Elu Nõukogude Eestis

Margus Rebanesünniaasta 1968

Mis seal ikka, natuke rongi-sõitu ja lennukisse ja Kabuli.Mai lõpu Kabul tervitas meidrõõmsalt 40-kraadilise pala-vusega.

Vastas oli vanempraportšik,sümpaatne tatari mees, kes os-tis meile kõigile ida-saksakommi ja jugoslaavia küpsi-seid. Poeletid olid seal sots-maade toodangut täis.

Hoopis teine suhtumine ta-bas meid väeossa jõudmisel.Vastu tulid rooduvanem Ko-rol, ühtlasi ka komsomolisek-retär. Ta pidas nn. “Leninitoas” lühikese kõne. Tema sõ-num oli lihtne: me oleme koguNõukogude Liidu relvajõudu-dest ainuke selline luuredes-santrood. Meil valitseb siinselline dedovštšina, et kui ta-hate, võite kohe ära minna.Aga kui tahate minna, siis öel-ge nüüd ja kohe. Kui jääte,peate teadma, kui keegi teistmidagi valesti teeb ja eksib,siis karistada saate kõik. Meid,kes me teda kuulasime, oli agakokku kasvatatud ja ei haka-nud keegi ära minema. Ningkuhu nii väga minnagi.

Kuid läkski lahti ja saimegi.Iga päev. Füüsiline vägivald.Löödi põhiliselt kõhu piirkon-da. Ma suutsin neid hoope ta-luda, sest spordiga olid kõhu-lihased tugevad. Seetõttu olivahel ka nii, et mind kaman-dati kohale näitamaks vähe

nõrgematele, kes lasid hoopesisse, kuidas seista ja hoidaend. Nii oli. Üldiselt kõhuliha-sed päästsid hullemast. Mõni-kord pandi lõuga ka ja vistsaid lõualuud veidi kannata-da.

Paiknesime kauni Kabulioru ühes ääres. Kohe hakatinoorte hulgast välja valimaneid, keda võetakse operat-sioonidele kaasa. Sattusinnende hulka. Seal oli meie eri-ala mehi ning muid spetsialis-te.

Nii läkski, et olime paar nä-dalat kohapeal, vist oli umbesnädalane nn. “karantiin”, kusmeile tutvustati olukorda ja kavägivalda enam ei kasutatud,kui juba sõitsime Kabulist väl-ja Bagrami. Bagram oli nõuko-gude ajal rajatud tugikoht.

See sõit... See kumab siianisünge mälestusena. Iga mõne-saja meetri tagant nägid pu-rukslastud tanki või puruks-lastud autot või hukkunutelepüstitatud mälestusmärki. Jasõita oli vaid 30 kilomeetritasfaltteed. Seegi oli kohutav.

Jaak Uudmäesünniaasta 1954

Siis tuli see päev, Moskvaolümpiamängude kolmikhü-pe. Enesetunne oli suurepära-ne. Teadsin ja tundsin, et olenkorralikult valmistunud, etolen pikaks hüppeks psüühili-selt valmis. Võistluste eel luge-sin veel “Werner Holti seiklu-

si”. Mõlemad osad jõudsinpaari päevaga läbi lugeda.

Ausalt öeldes ei osanud Sa-nejevit kartagi, sest tundsinenda hoogu ning enesekind-lust lisas teadmine, et olin tedaju mitu aastat järjest võitnud.

Ja siis oli see kuulus hetk,kui Sanejevi hüpatud tule-must ametlikult ei tulnud egatulnud ega tulnud. Samas onvahel silma järgi väga raskearu saada, kui kaugele keegihüppab. See oleneb maandu-misest, mina maandusin ühe-le, tema teisele kastipoolele.Tol hetkel mõtlesin küll, etkõik on võimalik. Ja kui vaja,mõõdetakse Sanejevile senti-

meetreid võitmiseks juurde.Sanejev ise väitis hiljem, et taloli tuul vastu ja seepärast eivõitnud. Muidu tubli mees,aga ei osanud oma kolmestkullast rõõmu tunda, nukrut-ses hoopis selle hõbeda üle.Kuidas tegelikult oli, seda eiräägi keegi. Aga kõik on või-malik. Ja mitte ainult 1980.aasta olümpiamängudel.

Olümpiavõidu eest oli ettenähtud 4000 rubla preemiat,maksud maha. Eesti NSV valit-sus andis 2000, spordiühing“Jõud“ 1000 rubla. Kui tuuamingi võrdlus, siis see summaon umbes praeguses hinna-klassis nii, et saaks osta endale

“Lada”. Nii et ajad ei ole eritimuutunud. Tartus küsisin kasuurema korteri, ühe toa juur-de.

Ega Nõukogude sportlane,ole sa olümpiavõitja või mitte,nii väga teeninud midagi. Vä-hemalt kergejõustikus minuteada mitte. Sportlase stardi-raha, umbes kuni 3000 dolla-rit võttis spordikomitee alatiendale, sportlane võis sellestvaid unistada.

Samas ei kujutanud nii suu-ri summasid sportimise eestettegi. Pigem vaatasid elu nii,et neil, kellega ühel ajal lõpe-tasid, on palk sama, aasta-preemiad töökohtadest sa-

mad. Et meil ei ole mingit eri-list vahet, tema teeb üht tööd,mina aga teen sportimisetööd.

Olulisem kui raha, millest eiosanud nii väga unistada, oliühiskondlik tunnustus. Inime-sed tulid ligi, surusid kätt, kiit-sid. Ja teevad seda veel prae-gugi. Kui mõnes väiksemas ko-has kõrtsi minna, ütleb munaine alati: „Kõik, kes purjuson, tunnevad sind.“

Leelo Tungalsünniaasta 1947

10. juulil 1972 läksin raa-diomajja laulutekstide eesthonorari saama. Seal tutvus-tati mind noore helilooja, kon-servatooriumi viimasele kur-susele jõudnud tudengi RaimoKangroga. Olin Raimo nimekuulnud Eesti Raadio kesköö-programme kuulates, kuidmadala kumeda hääle järgi pi-dasin teda soliidseks vanahär-raks ning see, et tegemist olipikakasvulise ja –juukselisepruunisilmse noormehega, olimulle rõõmsaks üllatuseks.

Hiljem on Raimo mitu kor-da kinnitanud, et ta “tundismu kohe ära” ja taipas, et “seeon see”. Mina seda ei taiba-nud. Raimoga oli küll huvitavvestelda ja kuidagi kerge olla,kuid sellest, et võiksin kelles-segi veel armuda, ei oleks matahtnud tollal mõeldagi. Agaheliloojal oli täiesti juhuslikultkaasas lint lauluga, mille ta oliteinud minu luuletusele. Raa-diomajast koju jõudes istusinmaha ja kirjutasin justkui ise-enesest kaks väga kurba luule-tust.

Ja kui järgmisel päeval juh-tusin trammis mööda sõitmauuest tuttavast, Raimo Kang-rost, kes kõndis Narva maan-teed pidi ilmselt raadiomajapoole — veidi vimmas, juuk-sed tuules lehvimas, sigaretsalasuitsetaja kombel peope-sas — tundsin tema vastu min-git imelikku, peaaegu et ema-likku hellust. Oleksin tahtnudnäha, kuidas ta kõnnib lume-sajus, vihma käes, kollastelehtede all... Sellegi poolesttõrjusin seda hellust endasteemale, kuni jaksasin. Tegimekoos veel kaks laulu — ja sü-datalvel teadsin, et tulgu võisurm, enam lähedasemat ini-mest mulle olla ei saa.

Nr. 5 jaanuar–märts 2003 www.tnp.ee

Kõik Eesti Vabariigi kirjastused – elage!

ISSN

1406

-921

0

1

Märtsis ilmuva teose “Eesti rahva elulood” III osavaatab elu nõukogude ajal läbi erinevate inimestesilmade.

Raamatusse on valitud elulood 2000. aasta sügiselvälja kuulutatud eluloovõistlusele “Mina ja minupere Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis” laekunud kaas-töödest. Lisatud on eluloointervjuud inimestega,kelle jaoks mitmed olulised sündmused just nõuko-gude ajal toimusid.

Oma lugudes jutustavad inimesed elu pahupidipööramisest 1940. aasta okupatsioonis ja nõukogu-liku elu paradoksidest, aga ka oma saavutustest jarõõmudest.

Sest inimene sünnib riigikorrale vaatamata.Ning on inimese enda otsustada, kuidas ta elada

oskab ja julgeb.

K A T K E N D

ArmastanEestit1991. aastal viisime mehega oma väikesed pojadToompeale, kuhu riigihoonete kaitseks tassitud be-toonplokid ja kivimürakad. Seletasime neile, mida tä-hendab iseseisev riik ja miks peab mõnikord selle pä-rast kivimürakaid veeretama. “See, mida näete, ongiajalugu.” Viis-kuus aastat hiljem tuli poeg, ajalooraa-mat käes, minu juurde, ja ütles: “Tead, ma hästi ei us-kunud, et need kivid seal Toompeal on ajalugu, aganäe, ongi raamatus sees.” Selleks, et mõista asjade jasündmuste tegelikku tähendust, peab mõnikord neidvaatama ajadistantsilt.

Meie kirjastusel ilmub peatselt “Eesti rahva elulu-gude” III osa, kus inimesed kirjutavad oma elust EestiNSV-s ja algusaastate Eesti Vabariigis. Nad kirjutavadtagasivaatavalt, vabas Eestis elades. Paljud tõdevad,et ega ei osanudki oma riigist unistada. Vanavane-mad küll vahel rääkisid Eesti Vabariigi ajast ja jõulegipeeti vaikselt kodukardinate taga, aga midagi rohke-mat ei teatud oodata.

Üks korduvatest arvamustest on ka see, et ega ke-dagi, püss meelekohas, kommunistlikusse parteisseei käsutatud. See oli enda valik: karjääri, soodustus-te, oma pere ja elu kindlustamise küsimus. Seepäraston naljakas veel tänapäevalgi kuulata-lugeda seletu-si, kuidas mõni inimene ainult Eesti päästmise pärastkommunistlikusse parteisse astus. Ei usutud teda siis,ei usuta tänapäevalgi.

Viivi Luigel on luuleread, milles mõte, et kui julgedvõõra kirja avada, pead julgema seda ka lugeda.Sama on ka oma tegudega. Nii lihtne. Ja ometi niikeeruline.

Meie kirjastus annab eesti keeles välja soome aja-loolase Martti Turtola raamatu “President KonstantinPäts”. Mõtlesime juba paar aastat tagasi, et kes eestiajaloolastest võiks sellise raamatu kirjutada. Ei mõel-nudki välja, Turtola hoopis tegi ära. “Tegi ära” ka sel-les mõttes, et võib ju kritiseerida ja vaielda, aga eest-lastel endal on see raamat ikka kirjutamata.

Kes aga lähiajaloost midagi on unustanud või kahesilma vahele jätnud, võib nüüd oma mälu värskenda-da Enno Tammeri raamatuga “Mälu võim”. Sest lõ-puks võidab ikka mälu. Aga selleks on vaja mälu hoi-da.

Mina kirjutasin oma loole pealkirja “Armastan Ees-tit” aga seepärast, et ma tõesti temast väga hoolin. Väl-tides ühiseid “laelupjamisi” ja õõnsaid sõnu.

TIINA TAMMER

T S I T A A T

On ju selge, et kirjastused elaksid paremini, kui nad toodaksvähem nimetusi suuremas tiraaþis ja müüks neid odavamahinnaga. ---Suuremadki kirjastused ei ole suutnud selgelt otsustada, kasolla rahateeniv äriettevõte või kultuuritegude tegija… ---Selge on, et normaalselt suudab kirjastada ainult suur kirjas-tus. Ja neid Eesti turul praegu ei ole. Mitte ühtegi.Tiit Hennoste “ Kirjastused ja kultuuritegu”Eesti Päevaleht 14. jaanuril 2003.

Lugejal on ükskõik, kas kirjastus teenis raamatu üllitamisegakasumit või kahjumit. Teda huvitab, et raamatuvalik oleksvõimalikult suur ja kirjastuskonkurents piisavalt tihe, et hin-nad ei tõuseks lakke. Sellest vaatenurgast on praegune si-tuatsioon tõeline lugeja paradiis. ---Sest kokkuvõttes on kirjastamine äri nagu iga teinegi, kuigisiin ei kehti needsamad reeglid, mis saabaste või virsikutegakaubitsedes. Kirjastamine on nimelt see valdkond, kus ärite-gu on sageli kultuuritegu ja vastupidi.Marek Tamm, “Kirjastajad ja lugejad”,Eesti Päevaleht 16. jaanuaril 2003.

Pankrotilaine oleks oodatud nähtus, kuna see eraldaks teradsõkaldest.Eesti Kirjastuste Liidu esinaine Signe Siim,“Ületootmine võib viia kirjastused pankrotti”,Eesti Päevaleht 17. veebruaril 2003

Eesti Kirjastuste Liidu liikme, kirjastuse Tänapäevkommentaar: Kas edasi kirjastada või pankrottioodata?

President Päts – igaühele oma

Eesti lugejale

Selle raamatu soomekeelneesmatrükk ilmus 2002. aastaoktoobris kirjastusühisuseOtava väljaandel. Raamatuleosaks saanud heatahtlik vastu-võtt ja suur läbimüük on näi-danud, et sellist teost oodati.Raamat täitis – nagu seda ka-vandades oli eesmärgiks sea-tudki – ühe lünga soomlasteEesti-teadmistes. On ju nii, ethoolimata iga-aastastest, mil-jonitesse ulatuvatest Eesti-kü-lastustest tunnevad soomla-sed oma vennasrahva ajalugulubamatult vähe. Tundub, eteestlased on Soome ajaloogaparemini kursis, aga kindlastion puudujääke ka selles osas.

Algselt oli see KonstantinPätsi käsitlev raamat ju ikkagimõeldud soome lugejale.Tööd alustades ei olnud mulaimu, kui suur huvi võiks Ees-tis selle vastu olla ja kas niisu-gusel raamatul oleks Eestisturgu. Mõned eelintervjuud,mis tehti siis, kui käsikiri allestöös oli, ja nendele osaks saa-nud reaktsioon andsid mõista,et huvi oleks ilmselt üprissuur. Muidugi ei olnud minulkui autoril selle vastu midagi.

Minu poolt valitud meetod –võrrelda kaugeleulatuvaltEesti ja Soome ajalugu – aitabvahest ka eesti lugejal mõistapõhjapoolse vennasrahva vali-kuid ja ühiskondlikku arengu-teed. Selles võrdluses näen va-hendit, mille abil Eesti ajalugusoome lugejale mõistetava-maks muuta. Miks ei võiks seeka vastupidi toimida?

Konstantin Päts on Eesti aja-loo olulisim poliitik ja riigi-mees. Sellepärast valisin omauurimisobjektiks just tema.Oma varasemates töödes olenspetsialiseerunud eeskätt bio-graafiatele. Minu vastavadtööd on käsitlenud kindralErik Heinrichsi, president Ris-to Ryti, president J. K. Paasiki-vi, marssal Gustaf Man-nerheimi ja minu onu kolonelJussi Turtola elukäiku. Pätsieluloo kaudu tahtsin heitalaiema pilgu Eesti ajaloole,rahvuslikule ärkamisele, ise-

seisvumisele, Vabadussõjale,esimesele iseseisvusajale jaeriti just iseseisvuse kaotami-sele.

Konstantin Pätsi elukäik,tema perekond, kombed jaharjumused on selles raama-tus tagaplaanile jäetud. Põh-jus peitub osaliselt allikates,aga teisalt on see valik kateadlik: soome lugejat ei huvi-ta eriti Konstantin Pätsi isik.Eestlaste puhul on see muidu-gi teisiti ja sellepärast loodan,et raamat äratab Eestis prae-gusest enamat huvi Pätsi vas-

tu. Eesti teadlaste ülesanne onkirjutada põhjalik teaduslikuurimus Konstantin Pätsistkui inimesest ja poliitikust.

Raamat on juba praegujõudnud Eestis suurt huvi ära-tada. Kommentaare on olnudpoolt ja vastu. Ahvatlus siin-kohal neile vastata on suur.Sellele ahvatlusele ma siiskijärele ei anna – rääkigu raa-mat ise enda eest. “Mida kirju-tasin, seda kirjutasin.”

MARTTI TURTOLA

Boriss Akunin,uus täht venekirjanduses

Moskva 1876. Noor mees as-tub pargipingil istuva kaunidaami juurde ning palub teat-raalselt luba teda suudelda.Naine keeldub ning noormeeslaseb ennast maha. Staaþikasuurija peab juhtumit labaseksenesetapuks. Tema noor abili-ne Erast Fandorin näeb agateos midagi enamat ning avas-tab uurimise käigus poliitilisevandenõu. “Azazel” on esime-

ne raamat, kus lugejate etteastub tõeline riiginõunik ErastFandorin, segu klassikalisestinglise dþentelmenist ja veneintellektuaalist.

Boriss Akunin on GrigoriTšhartišvili (s. 1956) kirjani-kunimi. Jaapani filoloogi hari-dusega kirjanik (“akunin” tä-hendab jaapani keeles “näru-kaela” või “heidikut”) elab ala-tes 1958. aastast Moskvas.Tema raamatud pole lihtsaltdetektiivromaanid, vaid kasuurepärased kirjeldused ka-dunud Venemaast.

Käesoleva raamatu origi-naal ilmus 1998. aastal japraeguseks on Erast Fandorini

sarjas ilmunud juba üksteistraamatut.

Fandorin, kes sarnaneb ko-hati Poirot´ga ja Maigret´ga,on arenev isiksus, kes esime-ses raamatus on napilt kahe-kümnene. On teada, et sarjapeategelane jõuab tunnistadaka nõukogude võimu saabu-mist, ent Boriss Akunin keel-dub vähimaidki detaile tule-vaste sündmuste kohta paljas-tamast.

Kuigi Erast Fandorini juurd-lused on Akunini loomingustkõige tuntumad, kirjutab Aku-nin ka mitut eraldiseisvat sar-ja. Venemaal ilmuvad Akuniniraamatud miljonilistes tiraaþi-

des ning tegu on ühe kõige tõl-gituma vene kirjanikuga kogumaailmas. Käesoleva aasta ke-vadel ilmub korraga tervehulk Akunini raamatuid kainglise keeles.

Vaatamata sellele, et huvioli juba varem suur, valmistatiSuurbritannias ja USA-s Aku-nini “maaletoomist” põhjali-kult ette. Venemaal on popu-laarse tegelaskuju suhtes käi-bel juba termin “erastomaa-nia”, tõlked on ilmunud või il-mumas enamikes Euroopakeeltes.

TAUNO VAHTER

2

Konstantin Päts, esimese EestiVabariigi ainus president, onikoon. Tema rolli ning otsusteõigsuse üle on vaieldud jubaaastakümneid.

Sellesse debatti toob omavaatenurga soome ajaloolaneMatti Turtola raamatuga “Pre-sident Konstantin Päts”.

Juba enne ilmumist suurtvastukaja leidnud raamat il-mub lõpuks ka eesti keeles.“Kangelane või riigireetur” onpilkupüüdev loosung, milleüle hea vaielda.

Ent seda raamatut ei peakssuruma ainult nii kitsastesseraamidesse. “President Kons-tantin Päts” on ka lihtsalt elu-lugu, kirjeldus kadunud ajas-tust ja inimestest, keda tasubmeenutada.

Kuni eestlased pole sellistraamatut kirjutanud, loemesoomlase oma. Ja tehkem jär-gi või tehkem paremini.

Raamatud jaanuar–märts 2003

Grant NaylorPAREM KUI ELUInglise keelest tõlkinudTiina RandusKujundanud Tõnu KaalepKaanepilt Hillar Mets364 lk, pehme köideSari 42ISBN 9985-62-109-3

Lister on eksinud. Ta on kol-me miljoni aasta kauguselMaast ning omaenda teadvuseloodud maailma küüsis. Listerijaoks on see kõige ohtlikumpaik, sest seal on ta lõplikult õn-nelik.

Ka Rimmeril on probleem. Taon surnud. Aga see pole ta suu-rim probleem. Tema probleemon hoopis selles, et ta on sattu-nud lõksu keskkonda, midakontrollib ta enda alateadvus.Ja Rimmeri alateadvus ei salliteda mitte sugugi.

Nemad, nagu ka Kassi, kõigeparemini riietuva olevuse kõigiskuues tuntud galaktikas ja Kry-teni, terve mõistuse kiibita pu-hastusroboti, on endasse ime-nud kõigi aegade suurim arvuti-mäng “Parem kui elu”. Mäng,mis viib mängija otseteed temakujuteldud ideaalsesse, muinas-jutulist rikkust ja peadpöörita-vat edu pakkuvasse maailma.

See on täiuslik mäng, millelon vaid üks puudus: see on niihea, et tapab.

Teine osa Punase Kääbusesarjast, mille esimene raamat,“Lõpmatuses tuleb sõita ette-vaatlikult”, ilmus möödunudaastal.

Elme VäljasteKORDUSSAADEKujundanud Rein SeppiusKaanefoto Priit Palomets262 lk, kõva köideISBN 9985-62-108-5

Elme Väljaste esimene ro-maan “Kiusatus”, mis ilmus2002. aastal kirjastuselt Täna-päev sarjas “Anne raamat”, jõu-dis aasta menukamate raamatu-te hulka. Oma uues romaanisvõtab autor vaatluse alla Eestirikaste, ilusate ja ka tavalisteinimeste elu. On põnevust, iroo-niat ja pingelisi suhteid.

Boriss AkuninAZAZELVene keelest tõlkinudJüri Ojamaa222 lk, pehme köideISBN 9985-62-115-8

Moskva 1876. Noor mees as-tub pargipingil istuva kaunidaami juurde ning palub teat-raalselt luba teda suudelda. Nai-ne keeldub ning noormees lasebennast maha. Staaþikas uurijapeab juhtumit labaseks eneseta-puks. Tema noor abiline ErastFandorin näeb aga teos midagienamat ning avastab uurimisekäigus poliitilise vandenõu.“Azazel” on esimene raamat,kus lugejate ette astub tõelineriiginõunik Erast Fandorin, seguklassikalisest inglise dþentelme-nist ja vene intellektuaalist.

Boriss Akunin on GrigoriTšhartišvili (s. 1956) kirjaniku-nimi. Jaapani filoloogi haridu-sega kirjanik (“akunin” tähen-dab jaapani keeles “närukaela”)elab alates 1958. aastast Mosk-vas. Tema raamatud pole liht-salt detektiivromaanid, vaid kasuurepärased kirjeldused kadu-nud Venemaast. Käesoleva raa-matu originaal ilmus 1998. aas-tal ja praeguseks on Erast Fan-dorini sarjas ilmunud juba üks-teist raamatut. Venemaal ilmu-vad need miljonilistes tiraaþidesning tegu on ühe kõige tõlgitu-ma vene kirjanikuga kogu maa-ilmas.

Susan BlackmoreMEEMIMASINRichard Dawkinsi eessõnaInglise keelest tõlkinudOlavi TeppanKujundanud Tõnu Kaalep320 lk, pehme köideISBN 9985-62-105-0

Selle raamatu juhtmõte on, etmeid muudab eriliseks meie või-me imiteerida. Imiteerimine onmeile, inimestele, iseenesest-mõistetav. Kui te kedagi imitee-rite, kandub midagi üle. See“midagi” võib üha uuesti ülekanduda ning seega omaetteolelusvormiks muutuda. Me või-me kutsuda seda asja ideeks,instruktsiooniks, käitumiseks,

informatsiooniks, ent kui me ta-hame seda lähemalt uurida,peame sellele nime andma. Õn-neks on sellel nimi olemas. Seeon meem. Dr Susan Jane Black-more (s. 1951) on õppinudpsühholoogiat ning füsioloo-giat, doktorikraadi kaitses ta pa-rapsühholoogia alal. Blackmoreon töötanud õppejõuna mitme-tes Suurbritannia ülikoolides.“Meemimasin” ilmus inglisekeeles 1999. aastal ning see tegiautori maailmakuulsaks. Prae-gu töötab ta vabakutselisena.Eessõna autor Richard Dawkinson üle kolmekümne aasta tööta-nud Oxfordi ülikoolis zooloogia-õppejõuna. Oma raamatus “Ise-kas geen” (1976) võttis ta esi-mest korda kasutusele sõna“meem”. Richard Dawkins onüks tänapäeva tuntumaid loo-dusteadlasi.

Jutta RabeESTONIAÜhe laevahuku tragöödiaSaksa keelest tõlkinudEdur Paas224 lk, pehme köideISBN 9985-62-111-5

Jutta Rabe on üks järjekindla-maid väitjaid, et parvlaeva Esto-nia huku põhjustest on avalik-kusele esitatud moonutatudversioon, aga tõde on kusagilolemas ja hoopis teistsugune,kui ametlikes raportites. Omateooria tõestuseks on ta otsinudtõendeid, suutnud organiseeri-da isegi ekspeditsiooni laevavrakile ning uurimise tulemu-sed, koondanud käesolevaksraamatuks. Lisaks vändataksetema stsenaariumi alusel justpraegu ka mängufilmi.

Michel LamyJEANNE D’ARCPrantsuse keelest tõlkinudUrmas RattusKujundanud Andres Tali432 lk, kõva köideISBN 9985-62-107-7

Elas kord üks väike lambur-neiu, kes saadeti tuleriidale.

Jeanne d’Arci legend on tun-tud igale koolilapsele: väike ta-lutüdruk, Prantsusmaa vabasta-

ja, kuningale tema trooni jakrooni tagastaja. Jeanne kuimärter, Jeanne kui sümbol,Jeanne kui müüt on igal poolvapruse võrdkuju.

Aga kui see kõik ei vastagitõele? Ja tegelik Orléans’i Neitsioli hoopis erinev legendaarsestJeanne d´Arcist? Või oli temasuur seiklus targalt ettevalmis-tatud ja juhitud operatsioon?Äkki Jeanne ei hukkunudki lee-kides?

Raamatu autor Michel Lamyon pikki aastaid uurinud süm-bolite tähendust, erinevate ajas-tute traditsioone ja tõekspida-misi, salateadusi ja ajaloo mõis-tatusi. Autori oletustel ja erine-vatel allikatel põhinev teos onloetav nii ajalooraamatu kui põ-nevusromaanina.

ANNE FRANKI PÄEVIKTagatubaHollandi keelest tõlkinudVahur AabramsKujundanud Tarmo Puudist360 lk, pehme köideISBN 9985-62-107-7

Anne Frank oli täiesti tavalinetüdruk, kes sündis 1929. aastalFrankfurdis. Kui Saksamaal tulivõimule Hitler, evakueerusFrankide pere Hollandisse. Sak-samaa okupeeris Hollandi 1940.aastal ning Anne Franki võrdle-misi muretu lapsepõlv sai läbi japere oli sunnitud surmahirmuspeituma. Anne Frank pidas päe-vikut 1942. aasta 12. juunist1944. aasta 1. augustini. Päevikilmus raamatuna 1947. aastalning praeguseks on see tõlgitudvähemalt 60 keelde ja on üksmaailma tuntumaid päevikuid.“Anne Franki päevik” on liigu-tav kirjeldus ühest mõtlemapa-nevast ajastust, ajaloo ratastevahele sattunud tavalise pere-konna kroonika. Ning lugu kat-kenud lapsepõlvest. Käesolevväljaanne on esimest korda eestikeeles täielik, ilma päeviku alg-sete ja hilisemate avaldajate väl-jajäteteta.

Joachim NeuhausSMS ARMUNUTELESaksa keelest tõlkinudPeeter KiviKaanepilt Hillar Mets72 lk, pehme köideISBN 9985-62-114-X

Sobiv abimees, kui tahakskallile inimesele saata SMSi,mis oleks armas, südamlik, lii-gutav, nunnu…

Martti TurtolaPRESIDENTKONSTANTIN PÄTSEesti ja Soome teedSoome keelest tõlkinudMaimu BergKujundanud Andres Tali336 lk, kõva köide,ümbrispaberISBN 9985-62-118-2

Noor jurist ja ajakirjanikKonstantin Päts astub 20. sajan-di alguses Eesti ajaloo rambival-gusse. Temast saab mitmekord-ne peaminister, riigivanem ja lõ-puks Eesti Vabariigi esimenepresident. Pätsi riigimehekar-jäär lõpeb koos iseseisva Eestihävinguga. Järgnevad vangis-tus, küüditamine ning pikadkannatuseaastad Venemaal.Miks Soome demokraatia jäi pü-sima, aga Eesti oma lämmatati?Milline oli Konstantin Pätsi osariigi loomisel ja kui palju vastu-tab ta selle kadumise eest?

Soome ajaloolase dotsentMartti Turtola (s. 1947) suleston ilmunud käsitlusi lähiajalootuntud tegelastest nagu Soomemarssal Carl Gustaf Manner-heim, president Risto Ryti ningkindralid Erik Heinrichs ja AkselFredrik Airo. Konstantin Pätsielule ja riigimehekarjäärile hei-dab Turtola pilgu läbi tolleaegseEesti elu ja sündmuste, pakku-des võimalust võrrelda kokku-langevusi ning erinevusi Eesti jaSoome ajaloos.

Enno TammerMÄLU VÕIM412 lk, pehme köideISBN 9985-62-127-1Sisaldab muuhulgas peatükke:• LÕPPARVE RONGAEMADU-

SEGA• KAS EDGAR SAVISAAR ON

VENELANE?• VENE LUUREKINDRAL JA

EESTI POLIITIKUDLisaks• SUURED TEEMADMaavärin (maa)pangandusesMart Siimanni korteritehingTallinna keskturg ja riiklik jõue-tusTallinna kinnisvara ehk ümber-asujate majad• INTERVJUUDMõis tõusis komeedina poliiti-kasseSiiri Oviir kardab rahulolematu-se kasvuAjaloolise pommipanija BorissSleptsovi ülestunnistusKorteriskandalist Jüri Ott paja-tab kaitsejuttu• KOMMENTAARIDjpm.

Maria von TrappHELISEV MUUSIKATrappi laulupere luguInglise keelest tõlkinudToomas HuikKujundanud Irina Tammis284 lk, pehme köideISBN 9985-62-116-6

Ülipopulaarse muusikali “He-lisev muusika” aluseks olev Ma-ria von Trappi mälestusteraa-mat räägib suures osas sellest,mis juhtus pärast muusikali-

sündmuste lõppu, kui Trappilaulupere kolis Ameerikasse.See on südamlik ja siiralt jutus-tatud lugu Euroopa sõjapõgeni-ke saatusest USA-s. Kuna muu-sikalist tuntud süþee moodustabtegelikult vaid väikese osa raa-matust, sobib teos suurepäraseltlava- ja filmielamust täiendama.

EESTI RAHVAELULOOD IIIKoostanud Rutt HinrikusKujundanud Jüri Arrak480 lk, kõva köide,ümbrispaberISBN 9985-62-126-3

Teose “Eesti rahva elulood”III osa vaatab elu nõukogudeajal läbi erinevate inimeste sil-made. Raamatusse on valitudelulood 2000. aasta sügisel väljakuulutatud eluloovõistlusele“Minu ja minu pere Eesti NSV-sja Eesti Vabariigis” laekunudkaastöödest. Lisatud on eluloo-intervjuud inimestega, kellejaoks mitmed olulised sündmu-sed just nõukogude ajal toimu-sid. Oma lugudes jutustavad ini-mesed elu pahupidi pöörami-sest 1940. aasta okupatsioonisja nõukoguliku elu paradoksi-dest, aga ka oma saavutustest jarõõmudest.

Louise BagshaweÜLALPEETAV NAINEInglise keelest tõlkinudEva KäoKujundanud Rein SeppiusKaanefoto Priit Palomets378 lk, kõva köideSari ANNE RAAMATISBN 9985-62-122-0

Diana Foxton kuulub NewYorgi koorekihti: ta on rikas,briti päritolu ja kaunis ningomab disainerirõivastest garde-roobi, mille pärast enamik naisioleks valmis tapma. Abiellunudäsja kirjastusimpeeriumi noorejuhiga, täidab ta oma päevi lõu-nate, kodukujundamise ja riieteostmisega. Tema prioriteetidekson välimus, figureerimine selts-konnalehekülgedel ja Manhat-tani kõnelduimate pidude kor-raldamine. Kõige enam agatäiusliku abikaasa ja võõrustajaseisusest kunstiliigi arendami-ne. Avastanud, et abikaasal onarmusuhe, lõhkeb tema gla-muurimull ja ühtäkki on ta ra-hatu, eriliste oskusteta ning põ-latud seltskonna poolt, mis tedaalles äsja jumaldas. Sestap tulebtal katse-eksituse meetodil õppi-da ise eluga toime tulema,glamuur argielu vastu vahetadaja õppida muuhulgas näiteksühiskondlikku transporti kasu-tama. Kes on sätendav fassaaditaga peituv tegelik DianaFoxton? Kas ta suudab omapäitoime tulla? Ja miks naudibtema uus boss Michael Ciceronii väga tema vaevade kõrvaltvaatamist?

3

Tiina Tammer, kirjastuse juhtEneken Helme, toimetajaMihkel Mõisnik, toimetajaTauno Vahter, toimetajaKülli Vahtra, müügijuht

Reklaam, kuulutused,tellimine 650 5611

Küljendanud Tauno TammVäljaandja AS Tänapäev

Kõik ajalehe Tänapäev avaldatud artiklid onautoriõigusega kaitsmata teosed ning nendereprodutseerimine, levitamine ning edastaminemis tahes kujul ilma AS Tänapäev nõusolekutaon lubatud. Kaastöid ei honoreeritaja käsikirjad hävitatakse.

AS TänapäevLaki 17Tallinn 12915

tel 650 5613faks 650 5614e-mailtnp@tnp.eewww.tnp.ee

Erik DurschmiedMURDEPUNKTKuidas juhus ja rumalus onmuutnud ajaloo käikuInglise keelest tõlkinudMarek LaaneKujundanud Heino Prunsveltkõva köideISBN 9985-62-120-4

Paljude lahingute saatuseon otsustanud ilmastiku kap-riis, kehv (või hea) luuretege-vus, ootamatu kangelaslikkusvõi individuaalne ebakompe-tentsus. Teisisõnu, ennusta-matu asjaolu. Sõjalises kõne-pruugis nimetatakse seda kamurdepunktiks. Sõjaajaloola-ne Erik Durschmied käsitlebselles värvikas raamatus sünd-musi Azincourtis, Waterloos,Moskva all ning paljudes teis-tes tuntud lahingutes.

David NivenÕNNELIKU INIMESE100 LIHTSAT SALADUSTInglise keelest tõlkinudKattri TürkKujundanud Irina Tammis224 lk, kõva köideISBN 9985-62-119-0

Paljud teadlased on koguoma elu uurinud, mis on ikka-gi see, mis inimesed õnneli-kuks teeb. Kahjuks on nendeuuringute tulemused sageliülikeerukas sõnastuses. Sellesraamatus on välja toodud 100lihtsat tõde, mis argielus tihtiununevad või teisejärgulisenatunduvad, kuid mis inimeseõnne tegelikult kõige rohkemmõjutavad.

Mõned neist:Iga kord ei pea võitma.Väärtustage sõprust.Lülitage televiisor välja.Ärge olge liiga enesekindel.Teadke, et kõik möödub.Teie otsustate.

Rein VahisaluSÜDAMEST RÄÄGITUDLOODKujundanud Tõnu Kaalep272 lk, pehme köideISBN 9985-62-128-X

Miks kahest sama rängadiagnoosiga inimesest lamabüks varsti kange ja seest tüh-jakstehtuna lahkamislaual,teine aga kõnnib haiglast koju,naeratus näol? Kuidas saabüks värskelt toimunud infark-tiga kaks nädalat tehases be-tooni visata ja teine varisedakoosolekulaua taga kokku,ilma et infarktisümptomidjõuaksid väljagi kujuneda?Pika staaþiga dr. Rein Vahisa-lu pajatab raamatus tema sü-damearsti ja Regina Balticalaevaarsti töös tegelikult esi-nenud juhtumitest. Nagu elusikka, käib neis lugudes traagi-line kõrvuti koomilisega, sea-duspära ja loogika fataalsuse-ga.

Mäluga võidavad kõikMÄLU VÕIMSissejuhatuseasemel: katseselgitada, miksma midagi teen

Miks ma midagi teen ehk siiska miks see raamat, kuulubküsimuste hulka, millele heameelega jätaks vastamata. Egaoskagi vastata, sest ei meeldiüle rääkida seda, mis ei vajaülerääkimist. Tulemus peabise rääkima.

Kuid ilmselt mingi selgitusema kindlasti võlgnen.

Elus on ju tihti nii (vist tege-likult kogu aeg), et mingi tänanähtav tegu / samm / käik /sündmus on ajendet mingistteost/sammust/käigust/sünd-musest eile ning selle ulatusviib homsesse. Ehk: täna sinujaoks sündinud hetk, mille te-gelikust tähendusest võid arusaada alles homme või üle-homme, sündis selliseks justsellepärast, et eile või üleeileoli üks teine hetk.

Kui lugeja vaevub varstineid tekste lugema, siis loo-dan, et ehk märkab, kuidasraamatus “Mälu võim” peitubsõnum, kuidas kiirelt kulgevasajas tuleb alati ka tagantjäreleotsida/püüda näha sündmus-te seoseid. Vähemalt endaletundub, et see sõnum tekkis.Algul kindlasti mitte taotlusli-kult, pigem tekkis see töö käi-gus.

Niisiis see hetk, et täna onteie käes minu raamat “Mäluvõim” on eelkõige kinni kaheslähimineviku hetkes. (Needkaks hetke on ka kusagil kinni,aga nii seletades ei jõuakskisissejuhatusega lõpule.)

Esimene neist sündis 1997.aasta novembris, kui ilmusminu ajakirjanduslike töödekogumik “Minu kuritööd”. Seeoli üks joon-alla-kokkuvõteminu ajakirjanduslikust tegut-semisest enne Eesti Päevaleh-te tööle minekut 1997. aastaoktoobris. Pealkiri “Minu kuri-tööd” sündis tõdemusest, etEesti Vabariigi kohtuvõim olimulle just lõplikult teatanud,kuidas ajakirjanduslik tööjuba oma olemuselt on krimi-naalkuritegu. Nii annabki igakirjutatud uudisnublakat võitehtud intervjuud pidadaüheks sooritatud kuritööks.

Novembris 1997 olin küllkaugel mõttest, et kunagivõiks sündida “Minu kuri-tööd/kaks”. Kuigi kuritegusidsooritasin jätkuvalt edasi.

Teine hetk raamatu “Mäluvõim” sünniks juhtus augustis2002.

Esmaspäeval, 5. augustil pi-din pärast puhkust tööle mine-ma ja teadmisega, et kunaEesti Päevalehe peatoimetajaPriit Hõbemägi, tuntud ka te-letaibunäona, läheb puhkuse-le, pean teda asendama. See-pärast helistasin reedel, 2. au-gusti õhtul Priidule, et kuidas

läheb, pean ma ka midagiteadma ja nii edasi nagu ikkasellistel puhkudel küsitakse.

Hõbemägi seletas telefonis,et läheb hästi ja et vuhistamesiin sinu (s.t. minu) loodud su-velehe mudeli järgi ja see mu-del töötab hästi ja tule aga te-gutsema ning et mina (s.t.tema) on ka veel esmaspäevalkohal, küll siis kohtume. Toreon.

Esmaspäeval, 5. augustil niipoole üheksa paiku ametipos-tile jõudes oli üllatav näha,kuidas peatoimetaja juba niivara tööl ja midagi pusserdabpeadirektor / vastutav välja-andja (või on vastupidi – vas-tutav väljaandja/peadirektor,ega mina tea, ise mees leiutasendale selle ametinime) AavoKokaga.

Kümmekond minutit hiljemteatab Hõbemägi mulle silmimaha lüües, et – kuule, tead,Aavo tahab sinuga rääkida.

Lähen juhtimisasjatundjaKoka kabinetti, kus istub kaajakirjanduskorporatsiooni ju-rist. Kokk lükkab paberi ette –tead, mis, lahkume pooltekokkuleppel, kirjuta alla, mak-same sulle lepingus ette näh-tud hüvituse ja kõik on hästi.

Suur juht, selge jutt.Nojaa, kui sa nõus ei ole,

räägib Kokk ja lükkab teise pa-beri mulle ette, siis koonda-me. Näed, jätkab Kokk, juha-tus otsustas, et need ja needsinu ülesanded saab laiali ja-gada. Huvitav, kas tõesti juha-tus tegi laupäeval ja pühapäe-val pingsalt tööd, mõtlen, agaei viitsi öelda.

Egas midagi. Üks juhib, tei-sed oksendavad, mõlgub mul

alati meeles ühe nõukogude-aja suurettevõte juhi lemmik-väljend.

Ei näinud, et mul oleks vaja-dust nendega kokku leppidaselles, et ma ei taha enam töö-tada. Teatasin, et koondagesiis. Koondasidki.

Kuid samal päeval, 5. au-gustil 2002 tekkis pähe mõtte-pirin, et ma kirjutan raamatutingliku tööpealkirja all “Te-gevtoimetaja päevik”. Teadsinka kohe, kuidas seda teha.

Sest mul on korralik elekt-roonne mälu (salvestatud kir-jad, meilid, dokumendid en-dalt ja enesele). Et see olekskitõepoolest päevik, mis kajas-tab päev-päevalt, vajadusel katund-tunnilt või minut-minu-tilt teatud enda liigutusi jateiste reageeringuid. Kui lisa-da veidi ajatausta ja seletusi,pidi minu ettekujutuses sündi-ma näitlik/inimlik märk ajale-he tegemisest ja näitlik/inim-lik märk neist, kes teevad aja-lehte.

Seadsin ka tingliku tärmini,et see “Tegevtoimetaja päe-vik” võiks ilmuda 5. veebruaril2003, kui oleks Eesti Päevale-he tegevtoimetajana täis saa-nud teine aasta.

Oktoobri lõpus 2002, kuisuutsin õlult saada kohustuselõpetada töö järjekordse aas-taraamatuga “Kes? Mis? Kus?”tekkis vabam hetk alustada“Tegevtoimetaja päevikuga”.

Lugesin kogutud elektroon-set mälu. Mitu päeva lugesin.Rohkem kui nädala lugesin jakorrastasin.

Ja siis tõdesin, et ma ei tee“Tegevtoimetaja päevikut”.Ma ei tee seda kas üleüldse või

kui teen, siis kunagi hiljem.See näis äkki kuidagi liiga isik-lik ja minu jaoks liiga värskeltliiga isiklik.

Üldiselt oli see nukker tõde-mus, sest endiselt olin koon-datu ja töötu ning ega see olejust kõige parem tunne, kuileiad hommikul ärgates, et eioska kuidagi sisustada ja mõ-testada eesseisvat päeva. Tüü-bid, kes oskavad igal ajal igailmaga kintsu kaapida ja kaasakoogutada, muidugi ei teaseda tunnet.

Nojaa siis juhtus näppu1997. aasta kogumik “Minukuritööd” ja plahvataski, etkurat küll, need aastad EestiPäevalehes ei ole ju kirjutaja-na kõige viletsamad olnud,igasuguseid tükke on kribitudning ehk kannatavad needvälja kogumiku “Minu kuri-tööd/kaks”.

Nojaa, kui siis hakkasid neidkuritöid otsima, korrastama,süsteemi looma, hakkasidmõtlema sedasama, mida jubaütlesin mõni rida eespool: ükstänane hetk, mille tähendustmõistame võib-olla alles hom-me, sündis tegelikult mingisthetkest eile.

Ehk: vanu tekste lugedestundsin, kuidas mõni neist va-jab värskendust. Värskendustselles mõttes, et kohati peaksselgitama vana teksti tekke-ajendit ja näitama ka edasistarengut. Mõni tekst seda ka eivajanud, kuid igal juhul sead-sin esimeseks eesmärgikspüüu suhestada iga pala, olgusee või aastast 1998, mingilmoel tänase päevaga.

Ja kui muud moodi see suheei teki, siis piisab enda lisatudtänasest arvamusest või selgi-tusest. Ning niigi võib sündidaootamatu lisaväärtus. Vähe-malt sedamoodi veensin end.Nagu ka veensin, et erinevaltkavandatud “Tegevtoimetajapäevikust” kujuneb teisestraamatust, mis algselt ikkagikandis nime “Minu kuri-tööd/kaks”, mitte isiklik, vaidnii-öelda isiklik-sotsiaalneraamat.

Nojaa, kui siis püüdsid mõn-da vana teksti suhestada täna-se päevaga, juhtus see, et pi-did hakkama lappama ja sob-rama ka vanades märkmetesja failides ning kulutasidmõne vana teksti mõtestami-sele rohkem aega kui kunagiselle kirjutamisele.

Sel ajal juhtus muudki.Juhtus, et ilmus Savisaare-

nimelise püha perekonna koh-tuvõitu minu üle põlistav/ülis-tav raamat “Ema, kes võitis”(ma ei hakka ütlema, kuidasrahvasuu selle ümber ristis).

Nii tekkis mõte, et no aitab,kaua nad kaagutavad üht jasama, et pean tegema selleteemaga ka isikliku lõpparve.Nii sündis täiesti uus, seniavaldamata tekst ehk peatükknimega “Lõpparve rongaema-dusega”.

Nojaa, kui juba seoses vaja-dusega teha lõpparve ronga-emadusega sobrasid vanadesasjades, leidsidki ka ühe mär-ke võimalikule teemale, missiiani olnud Eesti ajakirjandu-ses lõpetamata. Olin selle aja-kirjanduslikult lõpetamatateema kunagi üles märkinudküsimusena – kas on alustkahtluseks, et Edgar Savisaarei ole sünnijärgne Eesti Vaba-riigi kodanik?

Tekkis mõte, et püüaks selleküsimuse lahti muukida. Sestvastus sellele küsimusele onmidagi enamat kui ühe tipp-poliitiku isiklik elu. Nii tekkisraamatusse täiesti uus, seniavaldamata tekst ehk peatükknimega “Edgari sünnisaladusja lapsepõlv”.

Uurides ja kirjutades ja vali-des ja lugedes ja otsides teksteselle raamatu tegemiseksjõudsin aga kusagil töötege-mise lõpupoole arusaamisele,et algselt valitud pealkiri“Minu kuritööd/kaks” ei olepäris õige pealkiri.

Sest tekstid hakkasid ise so-sistama üht märksõna. Sellemärksõna nimi on MÄLU.Need tekstid, ulatudes kohatiaastasse 1920, räägivad pal-juski mälust.

Kui kogumikus “Minu kuri-tööd” otsisin vastust, kas tänailmuval ajakirjanduslikul sõ-nal võib olla päevast pikem tä-hendus, siis ilmselt nüüd otsinvastust, kas mälust lähtuvsõna kannab võimu.

Mina eeldan, et kannab.Eeldan, et mälu võim võib ollatugevamgi kui kõik võimudkokku. Ja raamat “Mälu võim”ei ole kindlasti raamat minumälust. Usun, et see on raa-mat meie mälust.

Et mitte kulutada pärastraamatu ilmumist aega või-malikele süüdistustele poliiti-lises tellimustöös/osalemisespoliitilises vandenõus, tunnis-tan kohe, siin ja praegu, et on,jah, poliitiline tellimustöö.

Kui jõudsin arusaamisele, ettekstid räägivad mälust, and-sin endale selge isiklik-poliiti-lise tellimuse/käsu jõuda raa-matuga “Mälu võim” valmisenne märtsivalimisi 2003.

See käsk oli ajendet sellest-ki, et asjaolude kokkusattumi-ne (koondatud ja töötu) juvõttis minult võimaluse trüki-ajakirjanduses seoses valimis-tega midagi öelda.

Ning samas: millal siis veelmälu kõige rohkem vaja onkui mitte enne valimisi? Jateistpidi on see ka just aeg, kuiühe või teise isiku mälunõrkuseredaimalt silma paistab.

Lootsin, et jõuan varem val-mis. Aga aega kulus kõigevärskemale tekstile arvatustrohkem.

Usun, et nüüd olen kõikausalt üles tunnistanud.

Kui usute, pöörake lehekül-gi.

ENNO TAMMER