MAJANDUSAASTA ARUANNE 2009 - eak.ee · Majandusaasta aruanne 2009 Aruande koostamiskuupäev: 15.03.2010 Allkiri: 9 group) aruande koostamine Saksamaa akrediteerimisasutuse hindamise

Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus

Registrikood: 90005739

Majandusaasta aruanne 2009

Aruande koostamiskuupäev: 15.03.2010 Allkiri: 1

SIHTASUTUS EESTI

AKREDITEERIMISKESKUS

MAJANDUSAASTA

ARUANNE 2009




Aruande koostamiskuupäev: 15.03.2010 Allkiri:

2

Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus

MAJANDUSAASTA 2009 ARUANNE

Majandusaasta algus: 01. jaanuar 2009

Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2009

Äriregistri kood: 90005739

Aadress: Kiriku 2, Tallinn 10130

Telefon: 372 6 021 801

Faks: 372 6 021 806

Mobiiltelefon: 372 5 236 381

Elektronpost: [email protected]; [email protected]

Interneti kodulehekülg: www.eak.ee

Põhitegevusala: Akrediteerimine, mõõtja pädevuse hindamine, akrediteerimise järelevalve

Juhataja: Viktor Krutob

Audiitor: Rimess OÜ

Lisatud dokumendid: Sõltumatu audiitori aruanne





3

Sisukord: TEGEVUSARUANNE 5

Põhitegevus 5

Akrediteerimine 5

Järelevalve 5

Tugitegevus 5

Töökorraldus 7

Riigisisene koostöö 7

Rahvusvaheline koostöö 8

Tegevuse laiendamine 9

Finantsmajandustegevus 9

Põhinäitajad 9

Riigitoetus 10

Aruandlus, kindlustus 10

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 11

Tegevjuhtkonna deklaratsioon 11

Bilanss 12

Tulemiaruanne 13

Rahavoogude aruanne 14

Omakapitali muutuste aruanne 15

Raamatupidamise aastaaruande lisad 16

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted 16

Lisa 2 Raha ja pangakontod 18

Lisa 3 Tulud 18

Lisa 4 Muud tegevuskulud 19

Lisa 5 Nõuded 19

Lisa 6 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 19

Lisa 7 Maksud 20

Lisa 8 Kohustused 20

Lisa 9 Põhivarad 20

Lisa 10 Tehingud seotud osapooltega 21





4

Majandusaasta aruande allkirjad 23

1. Audiitori järeldusotsus 24

2. Müügitulu jaotus vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK) 25





5

TEGEVUSARUANNE

Põhitegevus

Akrediteerimine.

2009. aastal viis sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus (edaspidi EAK) läbi 33 labori, 10 inspekteerimis- ja 5 sertifitseerimisasutuse akrediteerimishindamise, sh 22 labori, 4 inspek-teerimis- ja 3 sertifitseerimisasutuse uushindamise seoses 5 aasta möödumisega akrediteeri-misest. Samuti viidi läbi 122 asutuse erialase mõõtetegevuse pädevuse hindamine.

Kui akrediteerimishindamisi toimus vähem kui kahel eelmisel aastal, siis asutuste mõõtetegevuse pädevuse hindamisi toimus tunduvalt rohkem kui 2008 ja veidi rohkem kui 2007.a. (2008.a.: 41

laborit, 11 inspekteerimis- ja 3 sertifitseerimisasutust ning 41 mõõtjat; 2007.a.: 60 laborit, 27

inspekteerimis- ja 2 sertifitseerimisasutust ning 119 mõõtjat). Akrediteerimishindamiste arvu vähenemise põhjuseks oli uushindamiste tagasihoidlikum kogus, kuna 2004.a. oli suhteliselt vähe esmahindamisi. Aasta jooksul kaotas EAK 22 akrediteeritud klienti (peamiselt firmade

tegevuse lõpetamise või liitumise tõttu) ja sai juurde 21 uut klienti.

Mõõtjate pädevuse hindamise arvukuse tõus on tingitud asjaolust, et enamikule sõidukite ja sõidumeerikute tehnilise kontrolli teostajatele väljastati pädevustunnistus (kehtib 2 aastat

vahepealse järelevalveta) 2007.a., mistõttu 2009.a. toimus nende järjekordne hindamine.

Akrediteerimise peamiseks motivaatoriks on endiselt õigusaktide asjakohased nõuded. Hetkel on akrediteerimis- või pädevustõenduse nõue kehtestatud 53 õigusaktis (29 seadust ja 24 määrust).

Kokku on seisuga 01.01.2010 EAK poolt väljastatud akrediteeringud 23 kalibreerimis- ja 223 katselaborile, 66 inspekteerimis- ja 30 sertifitseerimisasutusele. Neist on tegevuse lõpetamise, tegevusalade muutumise või muul põhjusel akrediteeringu kehtivus lõppenud 47 katse- ja 7 kalibreerimislaboril ning 12 inspekteerimis- ja 9 sertifitseerimisasutusel. Lisaks on akrediteerimisnõuete mittejärgimise tõttu 11 katse- ja 1 kalibreerimislabori ning 2 inspekteerimisasutuse akrediteeringu kehtivus peatatud.

EAK poolt akrediteeritud ja mõõtja erialase pädevuse tõenduse saanud asutuste loetelu ja nende akrediteerimisulatused on toodud veebilehel aadressil www.eak.ee/akrediteeritud.

Järelevalve.

Aasta jooksul teostas EAK 143 akrediteeritud labori, 39 inspekteerimis- ja 15 sertifitseerimisasutuse järelevalvehindamise. Järelevalve käigus viidi läbi ka 20 labori, 1 inspekteerimis- ja 4 sertifitseerimisasutuse akrediteerimisulatuse laienduse hindamine. Järelevalve toimus plaanikohaselt, st hindamistevahelise intervalliga (12 ± 2) kuud.

Tugitegevus.

Akrediteerimis- ja vastavushindamistegevuse propageerimiseks ja nõuetekohase läbiviimise tagamiseks:

• viidi (28.04 ja 18.12) läbi akrediteerimisnõukoja istungid, kus vastavalt arutati EAK majandusaasta 2008 aruannet ning kuulati ära ülevaade akrediteerimise uudistest ja trendidest;





6

• viidi (26.08) läbi iga-aastane assessorite õppepäev, kus osales 78 EAK poolt hindamistel kasutatavat erialaassessorit, kellele tutvustati akrediteerimise uudiseid, EA-poolse hindamise tulemusi, sertifitseerimistegevuse vaatluste läbiviimist hindamiste käigus, paindliku akrediteerimisulatuse rakendamist, võrdluskatsete tulemuste analüüsi ja kalibreerimistulemuste jälgitavuse tagamise nõudeid ning praktikat laborites;

• viidi (15.12) läbi igaaastane kliendipäev 87 osalejaga, kus tutvustati akrediteerimise aktuaalseid probleeme, mh paindliku akrediteerimisulatuse rakendamist ja jälgitavuse tagamist kalibreerimisel;

• viidi (nov.-dets.) läbi tavakohane EAK klientide rahulolu uuring; 66 täidetud ja tagastatud küsimustikus hinnati EAK teenuseid 90% ulatuses“4“- ja „5“-ga, madalaim keskmine hinne konkreetse teenuse osas oli 4,33;

• kinnitati (28.04) EAK tehniliste komiteede uued koosseisud ja korraldati nende koosolekud: keemiakomitee 19.11, sertifitseerimis- ja inspekteerimiskomitee 27.11, metroloogiakomitee 30.11 ja tehnikakatsete komitee 11.12;

• esitas EAK (21.01) Standardikeskusele ettepaneku meditsiinilaborite akrediteerimisstandardi ISO 15189 EAK tellimusel valminud eestikeelse tõlkeversiooni EVS-ina vastuvõtmiseks, mis leidis aset 02.04;

• koostati ja kooskõlastati EAK keemiakomiteega juhenddokument EAK J19 – 2009 „Paindlik akrediteerimisulatus. Põhimõtted ja hindamise juhend“ (kinnitatud 29.12);

• korraldati mitme uue EA juhendi (EA-2/15, 2/17, 3/01, 3/11, IAF MD5) tõlkimine eesti keelde ja avaldati tõlked EAK veebilehel;

• koostati EAK „Infoleht“ nr 11 (ilmus nov.), milles tutvustati kahe uue EA juhenddokumendi EA-2/15 ja EA-3/01 eestikeelseid tõlkeversioone ning anti tavakohane ülevaade akrediteerimise hetkeseisust ja uudistest;

• EA-poolseks hindamiseks valmistudes ja selle tulemuste alusel ajakohastati ja täiendati EAK kvaliteedikäsiraamatut ning praktiliselt kõiki EAK juhendeid, eriti J10, J16 (uus

versioon) ja J17; • EA-poolse hindamise tulemuste alusel täpsustati oluliselt EAK poolt hindamistel

kasutatavate ja assessorite registrisse kuuluvate assessorite pädevusulatuste määratlusi; • viidi (30.03, 17.06 ja 28.09) läbi EAK juhtimissüsteemi parenduskoosolekud, kus

käsitleti vastavalt valmistumist EA-poolseks hindamiseks, EA-hindamise tulemusena tuvastatud puuduste parandusmeetmeid ja EAK igapäevatöö parendamise võimalusi; kõik koosolekutel esitatud 9 parendusettepanekut on realiseeritud;

• viidi (9.01) läbi EAK kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatus, mille kokkuvõttes leiti, et süsteem ja selle rakendamine üldiselt vastavad standardi ISO/IEC 17011 nõuetele, samas tuleb igapäevatöös rangelt järgida kehtestatud järelevalveintervalle ning viia läbi vajalikul arvul vastavushindamistegevuste vaatlusi;

• osalesid EAK töötajad (13.-14.01) Rootsis Põhjamaade ja Balti riikide peaassessorite ja akrediteerimisasutuste juhtide (18.03) iga-aastasel kogemustevahetusel;

• aasta jooksul koostas EAK vastused 29 ametlikule kohtuasjade menetlemisega seotud teabepäringule, mis valdavalt käsitlesid alkoholi- ja/või narkootiliste ainete analüüsi teostajate akrediteeritust;

• seoses elektripaigaldiste parameetrite mõõtmise ja tehnilise kontrolli problemaatika jätkuva aktuaalsusega viidi (14.10) läbi asjakohane arutelukoosolek EAK poolt kasutatavate assessorite osavõtul, mille tulemusena töötati mh välja madalpingeliste





7

aparaadikoostete näidis-katsemetoodika, mis koos 2008 väljatöötatud elektripaigaldiste parameetrite mõõtmise näidismetoodikaga avaldati EAK veebilehel;

• EAK korraldusel viidi (22.09) läbi vedelkütuse tankurite võrdluskalibreerimine, milles osales 2 laborit kokku 9 kalibreerijaga, kes oma igapäevatöös tegelevad tankurite taatlusega; kalibreerimistulemuste hälbed jäid lubatud piiridesse;

• aasta jooksul koordineeris EAK Eesti laborite osalemist 10 rahvusvahelises võrdluskatses (APLAC T061, APLAC T066, APLAC T071, APLAC T072, APLAC T073, IMEP-24,

IMEP 25b, IMEP-28, IMEP-29 ja IMEP-107), kus osales 5 Eesti laborit ning teavitas laboreid IIS, IRMM, BAM, IFEP jt võrdluskatseprogrammide 2009-2010 töökavadest.

Töökorraldus.

Põhikirjaliste ülesannete täitmise tagamiseks koostati EAK 2009.a. tööplaan (52 ülesannet), mis kinnitati juhataja poolt 15.01 ja saadeti sihtasutuse nõukogu liikmeile teadmiseks 16.01. Tööplaani täitmiseks võtmist kinnitasid kõik töötajad allkirjaga. 2008.a tööplaani täitmise aruanne esitati nõukogule 16.01, 2009.a. I poolaasta aruanne 14.07 ja 2009.a. aruanne 08.01.2010. Kõik tööplaanis kavandatud ülesanded, v.a. „Infolehe“ nr 12 väljaandmine, mis lükkus edasi seoses materjalide mitteõigeaegse valmimisega, täideti.

Sihtasutuse nõukogu kinnitas 19.01 EAK 2009.a. eelarve kogusummas 6,36 miljonit krooni ja 06.03 EAK majandusaasta 2008 aruande ning kuulas 30.04 ära 2009.a. I kvartali, 02.10 II ja 29.10 III kvartali aruande.

Nõukogu koosseisus 2009.a. jooksul muudatusi ei toimunud, nõukogu liikmeteks olid Merike Kompus (esimees), Einari Kisel ja Mart Noorma.

EAK töötajate arv oli aasta vältel 9, sh 3 töötajat osalise koormusega. Alates 1. aprillist töötab EAK-s varem erialaassessorina kasutatud Heiki Kamarik, kes läbis 3 kuu jooksul edukalt asjakohase tutvumis- ja stažeerimisprogrammi, misjärel lubati iseseisvale tööle peaassessorina laborite ja inspekteerimisasutuste hindamisel.

„Arhiiviseaduse“ nõuete täitmiseks ja EAK arhiivinduse korrastamiseks määrati (28.09) arhiveerimistegevuse eest vastutav isik (M. Valm) ning koostati EAK dokumentide ja arhivaalide loetelud.

Riigisisene koostöö.

Aasta jooksul edastas EAK MKM juures tegutsevale volitatud asutusena ja tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmise, samuti selle õiguse kehtetuks tunnistamise otsustamiseks moodustatud komisjonile 9 akrediteeritud ja teavitatud vastavushindamisasutuse kokkuvõtlikud järelevalvearuanded 2008.a. (23.01.09) ja 2009.a. (25.08.09) I poolaasta osas. Lisaks esitas EAK MKM-le (12.05) asutajaõiguse teostamise aruande. Kemikaaliseaduse nõuete kohaselt esitas EAK (05.03) Sotsiaalministeeriumile 2008.a. tegevusaruande hea laboritava (GLP) valdkonnas ja ettepaneku 2009-2010 GLP-alase tööplaani kohta ning sõlmis (04.08) ministeeriumiga kokkuleppe vastava sihtotstarbelise riigieelarvelise eraldise kasutamise kohta. Lisaks esitas EAK (6.03) OECD esindajale ülevaate EAK senisest GLP-alasest tegevusest ja (21.12) aastateks 2010 – 2011 vajaliku sihtotstarbelise eraldise taotluse.





8

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul nimetas EAK (30.01) oma esindaja ministeeriumi juurde moodustatava keskkonnajuhtimise komisjoni koosseisu ja konsulteeris ministeeriumi töötajaid (27.11) Euroopa Liidu „EMAS 3“ - määruse rakendamise osas. Põllumajandusministeeriumis (03.04) toimunud kohtumisel ministeeriumi toiduohutuse ja –järelevalve juhtidega arutati ministeeriumi ja EAK koostöö tihendamise võimalusi ning toidu- ja söödalaborite akrediteerimise probleeme (mh paindliku akrediteerimisulatuse kasutamist ja

võrdluskatsete korraldamist). EAK esindajad osalesid ka ministeeriumi korraldusel toimunud toiduanalüüside referentlaborite samateemalisel ümarlaual (22.09). Lisaks eeltoodule konsulteerisid EAK spetsialistid MKM-i, TJA-d ja Julgestuspolitseid sõidukite liikumiskiiruse mõõtmisega (sh automaatsete kiiruskaameratega) ja tõenduslike alkomeetrite kasutamisega seotud küsimustes ning (23.11) Rahandusministeeriumi ja MTA-d paindliku akrediteerimisulatuse rakendamise osas.

Rahvusvaheline koostöö.

EAK jaoks oli 2009.a. kaalukaimaks rahvusvaheliseks sündmuseks EA-poolne EAK uushindamine, mis toimus 11.-15. mail. Hindamise eesmärk oli kindlaks teha, kas EAK vastab jätkuvalt ISO 17011 ja EA MLA nõuetele. Hindamise korraldusega seotud EAK kulud moodustasid ca 0,18 milj kr. Hindamise tulemusena fikseeriti EAK töös 2 mittevastavust ja 7 murettekitavat asjaolu, mida on poole vähem kui eelmisel EA-poolsel hindamisel. Põhiprobleemideks osutusid seejuures klientide vastavushindamistegevuse EAK-poolse vaatluse kohatine ebapiisavus ja assessorite pädevusulatuse määratlemise täpsus. Uushindamise tulemustest lähtudes viis EAK oma protseduurilistesse juhenditesse sisse rida muudatusi-täiendusi, samuti täpsustati assessorite registrit ja mitme nn kriitilise (st laia ulatusega) sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutuse järelevalveplaane, eriti vastavushindamistegevuse vaatluste kavandamise osas. EAK esitas EA-hindamisgrupile asjakohase ülevaate rakendatud meetmetest ja tõendusmaterjalid augustis ning täiendavad tõendid oktoobris ja detsembris. EAK uushindamise aruannet arutab EA MLA-komitee oma istungil 27.-28.04.2010.

Jaanuaris esitati EA sekretariaadile esmakordselt kaebus EAK tegevuse(tuse) kohta. Kaebajaks oli üks EAK poolt akrediteeritud katselabori TÜV Nord Eesti OÜ klient, kelle arvates EAK ei rakendanud piisavalt tõhusaid karistusmeetmeid kõnealuse labori suhtes, kus sooritatud tulekatsete tulemustega klient rahule ei jäänud. EAK viis läbi asjaolude põhjaliku uurimise ja nõudis laborilt asjakohaste parandusmeetmete rakendamist, eelkõige katsestendi töö stabiilsuse tagamiseks. Labor rakendas vajalikud meetmed, k.a. antud liiki katsete sooritamise peatamine kuni katsestendi stabiilse töö saavutamiseni. Ühtlasi lepiti kokku, et katsete taasalustamine toimub EAK esindaja juuresolekul. EAK teavitas (25.02) võetud meetmetest ka EA sekretariaati, kes oma vastuses (01.04) kaebuse esitajale ja EAK-le teatas, et EAK on rakendanud adekvaatsed meetmed ning kaebus loetakse lahendatuks.

Tööplaani kohaselt osalesid EAK esindajad Euroopa Akrediteerimiskoostöö organisatsiooni EA institutsioonide – sertifitseerimis- ja inspekteerimiskomitee (9.-10.02 ja 7.-9.09), laborikomitee (18.-19.03 ja 23.-24.09), MLA-komitee (25.-26.03 ja 3.-4.11), horisontaalse harmoneerimise komitee HHC (20.-21.04 ja 2.-3.09), laborikomitee meditsiinitöögrupi (23.-24.06 ja 30.11-1.12) ja peaassamblee (27.-28.05 ja 25.-26.11) korralistel istungitel.

EAK aktiivset osalust EA töös näitab mh EAK esindaja osalemine Rumeenia akrediteerimisasutuse RENAR (17.-24.01) ja Slovakkia akrediteerimisasutuse SNAS (28.09 –

02.10) EA-poolses hindamises, samuti EAK juhataja (VK) poolt nõuetekohase TFG (task force





9

group) aruande koostamine Saksamaa akrediteerimisasutuse hindamise tulemuste kohta ja selle ettekandmine MLA-komitee erakorralisel istungil (28.05) nagu ka MLA-komiteele ettepaneku esitamine (31.03) komitee töö parendamiseks, mis leidis komitee liikmete hulgas laialdast toetust. EAK esindajad osalesid Põhja- ja Baltimaade peaassessorite iga-aastasel kogemustevahetusel Borås`is Rootsis (13.-14.01) ning Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisasutuste juhtide iga-aastasel töökohtumisel (18.03) Stokholmis.

EAK töötajad osalesid ka EA ja ENFSI korraldatud kohtuekspertiisilaborite akrediteerimise alasel konverentsil Voorburgis Hollandis (21.-22.01) ja üleeuroopalisel meditsiinilaborite akrediteerimise teemalisel sümpoosiumil Pariisis (12.-13.02).

Kaks EAK esindajat osalesid EA vastastikuste hindajate (peer evaluator) täiendkoolituses Milanos (11.-13.06) ja üks uute vastastikuste hindajate koolituskursusel Berliinis (22.-24.09).

Nõunik osales IMEKO kongressil Lissabonis (06.-10.09) ja esines seal mõõtemääramatuse hindamise teemalise ettekandega.

Lisaks osales EAK esindaja ka EL Komisjoni GLP-alase töögrupi regulaarsel koosolekul Brüsselis (15.12).

Tegevuse laiendamine.

Aasta jooksul hindas EAK ja omistas esimesele 3 Eesti laborile paindliku akrediteerimisulatuse. Samuti viis EAK läbi esimese kliendi hindamise ja akrediteerimise toiduohutuse juhtimissüsteemide (standardi ISO 22000 alusel) ning metsamajanduse sertifitseerimise (Eesti

Rahvusliku Metsastandardi PEFC alusel) valdkonnas.

Finantsmajandustegevus

Põhinäitajad.

Sihtasutuse nõukogu kinnitas (19.01.09) EAK 2009.a. eelarve kogusummas 6,36 miljonit krooni. Seejuures arvestati, et EAK 2009.a. tulubaas koosneb (hinnangulisest) omatulust 5,59 milj kr, riigitoetusest 0,66 milj kr ja Sotsiaalministeeriumi poolt EAK-le hea laboritava (GLP) kontrollasutuse lepingu täitmiseks eraldatud 0,12 miljonist kroonist. Poolt kokkuleppel vähendati aasta jooksul riigieelarvelise toetuse summat 40 000 krooni võrra.

Tegelikult kujunes 2009.a. EAK poolt osutatud teenuste eest saadud omatulu suuruseks 6,74 milj kr, st 1,15 milj kr prognoositust enam. See näitab, et üldine majanduse madalseis EAK klientuuri ja seega ka omatulu kardetud kahanemist kaasa ei toonud.

EAK 2009. aasta finantsmajandustegevuse põhinäitajad kajastuvad raamatupidamise aastaaruandes, mille kohaselt 2009.a. tulud ületasid kulusid, ca 1,03 milj kr võrra (s.o. tulem).

Kui EAK tegevus- ja majandamiskulud, nagu ka valdav enamus kuluartikleid, olid proportsionaalsed kavandatuga või väiksemad, siis lähetuskulud ületasid aastaks kavandatu ca 10 % võrra. Selle peapõhjuseks on asjaolu, et 2009.a. lisandus rida täiendavaid välislähetusi seoses tihenenud koostööga EA-ga (nt osalemine uues horisontaalkomitees, vastastikuste hindajate

koolituses ja vastastikustes hindamistes). Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu ületas aastaks kavandatu ca 27 % võrra. Selle põhjuseks oli aastaks kavandatut tunduvalt ületanud töömaht, mis samas kajastub positiivselt omatulus.





10

2009. aastal arvestati EAK juhatuse liikmele (juhataja) töötasu 359 333 krooni. EAK ülejäänud 8 töötajale arvestatud töötasu summa on 1 657 090 krooni.

Töötasude kulud kokku on 4 953 596 krooni.

Riigitoetus.

Riigieelarve seaduse kohaselt eraldati eelarvest EAK kulutuste osaliseks katmiseks 665 000 kr, mille ülekandmise ja kasutamise kohta sõlmiti 20.01 Majandus- ja kommunikatsiooniministri ning EAK vahel kokkulepe (06.09.07 sõlmitud halduslepingu nr 1:8-7/54 lisa 2), mida muudeti 04.08 nii, et lõplikuks 2009.a. riigieelarvest EAK-le eraldatud summaks jäi 615 000 krooni.

Hea laboritava kontrollasutuse ülesannete täitmise tagamiseks sõlmis EAK 22.09.08 Sotsiaalministeeriumiga sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingu summas 120 000 krooni, mille elluviimise tähtaega pikendati (04.08) nii, et see hõlmab ajavahemikku 01.09.2008 kuni 31.03.2010.

Aruandlus, kindlustus.

Riigieelarvest eraldatud raha kasutamise kohta 2008.a. II poolaastal esitas EAK MKM-le aruande 15. jaanuaril, 2009.a. I p/a osas 13. juulil ja II p/a aruande 15. jaanuaril 2010.

Sihtasutuse majandusaasta 2008 aruanne koostati EAK juhataja ja raamatupidaja poolt 2009.a. veebruari lõpuks, audiitorfirma Rimess OÜ andis sellele oma (positiivse) hinnangu 5. märtsil ning Sihtasutuse nõukogu kinnitas aastaaruande 6. märtsil 2009.

Sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingu täitmise kohta perioodil 01.09.08 – 31.03.09 esitas EAK Sotsiaalministeeriumile koondaruande 09.04.09.

29. mail pikendas EAK üldvastutuskindlustuse lepingut (kuni 31.05.2010) ERGO Kindlustuse AS-ga, mis hõlmab kogu EAK põhitegevust.

Tegevusaruande koostas: Viktor Krutob EAK juhataja 15.03.2010





11

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Tegevjuhtkonna deklaratsioon

Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus juhatus on sihtasutuse seadusest lähtuvalt koostanud raamatupidamise aastaaruande, mis kajastab õigesti ja õiglaselt sihtasutuse vara, kohustusi ja omakapitali ning majandustegevuse tulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud raamatupidamise seaduse ja Eesti hea raamatupidamistava nõudeid.

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.12.2009 ja aastaaruande koostamispäeva 15.03.2010 vahemikul.

Vara ja kohustusi on hinnatud kaalutletud ja konservatiivsetel alustel. Raamatupidamise aastaaruande koostamine nõuab hinnangute andmist. Need hinnangud põhinevad aktuaalsel informatsioonil sihtasutuse seisundist ning kavatsustest ja riskidest raamatupidamise aastaaruande koostamispäeva seisuga.

Juhatuse hinnangul on Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus jätkuvalt tegutsev majandusüksus.

Juhatus kinnitab 2009.a aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust.

Tallinnas, 15. märtsil 2010.a

Viktor Krutob ___________________________ Juhataja (ees- ja perekonnanimi)





Bilanss

(kroonides)

Lisa nr 31.12.2009 31.12.2008

AKTIVA (VARAD)

Käibevara

Raha 2 2 977 294 2 074 676

Nõuded 5 442 604 220 758

Ettemaksed 6 28 344 69 112

Viitlaekumised 2 474 6 307

Käibevara kokku 3 448 716 2 370 853

Põhivara

Materiaalne põhivara 9 0 5 361

Põhivara kokku 0 5 361

AKTIVA (VARAD) KOKKU 3 448 716 2 376 214

PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL)

Lühiajalised kohustused

Sihtfinantseerimine 3 106 568 120 000

Võlad hankijatele 8 14 779 8 854

Võlad töötajatele 8 219 000 146 455

Maksuvõlad 7 189 910 214 326

Lühiajalised kohustused kokku 530 257 489 635

KOHUSTUSED KOKKU 530 257 489 635

OMAKAPITAL

Akumuleeritud sihtkapital 1 886 579 2 709 775

Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 031 880 -823 196

OMAKAPITAL KOKKU 2 918 459 1 886 579

PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 3 448 716 2 376 214





Tulemiaruanne

(kroonides)

Lisa nr 2009 2008

Tegevustulud

Sihtfinantseerimine riigieelarvest 3 628 432 880 000

Tulu ettevõtlusest 3 6 735 527 5 095 042

Tegevustulud kokku 7 363 959 5 975 042

Mitmesugused tegevuskulud -1 482 548 -2 009 392

Palgakulu -3 692 332 -3 610 024

Sotsiaalmaksud -1 253 903 -1 206 074

Muud tööjõu kulud -7 361 -16 777

Tööjõukulud kokku -4 953 596 -4 832 875

Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 -5 361 -13 578

Muud tegevuskulud 4 30 719 -68 776

Põhitegevuse tulem 953 173 -949 579

Finantstulud ja -kulud

Intressitulud 78 708 126 383

Finantstulud ja -kulud kokku 78 708 126 383

Aruandeperioodi tulem 1 031 880 -823 196





Rahavoogude aruanne

Lisa nr 2009 2008

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem 953 173 -949 579

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon 9 5 361 13 578

Korrigeeritud tegevustulem 958 534 -936 001

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus:

Muutus nõuetes ostjate vastu 5 -221 568 39 508

Muutus viitlaekumistes 0 1 021

Muutus muudes nõuetes -279 0

Muutus maksude ettemaksetes -8 803 1 535

Muutus muudes ettemaksetes 6 49 571 169 045

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku: -181 079 211 109

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus:

Muutus võlgades hankijatele 8 5 925 -41 943

Muutus võlgades töövõtjatele 8 72 545 -32 153

Muutus maksu-, lõivu- ja trahvikohustustes 8 -24 416 39 115

Muutus viitvõlgades 0 -9 852

Muutus saadud toetuste ettemaksetes 3 -13 432 90 000

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 40 622 45 167

Rahavood põhitegevusest kokku 818 077 -679 725

Rahavood investeerimistegevusest

Laekunud intressid ja muu finantstulu 84 541 127 404 Rahavood investeerimistegevusest kokku 84 541 127 404

Puhas rahavoog 902 618 -552 321

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul

2 2 054 676 2 606 997

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 2 957 294 2 054 676

Raha ja selle ekvivalentide muutus 902 618 -552 321

Omakapitali muutuste aruanne





(kroonides)

Akumuleeritud

sihtkapital

Eelmiste

perioodide tulem

Aruandeaasta

tulem

Kokku

Saldo seisuga 31.12.2007 1 971 506 71 609 666 660 2 709 775

Saldo seisuga 31.12.2008 2 043 115 666 660 -823 196 1 886 579 Saldo seisuga 31.12.2009 2 709 775 -823 196 1 031 880 2 918 459





Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

SA Eesti Akrediteerimiskeskuse 2009. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud. Deposiitidelt bilansipäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumisena.

Nõuded ostjate vastu

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid.

Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem allahinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse asutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 30 000 kroonist. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni, kajastatakse väheväärtusliku inventarina, mis vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Põhivara parendusväljaminekud, mis suurendavad põhivara tööjõudlust üle algselt arvatud taseme ja tõenäoliselt osalevad lisanduvate tulude tekkimisel tulevikus, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada varaobjektilt tulevikus saadavat tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.

Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt, lähtudes järgmistest eeldatavatest kasulikest eluigadest:

Infotehnoloogilised seadmed (arvutid) 3 aastat

Muu inventar 5 aastat

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale.





Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.

Sihtfinantseerimine

Tegevuskulude sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et asutus vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või potentsiaalsete kohustustena.

Tulude arvestus

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.





Lisa 2

Raha ja pangakontod 31.12.2009 31.12.2008

1. Pangakonto (2009 a üleöödeposiit, intressi määr 0,90; intressi saldo 73,93) 2 957 294 2 054 676 2. Pangakonto (2009 a tagatishoius, intressi määr 1,55; intressi saldo 399,98) 20 000 20 000

4. Pangakonto (2009 a riigikassa konto, intressi saldo 0 kr) 0 0

Raha kokku 2 977 294 2 074 676

Intressiarvestus:

Arvestuslik intress pangakontodelt seisuga 31.12.2008 oli 6 307 kr,

(sh. intress Riigikassa kontolt 5 409 kr, tagatishoiuselt 598 kr, üleöödeposiidilt 300 kr)

Lisa 3

Tulud

Sihtfinantseerimine

SA Eesti Akrediteerimiskeskus on saanud

sihtfinantseerimise korras:

Tegevuskulude finantseerimine 2009 2008

Kasutamata sihtfinantseerimise jääk perioodi alguses 120 000 30 000

Saadud Sotsiaalministeeriumilt hea laboritava kontrollasutuse

ülesannete täitmiseks 0 120 000

Kajastatud sihtfinantseerimise tuluna 13 432 30 000

Kasutamata jääk sihtfinantseerimise perioodi lõpuks 106 568 120 000

Saadud Vabariigi Valitsuselt tegevuskulude ja EA liikmemaksu

katteks 615 000 850 000

Kajastatud sihtfinantseerimise tuluna 615 000 850 000

Kasutamata sihtfinantseerimise jääk perioodi lõpus 0 0

Tuluna kajastatud toetus kokku 628 432 880 000

Kaupade ja teenuste müük

SA Eesti Akrediteerimiskeskus teenuste ja kaupade müügitulu

jaguneb tegevusalade lõikes järgnevalt:





Geograafilised piirkonnad 2009 2008

Eesti 6 735 527 5 095 042

Kokku 6 735 527 5 095 042

Tegevusvaldkonnad

Akrediteerimine, järelevalve, uushindamine,

pädevuse hindamine 6 735 527 5 095 042

Kokku 6 735 527 5 095 042

Lisa 4

Muud tegevuskulud 31.12.2009 31.12.2008

30 719 -68776

1. Nõuete ebatõenäoliseks laekumiseks hindamine 31 233 -68 153

2. Maksuintressid -281 -228

3. Valuuta kursivahed -234 -395

Lisa 5

Nõuded 31.12.2009 31.12.2008

Nõuded ostjate vastu 517 544 327 209

Ebatõenäoliselt laekuvad arved -75 218 -106 451

Muud nõuded 278 0

Nõuded ostjate vastu kokku 442 604 220 758

Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi alguses -106 451 -91 232

Eelneval perioodil kuluna kajastatud nõuete laekumine 75 631 35 218

Bilansist välja kantud lootusetud nõuded 0 34 916

Täiendav ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu -44 398 -85 353

Ebatõenäoliselt laekuvad arved kokku: -75 218 -106 451

Lisa 6

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

31.12.2009 31.12.2008

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud (lühiajaline osa) 28 344 69 112

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (EAK poolt tasutud ruumide remondikulude ulatuses toimus vastavalt kokkuleppele üüri tasaarveldus, s.o nõude lühiajaline osa 0 19 406

2. European co-oper. (2009 a jaanuaris toimunud ürituse osavõtutasu) 0 3 918





3. Estravel AS-le (2009 a lähetuse sõidukulu) 0 20 055

4. Maksu- ja Tolliamet (lisa nr 7) 9 431 628 5. Töövõtjad (puhkusetasu+sots,maks ja töötuskindlustus, majand.kulud) 18 346 25 105

6. Ettemaksed hankijatele (Elion Ettevõtted AS) 567 0

Lisa 7

Maksud

31.12.2009 31.12.2008

Ettemaks Võlg Ettemaks Võlg

Käibemaks 0 78 013 0 61 648

Ettevõtte tulumaks 0 0 628 0

Üksikisiku tulumaks 0 35 236 0 54 739

Sotsiaalmaks 0 68 671 0 92 218

Kohustuslik kogumispension 129 0 0 3 649

Töötuskindlustusmaks 7 494 0 1 856

Maksuintressid 0 496 0 216

MTA ettemaksukonto 9 302

Kokku 9 431 189 910 628 214 326

Lisa 8

Kohustused 31.12.2009 31.12.2008

Võlad töövõtjatele

Võlgnevus töötasu eest 108 121 77 419

Võlgnevus majanduskulude eest 30 137 14 123

Deklareerimata maksukohustus 80 742 54 913

Võlad töövõtjatele kokku 219 000 146 455

Võlad hankijatele 14 778 8 854

Sihtfinantseerimise jääk 106 568 120 000

Kohustused kokku 340 346 275 309

Lisa 9

Põhivarad

Infotehnoloogi-

lised seadmed Inventar Kokku

2007. a toimunud muutused





Mahakandmine -114 458 0 -114 457

Mahakantud põhivara kulum 92 165 0 92 165

Aruandeaastal arvestatud kulum -22 293 -29 668 -51 961

Saldo seisuga 31.12.2007

Soetusmaksumus 83 309 143 140 226 449

Akumuleeritud kulum -83 309 -124 200 -207 509 Jääkmaksumus 0 18 940 18 940


Aruandeaastal arvestatud kulum 0 -13 578 -13 578


Soetusmaksumus 83 309 143 140 226 449

Akumuleeritud kulum -83 309 -137 779 -221 088

Jääkmaksumus 0 5 361 5 361


Mahakandmine -54 581 -18 559 -73 140

Mahakantud põhivara kulum 54 581 -18 559 54 581

Aruandeaastal arvestatud kulum 0 -5 361 -5 361


Soetusmaksumus 28 728 124 581 153 310

Akumuleeritud kulum -28 728 -124 581 -153 310

Jääkmaksumus 0 0 0

Lisa10

Tehingud seotud osapooltega

SA Eesti Akrediteerimiskeskuse aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

asutajat

tegev- ja kõrgemat juhtkonda

eespool loetletud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid

SA Eesti Akrediteerimiskeskus on 2009 ja 2008 aastal ostnud teenuseid järgmistelt seotud osapooltelt:

Tehingud seotud osapooltega

2009 2008

Ostud Müügid Ostud Müügid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (asutaja) 178 288 0 183 766 0

sh ruumide rendikulu 118 488 0 124 716 0

sh ruumide kommunaalkulu 59 800 0 59 050 0

Tehnilise Järelevalve Amet (hindamine) 0 19 320 0 19 500





Tarbijakaitseamet (hindamine) 0 11 110 0 11 905

Teenuste ost-müük kokku 178 288 30 430 183 766 31405

Saldod seotud osapooltega: 31.12.2009 31.12.2008

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0 0

Lühiajalised kohustused kokku 0 0





Majandusaasta aruande allkirjad

Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus juhataja ja raamatupidaja on koostanud 2009. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.

Nimi Kuupäev Allkiri

Juhataja Viktor Krutob 18.03.2010

Sihtasutuse nõukogu on majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori järeldusotsusest, läbi vaadanud ja heaks kiitnud:

Nimi Allkiri Kuupäev

Merike Kompus .................. 18.03.2010 Nõukogu esimees

Einari Kisel ................... 18.03.2010 Nõukogu liige

Mart Noorma ................... 18.03.2010 Nõukogu liige





1. Audiitori järeldusotsus





2. SA Eesti Akrediteerimiskeskus teenuste müügitulu jaotus vastavalt Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK)

2009

Akrediteerimine, järelevalve, uushindamine, pädevuse hindamine (84139) 6 735 527 kr

Documents

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2009 - eak.ee · Majandusaasta aruanne 2009 Aruande koostamiskuupäev: 15.03.2010 Allkiri: 9 group) aruande koostamine Saksamaa akrediteerimisasutuse hindamise