Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Nr 21 (122) IV aastakäik Neljapäev, 24. mai 2007 Nädalaleht

3.-5. augustini toimuvate Kuressaare 11. Merepäeva-de märksõnadeks on muutu-nud asukoht - Raiekivi säär, temaatilised telgid – igaüks oma programmiga, oluline on humoorikas ja meeleolukas õhkkond ning mõnus äraole-mine.

Sel aastal on merepäevadel ka uus roll täita, olles ametlik saarlaste kohtumispaik. Ooda-ta on Eesti lahtisi leiliviskamise võistlusi, püsiühenduse loomist*, huvitavaid merealuseid jne. Jät-kuvad ka traditsioonilised ette-võtmised: rammumees, aakriku-laat, käsitöölaat, karaoke...

Kuressaare abilinnapea Argo Kirsi sõnul on tänavused mere-päevad Raiekivil, sest sest see on koht, mis lausa kutsub sinna. “Tahame oma üritustega minna merele võimalikult lähedale,” lausus Kirss.

Sel aastal toetab linn üritust esimest korda ka rahaliselt, pa-nustades ettevõtmisse 200 000 krooni. “Merepäevad on end seni näidanud toreda ja vajali-ku rahvaüritusena, kuid seda on raske hästi korraldada olukor-ras, kui ressurssi napib. “Tege-likult on ka korraldajatel liht-sam minna sponsorite juurde raha küsima, kui linna toetus on olemas,” põhjendas abilinnapea linna panust.

JAZZ DEL MAR`is esine-vad Salsabänd CALLE REAL (Kuuba-Rootsi), Eesti Salsa Klubi, VILLU VESKI an-sambel ja solist SOFIA RU-BINA, HEDVIG HANSON ja A.Maaker ”Suvemaastikud”, JOEL TERRY ja DJ Hannes Kalamäe, Cosmoskva jt.

MERELAULUDE AIDAS esinevad Veelkord, Helios, Ku-ressaare linnaorkester jt.

KULDSE LESTA KÕRTS – saarlaste ametlik kohtumis-paik. Folgiteemaline prog-ramm. Kõrtsmik/päevajuht Meelis Juhandi. Esinevad Meelis Mereäär, Aleks Sünter. Lõbusad võistlused ja konkur-sid (valdade köievedu, leili-viskamise võistlus, pätiheide, sõlmede tundmine). Saarlaste kivikangru ehitamine.

RUUDI PAADIKUUR - rannakaluri stiilis las-te maailm, mis pakub laste-le põnevaid tegevusi – kivide maalimist, sõbrapaela punu-mist, seiklusmänge, paadi-voolimist koos isaga. Lasteka-raoke ja jungadisko. Raamatu ”Ruudi” ja samanimelise fil-mi esitlus ja kohtumine auto-ri ning peategelastega.

Laupäeval kell 11 on Saare-maa Merekultuuriseltsi kon-verents ”Meremeeste ja me-renduse prestiižiesemed ” SPAA Meri konverentsisaalis.

Lisaks merepäevade ulatus-lik spordiprogramm, käsitöö- ja haakrikulaat.

KS

Merepäevad kolivad merele lähemale

KAVAReede, 3. august Kell 21 – Merepäevade avamine - linna merelise lipumasti avamine, merepäevade lipuheiskamise tseremoonia, ilutuli.Kell 21.30 – Cosmoskva ja Emil Rutiku. Kell 22 – kuum kuuba muusika – Calle Real (Rootsi-kuuba bänd).Kell 0.30 – Joel Terry & Hannes Kalamäe. Kell 22 – ansambel Veelkord merelaulude aidas.

Laupäev, 4. augustKell 10 - ... – merepäevade käsitöölaat ja haakrikulaat.Kell 12 - Kirju meremuusika kava merelau-

lude aidas.Kell 14 – Soome tund Kuldse Lesta körtsis.Kell 15 – Laste karaoke Ruudi paadikuuris.Kell 15 – Joel Terry & Hannes Kalamäe Jazz del Mar`i telgis.Kell 17 – Andre Maaker ja kvartett Jazz del Mar`i telgis.Kell 18 – Saarlane laulab - Ivo Linna ja Anti Kammistega Kuldse Lesta körtsis.Kell 18 – Jungadisko Ruudi paadikuuris.Kell 19.30 - 21 – Sofia Rubina ja Villu Veski bänd Jazz del Mar`i telgis.Kell 21 – Helios merelaulude aidas.Kell 22 - 00.30 – Calle Real Jazz del Mar`i telgis.

Pühapäev, 5. augustKell 10 – avatud laadad.

Kell 11 – Lasteparaad läbi linna.Kell 11 – Merepäevade ajalookonverents Spaa Meri konverentsisaalis.Kell 12 – Merekaru rammumehe võistlus pealaval.Kell 13 – Merepäevade karaoke Kuldse Lesta körtsis.Kell 15 – kohtumine lasteraamatu „Ruudi“ autoriga. Samanimelise filmi esitlus ja koh-tumine peategelastega. Film „Ruudi“ Ruu-di paadikuuris.Kell 15 – Suvemaastikud – Hedvig Hanson & Andre Maaker Jazz del Mar`i telgis.Kell 18 – Sofia Rubina ja Villu Veski bänd.Kell 21 – Merepäevade lõpetamine; VLÜ ja Matvere pealaval.

Kavas on võimalikud muudatused.

Irina Mägi

Neljapäev, 24. mai 2007

PEREKONDLIK

Kahepäevasel visiidil jõudis Laine Jänes heita pilgu mit-messe paika. Minister lausus Mustjalas kiitvaid sõnu ko-duloomuuseumi kohta, mida hoiab püsti kohalik koduloo-ring.

Tartu linnapeana käis Lai-ne Jänes päris tihi Saaremaal. Tartul ja Kuressaarel oli oma-vahelises koostöös üht-teist ikka teoksil. Omavalitsustest alguse saanud suhted mõju-vad soodsalt ka edasisele kul-tuuritööle.

Laine Jänes avaldas loo-tust, et ka Kuressaare oope-ripäevad jätkuvad, vaatamata praegustele segadustele raha-dega. Ministri sõnul on väga teretulnud, et saarel nii hu-vitavaid ja kõrge tasemega kultuuriüritusi korraldatak-se. “Ma ei oska öelda rahali-

se olukorra kohta, miks asjad nii või teisiti on läinud, aga ma olen ooperipäevadel olnud publiku hulgas ja olen väga rõõmus, et niisuguseid päevi korraldatakse. Siia välisteat-reid saada ei ole lihtne. See on väga oluline sündmus.”

Jänes kiitis ka siin toimu-nud lauluüritusi – meeste lau-lu päevad, merepäevad, kam-mermuusikafestival. “See on väga leidlikult korraldatud. See ei ole ainult niisugune eli-taarfestival, on ka meelelahu-tuslikumat muusikat. Eelmisel aastal oli saksofonide kvartett suurepärane. Esinesid vokaal-grupid kaugemalt ja lähemalt. Minu arvates väga mitmeke-sine ja põnev sündmus,” rää-kis Jänes.

Merepäevad sobivad mi-nistri sõnul siia niivõrd hästi,

et ilma nendeta enam Saare-maad ette ei kujutakski.Linnateatril on lootust jalad alla saada

Laine Jänes astus esma-kordselt sisse ka Kuressaare linnateatrisse. Teatrijuhi Aar-ne Mägi sõnul oli minister end väga lühikese ajaga teat-ri teemal hästi kurssi jõudnud viia.

Ja Kuressaare teatrielu tu-levik paistab üsna positiiv-ses valguses. Esialgu on veel ebaselge, kuidas käivitada ra-hastamisskeem linnateatri la-vastuste etendamiseks ka mu-jal lääneregioonis – näiteks Haapsalus ja Kärdlas. Järgmi-seks aastaks taotleb linnatea-ter AITA-programmist poo-le suuremat rahasummat kui tänavu. Võimalus rahasta-

mist saada oleks ka projektist “Teater maale”, ent sel juhul on küsitav, kas etendust saaks viia teistesse väikelinnadesse.

Ministri sõnul peaks riik kõiki teatreid kohtlema võrd-selt. Erateatrid, munitsipaal- ja riigiteatrid peaksid saama oma kindla toetuse ka riigi poolt. “Regionaalses mõttes ei ole siia ju lihtne teatritel küla-lisetendustega tulla. Ma pean väga oluliseks, et inimestel on kohapeal ka võimalus peale oma tööaega minna ja meelt lahutada. Ja kui see meele-lahutus on kultuurne – teater või kontsert või sporditegevus – siis see paik püsib, siis ini-mesed ei lähe sealt ära,” lau-sus Jänes.

Svea Aavik

Kultuuriminister Laine Jänes tutvus Kuressaare linnaga

Tähelepanu töömalevlased!Kuressaare töömalev alus-tab reedel, 25. mail kell 19 Komandandi noortekesku-ses Komandandi 10b ma-levasse registreerimist.

* Registreerimiseks tu-leb tulla kohale.

* Registreerida saab malevasse tulija ise, õed-vennad, ema-isa, vanava-nemad.

* Töömalevasse pääseb 13. eluaastast alates.

* Registreerida ei saa sõpru-tuttavaid, nemad registreerivad end ise.

* Malevasse kirja panna ei saa telefoni ega e-mai-li teel.

* Registreerimiseks va-jalikud andmed: nimi, va-nus, elukoht, telefon / e-mail.

Kuna suur osa töökohti eeldab vanust 14 – 16 elu-aastat, siis 13-aastasi võe-takse malevasse 40. Eriti oodatud on 15 – 16-aasta-sed poisid.

Levinumad tööd on pu-hastus- ja koristustööd puhkealadel, kalmistul, golfiväljakul, arendus-piirkondades, teatrimajas, raamatukogus, lasteaeda-des. Müüakse parkimis-pileteid, tasandatakse teetöödejärgseid alasid, koristatakse prahti.

Viis noort leiab tööd ko-halikes ajalehtedes, kus hakatakse tegema noor-telehekülgi ja kajasta-ma malevlaste tegemisi. Pöördume siinkohal nen-de noorte poole, kel mõte liigub ja sulg jookseb, et nad endast malevakorral-dajatele märku annaksid.

Malev saab toimuma 2. – 13. juulini. Töötatakse ennelõunal üheksast ühe-ni.

Pealelõunad sisustavad rühmad omaette. 14. – 15. juulil saab toimuma male-va lõpulaager, et tööajale joon alla tõmmata ja ühes-koos mõnusalt lustida.

Tule töömalevasse uusi sõpru leidma, töökoge-must saama ja taskuraha teenima.

L i s a i n f o r m a t s i o o -ni saab tel. 45 55802; 55 42426 Aare Martin-son või HYPERLINK “mailto:knh@kuressaare.ee”knh@kuressaare.ee

14. maist – 20. maini re-gistreeriti Kuressaare linnas

Omar PihoKätrin Tamira KanemägiTauri Prostangusünd.

Samal ajavahemikul regist-reeriti

Harald Vaiti (1927)surm.

Kuressaare linna poolt 2007. aastal väljaanta-vate Kuressaare Kauni-te Kunstide ning Aasta Gümnasisti stipendiumi-de konkursi tingimused.

Kuressaare linn annab 2007. aastal välja lastele ja noortele õppe- ja teadus-töö ning loomingulise te-gevuse toetuseks kaks Ku-ressaare Kaunite Kunstide ning kaks Aasta Gümnasis-ti stipendiumi.

Kuressaare Kaunite Kunstide stipendium an-takse välja kahes vanuse-astmes:

1. Laste stipendium lap-sele vanuses 3-13 aastat, stipendiumi suurus 1000 krooni.

2. Noorte stipendium noorele vanuses 14-19 aas-tat, stipendiumi suurus 3000 krooni.

Aasta Gümnasisti stipen-dium antakse 2007. aastal Kuressaares gümnaasiumi lõpetavale noorele, stipen-diumi suurus 5000 krooni.

Kandidaate stipendiumi-konkursile võivad esitada kõik füüsilised või juriidi-lised isikud.

Konkursil osalemiseks tuleb linnavalitsusele esi-tada stipendiumi taotleja või stipendiumi kandidaadi ülesseadja poolt põhjenda-tud kirjalik taotlus.

Stipendiumi taotluses tu-leb näidata taotleja või sti-pendiumi kandidaadi üles-seadja:

Ees- ja perekonnanimi, amet.Kontaktandmed (aadress,

telefoninumber, elektron-posti aadress), tegevusala.

Taotletava stipendiumi sihtotstarve, selle vajalik-kuse põhjendus.

Taotlusele võib lisada muid taotlust toetavaid ja põhjendavaid materjale.

Taotluste esitamise täht-aeg on 15. juuni 2007.

LV

Varem linnapeadena koos-tööd teinud Jänes ja Tiidus jätkavad ühiselt ka uuel tasandil.

Alver Kivi

Neljapäev, 24. mai 2007

Pakkumised kehtivad 24.05. - 13.06.

Püsikliendile Partnerkaardiga!w

ww.

selv

er.e

e

Järve Selver - Pärnu mnt 238; Tondi Selver - Tammsaare tee 62; Pirita Selver - Rummu tee 4; Kadaka Selver - Kadaka tee 56A; Merimetsa Selver - Paldiski mnt 56; Punane Selver - Punane 46; Torupilli Selver - Vesivärava 37; Pelgulinna Selver - Sõle 51; Mustakivi Selver - Mustakivi tee 3A; Suurejõe Selver - Pärnu. Suur-Jõe 57; Mai Selver - Pärnu. Papiniidu 42; Krooni Selver - Rakvere. F.G.Adoffi 11; Männimäe Selver - Viljandi. Riia mnt 35; Vilja Selver - Võru. Vilja tn 6; Jõhvi Selver - Jõhvi. Narva mnt 8; Valga Selver - Valga. Raja 5; Saare Selver - Kuressaare. Tallinna tn 67; Anne Selver - Tartu. Kalda tee 43; Ringtee Selver - Tartu. Ringtee 78; Sõbra Selver - Tartu. Sõbra 56; Veeriku Selver - Tartu. Vitamiini 1; Jaamamõisa Selver - Tartu. Jaama 74. Fotodel on illustreeriv tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub. www.selver.ee

FazerKodusai,320 g(13.75/kg)

440 Saaremaa LT Sealiha

šašlõkk,1,1 kg/

neto 700 g(85.57/kg)

5990

Nõo LihavürstToored grillvorstid juustuga,460 g(75.87/kg)

3490 TalleggMaheda maitsega kanašašlõkk,900 g/neto 676 g(96.01/kg)

6490TOPs

Vanilliplombiir,125 ml

(31.20/L)

390

Valio AlmaEesti juust,350 g(85.43/kg)

2990 Löfbergs LilaKohv keskmine röst,500 g(69.80/kg)

3490

HagarVaarikakook,350 g(92.86/kg)

3250 Prantsusmaa geograafilise tähisega lauaveinRose d’Anjou, 10,5%,75 cl(99.87/L)

7490

Hispaania MPV-kvaliteetvahuvein Freixenet Carta Nevada, 11 %,75 cl(99.87/L)

7490

Rannalina Sunlight,90x180 cm

19900Ariel

pesugeel Color,

1,5 L(51.27/L)

7690 Zewa tualettpaber

Deluxe, 3 kihti,

8 rulli/pk(4.86/rull)

3890Sensodyne

hambapasta Classic,

75 ml(646.67/L)4850

Dovedušigeel

Cherry Blossom & Almond Oil,

250 ml(119.60/L)

2990

Somatnõudepesumasina

tabletid 7in1,30 tk/pk

(3.23/tk)

9700 Mayerinõudepesuvahend Balsam, 1 L

2190

Ajax aknapuhastus-

vahend Vinegar Trigger,

750 ml(33.20/L)

2490 Zewa majapidamispaber

Deluxe,2 rulli/pk(5.95/rull)

1190

Huggiesmähkmed

Little Walkers, 9-15 kg,

22 tk/pk(4.40/tk)

9690

ArimexPähkli-mandli-rosinasegu,200 g(49.50/kg)

990 Oskar LTMaroko grill,

450 g/neto 360 g(124.72/kg)

4490 Nõo LTNõo grillvorst,

360 g(60.83/kg)

2190

Valio AlmaMetsmaasika kohu-

piimahõrgutis,150 g

(39.33/kg)

590

Friendship hallitusjuust Danish Brie,125 g(175.20/kg)

2190

Persilpesupulber

Color Sensitive,

2 kg(37.45/kg)

7490 Palettepüsivärv arktiline hõbeblond

3490

DomestosWC-värskendaja Red Power,40 g

1290Ereskohvimasina puhastuspulber,2x25 g(6.45/pk)

1290Eres puhastusvahend keraamilisele pliidile,500 ml(99.80/L)

4990

Neljapäev, 24. mai 2007

Eesti Kergejõustiku Liidu pre-sident Erich Teigamägi ja Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak tõdesid reedel Saaremaa spordiobjektidega tutvunud Eesti kultuuriministri Laine Jä-nese visiidi käigus, et olenema-ta kohast, on eeskätt maakonda vaja kaasaegset staadionit.

“Minu sõnum on selline, et kui staadion on korras, tule-vad ka võistlused,” ütles Erich Teigamägi, lisades, et Eestis on kergejõustikus niipalju võistlu-si, et jagub ka Kuressaarele.

Nii on seni korraldatud võistlusi Rakveres, Türil ja

Valgas. Teigamägi sõnul jää-vad Eesti täiskasvanute meist-rivõistlused esialgu veel küll Tallinnasse, sest alaliidul on Eesti televisiooniga nen-de kahepäevaste võistluste ka-jastamiseks leping ja Kadrioru staadion on nii ülekannete kui nende võistluste läbiviimiseks hetkel parim variant.

Võimalike suuremate võist-lustena Kuressaares nimetas kergejõustikujuht BIG kuld-liiga etappi ning noorte ja juu-nioride meistrivõistlusi. Kui staadion 2009. aastaks valmis saadakse, siis ka Eesti – Soome

- Rootsi mitmevõistluse maa-võistlust.

Aivar Pohlaku sõnul on jalg-palliliit kinnitanud Kuressaare staadioni Eesti rahvuskoondi-se mängude üheks toimumis-kohaks ja seepärast loodetakse, et siin kiiremas korras ka kaas-aegne staadion valmib.

Nii on Kuressaare staadio-nil Eesti jalgpallikoondis män-ginud mitmeid sõpruskohtu-misi, U21 koguni ametlikke mänge. Jalgpallijuhid ei välis-ta ka väiksema publikuhuvi-ga märtsikuiste valikmängu-de toimumist meie staadionil.

“Ideaalis näen selleks mui-dugi vaid loodusliku muru-ga jalgpallistaadionit,” mär-kis Pohlak.Koht kohalike otsustada

“Saarlasena viskuksin ma praegu staadioni murule ja üt-leksin, et ainult üle minu lai-ba,” avaldas jalgpallijuht Ai-var Pohlak linnastaadioni praegusele asukohale jätkuvat poolehoidu.

Oma seisukohta staadioni asukoha suhtes Erich Teiga-mägi välja ei öelnud, märki-

des vaid, et see on kohaliku rahva otsustada. Samas tõdes ta, et praegusel staadionil on kergejõustiklaste jaoks ikka pisut liiga tuuline.

“Ega siia ikka keegi eriti jooksma ei taha ei tulla,” lau-sus ta, lisades, et vastutuule-ga ei saa korralikku aega ja taganttuulega ei lähe tulemus jälle edetabelisse. Samas rõ-hutas Teigamägi, et alaliit akt-septeerib kohaliku rahva vali-kuid ja korralikule staadionile jagub ka võistlusi.

Alver Kivi

Spordialajuhid ootavad kaasaegset staadionit

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, Eesti Kergejõustiku Liidu president Erich Teigamägi ja Eesti Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Tõnu Seil tutvumas Kuressaare staadioni olukorraga.

Alver Kivi

Linnavalitsus rahuldas kohvikupidajate taotlusedKuressaare Linnavalitsus otsustas oma istungil sel korral rahuldada kohviku-pidajate vaide ning neil te-kib võimalus avada oma välikohvikud, küll esita-takse selleks täiendavaid lisanõudeid kohvikutele ja söögikohtadele.

LV

Oodatakse jäätmeveo aruandlustKorraldatud jäätmeveoga mitteliitunud peavad esi-tama 1. juuniks 2007 Ku-ressaare Linnavalitsuse-le kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta, et vajadusel otsustada kor-raldatud jäätmeveoga mit-teliitumise tähtaja piken-damine või korraldatud jäätmeveoga liitumine.

LV

Kuressaare Spordihoones sel nädalal!

Reedel, 25. mail kell 17 Maiturniir korvpallis, kl 20 Saaremaa meistrivõistlused võrkpallis: Aspaasia/Alme-Rent - Kärla SK

Laupäeval, 26. mail kl 12 Maiturniir korvpallis, kl 15 maakonna meistrivõist-lused naiste võrkpallis (3 mängu).

Pühapäeval, 27. mail kl 12 Saaremaa meistri-võistlused võrkpallis, kl 12 maakonna meistrivõist-lused naiste võrkpallis (3 mängu).

Neljapäev, 24. mai 2007

Kui siseneda Kuressaare Päe-vakeskusesse, siis kohtad siin sellist maailma- naised kan-gastelgede taga, eakate käsi-töönäitused, majas toimuvad mitmed üritused, töötavad mitmed ringid. Ühesõnaga – linna eakatel on koht, kus vee-ta vaba aega.

Kes on need töökad ja tar-gad, kes kliente õpetavad? Üks neist on Elja Parbus, kel-le teeneid väga hinnatakse, kelle oskusi ja südamlikkust tajuvad kõik. Ta on selle maja klientide lemmik!

Elja Parbus juhendab ar-vutiõpetust, kunstiringi, mälu-mänge, laulude õhtuid. Viima-se kohta selgitas Elja: „Koos käivad isetegevuslased. Võta-me ühe kindla helilooja, kellel on juubel. Räägime tema elu-loost, laulame tema laule ja lõpuks on viktoriin kuuldust. Näiteks on meil olnud sellised heliloojad nagu Albert Uus-tulnd, Boris Kõrver...“

„Millal see laulude õppimi-ne algas?“

„Ega me ei õpigi, me lau-lame tuntud heliloojate tuntud laule! Ja lisaks õpime heliloo-ja elu tundma. See on meile tähtis.

Me arendame end muusika-liselt...“

„Mis on põhiline teie töös?“

„Põhiline on arvuti õpeta-mine.“

Elja Parbus võetigi siia töö-le kui arvutiõpetaja, et ta õpe-taks vanematele inimestele ar-vutit algtasemel. Ja sellega on ta tegelnud peaaegu viis aas-tat. Ta on päevakeskuses tööl 2002. aasta 1. juulist.

Aja jooksul on lisandunud teisigi ülesandeid, nagu pro-jektide kirjutamine, mis on Elja jaoks väga oluline, sest

nii saab linnavalitsuselt raha ringide töö katteks. On ju rin-gides õpetamine pensionäri-dele tasuta.

„Sellel tööl vist ei tulegi lõppu, sest järjekorrad on aas-tatepikkused!“ ütles Elja.

Ta teeb tegelikult neljal ta-sandil õpet. Algul püütakse

hiirega hakkama saada. Siis minnakse internetti. Võetak-se ette kirjaprogramm. Hil-jem proovitakse arvutis teha kaustu või internetist mida-gi kopeerida. Muidugi õpi-takse salvestamine selgeks. Kolmandaks tabeltöötlus. Ja neljandaks on arvutusprog-

ramm. Selle kõigega saadakse julgus üldse arvuti taha istu-da... Nii põhjaliku töö tegemi-seks on juhendaja ise õppinud mitmete arvutispetsialistide juures.

Elja kunstiring käib igal nä-dalal koos. Tal on kolm grup-pi. Üks on eakate grupp ja

kaks on puuetega inimeste grupid.

Juhendamist alustatak-se täiesti algusest. Hakatak-se joonistama kujundeid, siis edasi perspektiivitunnetuse õppimine. Ja lõpuks hakatakse maalima. Inimesed on erine-vate võimetega- mõni oman-dab kõik kiiremini, teine aeg-lasemalt, aga kursuse lõpuks on kõik nagu öeldakse- mäel. Omaette on ju portree õppimi-ne. Ja iga kursuslase töö kok-kuvõtteks tehakse tema maali-de näitus päevakeskuses. Ühe näituse põhjal võin öelda- ju-hendaja on teinud imet, kui on pannud ligi 70-aastase inime-se maalima, inimese, kes pole kunagi tegelnud maalimise ega joonistamisega. Ja mõle-mate rõõm on siis suur – ju-hendajal ja õppijal!

Veel on Eljal tegemisi mä-lumänguritega. Need on ini-mesed, kes on eluaeg tegel-nud mälumänguga ja nad on oma ala fanaatikud. Neil on ea kohta hea mälu ja nad on väga võistlusvalmis inimesed. Nad teevad kõike lausa mõnuga!

Elja lisas: „Nad on väga ko-husetundlikud. See iseloo-mustab nende põlvkonda ter-vikuna.“

Ja lõpuks- Elja kirjutab pro-jekte. Hea meelega just selli-seid, kus on näha, et inimesed tahavad ringides tegutseda. Raha projektidele annab lin-navalitsus.

Oma tööst rääkis Elja Par-bus armastusega. Ja Elja juu-res hinnataksegi seda, et ta oma tööd südamega teeb, et ta on heasüdamlik, kannatlik.

Enda Naaber

Klientide lemmik Elja ParbusElja Parbus.

Enda Naaber

Võõrtööliste tulek seotakse palga- kriteeriumiga Valitsus kiitis oma kabine-tiistungil heaks ettepane-kud lihtsustada asjaajamist, mis tuleb läbida välismaa-lase Eestisse tööletulekuks.

Samas saavad edaspi-di tööle tulla ainult inime-sed, kellele tööandja mak-sab vähemalt ettepanekutes välja käidud palka, et ga-ranteerida ainult kvaliteet-se tööjõu riikitulek, teatas majandus- ja kommunikat-siooniministeeriumi pressi-esindaja Delfile.

“Palgakriteerium on va-hend, mis tagab, et rii-ki tuleks ainult kvaliteetne tööjõud, mitte massiliselt odavaid töökäsi, kes palga-taset kunstlikult alla viivad ja takistavad üleminekut tootlikumale tööle,” märkis ettepanekud kabinetile esi-tanud majandus- ja kom-munikatsiooniminister Ju-han Parts.

Ettepanekute järgi saa-vad lühiajaliselt ehk kuni kuueks kuuks tööle tul-la ainult sellised välismaa-lased, kes saavad vähe-malt oma sektori keskmist palka. Pikemaajaliselt ehk tähtajalise elamisloaga töö-tamiseks, mis tehakse esi-algu kuni kaheks aastaks ja mida hiljem võib pikenda-da veel kolme aasta võrra, võivad tööle tulla inime-sed, kes saavad vähemalt Eesti keskmist palka korru-tatuna koefitsiendiga 1,24.

Ühtlasi leevenevad mit-med bürokraatlikud tingi-mused, et kvaliteetse töö-jõu riikitoomine oleks tänasest lihtsam.

Delfi