuse kasutamisel energiaarvutuses on juba

ehitusloa taotlemise eel võimalik arvesse võtta kavatsust rajada madala õhulekkega hoone.

Liginullenergiahoone nõuete jõustumisel on oluline, et kõrgemat energiatõhusust tagavate

lahendustega oleks võimalik arvestada juba ehitusloa taotlemise eel. Kui õhuleket ehitusprotsessi

käigus ei mõõdeta, nii nagu hoone projekteerimisel kavandati, tuleb valminud hoone lahendusele

vastav energiatõhususarv määrata õhulekkearvude baasväärtuste alusel.

MTM määruse nr 58 § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et juhul kui hoone õhulekkearv on määratud

deklareerimisemeetodiga, siis kasutatakse energiaarvutuses vastavat väärtust. Deklareerimismeetodit

kasutavad eelkõige tüüpprojektidele vastavate hoonete ehitajad ning element- ja moodulhoonete

koostajad, kuna neil on olemas andmed varasemalt ehitatud sarnaste hoonete õhulekkearvu kohta ja

selle meetodi kasutamisel ehitaja deklareerib varasemate sarnaste hoonete õhulekkearvu. Juhul kui

ettevõttes rakendatakse asjakohast kvaliteedisüsteemi, on võimalik saavutada püsivalt sarnane

õhulekkearvu väärtus. Deklareerimismeetodi täpsem kirjeldus on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli

ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli uurimistöö „Elamute õhulekkearvu baasväärtuse

väljaselgitamine ja õhulekkearvu muul viisil tõendamise metoodika väljatöötamine“ raportis.

MTM määruse nr 58 § 9 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui projekteeritud õhulekkearv on suurem kui

tabeli 6 baasväärtus, siis kasutatakse vastavat suuremat projekteeritud väärtust. Teoreetiliselt on

võimalik, et teatud ehitustehnoloogia korral ei saa tabelis 6 nimetatud väärtusi järgida.

MTM määruse nr 58 § 9 lõikes 3 on täpsustatud viidet standardile. Kehtivas MTM määruses nr 58

sätestatud standard EVS-EN 13829 „Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhupidavuse

määramine. Ventilaatoriga survestamise meetod“ kaotas kehtivuse 03.12.2015 a, kui see asendati

standardiga EVS-EN ISO 9972 „Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhulekke määramine.

Ventilaatoriga survestamise meetod“. Seega sätestatakse ka lõike 3 uues sõnastuses, et vastavalt

standardile EVS-EN ISO 9972 või muu nõuetekohase standardi või üldtunnustatud metoodika alusel

määratud õhulekkearvu väärtusi kasutada energiaarvutuses.

MTM määruse nr 58 § 9 lõikes 4 sätestatakse, et juhul kui õhulekkearvu ei ole ehitamise käigus

mõõdetud või muul viisil määratud, kasutatakse energiaarvutuses käesoleva määruse lisa 2 tabelis 6

sätestatud väärtuseid. Käesoleva määruse lõike 4 sõnastus vastab kehtiva MTM määruse nr 58 § 9

lõike 1 sõnastusele. Sõnastust on parandatud normitehniliselt. Nimetatud nõue on toodud paragrahvi

lõppu, kuna lõike 1 uues sõnastuses on loodud võimalus kasutada baasväärtustest madalamat õhulekke

arvu väärtust, tingimusel, et ehitamise käigus viiakse läbi õhulekke arvu mõõtmine. Kui seda mõõtmist

läbi pole viidud, tuleb hoone lõplikule lahendusele vastav energiatõhususarvutus läbi viia

õhulekkearvu baasväärtustega. Juhul kui õhulekke minimeerimisega projekteerimise ja ehitamise

käigus ei tegeleta, ei ole alust eeldada, et saavutatakse baasväärtusest madalama õhulekke määraga

hoone.

Paragrahvi 1 punktides 24 – 26 muudetakse § 10 lõikeid 1, 7 - 10 ning paragrahvi lisatakse lõiked 11

ja 12. Muudatusega muudetakse netoenergiavajaduse nõude kontrollimise regulatsiooni ja lisatakse

suvise ruumitemperatuuri kontrolli nõuded. Vastavad nõuded on mõningate normitehniliste

parandustega üle toodud hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest. Lõige 11 kohaldub

üksnes eluhoonetele ja juhul, kui avatavad aknad puuduvad või kui akende avamist ei ole ette nähtud

muul põhjusel tulenevalt ümbritsevast keskkonnast. Näiteks kui terve korteri fassaad asub mürarikka

automagistraali kohal, ei ole otstarbekas akende avamist eeldada.

Paragrahvi 1 punktis 27 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõige 3. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks

määruses sisalduv tabel 7. Kui tarindi liitekoha soojusläbivuse väärtust ei ole võimalik arvutada või

täpsemalt määrata, siis võib tugineda heale tavale. Näiteks võib tugineda sihtasutus KredExi juhendile

„Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuse arvutus“, mille abil on võimalik teostada konkreetse

tarindi liitekoha joon- ja punktsoojusläbivuste soojuslevi arvutus. Samuti saab tugineda sihtasutus

KredExi juhendile „Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuste kataloog“, mille alusel võib

määrata eelkõige elamute tüüpiliste tarindite liitekohtade joonsoojusläbivuste väärtusi.

Määruses ei määratleta mitte seda, millal tarindite liitekoha soojusläbivuse arvutus tehakse, vaid

kuidas seda tehakse. Ehitusloa taotlemiseks vajaliku ehitusprojekti detailsuse tasemel tarindite

liitekoha soojusläbivuse arvutusi tegema ei pea, vaid ehitusprojektis antakse lubadus, et vastavad

soojusläbivuse väärtused tulevikus saavutatakse. Lõplikud väärtused arvutatakse teostusjooniste alusel

ning esitatakse koos kasutusloa taotluse ja vastavas detailsuses ehitusprojektiga.

Paragrahvi 1 punktis 28 muudetakse § 13 lõiget 1 ja lisatakse reegel, et hoone korruselisuse määramisel

arvestatakse üksnes maapealsete korrustega. Vastav täpsustus tehakse, sest MTM määruse nr 58

tõlgendamisel on tekkinud küsimusi, sest õigusaktides eristatakse maapealset ja maa-alust korrust.

Samas infiltratsioon, kui tarindite ebatihedustest põhjustatud õhuleke, tekib muuhulgas tuule mõjul

tekkivast rõhkude vahest hoone välis- ja sisekeskkonna vahel. Vastav mõju puudub maa-alustel

korrustel.

Paragrahvi 1 punktis 29 muudetakse § 14 lõiget 10 selliselt, et kaugkütte kasutegur muudetakse

väärtusele 0,9. Kuivõrd tegemist on kaugküttesüsteemiga tervikuna, siis ei ole vajalik täpsustada

soojussõlme kui kaugküttesüsteemi kasutegurit.

Paragrahvi 1 punktis 30 muudetakse §-i 16 ja sätestatakse kehtiva määrusega võrreldes täpsemad

alused sellele, kuidas toimub soojuspumpsüsteemi käsitlus kombineeritud küttesüsteemi

energiaarvutuses.

MTM määruse nr 58 § 16 lõikes 1 sätestatakse, et tooteandmete puudumisel määratakse

soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal lähtudes tabelites 10-102 sätestatud andmetest.

Tabelis 10 on sätestatud väärtused, et määrata soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide

kütte ja sooja tarbevee netoenergia vajadusest. Juhul kui soojuspump soojendab ka ventilatsiooniõhku,

siis ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajalik küttevõimsus ja netoenergiavajadus lisatakse ruumide

küttekoormusse ja ruumide kütte netoenergiale. Tabelis 10 on 𝜙𝑠𝑝

/𝜙𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑

soojuspumba nominaalse

soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe. 𝑄𝑘ü𝑡𝑒𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 on

ruumide kütte ja tarbevee soojendamise netoenergiate suhe ja Tp on maksimaalne pealevoolu

temperatuur. Nominaalvõimsus 𝜙𝑠𝑝

antakse maasoojuspumbale tööpunktis Tvedelik/Tpealevool 0/35 °C, õhk-

vesi soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tpealevool +7/35 °C ja õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise

+7/20 °C.

Tabelis 101 on sätestatud väärtused, mille alusel määratakse õhk-õhk soojuspumbaga toodetud

soojusenergia osakaal ruumide kütte netoenergia vajadusest. Tabelis 𝜙𝑠𝑝/𝜙𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 on soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe.

Nominaalvõimsus 𝜙𝑠𝑝 antakse õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise +7/20 °C.

Tabelis 102 sätestatakse väärtused väljatõmbeõhu soojuspumbaga toodetud soojusenergia ruumide

kütte, ventilatsiooniõhu soojendamise ja tarbevee soojendamise netoenergia vajaduse osakaalu

määramiseks. Mida kõrgem on nimetatud netoenergiavajaduste summa, seda väiksema osakaalu

sellest vajadusest suudab väljatõmbeõhu soojuspump täita.

MTM määruse nr 58 § 16 lõikes 2 sätestatakse valem, mille alusel määratakse soojuspumbaga

küttesüsteemi elektrienergia kasutus. Iga soojuspump kasutab soojuse tootmiseks elektrienergiat.

Valemist nähtud, et sama kütte ja tarbevee soojusenergiavajaduse juures mõjutab

elektrienergiakasutuse väärtust soojuspumba aasta keskmine soojustegur. Mida kõrgem on SPF, seda

madalam on elektrienergia kasutus.

MTM määruse nr 58 § 16 lõikes 3 ja 4 sätestatakse alused soojuspumba aasta keskmise soojusteguri

väärtuse määramiseks. Selleks kasutatakse kas tabeli 103 andmeid või see tehakse detailse tunnipõhise

arvutusega, kasutades soojuspumba energiamärgisel toodud andmeid. Kui soojuspumba aasta

keskmine soojustegur arvutatakse tunnipõhise detailse arvutusega kasutatakse lähteandmetena

standardite EVS EN 14825 „Kliimaseadmed, vedelikjahutid ja elektrilise ajamiga kompressoriga

soojuspumbad ruumide kütmiseks ja jahutuseks. Testimine ja hindamine osalise koormuse tingimustes

ja sesoonsete näitajate arvutamine“ ja EVS EN 16147 „Elektrikompressoritega soojuspumbad.

Kodumajapidamise kuumaveeseadmete katsetamine, talitluse hindamine ja nõuded märgistusele“

kohaselt mõõdetud tooteandmeid. Arvesse võetakse ka soojuspumba välisosa sulatusperioodide ja

abiseadmete energiakasutus. Soojuspumba tootja poolt määratud soojusteguris mitte sisalduvate

abiseadmete energiakasutus võetakse aasta keskmise soojusteguri arvutuses eraldi arvesse.

MTM määruse nr 58 § 16 lõikes 5 sätestatakse valem soojuspumba aasta keskmine soojusteguri

määramiseks toote energiamärgise andmetest.

Paragrahvi 1 punktis 31 muudetakse § 24 lõiget 3 ja ühtlustatakse mõisted. Käesolevas määruses on

loobutud terminist „ESEER“ ja selle asemel kasutatakse üksnes SEER-i. Nii ESEER kui SEER

väljendavad jahutusperioodi keskmist jahutustegurit.

Paragrahvi 1 punktides 32 ja 33 muudetakse § 26 lõiget 1 ja tunnistatakse kehtetuks § 26 lõige 2.

Muudatustes sätestatakse kuidas toimub jahutussüsteemi elektrienergiat tarbivate abiseadmete

elektrienergia kasutus Ea määramine. Kehtiva määruse MTM määruses nr 58 toodud viitest standardile

EVS-EN 15316-3 „Energy performance of buildings - Method for calculation of system energy

requirements and system efficiencies - Part 3: Space distribution systems (DHW, heating and cooling),

Module M3-6, M4-6, M8-6“ loobutakse, kuna standardi viimases kehtivas versioonis ei käsitleta

jahutuse arvutust. Uue sõnastusega sätestatakse, et Ea määramine toimub üksnes käesolevas määruses

toodud valemiga. Vastav valem ei ole võrreldes MTM määruse nr 58 kehtiva sõnastusega muutunud.

Võttes arvesse, et viitest standardile loobuti, siis toodi lõigete 1 ja 2 sõnastus lõikesse 1 ja lõige 2

tunnistati kehtetuks.

Paragrahvi 1 punktis 34 muudetakse § 27 lõiget 2 ja sätestatakse kuidas toimub päikeseenergiast

saadava soojusenergia kasutamine sooja tarbevee tootmisel päikesekollektoriga. Võrreldes MTM

määrusega nr 58 täpsustatakse valemit, mida sooja tarbevee tootluse määramiseks kasutatakse. Seoses

sellega muutub ka tabelite koosseis. MTM kehtivas määruses nr 58 on sätestatud eraldi tegurid

kollektori suunatuse (tabel 16) ja kollektori kaldenurga (tabel 17) arvesse võtmiseks. Selle asemel on

uues sõnastuses sätestatud üks tegur 𝑘𝑠𝑢𝑢𝑛𝑑, mis arvestab üheaegselt kollektori suunatus nii horisondi kui ilmakaarte suhtes. Vastavad väärtused on ühendatud ja sätestatud uues tabelis 16. Tabelis

puuduvate nurkade ja/või ilmakaartele vastavate väärtuste määramiseks kasutatakse interpoleerimist.

Paragrahvi 1 punktis 35 muudetakse § 28 lõiget 2 selliselt, et sätestatakse uus valem päikesepaneeli

pinnale tuleva aastase päikeseenergia arvutamiseks. Tehtud täpsustus vastab eelmises lõikes tehtud

muudatusele, mille kohaselt sätestatakse paneelide ja kollektorite suunatuse arvestamiseks üks tegur

𝑘𝑠𝑢𝑢𝑛𝑑.

Paragrahvi 1 punktis 36 täiendatakse määrust §-ga 291, milles sätestatakse reeglid hoone toimimiseks

ette nähtud päikesepaneeliga toodetud elektrienergia määramiseks. Hoones ära tarbitavata lokaalselt

toodetud taastuvenergia osakaal määratakse kas tunnipõhise energiatoodangu ja energiakasutuse

simulatsioonarvutusega või arvutatakse tabelis 19 sätestatud omatarbe osakaalu alusel. Tabelis 19

toodud andmetest nähtub, et omatarbe osakaal sõltub hoone kasutusotstarbest. Lokaalselt toodetud

taastuvenergia tootmine ja tarbimine ei lange tänaste tehniliste lahenduste puhul tihti kokku ja seega

on omatarbe osakaal valdavalt alati madalam kui 100%. Seega eksporditakse teatud osa toodetud

energiast elektrivõrku. Selle jaoks, et lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi suurus ei hakkaks

hoone energiatõhususarvu väärtust liigselt mõjutama sätestatakse piirid sellele, kui suures ulatuses

saab lokaalselt toodetud taastuvenergiat energiatõhususarvu määramisel arvesse võtta.

Päikesepaneeliga toodetud elektrienergia omatarbe osakaalu arvestamise regulatsioon on määrusesse

sisse toodud esmakordselt. Piisava rakenduspraktika korral pärast määruse jõustumist on otstarbekas

regulatsiooni toimist analüüsida ja vajadusel täpsustada.

Paragrahvi 1 punktis 37 täiendatakse määrust §-ga 292, milles on toodud nõuded energiaarvutuseks

kasutatavale arvutustarkvarale. Tarkvarale kehtestatud nõuded vastavad hoone energiatõhususe

miinimumnõuete määrusele. Kui kasutatav tarkvara võimaldab, võib tehnosüsteemide energiakasutuse

arvutuse teha koos netoenergiavajaduse arvutusega. Ventilatsiooni soojustagastuse arvutus tuleb teha

samaaegselt netoenergiavajaduste arvutusega, kuna soojustagastus mõjutab suurel määral

vabasoojuste utiliseerimist.

Määruse 292 lõikes 1 on sätestatud võimekus, mis energiaarvutuseks kasutataval arvutustarkvaral peab

olema.

Määruse 292 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab olema

valideeritud vastavalt asjakohasele standardile või metoodikale. Valideerimise juhtumid on välja

töötatud International Energy Agency (Rahvusvaheline Energia Agentuur) töörühmas Task34-

BESTEST2, millest need on viidud Ameerika kütte, ventilatsiooni, jahutuse ja külmutusseadmete

inseneride ühendus (ASHRAE) 1403 standardisse (Standard 140-2017 – „Standard Method of Test for

the Evaluation of Building Energy Analysis Computer Programs (ANSI Approved)“) ja on kirjeldatud

ka Briti hoone tehnosüsteemide inseneride ühendus (CIBSE) TM334 poolt (CIBSE „Tests for software

accreditation and verification - CIBSE TM33:2006“). Kesksed valideerimise juhtumid on kirjeldatud

ka standardites (EVS-EN ISO 52016-1 „Energy performance of buildings -- Energy needs for heating

and cooling, internal temperatures and sensible and latent heat loads -- Part 1: Calculation procedures“,

EVS-EN ISO 52017-1 „Energy performance of buildings -- Sensible and latent heat loads and internal

temperatures -- Part 1: Generic calculation procedures“). Kasutada võib ka nimetatud standarditega

samaväärset üldtunnustatud standardit või metoodikat.

Valideerimise käigus simuleeritakse olukord vastavalt standardis või metoodikas kirjeldatud

tingimustele. Valideeritava arvutustarkvaraga saadud tulemust võrreldakse standardis või metoodikas

toodud tulemustega. Kui energiaarvutuse tarkvara saadud tulemus on lubatud piirides, loetakse

tarkvara vastavalt standardile või metoodikale valideerituks. Valideerimise viib läbi tarkvaraettevõtjast

sõltumatu ja vastavatest standarditest ülevaadet omav spetsialist.

2 http://pazhgss.iea-shc.org/data/sites/1/publications/task34-BESTEST_Diagnostic_Cases.pdf (kättesaadav seisuga

08.11.2018) 3 https://www.techstreet.com/ashrae/standards/ashrae-140-2017?product_id=2001489 (kättesaadav seisuga 08.11.2018) 4 https://www.cibse.org/knowledge/knowledge-items/detail?id=a0q20000008I72rAAC (kättesaadav seisuga 08.11.2018)

http://pazhgss.iea-shc.org/data/sites/1/publications/task34-BESTEST_Diagnostic_Cases.pdfhttps://www.techstreet.com/ashrae/standards/ashrae-140-2017?product_id=2001489https://www.cibse.org/knowledge/knowledge-items/detail?id=a0q20000008I72rAAC

Määruse 292 lõikes 4 sätestatakse, et ilma jahutussüsteemita oluliselt rekonstrueeritava eluhoone

energiaarvutuse võib sooritada lihtsustatud tarkvaraga. Ühe võimaliku variandina võib kasutada

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rootsi ettevõtte CIT Energy Management AB

koostöös koostatud eestikeelset hoonete energiavajaduse arvutamise tarkvara BV2, mis on tasuta

kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel. Samas on oluline tähele

panna, et BV2 ei võimalda läbi viia dünaamilist simulatsiooni ja ei vasta seega käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nõutud tingimustele.

Paragrahvi 1 punktis 38 muudetakse § 30 lõiget 1 ja täpsustatakse, kuidas toimub energiaarvutuses

kasutatud lähteandmete esitamine. MTM määruse nr 58 lisa 2 koosseisu täpsustatakse. Samuti on

muutunud väikeelamute puhul rakendatav lihtsustatud tõendamismeetod. Edaspidi esitatakse

lihtsustatud tõendamismeetodi puhul nii lähteandmed kui arvutustulemused ühes dokumendis,

väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium avaldab väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori oma veebilehel.

Paragrahvi 1 punktis 39 muudetakse § 30 lõikeid 6–8. Lõikes 6 muudetakse energiatõhususarvu (ETA)

määramiseks kasutatavat valemit. Antud muudatusega võetakse arvesse asjaolu, et edaspidi

arvestatakse lokaalselt toodetud taastuvenergiat üksnes omatarbe osakaalu ulatuses ehk selles ulatuses,

mis hoones tegelikult ära tarbitakse. Sellest muudatusest lähtuvalt ei vähendata summaarset kaalutud

tarnitud energiakasutust enam summaarse kaalutud eksporditud energiakasutuse võrra. Lokaalselt

toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal määratakse lähtudes MTM määrus nr 58 §-s 291 sätestatud

nõuetest.

Paragrahvi 30 lõigetes 7 ja 8 täpsustatakse, millised andmed tuleb esitada suvise ruumitemperatuuri

kontrolli kohta. Võrreldes kehtiva sõnastusega viiakse lõigetes tehtud lisade viited vastavusse lisade

muutunud koosseisu ja sisuga.

Paragrahvi 1 punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks määruse rakendussätted. Analoogsed rakendussätted

on toodud hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses, mis jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.

Paragrahvi 1 punktis 41 asendatakse MTM määruse nr 58 kehtiva sõnastuse lisa 2, 4 ja 6. Lähtudes

energiatõhususe regulatsiooni ulatuses tehtud muudatustest esitatakse lisa 2 vormile edaspidi andmed

madala temperatuuriseadega pinna kohta. Samuti märgitakse ära, millisele allikale tuginedes on

määratud õhulekkearvu väärtused ning joonsoojusläbivuse väärtused. Lisas 4 esitatakse edaspidi

andmed madala temperatuuriseadega pinna kohta ja määratakse hoone energiatõhususarv, ilma

lokaalse taastuvenergia mõju arvesse võtmata. Lisaks sellele tuuakse energiaarvutuste tulemuste

väljatrükil ära lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal. Lisa 6 muudatused on seotud

suvise ruumitemperatuuri nõude kontrollimiseks tehtud arvutuste esitamisega.

Paragrahvi 1 punktis 42 tunnistatakse MTM määruse nr 58 lisa 3 ja 7 kehtetuks. Selgitused lisa 3

kehtetuks tunnistamise põhjuse kohta on toodud MTM määruse nr 58 § 30 lõike 1 muutmise juures.

Lisa 7 kehtetuks tunnistamine on seotud suvise ruumitemperatuuri nõude kontrollimiseks tehtud

arvutuste esitamisega.

Paragrahvi 1 punktis 43 täiendatakse MTM määrust nr 58 lisaga 61 „Suvise ruumitemperatuuri

kontrolli tulemuste esitamine“.

Paragrahviga 2 sätestatakse MTM määruses nr 36 kavandatud muudatused.

Paragrahvi 2 punktis 1 täiendatakse § 2 punktidega 14 ja 15. Antud punktis ühtlustatakse termini

„köetav pind“ käsitlus hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses toodud mõistega.

Energiamärgistel kajastuva energiatõhususarvu (edaspidi ka ETA) või kaalutud energiaerikasutuse

(edaspidi ka KEK) määramisel lähtutakse köetava pinna suurusest. Vastavalt majandus- ja

taristuministri 5. juunil 2015. a määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused“ on hoone köetav pind hoone kõigi sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa.

Tegu on väga laia määratlusega. Hoonete energiatõhususe regulatsioonis sätestatakse sisekliima

tagamisele konkreetsed nõuded nii ruumitemperatuuri kui arvutuslike välisõhu vooluhulkade osas.

Energiatõhususe miinimumnõuete vastavuse kontrollimisel lähtutakse eeldusest, et köetaval pinnal

tagatakse nõutud sisekliima tingimused. Samas on hoones ruume, milles tagatud sisekliima väärtused

on oluliselt madalamad võrreldes nõutud väärtustega. Vastavaid pindasid käsitletakse energiaarvutuse

läbiviimisel madala temperatuuriseadega pinnana.

Samuti ühtlustatakse termini „madala temperatuuriseadega pind“ käsitlus hoone energiatõhususe

miinimumnõuete määruses toodud mõistega. Madala temperatuuriseadega pinna moodustavad

köetavate ruumide netopinnad, mille temperatuuriseade on oluliselt madalam, kui hoone

energiatõhususe miinimumnõuete lisas sätestatud väärtus. Kuna täpsed ruumide temperatuuriseaded

võivad vastavalt ruumide kasutusele varieeruda, ei sätestata ühest piirmäära. Madala

temperatuuriseadega pinna moodustavad eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mille kütmise eesmärk

on vältida talvist külmumist, jäätumist. Madala temperatuuriseadega pinna hulka ei kuulu külmad

ruumid, milles hoitakse madalaid temperatuure aktiivse jahutamisega. Hoone energiatõhususarvu

näitaja ehk energiakasutus kilovatt-tundides määratakse köetava pinna kohta. Köetavat pinda

käsitletakse energiatõhususe arvutustes temperatuuriseadetega, mis on sätestatud MTM määruse nr 36

lisas nr 5, ka juhul, kui projekteeritud lahenduse kohaselt erineb temperatuur antud pindadel teatud

ulatuses. Madala temperatuuriseadega pinnad arvatakse energiaarvutustes köetava pinna koosseisust

välja, et vältida olukorda kus suurema pinna näitamisega saavutatakse parem energiatõhususarv.

Madala temperatuuriseadega pindade energiakasutust ei käsitleta tüüpilise kasutuse hulgas.

Käesolevas määruses sätestatakse, et juhul kui madala temperatuuriseadega pinna energiakasutus on

energiaarvestiga mõõdetud lahutatakse see hoone KEKi määramiseks tegelikust energiakasutusest.

Paragrahvi 2 punktis 2 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 2. Vastavalt hoone energiatõhususe

miinimumnõuete määruse §-le 16 toimub edaspidi lihtsustatud tõendamismeetodile puhul ETA

väärtuse määramine selleks otstarbeks välja töötatud energiatõhususarvu kalkulaatoriga. Vastav

kalkulaator avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Kalkulaatori abil

määratakse kindel ETA väärtus, mis vastab hoone tehnilistele andmetele. Seega puudub edaspidi

põhjus energiatõhususarvu väärtuse tuletuslikuks eeldamiseks, nii nagu see on lihtsustatud

tõendamismeetodi puhul varem toimunud.

Paragrahvi 2 punktis 3 täiendatakse § 11 lõiget 2 punktiga 51. Lähtudes köetava pinna täpsustatud

käsitlusest on madalama temperatuuriseadega pind KEKi arvutuskäigu juures üks olulisi komponente.

Seega on sätestatud nõue, et madalama temperatuuriseadega pind tuuakse KEKi arvutuse lähteandmete

hulgas välja. Seega on võimalik energiaarvutustes pindade arvestamist hõlpsalt kontrollida, võrreldes

hoone tehnilistes andmetes esitatud hoone netopinda ning energiaarvutustes esitatud hoone köetavat

pinda ja madala temperatuuriseadega pinda.

Paragrahvi 2 punktis 4 muudetakse § 11 lõiget 31. Eestis kasutusele võetud hoonete energiatõhususe

regulatsioonis on sätestatud kaks energiamärgise tüüpi. Energiamärgised võivad põhineda kas hoone

energiatõhususe arvutamise metoodika kohasel energiaarvutusel ja seega ETA väärtusel või tegelikel

tarbimisandmetel ja seega KEKi väärtusel. ETA väärtus määratakse hoone energiatõhususe arvutamise

metoodika määruses sätestatud kasutusandmetega ehk tüüpilise kasutuse väärtustega. Kaalutud

energia erikasutuse puhul võetakse energiatõhususe näitaja määramisel aluseks tegelikud

tarbimisandmed. Samas kasutatakse mõlema energiamärgise tüübi puhul sama skaalat. Eesti hoonete

energiatõhususe regulatsioon on sätestatud selliselt, et ETA ja KEK alusel määratud energiamärgised

peaksid olema võrdsed. Tegelikult on aga mitmeid tehnosüsteeme ning energiatarviteid, mille

energiatarbega ei ole tüüpilise kasutuse puhul arvestatud. Täpsemalt on neid tehnosüsteeme ja

energiatarviteid käsitletud energiatõhususe arvutusmetoodika määruse § 31 lõikes 4. Antud lõikega

sätestatakse, et juhul kui vastava tehnosüsteemi, energiatarviti või madala temperatuuriseadega pinna

energiatarve on energiarvestiga mõõdetud võib selle hoone tegeliku energiatarbe komponentidest

maha lahutada. Selle täiendusega võimaldatakse tegelikel tarbimisandmetel põhinevad

energiamärgised viia paremasse vastavusse hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse

tõendamisel kasutavate arvutuslike energiamärgistega. Samas on oluline silmas pidada, et tegelikel

tarbimisandmetel põhinev energiamärgis väljendab hoone kasutaja tarbimisharjumusi ja –vajadusi.

Juhul kui hoone kasutaja harjumused või hoone kasutusintensiivsus erinevad oluliselt tüüpilise

kasutuse andmetest kujuneb tegelikel tarbimisandmetel põhinev energiamärgis siiski arvutuslikust

energiamärgisest erinevaks.

Paragrahvi 2 punktis 5 täpsustatakse § 12 pealkirja ning lõikeid 1, 2 ja 3 selliselt, et MTM määrus nr

36 oleks kooskõlas hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse § 2 lõikega 3 ja 4 ja MTM

määruse nr 58 köetavat pinda ning madala temperatuuriseadega pinda käsitlevate sätetega. Sisekliima

tagamisega ruumide netopinnas eristatakse köetavat pinda ja madala temperatuuriseadega pinda.

Madala temperatuuriseadega pinna moodustavad eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mille kütmise

eesmärk on eelkõige vältida talvist külmumist. Madala temperatuuriseadega pinna hulka ei kuulu

külmad ruumid, milles hoitakse madalaid temperatuure aktiivse jahutamisega. Hoone

energiatõhususarvu näitaja ehk energiakasutus kilovatt-tundides määratakse köetava pinna kohta.

Madala temperatuuriseadega pinnad arvatakse köetava pinna koosseisust välja.

Paragrahvi 2 punktiga 6 lisatakse §-le 12 lõige 11, mis kohaldub olukorras, kus madala

temperatuuriseadega pinna kohta andmed puuduvad. Kui ehitisregistris või vastavas pädeva isiku

koostatud ehitusprojektis madala temperatuuriseadega pinda määratud ei ole, siis kasutatakse

energiaarvutustes üksnes köetava pinna väärtuseid.

Paragrahvi 2 punktis 7 asendatakse MTM määruse nr 36 kehtiva sõnastuse lisa 3. Lisas 3 sätestatakse

energiamärgise skaalad, mille alusel toimub ETA või KEK klassi määramine. Skaalade puhul on A-

klassi piirväärtust täpsustatud vastavalt hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud

liginullenergiahoone nõudele ja B-klassi piirväärtusi on täpsustatud vastavalt sama määruses

sätestatud madalenergiahoone nõudele. Lisaks sellele on sätestatud uued skaalad, mis vastavad hoone

energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud uutele kasutusotstarvetele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2010/31/EL hoone

energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13-35). Eelnõuga täpsustatakse Eesti õigusesse üle võetud sätteid hoone energiatõhususe kohta.

4. Määruse mõjud

Määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2010/31/EL hoone

energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13-35) sätestatud nõuded (artikkel 3-5).

Energiatõhususe arvutamise metoodika ja energiamärgised on otseselt seotud hoone energiatõhususele

esitavate nõuetega, kuna selle alusel arvutatakse hoone energiatõhusus. Teave hoone energiatõhususe

kohta aitab kaasa energiakasutuse efektiivsuse suurendamisele ning energiatõhusamale käitumisele.

Energiatarbimine hoonetes väheneb ning väheneb ka seeläbi õhku paisatava süsinikdioksiidi hulk.

Määrusel puudub muu oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub muu oluline

mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid kohaliku omavalitsuse üksustele ega

riigile.

6. Määrus jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus on kooskõlastatatud eelnõude infosüsteemis EIS Rahandusministeeriumiga,

Sotsiaalministeeriumiga, Kultuuriministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga, Haridus- ja

Teadusministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Määrus

esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Sisearhitektide Liidule, Eesti

Maastikuarhitektide Liidule, Omanike Keskliidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti

Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Geodeetide Ühingule, Eesti Soojustehnikainseneride

Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsile, Eesti

Asfaldiliidule, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudile, Tallinna

Tehnikakõrgkoolile ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele. Kooskõlastajate ja

arvamuse avaldajate tagasiside koos otsustega märkustega arvestamise kohta on esitatud käesoleva

seletuskirja lisas 2.

Lisa 1. Hoone energiatõhususe metoodika ja hoone energiamärgise määruse rakendussätted

Lisa 2. Kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate tagasiside ja otsused arvestamise kohta

1

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja

30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmise määruse seletuskiri

Lisa 1

HOONE ENERGIATÕHUSUSE METOODIKA RAKENDUSSÄTTED

Pealkiri

Kehtivus

Rakendussäte

Märkused

„Hoonete energiatõhususe

arvutamise metoodika“ (RT I,

18.10.2012, 1)

Majandus- ja taristuministri

08.10.2012 määrus nr 63

Jõustus 09.01.2013 koos

ehitusseaduse,

korteriühistuseaduse,

korteriomandiseaduse ja

hooneühistuseaduse muutmise

seaduse jõustumisega

Kaotas kehtivuse 01.07.2015 koos

ehitusseadustiku jõustumisega

Ehitusseadustikuga tunnistati

kehtetuks seni kehtinud

ehitusseadus ja seoses sellega

kaotas kehtivuse ka ehitusseaduse

volitusnormi alusel antud määrus

§ 31. Määruse rakendamine

(1) Kui ehitusloa taotlus on

esitatud enne 9. jaanuarit 2013. a,

kuid ehitusluba väljastatakse

pärast nimetatud kuupäeva, siis

käesoleva määruse nõudeid ei

kohaldata.

(2) Määrus jõustub 9. jaanuaril

2013. a.

Hoonete energiatõhususe

miinimumnõuete metoodika

jõustusid Eesti õiguses

esmakordselt 09.01.2013

tulenevalt ehitusseaduse,

korteriühistuseaduse,

korteriomandiseaduse ja

hooneühistuseaduse muutmise

seaduse volitusnormist.

„Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ (RT I,

09.06.2015, 21)

Majandus- ja taristuministri

05.06.2015 määrus nr 58

Jõustus 01.07.2015 koos

ehitusseadustikuga § 31. Määruse rakendamine

Kui ehitusloa taotlus on esitatud

enne 9. jaanuari 2013. a, kuid

ehitusluba väljastatakse pärast

nimetatud kuupäeva, siis

2

käesoleva määruse nõudeid ei

kohaldata.

§ 32. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2015. aasta 1.

juulil.

Majandus- ja taristuministri 3.

juuni 2015. a määruse nr 55

„Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded” ja 5. juuni

2015. a määruse nr 58 „Hoone

energiatõhususe arvutamise

metoodika” muutmine

Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri

16.01.2018 määrus nr 5

Jõustus 22.01.2018

Muudeti § 6 lõike 2 teist lauset,

tulenevalt energiatõhususe

miinimumnõuete määruse

muutmisest, millega täiendati

miinimumnõuete määruse

rakendussätteid lõikega 2 ja 3

järgmiselt:

(2) Riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse kasutuses

või omandis oleva sisekliima

tagamisega hoone

energiatõhususarv ei tohi ületada

liginullenergiahoonele

kehtestatud piirväärtusi, kui hoone

ehitusluba väljastatakse ja hoone

püstitatakse pärast 31. detsembrit

2018. a.

(3) Kui sisekliima tagamisega

hoone ehitusluba väljastatakse ja

hoone püstitatakse pärast 31.

detsembrit 2020. a, siis ei tohi

hoone energiatõhususarv ületada

liginullenergiahoonele

kehtestatud piirväärtusi

3

HOONE ENERGIAMÄRGISE MÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED

Pealkiri

Kehtivus

Rakendussäte

Märkused

Energiamärgise vorm ja

väljastamise kord (RTL 2008,

100, 1428)

Majandus- ja

kommunikatsiooniministri

17.12.2008 määrus nr 107

Jõustus 01.01.2009

Kaotas kehtivuse 02.05.2013

§ 22. Määruse jõustumine ja

rakendamine

(1) Määrus jõustub 2009. aasta 1.

jaanuaril.

(2) Kui ehitusettevõtja annab

pärast 2009. aasta 1. jaanuari

tellijale üle sisekliima tagamisega

hoone või selle eraldi kasutatava

osa, mis on projekteeritud ja mille

kohta on ehitusluba väljastatud

enne 2009. aasta 1. jaanuari, ei pea

ehitusettevõtja tellijale

energiamärgist üle andma.

Määruse 01.01.2011 jõustunud

muudatused olid seotud eurole

üleminekuga

Energiamärgise vorm ja

väljaandmise kord (RT I,

30.04.2013, 2)

Majandus- ja

kommunikatsiooniministri

23.04.2013 määrus nr 30

Jõustus 03.05.2013

Kaotas kehtivuse 01.07.2015 koos

ehitusseadustiku jõustumisega

Ehitusseadustikuga tunnistati

kehtetuks seni kehtinud

ehitusseadus ja seoses sellega

kaotas kehtivuse ka ehitusseaduse

volitusnormi alusel antud määrus

§ 17. Määruse rakendamine

Energiatõhususarvu või kaalutud

energiaerikasutuse klass, mis ei

ole leitud käesoleva määruse

kohaselt, tähistatakse edaspidi

riiklikus ehitisregistris märkusega.

§ 18. Määruse kehtetuks

tunnistamine

Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 17.

detsembri 2008. a määrus nr 107

„Energiamärgise vorm ja

väljastamise kord” (RT I,

25.01.2014 jõustunud

muudatustega täiendati Lisa 4

05.10.2014 jõustunud

muudatustega täiendati Lisasid 1

ja 2

4

29.12.2010, 34) tunnistatakse

kehtetuks.

§ 19. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

„Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“

Majandus- ja taristuministri

30.04.2015 määrus nr 36

Jõustus 01.07.2015 koos

ehitusseadustikuga § 16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2015. aasta 1.

juulil.1

10.10.2016 jõustunud

redaktsioonis kehtestati Lisa 4

uues redaktsioonis

1 Kuna määruse rakendussätetes ei ole toodud erisusi tulenevalt ehitusloa andmise ajast, siis kui on seoses tähtaja möödumisega vaja anda uus tarbimisandmetel põhinev

energiamärgis, siis tehakse uus arvutus lähtudes energiamärgise määruse kehtivast redakstioonist

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja

30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmise määruse seletuskiri

Lisa 2

Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika

Kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate tagasiside ja otsused arvestamise kohta

Esitaja Ettepanek Otsus

Eesti Kütte- ja

Ventilatsiooniinsene-

ride Ühendus

Leiame, et jutuksoleva eelnõu avaliku seisukoha päring väga lühikesel

perioodil keset pühadeaega on ebaprofessionaalne ning ei järgi

siiamaani MKM-is au sees olnud häid kaasamise tavasid. Sellises

tingimustes on väga keeruline või tihti ka võimatu hankida

erialaühenduste liikmetelt konstruktiivset ning põhjalikku tagasisidet.

EKVÜ ettepanek on menetlusaega pikendada minimaalselt 14 päeva.

Tegemist ei ole ettepanekuga määruse

sisu kohta vaid eelnõu menetlemise

tähtaegade kohta. Oleme nõus, et

energiatõhususe arvutusmetoodika

määruste kooskõlastusringi aeg langeb

kokku pühadeperioodiga, kuid võttes

arvesse, et energiatõhususe

miinimumnõuete määrus jõustus

01.01.2018, ja selle rakendumine on

seotud arvutamise metoodika määruse ja

selle jõustumisega, ei oleks liiga pikk

ajavahe kahe määruse jõustumise vahel

mõistlik.

Kuivõrd hoone energiatõhususe arvutamine metoodika on põhiolemuses

on väga spetsiifiline ning detailne, siis on küsitav kas jutuksoleva

määruse eelnõus sissetoodav väga lihtsustatud lähenemine

päikesepaneeliga toodetud elektrienergia omatarbe osakaalu

määramiseks on piisavalt objektiivne ning kooskõlas metoodika üldise

olemusega. Kuna päikesepaneelidega elektrienergia sõltub lisaks hoone

kasutusotstarbest veel paljudest asjadest (nt nagu paneelide paigutus,

hoone asukoht jne), siis on oluline tutvuda antud muudatusele seisukoha

Arvestatud sisuliselt, selgitused lisatud

seletuskirja. Päikesepaneelidega

toodetud elektrienergia omatarbe

osakaalu arvestamise regulatsioon on

määrusesse sisse toodud esmakordselt ja

võttes arvesse, et mõjude hindamise

tulemus on hüpoteetiline, on määruses

välja pakutud omatarbe osakaalu

esitamiseks põhjalikult vastava mõjuanalüüsiga. Kas oleks palun

võimalik esitada EKVÜ-le ning teistele menetlusega seotud

organisatsioonidele muudatuse mõjuanalüüs?

määramise lihtsustatud meetod. Pärast

määruse jõustumist saame vajadusel

regulatsiooni kujundada ja täpsustada

tuginedes tekkinud rakenduspraktikale.

Juhul, kui praktikale tuginevate

muudatuste tegemisel edaspidiselt

mõjuanalüüs koostatakse, oleme kindlasti

valmis selle esitama.

EKVÜ ei ole saanud siiamaani tagasisidet antud eelnõuga otseselt

seotud „Hoone energiatõhususe miinimumnõuete“ uue eelnõu kohta

(menetlus eelnõude infosüsteemis 31.10-14.11.2018). Leiame, et seotud

organisatsioonide suhtes ei ole eetiline eelnõud määrusena vastu võtta

(vastav määrus avaldatud Riigi Teatajas 13.12.2018), enne kui ei ole

argumenteeritult vastatud kõikidele ametliku menetluse käigus esitatud

märkustele. Palume tagantjärgi esitada EKVÜ-le ning teistele

menetlusega seotud organisatsioonidele „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuete“ eelnõu märkuste vastused.

Tegemist ei ole ettepanekuga määruse

sisu kohta, vaid soovitakse tagasisidet

miinimumnõuete määruse kohta tehtud

ettepanekutele. Vormistasime 01.01.2019

jõustunud hoone energiatõhususe

miinimumnõuete määruse seletuskirja

vastavuses Vabariigi Valitsuse

22.12.2011 määrusele nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“.

HÕNTE § 50 lõike 2 kohaselt

kooskõlastamisel arvestatud ja

arvestamata jäetud märkuste ja

ettepanekute kohta esitatakse

asjakohased selgitused ja põhjendused

tabelis, mis vormistatakse seletuskirja

lisana. Vastavalt olid EKVÜ ettepanekud

vormistatud. Kuigi HÕNTE seda ei nõua,

oleme valmis saatma kooskõlastuse tabeli

kõigile arvamuse avaldajatele.

Kehtiva määruse „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ pg 12

lg 2 viitab, et tarindite liitekoha soojusläbivuse väärtus on määratud

nõuetekohaselt kui selle arvutamisel lähtutakse esitatud standarditest.

Jutuksolev määruse muudatuse eelnõu täpsustab antud küsimust tuues

sisse alternatiivi standarditele, milleks on hea tava, mille üheks näiteks

Arvestatud osaliselt, selgitused lisatud

seletuskirja. Märkus on tehtud

metoodika määruse § 12 lõike 2 kohta,

mida ei muudeta, samuti ei viidata

määruse tekstis Kredexi juhenditele.

on Kredexi juhendid. Kuna on selge, et eelprojekti staadiumis ei ole

kuidagi otstarbekas nõuda külmasildade arvutusi, vajaks antud

teemakäsitlust määruses selgemat sõnastust, sest hetkel on määruse

eelnõu ning seletuskirja alusel võimalik jõuda erinevatele järeldusetele

– teeme ettepaneku asjakohast sõnastust määruses korrigeerida selliselt,

et alternatiivid standarditele oleks selgelt defineeritud.

Seetõttu jääb märkuse sisu osaliselt

arusaamatuks. Selgitavad viited

erinevatele juhenditele on toodud

määruse seletuskirjas. Mis puudutab

ettepaneku sisu, siis metoodika määruses

ei määratleta mitte seda, millal tarindite

liitekohtade soojusläbivuse arvutus

tehakse, vaid kuidas seda tehakse.

Eelprojekti staadiumi tasemel tarindite

liitekohtade soojusläbivuse arvutusi

tegema ei pea, vaid ehitusloa menetluse

aluseks olevas ehitusprojektis antakse

lubadus, et vastavad väärtused tulevikus

saavutatakse. Lõplikud soojusläbivuse

väärtused arvutatakse teostusjooniste

alusel ja esitatakse koos kasutusloa

taotlusega.

Kuna senised uuringud ning turu tagasiside näitab, et energiatõhususe

arvutuste ning energiamärgiste korrektsete ning määrusekohaste

arvutustega on probleeme ning järelevalvet teostava Tehnilise

Järelevalve Ametil puuduvad võimalused piisava kontrolli tagamiseks,

on mõistlik alustada huvirühmade ringis (ettepanek MKM-ile kutsuda

kokku vastav töörühm, sh kaasates EKVÜd) laiema energiatõhususe

tõendamise arutelu, et seotud protsesse täpsustada, vajadusel lihtsustada

ning kohandada vastavaks tegeliku eriala kompetentsi ning turu

nõudlusega (sh viia sisse nt dünaamiline energiatõhususarv

mitmeotstarbelistele hoonetele jms).

Tegemist ei ole ettepanekuga määruse

sisu kohta, vaid tehakse ettepanek

algatada laiem energiatõhususe

tõendamise arutelu ja kutsuda selleks

kokku huvirühmade esindajatest

töörühm. Oleme töörühma kokku

kutsumisega nõus. Seoses hoonete

energiatõhususe direktiivi uue

redaktsiooni ülevõtmise vajadusega eesti

õigusruumi on töörühma

kokkukutsumine kavandatud.

Dünaamilise energiatõhususarvu

kehtestamine mitmeotstarbelistele

hoonetele on seotud ka ehitisregistri

keskkonna arendamisega. Näiteks võiks

süsteem ise genereerida energiamärgise

skaala mitme kasutusotstarbega hoonele.

Seoses ehitisregistri uue keskkonna

arendustöödega oleme kavandanud ka

ehitisregistri energiamärgiste osa

uuendamist

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

§ 1 p 1 – kas hoone energiatõhususe arvutamise seisukohalt ei loeta

tehnosüsteemiks energiatarbega tehnosüsteemi, näiteks

tugevvoolupaigaldis tervikuna, mitte üksnes valgustussüsteem või siis

gaasipaigaldis? Samal ajal on näiteks § 1 punktis 4 esitatud

mõiste „summaarne energiakasutus“ selgituses elektriseadmed

kirjeldatud. Sama küsimus ka määruse „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ eelnõu § 2 kohta.

Arvestatud sisuliselt, selgitused lisatud

seletuskirja. Kehtivas hoone

energiatõhususe arvutamise metoodika

määruses ei ole tehnosüsteemi sisu

täpsustatud. Tulenevalt praktilistest

vajadustest on täpsustatud loetelu, mida

tehnosüsteemide puhul arvesse võetakse.

Praegune loetelu on energiaarvutuse

tegemise jaoks ammendav.

Tugevvoolupaigaldis tervikuna ei kuulu

energiaarvutuste koosseisu.

Energiaarvutuse koosseisu kuuluvad

ainult need tugevvoolu paigaldise osad,

mis on määruses loetletud tehnosüsteemi

ja standardkasutuse all. Tugevvoolu

paigaldiseks on ka näiteks liftid, mis on

energiaarvutustest välistatud.

Gaasipaigaldiseks ilma elektritarvitita on

tavaliselt pliit. Sooja tarbevee või kütte

katla korral läheb vastav paigaldis

tehnosüsteemi mõiste alla.

§ 1 p 10 – MTM määrusesse nr 58 lisatavas §-s 3¹ ei ole käsitletud

energiat tarbivaid gaasiseadmeid. Kas gaasiseadmed on energiatõhususe

arvutamise metoodikast teadlikult välja jäetud ja kuuluvad §3¹ lõikes 4

esitatud loetelusse ning kui, siis mis põhjusel?

Arvestatud sisuliselt, selgitused lisatud

seletuskirja. Arvutusliku (ETA) märgise

puhul toiduvalmistamiseks ette nähtud

gaasipliite arvesse ei võeta. ETA

arvutuses sisaldub gaasipliit mõtteliselt

seadmete elektrikasutuse väärtustes.

§ 1 p 10 – esitatud on nõuded energiaarvutuseks kasutatavale tarkvarale.

Kas MKM on välja selgitanud, milline on tegelik tase vabariigis ja kui

paljudel energiaarvutuse teenuse osutajatel on kasutusel

kavandatavatele nõuetele vastav tarkvara ning on seda võrrelnud

eeldatava töömahuga eelmiste aastate andmetele tuginedes, sealhulgas

mitteelamute ehitamine ja ümberehitamine, elamute ehitamine jne? Kui

sellekohane uuring on tehtud, siis millised on tulemused või kui uuringut

ei ole tehtud, siis mille põhjal on tehtud otsus, et loetud päevadega

julgetakse teha kõrget taseme tõusu eeldav muudatus?

Arvestatud sisuliselt, selgitused lisatud

seletuskirja. Energiamärgise andmiseks

vajalike arvutuste tegemine eeldab

spetsiifilise tarkvara kasutamist ja selle

kasutamise oskust. Vastava tarkvara

kasutamise oskust hinnatakse ka

erialaspetsialistide kutsete andmisel.

Energiamärgist tohib anda üksnes

vastava kutsega spetsialist. Tarkvara

kasutamise eeldus on sisse kirjutatud ka

kehtivasse määrusesse ja ei ole praktikas

probleeme tekitanud. Seetõttu on

määruse koostamisel lähtutud eeldusest,

et erialaspetsialistidel on ligipääs

nõuetele vastavale tarkvarale olemas.

Peamiseks argumendiks energiatõhususe tingimuste rangemaks

muutmisele on liginullenergiahoonete kuluoptimaalsus. Väide

liginullenergiahoonete kuluoptimaalsuse kohta tugineb Tallinna

Tehnikaülikooli poolt koostatud ja 2017 sügisel valminud uuringule

„Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete

analüüs“. Uuringu läbitöötamisel tekkis hulk küsimusi. 27. märtsil 2018

MKM-s toimunud energiatõhususe alasel ümarlaual küsimustele seni

selget ja ühest vastust andvaid selgitusi ei ole tulnud. Suurema selguse

ja usalduse saavutamiseks on hädavajalik, et kõigil asjakohastel

osapooltel oleks ligipääs ühiskonnale arvestatavat mõju avaldavate uute

mastaapsete regulatsioonide aluseks olevatele dokumentidele ning oleks

võimalus anda omapoolne hinnang. Eriala osapooltele tuleb luua

võimalus määruse eelnõu aluseks oleva uuringu täpsemate

lähteandmetega tutvumiseks ning hinnangu andmiseks. Huvitatud

osapoolteks on kindlasti Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Arhitektide

Tegemist ei ole ettepanekuga määruse

sisu kohta. Ettepanek puudutab

01.01.2019 jõustunud määrust „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded.

Kuluoptimaalsuse aruanne on avalikult

kättesaadav Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kodulehel.

https://mkm.ee/et/analuusid-ja-

uuringud#ehitusmajandus

Valdavalt on nõuded võrreldes 2013. a

määratud liginullenergiahoone tasemega

muutunud leebemaks. Eelkõige

leevenesid väikeelamutele kohalduvad

energiatõhususe miinimumnõuded.

https://mkm.ee/et/analuusid-ja-uuringud#ehitusmajandushttps://mkm.ee/et/analuusid-ja-uuringud#ehitusmajandus

Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete

Liit, samuti Eesti Linnade ja Valdade Liit. Võimalik, et huvitatuid

isikuid on rohkem. Leiame, et kui liitude poolt on antud hinnang, et

uuringu tulemused on realistlikud, siis võib eeldada, et määruse mõju

ühiskonnale on põhjendatud ning riigi esindajate poolt selle

rakendamine on õigustatud.

Uute energiatõhususe nõuete kehtestamisega kindlasti pikeneb nimekiri

nendest, kellel pole enam võimalust nõuetele vastava uue kodu

rajamine. Muuhulgas on oluline silmas pidada, et paljudel juhtudel

ehitab omanik elamu ise, et vahendeid ja ressursse võimalikult

säästlikult kasutada. Sellisel juhul aga muutub igasugune kulutõhususe

võrdlus väga oluliselt, olgu siis võrdluses praegu kehtivate

energiatõhususklasside C ja B vahel või veelgi enam C ja A vahel. Kui

kirjeldatud olukorra hindamist ei loeta teadusliku analüüsi jaoks

asjakohaseks, siis tuleb need meetodid, mille alusel soovitakse

kehtestada igapäevasesse ellu rakendatavaid nõudeid, kuid mis ei suuda

hinnata tegelikku olukorda, suure kahtluse alla seada.

Pole ka väheoluline arvestada, et rangemad energiatõhususe tingimused

mõjutavad oluliselt hajaasustuspiirkondade arengule.

Hajaasustuspiirkonnas on märkimisväärselt kulukam vee-, elektri- ja

küttevarustuse tagamine, rääkimata olmekanalisatsiooni korraldamisest.

Sellised täiendavalt raskendavad tingimused ainult vähendavad

võimalusi hajaasustuspiirkondade elujõulisuse

säilitamiseks/kasvatamiseks.

Kui omanik ehitab ise, siis tuleb kõiki

nõudeid järgida. Ei ole mõistlik eristada

ehitisi selle järgi, kuidas ehitis ehitatakse

– kas omanik ehitab ise või omaniku

tellimusel ehitab keegi teine. Teadusliku

analüüsi aluseks on ehitusmaksumus ja

energia hind, mis ei sõltu sellest, kas

omanik ehitab ise või tellib ehitamise.

Meile teadaolevalt ei ehitata ka

hajaasustusega piirkondadesse hooneid

ilma kanalisatsiooni või kütteta. Need

süsteemid ehitatakse välja sõltumata

energiatõhususe miinimumnõuetest.

Seega jääb ebaselgeks antud märkuse

seos energiatõhususe põhimõtetega.

MKM-i tellimusel on koostatud energiatõhususe arvutamise tarkvara

BV2, mille MKM suunas vabavarana kasutusse. BV2 on olnud

laialdaselt kasutusel, valdav enamus elamute energiatõhususe

arvutustest on tehtud BV2-ga. Praeguseks on MKM-i veebilehel teade,

et BV2 arvutustulemusi tuleb käsitleda ligikaudsete hinnangutena ja

ministeerium ei võta vastutust selle kasutamise tulemusel tekkivate

tagajärgede eest. Seetõttu tekib küsimus, kuidas peavad käituma need

hoonete omanikud, kes saavad mitu aastat peale ehitise valmimist

Tegemist ei ole ettepanekuga määruse

sisu kohta. Märkus puudutab

energiatõhususe arvutamise tarkvara

BV2. BV2-ga tehtud arvutused vastavad

nõuetele ja energiamärgised kehtivad, kui

õigusaktis on ettenähtud vastavale

hoonele energiaarvutuse tegemine

lihtsustatud, kuude kaupa või

tegeliku energiatarbimise põhjal koostatud energiamärgisest teada, et

nendele kuuluv hoone ei kuulu energiatõhususklassi, mida

ehitusprojekti põhjal koostatud energiatõhususe arvutuse põhjal seni

eeldati. Ehitustööd on tellitud ja teostatud riigi esindaja poolt levitatud

energiatõhususe arvutamise tarkvara põhjal saadud tulemuste alusel.

Hiljem selgub, et see ei vasta nõuetele.

kraadpäevade järgi arvutava tarkvaraga.

Nende arvutuste uuendamist ei nõuta.

Eksitav teade on MKM kodulehelt maha

võetud.

Selleks, et tagada ehitatava hoone

energiatõhususe vastavus ehitusprojektis

näidatud energiatõhususele, on hoone

energiatõhususe miinimumnõuete

määruse § 19 lõikes 4 toodud

regulatsioon, mille kohaselt hinnatakse

valminud hoone vastavust

energiatõhususe nõuetele

teostusdokumentatsiooni alusel.

Energiaarvutus viiakse läbi vastavalt

tegelikult välja ehitatud lahendustele. Kui

hoone energiatõhususarv on võrreldes

ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele

lisatud energiamärgisega muutunud,

antakse enne kasutusloa taotlemist või

kasutusteatise esitamist välja uus

energiamärgis. Seega tuleb kasutusloa

menetluses teha valminud hoone uus

energiaarvutus. Arvutusliku (ETA)

märgise puhul on tegemist prognoosiga,

milline on hoone energiatõhusus

standardkasutusel. Kuna tegelik

tarbimine erineb standardkasutusest (nt

on erinev kasutajate arusaam soojuslikust

mugavusest, siis tarbimisel põhinev

arvutus (KEK märgis) ongi erinev

standardkasutuse arvutusest. Tegeliku

tarbimise vastavust prognoositavale

standardkasutusele riik ei kontrolli.

Keskkonnaministeerium Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse majandus- ja taristuministri 5. juuni

2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”

§-i 10 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui hoones ei ole võimalik

avada aknaid, tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus,

milles määratakse, et aknad on suletud. Sellisel juhul käsitletakse tervet

korterit ühe tüüpruumina.“. Juhime tähelepanu, et majandus- ja

taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad

nõuded“ § 3 lõike 3 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö ja magamistoal

ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse

ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Meie

hinnangul on lisatava lõike 11 teine lause vastuolus viidatud eluruumile

(korterile) esitatava nõudega. Palume selles osas eelnõu korrigeerida.

Arvestatud sisuliselt, selgitused lisatud

seletuskirja. Projekteerija annab

hinnangu, et füüsiliselt avatavat akent

tegelikkuses ei avata. Kuigi tuulutusakna

olemasolu on nõutav, siis näiteks suure

müra või saastatud välisõhu tõttu akent

tavapäraselt ei avata. Vastuolu nimetatud

sätete vahel meie hinnangul ei esine.