MEEDIAKASVATUSE VÕIMALUSED KUULMISPUUDEGA LASTE … file3 Sissejuhatus Abimaterjal on koostatud kuulmispuudega lastega tegelevatele spetsialistidele, kes on huvitatud meediakasvatuse

Annika Aas

MEEDIAKASVATUSE

VÕIMALUSED KUULMISPUUDEGA

LASTE ARENDAMISEL

Abimaterjal kuulmispuudega lastega töötavatele spetsialistidele

meediakasvatuse läbiviimiseks

2013

2

SISUKORD

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

Juhendi sisu ja eesmärk .............................................................................................................. 5

Meediakasvatus .......................................................................................................................... 8

Teemad ..................................................................................................................................... 10

Teema 1: Meediavahendid meie ümber ............................................................................... 10

Teema 2: Uudised VS reklaamid.......................................................................................... 13

Teema 3: Meedia võimalused............................................................................................... 16

Teema 4: Mida pildi meile räägivad?................................................................................... 18

Teema 5: Meedia meie ümber .............................................................................................. 20

Meediakasvatuse võimalused muusikaõpetuses....................................................................... 22

PROJEKT: Teeme ise multifilmi Punamütsikesest ................................................................. 23

Soovituslik kirjandus................................................................................................................ 29

Valik internetiallikaid............................................................................................................... 31

Sõrmendid ................................................................................................................................ 36

3

Sissejuhatus

Abimaterjal on koostatud kuulmispuudega lastega tegelevatele spetsialistidele, kes on

huvitatud meediakasvatuse võimaluste kasutamisest kuulmispuudega laste arendamisel.

Materjal on soovituslik ja sobib kasutamiseks eelkooliealiste lastega, vajadusel on

spetsialistil võimalik tegevusi kohandada vastavalt laste eripärale.

Läbi aegade on olnud tavapärane, et täiskasvanud õpetavad lastele väärtusi, käitumist ja

annavad muid eluks vajalikke teadmisi. Tänapäeval, mil on hakatud üha enam soosima

meedia võimalusi laste arendamisel, on oluline, et täiskasvanud suunavad last meedias

orienteeruma. Meedia kujundab meid ühiskonnaliikmeteks ning on oluline õpikeskkond

(Vinter, 2010). Samuti mistahes valdkonnas ei saa me edukalt toimida meediat tundmata,

oskuseta meediat kasutada, kriitiliselt analüüsida ja selle toimet mõista. Meedia mõju on näha

nii laste mängudes, juttudes kui ka sotsiaalsetes suhetes. Laste meediakasvatus on

kasvatusressurss, mida saab kasutada tegevuste planeerimisel ja realiseerimisel. Laste

meediareaalsust arvestav ja last kuulav ning osavõttev meediakasvatus on lapsepõlve jaoks

võimalus, mitte oht (Ruhala, 2009). Lisaks aitaks suurem teadlikkus meedia võimalikest

mõjudest lapse igakülgsele arengule ning viisidest nendega toime tulla vähendada laste

kontrollimatu meediatarbimise negatiivseid mõjusid (Vinter, 2011). Selleks, et lapsed

suudaksid meediasõnumite vahel orienteeruda, peaksid nad teadma ja oskama ära tunda

filmis, televisioonis, fotograafias, print-meedias ja digitaalses meedias kasutatavaid võtteid ja

nende peamisi eripärasid (Griffin, 2008).

Erinevad meediaoskused kujunevad välja etappide kaupa (Vinter, 2010):

1. Funktsionaalsete oskuste etapp

a. Laps õpib kasutama meediavahendeid (oskab keerata lehekülge, vahetada cd

plaati, käsitseda TV pulti, kaamerat, arvuti klaviatuuri jms)

Lastele tuleks tutvustada erinevaid meediavahendeid: arvuti, televiisor, raadio,

ajalehed/ajakirjad, fotoaparaat ning selgitada mis need on ja mida nendega on võimalik teha.

4

2. Praktiliste oskuste etapp

a. laps peab teadma millisel eesmärgil erinevaid meediaseadmeid kasutatakse

(loetakse lehte, vaadatakse televiisorit jms). Laps oskab märgata meediaga

veedetud aega ja sõlmida täiskasvanutega meedia kasutamiseks kokkuleppeid.

Lastele tuleb selgitada, milleks kasutatakse erinevaid meediavahendeid. Võimalusel reaalselt

erinevate situatsioonide läbimängimine.

3. Kriitiliste oskuste etapp

a. Hindab laps ennast meedia kasutajana, teab, kuidas meediakajastustes

kasutatakse heli, värvi, tegevust jms. Tunneb meedia võimalusi

eneseväljenduse ja suhtlemise vahendina.

Lastele tuleb selgitada, et kõik mida ta näeb enda ümber ei pruugi olla tõsi. Võimalusel

reaalselt erinevate situatsioonide läbimängimine. Erinevate meedias leiduvate ohtude

selgitamine.

Meediakasvatuse eesmärgiks on mõjutada laste meediakasutust ja harjutada meediaoskusi.

Pikemas perspektiivis meediakasvatuse eesmärgiks meediapädevuse kujundamine.

Meediapädevus on võime analüüsida, tõlgendada, luua, väljendada, osaleda, kahtluse alla

seada ja kasutada meedialiike valikuliselt nii enda kui ka ühiste vajaduste rahuldamiseks

(Vinter, 2010). Antud abimaterjal annab ülevaate kuidas kasutada meediakasvatust

kuulmispuudega laste arendamisel.

5

Juhendi sisu ja eesmärk

Käesolevas materjalis on meediakasvatuse õppe- ja kasvatustegevused kuulmispuudega

lastele üles ehitatud vastavalt koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) õppe- ja

kasvatustöö eesmärkide, läbiviimise põhimõtete ja 6-7 aastaste laste õppe- ja

kasvatustegevuste eeldatavatest tulemustest. Lisaks on arvestatud Tallinna Heleni Kooli

kehtiva õppekava eripäradega. Õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel on aluseks

magistritöö raames läbiviidud uuring, mille tulemusena saadi ülevaade kuulmispuudega

lastega tegelevate spetsialistide meediakasvatusalastest tegevuspraktikatest.

Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava § 4 järgi on õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise

põhimõtted järgmised:

lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;

lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;

lapse loovuse toetamine;

mängu kaudu õppimine;

humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;

lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;

lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;

üldõpetusliku tööviisi rakendamine;

kodu ja lasteasutuse koostöö;

eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

Lähtuvalt koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavas § 4 välja toodud õppe- ja

kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtetele on antud abimaterjalis välja toodud 4 erinevat

meediakasvatusega seotud teemat:

“Meediavahendid meie ümber;”

“Uudised VS reklaamid;”

“Meedia võimalused;”

“Mida pildid meile räägivad?”

“Meedia meie ümber.”

6

Teemade juurde kuuluvad mängude juhendid, mille eesmärgiks on muuta teemade

käsitlemine lapsele huvitavamaks. Lisaks on välja toodud näidisprojekt: “Teeme ise

multifilmi punamütsikesest” ja meediakasvatuse võimalusi muusikaõpetuses.

Abimaterjalis välja pakutud ideed tuginevad koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava § 11

üldoskustele, mille kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate

valdkondade sisusid lõimides.

Üldoskusteks on:

Mänguoskus;

Tunnetus- ja õpioskus;

Sotsiaalsed oskused;

Enesekohased oskused.

Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kirjeldatud mänguoskused §12 ja tunnetus- ja

õpioskused §13 haakuvad meediakasvatuse eesmärkidega. Mänguoskus on kõigi üldoskuste

ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Mäng on

eelkoolieas lapse põhitegevus ning mängu kaudu omandab ja kinnistab laps uut teavet, saab

uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja

käitumisreegleid. Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju,

tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Õpioskuste all mõistetakse lapse

suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused

kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavas välja toodud sotsiaalsete oskuste §14 all

mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks

ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. Meediakasvatuse

läbiviimise põhiliseks meetodiks on arutlemine. Arutlemise käigus omandab laps ülevaate

meediavahenditest ja nende kasutamisest.

Meediakasvatuse tegevuste kaudu on võimalik harjutada oma emotsioonide väljendamist läbi

erinevate esinemiste ja loova tegutsemise ning samas ka tõlgendada teiste emotsioone.

Meediakasvatuse emotsioonide kontrollimisega seotud oskused tulenevad koolieelse

lasteasutuse riikliku õppekava § 15 enesekohaste oskuste valdkonnast. Enesekohaste oskuste

7

all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone,

juhtida oma käitumist.

Tegevuste planeerimisel on kasutatud järgmiseid materjale:

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008);

Tallinna Heleni Kooli õppekava

K. Vinter“Meediamängud lasteaias.”

K. Vinter Meediakasvatus praktilises lasteaiatöös Rmt K. Nugin (Toim.) Üldõpetuse

rakendamine lasteaias.

S. Allmann “Portfoolio lapse arenguloost.”

Materjali üldeesmärgid

Laps:

teab erinevaid meediavahendeid ja oskab neid vastavalt vajadusele ning

kokkulepitud reeglitega kasutada;

arutleb meedia sisust;

oskab end väljendada meediavahendite abil.

Abimaterjalis käsitletakse seda, mida kujutavad endast meediavahendid, milleks neid

kasutatakse? Kuidas rakendada kuulmispuudega laste arendamisel? Milliseid lisavõimalusi

annavad meediavahendid õppetegevuste rikastamiseks? Millised võivad olla

meediavahenditega seotud ohud ning kuidas neid vältida?

Abimaterjalis välja toodud ideid on võimalik kasutada nii üksikute tegevuskavadena ja

nädalaplaanide koostamisel. Lähtuvalt laste eripärast on soovituslik tegevusi kohandada.

Materjalis on välja toodud nii tegevuskavad kui ka üksikud mängujuhised, mida on võimalik

lisada ka teistele tegevuskavadele. Lõimitud materjali on võimalik kasutada kõigi õppe- ja

kasvatustöö valdkondade juures. Materjali lõppu on lisatud mängujuhised, ülevaated

soovituslikust kirjandusest, valik internetiallikatest ning sõrmenditest.

8

Meediakasvatus

Meediakasvatuse kaudu võib erivajadusi kompenseerivaid mõjutusvahendeid (liikuv pilt,

ekraanipõhine digitaaltehnoloogia jms) pakkudes luua mitmekesisemaid võimalusi

erivajadustega laste arendamiseks. Visuaalne ekraanimeedia võimaldab arendada

kuulmispuudega last tema erivajadust silmas pidades liikuva pildi kaudu. Euroopa Liidu

Komisjon (2009) seadnud infoühiskonnale eesmärgiks meediapädevuse arendamise, mis

võimaldab inimestel pilte, tekste, helisid analüüsida ja hinnata, kasutada tavapärast ja uut

meediat suhtlemiseks ja luua meediasisu, kuid samas leitakse, et meediakasvatust

rakendatakse lasteaias vähesel määral (Vinter, Siibak, Kruuse, 2010) ning puudub Koolieelse

lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008).

Tänapäeval on lapsed ja infotehnoloogia tihedalt seotud. On leitud, et lapsed kohanevad ja

õpivad kiiresti tehnoloogiaga seotud oskusi. Laste internetikasutus on tänu küberkeskkonnas

olevate riskidega sattunud suurema tähelepanu alla. Meediauurijad, seadusandjad,

meediatootjad ning laiem avalikkus on huvitatud välja selgitamast uues meediakeskkonnas

varitsevaid ohte (Hasebrink, 2007). Meediakasvatuse uueks suunaks on kujunemas mitte

ainult laste kaitsmine meedia halbade mõjude eest, kuivõrd ettevalmistus meediapädevuse ja

aktiivse meediatarbija ja –looja kujundamisele ümbritsevas meedias (Vinter, 2010).

Viimase 20. aastaga on seisukoht, et pildid on mõjusamad kui sõnad, muutunud

üldtunnustavaks teadmiseks (Griffin, 2008). Toimunud on teatav pööre ning pildid ei

eksisteeri enam vaid meelelahutuslikel ja illustreerivatel eesmärkidel. Piltidest on saanud

kommunikatsioonis ja tähenduste loomisel olulised vahendid (Felten, 2008).

Meediakasvatusest ülevaate saamiseks on vaja lahti mõtestada erinevad meediakasvatusega

seotud mõisted. Meedia koosneb sidevahenditest ja nende sisust: pilt, uudised, reklaam,

raamatud, raadio, televisioon, arvuti, mobiiltelefon, tekstisõnumid, internet jms. Laps on

meediakasvatuse seisukohalt indiviid, kes elab ja tegutseb meediaga ümbritsetud keskkonnas,

tutvub sellega ning uurib selle nähtusi (Vinter, 2010). Lisaks valitseb meediakasvatuses kaks

peamist suunda: laste tähelepanu üritatakse kas meedialt kõrvale juhtida või aidata neil

sõnastada seda, kuidas nad meediasõnumit valivad ja vastu võtavad (Ugur, 2004). Selleks, et

lapsed suudaksid meediasõnumite vahel orienteeruda, peaksid nad teadma ja oskama ära

9

tunda filmis, televisioonis, fotograafias, print-meedias ja digitaalses meedias kasutatavaid

võtteid ja nende peamisi eripärasid (Griffin, 2008). Erivajadustega laste arendustegevust

planeerides ja läbi viies tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste, aga ka lapse individuaalsete

iseärasustega ning tema lähema kasvukeskkonnaga (Häidkind, 2008). Lasteaias on

meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise

oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. Meediakasvataja (nii õpetaja kui ka

lapsevanem) ülesanne on tutvustada lapsele meedianähtuseid, planeerib ja viib ellu

meediakasvatust ning on teadlik meedia kasutamise ohtudest ja võimalustest (Vinter, 2010,

10). Siinjuures on õpetaja ülesanneteks aidata lapsel: (1) reflekteerida oma meedia kohta

käivaid uskumusi ja hoiakuid; (2) koguda informatsiooni erinevatest vaatenurkadest; (3)

kontrollida kriitiliselt tõendeid; (4) luua asjakohaseid meediasõnumeid erinevaid meedia

loomise vahendeid silmas pidades (Hobbs, 2004)

Spetsialistid soovitavad õpetada kuulmispuudega laps võimalikult vara lugema, kuna selle

kaudu saab kuulmispuudega laps ümbritsevast seda infot, mis kuulmise teel puudu jääb.

Tekstidest, mida on illustreeritud piltidega, on kuulmispuudega lastele lihtsamini mõistetavad.

Tekste on võimalik illustreerida graafikaga, piltidega, videotega, animatsiooniga, viipekeele

videotega, luues paindlikke õpikeskkondi, mis toetavad kuulmispuudega lapse arengut

(Nikolaraizi, Vekiri, Easterbrooks, 2013).

10

Teemad

Teema 1: Meediavahendid meie ümber

Teema: MEEDIAVAHENDID MEIE ÜMBEREesmärgid:Tunnetus- ja õpioskused:

tunneb meedia mõju oma emotsioonidele ja elule

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: oskab väljendada oma tundeid ja emotsioone austab teiste inimeste arvamusi

Mänguoskused: oskab pimesi kompides eristada erinevad esemeid teeb koostööd teiste lastega

Mina ja keskkond: tutvub meediavahenditega mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult

Keel ja kõne: soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega tunneb ära ja saab aru kontekstis viibeldud tekstist

Matemaatika: oskab võrrelda erinevaid meediavahendeid ning nimetada nende geomeetrilisi erinevusi oskab mõõta erinevate meediavahendite suuruseid

Kunst: tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest

Vahendid: näpumäng „Teretamine“ käpiknukk Maia reaalsed meediavahendid pildid meediavahenditest (arvuti, raadio, televiisor, ajalehed/ajakirjad, mobiiltelefon,

tahvelarvuti, fotoaparaat) kandik lina

11

Tegevuse käik

Tegevuseosad,

tegevus-liigid

Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemadmõisted, küsimused, kasutatavad meetodid,

mängulised võtted

Vahendid

ISissejuhatus

Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale istuma.NÄPUMÄNG: TeretamineTeretamise juures liigutame vastavaid sõrmi. Alustamepöialdest.KAKS PAKSU HÄRRAT SAID KOKKU TEEL,NAD TERETASID: „TERE, TERE, TERE!“KAKS PEENIKEST PREILIT SAID KOKKU TEEL,NAD TERETASID: „TERE, TERE, TERE!“KAKS JULGET SÕDURIPOISSI SAID KOKKU TEEL,NAD TERETASID: „TERE, TERE, TERE!“KAKS LÕBUSAT KOOLIPOISSI SAID KOKKU TEEL,NAD TERETASID: „TERE, TERE, TERE!“KAKS PISIKEST BEEBIT SAID KOKKU TEEL,NAD TERETASID: „TERE, TERE, TERE!“

Samal ajal tuleb vaiba alt välja käpiknukk MaiaKäpiknukk Maia:

Minu nimi on käpiknukk Maia, mis on sinu nimi? Täna saame koos teada, mis asjad on

meediavahendid, mida nendega teha saab ningmängime koos mängu Võlukandik.

Näpumäng

Käpiknukk

IIPõhiosa

(Õpetaja on varem valmis otsinud pildidmeediavahenditest: arvuti, raadio, televiisor, raamat,ajalehed/ajakirjad, mobiiltelefon, tahvelarvuti, fotoaparaat,videokaamera, diktofon, mikrofon.)

Käpiknukk Maial on kotti peidetud erinevad pildidmeediavahenditest. Lapsed istuvad ringis ning käpiknukkMaia palub ühel lapsel võtta kotist üks pilt. Lapsviipleb/räägib, mida ta sellest vahendist teab (kui üldseteab ja tunneb). Järgnevalt küsib Maia kõikidelt lastelt:

Mis vahend see on? Mida selle vahendiga teha saab? Kas kellelgi on kodus see olemas? Milleks on kasulik/kahjulik?

Lapsed sõrmendavad meediavahendeid

Võimalusel näitab ka reaalseid meediavahendeid (ntarvuti, mobiiltelefon vm). Võrreldakse erinevatemeediavahendite suurusi (võimalusel mõõdetakse nt

Pildidmeediavahenditest

Reaalsed vahendid

12

joonlauaga) ja geomeetrilisi erinevusi.

Järgnevalt selgitab käpiknukk Maia iga vahendi kohta: “Mida sellega teha saab,” “Millised võivad olla vahendiga seotud ohud,

kuidas neid vältida,”

IIILõpetav osa

Mäng: VõlukandikIdee: Ingrid Roots, Tallinna Linnupesa lasteaed

Mängu Eesmärk:

Laps oskab nimetada erinevaid meediavahendeid;

Lapsel tekib arusaam meedia olemusest.

VARIANT 1

Mängu käik:

Kandikule on lina alla peidetud üks meediavahenditest.

Laps paneb käe lina alla ning püüab mõistatada

kompimise teel, mis on kotti peidetud.

VARIANT 2

Mängu käik:

Laual on erinevad pildid meediavahenditest. Lapsed

peavad jätma meelde, millised pildid on laual. Seejärel

katab õpetaja esemed linaga ning võtab/lisab ühe pildi

meediavahendist. Lapsed peavad mõistatama, millise pildi

õpetaja võttis ära/lisas. Kes ära arvab nimetab/viipleb

lisaks, mida selle vahendiga teha saab.

Reaalsed

meediavahendid

(ajakiri/ajaleht,

raadio, kassett, CD-

plaat, mobiiltelefon,

klaviatuur, vm),

kandik, lina

Pildid

meediavahenditest

(arvuti, televiisor,

raadio,

mobiiltelefon,

fotoaparaat, ajakiri,

ajaleht, diktofon

vm), kandik, lina

13

Teema 2: Uudised VS reklaamidTeema: UUDISED VS REKLAAMIDEesmärgid:Tunnetus- ja õpioskused:

tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: oskab teistega arvestada ja teha koostööd

Mänguoskused: teeb koostööd teiste lastega harjutab meediakogemusest rääkima ning oma arvamust avaldama tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas)

Mina ja keskkond: teab kuidas meediat luuakse mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult

Keel ja kõne: soovib ja julgeb eesti keeles ja viipekeeles suhelda nii eakaaslastega kui ka

täiskasvanutegaKunst:

õpib märkama pildil olevaid detaile kujutab isikupäraselt ümbritsevaid objekte ja sündmusi ning oma kujutlusmaailma

Vahendid: käpiknukk Maia ajalehed/ajakirjad reaalne taim paber liim käärid Vanad ajakirjad (reklaamide otsimiseks) Kataloogid ja supermarketite kampaaniate reklaamid (väikeste pildikaartide

saamiseks).

Tegevuse käik

Tegevuseosad,

tegevus-liigid


mängulised võtted

Vahendid

ISissejuhatus

Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale istuma.KÄEMÄNG: LILLEKE

(Peopesad on tõstetud ülesse, sõrmedmoodustavad "lilleõie").HOMMIKUL PÄIKENE LILLEKEST PAITAB,PÄEVAKS TAL ÕIE AVADA AITAB(viime mõlema käe sõrmed üksteisest lahku)ÕHTUL KUI PÄIKENE MAGAMA LÄEB,

14

LÄBI SAAB LILLEL ÕITSEMISAAEG. (viime sõrmed tagasi lähteasendisse)

Käpiknukk Maiaga tuletatakse meelde mida eelminepäev õpiti:

Millised on meediavahendid? Millised meediavahendid on teil kodus? Kes neid kasutab? Milliseid meediavahendeid sina kasutad?

Järgnevalt tutvustab käpiknukk Maia tegevuse eesmärke: Täna vaatame koos erinevaid reklaame ja

uudiseid ning mängime reklaami memoriini.

Käpiknukk

IIPõhiosa

Käpiknukk Maia näitab erinevaid ajakirju koosarutletakse:

Milliseid ajakirju on lapsed varem vaadanud? Milline on lemmikajakiri (miks)?

Järgnevalt näitab käpiknukk Maia loodusajakirjast taimepilti. Küsib:

Mis taim see on? Kui suur see taim võiks olla? Mis maitsega see võiks olla? Mis lõhnaga võiks olla?

Käpiknukk Maia näitab reaalset taime. Lapsed saavadseda katsuda, nuusutada. Koos mõõdetakse sedajoonlauaga.

Lapsed otsivad ajakirjast/ajalehest omale kõigemeeldivama loodusfoto ja lõikavad selle välja.

Järgnevalt laotatakse pildid lauale ning käpiknukk Maialoeb ette/viipleb loodusega seotud uudise.

Seejärel peavad lapsed leidma väljalõigatud piltidehulgast kõige paremini uudist illustreeriva foto. Valikutpõhjendatakse.

MÄNG: Reklaami memoriinIdee: “Meediamängud lasteaias”

Eesmärgid:

oskab nimetada meediavahendeid;

teeb koostööd teiste lastega;

harjutab meediakogemusest rääkima ning oma

arvamust avaldama;

Erinevadajakirjad

Pilt taimest

Taim

Ajakiri/ajaleht,käärid

Uudis loodusest

15

tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks,

kuidas)

Mängu käik:

Mängu võib valmistada koos lastega.

Lõigake ajakirjadest välja 10 või enam laste jaoks

sobiliku sisuga reklaami ning igale reklaamile vastava

toote pilt mõnest kataloogist või supermarketite

kampaaniate reklaamidest. Soovi korral võib

kataloogidest välja lõigatud pildid kleepida tugevamale

aluspaberile.

Iga laps loosib endale ühe või mitu mängualust (mida

vähem lapsi, seda põnevam mängida) ning kordamööda

hakatakse tagurpidi olevaid mängukaarte ringi keerama

ning püütakse otsustada, kas võetud kaardil olev pilt

sobib mängu aluseks oleva reklaamiga või mitte. Laps

peaks oma otsust ka põhjendama. Sobimatu kaart

pannakse tagurpidi maha tagasi ja mängu järjekord läheb

järgmisele lapsele. Meelde tuleb jätta see, kuhu üks või

teine kaart laual paigutatakse, see võimaldab lihtsama

vaevaga oma reklaamile sobilik toode leida. Mängu on

soovitav mängida täiskasvanu juuresolekul, kes

vajadusel küsimustega suunab ja arutelu juhib.

Lugeda oskavate lastega võib sama mängu mängida ka

väljalõigatud reklaamlauseid kasutades, asendades

vastavalt kas reklaamid või pildikaardid

reklaamlausetega

Vanad ajakirjad

(reklaamide

otsimiseks)

Kataloogid ja

supermarketite

kampaaniate

reklaamid

(väikeste

pildikaartide

saamiseks).

IIILõpetav osa

Lõpetuseks räägib/viipleb laps, mida ta tegevusest õppis,mis talle meeldis, mis mitte ja miks.

16

Teema 3: Meedia võimalused

Teema: MEEDIA VÕIMALUSEDEesmärgid:Tunnetus- ja õpioskused:

tajub sündmusi ja nähtusi tervikuna tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: teeb vahet hea ja halva käitumise vahel osaleb reeglite kujundamisel teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda

Mina ja keskkond: õpib jälgima süžeed omab ettekujutust endast meedia kasutajana väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult

Keel ja kõne: soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega oskab viipekeeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega

Vahendid: Käpinukk Maia Internet: http://www.targaltinternetis.ee/ Internet: http://www.youtube.com/watch?v=veifRFmP1Vs Meelespea Pliiats

Tegevuse käik

Tegevuseosad,

tegevus-liigid


mängulised võtted

Vahendid

ISissejuhatus

Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale istuma.Käpiknukk Maia tutvustab tegevuse eesmärke:

Täna uurime, millised on meedia head ja halvadküljed

Lepime koos kokku meediavahendite kasutamisereeglid.

Multifilmi “Must ja valge koer” vaatamine -http://www.youtube.com/watch?v=veifRFmP1Vs.Õpetaja paneb multifilmi pausile (soovitavalt 4.20min)ning palub lastel välja pakkuda erinevaid süžeearenguid.Seejärel vaadatakse koos multifilm lõpuni. Hiljemarutletakse, mida multifilmis nähti.

Youtubemultifilm

17

IIPõhiosa

Järgnevalt arutletakse teemal meedia head ja halvadküljed:

Mida teie arvutis teete? Mida televiisorist vaatate? Kas teed seda koos vanematega? Kas on mingeid piiranguid, kui jah siis millised?

Kas oled näinud midagi hirmsat televiisorist/arvutist, missa siis tegid?

IIILõpetav osa

Koos kirjutatakse paberile meediavahendite kasutamisereeglid (vt meelespea):

Kui kaua tohib olla arvutis? Mida kasulikku võiks arvutis teha? Kui kaua tohib vaadata televiisorit? Mida kasulikku võiks televiisorist vaadata?

Meelespea

Meelespea

MEEDIAVAHENDITE KASUTAMISE REEGLID

…………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………..

18

Teema 4: Mida pildi meile räägivad?

Teema: MIDA PILDID MEILE RÄÄGIVAD?Eesmärgid:Tunnetus- ja õpioskused:

tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgiSotsiaalsed ja enesekohased oskused:

oskab teistega arvestada ja teha koostööd tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest

Mänguoskused: harjutab meediakogemusest rääkima ja oma arvamust avaldama; tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

Mina ja keskkond: kasutab meediavahendeid ohutult ning sihipäraselt väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi

Keel ja kõne: soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega oskab viipekeeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega

Matemaatika: tunneb lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab oma päevategevusi

Kunst: tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest

Vahendid: Käpiknukk Maia Pildid ajakirjadest Fotoaparaat Õpetajale: http://www.hopsti.ee/kuidas-teha-head-pilti vanad ajalehed/ajakirjad käärid

Tegevuse käik

Tegevuseosad,

tegevus-liigid


mängulised võtted

Vahendid

ISissejuhatus

Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale istumaKäpiknukk Maia tutvustab tegevuse eesmärke

täna vaatleme erinevaid pilte ajakirjadest Teete ise rühmas pilte Mängime mängu Mõistame tundeid

Õpetaja näitab erinevatest inimestest fotosid ajakirjadestning lapsed püüavad anda neile pealkirja. Õpetaja esitablastele järgmised küsimused:

Kes on pildil kujutatud?

Käpiknukk Maia

pildid ajakirjadest

19

Kas tegu on portree- või grupifotoga? Mis võiks olla pildi pealkiri? Miks sa nii arvad? Kes võis selle pildi teha? Miks sa nii arvad? Mis sa arvad, mis sellest/neist inimes(t)est sai

peale foto tegemist? Miks sa nii arvad?II

PõhiosaKäpiknukk Maia annab lapsele fotoaparaadi ningselgitab, kuidas teha sellega pilte(http://www.hopsti.ee/kuidas-teha-head-pilti). Lapsedteevad rühmaruumis pilte ning hiljem peavad teised äraarvama, mis võiks olla foto pealkiri. Siis jutustab/viipleblaps:

Miks ta just selle pildi tegi? Kas oli raske/kerge pilte teha, miks? Mis võiks olla pildi pealkiri?

MÄNG: Mõistame tundeidIdee: “Meediamängud lasteaias”

Eesmärgid:

õpib austama teiste arvamusi ja tundeid;

teeb koostööd teiste lastega;

harjutab meediakogemusest rääkima ja oma arvamust

avaldama;

tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

Mängu käik:

Mängu ettevalmistamiseks saavad lapsed ülesande leida

ajalehtedest ja ajakirjadest pilte, kus on näha inimese

nägu, ning lõigata need välja. Laotage pildid põrandale

ning paluge lastel ümber piltide istuda. Arutlege selle

üle, mida võiksid inimesed piltidel tunda.

Edasi võib mängu mängida nii, et üks laps valib mõttes

välja ühe pildi ning proovib seda kirjeldada: „Ma tunnen

ennast nii siis, kui ...” (nt olen kaotanud oma

lemmikmänguasja või kui keegi ajab mind naerma jne).

Teised lapsed püüavad selle kirjelduse järgi mõistatada,

millisele pildile mängujuht mõtleb. Kes esimesena õige

Fotoaparaat

vanad

ajalehed/ajakirjad

käärid

20

pildi haarab, on võitnud ning kirjeldamisjärjekord läheb

temale. Kui sarnast emotsiooni kirjeldavaid pilte on

rohkem, võib pildivalikust kõik ühesuguseid emotsioone

väljendavad pildid välja sorteerida.

Juhul kui pilte erinevatest emotsioonidest on palju ning

üks ja sama emotsioon kordub mitmel pildil, võib mängu

mängida ka nii, et iga laps võtab maast pimesi endale

ühe pildi, valitakse esimene mängujuht, kes kirjeldab

oma pilti. Kaaslased püüavad mõistatada, millise

emotsiooniga on tegemist, ning leida endale selle alusel

sama emotsiooni väljendava pildiga kaaslased.

IIILõpetav osa

Valminud fotodest tehakse näitus. Ühiselt vaadeldakseneid ning õpetaja esitab lisaküsimusi fotodel olevateesemete kohta.

Teema 5: Meedia meie ümber

Teema: MEEDIA MEIE ÜMBEREesmärgid:Tunnetus- ja õpioskused:

kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna loob uusi seoseid eeskuju, seletuste, kuulamise ja nägemise kaudu;

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: oskab teistega arvestada ja teha koostööd suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab ka teisi arvestada ning

suhtub teiste laste tegevusesse sallivaltMänguoskused:

harjutab meediakogemusest rääkima ja oma arvamust avaldama; tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).

Mina ja keskkond: kasutab meediavahendeid ohutult ning sihipäraselt väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi

Keel ja kõne: sõrmendab sujuvalt peast läbivõetud sõnavara piires saab aru lihtsatest küsimustest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires;

21

soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega oskab viipekeeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega

Kunst: loob esemeid voolides erinevaid esemeid ning räägib/viipleb nende otstarbest; keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;

Vahendid: Käpiknukk Maia Pildid meediavahenditest, Reaalsed meediavahendid Mänguasjad (nt mänguauto, karu) Plastiliin Voolimistarvikud

Tegevuse käik

Tegevuseosad,

tegevus-liigid

Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemadmõisted, küsimused, kasutatavad

meetodid,mängulised võtted

Vahendid

ISissejuhatus

Õpetaja kutsub laosed vaiba peale istuma.

MÄNG: Otsi pilteKäpiknukk Maia: „Hommikul kui ma lasteaeda tulin, olisuur tuul ning kogu minu kotis olevad pildid lendasidteie rühma laiali. Palun aidake mul need üles leida“Lapsed otsivad rühmas pilte meediavahenditest.

Kui kõik pildid on leitud, siis tuletatakse koos meelde: Millised on meediavahendid? Milleks neid kasutatakse Mille poolest on kasulikud/kahjulikud?

Pildidmeediavahenditest

IIPõhiosa

Järgnevalt jagab käpiknukk Maia igale lastele plastiliinining iga laps valib vastavalt oma soovile meediavahendi,mida soovib voolida ning voolib selle.

MÄNG: MINE MÖÖDA TEEDMaha asetatakse 25-35 cm vahemaaga kaks nööriLapsed püüavad kolonnis (teed mööda) liikudes astudanööri puudutamata. Tee lõpus on esemeid , mida lapsedtoovad (laste plastiliinist voolitud meediavahendid).Soovituslik on lisada ka neid esemeid, mis ei olemeediavahendid ning selgitada lastele, et tooma peavadnad vaid meediavahendeid. Iga laps võtab ühemeediavahendi ning sõrmendab selle.

Plastiliin,voolimistarvikud

Kaks nööri,reaalsedmeediavahendid,mänguasjad

IIILõpetav osa

Näituse korraldamine.

22

Meediakasvatuse võimalused muusikaõpetuses

Muusikaõpetus on kuulmislangusega lapsel individuaalne sõltudes kuulmislanguse sügavusest

ning lapse eripärast. Õpetaja ülesanne on tegevusi läbi viies lähtuda lapse individuaalsest

valmisolekust ning suutlikkuses tegevuses osaleda. Antud abimaterjal annab erinevaid

soovitusi, kuidas rakendada meediakasvatust kuulmispuudega lapse muusikaõpetuses.

Tutvuge erinevate pillidega pildil/videol kui ka reaalselt;

Näiteks:

o Klaver: http://www.youtube.com/watch?v=lhoJgMb58HI

o Trumm: http://www.youtube.com/watch?v=D48V0WNwS9E

o Flööt: http://www.youtube.com/watch?v=fOPmRzIdfUI

o Kitarr: http://www.youtube.com/watch?v=gSedE5sU3uc

Tee videole taustamuusikat kehapilliga: patsutused kõhule, jalgadele, kätele,

põskedele, pepule, varvastele, käteplaksud, silitused jm.

Näiteks:

o http://www.youtube.com/watch?v=Gzs-OGgkZTU

Tunnetage erinevaid helisid ja arutlege nende üle;

o http://www.loodusheli.ee/

Erinevate lastelaulude videote vaatamine ja arutlemine selle sisu üle;

Tee ise muusika- või tantsuvideo ja hiljem arutlege selle tegemise üle.

23

PROJEKT: Teeme ise multifilmi Punamütsikesest

Idee: Elyna Nevski magistritöö „Eelkooliealiste laste meediakirjaoskuse kujundamine

animatsiooni abil Laagri lasteaia näitel“ (2011)

Soovitav on õpetajal eelnevalt tutvuda: http://animatsioonid.wordpress.com/ selleks, et

saada ülevaade animatsioonist, selle võimalustest ning juhistest.

EesmärgidLAPS:

tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;

teeb koostöö teiste lastega;

tutvub erinevate meediavahenditega;

tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas);

kasutab meediavahendeid ohutult ning sihipäraselt.

Vahendid:VAHEND KASUTAMINENäidismultifilm:http://www.youtube.com/watch?v=9qEybuc1Ny0&list=UUhogF6J8m-oat1igD6Km9PA&index=12

Isetehtud multifilmide tutvustamiseks

Muinasjutt Punamütsike Mulfilmi tegevus (võib valida ka teisemuinasjutuetenduse)

Plastiliin Tegelaskujude voolimiseksLaud Multifilmi tegevuspaikFotoaparaat Multifilmi pildistamiseksArvuti Näidismultifilmi vaatamine; multifilmi

monteerimine; multifilmi vaatamine;Projektor Multifilmi vaatamine

24

1.Päev: Projekti tutvustamine

2. Päev: multifilmi sisu tutvustamine, tegelaste valmistamine

3. Päev: Multifilmi tegemine

4. Päev: Multifilmi tegemine

5. Päev: Multifilmi vaatamine, kokkuvõtete tegemine

1. Päev

Arutletakse teemal multifilmid:

Mis on multifilmid?

Millised on lemmikmultifilmid?

Millised multifilmid ei meeldi?

Mis sa arvad, kuidas multifilme tehakse?

Mida uut tahaksid multifilmide kohta teada saada?

Seejärel tutvustab õpetaja lastele projekti teemat, eesmärke ning sisu.

Multifilmi vaatamine:

http://www.youtube.com/watch?v=9qEybuc1Ny0&list=UUhogF6J8m-

oat1igD6Km9PA&index=12

Arutlemine:

Millest see multifilm rääkis?

Kes olid tegelased?

Mis arvad, kuidas seda multifilmi tehti?

PROJEKTI KÄIK

25

2. päev

Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale istuma.

Õpetaja loeb ette muinasjutu Punamütsikesest (kasutab käpiknukke/pilte)

P U N A M Ü T S I K E

Dialoogid seadnud Piret Tutt

(http://www.miksike.ee/docs/lisa/1klass/2perek/punamytsike.htm)

Tegelased:

ema

hunt

Punamütsike

jahimees

vanaema

Ema: Punamütsike! Kus sa oled?

Punamütsike: Ma olen siin!

Ema: Vanaema jäi haigeks. Ole hea laps, mine teda vaatama ja vii talle kooki ja mahlajooki.

(ulatab Punamütsikesele korvi). Ainult vaata,et sa teelt kõrvale ei astu ega võõrastega juttu ei

räägi!

Punamütsike: Ei, emake! Ma siis lähen. Head-aega! (jalutab aeglaselt, korv käes)

Hunt: Tere, Punamütsike, kuhu sa lähed?

Punamütsike: Lähen vanaema juurde. Ta jäi haigeks. Viin talle kooki ja mahlajooki.

Hunt: Aga kus su vanaema elab?

Punamütsike: Seal külaserval, kolme vana tamme juures. (Näitab käega)

Hunt: Kuule, Punamütsike, vaata ometi kui ilusad lilled siin kasvavad! Kas sa ei tahaks neid

vanaemale korjata?

Punamütsike: Jah, muidugi, vanaemal oleks hea meel. (hakkab lilli korjama)

Hunt: (hiilib vanaema majani) Selles majas siis elabki vanaema. (koputab)

Vanaema: Kes seal on?

Hunt: (peenikese häälega) See olen mina, Punamütsike!

26

Vanaema: Uks on lahti, tule sisse!

Hunt: (kargab kohe vanaema kallale, matsutab mõnusalt) Kõht on täis, jään nüüd

Punamütsikest ootama.(tõmbab vanaema mütsi pähe, poeb teki alla)

Punamütsike: (jõuab majani) Vanaemal on kindlasti lillede üle hea meel. Aga miks uks lahti

on? Tere, vanaema!

Hunt: Tere, Punamütsike! Tule istu siia voodi servale!

Punamütsike: (istub ja vaatab ebalevalt vanaema)Vanaema, miks sul nii suured silmad on?

Hunt: Selleks, et sind paremini näha, mu laps!

Punamütsike: Aga vanaema, miks sul niisuured käed on?

Hunt: Selleks, et sind paremini kallistada, mu laps!

Punamütsike: Aga vanaema, miks sul nii koletu suur suu on?

Hunt: Selleks, et sind paremini ära süüa! Amps, amps,amps...

Küll mu kõht on mõnusalt täis! Nüüd võin rahulikult siia voodisse magama jääda. (teki alla ja

norskama)

Jahimees: (jalutab majast mööda, püss õlal) Imelik, uks on lahti ja toast kostab norskamist.

Vaatan õige järele, mis vanaema teeb. (astub voodi juurde) Oh-oo,see on ju hoopis hunt. Äkki

on vanaema veel elus ja ma saan teda päästa!

Punamütsike: (hüppab kõigepealt välja) Küll oli hundi kõhus pime ja paha!

Vanaema: (ronib ka välja) Aitäh, sulle, jahimees,et meid hundi kõhust päästsid!

Punamütsike: Enam kunagi ei tee ma seda, mida ema ei luba! (kallistab vanaema)

Arutlemine teemal muinasjutu sisu ja tegelased:

Millest muinasjutt rääkis?

Kes olid muinasjutu tegelased?

Õpetaja jagab lastele plastiliini ja valmistatakse multifilmi tegelased.

27

3. päev

Koos arutletakse teemal Multifilm Punamütsikesest:

Mida tähendab sõna peategelane?

Kes on selle multifilmi peategelane?

Mida tähendab sõna kõrvaltegelased?

Kes on selle multifilmi kõrvaltegelased?

Mida tähendab sõna režisöör?

Mida tähendab sõna stsenarist?

Õpetaja on varem valmis pannud multifilmi tegemise töötoa.

Vaja läheb:

Tegelased:

Laud, kus tegevus toimub;

Digikaamerat;

Kolmjalga (statiiv) – võimaldab teha pilte stabiilsemalt ning hoiab kogu võttepaiga

liikumatult.

Arvutit – piltide taasesitlemiseks ja monteerimiseks

Õpetaja selgitab lastele meediavahendeid ja nende kasutamist.

Koos arutletakse multifilmi tegemisega kaasnevate reeglite üle.

Seejärel hakkavad lapsed kordamööda tegema pilte tegelastest ning liigutavad tegelasi

vastavalt toimuvale tegevuse käigule.

4. päev

Kõik pildistatud tegelased ja nende toimetamised tuleb arvuti abil kokku panna.

Õpetaja näitab lastele kuidas ühendada fotokaamera arvutiga. Seejärel näitab erinevaid tehtud

pilte. Õpetaja näitab lastele kuidas erinevateid pilte multifilmiks kokku saab panna

(arvutiprogramm-Windows Movie Maker).

28

5.päevMultifilmi vaatamine ja arutlemine:

Kas multifilmi teha oli huvitav? Miks sa nii arvad?

Mis oli kõige keerulisem?

Mis sulle multifilmi tegemise juures kõige rohkem meeldis?

Mis sulle üldse ei meeldinud?

Mida sa multifilmide tegemisest tead said?

Kas tahaksid teha veel selliseid multifilme? Miks?

29

Soovituslik kirjandus

Euroopa Liidu Komisjon (2009). Komisjon seab infoühiskonnale uue eesmärgi: osata uue

meediaga ümber käia. [2013, veebruar 4].

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-09-1244_et.htm

Felten, P. (2008). Visual Literacy. Change, 11/12, 60-63.

Griffin, A. (2008). Visual competence and media literacy: can one exist without the

other? Visual Studies, 23(2): 113-129.

Hasebrink, U. (2007). Ensyclopedia of children, adolescents, and the media. Thousand Oaks.

Hobbs, R. (2004). Review of School-Based Initiatives in Media Literacy Education. American

Behavioral Scientist, No. 48, 42−59.

Häidkind, P. (2008). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja

õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 198-201.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja I 23,152.

Koolieelse lasteasutuse seadus. (1999). Riigi Teataja I 27,387.

Maripuu, K. (2012). Lasteaiaõpetaja töö kuulmispuudega laste rühmas. Rmt. Lilleoja, L.

(Koost.). Erivajadustega laps lasteaias. Abimaterjal õpetajakoolituse üliõpilastele.

Tallinn: Eduko, 35-43.

Müil. E. (2009). Meie kurdid lapsed. Tallinn: Stampline

Nikolaraizi, M., Vekiri, I., & Easterbrooks, S. (2013). Investigating deaf students’ use of

visual multimedia resources in reading comprehension. American Annals of the Deaf,

157(5), 458–473.

Nugin, K. (2013). Üldõpetuse rakendamine lasteaias. Tartu: Atlex

Patzlaff, R. (2003). Tardunud pilk. Televisiooni füsioloogilised mõjud ja lapse areng. Tallinn:

Tallinna Raamatutrükikoda.

Ruhala, A. (2009). Meediaharidus eelkoolieas. [2012, jaanuar 15].

http://www.peremeedia.ee/10870

Snellman, S. (2010). Appi-mu klassis on kuulmislangusega õpilane. Tallinn: Riiklik Eksami-

ja Kvalifikatsioonikeskus.

Tallinna Heleni Kooli õppekava (2012)

http://helen.edu.ee/ups/2012/11/THK-lasteaia-oppekava-2012.pdf

30

Ugur, K. (2004). Katse kaardistada meediaõpetuse mõistemaastikku. Estonian Social Science

online 3. Eesti sotsiaalteaduste V aastakonverentsi erinumber. [2012, jaanuar 15].

http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/12/kadri_ugur.htm

Veisson, M. (2005). Erivajadustega laps. Rmt, Kivi, L., Sarapuu, H. (Koost.). Laps ja

lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex, 95-110.

Vinter, K. (2011). Esimesed sammud väikeste laste meediakasvatuses Eestis. Tartu: Atlex

Vinter, K. (2010). Meediamängud lasteaias. Tallinn: Ilo

Vinter, K. Siibak, A., Kruuse, K. (2010). Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas. [2013,

märts 15].

http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf

31

Valik internetiallikaid

INTERNETIALLIKAS SISU SEOSMEEDIAKASVATUSEGA

www.frepy.eu Lapse keelelistarengut toetavadmaterjalid.

Laps: tutvub tähtede, sõnade ja

lausetega klaviatuuril ningekraanil.

arutleb, mida ekraanilnäeb.

tutvub erinevatetehnoloogiliste vahenditekasutamisega: arvuti,monitor, klaviatuur,arvutihiir

http://virbits.artun.ee/netileht-en.html

Eestikeelnevirtuaalne aabits.

Laps: tutvub tähtede, sõnade ja

lausetega klaviatuuril ningekraanil.

õpib arvutit õppeeesmärgilkasutama.

http://www.hiie.tartu.ee/eelkool/ Kõnearenduslikudõppematerjalidkoolieelikutele.

Laps:

tutvub tähtede, sõnade ja

lausetega klaviatuuril ning

ekraanil

tutvub erinevate

tehnoloogiliste vahendite

kasutamisega: arvuti,

monitor, klaviatuur,

arvutihiir

http://www.solnet.ee/ee/: Mängud, pildid,luuletused,mõistatused,vanasõnad,muinasjutud,anekdoodid.

Laps:

õpib arvutit õppeeesmärgil

kasutama


lausetega klaviatuuril ja

ekraanil

Võrdleb erinevates

mängudes saadud punkte ja

tulemusi

32

www.lastekas.ee: Portaal lastele Laps:


kasutama.

kirjeldab, mida ekraanilt

näeb.

tutvub erinevate




arvutihiir.

http://www.kooliksvalmis.ee/ Alternatiivneveebipõhine eelkool5.-7. aastastelelastele.

Laps:


kasutama.

tutvub erinevate




arvutihiir.

http://www.e-aabits.ee/ Võrgupõhinekogumik õppemängelastele.

Laps:


kasutama.

tutvub erinevate




arvutihiir

http://www.loodus.ee/ Ülevaade loodusegaseotud temaatikatest

Laps:


kasutama.

tutvub erinevate




33

arvutihiir

http://www.loodusheli.ee/ Veebikeskkondloodushelidekuulamiseks

Laps:


kasutama.

tutvub erinevate




arvutihiir.

http://lasteaiaveebimangud.blogspot.com

Internetipõhisedmängud

Laps:


kasutama.

tutvub erinevate




arvutihiir

http://www.hopsti.ee/ Lasteportaal Laps:


kasutama.

tutvub erinevate




arvutihiir

http://taheke.delfi.ee Lasteportaalerinevates vanusteslastele

Laps:


kasutama.

tutvub erinevate




arvutihiir

34

http://www.meieoma.ee/ Lasteportaal Laps:

arvutit õppeeesmärgil

kasutama.

tutvub erinevate




arvutihiir

tekib arusaam meedia

olemusest (mis, miks

kuidas)

http://rahamaa.ee/ Virtuaalnemängukeskkond

Laps:

arvutit õppeeesmärgil

kasutama.

tutvub erinevate




arvutihiir



kuidas)

http://www.keskraamatukogu.ee/px_lasteleht/tahekodu/

Virtuaalnemängukeskkond

Laps:


kasutama.

tutvub erinevate




arvutihiir



kuidas)

35

http://meediakasvatus.blogspot.com/

Ülevaademultifilmidetegemisest lastega

Laps:

tutvub multifilmide

maailmaga.

Teab, kuidas erinevaid

multifilme teha.



kuidas)

Sebra ABC Värvilised pildid,meeldiv muusika jalihtsad mängudõpetavad lastelelugemist jakirjutamist. Seetasuta programmtöötab mitmes keeles,muuhulgas eesti,inglise, hispaania jasaksa keeles.

Laps:


kasutama.

tutvub erinevate




arvutihiir


lausetega klaviatuuril Ning

ekraanil



kuidas)

http://www.teatoimeta.ee/Meediakasvatus_179.htm

Artiklidmeediakasvatusest

Õpetajale meediakasvatusalaste

teadmiste täiendamiseks.

http://lemill.net/ Veebikogukondavatudõppematerjalideotsimiseks,koostamiseks jajagamiseks

Õpetajale meediakasvatuse

läbiviimiseks materjalide

leidmiseks

http://www.targaltinternetis.ee/: Ülevaadeinternetiturvalisusest

Õpetajale meediakasvatusalaste

teadmiste täiendamiseks

http://www.koolielu.ee/ Tiigrihüppeharidusportaal.

Õpetajale meediakasvatuse

läbiviimiseks materjalide

leidmiseks

36

Sõrmendid

R, Paabo “Eesti viipekeele aabits”

Documents

MEEDIAKASVATUSE VÕIMALUSED KUULMISPUUDEGA LASTE … file3 Sissejuhatus Abimaterjal on koostatud kuulmispuudega lastega tegelevatele spetsialistidele, kes on huvitatud meediakasvatuse