M eie laureaadidEelm ise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud teadustööde eest said riigi teaduspreem ia Tallinna Tehnikaülikooli tead lastest

* N ig u la s S am el, Ivar J ä rv in g , R eet K oljak, Karin V a lm sen ja K ü llik i V arvas TTÜ K eem ia In stitu u d i b io o r g a a n ilise k eem ia o sak on n ast - teadustööde tsükli “Prostag landiin ide biosüntees selgrootutes” eest;

• J ü r i E lken , TTÜ M eresü steem id e In stitu u t,ja U n o L iiv , em er iitp r o fe sso r - osalesid teadustööde

tsü k lis “S aarem aa süvasadam a võim alike asukohtade hüdrodünaam ilised ja geoloogilised uuringud”.

Teadus- ja ku ltuurip reem iad (ä 100 000 krooni) an ti üle iseseisvuspäeval, 24. veebruaril Teaduste Akadeemia saalis

M&M

84 aastat Eesti Vabariiki(ehk viime elluTTÜ arengukava 2001-2005)

Professor Juhan Laug ise sõnavõtt Eesti Vabariigi 84. aastapäeva aktusel TTÜ aulas 22. veebruaril*.

Eelm isel nädalalavati pidulikultT ek stiilim aja.Tekstiilitehnoloogia õppetool avati 1989. aasta l va lm ista­m aks e tte spe ts ia lis te te k s ­tiili- ja rõivatööstusele. „Ees- ti ekspord itoodangust hõl­mavad tekstiili ja õmblustoo­ted um bes 20%,“ ü tles teks- tiiltehnoloogia õppetooli juhataja , professor Anti Viik- na. „Ilm aasjata oleme olnud liiga tagasihoidlikud - me pole kunagi eriti reklaam inud oma tudeng ite loom ingut. Täna, maja avamisel on aga võima­lik näha meie diplomiõppe rõivatootmise eriala üliõpilas­te kursusetö id — korralikku m oedem onstratsiooni11.

U ues, renoveeritud õppe­hoones aad ressil E h ita ja te tee 4A asuvad te k s ti il ite h ­noloogia õppetool ja disain i lek toraat. Ruum i on varase­m ast tu n d u v a lt enam : 500 ruu tm eetrile m ahuvad teks- ti il ik a tse tu s te labor, te h ­

noloogia- ja õppeklassid, loenguruum id, a rvu tik lass . Rõivaste korralikuks disai- nim iseks, k o n stru ee rim i­seks ja m odelleerim iseks on koostöös graafikakeskusega loodud ka m aaliklass.

V arem asus te k s ti il ite h ­noloogia õppetool Koplipeam aja I korrusel, kus nüüd on taas ta tu d ajalooline fuajee. K unagise TTÜ su u ­sabaasi renoveerim ine k aa s­

aegseks õppehooneks läk s m aksm a 4,5 miljonit.

18. v eeb ruaril m aja avam isel “pakkis” molbertile a se ta tu d tekstiilim aja joonis­tu se lah ti h a ld u sp ro rek to r Peep Jonas, kes oma sõnavõ­tu s m eenu tas m aja eh itu se “kadalippu”, kuid nen tis ü h t­la s i rah u lo lu g a sa a v u ta tu d head tu lem u s t. M ajaga oli rah u l ka pererahvas.

M&M K indlasti on meil hästi meeles Eesti elu 10 aastat ta ­gasi, kui tähistasim e vabariigi 74. aastapäeva. Enamike ta r ­bekaupade ja toiduainete ost oli võimalik ainult talongide eest, käibel oli vene rubla, inflatsioon tohutu , kaup lustes haigutas kõle tühjus, lõputud bensiinijär- jekorrad. Seda loetelu võiks jä t­kata.

Täna, 10 aastat hiljem võime rõõmustada ja peamegi rõõmus­tam a meie edusam mude üle. Nende vundament pandi paika 1992. aas ta l oma rah a Eesti krooni kasutuselevõtuga. Õige samm oli krooni sidumine Sak­sa margaga. Siiani on suudetud Eesti Vabariigi eelarve ta sa ­kaalus hoida. Toimus üleminek nõukogulikult p laan im a­janduselt liberaalsele turum a­jandusele . T änaseks on lõp­penud suurettevõtete e rasta­mine ja oma tegevuse on lõpet­anud Eesti Erastamisagentuur.

Eesti edusammud on märki­m isväärsed. V älism aalaste suust kuuleb kiidusõnu Eesti­maa linnade välisilme muutuse kohta, mis on tingitud laiaula­tu s lik u s t ehitustegevusest. Pealinn Tallinn on saanud uued pangahooned, hulgaliselt ho­telle, spordihooneid, kauban-

duskeskusi, korraliku jalgpal­listaadioni, uued elamurajoon­id, palju renoveeritud koolihoo­neid, tundmatuseni muutunud Tallinna reisisadama, renovee­ritud Tallinna lennuvälja. Saku Suurhalli jne. Laialdane ehi­tustegevus on iseloomulik kogu Eestimaale - olgu see siis Tar­tu, Võru, Pärnu. Haapsalu. Kuressaare või mõni teine linn.

Areneb Eesti tööstus, 70 % toodangust eksporditakse läände. Juhtivad toot­misettevõtted, nagu Baltika, Estiko, Harju Elekter. Kalev. Viisnurk. Norma jt on noteeri­tud Tallinna Väärtpaberite K ir­sil. Keila tööstuslinnakus asu­vad ja töötavad firmad Keila Kaabel. Harju Elekter, GLamo*. Eltek. Ensek, nende toodang on hinnatud nii kodu- kui ka vali­maal. Eestimaal on kerkinud kõrgtehnoloogilist elektri «uuk. toodangut andvaid ettevõtteid, nagu ELCOTEQ Lastuni ae 1. JOT Mustamäel ja Incap Elec­tronics Kuressaares, Pesmel Tallinnas.

Oleme astunud lahemale Eu- roopa Liidult* ja NATö-le. Edukalt arenevad liitumis­kõnelused Brüsselis.

järgneb lk 3

Viivi A honeni fo tod

KOORMA- KAUPA ÕNNITLUSI: Õ nnitlusi võtsid vastu tekstiiliteh n o ­lo o gia õpetoo- li juh ata ja p rof A nti V iik- na (vasakul) ja d isa in i lek- toraadi ju h a ta ­ja Ilm e Rätsep.

Minu tudengiaegadel kehtis ühe to l­leaegse klassiku parool; "Tõe k ritee­riumiks on praktika". Seega selleks, et tõestada kavakeskse mõtlem ise võim atust Tehnikaülikoolis, tu leks proovida vähem alt üks selline kava üles ehitada. Oleme vist ühe sellise hea võim aluse juba liiva lasknud joosta (aga võib olla ma ka eksin!?). Kas käiv ituva m atem aatika-loo- dusteaduskonna õppekavade loomi­sel peetakse sellest p rin tsiib ist k in ­ni'.’ Vist mitte, aga hea oleks ka tse ta ­da küll. K avakeskse m õtlem ise pu ­hul kujuneb üheks m ääravam aks argum endiks tema m aksum us, mida tuleb kava planeerim isel ja koosta­misel lisaks ainete hulga, mahu, loo­gilise järgnevuse ning kogu mosaiik­pildi te rv iku tagam ise kõrval ä ra h innata . Ning see m aksum us koos­neb om akorda kahest osast, m illest ühe m oodustavad tööjõukulud ning teise poole kujundab in frastruk tuuri m aksum us.

Tööjõukulude hindam iseks piisab m inim aalse õppejõudude ja ab iper­sonali arvu k ind laksm ääram isest selleks, e t konkreetse t kava oleks võimalik edukalt rakendada. Arvan, et need kulud peaksid olema fiksee­ritud erald i reana ülikooli eelarves ning kandum a sealt au to m aa tse lt ositi ka institutsiooni alaeelarvesse. N im etatud sum m ade suurendam ise eest võiksid võidelda o tsese lt am etühingud. Igatahes lih tsu stak s selline lähenem ine m inu a ru s t kogu a s jaa jam is t n ing a ita k s nii in stituu tide d irek torite l kui ka ü li­kooli va litsu se l keskenduda sisu lis te küsim uste , s t in f ra s tru k ­tuuri ilaboribaas, ruum id jm t) a ren ­damisele ning sellele kõikvõimaliku (nii riigi kui ka erasektori) rah a väl- jakaup lem isele .

Ega m a siin mingit u u t m aailm a avasta. Sellist finantseerim isskeem i k a su ta tak se paljudes Euroopa r i i ­kides ning ta töötab küllalt edukalt, kui vaadata nende produktiivsust nii doktorite, publikatsioonide, p a te n ­tide ja tudeng ite le p ak u tav a te te e ­nuste alusel. Meie lähenem ine tu n ­dub olevat kuidagi liialt kom m erts­lik. T ihti jääb mulje, et stru k tu u riü k ­sust p üü takse vaadelda "kasum it tootva" institu tsioon ina n ing see ei

ole m inu aru saam ist mööda päris see, mida tuntakse termini enterpre- neureal university all.

Kui sellele lisandub veel ü li­koolides töö tavate ju h tiv a te õppe­jõudude ja te ad u rite m itteu sa l­dam ise fenom en m in isteerium i poolt, mis soovib nii professoreid kui ka dotsente ja vanem teadureid jä t­kuvalt iga viie aasta tagan t allutada jäigale valim isprotseduurile (vt üli­kooli seaduse uus eelnõu), mis teki­tab lisatõm blem ise te a tu d a jape­rioodidel ning suure hulga tühja töö tegem ise (vastavate h indam isko­m isjonide m oodustam ine, avalike esinem iste o rganiseerim ine jm t), siis on tegeliku pikem aajalise sisu­lise töö p laneerim ine tõepoolest häiritud .

Mida teha teadus- ja arendustegevusega?

Kolmas probleem puudutab teadus- ja arendustegevust. Teadus- ja aren­dustööga tegelem ise, aga ka meie järelkasvu üheks alustalaks on jä r­jepidev doktoritööde edukas kaitsm ine ja doktorikraadiga in i­meste arvu suurenemine Eesti töös­tuses aga ka majanduses tervikuna. E estis s ih tfinan tseeritava teem a keskm ine m aksum us on teadaole­valt 570 000 krooni aastas. Selline num ber on enam -vähem õige ka Tehnikaülikoolis viljeldavate tee­m ade k o h ta . Selle ra h a g a tu leb ü la l p id ad a v äh em a lt 4-5 v a n e m te a d u r i t ja te a d u r it , m ida ka teh ak se (kui suur tu leb sel pu­hul ühe inim ese keskm ine kuusis­setu lek , võib igaüks ise välja a rvu ­tad a !), se s t v a s ta se l ju h u l tek ib ra s k u s i “tead u sp ro d u k ts io o n i” loom isega (k riitil is e m assi feno­m en). S am as t su m m ast tu lek s k a t ta ka uue te a d u s a p a ra tu u r i soe tam ise ku lud , osaleda rah v u s­v a h e lis te l k o n v eren tsid e l. Tege­lik u lt v a s tab 570 000 k roonisele tööjõukulule a a s ta s um bes 35 000 kroon ine k uupa lk . Ja see ei olegi ü le m õ istu se käiv num ber E esti tä n a s e s m ajandus- ja tööstus- sfäärides .

Kui rääk ida grantide eelarvetest, siis nendega on lugu veelgi viletsam, sest ühe granti keskmine maksumus on ligi 90 000 krooni, mis teeks n a tu k e üle 5500 krooni kuus (alla 20% eelpoolnim etatud palganum b­rist). Siit arvutustega edasi minnes saaksim e (konkurentsivõimelist pal­ka pakkudes) olem asolevate riig i­

eelarveliste rahade peal Eesti m as­taab is tehnika ja loodusteaduste valdkonnas ülal pidada ilmselt m it­te rohkem kui 200 teadusega tege­levat inim est (see oleks alla 0,14% E esti e lan ikkonnast). J a pange tähele , et ap a ra tu u ri ning konve­rentside tarbeks rah a enam üle ei jääk sk i. T egeliku lt on hõ ivatud in im esi siisk i tu n d u v a lt rohkem , kuna riig iee la rv e lis te s t v ah en d i­te s t m akstav p a lg a tase ho itak se m adalal. Ja on tõsi ka see, et te h ­n ika a la l on osa s ih tf in a n ts e e r i­mise teem ade summad keskm isest o lu liselt suurem ad ning rah a te e ­n itakse ka lepingutega ise juurde. Kuid need faktid ei kum m uta väi­det 200 teadusega tegelevast in i­mesest! Siia lisandub umbes sam a suur arv professoreid ja dotsente, keda aga fin an tsee ritak se r i ig i­eelarve te isest alalõigust. Kas see ongi tän ase Eesti riigi teaduse ja tehnoloogia arenduse f in a n tse e ­rim ise su u tlik k u se lagi? Ilm se lt küll! M illisest doktorite jä re lk a s ­vust saame siis rääkida tehnika val­las!? Kes tuleb meile ikkagi sellistel tingim ustel doktorantuuri õppima!? Tööstus ja teenindus neelab sellegi vähese hea a ju p o ten ts iaa li edukalt ära, mida me oleme su u te ­lised produ tseerim a m ag is tr ite tasem el. Ning me seisame paljudel juh tudel situatsiooni ees, kus dok­to ra n tu u r i ei kand idee rig i kõige võim ekam ad. O lukord on ilm se lt erinev hum anitaar-, sotsiaal- ja ka osal loodusteaduste erialadel, kus lih tsa lt pole sobivaid töökohti saa ­daval ning dok toran tuur on vaa ta et a inuke pääsetee . Mis siis viga ka doktoreid too ta ja sellele v a s ­tava lt l-iigilt raha kasseerida. Ning siin ei p ää s ta meid ka k u itah e s kavalad ja radikaalsed m ajasisesed doktoriõppe reform id.

*a lgus eelmises M &M num bris

Kokkuvõtteks

Teksti üle lugedes tundus m õnigi koht jällegi liialt rahahõnguline. Aga küllap meie elu ongi selline. T ege­likult näen kahte olulist momenti:

• inglise keele põhise õppe sisse­viim iseks diskussiooni ja kohe ka esim este p rak tilis te e ttevõ tm iste algatamine (lisaks juba astu tud sam ­mudele võiks igas teaduskonnas lähitulevikus olla üks inglise keelel põhinev kava);

• kavakesksel mõtteviisil põhine­va õppekavade m aksum use a ru te lu alustam ine ja olemasolevate kavade tegelike tä n a s te kulude k a lk u la t­siooni läbiviim ine (reaalku lu l põhinev õppekava); kuna in frastruk ­tuuri kulusid kava kohta on esialgu raske objektiivselt m äära ta , siis püüaks võib olla algatuseks ära h in ­nata vajalikud tööjõu ning laborite apara tuuri kulud.

Kui me neid punkte eriti tõ s ise lt ei võta, siis ilm selt meie tä n a veel eksisteeriv konkurentsivõim eline olek lähiaegadel hääbub ning tehni- kaalase kõrgkoolituse vallas võib juhtuda see, et näiteks Helsingi Teh­nikaülikool o tsustab osa oma teg e­vusest outsource 'ida T allinnasse. M aakeeli väljendudes on tu le ­museks tõsiasi, et tolleks ajaks veel “ellu jäänud” õppejõud ostetakse üles ja rahu saabubki maa peale.

Lõpetuseks üks pisike p ila lugu meie mõõte- ja m õttem allide s ta m ­pides püsim isest. Lugu ise on jä rg ­mine. Baaris istub kaks m ustanahal­is t ning a ru tavad m aailm a p rob­leemide üle. Äkki üks ütleb teisele: ”Kuule Bob, mõtle kui im elikud on need valged inim esed. Kui ne il on külm, siis on nad sinised. Kui neil on palav, siis on nad punased. Aga meie kohta ütlevad, et oleme värvilised?!”

Jõudu ja jak su stam b i- ja k ram b ivab a m õ tlem ise su u n as!

TOPELT ÕNNITLUSED: Eesti iseseisvuspäeva eel avati peahoone fuajees scripofiilianäitus "Väärtpaberid Eestis" TTÜ majan­dusteaduskonna organisatsiooni ja juhtimise õppetooli dotsendi Kostel Gerndorfi erakogust. Tervitused õppetooli juhatajalt pro­fessor Jaak Leimannilt ja TTÜ raamatukogu asedirektorilt Gerda Koitlalt olid ühtlasi otsekui avansiks selle suure töö eest, mida K. Gerndorf peab minister Liina Tõnissoni nõunikuna ära tegema ühendamaks kõrgeimal juhtimisteooria tasemel majandusminis­teeriumi teede-ja sideministeeriumiga.

84 aastat Eesti Vabariiki algus ik 3

Peaminister Siim Kallas tahab lõpe­tada need veel selle a as ta lõpuks ja lubab valitsusjuhina hoolitseda nende sujumise eest. Energeetika küsimustes on probleemiks põlevkivile eristaatuse andmine. Elektri tootm ist põlevkivist tuleb igal juhul kaitsta. Samuti tuleb kokku leppida energiaturu avamises, millal ja millises mahus. Eesti taotleb energiaturu j ärk-järgulist avamist pike­ma aja jooksul.

Kõrgharidusest Eestis teisel iseseisvusperioodil

10 viim ast aasta t Eesti kõrgharidus- maastikul on olnud väga dünaamilised

1991.aastal alustasim e 6 kõrgkooli­ga ja sum maarse üliõpilaste arvuga 25 899. Kõrghariduse reform algas uute õppekavade koostam isega ja ü le ­minekuga bakalaureuseõppele, millega kaasnes kursusesüsteemse õppekorral­duse asendam ine ainesüsteem sega. Üheks märkimisväärseks asjaoluks oli üliõpilastele avanenud võimalus suure vabadusastm ega kokku panna indivi­duaalne õppekava. Üliõpilased kasuta­sid täie rinnaga avanenud vabadust nii eksamite ja arvestuste sooritamisel, kui ka vajaliku 160 AP kogumiseks baka­laureuseõppes minimaalse tööga.

Viimast 10 aasta t iseloomustab to r­miline erakõrgkoolide ja -ülikoolide teke ning üleminek tasulisele kõrgharidusele. Oleme jõudnud viia kõrgkoolide arvu

ÕNNITLUSED VABARIIG I AASTAPÄEVAKS: rahvus­värvides sa llis , m illest prof Laugis rääkis loo a in u lt saa lisv iib ija ile .40ni ja sellega koos üliõpilaste arvu 50.000ni. U ute kõrgkoolide tekke ja üliõpilaste arvu kasvuga ei ole aga kaas­nenud lõpetajate loodetud kvaliteedi tõusu. Vähenenud on lõpetajate arv teh­nika erialadel.

A lates 2002. aasta vastuvõtust võetakse Eesti avalik-õiguslikes ü li­koolides kasutusele uued 3+2+4 õppe­kavad. Praegu kehtivate õppekavade nõrkade külgede elimineerimine peaks igati positiivselt mõjuma lõpetajate kvaliteedile ja konkurentsivõimele töö­turul. Tuginedes isiklike kogemustele meie praeguste õppekavade alusel õppi­vate üliõpilaste välisõppe ja -praktikate

organiseerimisel, võin kinnitada, et ka praegu annam e üliõpilastele tä iesti konkurentsivõimelist haridust konku­reerimiseks Euroopa Liidu tööturul.

Lugedes TTÜ arengukava aastateks 2001-2005, saab teha meeldivaid järel­dusi. Arengukava ei ole jäänud paberiks omaette, vaid seda on asutud ellu vii­ma.

On koostatud uued Euroopa kõrghari- dusruum iga ühilduvad õppekavad ja alates sügisest 2002 võetakse nad kasu- tusele. V iim ase aastaga on teh tud märkimisväärne töö infrastruktuuri kor­rastam isel. 2001, a. septem brikuine TTÜ aastapäevaaktus toimus värskelt renoveeritud aulas, sellele järgnesid spordihoone, puidumaja, Akadeemia tee 5 ühiselamu. Tundmatuseni on m uutu­nud majandusteaduskonna hoone Kop­lis, mõne päeva eest tekstiilimaja. Eriti suured lootused on energeetika- teaduskonna üliõpilastel ja õppejõudu­del, et õppeaasta t 2003/2004 saaks alustada uues õppekorpuses aadressil Ehitajate tee 5. Praegu käib vilgas tege­vus projektdokumentatsiooni koosta­misel. On ju energeetikateaduskond uut korpust oodanud ligi 40 aastat.

Teadus- ja arendusosakond on vii­m aste l ku u d e l a su n u d loom a kon­ta k te ja tööalaseid sidem eid paljude E esti ettevõ tetega. A kadeem ik Rein K üttneri eestvedamisel on käivitunud a ren d u sk esk u ste loomine. E dasine areng sõltub rahvusvahelise eksper­

tiis i tu lem ustest ja M ajandusm in­isteerium i aktiivsusest Subjektina tiik tundub riigieelarvelise sihtfinant seerim ise jao tam ine H aridusm m is teeriu m i poolt ük sik u te le u u r i­m isteem adele. Jao tam ise eeskirjad peaksid olema läbipaistvad kõigile ja kõikjal.

Arengukavast tulenevalt on lahitule viku probleemid ja meie ülesanded

1. Õppetöö kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine.

2. Koostöö tõhustamine eestimaiste tööandjatega ja eriala liitudega

3. Õppejõudude järelkasvu kindlusta mine.

4. Eestikeelsete õppevahendite koos tam ine ja trükkimine, õppetöö materv aalse baasi kindlustamine.

5. Rahvusvahelise koostöo tõhusta mine, laialdasem külalisprofessorite kasutamine.

6. Teadus- ja arendustöö efektiivsuse tõstmine, koostöösidemete arendamine teiste kõrgkoolide, teadusasutuste ja ettevõtetega nii sise- kui ka välismaal

7. Magistri- ja doktoriõppe efektiiv­suse tõstmine.

Kui meil kõigil, nii õppejõududel, tugistruktuuride ning haldusala tööta­jail ja üliõpilastel õnnestuks realiseeri da arengukavas toodud ülesanded, sus tõuseks oluliselt Tallinna Tehmkauh kooli konkurentsi võimelisus Eesti han dusm aastikulja suureneks panus Ees­ti Vabariigi arengusse.

*Avaldatakse lühendatult. tervikuna vmb sõnavõttu lugeda internetivüljaandest

Säravate silmade ja süsimusta tukaga Dina Fatkhulova pakub meie kõneluse alustuseks välja nii vene, inglise kui prantsuse keele. 28-aastane tatarlanna Dina on prantsuse ja inglise keele õpeta­ja Ufaa instituudis. Teine külaline, iiri päritolu inglise ärikeele õppejõud Dres­deni Tehnikaülikoolist Gerard Cullen, lubas sügisel tagasi tulla. Et jätkata siin kursustega ning ka ise õppima asuda. Mr Cullen viis TTÜs läbi õppenädala “Oral Communication in English”. Tema oli muide ka see, kes pidas oluliseks oma Ufaa noore kolleegi külaskäiku eesti kõrgkooli.

Koostöö

Dina Fatkhulova on viibinud Tallinnas nädala ja endalegi ootam atult palju kaasa aidanud kolme kõrgkooli (Ufaa- Dresdeni-Tallinn) vaheliste suhete loom­isele. V arjam atult tunnistab ta, et su­hetest TTÜga on huvita tud eelkõige tem a kodukool. Dina ise on õppinud Dresdeni Ülikoolis, seepärast oskab ta erinevaid kogemusi ja rahvusvahelist suh tlust h innata . E rilist huvi pakub talle üliõpilaste vahetuse teem a. Ta teab, et kõik tem a kaasm aalased ei valda vabalt saksa, prantsuse või ing­lise keelt. Kohe on kaugele raske õppi­ma minna. „Siin aga on võimalik suhel­da ka vene keeles. Esialgu oleks sellest suur abi, sest võõras kohas on alguses

niigi raske. Minu arvates oskab eestlas­test praegu umbes 10% vene keelt. Aga inglise keelt kõneles isegi prügikastikoll Balti jaamas, haritud inimestest rääki­mata. Dina koduses kõrgkoolis, Mosk­va Riikliku Kommertsülikooli Ufaa In ­stituudis, käib õppetöö paljuski va­nade m allide ko h ase lt. Ikka tu leb k a its ta kandidaadi vä itek irja ja v a ­nade standard ite alusel doktorikraa­di taotleda. Peale tudeng ivahetuse oleks U faa In s titu u t h u v ita tu d ka õppejõudude vahetusest ja hariduse­lu ü h tlu s tam ises t v as tav a lt Lääne standarditele. Ning loomuomase en­tusiasm iga loodab ta, et parim atele üliõpilastele ja teaduritele pakutakse siin kunagi ka v äärilis t tööd ja tasu .

Baškortostan

Omaaegsest kooliõpikust sellist nime ei leia. SRÜsse kuuluval Baškortosta- nil on oma lipp, vapp, p residen t ja parlam ent. V anas, 1574. a asu ta tu d pea linnas U faas elab 1,34 mln in ­im est. E sin d a tu d on enam ku i 70 e rin ev a t rah v u s t, m ille s t kolm põhirahvust — venelased 39%, ta ta r ­lased 28%, bašk iirid 22% - annavad riigile ka nime. K õrgharidust on või­m alik om andada kõigis riigikeeltes, põhihariduse saab rahvuskeeles. Teg­utsevad baškiiri, ta ta ri ja venekeelsed tea trid , lehed ilm uvad 15 keeles.

Maa on väga rikas nafta poolest ning masinaehituse eduka arengu üle võivad elanikud põhjusega uhked olla.

Samavõrd kui esmapilgul on meie jaoks tundm atu Baškortostan, ei tea sealsed elanikud Eestist midagi. Dina- gi kuulub juba sellesse põlvkonda, kes ei pidanud peast teadm a liidu- ega au ­tonoomseid vabariike. Aeg-aj alt tasub meelde tu letada, et m aailm ei avane ainult läände.

Ulvi Pihel

Sass on insener, teadur ja matkaja

Tahaksim e tu tvustada pildil olevat tagasiho id likku noorm eest.

Ta on e le k tr iin se n e r .E lek triga on tem a tegevus olnud

seotud ligi 60 aasta t, oma töömehe- teed a lustas ta 1943. aasta l Sillam äe õlivabriku e lek triosakonnas, teh n i­ku ku tse sai T a llinna T ehnikum ist 1947 ja a la te s 1956. a a s ta s t on d ip lom eeritud in sener. Peam ised töökohad on olnud E esti E nerg ia (u 20 a a s ta t) , P ir ita tee l asunud E lek tro teh n ik a T eadusliku U u ri­m ise In s ti tu u t (5 a a s ta t) ja a la tes 1970. a a s ta s t TTÜ, kus ta on elektro- energeetika in s titu u d i insener.

Ta on tea d u r .A leksander A nnus on E esti tu n ­

tu im aid spetsialiste kõrgepinge klaa- siso laa to rite ala l. Tal on m itm eid au to ritu n n is tu s i n ing N. L iidu ra h ­vam ajanduse s a a v u tu s te n ä itu se m itu t karva m edaleid.

Ta on su u sa ta ja .A leksander A nnus, või koduse­

m alt, Sass, a lustas su u sa tam ist ligi 70 a a s ta t tagas i ja on seda edukalt seni jä tkanud . Sass on osalenud pea kõ ikidel T a rtu m araton idel, kaasa a rv a tu d tänavune!

Ta on m atk aja .Sass alustas 1964. T änaseks on ta

soo ritanud üle 50 m atka , ju h tin u d neist 40, nii jalgsi kui ka suuskadel, on m eistersportlane , konkursi “P a ­

rim matkainstruktor” mitmekordne võitja. Tallinna Matkaklubi teene temärgi kavaler, Soome Tunturi- sus i jne, jne.

Ta on pedagoog.Annus on pidanud loenguid ja ju

hendanud labori- ja diplomitöid Teh nikaülikoolis. Ta on Tallinna Mat­kaklubi matkakooli õppealajuhataja

Ta on hea ab ik aasa ja isa.Tal on kolm poega, kes nagu isagi

on laialdaste huvide ja võimetega A lek sa n d er A nn us saab

27. veeb ru ar il 75aastas«*ks!

Palju õnne ja head te rv is t soovivad ta lle kolleegid!

Kerge öelda, aga raske teostada? Kas ikka on'.’ Ilmselt mitte, kui käia silmad lahti ning pidevalt otsida. Üheks võimaluseks ideede teosta­misel on külastada 5. märtsil Eesti Näituste m essikeskuses toimuvat personalimessi "Võti Tulevikku”.

Rahvusvaheline üliõpilasorgani­satsioon BEST-Estonia on tuden­gitele suunatud kontaktprojekti ellu­viimise ja arendamisega tegelnud juba 12 aastat. Projekt "Võti Tule­vikku” koosneb lisaks personali- messile veel infokataloogist ning neid toetavast koduleheküljest. Kolm valdkonda, millel kõigil ühine eesmärk - aidata tudengil leida oma tulevik!

Tudeng, kes siseneb 5. märtsil Eesti Näituste messikeskusesse, ei saa üksnes teada milliseid töö- ja praktikakohti ettevõtted pakuvad, vaid laiendada oma silmaringi tööjõuturuga seonduvates küsimus­tes. Selle teostumiseks on käesoleval aastal laiendatud seminaride- ja loenguteprogrammi. C V -O n lin e ’\ loeng "Praktikant=tapeet tööandja seinal?” ja Tallinna Ülikoolide Väitlusklubi poolt läbiviidav väitlus teemal “Valitsus usub tudengi kõikvõimsusesse!”, on ainult kaks näidet selle kohta, mis messil tege­likult toimuma hakkab. Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja läbiviidav

talk-show “El Program a de Trabajo”, milles Eesti tänased tipud osalevad tööintervjuul, ei ole veel kõik.

L isaks E esti ettevõtetele on esin­da tud kaks rahvusvahelist su u rfir­m at Procter & Gamble ning Unilever Baltic. Mõlema töötajaskond ulatub ü lem aailm setes s tru k tu u rid es saja tuhanden i, ning m iks m itte a lu s ta ­da oma rahvusvahelist karjääri läbi firm ade B alti esinduste.

T ööandjate kohta, kes on nõus tu d en g ite sse investeerim a, neid tööle võttes ja koolitades, leiab infor­matsiooni ka eelmisel nädalal ilm u­nud infokataloogist. milles esindatud ligi 30 ettevõtet. Kataloogi 2500 ek­sem p la ris t suurem osa saadetakse õpinguid lõpetavatele tudengitele postiga. T eistel on võim alik seda kataloogi sirvida kooliraamatukogus või osta 10 krooni eest messilt.

N iisiis, kohtu oma tu levase tööandjaga m essil “Võti T ulevikku”5. m ärtsil kell 10 -17 . Sissepääs on kõikidele tudeng ite le ta s u ta ning ettevõ te te tu tv u stu si, lisain form at­siooni to im uvate presentatsioonide, sem inaride ja ta s u ta m essibusside kohta leiad koduleheküljelt w w w .vt2002.ee.

Mihkel NurmVõti Tulevikku

26.veebruarHaridusministeerium korraldab kell

15-18 Eesti M uusikaakadeem ia ruumes nõupidamise riikliku koolitus­tellimuse alal. TTÜ poolt osalevad rek­tor prof Andres Keevallik, õppeprorek­tor prof Jakob Kübarsepp, õppeosakon­na juhataja Maiki Udam ja hum ani­taarteaduskonna dekaan prof Väino Rajangu.

27.veebruarTallinna Tehnikaülikool korraldab

oma ruumes kell 11 -16 seminari “Õp­petegevuse kvaliteedijuhtimine”, millel esinevad ettekannetega 8 ülikooli ja Haridusministeeriumi esindajad. TTÜ poolt esitavad ettekandeid prof Andres Kiitam, prof Tiit Kaps ja teadur Tiia Tammaru.

28. veebruarNarvas toimub infomess “ORIENTIIR

2002”. Õppimisvõimalusi ja vastuvõtut­ingimusi Ida-Virumaa noortele tutvusta­vad üliõpilasesinduse liikmed ning vas­tuvõtu- ja üliõpilastalitus.

28.veebruarMajandusministeeriumis toimub üli­

koolide tehnoloogiakeskuste riikliku pro­jekti alane nõupidamine, kus väliseks­perdid Technopolis Groupist tu tvusta­vad projekti juhtkomitee, TANi, Ma- j andusministeeriumi innovatsiooniko- misjoni ja ESTAGi nõukoja liikmetele oma uuringute tulemusi. TTÜd esinda­vad teadus- ja arendusprorektor prof Peep Sürje ning tehnoloogiakeskuse ju ­hataja prof Rein Küttner.

Ulvi Pihelavalike suhete osakond

TTÜ nõukogusTTÜ nõukogu istungil19. veebruaril:

1) kiideti heaks Ehitajate tee, J. Sütiste tee ja M ustamäe nõlva vahe­lise TTÜ ala detailplaneering, mida tu tvustas arhitekt Irina Raud;

2) o tsu sta ti ku jundada 1. sep­tem briks k.a m atem aatika-füüsika- teaduskond üm ber m a te m a a t ik a - lo o d u s te a d u s k o n n a k s ; te ad u s­konna põhim ääruse, s tru k tu u ri ja käiv itam ise kava väljatöötam iseks moodustati töörühm, mida juhib de­kaan prof Rein-Karl Loide;

3) m aterja liteaduse ja geeni/ biotehnoloogia keskus ku jundati üm ber kaheks üleülikooliliseksteaduskeskuseks: m a te r ja l i ­te a d u s e k e s k u s n in g b io - ja g e e n ite h n o lo o g ia k e sk u s , k inn i­ta t i ka nende keskuste põhi­m äärused;

4) m oodustati in fo te h n o lo o ­g ia o s a k o n d seniste a rv u ­tuskeskuse ja haldusinfosüsteem i projektirühm a baasil;

5) te h n i l i s te õ p p e v a h e n d ite ta l i tu s otsustati 1. m ärtsist üle viia õppeosakonna struk tuurist tehnika- ja kinnisvaraosakonna alluvusse;

6) toim usid professorite va li­mised; senisel professorikohal jä tk a ­vad uuest õppeaastast töötam ist A h to K a lja - a rvu titehn ika in s ti­tu u d i süsteem itarkvara professori­na, M a r t M in - elektroonikainsti- tuudi mõõteelektroonika professori­na, J a a k T e p a n d i - infor­m aatik a in stitu u d i teadm us­süsteemide professorina, R a im und- J o h a n n e s U b a r - arvu titehn ika instituudi arvutitehnika ja -diagnos­tika professorina ning A n d res Õ pik — alus- ja rakenduskeem ia instituu ­di füüsikalise keemia professorina; professorikohtade täitm ine konkursi korras jätkub;

7) alates 1. septem brist on ter- ritoriaalm ajanduse instituudi nim e­tuseks a v a lik u s e k to r i m a ­ja n d u s e in s t i tu u t ;

8) õppetoolide osas on m uuda­tused järgmised: m ajandusarvestuse in s titu u d i f in an tsan a lü ü si ja m ak­sunduse n ing ku luarvestu se õppe­tool ühendatakse ja m oodustuv õppetool nim etatakse 1. septem brist juh tim isarvestuse õppetooliks;

m äeinstituud is liidetakse 1. sep ­tem bris t a llm aara ja tis te õppetool m aavarade kaevandam ise õppetoo­liga ning moodustuva õppetooli nim e­tuseks jääb m aavarade k aev an ­damise õppetool;

9) o tsustati likvideerida 1. sep­tem brist neli professori am etikohta: ku luarvestuse, f in an tsan a lü ü si ja m aksunduse, tööteaduse ja a ll­m aarajatiste professori kohad; moo­dustati juhtim isarvestuse professori am etikoht;

10) k inn ita ti 8 doktoriõppekava, 4 ingliskeelse õppega õppekava ning Kõrgema M ajanduskooli diplomi- õppekava, sellega on õppekavad k in n ita tu d ja ed asta takse H a ri­dusm inisteerium ile, kokkuvõtte õppekavade koostam isest ja sellega seonduvast valm istab läh ia ja l e tte õppeprorektor;

11) m ehaan ikateaduskonna nõukogu algatusel võeti vastu otsus anda põlevkivienergeetika alal tu n ­nusta tud teadlase ja soojusenergee- tik a professori, akadeem ik I lm a r Õ p ik u n im i VI õ p p e h o o n e a u d i­to o r iu m ile 201; m älestustahv li avam ine on p laan itu d akadeem ik Õpiku 85. sünn iaastapäeva le 17. juunil 2002.

12) k in n ita ti TTÜ u u te a su tu s te E e s ti E n e rg e e t ik a I n s t i tu u d i ja M e re s ü s te e m id e I n s t i t u u d i põhikirjad;

13) rektor Andres Keevallik ja pro­rek torid Jakob K übarsepp, Peep Sürje ning Peep Jonas tegid ülevaate TTÜ arengukava 2001-2005 tä itm i­sest.

Viivi Russ,TTÜ nõukogu sekretär