E E S T I S Õ J A N D U S A J A K I R I

Nr 6 (81) 2014

ISAF Redeployment – Eesti kaitseväe suurim logistiline välisoperatsioon

Varjumise teadusest ja tehnikast

Eesti uus väevõime –

CV9035

Järgmised katsed toimuvad:

06.–19.04.2015

Täpsem info www.elukutse.ee/eog

lpvalik@mil.ee

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

36 / 2014

Sisukord4 Eesti uudised

6 Välisuudised

8 Süümepiinadest tekkinud idee – isadearmeeParimates aastates mehed, kel jäi kaitse-väes ajateenistus läbimata, otsivad võima-lust anda oma panus riigikaitsesse.

9 Väike Eesti võib valusalt hammustadaIntervjuu kaitseminister Sven Mikseriga Eesti valmisolekust uues julgeolekupoliitili-ses olukorras hakkama saada.

13 Väikeriigi laiapindsest ja läbipõimunud riigikaitsestKaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili tutvustab kontseptuaalseid põhimõtteid, mis võimaldavad Kaitseliidul ja teistel institutsioonidel laiapindse riigikaitse ülesandeid täita.

16 Reservväelaste arvamused õppusest Kevadtorm 2014Reservväelaste arvamusküsitluste tagasi-side aitab paremini reservõppekogunemis-teks valmistuda.

19 Kaitsetahe on riigikaitse raskuskeseArutlus, kuidas reserv väelasi paremini riigikaitsesse kaasata.

26 Investorina lahingutegevusesLHV analüütik Erko Rebane kirjutab-konfliktide ja eelarvekärbete mõjust sõjatööstusele.

29 Soome ja Rootsi allkirjastasid leppe NATO-ga, tihendavad kaitsekoostöödWalesi tippkohtumise ajal allkirjastasid Soome ja Rootsi kaitsevägede juhata-jad vastuvõtva riigi toetuse (HNS) leppe NATO-ga.

30 Lahingusoomuk CV9035 on uus võimekandja Eesti kaitseväesTutvustame jalaväe lahingumasinat CV9035.

36 Varjumise teadusest ja tehnikastÜmbrusega kohaneva kamuflaaži arenda-misest räägivad Tallinna tehnikaülikooli teadlased.

40 Mehitamata õhukitest riigikaitsesMehitamata õhukite areng on viimasel ajal tõstatanud arvukalt õiguslikke küsimusi.

42 Eesti kaitseväe Kesk-Aafrika vabariigi kogemusLühiülevaade Eesti kaitseväe esimese Aafrika-missiooni ning õppetundidest, mida kaitsevägi sellest sai.

47 ISAF Redeployment – Eesti kaitseväe suurim logistiline välisoperatsioonEesti kontingendil tuli Afganistanist lahku-des maha jätta sile plats. Selleks tegid toe-tuse väejuhatuse liikumise koordineerimise keskuse inimesed kolm ja pool aastat tööd.

53 Kuidas toetuse väejuhatus oma varadel silma peal hoiabEt sõjalised juhid saaksid olla kindlad oma ressurssides, peavad inventeerijad veendu-ma, et vara on õiges koguses ja seisundis seal, kus see olema peab.

57 Taktikaline otsustusmäng „Kõik möödub“Kutsume kõiki sõjaväelise juhtimise oskuste, kogemuste ja huvidega inimesi lahendama taktikalist otsustusmängu.

60 Kuidas me rahvusvahelisel PFP rahuvalveõppusel Cooperative Spirit-94 käisimeJätkame kaitseväe taasloomise mälestuste vahendamist. Reservkolonelleitnant Tõnis Asson meenutab Hollandis peetud NATO ja partnerriikide ühisõppust.

Väljaandja kaitseväe peastaap

Toimetus Juhkentali 58, 15007 Tallinn

Tegevtoimetaja major Ivar Jõesaar e-post ivar.joesaar@mil.ee tel 717 1922Keeletoimetaja Kairi VihmanKujundaja Meelis PillerTrükitud AS-i Vaba Maa trükikojas Kaanefoto Ardi Hallismaa

24Siili teavituskampaania: kinoklipid ja maastur lennujaamasJärgmise aasta mais toimuva Eesti suurima õppuse Siil teavituskampaania viib info avalikkuseni varem kasutamata võimaluste kaudu.

TÄPSUSTUSEKS 2014. aasta Sõduri viienda numbri artikli „Kadetikandidaatide motivatsiooni muu-tumine ajateenistuses“ autoreiks on lisaks Aarne Ermusele ka KVÜÕA õppejõud Kersti Kõiv ning Tartu Ülikooli avaliku õiguse insti-tuudi teadur Kristjan Kask. Käesoleva aasta Sõduri viienda numbri artikli „EUFOR-i mis-sioon panustab KAV-is riikluse taastekkele“ tõlkijaks on Epp Leete KVÜÕA rakendus- uuringute keskuse tõlke ja toimetusgrupist.

TAAV

I KAR

OTA

MM

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

4 EESTI UUDISED

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras andis 10. novemb-ri õhtul koos riigikaitse eden-damise sihtasutusega kaitseväe

96. aastapäeva kontserdil Estonia kont-serdisaalis üle aasta ohvitseri ja aasta all ohvitseri preemia.

Aasta ohvitseri tiitli ja preemia sai len-nubaasi ülem kolonelleitnant Rauno Sirk ning aasta allohvitseri tiitli ja preemia 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni pataljoniveebel vanemveebel Renzo Ra-jaste. 3200 euro suurust preemiat annab välja riigikaitse edendamise sihtasutus.

Aasta ohvitseri tiitli pälvinud kolo-nelleitnant Rauno Sirk on kaitseväes teeninud 23 aastat. Kolonelleitnant Sir-gi kandidatuuri esitanud kaasvõitlejate sõnul suudab Ämari lennubaas praegu võõrustada NATO õhuturbemissiooni just tänu kolonelleitnant Sirgi erakordse-te juhiomaduste ja jäägitu pühendumuse tõttu teenistusele ja üksusele. Kolleegid lisavad, et tiitli omistamine lennubaasi ülemale oleks sümboolseks tunnustuseks kogu lennubaasi koosseisule.

Aasta allohvitser vanemveebel Renzo Rajaste on kaitseväes teeninud 14 aas-

tat. Kolleegide sõnul võib vanemveebel Rajastet pidada uue põlvkonna allohvit-seriks ja kaitseväe allohvitseride raud-varaks – inimeseks, kes teab vastuseid kõikidele teenistust puudutavatele küsi-mustele, kes aitab alati jõu ja nõuga ning kellele võib ohvitser alati loota ja kindel olla.

Lisaks aasta ohvitserile ja allohvit-serile said 650-eurose ergutuspreemia veel neli ohvitseri ja neli allohvitseri. Kaheksandat korda üle antavad pree-miad on suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele ja kaitseliitlastele.

Eesti kaitseminister Sven Mik-ser ja Madalmaade kuningriigi kaitseminister Jeanine Antoi-nette Hennis-Plasschaert kirju-

tasid 9. detsembril Hollandis Haagis alla lepingule, millega Eesti ostab 113 miljo-ni euroga Madalmaadelt 44 tänapäevast jalaväe lahingumasinat CV9035NL ja tanki Leopard 1 baasil ehitatud toetus-masinad. Jalaväe lahingumasinad jõua-vad Eestisse aastatel 2016–2018.

„Jalaväe lahingumasinate hange on üks kolmest riigikaitse kümneaastases arengukavas ette nähtud suurvõimest. Scoutspataljoni sõdurid saavad lähiaas-tatel suurema löögijõu, manöövrivaba-duse ja parema kaitstuse,“ ütles kaitse-minister Sven Mikser.

Holland toob järgmise aasta veeb-ruaris Eestisse 14 jalaväe lahingumasi-nat CV9035 koos toetusmasinatega, mis harjutavad siin koos Scoutspataljoniga Eesti kaitsmist ja osalevad iseseisvus-päeva paraadil Narvas.

Valitsus andis kaitseministrile volitu-se allkirjastada jalaväe lahingumasinate CV9035 ostuleping mahuga 138 miljo-nit eurot, mis hõlmab ka tööriistakomp-lekte lahingumasinate hoolduseks, Ees-ti kaitseväelaste väljaõpet, varuosi ja laskemoona.

Hangitud lahingumasinad on kasu-

tatud, ent nad on oma elukaare alguses, kõige vanem neist on seitse aastat vana. Enne Eestile üleandmist läbivad kõik masinad Hollandis hoolduse ja vajadu-sel ka remondi.

Hollandi kaitsevägi võttis relvas-tusest maha kahe pataljoni jagu CV-

9035NL, millest ühe pataljoni tehnika pandi müüki. CV90 on Hollandi, Taani, Norra, Šveitsi, Soome ja Rootsi kaitse-jõudude relvastuses. Need on moodsad, Põhjamaadele loodud lahingumasinad, mis jäävad riikide relvastusse veel aasta-kümneteks.

Kaitsevägi tunnustas parimaid ohvitsere ja allohvitsere

Kaitseminister Mikser kirjutas Haagis alla Eesti suurima relvaostulepingu

ARD

I HAL

LISM

AA

Jalaväe lahingumasin CV9035NL.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

5EESTI UUDISED

Tartus oli NATO küberkaitse õppus Cyber Coalition 2014Tartus lõppes 20. novembril NATO arendusväejuhatuse korraldatud küberkaitseõppuse Cyber Coalition aktiivne faas. Kolmepäevase õppuse eesmärk oli testida liikmes- ja partner-riikide võimet seista vastu erinevatele küberrünnakutele. Esmakordselt osale-sid õppusel vaatlejatena ka eraettevõ-tete ja teadusasutuste esindajad.

Lisaks NATO staapidele ja ametkon-dadele osalesid õppusel 28 liikmes- ja partnerriikide Soome, Rootsi, Austria, Šveitsi ja Iirimaa esindajad. Kokku võt-tis õppusest osa ligi 400 infotehnoloo-gia eksperti, õigusala spetsialisti ning valitsusametnikku, ligi 100 osalejat olid Tartus ning ligi 300 osalejat üle maailma.

Balti riikide maaväe juhid arutasid väljaõppeplaaneTartus 1. ja 2. detsembril peetud Balti riikide maaväe ülemate kohtumine lõp-pes esimest korda peetava tänapäeva-ses sõjapidamises maaväe võimekusi käsitleva julgeolekukonverentsiga. Lisaks peeti väljaõppeplaane ja räägiti loodavast Balti pataljonist.

Kohtumisel arutasid Eestit esin-danud kaitseväe juhataja asetäitja kolonel Artur Tiganik, Leedu maaväe ülem kindralmajor Almantas Leika ja Läti maaväe ülem kolonel Martins Liberts algava aasta õppuste- ja välja-õppeplaane. Samuti räägiti järgmisel aastal loodavast Balti pataljonist, millega osaletakse NATO reageerimis-jõudude tegevuses 2016. aastal.

Tuhanded lapsed lustisid Paides „Kõikide laste isadepäeval“Tuhanded lapsed ja nende vane-mad külastasid 9.  novembril Paides jõustruktuuride korraldatud perepidu „Kõikide laste isadepäev“.

Kella kümnest kaheni kestnud pere üritusel said isad ja lapsed osa võtta võistlustest ja tutvuda kaitse-väe tehnikaga. Oma lahinguvarustust tutvustasid Eestis paiknevad Ameerika Ühendriikide sõdurid. Lisaks tutvustas päästeamet tuletõrjesporti ja politsei-nikud rääkisid kaasa võetud teenistus-koera tööst.

Kaitseväe ühendatud õppeasu-tused, Tallinna tehnikaülikool, Tartu Ülikool, kaitsevägi ja kaitseministeerium allkirjasta-

sid detsembri algul sõjatehnoloogiaalase pädevuse arendamise koostöölepingu.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse ülema kolo-nelleitnant Sten Alliku sõnul oli koostöö-lepingu sõlmimine kriitilise tähtsusega. „Tänapäeval on sõjapidamine väga teh-niliseks läinud. Meil on vaja arendada nii enda kui partnerite pädevust, et tagada võtmekompetentside ehk meie jaoks krii-tiliste teadmiste ja oskuste arendamine ja hoidmine,“ ütles kolonelleitnant Allik.

Kaitseväe peastaapi ja 1. jala-väebrigaadi Tapa linnakut kü-lastas 25. novembril Ühend-riikide maaväe ülem Euroopas

kindralleitnant Frederick Ben Hodges ja kohtus nii Eesti kui ka siin teenivate Ühendriikide kaitseväelastega, et aru-tada USA väekontingendi rotatsiooniga seonduvaid küsimusi.

„Eesti kaitsevägi on oma tegevuses väga ambitsioonikas. Järgmisel aastal korraldatav õppus Siil on üks suure-maid õppuseid terves NATO-s,“ ütles

kindralleitnant Hodges, kelle sõnade kohaselt ootavad ameeriklased roh-kem kui 13 000 tegev- ja reservväelase-ga õppust põnevusega. Kindrali sõnul näitab Eesti Siili-taoliste suurõppuste korraldamisega teistele kindlat eesku-ju. „Fakt, et Eesti kaitsekulutused on kaks protsenti sisemajanduse kogu-toodangust ja et Eesti korraldab suu-remahulisi õppusi, on head näited sellest, kuidas üks väike maa suudab enamat, kui temalt esmapilgul oodata võiks.“

Kaitseväe meditsiiniteenistus ja kaitseväe ühendatud õppeasu-tuste sõja- ja katastroofimedit-siinikeskus korraldasid 4. ja 5.

detsembril Tartus Dorpati konverentsi-keskuses konverentsi teemal „Sõja- ja katastroofimeditsiin“.

Konverentsi korraldaja major Ahti Varblase sõnul pöörati konverentsil

sõja- ja katastroofimeditsiini teemade kõrval tähelepanu ka sõja- ja katast-roofipiirkonnas viibimisega seotud psühholoogilistele külgedele. „Ettekan-netes räägiti lisaks eelnevale ka Ebola välihaigla ettevalmistusest Sierra Leone näitel ning tsiviil-militaarkoostöö aren-damise olulisusest ja võimalustest,“ üt-les major Varblane.

Allkirjastatud koostööleping puudu-tab tehnoloogiavaldkonda, mis on üks seitsmest kaitsealasest teadus- ja aren-dustegevuse valdkonnast. Lepingu ees-märk on teha koostööd õpetamise ning teadus- ja arendustegevuse vallas, seal-hulgas kaitseväe üldise tehnoloogia-ala-se teadlikkuse suurendamine, vajalike pädevuste välja arendamine kaitseväes ja ülikoolides, vastastikune toetus eks-pertide näol ning sõjatehnoloogia kui valdkonna populariseerimine.

Äsja sõlmitud koostööleping sõlmiti 2019. aastani. Eelnevalt on koostööle-pingu osapoolte omavaheline koostöö olnud enamjaolt projektipõhine.

Ühendriikide maaväe ülem Euroopas: Ootame põnevusega õppust Siil

Sõja- ja katastroofimeditsiini konverents Tartus

Ülikoolid ja kaitseväe õppeasutused sõlmisid koostööleppe

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

6 MAAILM

2 Aserbaidžaan tulistas alla Armeenia Mi-24Aserbaidžaani relvajõud tulistasid alla vaidlusaluse Mägi-Karabahhi piirkonna kohal lennanud Armeenia Mil Mi-24 tüüpi lahingukopteri. Vahejuhtumis hukkus kaks Armeenia kopteri meeskonnaliiget. Armee-nia kaitseministeeriumi sõnul kuulus kopter Mägi-Karabahhi de facto valitsusele ning osales allatulistamise hetkel kontrolljoone läheduses õppustel. Armeenia kaitseminis-teeriumi pressiesindaja sõnul näitab juurd-lus, et kopter oli relvastamata ning lisas, et vahejuhtumi tagajärjed on Aserbaidžaani valitsuse jaoks valusad ja vastutuse peab võtma riigi sõjalis-poliitiline juhtkond.

Aserbaidžaani kaitseministeeriumi hinnangul kuulus kopter aga Armeeniale, rikkus Aserbaidžaani õhuruumi ja üritas rünnata Aserbaidžaani positsioone. Kohalik meedia teatas, et kopteri alla tulistanud üksuse ülem sai teo eest teenistuse tee-netemärgi. 1994. aasta sõjast Armeenia kontrolli all olevas Mägi-Karabahhis on sel aastal kasvanud vaherahu rikkumiste arv.

LKanada kaitseminister teatas 2. novembril, et Kanada liitub Islamiriigi vastaste operatsiooni-dega. Kanada kuninglik õhuvägi

kasutas esimestel õhurünnakutel Boeing F/A-18C Hornet (CF-18/CF-188) tüüpi õhusõidukeid. Kaks CF-18 lennukit rün-dasid kaitseministeeriumi teatel samal

1 Kanada ja Suurbritannia osalevad Islamiriigi vastases

võitluses

3 Venemaa lendab Kariibi mere kohal

Moskva teatas 12. novembril, et Venemaa õhuvägi alustab regulaarseid pikamaalende Arktikast Kariibi mere ja Mehhiko laheni. Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu sõnul kavatsetakse Kariibi mere kohale lendama saata strateegilised pommitajad, ründelen-nukid ja merepatrulli õhusõidukid. Šoigu sõnul on praeguses ärevas olukorras vaja tagada sõjaline kohalolek Atlandi ookeani lääneosas, Vaikse ookeani idaosas, Kariibi merel ja Mehhiko lahes. Siiski ei avaldatud, kas pikamaalendude patrulloperatsioonide-ga on juba algust tehtud. Samas on teada, et Venemaa pidas juba varem kõnelusi mitme Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigiga baaside kasutamise õiguse osas. Nende riikide hulka kuulusid Kuuba, Nica-ragua ja Venezuela. Muudes piirkondades on kõnelusi peetud Seišellide, Singapuri, Alžeeria ja Küprosega. Šoigu avaldus tuleb Ukraina kriisi tõttu kõrgendatud pingeolu-korras Venemaa ja lääneriikide vahel, mil on täheldatud ka ärevust tekitavat kasvu

Venemaa tegevuses Euroopa rahvusvaheli-ses õhuruumis.

4 Rootsi kaitseministeerium soovib uuringut NATO-ga

liitumise kohtaRootsi kaitseministeeriumi avaldatud raporti hinnangul peaks Rootsi kaaluma liitumist NATO-ga, sest suhted Venemaaga on kokku varisemas. Raportis rõhutatakse vajadust teha riskianalüüs, kas liitumine NATO-ga tagaks paremini riigi julgeolekut. Kaitseministeeriumi raport järeldab, et Rootsi rahvusvaheline koostöö on toonud riigile kasu, et strateegilisest seisukohast Rootsi ametlik neutraalne positsioon tege-likult ei tööta ja analüüsi peaks kaasama ka Soome. Rootsi avalik arvamus on olnud va-rem NATO-ga liitumise vastu, kuid viimase üheksa kuu jooksul toimunud sündmused on hakanud seda muutma. Analüütikute hinnangul on Rootsi probleem olnud vii-mastel aastatel arusaam, et maailm võiks geopoliitiliselt taas muutuda bipolaarseks. Seetõttu on praegu Rootsil kolm valikut: säilitada status quo ja sellega kaasnev vastuolulisus, naasta tõelisse neutraalsu-sesse ja pöörata selg senisele koostööle NATO-ga või hüljata senine mitteühine-mise põhimõte ja hakata täieõiguslikuks NATO liikmesriigiks, mis võiks omakorda kaasa tuua Venemaa pahameele.

5 NATO viis läbi viimase viie aasta suurima mereväeõppuse

NATO viis oktoobris Hispaania ranniku lähistel Vahemeres ja Atlandi ookeanis läbi viimase viie aasta suurima mereväeõppuse. 13.–26. oktoobril toimunud õppuse Noble Justification eesmärk oli kinnitada NATO reageerimisjõudude mereväe komponenti. NATO mereväe ülema viitseadmiral Peter Hudsoni sõnul on õppus oluline seetõttu, et Venemaa käitumine on muutnud Venemaa ja lääneriikide vahelisi suhteid ning NATO reageerib vastavalt. Viitseadmiral Hudsoni hinnangul on NATO-l praegu suurem vägi kui üheksa kuud tagasi ning õppused on veelgi laiaulatuslikumad, kui üheksa kuud

1 6

U.S

. AIR

FO

RCE

päeval Islamiriigi sihtmärke Iraagis Fal-lujah linna lähedal. Kanada kuningliku õhuväe õhusõidukid paiknevad Kuvei-dis. Samuti teatas Suurbritannia, et suu-rendab nõustajate ja instruktorite arvu Iraagis, et aidata Iraagi armeel võidelda Islamiriigiga. Siiski ei kavatse Ühendku-ningriik saata Iraaki maavägesid.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

7Kokkuvõtted ajakirjast Jane’s Defence Weekly (oktoober–november 2014)

tagasi oleks isegi ette kujutanud. Praegu plaanib allianss veelgi suuremat õppust 2015. aastaks. Kui oktoobris toimunud harjutusel osales 23 sõjalaeva, 6 allvee-laeva, 30 õhukit ja 5000 sõdurit, siis 2015. aastaks planeeritud õppusel peaks osalema 40  000 sõdurit. See teeb tuleva aasta NATO õppusest Trident Juncture viimase kahe aastakümne suurima.

6 USA Euroopa vägede ülem soovib rohkem varustust ja

vägede roteerimistAmeerika Ühendriikide Euroopa vägede (EUCOM) ülem kindral Philip Breedlo-ve sooviks rohkem eelpositsioneeritud varustuskomplekte ning säilitada väge-de praegune seisund, kuid suurendada roteerimist. Kindral Breedlove’i sõnul suudab USA praeguse vägede koosseisuga tugevdada nüüdses keerulises poliitilises olukorras Euroopa liitlaste kindlustunnet. Tema hinnangul on surve Ida-Euroopale üha kasvamas, mistõttu oleks vaja just Baltimaadesse, Poola ja Rumeeniasse roh-kem roteerivat kohalolekut. Samuti loodab kindral Breedlove suurendada varustuse hulka Euroopas. 2011. aastal teatas USA armee, et hakatakse vähendama Ameerika Ühendriikide sõjalist kohalolekut Euroo-pas, et keskenduda rohkem Lähis-Ida ja Vaikse ookeani piirkondadele. Venemaa praegune tegevus on seda plaani muutnud.

7 Süüria valitsusväed on väidetavalt vallutanud

Islamiriigi alasidSüüria riigimeedia väitel suutsid valitsus-väed Islamiriigilt tagasi vallutada olulise Al-Shairi gaasimaardla piirkonna. Süüria Araabia uudisteagentuuri sõnul valluta-sid valitsusmeelsed riiklikud kaitsejõud novembri alguses tagasi oktoobri lõpus Islamiriigi kontrolli alla sattunud alad ning kontrollivad täielikult gaasimaardlaid ja neid ümbritsevaid mägesid. Islami-riik avaldas oktoobri lõpus fotod oma kontrolli alla sattunud maagaasimaardla infrastruktuurist.

8 Venemaa varustab Süüriat õhutõrjesüsteemidega

Süüria välisminister Walid al-Mualle-mi teatel varustab Venemaa Süüriat S-300-tüüpi pikamaa-õhutõrjesüsteemi-dega ja muu kõrgtehnoloogilise relvastu-sega, mis peaks aitama riigil end Ameerika Ühendriikide eest kaitsta. Välisminister al-Muallem ütles Liibanoni ajalehele Al-Akhbarile antud intervjuus, et USA on lubanud Damaskusele, et ründab Süüria territooriumil üksnes Islamiriigi kontrolli all olevaid alasid. Ta lisas, et USA presi-dent Barack Obama tahab riigisisestel põhjustel vältida sõda Süüria vastu ja tegeleda Islamiriigi probleemiga üksnes õhurünnakute abil. Siiski ei oska al-Mual-lemi sõnul Süüria valitsus ennustada, kuidas võiks Obama käituda suureneva surve all, mistõttu peab riik olema valmis võimalikuks rünnakuks. Oma probleemi seletati Venemaale ja paluti relvastust. Al-Muallemi ütles, et Süüria pole veel S-300-tüüpi süsteeme saanud, kuid loo-dab üsna kiiresti saada Kremli heakskiidu. Moskva tühistas varem Süüria hanke S-300PMU2-tüüpi süsteemidele pärast seda, kui vahendas kokkulepet, millega Damaskus soostus keemiarelvi loovutama.

9 Serbia ja Valgevene arutavad kaitsetööstusealast koostööd

Valgevene riikliku sõjatööstuse komisjoni GosKomVojenPromi ametnikud ütlesid pärast Serbia kaitseministri Bratislav Gašići visiiti Minskisse, et Serbia ja Valgeve-ne võivad alustada kaitsetööstusealast koostööd. Allikate sõnul arutati koostööd õhusõidukite paranduse ja uuenduste ning mehitamata õhukite tootmise vallas. Gašić sõlmis oma kahepäevase visiidi käigus oma Valgevene kolleegi Juri Žadobiniga valitsustevahelise kaitsealase kokkuleppe. Lisaks koostööle kaitsetööstuses soovitakse arendada suhteid rahuvalve, sõjalise hari-duse ja meditsiinivaldkonnas. Analüütikute hinnangul üritavad nii Valgevene kui ka Serbia laiendada oma ekspordil põhineva kaitsetööstuse haaret.

3% võrra kasvavad 2015. aasta Rootsi kaitsekulutused. Vastne sotsiaaldemo-kraatide juhitud Rootsi valitsus eraldab kaitsekulutusteks 5,24 miljardit eurot. Siiski kavatsetakse seda 2016. aastal taas vähendada.

6 miljardit eurot läheb Soome jaoks maksma hävitajate väljavahetamine. Soomel on praegu 55 Boeing F/A-18C ja seitse F/A-18D Hornet tüüpi õhukit. Selle aasta oktoobris hakati analüüsima võimalikke asendusi. Plaanide kohaselt võetakse praegused hävitajad teenistusest maha aastatel 2025–2030.

6,11 miljonit eurot päevas maksab USA kaitseministeeriumi pressiesindaja kontradmiral John Kirby sõnul Isla-mivabariigi-vastane võitlus. Iraagis on praegu umbes 1600 Ameerika Ühendriikide sõdurit, kelle ülesanne on tagada julgeolek, anda nõu ja sooritada õhurünnakuid. USA alustas Islamiriigi vastaseid õhurünnakuid 6. augustil.

32,8% võrra kavatseb Venemaa kasvatada riigiduuma kaitsekomisjoni ettepa-nekul 2015. aasta kaitsekulutusi. Kui ette panek jõustub, on tegu suurima kaitsekulutuste aastase tõusuga alates 2001. aastast, ulatudes 64,54 miljardi euroni. Kaitsekomisjoni esimehe admiral Vladimir Komodejovi sõnul langevad kaitsekulutused seejärel 2016. aastal 5,3% võrra ja kasvavad taas 4% võrra 2017. aastal.

53,88 miljardi eurot võrra kulub USA kaitse-ministeeriumi hinnangul järgmise viie aasta kaitse-eelarve peale algselt planeeritust rohkem. Kaitseministee-riumi hinnangul ülehindas Kongressi eelarveamet vägede vähendamisest tulenevaid võimalikke sääste.

2

34

57

8

9

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

8 ARVAMUS

Oktoobri alguses tabas Eesti–Soome suhteid kerge vibratsioon. Me-hed võtsid kätte ja hak-kasid jälle vaidlema: kumma riigi hoiak on

Venemaaga suheldes jõulisem? „Mõõt-mise“ käigus pani Soome ajakirjanik Kai Juvakka Postimehes kõrvuti portsu fak-te, mis puudutab Soome ja Eesti meeste kaitsetahet. Ehk siis – kes on siis kõve-mad mehed, kui päriselt jamaks läheb!

Juvakka lajatas oma väidetega eest-lastele otse silmade vahele: iseseisvuse ajal on armees aega teeninud vaid kol-mandik Eesti meestest ja kaks kolmest on vabastatud peamiselt tervise pärast. Soomes on samal ajal teenistuse läbinud neli meest viiest ja vabastust ei saa isegi siis, kui oled miljoneid teeniv sportla-ne jne. Ma ei julge mürki võtta, et need väited on 100 protsenti tõesed, aga seda kõike oli valus lugeda! Sest ... Need ette-heited rääkisid kaudselt ka minust.

Mina pole sõjaväes käinud! Ma lõ-petasin kooli 1995. aastal, kui sõjaväest kõrvalehiilimine oli noorte seas otse öeldes – väga väärikas rahvussport. Ma tõesti ei mäleta enam kedagi, kes oleks toona tahtnud ise kaitseväkke minna. Seejuures ei kartnud me dedovšinat või metsajooksu, vaid mahavisatud aastat. Ühelt poolt oli muidugi aeg ka selline, kus kõik tahtsid kohe juristiks või äri-meheks saada ja ropult raha teenida. Aga teisalt olid ka sõjaväest tulnute sig-naalid väga ühesed – mõttetu aja raiska-mine, esimesel kolmel kuul ehk noorte-ajal midagi toimub, siis on aga lebo, joomine ja lakke sülitamine. Hea näide on mu sõber – noorteajal võttis 13 kilo alla, pärast 18 kilo juurde.PATRIOODI PIINADMina „pääsesin“ toona ülikooliga. „Pää-sesin“ kirjutan ma täna juba teadlikult jutumärkides, sest enam ei ole ma selle üle nii uhke. Pigem on mul nüüd juba kahju ja isegi piinlik.

Piinlik aga eelkõige selle pärast, et ma olen 37-aastane vaimselt ja füüsiliselt heas vormis, 192 cm pikk ja 100 kilo ras-ke Eesti mees. Haritud, intelligentne ning edukas oma ala spetsialist. Mis ehk prae-

gusel juhul kõige olulisem – Eesti pat-rioot. Ühesõnaga, piisavalt atraktiivne materjal riigi erinevatele vabatahtlikele organisatsioonidele. Ometi pole ma abi-politseinik, priitahtlik päästja ega kaitse-liitlane! Kõlab kummaliselt, tõepoolest!

Ma ei salga, et ma olen juba aastaid mõelnud Kaitseliitu astumise peale. Mind on ka mitu korda kutsutud. Eriti tänavu. Aga et ma tegelesin 20 aastat ta-gasi tolle eespool mainitud noorte hul-gas populaarse rahvusspordiga ja sõja-väekohustus jäi läbimata, siis olen ma praegu sisuliselt plindris.

Jah, ma tean, et Kaitseliidus on sõdu-ri baaskursus, aga nüüdsetel tingimusel, sellisena, nagu seda SBK-d on minule seni presenteeritud, on see minu jaoks paraku välistatud! Miks? Aga väga liht-ne! Juba 10 viimast aastat olen ma töö-tanud režiimis, kus ma käin septembrist juunini tööl sisuliselt kuus päeva näda-las ehk minu jaoks on kõik pühapäe-vad valdavalt tööpäevad! Ja leida 5–10 järjestikust vaba nädalavahetust, nagu SBK puhul oleks vaja, on minu puhul sisuliselt juba ette välistatud. Ma olen uurinud, et kas SBK-d saaks teha näi-teks juunis-juulis-augustis. Vastus on alati olnud üks – paraku ei! Seega ... kas tõesti ongi kõik?!?!

Ilmselt lööb nüüd kümme meest Ku-ressaarest Põlvani rusikaga vastu lauda

ja sajatab vuntside vahelt, kuidas nemad läbisid viie lapse, hommikuse lüpsi ja õhtuse heinateo kõrvalt SBK. Ehk kui ikka tahtmist on kodumaa eest seista, küll siis leiab ka aja, kurat küll! Tõsi, hästi öeldud ja müts maha. Ilmselt pal-jud ongi leidnud selle aja, kui vaadata Kaitseliitu astunute hüppelist hulka!

Aga  ... ma julgen arvata, et liitujaid oleks veelgi enam, kui SBK oleks paind-likum ja kohaneks tänapäevase järjest kärsituma ja tempokama maailma reeg-litega! Et värbamiskõned ei lõppeks selle tõdemuse juures, et: „Aaa, sa käid nädalavahetuseti tööl, no selge, siis pole midagi teha!“

Seetõttu, lugedes oktoobri alguses soome ajakirjaniku etteheiteid Eesti meeste kaitsetahtele, ja tundes selgelt süümepiinu, tekkiski mul idee!ISADE ARMEE – EI/JAAMis oleks, kui teeks nn isade armee! Kuu aega ühe jutiga SBK-d neile, kes ei ole eri põhjustel sõjaväes käinud ning kes tahaksid vabatahtlikuna nüüd, täiskas-vanud ja mõistuse pähe võtnud mees-tena, täita oma kohustust riigi ees. Ehk nagu hiljutine suurepärane Tule-prog-ramm, kus emadel ja isadel või teistel „vanuritel“ oli võimalik 10–15 aastat hiljem ülikooli naasta ja riigi toel lõpuks kõrgharidus omandada. Mitu mu sõpra kasutas seda väga edukalt!

Edasi. Ma viskasin idee 140 tähega Twitterisse, kust selle avastas Eesti Päe-valeht. Nii sündis lugu, kus nn isadear-mee ideed lasid põhja ja kiitsid heaks ministrid, kindralid, kaitseväelased, kaitseliitlased ja kes kõik üle kogu riigi.

Aga  ... Ma ei taha sellel isadearmee ideel palju peatuda, on selge, et see on idealistlik ja toores. Minu jaoks pole tähtis, kas see üldse kunagi teoks saab! Oluline on, et me lõpuks leiaksime la-henduse, kuidas kännu tagant minema saada. Ehk kuidas minusugused, täis elujõus isad sel keerulisel ajal lõpuks ik-kagi Kaitseliitu angažeerida. Ma ei nõua mingit allahindlust. Ma lihtsalt soovin, et me mõtleksime koos edasi ja paind-likumalt. Sest minusuguseid on palju. Alustades peaminister Taavi Rõivasest ja kaitseminister Sven Mikserist!

Süümepiinadest tekkinud idee – isadearmee

Julgen arvata, et Kaitse-liiduga liitujaid oleks veelgi enam, kui SBK oleks paindlikum ja kohaneks tänapäevase järjest kärsitu-ma ja tempokama maailma reeglitega.

Rasmus Kagge ERR-I AJAKIRJANIK

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

9

Lõppemas on aasta, mil Euroopas ja suures osas maailmast meenutati sajandi möödumist Esimese maailma-sõja algusest. Kuidas hindate üldist ja konkreetselt Eesti julgeolekuolu-korda ajal, kui Euroopa külje all on taas alustatud relvakonflikti piiride muutmiseks?Putini režiimi käitumine on 21. sajan-disse sobimatu. Tegelikult on ka Vene režiimile lähedal seisvad isikud avali-kult kuulutanud, et sooviksid pigem tagasi pöörduda sellise julgeolekuarhi-tektuuri juurde, mida me tunneme Eu-roopa kontserdina. (Euroopa kontsert, ka „rahvusvaheliste suhete Viini süs- teem“, mida Viini kongressi järgi tuntakse ka „kongressi süsteemina“, oli Euroopas Austria, Preisimaa, Venemaa ja Suur- britannia suurvõimude kokkuleppel (hil- jem liitus ka Prantsusmaa) 1815–1914 kehtinud jõudude tasakaal – toim.).

Me oleme rohkem harjunud otsima paralleele Teise maailmasõja eel ja jä-

rel toimunust, aga hoiatavaid sarnasusi leiab ka Esimese maailmasõja eelsest ja järgsest ajast.

Julgeolekuolukord on muutunud pingelisemaks, kui see tundus kas või aasta tagasi. Teisalt tekitab avalikku teadvusesse jõudnud šokk mulje, just-kui muutused oleksid kiired ja äkilised. Tegelikult on areng liikunud selles suu-nas kogu Vladimir Putini presidendiaja jooksul. Venemaa on oma kaitsekulutusi järk-järgult, kuid märkimisväärses tem-pos kasvatanud väga pikka aega. 2008. aasta Georgia sõjast saadik on need kas-vanud ligi 50% ja väga suur osa sellest on investeeritud siiasamasse meie piiri taha, Lääne sõjaväeringkonda.

Kui paljudele maailma vaatlejatele tuli selline areng järsu või ehmatavana,

siis meie oleme sellel juba mõnda aega silma peal hoidnud.

Eesti on juba pikemat aega panus-tanud väikeriigile parima võimaliku julgeolekuolukorra loomisse. Kuidas hinnata meie seniseid jõupingutusi nüüd, mil olukord on kriitilisem kui kunagi varem iseseisvuse taastamise-le järgnenud ajal?Praegu räägitakse Ukraina sõjast kui äratuskellast ja leitakse, et äratuskella-na oleks pidanud toimima juba Georgia sõda. Seevastu Eesti riigikaitse ei ole kunagi uinunud, siin ei ole keegi kunagi kujutanud endale ette sellist võltsreaal-sust, et ajalugu on nüüd läbi saanud ja me võime tegelda teiste asjadega kui julgeolek. Eesti potentsiaalne ohuallikas pole ju muutunud. Kui me räägime ek-sistentsiaalsest ohuallikast meie julge-olekule, siis ei tulnud see praegu ega ka viis või kümme aastast tagasi kusagilt mujalt kui idapiiri tagant.

Väike Eesti võib valusalt hammustada

Ivar Jõesaar MAJOR

ARD

I HAL

LISM

AA

Eesti jätkab valitsuses heaks kiidetudriigikaitse arengukavas kirjasolevate väevõimete arendamist.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

10 FOOKUS

Eesti riigikaitses on riigi võimalusi arvestavalt arendatud erinevaid või-meid valikuliselt. Kas peate varase-mal ajal maha märgitud arengusuundi õnnestunuks?Eesti riigikaitsevaldkond oli üks vähes-test, mis Eesti iseseisvuse taastamise järg- selt alustas sisuliselt nullist. Eks katse-eksi-tuse meetodil tegutsedes ole tehtud ka vigu, aga mitte neile ei ole meil paslik keskendu-da. Võin küll öelda, võrreldes oma kaitse - ministri kogemusi praegu ja tosin aastat tagasi, et plaanid ja reaalsus on tulnud tei-ne teisele tunduvalt lähemale. Kui iseseis-vuse taastamisele vahetult järgnenud aas-tatel mõeldi ja joonistati struktuure, mis olid pärit ideaalmaailmast, kuid mil puu-dus igasugune ressursikate, siis nüüd ole-me saanud 21. sajandisse sobivaks NATO liikmesriigiks, kes struktuure-skeeme joo-nistades peab kogu aeg silmas nii oma ra-halisi kui ka inimressursse. Ka viimastega tuleb Eesti puhul alati arvestada.

Valitsuses heaks kiidetud riigikaitse arengukava aastani 2022 täitmisel on tehtud olulised struktuurimuutused kaitseväes ning alanud on uute suur-hangete aeg. Kas praegust julgeoleku-poliitilist olukorda arvestades on mõistlik säilitada varem kavandatud tempot või peaks olulisi relvastushan-keid ja võimearendusi forsseerima?Me hoiame kogu aeg silmad lahti ja säi-litame teatud paindlikkuse. Mõnes vald-konnas olemegi läinud edasi kiiremini, kui algselt plaanitud. Näiteks hiljuti alla-kirjutatud Javelinide hankelepingu ole-me toonud ajas ettepoole ja oleme näi-nud ette võimalused, kuidas need tarned tuua võimalikult varaseks ja alustada ka maksetega niipea, kui võimalik. Kindlas-ti peame olema valmis seda ka edaspidi tegema. Anname aga endale selgelt aru, et osa võimearendusi võivad Eestile tule-vikus käia üle jõu ja selleks on meie sel-ja taga meie liitlased. Me peame tõsiselt

võtma oma iseseisva kaitsevõime aren-damist ja samas töötama selle nimel, et liitlastevaheline solidaarsus oleks tugev ja et liitlased oleksid valmis panustama nende võimelünkade täitmisele, mis jää-vad meile lühemas või keskpikas plaanis.

Hiljuti allakirjutatud Javelini tankitõr-jerakettide ja jalaväe lahingumasinate CV9035NL hange tõstavad muude lahendamist vajavate küsimuste seas esile ka laskeväljade ning roomikma-sinaile sobilike harjutusväljakute raja-mise vajaduse. Kuidas edenevad need kohalike omavalitsustega koostöös tehtavad taristuarendused?Kui soetame endale uued võimed, võtame kasutusele uusi relvasüsteeme, siis peab olema tagatud ka harjutused ja väljaõpe, muidu ei lähe need ostud ju täie ette. Sa-mas on Eesti demokraatlik riik, kohalikud omavalitsused on oma otsustes auto-noomsed ja kohalike inimeste vajadustega tuleb arvestada. Kindlasti on oluline ko-halikke omavalitsusi kaasata. Minu senise kogemuse põhjal on ka kohalikud inime-sed valdavalt meelestatud riigimehelikult ning mõistavad samamoodi, et kaitsevägi vajab harjutusalasid. Kaitseministeerium ja ka kaitsevägi omalt poolt peaks tegema kõik, et Eesti inimeste elu minimaalselt häiritakse. Kohtugem kohaliku võimu ja inimestega, selgitagem, kuulakem mure-sid, otsigem lahendusi. Praeguses julge-olekuolukorras saavad inimesed aru, et kaitsevägi ei tegele seal mingi hobiga, vaid meie kõigi kaitsmisega.

Laiapõhjalise riigikaitse kontsept-sioon eeldab kõigi institutsioonide, asutuste, ettevõtete, organisatsioo-nide ja üksikisikute panustamist riigi toimimise jätkumisse ka kriitilistes olukordades. Kui palju on viimase aas-ta jooksul märgata arusaamise süve-nemist, et riigi kaitsmine pole üksnes relvastatud tegevus, vaid eeldab kõigi parimat panust oma põhitegevusalal?See teadmine kasvab pidevalt. Ajast, mil see laiapindsuse kontseptsioon ka-sutusele võeti, on nii valitsusasutustes kui ka erasektoris järk-järgult juurdu-nud ja süvenenud arusaam, et kõigil on oma roll. Hea näide on hiljutine hea tahte leppe allakirjutamine kaitseminis-teeriumi, kaitseväe ja ettevõtjate vahel, mille kohaselt tööandjad vaatavad soo-sivalt sellele, kui nende töötajad osale-vad reservõppekogunemistel. Ka riigi-kogu menetluses olev riigikaitseseadus käsitleb seda laiapindsust ja lähtub aru-saamast, et terve hulk riigifunktsioone

ARD

I HAL

LISM

AA

Eesti kaitseminister Sven Mikser ja Madalmaade kuningriigi kaitseminister Jeanine Antoinette Hennis-Plasschaert kirjutasid 9. detsembril Hollandis Haagis alla lepingule, millega Eesti ostab Hollandilt 44 tänapäevast jalaväe lahingu-masinat CV9035NL ja tanki Leopard 1 baasil ehitatud toetusmasinad.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

11

peab jätkuvalt toimima, kogu riigi toi-mepidevus peab olema tagatud ka kriisi või sõja ajal, ja loob seetõttu võimalusi, kuidas määrata erinevates valitsusasu-tustes, aga ka erasektoris töökohad, mis peavad jätkama ka kriisi või sõja ajal ega kuulu seetõttu riigikaitsekohustuse alla.

Eestlastele valdavalt nii omane kom-me rääkida igavat ning võimalusel mitu korda ülekontrollitud tõtt paneb meid raskesse olukorda moodsa info-sõja pidamisel, millist oleme tänavu näinud Ukrainaga seotud inforinnetel. Kuidas saame end ette valmistada, et sellisesse tõsisesse infolahingusse sattudes mitte pead kaotada?Arvan, et strateegilises plaanis annab see, et meie info on tasakaalustatud, tõene ja objektiivne, ka märkimisväär-se eelise. Ei saa öelda, et kes kõige jul-tunumalt valetab, see jääb lõpuks peale. Loomulikult on õõvastav jälgida, kui-das Vene infokanalid Ukraina-vastase agressiooni käigus omaenda auditoo-riumi psühholoogiliselt töötlevad ja virtuaalset reaalsust joonistavad. See on mõne võrra hirmutav. Aga siiski usun, et demokraatlikus riigis normaalses plura-listlikus infoväljas elavad inimesed suu-davad luua iseendale võime objektiivselt analüüsida infot ning olla lauspropa-ganda osas skeptilised.

Teine asi on see, et info pakkumi-sel tuleb olla vastutustundlik. Nii riigi info kanalites kui ka erameedias jagatav info peab olema riigimehelikult vastu-tustundlik. Ma olen veendunud, et me suudame psühholoogilises sõjas peale jääda. Me tegeleme iga päev sellega, et vastase psühholoogilist ja informatsioo-nilist mõjutustegevust ära tunda ja vaja-dusel selle vastu astuda, et pakkuda oma rahvale tõest ja tasakaalustatud infot nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Kui me räägime infosõjast, kas oleks mõistlik tuua n-ö kineetilise sõja ja kübersõja laienduseks ka infosõja mõiste ja selle kaitse arenduse meie arenguplaanidesse?On selge, et konfliktid on tänapäeval mitmemõõtmelised. Hiljuti moesõ-naks saanud kübersõda ja küberkaitse on nüüd täiesti tavamõisted, mida ka NATO tunnustas konfliktides uue do-meenina. Igasugune tulevane konvent-sionaalne konflikt hõlmab ka küber-mõõdet, majandusliku surve mõõdet, samuti hõlmab see infosõda, propagan-dasõda ja psühholoogilist mõjutamist. Loomulikult peab ka kaitse kõiki neid

dimensioone arvesse võtma ja nende-ga toime tulema. Kas või kaitseväe oma teavituskeskus peab olema kõrgel ta-semel. Tema roll on ju konflikti käigus toota lahinguväljalt tõene pilt ja edasta-da see esimesena.

Jutuks on olnud ka riikliku psühholoo-gilise kaitse põhimõtete ja meetmete väljatöötamine. Kui kaugel nendega ollakse? Kas me oleme kaitstud?Kindlasti tuleb sellega pidevalt tegelda. Psühholoogilises sõjas, nagu ka konvent-sionaalses sõjas ei saa kunagi öelda, et nüüd oleme valmis, nüüd oleme kaits-tud. See on kestev protsess. Oluline on ka, et inimesed peavad riigivõimu pa-kutavat infot tasakaalustatuks, et võimul on inimeste silmis kõrge usaldusreiting. Sellega tuleb tegutseda ka doktriini ja strateegia tasemel. Samuti on vaja ette-kujutust, mis on plaanis vastasel, ning enda plaani kriisiolukorras toimimiseks.

Kas Eesti erakonnad ja vabaühendu-sed peaksid enne parlamendivali-miste võitlusse sukeldumist sõlmima kokkuleppe, et riigikaitsetemaatikat või riigikaitse põhialuste kangutamist valimisvõitlusse ei tooda ning riigi-kaitset selja tagant ei rünnata?Valimised on väga lähedal. Minu hin-nangul on meil selline kirjutamata kokku lepe kehtinud aastakümneid. Ee-listan alati töötavat tava mittetöötavale paberleppele. See, et riigikaitse ja selle alused seisavad parteipoliitilisest nä-gelusest kõrgemal, võiks ja peaks olema hea kirjutamata tava. Isegi avalik arva-mus karistab hea tava vastu eksijaid kar-mimalt kui neid, kes rikuvad paberlepet.

Riigikogusse on lugemisele saadetud uus, mitu varasemat seadust kokku võttev riigikaitseseadus. Mis muutub Eesti riigi jaoks selle seaduse vastu-võtmisel ning kuivõrd see vastab tänapäeva kiirelt muutuvaid julgeole-kuolusid arvestades meie vajadustele ka lähiaastatel?See on väga tänapäevane seadus. See paneb kokku rahuaja ja sõjaaja riigi-kaitse seadused ning ka rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse. Selle seaduse üks lähtealus on see, et tänapäeval pole enam väga selget piiri sõjaaja ja rahuaja vahel. Julgeolekuolukord võib järk-jär-gult pingestuda ning riik peab olema valmis järk-järgult oma valmisolekut suurendama. Et riik oleks võimeline seda tegema paindlikult ja olukorrale vastavalt, peavad rahu- ja sõjaaja juh-

timismudelid olema võimalikult sar-nased. Teisalt peab täitevvõimul olema üsna suur voli olukorda hinnata ja sel-le muutudes dünaamiliselt reageerida. Näiteks näeb uus seadus ette kõrgen-datud kaitsevalmiduse, mille võib valit-sus oma korraldusega kehtestada. Selle peab küll heaks kiitma ka riigikogu. Aga valitsus saab võimaluse kehtestada teatud piiranguid ja kaasama ressursse, ootamata ära parlamendimenetlust, mis võib istungjärkudevahelisel ajal võtta päris pikalt aega. See seadus aitab meil oluliselt paremini toime tulla halli tsoo-niga, mis jääb rahu- ja sõjaaja vahele.

Kui suurem osa riigistruktuure peab rahu- ja sõjaajal toimima võimalikult sarnase mudeli järgi, siis muutub era-kordselt oluliseks reservarmee. Rahuajal töötavad reservväelased oma rahuaja ametikohtadel ning peab olema sätesta-tud, kuidas see armee mobiliseeritakse. Ka hallis tsoonis, kus ohuhinnang eeldab kaitsevalmiduse suurendamist, peab va-litsusel olema võimalus kaitsekohuslaste liikumisvabadust piirata või korraldada erakorralisi õppekogunemisi, et vajadu-sel kiiresti mobilisatsiooni läbi viia.

Eespool oli juba juttu, et oleme seda seaduseelnõu luues lähtunud laiapind-sest riigikaitsearusaamast, mille ko-haselt on riigikaitselisi ülesandeid ka teistel asutustel, riigiinstitutsioonidel ja eraettevõtetel. Uue seaduse vastuvõtmi-ne toob endaga kaasa mitu valdkondlik-ku seadust ja rakendusaktide muutmise.

Räägitud on naiste ajateenistusest ja võimaluste loomisest väljaõpetamata reservväelaste järeleaitamisvälja-õppeks. Millised on meie tegelikud vajadused tegutsemisvalmis reservi-de järele?Loomulikult on sellest räägitud. Tuleb aga silmas pidada, et teatud väljaõppe saanud kaitseväelasel on väärtust vaid siis, kui talle on võimalik kätte anda relv. Seda on talle mõtet kätte anda, kui on olemas laskemoon ja nii edasi. Tervik-lik ressursiplaneerimine on erakordselt oluline. Eestis on põhimõte, et ajatee-nistuses õpetatakse välja terviküksused ja arvatakse ka üksusepõhiselt reservi. Kasutada sõjaolukorras inimesi, kes on saanud põgusa baasväljaõppe, kuid kes ei ole kunagi üksusepõhiselt kokku har-jutanud, on küsitav ning seaks tarbetult suurde ohtu ka nende elu ja tervise.

Küll aga on Eestis vabatahtlik riigi-kaitseorganisatsioon Kaitseliit, mis te-geleb riigikaitses osalemiseks valmis inimeste oskuste arendamise ja hoidmi-

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

12 FOOKUS

sega. Kaitseliit on ennast õigustanud ja ma suunaksin sinna kõik inimesed, kes tahavad riigikaitses osaleda.

Järgmisel aastal toimuv suurim reserv õppekogunemine Siil oma enam kui 13 000 osavõtjaga tõmbab rahvusvahelist tähelepanu. Millise sõnumi tahame me sellega saata oma rahvale, liitlastele ja Peipsi taha?Sõnum on see, et Eesti võtab oma riigi-kaitset tõsiselt, Eesti kaitsevõime on ar-vestatav, et Eesti on küll väike, aga võib valusalt hammustada.

Eesti sõjaajaja riigikaitse tugineb suu-rel määral reservstruktuurile ja seepärast on iga õppuse eesmärk midagi läbi har-jutada, testida, teha vajalikud järeldu-sed ning viia sisse parendused. Seekord testime esimest korda nii suures mahus reservi mobiliseerimise võimekust. Ar-van, et see tuleb väga väärt kogemus ja kaitsevägi on teinud väga head tööd, et need 13  000 kaitseväelast, reservväe-last, kaitse liitlast ja liitlast kokku saada. Kaitse vägi saab väärt õppetunde ja ko-gemuse, mida tulevikus hinnata ja mille põhjal riigikaitset edasi arendada.

Eestist on Ukraina poole teele läinud mitu abisaadetist, nende seas paistab silma eraalgatuslikult korraldatud lahinguvälja meditsiinikottide han-kimine ja komplekteerimine. Mida saaksime veel teha?Üks asi, mida Eesti saab teha ja teeb, on ehitada poliitilist tuge suveräänsele Uk-rainale ja tema territoriaalsele tervik-likkusele ning olla tugevas positsioonis rahvusvahelistes organisatsioonides, kes tegelevad kriisile lahenduse otsimisega. Eesti on väike riik, Ukraina on Euroopa mõistes suur riik ja kindlasti on mõistlik keskenduda valdkondadele, kus väikerii-gi panus saab olla tuntav ning kus meil on arvestatavad ja võib-olla unikaalsed eks-perdid. Üks selliseid on küberkaitse ja me oleme panustamas Ukraina küberkaitse-alase võimekuse loomisse, oleme paigal-danud sinna oma eksperte ja ressursse.

NATO oli septembris Walesis peetud tippkohtumisel oma avaldustes väga üksmeelne. Milliseid jõupingutusi saab Eesti siin maailma äärel ära teha, et see deklareeritud transatlantiline üksmeel ka järgnevates tegudes edasi elaks?NATO on suur organisatsioon, mis töö-tab erinevate staapide, peakorterite, töö-gruppide tasemel kogu aeg. Ütlesin oma kohtumisel NATO peasekretäriga, et Eesti on huvitatud, et kõik need otsused

saaksid võimalikult kiiresti ellu viidud ning et uus, väga kiire reageerimisvõime-ga üksus (Very High Readiness Joint Task Force) NATO reageerimisväe (NATO Response Force) koosseisus, loodaks te-gutsemisvalmina. Et seda oleks võimalik hoida siirmisvalmiduses ja idapoolsetes riikides luuakse juhtimiskomponendid, mis tagavad kiiresti kõigi lähetatavate üksuste juhtimise. Veel tänavu ja järg-mise aasta algul on kavas hulk kohtumisi kõige kõrgemal tasandil, et teha vahe-kokkuvõtteid otsuste täitmisest. Kui meie oleme need, kelle julgeoleku tagamiseks sai see valmisoleku tegevuskava loodud, siis peame meie just olema huvitatud ja seisma selle eest, et selle ambitsioonitase ei väheneks.

Kui veel kevadel olime mures, kas Ukraina äratuskell on piisav meie liit-laste ärkvele raputamiseks ja ärkvel hoidmiseks, siis nüüd võib paradoksina öelda, et president Putini ja tema lähi-mate liitlaste tegevus on aidanud meie liitlasi ärkvel hoida ning mõistmine, et Euroopa julgeolekus on toimunud suur ja põhimõtteline muutus, mis jääb meiega päris pikaks ajaks, on nüüdseks veelgi rohkem kohale jõudnud.

Kas tähelepanu, mida maailm ja eriti NATO pöörab ISIS-est ja Venemaalt lähtuvale ohule, on teie meelest mõistlikult jaotunud ning kuidas jagame meie oma valmisolekut nende kahe ohuga tegelemiseks?Ma kindlasti ei välista, et meie kaitse-vägi ja näiteks meie eriväelased võivad juba lähemas tulevikus osaleda ka ISIS-e vastases operatsioonis. ISIS on Euroopa julgeolekule ja meie NATO liitlastele erakordselt tõsine ja tähelepanu vajav oht. Üks asi on see, et Vahemere idakal-las on Lõuna-Euroopale väga lähedal ja põgenikevoolul on mõju Euroopa julge-olekule. Teine asi on see, et ISIS-e võitle-jate hulgas on väga palju Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikke ja paljud on juba naasnud oma koju, paljud neist on radikaliseerunud ja valmis panema toi-me terroriakte ka oma kodumaal. Selles mõttes on oht pikaajaline ja võib aval-duda ka Euroopa südames. Eestis võime end tunda vahetult vähem ohustatuna, kuid kui tahame, et meie liitlased peak-sid meid ähvardavaid ohtusid enda omadeks, tuleb ka meil pidada enda as-jaks liitlasi ähvardavaid ohte.

Kas artikkel 5 tuleks ajakajastada, võttes arvesse kübersõja ja infosõja mõisteid?

NATO aluslepe on ajale väga hästi vastu pidanud. Seda just sellepärast, et see on raamistik, see on lühike ja rõhutab väär-tusi, millel allianss seisab ning ühtlasi annab aluse selleks, et liitlast ähvardava ohu korral üksteisega konsulteerida ja üksteist kaitsta.

Tõesti, artikkel 5 räägib relvastatud rünnakust. Võib mõtteid vahetada, kas see katab näiteks küberrünnakud või energia kasutamise relvana või info- ja propagandasõja. Aga ma usun, et NATO Washingtoni lepe ja sellel rajanev soli-daarsus on piisav, et tagada kaitse kõigi ähvardavate ohtude vastu. Kui meie ida-naaber ütleb oma doktriinis, et Venemaa võib inforünnakutele või propagan-darünnakule vastata kineetilise vasturün-nakuga, siis ma olen kindel, et NATO mi-dagi sellist oma alusleppesse ei pane.

Kas Eesti on juba praegu valmis pai-gutama NATO ettenihutatud varustu-sedepoosid? Millised ettevalmistused tuleb selleks veel teha?Varustus tuleb eelpaigutada sellise rel-vastuse puhul, mida ei saa väga kiiresti kohale tuua. Aga Ameerika Ühendrii-kide presidendi septembrikuist visiiti meenutades töötame praegugi selle kal-lal, et saaks teoks regionaalne õhuväe väljaõppekeskus Ämaris ja loomulikult tervikuna NATO heidutushoiaku jät-kumine, mille osaks on perioodiliselt roteeruvad maaväeüksused, õhuturbe-lennukid ja mereväe eskaadrid. Liitlaste kohaloleku toetamiseks peab olema ta-gatud vajalik infrastruktuur ning kogu vajalik vastuvõtva riigi toetus. See on samuti meie ülesanne, lisaks omaenda kaitsevõime loomisele.

Lõpetuseks – mis ootab uuel aastal ja edaspidi ees meie tegevväelasi?Kindlasti jätkub infrastruktuuri arenda-mine, valmib mitu kasarmut. Kindlasti on huvitav asuda tööle uute saabuvate relvasüsteemidega Javelin ja CV9035. Kindlasti on tulemas proovikive välis-missioonidel. Tõsi, pärast Afganistani ISAF-i missiooni lõppemist on missioo-nide maht mõneti väikesem, kuid jätkub panustamine Euroopa Liidu missiooni-desse, olgu Põhjala lahingugrupp või NRF, kus on valmiduses meie mereväe laevad. Kaitseväelase amet on kindlasti tulevikuski proovikividerohke.

Kaitseministeerium ja valitsus teevad edaspidigi kõik, et kaitseväelase amet oleks prestiižikas ja et ühiskond tunnus-tataks nende panust, kes on välismis-sioonidele jätnud oma tervise.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

13JUHTIMINE

Ukraina sündmused an-navad tunnistust, et Aleksandr Dugini ku-jundatud ideoloogia „Geopoliitika alused“ ja selle praktiline raken-

damine Gerassimovi doktriinina, mida kinnitavad ka Venemaa föderatsiooni kindralstaabi ülema armeekindral Va-leri Gerassimovi avalikud esinemised ja artiklid, on Venemaa agressiivsete välispoliitiliste tegevuste alus. Venemaa föderatsioon on demonstreerinud jõu-list ja robustset ning kiiret otsustusprot-sessi ja mis kõige olulisem, suutlikkust neid otsuseid ellu viia. Võime eeldada, et tegu on olnud eelneva põhjaliku ja tõenäoliselt pikaajalise planeerimisega, mille alus on mitmekülgsed analüüsid ja Euroopa Liidu ning NATO reaktsiooni-de ja valuläve testimine. Kõike seda või-mendab Venemaa autokraatlik juhtimi-ne, mis tõenäoliselt ei ole jätkusuutlik, kuid lähema kümnendi jooksul kujutab meile reaalset ohtu.

Riskide maandamiseks peavad iga riigi struktuurid olema võimelised läbi-ma otsustusprotsessi kiiremini ja kvali-teetsemalt kui vastane. Otsustustempo peab olema vastasest kiirem kõikidel ot-sustustasanditel poliitilis-strateegilisest kuni taktikalise tasandini.

RIIGIKAITSE ARENGUKAVA EELDAB MUUTUST JUHTIMISESRiigikaitse arengukava ehk RKAK 2013–2022 sätestatud riigikaitseorga-nisatsioon on oluliselt rohkem lõimi-tud kui seda oli eelmine hierarhiline väestruktuur ja seda toetanud struk-tuurid. See eeldab üleminekut uuele juhtimise paradigmale, millega kaasneb nii riske kui ka senisest suuremaid või-

malusi. Riskide neutraliseerimiseks ja võimaluste ärakasutamiseks on oluline neid identifitseerida ja teadvustada ning edasine süstemaatiline läbimõeldud arendustegevus. Uus juhtimise paradig-ma sunnib kasutama de facto üksteisest sõltuvuse põhimõtet: ühises operatsioo-niruumis tegutsevate organisatsioonide võimalust kasutada üksteise võimeid, eesmärgiga täita neile püstitatud üles-anded ja saavutada soovitud tulemus1.

See eeldab fundamentaalset mõtte-maailma muutust ja teadlikku arendust jäigalt vertikaalselt juhtimiselt (kõrgema ülema poolt spetsiifiliselt määratud üles-annete täitmine) pigem horisontaalsele juhtimisele, mille juhtmõte on üksteisest sõltumise tajumine ja sellest arusaamine.

Üksteisest sõltuvuse printsiibi2 põhi-ne juhtimine on juhtide/ülemate kesk-ne; seda suunatakse juhiste ja kavatsuste abil, mis vormistatakse käskudena3. See saavutatakse teadliku toetaja-toetatava suhte määratlemise abil, mis on seotud selge operatsiooniruumi geomeetria, otsustusõiguse delegeerimise ja määrat-letud vastutusega, et parimal moel ka-sutada operatsioonis osalejate võimeid. Selline juhtimine seab suured nõuded ülematele, kes peavad olema sotsiaal-selt ja professionaalselt kompetentsed juhid, sõjaliste juhtimise algteadmistest ja kogemusest üksi ei piisa. Üksteisest sõltumine ei ole ainult koostöövõime, vaid see on arusaamine, et kaitsevägi, Kaitseliit ning nende sisepartnerid ja välisriikide liitlased võitlevad kui üks meeskond ühiste eesmärkide nimel.

OPERATSIOONIRUUMI GEOMEETRIA JA JUHTIMINETänapäevased konfliktid on laiapindsed ning muutuvad ajas ja ruumis kiiresti. See on vähendanud vastutusala piiride kui võitluse kontrollimehhanismi ainu-rolli, tuues sisse uusi kontrollelemente:

a) toetaja–toetatava suhe;b) koordinatsiooniõigus;c) situatsiooniteadlikkuse vahendid;d) lävimine (ingl k liaison);e) ülemate omavaheline suhtlemine

(isereguleerimissüsteem).

Üks oluline edu kriteerium on selge operatsiooniruumi omaniku määra-mine. Operatsiooniruumi omanik vas-tutab sõna otseses mõttes kõige eest, mis toimub temale usaldatud alas. Siia kuulub letaalse ja mitteletaalse tegevuse sünkroniseerimine, olukorra teadlikku-se tagamine nii vastase tegevuse kui ka oma jõudude suhtes. Suurim proovikivi on see, et operatsiooniruumi ülemale otseselt alluvate vägede koosseisu mitte-kuuluvad üksused või funktsionaalsed üksused, mis tegutsevad kogu sõjateat-ri ulatuses, ei pruugi oma tegevustest operatsiooniruumi omanikku teavitada ega temaga oma tegevust koordineeri-da. Sellise olukorra vältimiseks on olu-line, et omaniku staatuses ülemale on

Väikeriigi laiapindsest ja läbipõimunud riigikaitsestRiigikaitse arengukava aastateks 2013–2022 on andnud Kaitseliidule senisest palju avaramad ülesanded Eesti riigi kaitses. Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili tut-vustab kontseptuaalseid põhimõtteid, mis võimaldavad Kaitseliidul ja teistel institutsioonidel koos töötades laia-pindse riigikaitse ülesandeid täita.

Meelis Kiili BRIGAADIKINDRAL

KAITSELIIDU ÜLEM

Uus juhtimise paradigma sunnib kasutama de facto üksteisest sõltuvuse põhimõtet: ühises operat-siooniruumis tegutsevate organisatsioonide võimalust kasutada üksteise võimeid, eesmärgiga täita neile püstitatud ülesanded ja saavutada soovitud tulemus.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

14 JUHTIMINE

tema kõrgem ülem andnud koordinee-rimise õigus kõige tegevuste osas tema vastutusalas.

JUHTIMISE SEOSEDOperatsioonide edu võti on üldjuhul õi-gete juhtimisseoste määratlemine ja või-mete koondamine selle ülema alluvusse, kellel neid vaja on. Traditsiooniliselt on selleks kasutatud operatiivjuhtimis-õiguse (ingl k OPCON), taktikalise juh-timisõiguse (ingl k TACON) jne dele-geerimise meetodit, mis tagab ligipääsu teiste üksuste võimetele. Küll aga ei taga käsuõiguse mehaaniline delegeerimine/käsuliini formaalne ümberkujundami-ne üksteise võimetest sõltumise aru-saama süvenemist ega vii alati koostöö tihendamiseks vajalike pingutusteni.

Efektiivseks juhtimiseks on oluline tunda ja teada riigikaitses osalevate or-ganisatsioonide ülesehitust, tegutsemis-filosoofiat, selle tugevusi ning nõrkusi. Näiteks võib Kaitseliidu liikmeid jao-tada teoreetiliselt kolme kategooriasse: võitlejad, võimaldajad ja võimendajad. Kaitseliit on võrgustik, mida jooni-sel kujutatakse tumedate punktidena (tegevliikmed) ja joontena (sidusus). Keskendumine võitlejatele, kes asuvad ja tegutsevad vaid sõjalises domeenis, jätaks Kaitseliidu potentsiaali kasu-tamata. Osasid tegevliikmeid, kes eri põhjustel ei leia rakendust sõjalistes ük-sustes, saab rakendada võimaldajatena. Nad täidaksid ülesandeid, mis toetavad lahingutegevust, andes seega võimaluse võitlejatel pühenduda sõjaliste ülesan-nete täitmisele ja ettevalmistamisele. Igal Kaitseliidu liikmel on oma profes-sionaalne ja sotsiaalne võrgustik, mis tihti ülesannete täitmisel aktiveeritakse. See tagab võimendusefekti ja lisaväärtu-se, mida alati polegi võimalik ja vajalik suruda Exceli tabelitesse. Kaitse liidu olemuse mittemõistmise tõttu võidakse võimendajaid ja võimaldajaid alahin-

nata ning püüda organisatsiooni ter-viklikkust lõhkuda. Professionaalsust ja sügavat üksteisemõistmist tugevdaval juhtimisel rajanev kollektiivne pingu-tus on väikeriigi võimalus saavutada suurem lahinguvõime kui seda eeldaks väikeriigi ressursside ja sõjaliste võime-te aritmeetiline summa.TOETAJA–TOETATAVA JUHTIMISSEOSToetaja–toetatava juhtimisseos paneb toetavale ülemale vastutuse anda en-dast parim, et toetatava ülema ülesanne saaks täidetud ja eesmärgid saavutatud parimal ja kõige tõhusamal moel. Sel-lises juhtmisseoses ei saa toetav ülem lihtsalt anda oma üksuseid toetatavale ja vabastada end nii vastutusest. Vastu-pidi, kooskõlas kõrgema ülema kavatsu-se ja juhisega peab ta jääma seotuks toe-tatava ülemaga kogu operatsiooni vältel. Ülemad peavad kujundama keskkonna, mis võimaldab üksuste harjumuspärast koostööd ja üksteisemõistmist ning looma ka eeldused situatsioonist tule-nevate ebastandardsete juhtimisseoste rakendamiseks.

Toetaja–toetatava täpse seose määrab kõrgem ülem kooskõlas oma operat-siooni kontseptsiooniga. Kõrgem ülem on ka otsustaja, kui alluvad ei suuda saa-vutada vajalikku koostöötasakaalu. Toe-tatavale ülemale on tagatud juurdepääs toetajate võimetele, tal on õigus anda juhiseid, seada prioriteete ülesannetele ja eesmärkidele jne.

Kõrgemalt ülemalt oodatakse:1. Selgeid juhiseid, prioritee-

te ja toetatava ülema võimu ulatuse määratlemist.

2. Kinnitust, et horisontaalne juh-timine on aktsepteeritud, vajalike tin-gimuste loomist ja alluvatelt ülematelt omavahelise koordinatsiooni ja koostöö nõudmist. Organisatsioonikultuuri loo-

mist, mis tagab horisontaalse suhtlemi-se ja omavahelise usalduse.

3. Alluvate julgustamist kasutama iseregulatsiooni süsteemi etteantud ka-vatsuse piires, mis praktikas tagab üles-annete täitmisel kõige optimaalsema võimekasutuse.

4. Isiklikku panust, kaasatust ning vajadusel selget ja kiiret alluvatevahelis-te erimeelsuste likvideerimist.

Toetatavalt ülemalt oodatakse:1. Vajaduste esitamist toetavatele

ülematele, mis on pidev protsess, mitte ühekordne toiming.

2. Taotleda toetavatelt ülematelt lä-vimist (liaison), et parimal moel integ-reerida toetajate võimeid ülesannete täitmiseks.

3. Määrata toetuse järjekord oma al-luvatele ülematele sarnaselt toetatava–toetaja suhtega.

Toetavalt ülemalt oodatakse:1. Oma rolli ja vastutuse määratle-

mist operatsiooni kontseptsiooni kon-tekstis, et tagada toetatava ülema üles-ande täitmine.

2. Mõistmist, et teatud olukordades võib toetatava ülema eesmärkide saavu-tamine olla suurem prioriteet kui talle endale antud ülesande täitmine.

3. Põhjalikku tutvumist kontsept-siooniga ja arusaamist toetatava ülema operatsiooni kontseptsioonist, et pari-mal moel toetada tema pingutusi.

4. Toetatava ülema koordineerimi-se õiguse mõistmist ja aktsepteerimist ning oma koostööohvitseri saatmist toetatava ülema juurde.

5. Oma üksuste kasutamise või-maldamist toetatavale ülemale koos selleks vajaliku taseme käsuõiguse delegeerimisega.KAVATSUS JUHTIMISE OSASKavatsen Kaitseliidus välja kujundada juhtimise, mis rajaneb operatsiooniruu-mis tegutsevate partnerite koostegutse-misel, ja seda rakendada. See võimaldab erinevate organisatsioonide, struktuu-ride ja üksuste võimeid riigikaitseliste ülesannete täitmiseks parimal võimali-kul moel kasutada ning loob eeldused Kaitseliidu panuse tõhustamiseks Eesti julgeoleku tagamisel. Nimetatud ees-märkide saavutamiseks on vaja erilist tähelepanu pöörata järgmistele asjaolu-dele ja põhimõtetele:

1. Ülemate kompetents, nende-vahelised suhted ja vastastikune usaldus on üksteisest sõltuvate organisatsioo-

Üksteisest sõltuvuse skemaatiline selgitus kõikehõlmavuse võtmes

Riigivõimu teostamise vahendid PSSMII = (PMSEII)

• Poliitiline• Sõjaline• Sotsiaalne• Majanduslik• Infrastruktuur• Informatsioon

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

15

nide juhtimise kontseptsiooni raken-damise peamine eeldus ja vältimatu eeltingimus.

2. Organisatsiooni ülesehituse ja ope-ratsiooniruumi geomeetria kooskõla vastutusalas olevate üksuste ja organi-satsioonide vastutuse ning neile delegee-ritud juhtimistaseme ja õigustega. Väga selgelt peab määratlema operatsiooni-ruumi omaniku ning struktuurid, kes operatsiooni vastutusalal tegutsevad.

3. Operatsiooniruumi omanikul on koordineerimisõigus teiste vas-tutusalal olevate osapoolte üle. Kõik operatsiooni ruumis tegutsevad osapoo-led peavad aru saama omaniku koordi-neerimise ulatusest ja sügavusest. Vas-tavalt kooskõlastatakse kõik tegevused, mida tehakse vastutusala piires.

4. Operatsiooniruumis tegutsevatel osapooltel on selgelt määratletud toeta-ja–toetatava suhe nii kaitseväe, Kaitse-liidu kui ka teiste ametkondade vahel.

5. Operatsiooni prioriteedid on sel-gelt määratletud; see võimaldab ülema-tel määratleda õiget pingutuste raskus-astet neile antud ülesannete täitmiseks.

6. Otsustusõiguse delegeerimine operatsiooni läbiviimisel ja madalama-tel tasemetel otsustamise rakendamine, et kasutada maksimaalselt ära kiirelt muutuva operatsiooniolukorra pakuta-vaid võimalusi.

7. Suurem horisontaalse juhtimise osakaal, et tõhustada koordinatsiooni ja tagada juurdepääs partnerite võimetele ja nende kasutamisele nende otsese al-lutamiseta endale.

Kontseptuaalselt on eriti tähtis paindliku ülesandepõhise organisat-siooni, juhtimise suhte ja operatsioo-niruumi geomeetria tasakaalustatud arendamine koostöös kaitseväe ja teiste ametkondadega.

Väga selgelt on vaja määratleda ope-ratsiooniruumi juhid/ülemad, nende juhtimise pädevus, nende koordineeri-misõiguse ulatus ja sügavus ning nende vastutusala.

Samuti peab väga selgelt olema mää-ratletud funktsionaalsete üksuste (logisti-ka, pioneerid, SOF) spetsiifiline pädevus vastutusalal ja operatsiooniruumi omani-ku koordineerimisõigus nende üle.RAKENDAMINEOn selge, et Eesti-suurune riik oma võimalustega peab saavutama sünergia ressursside kasutamise, kuid, mis veelgi olulisem, ka juhtimisfilosoofia osas. Pa-raku ei ole alati kõik, mis tundub olevat loogiline, ilmtingimata enesestmõiste-

tav. See on tingitud mitmest tegurist, kuid nende ühisosa on, et kõik need kuuluvad inimtegurite tõugu. Näiteks termin õhuke riik kirjeldab sisuliselt seda, et võrreldes suuremate riikidega peame meie oma suveräänsust tagama vähemate inimestega. Kindlasti ei tohi seda terminit kasutada kui vabandust ebakvaliteetse tulemi loomisel, pigem tuleb lähtuda sellest, et väikerahvana peame koondama oma jõupingutused mitte niivõrd ühise vaenlase vastu, vaid ühiste eesmärkide saavutamiseks, mil-leks on riigi iseseisvus ja kodanike hea-olu. Paraku peame tunnistama, et esineb juhuseid, kus ebakvaliteetset tulemit ja seda kõikidel juhtimistasanditel, õigus-tatakse just õhukese riigi ettekäändega. Eesti puhul on tõesti tegu õhukese rii-giga, kuid see peaks olema pigem meid omavahelisele tihedale koostööle sun-div tõsiasi ja tõukama meid rakendama üksteisest sõltuvuse printsiipi.

Üksteisest sõltuvus eeldab intelli-gentse tahte rakendamist. Von Seeckt on öelnud: „Intellekt ilma tahteta on kasutu, tahe ilma intellektita on ohtlik.“ Peame tunnistama, et praegune maailm ja julgeolekukeskkond on läbi põimu-nud ja jagamatu ning moodsaid proovi-kive ei saa lahendada brigaadi raamis-tikus, mõteldes lineaarselt. Me peame saavutama selle, et mitte ainult ohvitse-rid, vaid ka ametnikud on valmis oma mugavustsoonist välja tulema ja hakka-ma mõtlema algoritmiliselt. Konflikt on kombinatsioon füüsilistest, moraalse-test ja kontseptuaalsetest komponenti-dest. Füüsilised tegurid on üsna lihtsalt mõõdetavad, mistõttu on mõistetav, et meie planeerijad tunnevad kiusatust piirduda füüsilise teguriga ja hoiduda, tihti alateadlikult, analüütilisest lähe-nemisest moraalsele ja kontseptuaalsele komponendile. Kaitsetahet, rahva ene-seteadvust, julgust või hirmu ongi raske mõista ja veel raskem, kui mitte võimatu mõõta, kuid nende mittemõistmine või ignoreerimine viib meid paratamatult ohtlike illusioonideni ja enesehävitusli-ke otsuste langetamiseni. Selleks, et mo-

raalset komponenti rakendada, peavad juhid tunnetama ühiskonda, milles me elame, ja selle dünaamikat, mitte klam-merduma dogmade külge, mille juured ulatuvad eelmisesse aastatuhandesse, nõukogude-aegsesse väljaõppesüsteemi ja mõttemaailma. Loomulikult ei ole see kerge ülesanne, ka sõjateoreetik Liddell Hart on oma raamatus „Mõtteid sõjast“ öelnud: „Ainult üks asi on raskem uue idee istutamisest sõjalisse mõttesse, see on vana idee välja saamine sealt.“

Et iga konflikt on ennekõike inim-tegevus, siis on oluline edu kriteerium ennekõike kontseptuaalse komponendi arendamine, sest just see võimaldab adu-da konflikti laiapindsust ning mõista ja sellest tulenevalt ka anda õigeid hinnan-guid, koostada edukaid plaane ja lange-tada õigeid otsuseid. Paraku on kontsep-tuaalne komponent just see, millest meil kõige rohkem vajaka jääb. See tuleneb ennekõike sellest, et oleme alahinnanud kontseptuaalse ja moraalse komponen-di olemust. Juba Napoleon on öelnud: „Sõjas on moraalse komponendi osakaal materiaalsesse kolm ühele“.4

Meie ühiskond on väike, nii nagu ka kaitsevägi ja Kaitseliit. Otsustajad, planeerijad ja elluviijad teavad ja tun-nevad üksteist. See tuleb muuta meie tugevuseks, me peame olema suutelised minema uuele juhtimise paradigmale ja kasutama ressurssi mõtestatult ja tõhu-salt. Selleks on vaja muuta mõttemalli ja hakkama käsitlema laiapindseid proovi-kive mitmekülgselt. Winston Churchill ütles kord: „Härrased, meil on raha ot-sas, on aeg hakata mõtlema.“ Meil ei ole kunagi piisavalt raha, mistõttu peame seda kompenseerima mõtestatud tege-vustega. See on Eesti edu alus ja võima-lus domineerida vastase üle, langetades kiiremaid ja kvaliteetsemaid otsuseid ning haarates sel moel initsiatiivi. Me oleme selleks suutelised.

Märkused:

1 See on laiapindse riigikaitse toimimise vältimatu

eeltingimus, mistõttu tuleb edaspidises arendus-

tegevuses oluliselt suurendada organisatsioonide

omavahelist suhtlemist, dialoogi, et saavutada

ühine käitumisnorm ja operatsiooniteadlikkus.

2 Üksteisest sõltuvuse printsiipi võib pidada

ülesandepõhise juhtimise lahutamatuks osaks

laiapindses riigikaitses.

3 Tegu on tavakohase sõjaväelise protseduuriga,

kuid rõhuasetus on ülema kavatsusel ja soovitud

tulemusel. Vähem tähelepanu pühendatakse

konkreetsete tegevuste ettekirjutamisele.

4 Peter G. Tsouras, Warrior’s Words: A Dictionary of

Military Quotations (London: Cassell, 1992) p. 266.

Me peame saavutama selle, et mitte ainult ohvitserid, vaid ka ametnikud on valmis oma mugavustsoonist välja tulema ja hakkama mõtlema algoritmiliselt.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

16 RESERVVÄGI

On november aastal 2014. Eesti meediaruum on täis plakateid, ribarek-laame, videoklippe ja sõnumeid järgmisel kevadel aset leidva kait-

seväe suurõppuse Siil kohta. Olukorras, kus ajateenistuse läbimine on meessoost kodanikele seadusega pandud kohustus, võib sellise kampaania korraldamine tunduda ebavajalik. Kui kedagi ajateenis-tusse kutsutakse, tuleb tal sinna lihtsalt minna ning jutul lõpp. Kui on vaja osa-leda kordus õppustel, siis samuti. Milleks reklaamida vajadust oma põhiseaduslik-ku kohust täita – ja veel aasta aega ette!? Miks on vaja reservväelasi õppekogune-misel osalemiseks spetsiaalselt motivee-rida, kui oleks võimalik anda lihtsalt käsk ja selle mittetäitmise eest karistada?

KÜSIME TAGASISIDETÕnneks on Eesti riigikaitse korralda-mises järjest enam näha ja tunda täna-päevast, demokraatlikule ühiskonnale kohast mõtteviisi, kus piitsa asemel ka-sutatakse üha rohkem präänikut. Panust ei tehta tuimale käsutäitmisele, vaid hästi informeeritud ja motiveeritud re-servväe formeerimisele, mille liikmed mõistavad oma rolli riigikaitses. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tunda ja mõista riigikaitse kõige olulisemat komponenti – inimest. On tarvis teada, kuidas suhtuvad ajateenistuse läbimisse kutsealused, mida arvavad reservõppe-kogunemistel osalemisest reservväe-lased, millise mulje jätsid läbiviidud õppused seal osalejatele – millega jäädi rahule, mis valmistas pettumuse.

Tänapäevase laiapindse riigikaitse kujundamisel on inimfaktoriga arves-tamisel toeks mitu sotsioloogilist uu-ringut: juba alates aastast 2000 on meil regulaarselt läbi viidud avaliku arvamu-se monitooringut elanikkonna suhtu-misest riigikaitsesse, viimased kaheksa aastat on igal aastal toimunud kutse-aluste ja ajateenistusest reservi arvatute

küsitlused, neljandat aastat järjest on korraldatud küsitlusi reservõppekogu-nemisel osalejate seas.

Alljärgnevas tutvustan lühidalt tä-navusel kaitseväe õppusel Kevadtorm 2014 läbi viidud küsitluse tulemu-si. Alustaksin aga hoopis andmetega kaitse ressursside ameti tellimusel suvel läbi viidud uuringust „Arvamused kait-seväest enne ja pärast ajateenistust“. Ka selle uuringu raames küsitletud värskete reservväelaste jaoks oli just Kevadtorm see õppus, mis pani punkti nende kaitse-väelisele väljaõppele ajateenistuses.

Küsitlustulemused osutavad selgelt, et rahulolu läbitud ajateenistusega on üks peamistest faktoritest, millest sõltub reservväelase valmisolek tulevikus õppe-kogunemistel osaleda. Läbi aastate on oma ajateenistusega rahule jäänud kesk-miselt kaks kolmandikku ning rahulole-matuna on ajateenistusest lahkunud kol-mandik reservväelastest. Kui esimestest väljendas tänavuses küsitluses valmis-olekut tulevikus reservõppekogunemisel osaleda 64 protsenti, siis teisest grupist vaid neljandik. Seos on ilmne (vt tabel 1).

Uuringule „Kutsealuste ja reserv-väelaste arvamused kaitseväest enne ja pärast ajateenistust“ 2014. aastal vastas 489 reservväelast.

Kevadtormile kutsutud reservväelas-te suhtumine õppustele tulekusse oligi ligikaudu sarnane nagu neil, kes kevadel reservi arvatutest ajateenistusega rahule jäid – hea meelega tuli õppusele 27 prot-senti ja kohusetundest 46% (joonis 1). Kuid tuleb arvestada, et RÕK-ile jõudis reaalselt osalema vaid veidi üle 50 prot-sendi sinna kutsututest – küllap leidsid need reservväelased, kelle jaoks osalemi-ne äärmiselt vastumeelsena tundus, eri-nevaid põhjusi sealt kõrvale jäämiseks.

Nii nagu ajateenistusega rahulolu mõjutab valmisolekut tulevikus reser-võppekogunemisel osalemiseks, nii saab reserv õppekogunemise õnnestumist hinnata sellest lähtuvalt, kui paljud sinna kutsutud reservväelased oleksid tulevi-kus valmis seal taas osalema. Kevadtorm 2014-l osalenud reservväelastest oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis ja järg-mise kutse korral RÕK-il osalema 58%, seda ei oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis tegema kolmandik (vt joonis 2).KAITSELIITLASED ON ENDAS KINDLADErinevalt varasematest aastatest küsitleti sel korral ka õppustel osalenud kaitse-liitlasi – neid oli vastanute seas üle poole (492). Et kaitseliitlased on harjunud va-batahtlikuna riigikaitsesse panustama, on nende motivatsioon ja hoiakud õp-puste suhtes ootuspäraselt positiivsemad kui kaitseväe üksuste koosseisus osale-

Reservväelaste arvamused õppusest Kevadtorm 2014

Juhan Kivirähk

Reservväelaste arvamusküsitlustest saadud tagasiside aitab paremini reservõppekogunemisteks valmistuda.

KUI TEID MÕNE AJA PÄRAST KUTSUTAKSE RESERVVÄELAS-TE ÕPPEKOGUNEMISELE, SIIS

KÕIK VASTAJAD JÄI AJATEENISTU-SEGA RAHULE

EI JÄÄNUD AJATEENISTUSE-GA RAHULE

… läheksite hea meelega 18% 25% 3%

… oleksite valmis kohust täitma

33% 39% 22%

… jätaksite võimaluse korral minemata

34% 26% 50%

… see oleks täiesti vastumeelne

6% 2% 17%

Ei oska öelda 9% 9% 9%

Tabel 1. Valmisolek RÕK-il osalemiseks sõltuvalt rahulolust ajateenistusega.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

17

nud reservväelastel. Õppekogunemisele tuli hea meelega 50% ja valmisolekust oma kohust täita 22% kaitseliitlastest, tu-levikus oleks seda kindlasti või tõenäoli-selt valmis taas tegema 85 protsenti.

Erinevused on märkimisväärsed, mistõttu keskendumegi käesolevas ar-tiklis kaitseväe üksuste koosseisus osa-lenud reservväelaste küsitlemisel saa-dud tulemustele – nimelt need andmed näitavad meie kaitseväe reservi tegelik-ku valmisolekut ja motivatsiooni.

KORRALDUSE MÕJUÕppuste üksikuid aspekte hinnates jäädi kõige enam rahule korraldajate suhtumisega õppekogunemisel osale-jatesse ning nende teadmiste ja oskuste tasemega (88% ja 89%). Nii kõrged hin-nangud teevad kaitseväe isikkoosseisule kahtlemata au.

Ka saabumise korralduse ja varustu-se väljajagamisega oli rahulolu küllaltki suur (78%), õppuse üldise korraldusega aga mõnevõrra väikesem (66%). Eesti kaitseväe varustus pälvib positiivse hin-nangu 60 protsendilt reservväelastest.

Oluliselt väikesemaks jääb rahulolu toitlustamisega (49%). Kõige rahulole-matumad on aga osalejad õppuste aja eest makstud tasuga – rahule jääb sellega 27%, rahulolematuid on 70% (vt joonis 3).

Võrreldes eelmise, aastal 2013 läbi vii-dud küsitlusega, on vastajate hinnangud enam-vähem samal tasemel või mõne-võrra langenud. Paranenud on hinnang RÕK-ile saabumise korraldamisele ja va-rustuse väljavõtmisele, kuid oluliselt on langenud hinnang toitlustamisele ning mullusest veelgi suuremat rahulolema-tust tekitab õppuste eest tasustamine.

INFORMEERITUSKindlasti on üks väga oluline eeldus RÕK-i õnnestumiseks reservväelaste informatsiooniline ettevalmistus. Kui kaitseliitlastest on suur osa taolistel õppustel juba korduvalt osalenud ja ka esmakordselt osalejad saavad tugineda oma kogenumate kaaslaste teadmistele, siis kaitseväe üksuste koosseisu kutsu-tud reservväelased osalesid õppekogu-nemisel valdavalt esimest korda.

Kui 39 protsendi reservväelaste jaoks on õppuste eel antud info olnud täies-ti arusaadav, siis pooltele vastanutest on info olnud küll üldiselt arusaadav, kuid tekitanud kohati ka segadust ning 10% hindab õppekogunemisi puuduta-va info täiesti arusaamatuks. Õppuste eel jagatud informatsiooni hulka hin-dab täiesti piisavaks 38 protsenti, 51

Joonis 1. Kuidas te iseloomustate oma suhtumist osalemisse õppekogunemisel?(Kevadtorm 2014 kaitseväe üksuste koosseisus osalenud reservväelased, 333 küsitletut)

Joonis 2. Kas oleksite valmis osa võtma järgmisest õppekogunemisest?(Kevadtorm 2014 kaitseväe üksuste koosseisus osalenud reservväelased, 333 küsitletut)

Joonis 3. Hinnangud õppekogunemise erinevatele aspektidele.(Kevadtorm 2014 kaitseväe üksuste koosseisus osalenud reservväelased, 333 küsitletut)

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

18 RESERVVÄGI

protsenti tunnistab aga, et infot oleks võinud rohkem olla ning 10% leiab, et infot oli väga vähe. Nii info hulga kui ka mõistetavuse kohta antud hinnangud on aasta-aastalt paranenud, kuid, nagu näha, on arenguruumi veel piisavalt.

Oma teadmisi enda kohustustest re-servväelasena sõjalise konflikti korral peab väga heaks vaid 5% ja küllaltki heaks ligi pooled (47%) küsitletud re-servväelastest. Pigem halvaks või väga halvaks peab oma informeeritust 40%. Et küsimustikke täideti vahetult pärast õppuste lõppu, näitab suur halvasti informeeritute osakaal, et midagi olu-list reservväelaste ettevalmistuses jäi tegemata.

Teemade seas, mille kohta oleks enne õppekogunemist vaja rohkem infot anda, tõusevad esile parem ülevaade õppuste sisust (59%), riietusest/varustusest, mida on vaja endal kaasa võtta (50%) ja mille olemasolu tagab kaitse vägi (38%) ning õppekogunemisel tasustamisega seon-duv (33%) (vt joonis 4).

Järjest paranevast informeeritusest annab tunnistust asjaolu, et pea kõikide teemade suhtes on infovajadus aastate jooksul kahanenud. Võrreldes eelmise

aastaga on olulisem info õppuste sisu, vaba aja olemasolu, toitlustamise ning tööandja kohustuste suhtes.

TASUST SÕLTUBKüsitluses tunti huvi, mis motiveeriks reservväelasi tulevikus RÕK-il osalema. Selgub, et osalemise motivatsiooni aitaks kõige paremini tõsta kõrgem teenistus-tasu – seda peab oluliseks 72 protsenti kü-sitletud reservväelastest. Märksa vähem, kuid olulisuselt teisena, tuuakse esile õi-geaegset ja põhjalikku teavitamist (32%). Järgnevad ühiskondlik tunnustus ja töö-andja positiivne suhtumine (joonis 5).

Tõepoolest ongi praegusel ajal ühis-konnas käimas diskussioon reservõppe-kogunemisel osalejate paremast tasus-tamisest. Selle saavutamine peaks aga eeldama kokkulepet tööandjatega – oleks mõeldamatu, et kaitsevägi hakkaks RÕK-il osalevat reakoosseisu tasustama kõrgemalt kui oma kaadrikaitseväelasi!

Küsitluses sisaldusid küsimused ka reservväelaste üldiste riigikaitseliste hoiakute kohta: millised on nende aru-saamad Eesti peamistest julgeolekutaga-tistest, NATO rollist ja iseseisvast kaitse-võimest, kui suur on valmisolek osaleda

riigikaitses. Jätame need siin kohal ruu-mipuudusel lähemalt käsitlemata, mär-kides vaid, et üldiselt on reservväelaste huvi riigikaitse teemade vastu suur (väga suurt huvi tunneb riigikaitse vastu 23%, mõningal määral on sellest huvitatud 57%) ja nende arusaamad ja hoiakud on riigikaitsjatele kohased.

OOTUSED JA TEGELIKKUSÜldkokkuvõttes võib pidada reservväe-laste üldist meelestatust Eesti riigikait-se ja sellesse omalt poolt panustamise suhtes positiivseks ja nende kaitsetahet suureks. Küll osutub tihti probleemiks õppekogunemisele tulnute ootuste ja tegelikkuse kokkuviimine. Reservväela-sed tulevad õppustele sooviga leida seal hästi organiseeritud ja mõtestatud tege-vust, tutvuda kaitseväe uue tehnikaga, omandada uusi oskusi. Õppekogune-mise kohta tehtud omapoolsetes mär-kustes tuuakse esile, et need ootused ei saanud mitmel puhul täidetud – kurde-takse tegevuse vähesust, lahingukontak-ti puudumist vastasega jms.

Uuringuandmeid detailsemalt ana-lüüsides tundus, et osaliselt sõltub õp-pustega rahulolu ka väeüksuse liigist. Võib arvata, et n-ö „päris kaitsevägi“ – jalaväeüksused, õhutõrje- ja suurtüki-vägi – on reservväelaste seas kõrgemalt koteeritud, toetavad tegevused (tagala, logistika) aga vähem populaarsed. Efek-tiivselt toimiva reservväe jaoks oleks aga oluline, et iga reservväelane tunnetaks oma rolli üldises tervikus. Kui omal ajal peeti näiteks arvutinohikuid lahingu-väljale kõlbmatuiks, siis tänapäeva sõ-dades võib „patsiga poiste“ rühm eten-dada lahingu võitmises otsustavat rolli.

RÕK-i eesmärk ei ole ju selles, et iga reservväelane saaks kujuteldava vastase pihta põmmutada, vaid erinevate üksus-te formeerimise, positsioonidele paigu-tamise ja nende koostöö harjutamine. Ka need üksused, mis peavad kogu aja pü-sima samadel positsioonidel, on õppuse üldiseks õnnestumiseks tähtsad. Kuid taoline arusaam õppuse sisust ja eesmär-kidest tuleks juba enne õppuste algust re-servväelasteni viia. Seetõttu on igati ko-hane, et artikli alguses mainitud õppuse Siil informatsioonilise ettevalmistusega on juba varakult algust tehtud.

Oleks väga oluline, et kõigi reserv-väelasteni jõuaks järgmise aasta suur-õppuse deviis: „Iga okas loeb!“ Muuhul-gas ka see okas, mis konkreetsel õppusel ei peagi kedagi torkama, kuid mille te-ravusest ja valmisolekust sõltub samuti kogu ürituse edu.

Joonis 4. Mille kohta oleks enne õppekogunemist vaja rohkem infot anda?

Joonis 5. Mis motiveeriks teid õppekogunemisel osalema?

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

19

Sõjalist kaitset üles ehi-tades tavatseme lähtuda loogikast, et kui õpetame välja ja varustame ühe pa-taljoni ning laseme selle Kevadtormi eksamilt läbi,

on meil üks ühik sõja-aja (SA) üksuste tabelis lisaks, millega võime vajadusel arvestada. On üksuste tootmise plaan, komplekteeritava üksuse komposit-siooni kirjeldamine, vastavalt sellele kutsealuste sisse võtmine, väljaõpeta-mine, kokku harjutamine, varustamine, reservi arvamine, õppekogunemisele kutsumine, ohu korral mobiliseerimine ja Eesti kaitsmiseks kasutamine. Lihtne, loogiline, reaalselt hoomatav ja tehtav.

Samuti tavatseme lähtuda põhimõt-test, et kaitsevägi on loodud ja eksistee-rib demokraatia kaitsmiseks, mitte selle praktiseerimiseks. Kõik saavad aru, et kuna sõja ajal on väga oluline juhtimis-ühtsus ja kiire käsu täitmine, tuleb käsu andmist ja täitmist ka rahuajal (RA) all-üksustele antava väljaõppe andmisel har-jutada. Käsuõiguse karm rakendamine ju eristabki sõjaväge tsiviilstruktuuridest.

Meie sügav veendumus on, et sõdu-rist üksuse koosseisus on reaalselt kasu vaid teatud mentaalses seisundis, kus tema mõttemaailma keskpunkt on tema üksus ja isikliku soorituse parendamine üksuse meeskonnatöös. Sellise seisundi saavutamisele on suunatud ka rahuaeg-ses ajateenistuses rakendatav sõjaväeli-se organisatsioonikultuuri programm, mille üks taotlus on tõrjuda heale soori-tusele kontsentreerumist segavad fakto-rid mentaalsele orbiidile. Võitlejale an-takse käsk ja nõutakse ettekannet käsu täitmise kohta – seni, kuni käsk ei ole kuritegelik, pole absoluutselt oluline, milline on käsutäitja isiklik suhtumine käsutäitmisesse. Tugevad üksused are-nevad proovikivides karastudes ja ka nõrgemad ketilülid on sunnitud saama tugevamaks, et kogu kett ei peaks nende pärast olema püsivalt pinges.

Eelnevaga on käsuõigust rakendav ja üksuste väljaõpetamisele keskendunud kaitsevägi enese jaoks inimkomponendi ja -tahtega arvestamise küsimuse suures pildis lahendanud. Sõjaaja võimekuste tabelites on logistiline ressurss ja inimres-surss sarnase kaaluga – mõlemat napib.

Umbes selline on autori hinnangul rii-gi sõjaliseks kaitseks valmistumise loogika ja mõttemall kaitseväe poolt vaadatuna.RIIGIKAITSE ÜLESEHITAMISE NÄHTAMATU OSAHeitkem nüüd pilk arutlusjadale, mis on vähemalt sama loogiline ning reaaleluli-selt kehtivamgi kui eelnevalt esitatu.

Et üksused formeeritakse inimestest ja relvasüsteeme juhivad inimesed, on riiki füüsiliselt kaitsvate inimeste ole-masolu palju kriitilisema tähtsusega kui üksuste varustus ja relvasüsteemid ise. Riigi sõjaliseks kaitsmiseks ettevalmista-tud inimeste hulk on Eestis alati piiratud, relvastuse ja varustuse osas on aga selgelt võimalikud erinevad kombinatsioonid.

Vähe sellest, et sõjalise kaitse elluvii-miseks välja õpetatud inimeste kogum on piiratud, märkimisväärne osa neist ei pruugi s a a d a ja/või t a h t a vajadusel riiki kaitsta. Päeval, mil puhub sõjasarv, saab just kaitseväe ja Kaitseliidu tegev- ja reservväelaste osamahtusid arves-tades üheselt reservväelaste kaitsetahe määravaks, kas mobilisatsioon õnnes-tub vajalikus mahus või mitte. Seetõttu võime öelda, et Eesti reservväelaste te-gelik kaitsetahe on julgelt olulisim in-

dikaator, millega hinnata Eesti iseseisva kaitsevõime rakendatavust ja loodava heidutuse piisavust.

Eesti iseseisva kaitsevõime heidu-tusvõimsusest sõltub otseselt liitlaste valmidus Eestit kaitsta. Reaalselt aida-takse eelkõige neid, kes endid ise kaitsta suudavad. Eesti toetamise valmidusest sõltub omakorda liitlaste reageerimis-kiirus, mis sisaldab mahukat protsessi poliitilise toetuse otsuse langetamisest liitlasvägede reaalse Eestisse siirmiseni.

Seepärast tuleb riigikaitse arendajatel ja riigikaitses osalejatel enesele selgelt aru anda, et kõik iseseisva kaitsevõime väljaarendamiseks tehtavad investeerin-gud relvastusse, varustusse, väljaõppes-se ja taristusse taanduvad tõe hetkel – reaalse mobilisatsiooni läbiviimisel – reservväelase isiklikule otsusele: kas panna enda ja oma pere heaolu ning elu Eesti vabariigi kaitseks ohtu või mitte?

Paradoks seisneb siin selles, et hästi väljaõpetatud, relvastatud, varustatud ja logistiliselt tagatud, kuid kaitsetahteta sõjaväel on jõudu napilt rohkem kui sajal surnud karul. Kui me ei panusta kaitse-tahtesse, ei pruugi me saada võimalustki kasutada seda füüsilist ressurssi, millesse panustamisele keskendunud oleme.

Niisiis, Eesti vabariigi püsimiseks on kriitiliselt oluline Eesti rahva ja eriti selle sõjaliseks tegevuseks väljaõpetatud osa – reservväelaste – suur kaitsetahe ja sellesse panustamine.RESERVVÄELASTE KAITSETAHTE MÕÕTMINEReservväelaste kaitsetahte dünaamikat on mõõdetud süsteemselt viimased neli aastat, korraldades reservväelaste arva-musuuringuid kaitseväe peastaabi stra-teegilise kommunikatsiooni osakonna, valitud uuringufirma ja kaitseväe üksus-te koostöös. Reservväelaste arvamusi ko-gutakse reservväelaste õppe kogunemiste (RÕK) lõppfaasis arvamusküsimusti-kega. Arvamusküsimustikud sisaldavad küsimusi ja uuring mõõdab reservväe-laste suhtumisi kahes grupis: esiteks hin-nangud RÕK-i läbiviimisele ja teiseks üleüldised riigikaitselised hoiakud ning sealhulgas riigikaitses osalemise valmi-dus rahu- ja sõjaajal.

Esimestel aastatel oli uuringu tulem üldkokkuvõte, mis võis jääda konkreet-se RÕK-i läbiviijatele umbisikuliseks ja vähepraktiliseks.

Kaitsetahe on riigikaitse raskuskeseArtiklis on 2014. aasta reservväelaste arvamusuuringu tulemeid käsitletud laiemas riigikaitselises kontekstis. Artik-kel väljendab autori mõtteid, kuidas reservväelasi paremini riigikaitsesse kaasata ja on suunatud eelkõige laiapindse riigikaitse ja sõjalise kaitse ülesehitamise planeerijatele ning ajateenijaid ja reservväelasi väljaõpetavatele tegevväelastele.

Evert Paas MAJOR

KVPS STRATEEGILISE

KOMMUNIKATSIOONI

OSAKONNA

STAABIOHVITSER

RESERVVÄELASTE

ARVAMUSUURINGU

PROJEKTIOHVITSER

RESERVVÄGI

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

20

29  

65  

50  

29  19  

6  2   0  

0%  

20%  

40%  

60%  

80%  

100%  

KV   KL  

Tulin  hea  meelega   Olin  valmis  kohust  täitma  

Võimalusel  oleks  tulemata  jätnud   Tulin  täiesB  vastumeelselt  

30   21   31   29  

32   42  48   50  

30   32  20   19  

8   5   1   2  

0  

20  

40  

60  

80  

100  

120  

2011   2012   2013   2014  

Tulin  hea  meelega   Olin  valmis  kohust  täitma  

Võimalusel  oleks  tulemata  jätnud   Tulin  täies@  vastumeelselt  

56   56   51   50   55  

18  8   24   20  

22  

16  13  

18   19   15  10  

23  7   11   8  

0  

20  

40  

60  

80  

100  

120  

2009   2010   2011   2012   2013  

Osales   Kutse  ei  jõudnud  adressaadini   Vabasta<     Ei  ilmunud  

RESERVVÄGI

Möödunud aastal alustasime reserv-väelaste arvamuse mõõtmist kõigi suu-remate Kevadtormi raames läbiviidud kaitseväe (KV) õppekogunemiste lõi-kes, et RÕK-ide läbiviijad saaksid taga-sisidet konkreetselt enda läbiviidud õp-pekogunemiste kvaliteedi kohta. Sellise lähenemise loodetavaks tulemiks sead-sime rakendusliku väärtusega informat-siooni andmise RÕK-ide läbiviijatele õppe kogunemiste probleemsete koh-tade tuvastamiseks ja parendamiseks, et parandada nii kaitseväe üleüldist RÕK-ide läbiviimise kvaliteeti. RÕK-ide läbiviimise kvaliteedist ja RÕK-ilt saadud kogemusest sõltub ju otseselt reservväelaste rahulolu õppekogune-misega ja valmidus osaleda järgmisel RÕK-il või kõige kriitilisemal juhul ise-gi mobilisatsioonil.

Tänavu mõõtsime õppuse Kevad-torm 2014 raames esmakordselt ka Kaitseliidu (KL) läbiviidud RÕK-idel osalenud reservväelaste kaitsetahet. Ar-vamusuuringus osales kokku 830 KV ja KL reservväelast, mis moodustas 73% RÕK-idel osalenutest ja on selle uurin-gusarja seni esinduslikem valim ja suu-rim osalusprotsent.

Järgnevalt heidame pilgu reservväe-laste arvamusuuringu tulemite dünaa-mikale mõõdetud perioodil ja analüüsi-me tulemeid.

RESERVVÄELASTE ARVAMUSUURINGUTE TULEMID 2010–2014Järgnevad diagrammid on esitatud nii, et reservväelaste arvamusgrupid, mil-lele riigi kaitse saab kindlamalt toetuda, on esitatud vertikaalteljel allpool, n-ö kahe jalaga maas, ja riigikaitse jaoks n-ö õhus olevad arvamusgrupid on esitatud ülalpool.

Et mõõta saab vaid nende reservväe-laste arvamust, kes on RÕK-ile tulnud, peame esmalt selgeks tegema, kui pal-ju kutsutud reservväelastest RÕK-idel osaleb ja mis asjaoludel nendel ei osale-ta (vt joonis 1).

RÕK-ile kutsutute jagunemine on oluline seetõttu, et see on ainuke mõõ-dik, mis annab meile informatsiooni reservväelaste kohaletuleku kohta, kui selleks on riigikaitseline vajadus.

Diagrammilt võime lugeda, et aasta-tel 2009–2013 oli KV ja KL RÕK-idele kutsutud reservväelaste riigikaitseline käitumine iseloomustatav järgmiste keskmiste parameetritega: kutsututest osales 54%, kutset ei saanud kätte 18%, erinevatel põhjustel vabastati 16%, ko-

Joonis 1.

Joonis 2.

Joonis 3.

hale ei ilmunud 12%, kutse kätte saanud reservväelastest osales 66%.

RÕK-ilt vabastamise põhilised põhju-sed on reservis oleva isiku mittevastami-ne kehtestatud tervisenõuetele, õppimine kõrgkoolis, vajadus osaleda Eestis põllu-

majandustöödel, raske perekondlik või majanduslik olukord (KVTS § 76 lg 1–3).

Kutsete mittejõudmine adressaadini 18% juhtudest on kahtlemata kahetsus-väärne näitaja, mis tuleneb reservväe-laste hoolsusest oma kontaktandmete

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

51   45   54   63  

49  47   36  

29  

0  

20  

40  

60  

80  

100  

120  

2011   2012   2013   2014  

Kindlas3  või  tõenäoliselt  jah   Kindlas3  või  tõenäoliselt  ei  

21

grammidelt, et KL reservväelased suh-tuvad õppekogunemisel osalemisse üle kahe korra positiivsemalt võrreldes KV reservväelastega. KL reservväelaste riigi-kaitselised suhtumised on kõigi küsimus-te lõikes märkimisväärselt positiivsemad võrreldes KV reservväelaste suhtumisega.

Samas näeme, et KV reservväelaste RÕK-idel osalemisse suhtumise trend on positiivne: hea meelega RÕK-ile tul-nud reservväelaste osakaal on jäänud küll samaks, kuid kohuse täitmiseks valmis oleva arvamusgrupi osamaht on tõusnud ligi 2,5 korda selle arvelt, et võimalusel tulemata jäänud reserv-väelaste osakaal on oluliselt vähenenud ja täiesti vastumeelselt RÕK-ile tulijate osakaal on vähenenud neli korda.

Edasi vaatame reservväelaste valmi-dust osaleda järgmisel õppekogunemi-sel (joonis 4 ja 5).

Diagrammidelt näeme esmalt, et nii KV kui ka KL reservväelaste valmidus osaleda järgmisel õppekogunemisel on väikesem kui suhtumine sellel RÕK-il osalemisse, kus arvamusküsitlusele on vastatud. See tulevikukäitumist puudu-tav suhtumine võib olla põhjustatud nii läbitud RÕK-il saadud kogemustest kui ka arvamusküsimustiku täitmisel tunta-vast õppuseväsimusest.

Teiseks näeme, et „Jah, kindlasti“ ar-vamusgrupp on KL reservväelaste hul-gas ligi kolm korda suurem võrreldes KV reservväelastega. Selline erinevus räägib KL reservväelaste sisulisusest riigi kaitses osalemisel, oma pere, lä-hedaste ja rahva kaitsmise võimaluste analüüsi läbitusest ja selgest arusaamast ning valikust, mida riigi kaitsmiseks valmistudes vaja treenida on.

Järgmiseks heidame pilgu dünaamika-le, mis puudutab reservväelaste hinnan-guid Eesti kaitstavusele (joonis 6 ja 7).

Diagrammidelt võime lugeda, et KV reservväelaste usk Eesti kaitstavusse on agressiivses tõusutrendis ja lähenemas KL reservväelaste üsna kõrgele tulemu-sele 81%.

Vaadakem nüüd olulisimat indikaa-torit, milleks on autori arvates reserv-väelaste valmidus osaleda isiklikult füü-siliselt Eesti iseseisva kaitse elluviimisel (joonis 8 ja 9).

Sellelt diagrammilt saame luge-da reservväelaste hinnangut iseenda tuleviku käitumisele väga ohtlikus olu-korras, mis võib lõppeda reservväelas-te enda surmaga ja tähendada seetõttu reservväelasele teadlikku vahetuskaupa anda enda elu oma pere ja lähedaste turvalisuse ja heaolu alalhoidmiseks.

Joonis 4.

Joonis 5.

Joonis 6.

värskendamisel rahvastikuregistris ja ehk ka valikust mitte minna järele tähi-tud kirjale, milles on RÕK-i kutse. Oma osa on siin muidugi ka kaitseväe piira-tud võimel kontrollida ja värskendada reservväelaste kontakte omal käel.

Vaatame järgmiseks dünaamikat, mis puudutab reservväelaste suhtumist õppe kogunemisel osalemisse. Lisaks hei-dame pilgu KV ja KL suhtumiste võrd-lusele käesoleval aastal (vt joonis 2 ja 3).

Suurte suundumustena näeme dia-

16   9  21   17  

33  31  

39   41  2  

9  

10   9  29   31  

22   20  

20   19  9   13  

0  

20  

40  

60  

80  

100  

120  

2011   2012   2013   2014  

Jah,  kindlas5   Tõenäoliselt  küll   Ei  oska  öelda   Tõenäoliselt  mi@e   Kindlas5  mi@e  

17  

49  41  

36  9  

5  20  

9  13  1  

0  

20  

40  

60  

80  

100  

120  

KV   KL  

Jah,  kindlas9   Tõenäoliselt  küll   Ei  oska  öelda   Tõenäoliselt  miDe   Kindlas9  miDe  

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

63  81  

29  14  

0  

20  

40  

60  

80  

100  

KV   KL  

Kindlas3  või  tõenäoliselt  jah   Kindlas3  või  tõenäoliselt  ei  

22 RESERVVÄGI

Näeme, et valmidus osaleda Eesti iseseisva kaitse elluviimisel on püsinud nelja aasta jooksul üsna stabiilsena ja keskeltläbi 75% KV reservväelastest on vajadusel valmis Eestit kindlasti või tõe-näoliselt kaitsma. KL reservväelaste riigi-kaitsevalmidus on veelgi suurem, 91%.

Sisulised kommentaarid selle dia-grammi tähendustele riigikaitselises kontekstis on esitatud järgmises peatükis.

ANALÜÜS JA JÄRELMIDÜleüldiselt võime praegu reservväelas-te kaitsetahtega absoluutskaalal rahul olla. Valmidus osaleda iseseisva kaitse elluviimisel kindlasti või tõenäoliselt on suur 75% KV reservväelaste ja ideaali-lähedane 91% KL reservväelaste seas – need on muljetavaldavalt positiivsed tulemused.

Soovides hinnata reservväelaste kaitse-tahet realistlikult, peame arvestama järg-miste taustafaktidega. Need head tulemu-sed on saadud selle 54% reservväelaste, kes RÕK-idele kohale tulid, ehk Eesti va-bariigi riigikaitselistest huvidest lähtudes reservväelaste parema poole suhtumisi mõõtes. Lisaks peame tõsiselt arvestama selle parema poole reservväelaste siseste arvamusgruppide mahtude dünaamikat. Et iseseisva kaitse elluviimisel on „tõe-näoliselt küll“ osalejate arvamusgrupp suurim KV reservväelaste hulgas, moo-dustades lausa 48% KV reservväelastest ja KL reservväelaste osas suuruselt teine grupp 26%-ga, tuleb pingutada just selle grupi parema kaasamise nimel.

Uskudes, et „jah, kindlasti“ grupp ongi kindlad Eesti riigi kaitsjad, jääme me „tõenäoliselt küll“ riigikaitsjate gru-pi osas hätta selles osas, kui palju võime nende peale loota mobilisatsiooni välja-kuulutamisel – kas reaalseid kohaletu-lijaid on 50%, 70% või hoopis 30%? Et tegu on suurima arvamusgrupiga, ilma kelleta mobilisatsioon väga tõenäoliselt ei õnnestu, ei saa reservväelaste kaasa-mise programmile seada madalamat eesmärki kui saavutada arvamusgrup-pide suhtumises ja käitumises täielik level upgrade. See tähendab, et iseseisva kaitsetegevuse eduka elluviimise eeldus on, et reservväelaste suhtumiste ja te-gutsemiste skaalal tõuseksid RÕK-idel ja reaalses riigikaitses nüüdsed „tõenäo-liselt mitte“ osalejad „tõenäoliselt küll“ osalejateks ja „tõenäoliselt küll“ osale-jad „jah, kindlasti“ osalejateks.

Arvan, et reservväelaste riigikaitse-liste suhtumiste ja tegutsemiste hüppe-line paranemine on võimalik juhul, kui riigi ja kaitseväe tasandil on lahendatud

reservväelaste probleemküsimused, mis takistavad neil riigikaitses osaleda. RA RÕK-idel osalemist lihtsustavad prak-tikas riigi tasandil loodud lahendid sisse tulekute säilitamiseks ning tööand-ja ja/või ülikooli mõistvus ja vastutu-lek RÕK-il osalemise võimaldamiseks.

Eelkõige vajab vastust reservväelase aus küsimus riigile: milles väljenduvad minu kui reservväelase eristaatus, ühis-kondlik tunnustus ja näiteks maksusoo-dustused võrreldes nende meestega, kes pidasid riigikaitseks valmistumist raisa-tud ajaks ja valisid viilimise tee?

Joonis 7.

Joonis 8.

Joonis 9.

28  18  

29   27  

47  51  

44   48  

0   12   11   8  17   13   12   13  8   7   7   4  

0  

20  

40  

60  

80  

100  

120  

2011   2012   2013   2014  

Jah,  kindlas6   Tõenäoliselt  küll   Ei  oska  öelda   Tõenäoliselt  miAe   Kindlas6  miAe  

27  

65  

48  

26  8  

5  13  3  4   1  

0  

20  

40  

60  

80  

100  

120  

KV   KL  

Jah,  kindlas8   Tõenäoliselt  küll   Ei  oska  öelda   Tõenäoliselt  miCe   Kindlas8  miCe  

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

23

Kõrvalepõikena juhin tähelepanu asjaolule, et rahuaja RÕK-ile kutsutu-test tuleb kohale keskmiselt 54% KV ja KL reservväelasi ning valmidus osaleda kindlasti Eesti iseseisva kaitse elluviimi-sel on 27% KV reservväelaste ja 65% KL reservväelaste hulgas värskeimate and-mete põhjal. Rahuajal mõõdetud käitu-mise ja sõjaaja arvatava käitumise vahe seisneb selles, et rahuaja tingimustes on RÕK-ile minekuga seotud probleemis-tik reservväelase poolt vaadatuna oluli-selt väikesem võrreldes olukorraga, kui tuleb reageerida mobilisatsioonikutsele. Esimesel juhul on aega oma elurütmi ümber korraldada neli kuud, teisel juhul tuleb reageerida loetud tundide jooksul. Lisaks ajafaktorile on inimkesksusest lähtudes olulised mitu asjaolu, mis või-vad kallutada reservväelast mobilisat-siooni korral mitte kohale tulema.

VASTAMIST OOTAVAD KÜSIMUSEDReaalseks osalemiseks sõjaaja kaitse-tegevuses on vaja riigi tasandil lahen-dada veelgi raskemad küsimused. Kui soovime, et reservväelane teeb mobi-lisatsiooni korral valiku kindlasti kait-setegevuses osaleda, peavad tal olema juba rahu ajal vastused järgnevatele määrava tähtsusega küsimustele:

(a) mis saab minu perest ja lähedas-test sel ajal, kui ma riiki kaitsen? Kes nad vajadusel sõja jalust turvalisse koh-ta toimetab?

(b) kuidas mu pere hakkama saab, kui ma peaksin riiki kaitstes langema? Millised on riiklikud tagatised selleks puhuks?

(c) kas ja kuidas saan ennast oma pere ja lähedaste käekäiguga kursis hoi-da? Kuidas saavad mu pere ja lähedased infot minu olukorra kohta?

(d) kas ja kuidas saan mina rindelt toetada oma lähedasi, kui nad hätta sa-tuvad? jne.

See, mida saavad teha KV ja KL re-servväelaste paremaks kaasamiseks, on eelkõige panustamine väljaõppe ja inimsuhete kvaliteedile ajateenistuse ja RÕK-ide läbiviimisel. Ajateenijate ja reservväelaste väljaõpet ellu viivate kaadriväelaste prioriteet peaks välja-õpetatava üksuse sõjaaja soovitavale käitumisele mõeldes olema oskus anda ajateenijatele ja reservväelastele selli-ne emotsionaalne laeng, mis seob nad riigi kaitse külge vabatahtlikult kogu kaitseväeteenistuse kohustuse ajaks.

Praeguste ja tulevaste reservväelaste positiivsed riigikaitselised emotsioonid

on valdkond, millesse tuleb panustada ja mida tuleb teadlikult planeerida. Näi-de: kui esmakordselt pärast ajateenistust põnevil ja teotahtelisena RÕK-ile kohale tulnud reservväelane lahkub sealt pettu-nuna, sest ei saanud teha ühtegi pauku ja üleüldse oli tema jaoks seal üks suur mo-lutamine, on see KV RÕK läbi kukkunud, vaatamata sellele, et tegu oli võitlejaga ük-susest, mille funktsioon suurel pildil toi-muvas oli üks olulisemaid üldse ehk olla nn kuumas reservis. Karta on, et sellist elamust reservväelane teist korda koge-da ei taha, enne kui talle laekub kindlaid andmeid, et KV on edasi arenenud.

Praeguste RÕK-ide üks murekohti on neid läbiviivate koosseisude mehita-mine ad hoc meetodil, sest instruktorite põhiülesanne on ajateenijate väljaõpe-tamine. RÕK-ide planeerimiseks ning läbiviimiseks napib tööaega ja inimres-surssi, mistõttu RÕK-ide läbiviijad on ühelt poolt ülekoormatud ja teisalt on nende võimalused ülesande kvaliteetse-le täitmisele keskenduda pärsitud.

Teine murekoht on see, et reserv-üksuste sisemise side hoidmine ei ole planeeritud tegevus. SA üksuse ülema ülevaade oma üksuse käekäigust oleneb ainult ülema enese heast tahtest ega ole tööaja ja -ülesannetega piisavalt regu-leeritud. Sellest tulenevalt puudub üle-mal RÕK-i välisel ajal ülevaade, kuidas kasvavad ja arenevad üksuse liikmed reservis. Kuulipilduri abina reservi ar-vatud reservväelane, kellest on saanud keskmise suurusega firma juht, võiks oma juhtimiskogemust rakendada ka sõjaaja üksuse koosseisus. Üksteise-ga oma ülema vahendusel sidet pidav reservüksus on kindlasti informeeri-tum, motiveeritum RÕK-ile tulema ja kiiremini mobiliseeritavam. Hea tahte kõrval on vaja reguleerida toimiv suht-lussüsteem, mis väljendub ka sõjaaja üksuse ülema tööaja arvestuses. Seon-duvate probleemväljade loetelu jätkub.

Kui me reservväelaste kaitsetahte ülesehitamisse teadlikult ja planee-ritult ei panusta, laseme me piltli-kult amortiseeruda relvasüsteemidel, mille hankimiseks palju raha ja aega investeerisime.KUIDAS EDASI?Niisiis, riigi ja KV-KL tasandil eksistee-rivad konkreetsed väljundid, mida teha ja saavutada reservväelaste kaitsetahte tõstmiseks. Tööpõld on lai.

Algatuseks on selle eesmärgi poole liikumisel juba hea, kui tõuseb teadlik-kus temaatika üleüldisest olulisusest ja

see on selle kirjatüki üks eesmärk. Edasi minnes on vaja viia ellu konkreetseid tegevusi reservväelaste paremaks kaasa-miseks riigikaitsesse. Küsimuse püstitus pole see, et mida me teha tahame, vaid mida me üleüldse teha saame.

Viskame kiire pilgu ka positiivsetele arengutele, mida viimasel ajal reserv-väelaste kaasamiseks teinud oleme ja jätkuvalt teeme. Esile võib tuua järgmi-sed püsivad ja ühekordsed tegevused (nimekiri ei pretendeeri täielikkusele):

- Hoiame reservväelasi positiivses riigikaitselises infoväljas.

- Korraldame süsteemselt õppekogunemisi.

- Monitoorime reservväelaste riigi kaitselisi hoiakuid ja tagasisidet RÕK-idele.

- Peame reservväelaste sõjaaja arvestust.

- Koostame igal aastal kokkuvõtte riigikaitsekohustuse täitmisest Eesti vabariigis.

- Reservväelaste kaasamiseks õppu-sele Siil 2015 rakendame eri meetmeid, sh sihtgrupispetsiifilisi reklaame sot-siaalmeedias ja tänavatel.

- Riigi tasandil reguleeritakse vaja-dusel seadusandlust, viimati suurendati õppekogunemistel osalevate reservväe-laste tasusid.

- Käesoleva aasta 15. septembril sõl-miti neljapoolne hea tahte ja koostöö-kokkulepe kaitseväe, kaitseministeeriu-mi ning Eesti kaubandus- ja tööstuskoja ja Eesti tööandjate keskliidu vahel töö-andjate toetuse suurendamiseks õppe-kogunemistele. Sarnane leping sõlmi-takse ka haridusasutustega.

- Luuakse riigikaitseportaal, mis on plaanitud olema esimene koht, kust kut-sealune, reservväelane ja huviline vaja-likku infot hankida saab.

Eesti on väike riik, milles võimen-duvad kiiresti nii negatiivsed kui ka positiivsed arengud. Halvimat, aga ka parimat reklaami teevad kaitseväele re-servväelased, sõltuvalt emotsioonidest, millega neid viimasel kontaktil kaitse-väega laeti. Selle, kui võimsaks kujuneb võimaliku sõjalise ohu korral Eesti ise-seisev kaitse, määrab kõige suuremas osas ära meie reservväelaste kaitseta-he. Mõistkem reservväelaste kaitsetahe kriitilisust ja mõelgem tõsiselt sellele, mida teha paremini omal tasandil, et kasvatada riigikaitseliselt kõrgelt mo-tiveeritud riigikodanikke. Panustagem sellesse reaalselt vahendeid ja aega. Üks võimalus selleks avaneb õppusel Siil 2015. Iga okas loeb!

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

24 RESERVVÄGI

Õppus Siil koondab 2015. aasta maikuus Kirde- ja Põhja-Eesti metsadesse üle 13  000 reservväelase, ajatee-nija, kaitseliitlase ja

kaitseväelase. Tegu on Eesti ja ka Balti-maade suurima õppusega, millel osa-lejatest ligemale poole moodustavad reservväelased.

Ligi 7000 reservväelase kaasamine tähendab, et õppus puudutab arvesta-tavat osa Eesti ettevõtetest, peredest ja sõpruskondadest. Tavapärasest suurem hulk tööandjaid on seetõttu sunnitud õppuse ajal pisut töökorraldust muut-ma, perekonnad peavad arvestama ühe liikme kuni 12-päevase kodust ära ole-misega ja üliõpilastel on hädavajalik ke-vadine õpingukava ning eksamid sättida õppekogunemisel käimisega vastavusse.

Et see kõik saaks toimuda, on ülimalt oluline korraldada õppusele pikalt eel-nev ja avalikkust teavitav kommunikat-sioon, mis viiks sõnumi Siilist üle Eesti laiali. Kaitseväe eesmärk on, et iga Siiliga otseselt ja kaudselt kokku puutuv inime-ne oleks õppusest teadlik ja saaks sellega juba eelnevalt arvestada. Varase suhtluse olulisust on reservväelased ka õppuste-järgses tagasisides välja toonud – meel-samini on kohale tulnud just need, kes hoiavad kas oma üksuse siseselt sidet, kellega on kaitsevägi kontakti astunud või kel on hea ülevaade õppuse käigust.

TRADITSIOONID JA UUDSUS KÄSIKÄESSiilile eelnev kampaania on ajaliselt jaotatud kaheks – esimene etapp kes-kendub perioodile 2014. aasta augus-tist detsembrini, teine laine saabub aga 2015. aasta kevadel, märtsis-aprillis. Teisest vaatenurgast jaguneb kampaa-nia aga kolmeks: reservväelastele, nen-de lähedastele (elukaaslased, sõbrad) ja laiemale avalikkusele suunatud info. Seetõttu võiks iga eestlane leida Siili kampaaniast midagi endale olulist.

Et õppusele kutsutavad reservväe-lased ja nende lähikondsed on pigem noored inimesed, siis on kampaania orienteeritud suuresti kanalitele, kust noored infot saavad. Seetõttu oleme loonud lisaks traditsioonilisele alalehele kaitseväe oma kodulehel (www.mil.ee/siil) ka õppuse Siil Wikipedia-lehe ning suhtleme huvilistega aktiivselt Faceboo-kis (www.facebook.com/siil2015).

Lisaks veebipõhistele lähenemistele jooksid novembris üle Eesti suuremates kinodes filmide ees kaks reklaamklippi, mis tutvustasid õppusega kaasnevaid hüvesid. Üks neist tõi esile looduses viibimisest tingitud rahuliku õhkkon-na, mida igapäevaselt argistressis olev inimene hädasti vajab. Teine video de-monstreeris aga pigem igavat ja rutiin-set elu elava inimese võimalust leida Siililt pisut vürtsi. Klippide filmimisel kasutasime nii praeguseid reservväe-lasi kui ka peatselt ajateenistuse lõpe-tavaid sõdureid, kellest saavad lähiajal reservväelased.

Siili kampaania sisus oleme kesken-dunud kahele olulisele teemale: miks

on õppekogunemisel osalemine oluline ja miks on meil üldse vaja vaba Eestit. Teadmist õppusel osalemise olulisusest oleme soovinud viia just reservväelas-tele ja nende lähedastele. Et teha seda tavapärasest pisut erinevalt ja loodeta-vasti jõuda rohkemate inimesteni oleme reklaamide kuvandiks valinud lihtsa ja noorusliku, kohati ka humoorika lähe-nemise. Kui Facebookis levitatavad pla-katid rõhuvad just sõdurite relvavendlu-sele, nende olulisusele lähedaste kaitsel ja naissoo poolt OMA reservväelase üle uhkuse tundmisele, siis filmist „Malev“ tuttavad lõigud rõhutavad riigikaitse vajalikkust humoorikate, samas tõetera peitvate olukordade kaudu.

Siili teavituskampaania: kinoklipid ja maastur lennujaamas

Taavi Karotamm NOOREMLEITNANT

KVPS SKO

Järgmise aasta maikuus toimuva Eesti suurima õppuse Siil teavituskampaania viib info avalikkuseni varem kasutama-ta võimaluste kaudu.

IG

A

O K A S

L

OE

B

ETK kauplustes väljas olev reklaam, mis toob esile meie vabaduse valida lookas lettidelt meelepärast kaupa.

Ekraanitõmmis filmi „Malev” klipist, kus kaitseplaani pidades pakuti muu-seas välja ettepanek teha suur siil, kuhu sisse panna palju väikeseid siile.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

25

kampaaniat zooloog Aleksei Turovski, rääkides siilist kui südist loomast ja eel-kõige tema kaitsemehhanismidest.

IGA ÜLEM LOEB!Teavituskampaania kõrval on oluline roll ka üksuse sisemisel sidemel. Kui õppekogunemisele kutsutava rühma, kompanii või pataljoni juhtkond hoiab üksuse liikmetega jooksvalt ühendust või isegi lihtsalt pöördub õppekogune-mise eel oma üksuse liikmete poole kir-ja teel, siis see suurendab reservväelas-teni jõudvat teadmist nende olulisusest.

Sellekohane hea näide on Kalevi jala-väepataljon, mille juhtkond on võtnud vastu otsuse saata oma üksuste liikme-tele meeldetuletus Siili kohta ning pöör-duda reservväelaste poole inimlikust perspektiivist, mitte lihtsalt läbi kutse saatmise ja seadusega seatud kohustu-sele viitamise. Selliselt talitamise edukus selgub küll alles Siilil, kuid reservväelas-te ja üksuse juhtkonna vahelise aktiivse suhtlusega on algus tehtud ning antud teguviis on kindlasti kiiduväärt.

Siilile eelnev kampaania ei ole kind-lasti eraldiseisev lahing, millega loode-takse võita kogu sõda. Kampaaniaga saab küll inimesi teavitada ja luua huvi, aga riigikaitse efektiivsuse ning reserv-väelaste motivatsiooni loob ikkagi ter-vikpilt, mis koosneb kogemusest ajatee-nistuses, õppekogunemise kuvandist, sõprade kogemustest, soovist kaitsta riiki ja selle tunnetatavast vajadusest.

Võitluses reservväelaste motivat-siooni nimel osaleme me kõik – iga kaitseväelane, kes ajateenijate ja reserv-väelastega kas otse või kaudselt (läbi oma otsuste) kokku puutub. Kui õppuse tunnuslause „Iga okas loeb“ viitab eel-kõige iga reservväelase kohaolu oluli-susele, siis kaitseväelaste osas tähendab see meie kõigi panust organisatsiooni kuvandiloomes. Seetõttu on oluline, et reservväelase iga kokkupuude kaitse-väega oleks positiivne ja seeläbi suuren-daks motivatsiooni ka edaspidi koos-tööd teha ja vajadusel sirge seljaga relv haarata.

Tsitaat ühest meie reklaamklipist ütleb: „Kui tahad sügisel redist närida, pead seemne kevadel mulda panema. Lihtne!“ Praegu pole hilja seemet mulda panna – kaitsetahet saab kasvatada igal aastaajal.

Siili reklaam Stockmanni kaubamajas.

Kaitseväe jaoks pisut ebatraditsioo-niline lähenemine, kasutades ja uuen-dades lõikusid filmist „Malev“, tõestas, et ka huumori abil saab riigikaitselist mõttelaadi levitada. Näiteks viiest kli-pist esimene jõudis rohkem kui 120 000 inimeseni ja lähtuvalt kommentaaridest sai vägagi sooja vastuvõtu.

Kampaania teine vaatenurk, mis keskendub vabal maal elamisest tule-nevatele võimalustele, toob esile need hüved, mida me saame igapäevaselt nautida vaid tänu Eesti vabadusele. Näi-teks Tallinna lennujaamas on kuni 2015. aasta maikuuni väljas laiguline Merce-des-Benz GD, mille juures asuv rek-laam toob esile võimaluse vabalt reisida. Sama infot levitavad ka Tallinna sadama terminalides paiknevad ekraanid. 31. oktoobril ilmunud Postimehe ja Eesti

Päevalehe esikaaned teavitasid lugejaid praegusest sõltumatust (tsenseerimata) ajakirjandusest, kaubanduskeskustes presenteerime meie praegust võimalust soetada importkaupu ning ETK keti poodides olevad plakatid märgivad ära rikkaliku kaubavaliku, mida saame nau-tida vaid tänu Eesti vabadusele. Tegu on hüvedega, mida tihti peetakse iseene-sestmõistetavaks ja mille olemasolu ei seostata riigi vabadusega. Kui aga haka-ta mõtlema, siis suudab vast igaüks leida veel hüvesid, mida näiteks paarikümne aasta eest nautida ei olnud võimalik.

Sellised traditsioonilised reklaamid pole aga ainsad, mida Siili ja üldse re-servväe toetuseks tehtud on. Üleüldi-se informeerimise toetamiseks ilmus 31. oktoobril Riigikaitse erileht, mis oli pühendatud õppusele Siil. Samuti toetas

Tallinna sadama ekraanidel nähtav reklaam keskendub võimalusele vabalt reisida.

TAAV

I KAR

OTA

MM

TAAV

I KAR

OTA

MM

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

26

Ühest küljest soovime, et maailmas oleks võimali-kult vähe vägivalda, tei-salt aga on n-ö patused aktsiad aastakümneid olnud investorite jaoks

ühed parimad jõukuse kasvatajad.Võiks arvata, et viimasele väitele on

praegu raske kinnitust leida, võttes ar-vesse survet, mida riigieelarvete kärped sõjatööstusele loovad. Kuid möödunud paarile aastale tagasi vaadates tuleb tunnistada, et kaitsetööstuse sektori ettevõtted on tõestanud ennast visade võitlejatena.

SÕJATÖÖSTUS ELLUJÄÄMISKURSUSELKulukärbetest rääkides ei saa üle ega ümber Ühendriikidest, kelle riigikaitse eelarve oli 2013. a Stockholmi rahvus-vahelise rahu-uuringute instituudi (SIP-RI) andmetel 0,64 triljonit dollarit, pea sama palju kui järgmise kaheksa suuri-mate kaitsekulutustega riigi omad kok-ku. Sestap on mõju tuntav globaalselt, kui 2011. aasta tulises eelarvevaidluses leppisid vabariiklased ja demokraadid lõpuks kokku, et kümne aasta jooksul tuleb planeeritud riigikaitsekulutusi vä-hendada ligi triljoni dollari võrra.

Üks kõige avatum ettevõte Pentagoni kulutuste suhtes on Lockheed Martin, kelle müügitulust moodustavad lepin-gud valitsusega 80%. Ettevõtte müügi-tulu kasv, mis 2011. ja 2012. aastal jäi veel kergesse plussi, pöördus 2013. aastal –3,9% languseks ning negatiivse trendi jätkumist oodati nii 2014. a kui ka tänavu. Kuidas on võimalik, et müü-gitulu allakäigust hoolimata on investo-rid nõus praegu maksma ettevõtte akt-sia eest üle kahe korra kõrgemat hinda võrreldes kahe aasta taguse ajaga?

Lockheed on suutnud hoida akt-siakasumit siiski üsna korralikus kas-vutrendis tänu paranenud kuluefek-tiivsusele ning aktsiate tagasiostudele. Üksjagu lootust on aidanud sisendada F35 Lightning II hävitaja arendamine, mida ettevõte loodab järgmise 20–30

aasta jooksul toota ligi 3000 tükki ning suurendada sellega kohalolu ka rahvus-vahelistel turgudel.

Kuid üsna huvitava arenguna avab ettevõte endale teed kommertsklienti-deni, investeerides näiteks kaugjuhita-vatesse kalakasvatusfarmidesse, kom-paktsesse tuumareaktorisse ja veest soolade eraldamise tehnoloogiasse. Praegu moodustavad need segmendid marginaalse osa firma müügitulust, kuid neile panustatakse kui tuleviku po-tentsiaalsetele kasvuveduritele.

USA valitsuse otsus valida 2001. aastal Lockheedi arendama F35 hävituslennu-kit, mis vahetab välja erinevad kasutuses olevad taktikalised lennukid, on toonud omakorda teelahkmele Boeingu, kelle hävitajate tellimused on aastate jooksul seetõttu järjest rohkem kokku kuivanud ning ettevõte on sunnitud kaaluma, kas nende tulevik üldse hõlmab kaitseüksust. Boeing on leidnud uue hingamise tänu tellimuste buumile kommertslennukite tööstuses, mis 2014. aasta üheksa kuu käibest moodustas juba 64% ning suu-dab enam kui kompenseerida kaitseük-suse tulude langust.

Apache, Super Hornet, Strike Eagle jpt Boeingu tooted on USA relvajõudude selgroog ning leiavad missioonidel jätku-

valt aktiivset kasutust, aga investeerimise seisukohast on kommertslennunduse potentsiaal see, mis Boeingut edasi viib. Boeingu kommertslennukite tellimu-sed ulatusid 2014. aasta septembri lõpu seisuga üle 5500, mis annab ettevõttele tööd rohkem kui viieks aastaks ning kui lähtuda ettevõtte enda pikaajalisest ette-kujutusest, ei tõota sellega kasv peatuda, sest järgmise 20 aasta jooksul peaks glo-baalne nõudlus uute lennukite järele ula-tuma pea 37 000-ni, mis on tingitud nii lennuki parkide suurendamisest kui ka vanade mudelite väljavahetamisest.KONSOLIDEERUMINE JA KONKURENTSIVÕIMERiikide koomale tõmmatud kaitsekulu-tuste tõttu pole pilt kuigi erinev Euroopas, kus ettevõtete pääsetee on konkurentsi-võime suurendamine ning kommerts-toodetele ja -teenustele panustamine.

Sarnaselt Boeinguga on viimase suu-rim konkurent Airbus suunamas tähele-panu rohkem lennufirmade vajadustele. Kaitseüksuses öeldakse aga lahti osadest varadest ning hoidutakse massiivsete arenduskulutuste tegemisest, sest prae-guses olukorras pole kindlustunnet, et arenduse taha pandud ressurss ja aeg ennast lõpuks õigustavad. Sestap võib viimaseks omasuguste seas jääda Air-busi A400M militaartranspordilennuki arendusprogramm, mis on korduvalt juba ületanud tähtaegasid ja neelanud aastate jooksul üle 20 miljardi euro.

Konsolideerumine on samuti üks el-lujäämisviis, mis annab osapooltele või-maluse vähendada kulusid, rakendada tõhusamalt know-how’d ja muuta oma tooted ning teenused globaalselt kon-kurentsivõimelisemaks. Näidet on sellel tasandil võimalik tuua möödunud su-vest, mil Saksa päritolu Leopard-tanki-de tootja Krauss-Maffei Wegmann tea-tas plaanist ühineda Prantsuse Nexter Groupiga. Kaks aastat tagasi oli Euroo-pa kaitsetööstus lähedal suurtehingule, kui EADS (praegune Airbus) ja BAE Systems tahtsid liituda, aga olid Saksa-maa vastuseisu tõttu sunnitud plaanist loobuma. BAE Systemsi arsenali kuulu-vad muuhulgas CV90 lahingumasinad, mida Eesti soetab.

Sellest, kuidas valitsuste kahanenud kaitsekulutuste juures aitab ettevõttele trumbid kätte mängida kuluefektiiv-

Investorina lahingutegevusesLHV analüütik Erko Rebane kirjutab, kuidas mõjutavad viimase aja konfliktid ja kaitse-eelarvete kärped sõjatöös-tuse käekäiku.

Erko Rebane RESERVNOOREM-

SEERSANT

LHV ANALÜÜTIK

Apache, Super Hornet, Strike Eagle jpt Boeingu tooted on USA relvajõudude selgroog ning leiavad mis-sioonidel jätkuvalt aktiivset kasutust.

KAITSETÖÖSTUS

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

27

-­‐20  

0  

20  

40  

60  

80  

100  

120  

140  

160  

2010   2011   2012   2013   2014  

Lennu-­‐,  kosmose-­‐  ja  kaitsetööstuse  fond  (ITA)   S&P  500  indeks  

ne toode, annab hästi tunnistust Saab. Rootsi riigi uhkus, kelle toodangust on Eesti kaitseväele tuttavad Carl-Gustav ning lasersimulatsioonitehnika, suu-tis hiljuti lukku lüüa ligi 40 miljardi Rootsi krooni suuruse Gripen E/F hä-vituslennukite tellimuse Brasiilia va-litsuselt, avades läbi koostöö tulevikus potentsiaalselt veelgi suurema turu. Uudis Saabi ajaloo suurimast ekspor-ditellimusest viis aktsia tol päeval 27% kõrgemale ning oli kinnituseks firma võimest astuda kandadele tuntumatele nimedele nagu Boeing ja Dassault, keda kuni lõpliku otsuseni peeti tõenäolis-teks võitjateks.

INVESTEERIMISVÕIMALUSI OTSIDESKaitsetööstuse ettevõtteid, mille hinge-elu võiks investeerimise eesmärgil tund-ma õppida, on mõistagi palju. Pelgalt Euroopa ning Ühendriikide börsidelt leiab kokku üle 200 lennu-, kosmose ning kaitsetööstusega seotud ettevõtte ja nagu eelnevalt mainitud väike seg-ment firmadest andis mõista, on igal ühel oma lugu jutustada.

Esimeseks orienteerumiseks pakub head võimalust näiteks SIPRI kodulehe-külg, mis reastab 2012. a militaartoode-te ja -teenuste müügitulu järgi sada suu-rimat globaalset ettevõtet (www.sipri.

org/research/armaments/production/Top100).

Sobiva kandidaadi välja sõelumine nõuab oskust finantsnäitajate taha pii-luda ja kasvuväljavaadet analüüsida, see omakorda eeldab arvestatavat ajares-surssi. Need on paraku kaks kriitilist tegurit, mis kipuvad esmast entusiasmi kiiresti summutama. Õnneks leidub tänu finantsinnovatsioonile lihtsam vas-tupanutee ning portfelli saab osta kor-raga ka tervet sektorit, mille puhul pole küll tootluse potentsiaal nõnda kõrge kui üksiku firma puhul, kuid see-eest on riskid paremini hajutatud.

Seda võimaldavad nii klassikalised fondid kui ka viimase kümne aastaga väikeinvestorite seas suurt populaarsust kogunud börsil kaubeldavad fondid (Exchange Traded Fund). Viimaste pu-hul on valdavalt tegu passiivsete too-detega, mis tähendab, et neil pole fon-dijuhti. Selle asemel on investeeringute osakaalud konkreetse indeksi eeskujul automaatselt paika pandud. Tänu sellele on fondi kulud väiksemad kui aktiivselt juhitud börsivälisel fondil, see tähendab investori jaoks väikesemat haldustasu.

Tehingute tegemine börsil kaubelda-vate fondidega käib nagu tavalise aktsia-ga. Neist tuntumad on kolm, mis kõik keskenduvad Ühendriikide ettevõtetele. SPDR S&P Aerospace & Defense ETF (sümboliga XAR) kutsuti ellu kolm aas-tat tagasi ning investeerib varad korraga

Norra kroonprints Haakon inspekteerimas õppust BAE Systemsi CV90 lahingumasinal, mis peagi Eesti soomusüksuste varustusse jõuab.

SCAN

PIX

ALLI

KAS:

BLO

OM

BERG

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

28

Kuidas kirjeldaksite kaitsetööstuse praegust seisu?Paljud riigid on vähendanud oma riigi-kaitse eelarvet, see sunnib meid otsima võimalusi laiemalt turult. Oleme toote-arenduses pannud rõhku nii kuluefek-tiivsusele kui ka tehnilisele võimekusele ning näeme seetõttu võimalust äriklii-mat parandada.

„Mida kallim hind, seda parem toode“ on seega muutumas müüdiks?Kuulen praegu valitsustelt, et toode peab olema kuluefektiive, kuid seda oma klassi kõrgeima kvaliteedi ja tehno-loogilise taseme juures. Seda tasakaalu on väga keeruline saavutada.

Kas võib öelda, et valitsuste kulutused töötavad mõnes mõttes teie kasuks?Mingil määral tõesti, sest see on kan-nustanud meid leidma uusi ja nutika-maid lahendusi tootearenduses ning ai-danud mõelda rohkem äripotentsiaalile väljaspool Rootsit.

Juhul kui diskussioon Euroopas viib lõpuks otsusteni kaitsekulutusi suurendada, siis millise võimekuse suurendamisest võiksid valitsused olla huvitatud?Ma arvan, et üks tulevikuteema on militaarse võimekuse jagamine, mida näiteks Rootsi valitsus praegu väga edu-kalt rakendab. Ettevõtte seisukohast on tarvis üsna laia tootevalikut, et võima-lustest paremini kinni haarata. Saabis näiteks oleme võimelised ühele inno-vaatilisele platvormile rajama nii riigi-kaitse kui ka tsiviiljulgeoleku tooteid.

Millist potentsiaali näete küberkaitses ja millised on viimased tehnoloogiad, mida selles vallas arendanud olete?Näeme potentsiaali eelkõige olemasole-vate süsteemide arendamises, oma klien-tide toetamises nende operatsioonidel ja missioonidel ning süsteemide töökind-luse tagamisel olukorras, kus küberohud

muutuvad järjest suuremaks. Me ei vaata küberkaitset kui midagi eraldiseisvat.

Usume n-ö built-in-lahendustesse, sel-le asemel, et luua eraldiseisvat tootevali-kut. See võimaldab meil läheneda asjadele holistiliselt, hõlmates lisaks tehnoloogiale ka inimesi, protsesse ja töötamisviise.

Tehnoloogiast rääkides alustaksin sellest, et peame väärtustama, mida me saavutanud oleme, pean silmas eelkõige interneti jagatud juurdepääsu, süstee-mide paindlikkust nende edasiarenda-misel, avatud protokolle ning arendust, mille kulud on väikesed, aga ka jagatud teadmisi ja kergelt töötavaid ühendusi.

Kõige selle pinnal on kogu ühiskond ja eriti infotehnoloogiatööstus läbi tei-nud märkimisväärse arengu. Interneti kinnikeeramine ei ole lahendus. Sel-leks, et toime tulla järjest keerulisema-te küberohtudega peame rakendama olemasolevaid turvamehhanisme. Saabi eesmärk on olla selles vallas oluline tegi-ja, aga nii, et kõik sellest ei teaks.

Intervjueerisid Erko Rebane ja Roland Murof.

KAITSETÖÖSTUS

Anna Fröjd.

Saabi asepresidendi Anna Fröjdi sõnul liigub kaitsetööstus suurema efektiivsuse poole, mille käigus viiakse riigikaitse ja tsiviiljulgeoleku tooted samadele platvormidele.

Eelarvekärped viivad riigikaitse ja tsiviiljulgeoleku tooted samadele platvormidele

TERJ

E LE

PP

35 ettevõttesse, millest suurima osa-kaaluga on Textron (4,24%), General Dynamics (4,09%) ja Rockwell Collins (4,07%). Fondi aastane haldustasu oli 2014. a novembri seisuga 0,35%, viima-se 12 kuu dividendimäär 1,9% ning va-rade maht 68 miljonit dollarit.

Üle viie korra suurema varade mahu-ga on iShares U.S. Aerospace & Defense ETF (sümboliga ITA), mis investeerib 38 ettevõttesse. Neist suurima osakaaluga on United Technologies (8,6%), Boeing (8,08%) ja Lockheed Martin (6,77%). Fondi viimase 12 kuu dividendimäär oli 1,3% ja aastane haldustasu 0,44%.

Kolmest fondist on kõige pikema ajalooga PowerShares Aerospace & Defense ETF (PPA), mis loodi 2005. aastal ning paistab silma kõige kõrgema aastase haldustasuga (0,66%). Antud fondi investeeringud paigutatakse 52 ettevõttesse, millest suurima osakaaluga on Lockheed Martin (6,5%), Honeywell International (6,4%) ja United Techno-logies (6,35%). Võrreldes XAR-ga on ITA ja PPA päevane käive kordades kõr-gem, see muudab soovitud hinna juures ostmise ja müümise lihtsamaks.

Fondi valides võiksid kriteeriumid taanduda kahele faktorile: 10 suurimat investeeringut ja kulukuse määr. Esime-se järgi saab aimu, millised ettevõtted fondi tootlust veavad ning haldustasu põhjal valikute tegemine aitab tootluse potentsiaali maksimeerida, eriti väga pikaajaliste investeeringute tegemisel.

Arenenud riikide eelarvekulude kär-ped on muutnud kaitsetööstuse kar-miks sõjatandriks seal tegutsevatele ettevõtetele. Osade jaoks on see lauale toonud põhjalikud strateegiaarutelud tööstuses jätkamise üle, teised üritavad pinnale jääda konkurentsivõimet tõstes ning uutele turgudele laienedes.

Avaliku sektori kulutused on palju-del juhtudel jätkuvalt eluline müügitulu allikas, kuid aastakümnete jooksul on kaitsetööstuse ettevõtted õppinud sõl-tuvust vähendama. See on protsess, kui juuri aetakse sügavamale näiteks kos-mose-, infotehnoloogia ja energiatöös-tusesse. Investoritele annab see lootust näha sektorit liikumas tagasi kasvutra-jektoorile, samas panevad inimkonna jaoks vajalikud valdkonnad ka eetilisuse küsimusele teist korda mõtlema.

2014. a 31. detsembri seisuga oli vii-mase viie aasta jooksul lennu-, kosmo-se- ja kaitsetööstuse börsil kaubeldav fond (ITA) tõusnud 135%, rohkem kui laiemat majandust peegeldav Standard & Poor’s 500 indeks (82%).

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

29

Walesi tippkohtumi-se ajal allkirjastasid NATO Euroopa vägede ülemjuha-taja kindral Philip Breedlove, Soome

kaitseväe juhataja kindral Jarmo Lind-berg ning tema Rootsi ametivend kindral Sverker Göranson vastuvõtva riigi toetu-se (HNS) leppe NATO-ga, mille eesmärk on toetada NATO operatsioone Lääne-mere piirkonnas.

Kui Soome ja Rootsi jäid oma selle-alastes teadetes märksa tagasihoidli-kumaks kui NATO, rääkides vaid „õp-pustest ja teistest sõjalistest tegevustest regioonis“ ning Soome välisminister nimetas lepingut „üksnes poliitiliseks“, ei maksa lepingu sisu koos 6.  mail Soome kaitseminister Carl Haglundi ja tollase Rootsi kaitseminister Karin Enströmi allkirjad saanud ulatusliku kaitsekoostöö rakendusmeetmete pa-ketiga alahinnata.

Läänemere regiooni julgeoleku sei-sukohast on tegu oluliste arengutega, paketi puudusena on siiski välja toodud, et palju kavandatavast koostööst toimib ainult rahuajal.

ÜHISED MERE- JA ÕHUVÄEÜKSUSEDRakendusmeetmetepakett näeb muu-hulgas ette ühiste mere- ja õhuväeük-suste moodustamise ning kahe väeliigi ühiseid varustushankeid ja õhu- ning mereväebaaside kahepoolse kasutamise. Samuti luuakse kahes väeliigis ühised juhtimise, side- ning luurevõimekused.

Maaväed viivad läbi rohkem ühis-õppusi ning otsitakse täiendavaid või-malusi väljaõpet tõhustada. Rõhku pannakse mehhaniseeritud ja karmides ilmastikutingimustes opereerivate ük-suste väljaõppele.

Kahe riigi kaitsekulutused ületavad 7,5 miljardit eurot. Rootsi plaanib alates 2015. aastast kaitsekulutusi märkimis-väärselt suurendada.

ROOTSI PLAANIB KAITSEKULUTUSI ULATUSLIKULT SUURENDADARootsi praeguse kaitseministri Peter Hultqvisti sõnul on see kauaoodatud otsus, mis aitab korvata viimaste aastate alarahastuse tõttu oma senise võime-kuse kaotanud relvajõudude vajakajää-

misi. „[Suurendatud kaitsekulutused] tagavad võimaluse parendada ka Lääne-mere ja Gotlandi saare julgeolekut,” märkis Hultqvist.

Rootsi kaitseväe juhataja kindral Sverker Göranson avaldas lootust, et plaan aitab loodetud reformid ellu viia ning leiab ka opositsiooniparteide toe-tuse. Suurendatud eelarve võimaldaks muuhulgas soetada Saab-Boforsi ja Taurus Systemsi ühistööna valminud kaugmaaraketid KEPD 350, mida saab paigutada Gripen-39/E hävitajatele. Irooniana tuleb raha Venemaaga koos-töö arendamiseks plaanitud vahendi-test. Pikemas perspektiivis tahetakse soetada uusi allveelaevu ja hävitajaid.

UUED LENNUKID JA LAEVADÕhuvägi saab seni plaanitud 60 hävitaja asemel 70 uuemat Gripenit, merevägi saab osta kaks uue põlvkonna A26-klas-si allveelaeva ning uuendada Got-land-klassi allveelaevu. Merevägi soovib samuti soetada kaks Visby-klassi kor-vetti, mille varustuses on nii all- kui ka pealveerelvad ning miinitõrjetehnika.

Kui uutes varustushangetes valitseb suures osas üksmeel, siis vastuolusid te-kitavad siiski kaugmaaraketid, mille soe-tamist pooldavad sotsiaaldemokraadid, kuid mille vastu on rohelised ja vasak-poolsed, tuues põhjuseks eelkõige eba-proportsionaalselt suured kulutused.

Välisajakirjanduse põhjal n-ltn R. Murof

Soome ja Rootsi vaatavad NATO poole, tihendavad kaitsekoostöödSamal ajal kui analüütikud spekuleerivad, kas Rootsi vetes jälgi teinud miniallveelaev võiks Läänemere riigi avalik-kust sundida kunagi NATO-ga liituma, on Soome ja Root-si sel aastal astunud sammu alliansile lähemale.

Positsioonide valik: Soome ja Rootsi koostööle uue sisu andmine tähendaks kahe riigi põhimõttelisi otsuseid. Üks võima-lus on koostööd jätkata ka NATO-s, kuid poliitilistel põhjustel pole see liitumine suure tõenäosusega lähiaastate teema.

KOOSTÖÖ

SOO

ME

KV

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

30

Vajadus soomusmanöövri-võime arendamiseks fik-seeris vabariigi valitsus 2009. aastal kinnitatud „Sõjalise kaitse arengu-kavas 2009–2018“. Juba

enne seda ei olnud sõjaväelaste jaoks mingi uudis, et kasutuselolevad soo-mustransportöörid Sisu XA-180EST ja Sisu XA-188 tagavad küll isikkoos-seisule transportimisel kuuli- ja killu-kaitse ning ka hea ümberpaiknemise võime teedel, kuid ei taga piisavat tak-tikalist mobiilsust teedeta alal, samuti ei kaitset ega tulejõudu tegutsemiseks avatud maastikul või ründeoperatsioo-nides vastase soomustransportööride ja jala väe lahingumasinatega varustatud üksuste vastu. 2009. aasta arenguka-vas ette nähtud soomusmanöövervõi-me väljaarendamisele sai saatuslikuks majandussurutis.

Vabariigi valitsus kinnitas 2013. aas-ta jaanuaris „Riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022“, mis arvestas Eesti julgeolekule potentsiaalselt mõjutada võivaid ohte ning sisaldas taas vajadust välja arendada suure tulejõuga, suuren-datud kaitstuse ja mobiilsusega üksus. See tõi päevakorda vajaduse leida parim lahend jalaväe lahingumasina valikul. Pärast asjaolude ja kriteeriumite arves-tamist osutus parimaks valikuks soetada Eestile Madalmaade kuningriigi müüki pandud lahingumasinad CV9035NL.

CV90 PÕLVKONNA KUJUNEMINESõjatööstuse areng tõi 1960-ndate kesk-paigast alates lahingutandrile uudse teh-nika, mida hakati nimetama jalaväe la-hingumasinaks (loe: lahingusoomuk1). Suurim eelis võrreldes juba sootuks varasemast ajast pärit soomustranspor-tööridega ehk jalaväesoomukitega, oli eelkõige uute masinate suurem soomus-

kaitse, mis andis võimaluse liikuda sü-gavamale lahingutandrile ja anda lisaks pearelva tulele ka toetavat tuld käsi-tulirelvadest nii soomuki seest kui ka jalastunud meeskonna poolt. Efektiiv-set tuletegevust pidi toetama soomuki hea manööverdamisvõime mobiilsuse mõistes, sestap eelistati ehituslikult roo-mikut rattale, et saavutada väiksem pin-nasurve maapinnale.

Lahingusoomukite pioneer oli Nõu-kogude Liidu BMP- (bojevaja mašina pehotõ) tüüpi soomukid, millele järg-nesid Saksamaa Liitvabariigi Marder, Ameerika Ühendriikide Bradley ja Su-urbritannia Warrior. Samal ajal kahe viimati nimetatuga, 1980-ndate kesk-paigas, alustas Rootsi kuningriigi ette-võte Hägglund & Söner (nüüdne BAE Systems Hägglunds AB) Rootsi armee vajadustele vastava lahingusoomuki arendamist ja tootmist. Tulevase soo-muki tehnilise kirjelduse lähteülesande andis Rootsi armee materjaliteenistus (FMV) ning torni arendusse kaasati veel teinegi Rootsi relvatööstuse ettevõ-te Bofors.

Rootsi Stridsfordon 90 (Strf 90), ing-lise keeles Combat Vehicle 90 (CV90) põlvkonna arengus mängisid olulist rolli tootja varasemad kogemused roo-miksõidukite nagu Bandvagn BV206 ja Pansarbandvagn 302 (Pbv 302) arenda-misel, mis olid väga hea mobiilsusega ning tehniliselt vastupidavad. Tehniline

kvaliteet oli tootja jaoks peamine kri-teerium, mis tingis aastatepikkuse aren-dustöö, mille krooniks valmisid lõpliku testimise jaoks soomukid CV9025 ja CV9040. Need soomukid erinesid tei-neteisest vaid tornide poolest, 25  mm pearelvaga torn oli Hägglundi ja 40 mm relvaga torn Boforsi toodang. Seeriatoot-misesse valiti CV9040 ning Rootsi armee kasutusse läksid soomukid 1991. aastal. Kontseptsioon nägi ette, et CV90 seeria „perekond“ sisaldaks lahingutegevuseks kõiki vajalikke soomukeid, ehk lisaks la-hingusoomukitele ka toetussoomukeid. See eesmärk ka põhimõtteliselt saavutati, kuigi mööndusi tuli teha mitme teguri nagu rahaline ressurss, praktilisuse kri-teeriumid ja ka füüsikaseaduste tõttu. Näiteks oli platvormi kasutamisel me-ditsiinilise evakuatsiooni tarvis piirajaks logistilise kaubaruumi gabariidid ning tulenevalt sõiduki üsna kergest kaalust ei olnud miinitraalid ja -sahad sama efek-tiivsed kui tankidele paigutatuna. Uni-versaalsuse saavutamise eesmärki ei ole lõplikult riiulile pandud ja arendustööd jätkuvad.

Seeriatootmisesse lastud CV9040 tõestas ennast ning andis hoogu järg-miste soomukipõlvkondade tootmisele, millest kõigil on ühiseid tunnuseid: suhe soomuki kaalu ja jõuallika võimsuse va-hel, hea mobiilsus, optimeeritud salongi kasulik ruum üldise soomuki kubatuuri mõistes, suur huku- ja töökindlus ning hoolduse lihtsus meeskonna jaoks.

CV põlvkondade lühijaotus (toetus-soomukeid pole välja toodud):

- Mk 0 ehk CV9040, kasutajariik Rootsi – unikaalne 40 mm Boforsi pea-relv tornis, analoogsignaallahendusega elektrisüsteem, lisasoomuse paigalda-mise valmidus puudub (aastal 2001 välisoperatsioonide tarbeks lisatud soomuskaitse ja stabiliseeritud torni-mehhaanikaga mudeli markeering on CV9040C);

- Mk I ehk CV9030N, kasutajariik Norra – 30 mm Bushmaster II pearelv ja uus torn, analoogsignaallahendusega elektrisüsteem, lisasoomuse paigalda-mise valmidus;

- Mk II ehk CV9030CH, kasutajariik Šveits ja Soome – 30 mm Bushmaster II

Lahingusoomuk CV9035 on uus võimekandja Eesti kaitseväesSoomusmanöövrivõime arendamine on Eesti kaitseväel juba pikemat aega kavas olnud. Tutvustame lähemalt jalaväe lahingumasinat CV9035NL, mille Eestile ostmise dokumentidele kirjutasid detsembri alguses Hollandis alla Eesti ja Madalmaade kuningriigi kaitseministrid.

Raigo Puusepp KAPTEN

TVJ MATT TEHJSK

STAABIOHVITSER

RELVASTUS

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

31

stabiliseeritud pearelv, sarnasused Nor-ra mudeli torniga, digitaalsignaallahen-dusega (CAN-bus2), kõrgendatud kere;

- Mk III ehk CV9035DK ja CV-9035NL, kasutajariigid vastavalt Taani ja Holland – 35  mm Bushmaster III pearelv, uus torn, digitaalsignaallahen-dusega (CAN-bus), kõrgem kere ja kõr-gem meeskonnaruum.

CV9035 OLEMUSLahingusoomuk mahutab endasse kuni kümme meeskonnaliiget: soomuki ülem, sihtur ja juht ning lisaks nende-le kuni seitsmeliikmeline jalaväejagu. Soomuki ehitamisel on oluline tegur kaalujaotus, mis tagab stabiilsed sõidu-omadused ning suutlikkuse erinevates rasketes tingimustes nagu külgkalded, tõusud, langused ja ka kraavide ning pehme pinnase ületamised. Sellest tu-lenevalt on CV9035 projekteeritud sel-liselt, et rasked elemendid nagu torn koos pearelva ja laskemoonaga, moo-tor, käigukast, meeskond oma relvas-tusega ning üksuse varustus oleks hästi tasakaalustatud.

TORNSihturi ja meeskonna ülema ergonoo-milised töökohad on ehitatud lahin-gusoomuki torni. Torni pööratakse elektrimootoritega, mis saavad käituse torni akudelt. Torni akud võimaldavad kasutada torni vaikses režiimis kuni soomuki mootor on välja suretatud

ja tehakse näiteks varjatud vaatlust. Huvitava tehnilise nüansina pakuvad torni akud mootori varukäivitamise võimalust ehk olukorras, kus soomuki põhiakud on tühjaks saanud, on varu-variandina võimalik kasutada käivita-miseks torni akusid. Selleks on vaja teha teatud ümberlülitamine, et elektripin-ge kõikumised ei rikuks tornis olevat elektroonikat. Tornis paiknevad veel stabiliseeritud pearelv, silmadele ohutu laserkaugusemõõtja, relva sihtimise- ja korrigeerimissüsteemid.

Meeskonna ülemal ja sihturil on tei-neteisest sõltumatud lahinguvälja jälgi-mis- ja sihtimissüsteemid, mis tagab n-ö hunter/killer-võime. See tähendab, et samal ajal kui sihtur hävitab sihtmärki, saab meeskonnaülem jälgida lahingu-välja ning leides uue sihtmärgi, lukustab ta enda sihtimissüsteemi sellel, annab uuest sihtmärgist teada sihturile, kes saab ühe nupuvajutusega keerata torni ja relva automaatselt uuele sihtmärgile, mõõta laskekauguse ja tulistada. Kui soomuki aga on vastane laseriga siht-märgiks võtnud, siis rakendub hoiatus-süsteem, mis tuvastab laseri kasutamise ja selle suuna. Kui soomuki suitsukatte süsteem on seatud automaatrežiimile, siis tekitatakse suitsukate IR-ekraaniga automaatselt, poolautomaatse režiimi puhul on võimalik esmalt veenduda ohu olemuses ning seejärel valida, kas kasu-tada suitsukatet või ise vastast pearelva tulega siduda. Kolmanda põlvkonna

soojuskaamerate ja optilise suurenduse abil on võimalik soomukist nii öösel kui ka päeval avastada teist sõidukit kuni kümne kilomeetri ja jalaväelast kuni nelja kilomeetri kauguselt.

Soomuki torn on varustatud Bush-master III 35 mm pearelvaga, mis on või-meline tulistama erinevat laskemoona, alates programmeeritavast KETF-moo-nast3 kuni APFSDS-T-moonani4. Neist esimene on võimeline plahvatama ette-antud distantsil, mis võimaldab hä-vitada kaevunud jalaväge, kaitsmata tehnikat, mõjutada aeglaselt lendavaid õhusõidukeid kui ka vigastada tankide vaatlus- ja sihtimisseadmeid. Sihtmärgi tuvastamisel mõõdetakse vahemaa la-serkaugusmõõdikuga ning laskearvuti programmeerib moona rauast väljumise hetkel selliselt, et see plahvatab valitud distantsil. Lisaks on võimalik sihtu-ril programmeerida initsieerimist, see omakorda võimaldab lasta läbi takistuste ning kildude toime mõjutab hoones või varje taga olevat sihtmärki. Relv ise kasu-tab korraga kahte etteandelinti, kuhu on võimalik vastavalt vajadusele laadida eri-neva toimega laskemoona. Laskemoona valik vastavast lindist sõltub sihtmärgist ning selle valib sihtur juhtpuldilt. Bush-master III laskekiirus on maksimaalselt 200 lasku minutis ning tootja on tunnis-tanud selle täiesti tõrkevabaks. Relv on võimeline laskma üksiklaskudega, ük-sikute valangutega ja pideva valanguga. Meeskonna ülema käsutuses on toetav

ARD

I HAL

LISM

AA

Hollandi sõjaväelased demonstreerimas CV9035NL-i tegevust maastikul.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

32 RELVASTUS

7,62  mm kuulipilduja, millel tõusunurk on kuni 50 kraadi.

Nii torn kui ka soomuk tervikuna on ehitatud digitaalsignaalseadmetele. See võimaldab jagada erinevat infot neljale ekraanile (ülema, sihturi, juhi ja jalaväe-jao käsutuses olevale ekraanile). Ekraa-nidelt on võimalik saada ka infot sõidu-ki süsteemide korrasoleku ja seisukorra kohta ning neid vajadusel testida. Sa-muti on üksteisest sõltumatult võimalik ekraanidelt jälgida ülema ja laskuri sihi-kupilti või soomuki neljal küljel asuvate vaatluskaamerate pilti. Infosüsteemi on võimalik integreerida lahinguvälja juh-timise ja infosüsteem.

Torni saab siseneda läbi meeskon-naruumi või luukide. Esimesel juhul tu-leb avada torni liugluugid, misjärel saab ronida sõidusuunas vasakul asetseva meeskonnaülema ja paremal asetseva sihturi kohtadele. Liugluugid on oluli-sed ohutuse seisukohalt: kui luugid on avatud, ei saa torni pöörata, see välistab õnnetused soomuki salongis olevate jalaväelastega. Ülema ja sihturi kohta-dele saab ohutult siseneda ka tornilael asetsevate luukide kaudu. Lisaks sise-nemisele ja väljumisele annavad luugid ka võimaluse paremaks maastiku jälgi-miseks olukordades, kus puudub otsene kontakt vastasega või on vaja juhendada soomukijuhti manööverdamiseks kit-sastes oludes.

KERELahingusoomuki standardsoomus kait-seb soomukit ja selle sees olevat mees-konda eesosas ja tornis kuni 30  mm soomustläbistava mürsu ning külgedelt kuni 14,5 mm soomustläbistavate kuu-lide eest. Samuti on meeskond kaitstud kuni kaheksakilogrammise lõhkelaen-guga tankitõrjemiinide eest. Kere on jaotatud kaheks suuremaks ruumiks, millele lisanduvad väiksemad varustuse panipaigad mõlemal pool soomuki kül-gedel, selle tagaosas ja tornis. Suurima osa ruumist hõlmab meeskonnaruum, mille sees asub ka torn.

Meeskonnaruumi saab siseneda ka-hel viisil, läbi tagaosas oleva langetatava jooksusilla ehk rambi või rambi sisse ehitatud hingedel asetseva ukse. Hüd-rauliliselt toimivat rampi kasutatakse lahinguolukordades, kus on oluline meeskonna kiire jalastumine. Mees-

konna ja torni ruumiosa on ühenduses ka soomukijuhi kohaga, kuid kogu aeg seda ühendust liikumiseks ei kasutata, sest vaba ruumi on seal vähe ning lisaks on oht torni keeramise ajal viga saada. Juht siseneb oma kohale, mis asub moo-toriruumi kõrval vasakul, läbi avatava luugi. Lahinguolukorras sõidab juht tavaliselt suletud luugiga. Sellisel juhul kasutatakse vaatluseks peeglitest koos-tatud vaatlusseadmeid ehk prismasid, täiendava info saamiseks on võimalik kasutada ekraane vaatluskaamerate või sihikupildiga. Väljaspool lahinguolu-korda on võimalik sõidukit juhtida ka avatud luugiga pea luugist väljas, see tagab parema vaatluse ja ohutuse. Juhi istekoht ei ole põrandaga seotud, see leevendab miinile sõitmisel põrutusest tekitatud kahjustusi.

MOOTOR JA KÄIGUKASTMootor on paigutatud juhi asukohast paremale, üldplaanis asetseb jõuallikas peaaegu soomuki keskel. Jõuseadme pisut paremal küljel olekut kompen-seerib kaalujaotuse mõttes torn, mis asetseb telgjoonest omakorda vasa-kul. Mootori õhuvõtt on lahendatud selliselt, et torni jalamilt sisseimetav õhk liigub osaliselt läbi mootoriruu-mi, jahutades seda ning koos sellega vähendatakse infrapuna vaatlussead-mete jaoks tuvastatavat soojuspilti. Mootori jahutusvedeliku ringlus on viidud soomuki taha paremale, et vä-hendada veelgi eest vaadeldavat soo-juspilti. Lisaks sellele on ka väljalas-ketorustik viidud soomuki tagumisse ossa paigutatud radiaatorite vahele. Mootorina kasutatakse Scania 16-liit-rise kubatuuriga V-8 silindrivalemiga vesijahutusega neljataktilist mootorit. Mootori eripära võrreldes tsiviilsfääris kasutatuga on niinimetatud kuivkarter, mis võimaldab mootoril töötada pikalt ka ekstreemsetel kallakutel sõitmisel. Tänu väiksemale karteripõhjale on mootor ka pisut kompaktsem.

Suurima võimsuse saamiseks on mootor varustatud vahejahutiga tur-bo-ülelaadimissüsteemiga. Käigukastina kasutatakse Allison X300, seda toodab Catepillar. Sõidukil on neli edaspidi- ja kaks tagurpidikäiku, mis saavad käituse läbi lukustatava hüdrokordisti. Teisisõnu suudab käigukast aru saada, et kui moo-toril napib ajutiselt jõudu, siis ei vahetata käiku madalamaks, vaid selle asemel va-bastatakse hüdrokordisti, mis omakor-da lubab mootoril hetkeliselt pöördeid kõrgemale tõsta ning lühiajaline takistus

Kontseptsioon nägi ette, et CV90 seeria „perekond“ sisaldaks lahingutegevuseks kõiki vajalikke soomukeid, ehk lisaks lahingusoomuki-tele ka toetussoomukeid.

ARD

I HAL

LISM

AA

Lahingus saab CV9035 vajadusel kasutada oma manöövrite varjamiseks vastast eksitavaid suitsugranaaate.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

33

ületatakse ilma aega kaotamata. Samas on võimalik kõik käigud lukustada ekst-reemsete laskumiste tarvis ning soomu-kil on ka avariikäik, kui elektroonika peaks mingil põhjusel üles ütlema. Jõual-likas on digitaliseeritud, mis tähendab, et erinevad andurid annavad vahetut infot juhi ekraanile, andmete jagamine on ühine ning see võimaldab meeskonna-ülemal, sihturil ning vajadusel ka jaoüle-mal meeskonnaruumis valida ekraanilt vastavate andemete kuvamine. See oma-korda annab võimaluse ennakuga saada teada kriitilistest vigadest, mis võivad halvata soomuki kasutamise.

Suuremate vigastuste korral või korraliste hoolduste jaoks on võimalik jõuallikas pärast mõningasi ettevalmis-tustöid mootoriruumist välja tõsta. Eri-nevate voolikute ühendamiseks kasuta-takse kiirliideseid ning kiiresti avatavaid mehhaanilisi liiteid.

VEERMIKSoomuki veermikus on kasutusel seits-me tugirattaga torsioonvedrustusega kooslus, mis tagab sujuva tõusude, lan-guste ja muude takistuste ületamise. Jõuallikalt kantakse veojõud üle veer-miku eesosas asetsevatele veotähikute-le. Roomiksõidukite probleem on ajast aega olnud lintide tugiratastelt maha-jooksmine. CV90-seeria soomukitel kasutatakse mõlema lindipoole viimase

ratta pingutuseks hüdrosilindrit, mida juht saab vastavalt vajadusele enda töö-kohast pingutada ning silindrisurve jääb automaatselt linti pingul hoidma. Hüdrosüsteemile vajalik käitus saadak-se mootorilt.

TULEVIKUPERSPEKTIIVCV9035 on ehitatud selliselt, et vasta-valt olukorra ohtlikkusele on võimalik kere erinevatele osadele lisada soomus-kaitset. Soomusplaatidega on võimalik külgi kaitsta kuni 30 mm soomusläbis-tavate mürskude vastu ning suurenda-da soomuse vastupidavust ka soomuki eesosal ja tornil. Selle valdkonna teh-noloogia areneb väga kiiresti ja juba praegu on kasutusel uudsed materjalid, kus sarnase tulemuse annab kuni kaks korda soomusterasest kergem erinevate metallide sulam või mõni alternatiivne mittemetalne materjal.

Juhul kui CV90 Bushmaster III pea-relva 35 mm laskemoon osutub tulevi-kus ebapiisavaks või selle tulejõud la-hinguväljal ei rahulda enam kaitseväge, on võimalik relva laadimismehhanis-mi ja rauda asendades kohandada ka 50 mm kaliibriga mürskude laskmiseks.

Juba praegu on CV90-le välja tööta-tud kummiroomikud. Nende kasuta-mine vähendab eelkõige soomuki vib-ratsiooni, mis säästab meeskonda, kui läbida tuleb pikki vahemaid. Lisaks võib

vibratsioon pikemas kasutuses kah-justada ka elektroonikakomponente. Negatiivse küljena tuleb mainida kum-miroomiku vahetamise komplitseeri-tust, sest seda saab paigaldada vaid ter-vikuna ning selleks tuleb soomuki külg üles tõsta, samas kui metallroomikuid on meeskond võimeline lahinguväljal ka oma jõududega parandama.

Norra kuningriigi tellimusel on CV90 baasil välja arendatud ka hulk pioneeritehnikat nagu miinirullid või miinisahad.

Märkused:

1 Lahingusoomukil on lahingutankiga võrreldes

väiksema kaliibriga pearelv ning see transpordib

jalaväe isikkoosseisu. Lahingutank, lahingusoo-

muk, jalaväesoomuk – täpsem jaotus kasutusots-

tarbe järgi on kirjeldatud 2014. aasta Sõduri

esimeses numbris.

2 CAN-bus – controller area network

3 KETF – Kinetic Energy Time Fuze

4 Armor Piercing Fin Stabilized Discarding

Sabot-Tracer

Kasutatud kirjandus:

The story of CV90, Alfons Falk.

www.ing.umu.se/~el02jwd/CV90_History.pdf

CV9035 Mk-III (NL), Evolution, rather than revolu-

tion. www.dutchdefencepress.com/?p=1282

Technical Description CV90 IFV, BAE Systems,

2013 http://en.wikipedia.org/wiki/FN_MAG

ARD

I HAL

LISM

AA

Kummipatjadega roomikud annavad CV9035-le hea manööverdusvõime nii asfaldil kui ka teedeta maastikul.

CV9035NL tehnilised andmedMeeskonna suurus 3+7 inimestSoomuki pikkus 6884 mmÜldine pikkus koos pearelvaga 7490 mmLaius (ilma küljepeegliteta) 3289 mmKõrgus 2910 mmTühimass 27  875 kgLubatud täismass 35  000 kg Mootor Scania turbodiisel 16 l V-8Maksimaalne mootori võimsus 595 kW (810 hj)Käigukast Allison X300Maksimaalne kiirus edaspidi 72 km/h(neli käiku) Maksimaalne kiirus tagurpidi 43 km/h(kaks käiku)Käiguvaru kuni 600 km

PEARELV Bushmaster MK III 35/50 mmEfektiivne laskekaugus 2000 mLaskerežiimid üksiklask, valikuline (40–140 l/min) katkematu automaattuli (200 l/min)Laskemoon 35 × 228 mm TP-T, APDS-T, KETF ja APFSDS-TEtteandesüsteem lint, kaks linti erineva moona jaoks

Lahingusoomuk CV9035

LISARELVFN MAG 7,62 mm kuulipildujaEfektiivne laskekaugus 800 mLaskerežiimid automaattuli (650–1000  l/min)

LISAVARUSTUS 10 × 76 mm suitsugranaadiheitjat

Lahingusoomuk CV9035

ARD

I HAL

LISM

AA

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

36 TEADUS JA TEHNIKA

Sõda on suure hulga inimes-te tragöödia. Samas on nii sõda kui ka lahingud oma-moodi strateegiline mäng, kus tuleb olla teadlik teise poole kavatsustest ja po-

sitsioonidest. Selle mängu osapooled on lihtsustatult omad ja võõrad. Vaen-lased. Kui strateegiliselt või globaalselt võib vaenlaseks pidada ideoloogiad või doktriine, siis taktikalisel tasandil on üks vaenlase grupp sensorid. Varasemal ajal olid need silmad, kõrvad ja muidu meeled, nüüd on need kõikvõimalikud jälgimisseadmed: mikrofonid, kaame-rad, spektromeetrid, radarid, laserskan-nerid, antennid ning kõik see, mis neist tulevaid signaale analüüsida suudab. Nende uudsete sensoritega tuleb osata toime tulla.

Üks võimalus on olla ümbruse moo-di, varjuda või siis muutuda ümbruse-laadseks: teisisõnu kamuflaaži kasutada. Lisaks muidugi on võimalus tekitada ka petteobjekte ning luua muljet, nagu kusagil oleks asju ja tegevust, mida seal tegelikult pole. Kummist, plastist ja vi-neerist odavate, aga muljetavaldavate sõjamasinate ning inimeste makettide valmistamisest, nagu ka muude tähele-panu kõrvale juhtivate tegevuste ning asjade tegemist siinkohal põhjalikumalt juttu ei tule. Me räägime kamuflaažist ehk tehnikast, kuidas olla ümbruse sarnane.

Laiguline muster, kus laikude juhus-likkus ning tervikkujundit läbilõikavad kujundiosad, värvid, mis imiteerivad keskkonna peegeldumise ja neelamis-võimet (näiteks klorofülliga sarnane neeldumis- ja peegeldumisspekter) on tuntud lahendused ning enamike riiki-de sõdurite lahinguvormid just sellele tuginevadki.KOHANEV KAMUFLAAŽTallinna tehnikaülikool on NATO tea-dus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni töögruppidega koostöös testinud ka eri-nevaid n-ö staatilise kamuflaaži lahen-dusi, millest uudsemad on sellised, mis

võimaldavad end varjata ka öönägemis-seadmete eest.

Huvipakkuvam on aga olnud sellise tehnika arendamine, kus kamuflaaži-muster muutub ja kohaneb ümbruse-ga. Niinimetatud adaptiivne kamuflaaž on tegelikult teadlastele aastakümneid

proovikivi olnud, sest ümbrus ei muu-tu vaid aastaaegade ja asukoha tõttu, vaid muutused võivad ilmneda ka väga lühikese aja vältel, kas või ilmastikutin-gimuste tõttu ning igal staatilisel kamu-flaažimustril ja -lahendusel on parata-matult piirid, mis oludes see toimib.

Praeguseks olemegi loonud koos teiste riikide arendusasutustega täiesti uudse kohaneva kamuflaažilahendu-se, kus see püüab toimida samal moel kui arvame toimivat kaheksajalga või kameeleoni aju ja kesknärvisüsteemi osa, kui need elukad oma nahapinna värvust ning mustrit ümbrusega ko-handavad. 2012. aastal sai see tehnoloo-giaarendusgrupp, mida juhtis Hollan-di arenduskeskuse TNO füüsik Pieter Jacobs, NATO kõrgeima teadusauhin-na. Tehnoloogiapoole loojad olid selles töös TTÜ teadurid, praegune Tallinna tehnikaülikooli kaitse- ja julgeoleku-uuringute keskuse juhataja Katrin Idla ja selle loo autor.

Tavapärane on ettekujutus, et kui ob-jekti ees on samasugune kujutis, mille objekt ära varjab, siis ongi tegu koha-neva kamuflaažiga. Nii see ehk ongi, kuid oluline on sel juhul ka asjaolu, et siis peame täpselt teadma, kus on see vaatleja objekti suhtes. Et vaatlejad või sensorid võivad paikneda kus tahes, siis selline lihtne lahendus lihtsalt ei toimi.

Meie töörühm pöördus aga sootuks teises suunas. Võtsime fookusesse näge-mispsühholoogide uurimuste tulemu-sed selle kohta, kuidas ja mida inimesed näevad. Neid tulemusi väga üldistatult kirjeldades ilmneb, et kui kujutisel tu-vastatavad laigud, nende värvus ja he-ledus ning ka laikude paarid paikne-vad kunstlikult loodud pildil sarnaselt kujutist ümbritseva keskkonnaga, siis inimsilmal on raske näha esmapilgul tehisliku ja tegeliku kujutise erinevusi. Pikemal vaatlusel on olukord mõistagi teine, kuid just see esmapilgul raskes-ti eristatav kujutis võidab sõduri jaoks väärtuslikku aega.

Hea kamuflaaži roll ongi muutlikes tingimustes aega võita. Praegu oleme seda meelt, et liikuvat objekti jooksvalt keskkonnalaadseks maskeerida on ras-ke. Võimalik, et ka võimatu, sest inim-silm suudab liikuvaid objekte paremini märgata kui seisvaid. See on evolutsioo-ni kaasapanu meie looduslikku lahin-guvarustusse. Kohaneva kamuflaaži

Varjumise teadusest ja tehnikast

Marek Strandberg TALLINNA

TEHNIKAÜLIKOOLI

MATERJALITEADLANE

Enese peitmine on seoses erinevate sensorite kasutusele-võtuga lahinguväljal järjest keerulisem. Vaatleme, milliseid edusamme on ümbrusega kohaneva kamuflaaži arendami-se vallas teinud Tallinna tehnikaülikooli teadlased.

Praegu püütakse leida tehnilisi lahendusi, kuidas pakkuda ka Eesti kaitseväele välja uusi vormilahendusi, -materjale, ja mis peamine – kamuflaažilahendusi.

Sõidukitele loodud kohaneva kamuflaažilahenduse elemendid.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

37

tähendus on aga üldjoontes sama kui mistahes ballistilisel kaitselgi: kui vas-taspool märkab objekti kas või murdosa sekundit hiljem, on võimalus pääseda ka hävitavast lasust.

KAMUFLAAŽLAHENDUS JA SOOMUSEKILODPraegune olukord on ju üldjoontes sel-line, et mistahes tehnika on hävitatav käest või õlalt tulistatavate relvade abil, mille hindki on vaid murdosa sihtmär-gi, mida hävitatakse, maksumusest. Hä-vitatav on see muidugi vaid juhul, kui sihtmärk on avastatud. Nii pole laias laastus paksemal soomusel või pare-mal kamuflaažilahendusel suurt va-het – need isegi täiendavad teineteist. Enamgi: hea kohanev kamuflaaž võiks soomust ehk asendadagi ja saavuta-tud kaaluvõidu võrra suurendada ka sõidukite liikumiskiirust. Nimelt just sõidukite jaoks ongi loodud esimesed kamuflaažilahendused.

Meie loodud kohanev kamuflaažila-hendus koosneb elementidest, millest igaüks on kui väike arvuti ning sel on võime muuta oma värvust ja heledust ning ka pinnatemperatuuri. Valitud hul-gal neist elementidest on ka nähtavas ja infrapunapiirkonnas töötavad kaamerad, mis ümber sõiduki paiknedes annavad ümbrusest putukasilmana panoraam-kujutise. Just seda kujutist analüüsides töötavadki need arvutid üheskoos välja parima mustri, mis ümbrusega sobib. Liikuv sõiduk on pigem nähtav, kuid seisma jäädes kohaneb see ümbrusega ning selle avastatavus väheneb.

Mõistagi leidub alati sensoreid, mille-ga saab ka selliseid objekte avastada, kuid neid ei ole veel sedavõrd ohtralt, et neid pelgama peaks. Kui aga räägime näiteks laserskannereist, mis tuvastavad nii ob-jekte kui neilt lähtuvat heli, siis suudaks selline modulaarne süsteem tuvastada ka tõsiasja, et seda on laserkiirega komba-tud. Ka see teadmine, et kamufleeritud sõidukit on märgatud, on oluline tead-mine ja võimaldab astuda edasisi samme ohutuma tegutsemise suunas.

Uudsus ongi selles, et oleme loonud süsteemi alused, kus kamuflaaži- ning sensortehnika on seotud üheks tervi-kuks, nii nagu see on ka kaheksajala ning kameeleoni organismiski.ENNEKÕIKE KAITSENATO teadus- ja tehnikaorganisatsioo-ni eesmärk, kellega koos ka meie pro-jektimeeskond töötas, pole relva-, vaid just kaitsesüsteemide loomine. Võtme-

küsimus lahingutegevuses on teadlik-kus kujunenud olukorrast ning oskus teha selles keskkonnas õigeid samme. Võimalik, et alles kümmekonna aasta pärast tootmisküpseks saada võiv teh-noloogia seda aga just võimaldabki: anda laiem ja üldistatud vaade ümbru-sest ning samas kaitstes end muude sen-sorite eest.

Kaitsetemaatika on kogu aeg olnud küsimus heade ja veelgi paremate teh-noloogiate loomisest ning rakendami-sest. Just tehnoloogia on see, mis kait-setahet kõige rohkem võimendab ning ka alles hoiab, sest mida kaitstum on inimene, seda kauem püsib ka kaitseta-he. Praegu tehnika kaitsmiseks loodud lahendused on materjalide arenemisel kindlasti rakendatavad ka üksikvõitleja kaitsmiseks. Nüüdismaailmas on julge-olek koostöös tekkiv väärtus. Ka uute tehnoloogiate loomisega on sama lugu: liitlaste koostöö annab meile võimalusi edendada nii konkreetseid tehnilisi la-hendusi kui aimu saada teiste tegemis-test ning vajadusel neid ka siin, Eestis, kasutusele võtta. Julgeolek on kollektiiv-ne, nagu on ka kaitse- ja julgeolekualane tehnoloogiaarendus ja teadus.

On üsna lootusetu arvata, et kait-sealane teadustegevus võiks põhineda vaid Eesti vajadustel. Nagu anname oma panuseid liitlaste ühistes sõjalistes ope-ratsioonides, peame tegelema ka kollek-tiivse kaitse ja julgeolekualase tehnika arendamisega.

Võimalik, et selleks, et teada saada, mida meil endal vaja on, peame samuti paluma suurema kogemustega partneri-te abi.

Ülalkirjeldatud kamuflaažitehno-loogiate projekt sai teoks samuti tänu väga kogenud partneritele. Kogu pro-jekti koordinaator on olnud NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioon, kes muuhulgas on olnud ka mitme projekti tehniliste lahenduste rahasta-ja. Rahvusvahelist koostööd kaitseteh-noloogiate arendamisel on rahastanud kaitseministeerium ning testimisel on abiks olnud kaitsevägi. Asjade valmiste-gemisel on partnerid olnud mitu Eesti ettevõtet nagu VoltaLumen, Eli ja mitu teist. Põhilised partnerriigid on olnud Saksamaa, Rootsi, Holland ja Kanada, kuid ühel või teisel moel selle projekti arendusse kaasatud riikide nimekiri on märksa pikem.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

38

Parandatud tugevusomadustega kiiver on välismaa analoogidest

10—15% kergem, kaitseb 5 meetri kauguselt tulistatud 9 mm kuuli otsetabamuse eest ning võimaldab kasutada

kõrvaklappe ja kuklakaitset.

TEADUS JA TEHNIKA

Uue vormikomplekti, mille nimetus on Rat-nik, komponendid on muu hulgas ka kuub ja muud riided, mis tehtud Kevlari-laadsest kan-

gast. See muudab riietuse killukindlaks. Ballistiline kaitse, mida pakuvad Kevla-ri-laadsest materjalist kuub ja kiiver, on märkimisväärne. Vene armee uus kiiver on suuteline peatama tugeva padruniga vintrauast tuleva kuuli, seda ka lähedalt.

Ratnik on terviksüsteem ja selle elemente oli muu hulgas näha Ukrai-na-sündmuste keerises esinevate „ro-heliste mehikeste“ puhul. 1991. aastal soovis Venemaa soetada Prantsusmaalt sealse firma Sagem loodud kommunikat-sioonisüsteemi Félin, mis oli mõeldud ja esialgu välja arendatud Prantsuse jalaväe jaoks. Hiljem venelased loobusid sellest ja lõid omaenda sõduritevahelise kom-munikatsiooni taustainfosüsteemi, mille nimi on Strelets. Sellega seonduvalt on Vene armee praegu vähemalt eriüksuste tasemelt paremini rõivastatud ja tehni-liste vahenditega abistatud kui seda või-maldab Eesti kaitseväe vormikomplekt.

Praegu ei ole meil ka suurt midagi vastu panna sõduri varustussüsteemi-ga Ratnik kaasas käivatele käsirelvade infrapunasihikutele, mis on suutelised tuvastama ka udus, vihmas ja suitsus objekte, mille temperatuurierinevused on vaid kümmekond kraadi. Eesti kait-seväe igapäevavorm on muu arenenud maailmaga võrreldes umbes viieteist-kümne aasta taguses arengustaadiumis. Praegu püütakse leida tehnilisi lahen-dusi, kuidas pakkuda ka Eesti kaitseväe-le välja uusi vormilahendusi, -materjale, ja mis peamine – kamuflaažilahendusi. Näiteks kamuflaaž, mis peaks pakkuma kaitset öövaatlusseadmete eest, põhi-neb uutel nanovärvidel, mis on suute-lised imiteerima lähiinfrapunakiirguse peegeldust nii, nagu see esineb metsas. Sellega on võimalik muuta taolist vormi kandev sõdur öövaatlusseadmete jaoks raskestimärgatavaks.

Mida panna vastu Venemaa Ratnikule?Venemaal on loodud sõdurite vormiriietus, mis põhineb täiesti uutel materjalidel ja uuel kamuflaaži-mustril. Idanaaber ei ole istunud käed rüpes, vaid on märkimisväärselt arendanud oma kaitsetööstust ja selle raames ka uusi tehnoloogiaid.

Praegu on sõduri relvasüsteemide arendamine võtmetähtsusega, sest sel-lest sõltub võitlejate stressitase ning nende ellujäämine. Mida mugavamad rõivad erinevates kliimaoludes on, seda parem. Möödapääsmatuks on muutu-nud ülesanne kaitseväelased omavahel tehnoloogiliselt ja kommunikatiivselt integreerida – saavutada olukord, et mida näeb üks, näeb ka teine. Vene süs-

teemis Ratnik on olemas relvasihik, mis on sidestatud kaameraga, tänu sel-lele saab tavalise relvaga tulistada sellest vahetult sihtimata ehk ümber nurga. Tuleb arvestada, et mingil hetkel võivad need lahendused olla mitte ainult prae-gu Ukrainas opereerivate eriüksuste, vaid ka regulaarvägede kasutuses ning selle tõttu on oma tehnoloogia arenda-mine selles vallas vältimatu.

Universaalne kiivripeal-ne klamber, mille külge

saab kiiresti kinnitada erinevaid lampe, öövaatlusseadmeid ja soojuskaameraid.

Kuulivestile kinni-tatavad taktika-lised rakmed, mille taskud mahutavad kuus au-tomaa-disalve, granaa-te ja tasku-lambi ning mille külge saab kinnitada püstoli ja noa.

Moderniseeritud automaat AK-74, mille Picatinny liistudele on võimalik kinnitada erinevaid lampe, sihikuid, öövaatlussead-meid, soojuskaameraid.

6. kaitseklassi soomusvest, mis kaitseb ka õla-liigest ja õlavart, on omalaadse-test 20% kergem ning tugevdatud omadustega, selle rinnakilp peab kinni SVD soomustläbista-va kuuli.

Kihilise lahendusega vorm on valmistatud parandatud hingavu-

se ja soojapidavusega erikangast, mis peab

kinni killud ja talub ot-sest leeki 15 sekundit.

Kerged ja vettpidavad naturaalnahast saapad.

SCAN

PIX

Tugevast plastist,

kiirkinnitustega põlve- ja küünar-nukikaitsmed.

Eriterasest iseterituv võitlusnuga, mida saab kasutada

täägina.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

39

Saab arendas välja uue Carl Gustavi

Saabi ettevõte tutvustas Carl Gus-tavi M4 tankitõrjegranaadiheitjat ja selle uut laskemoona. Uue M4

testiperiood lõppeb 2015. aastal ning turule lastakse see 2016. aastal. Uus Carl Gustav kaalub 6,7 kg, mis tähendab, et eelkäijast M3-st on see umbes kolman-diku võrra ja 14,2 kg kaaluvast M2-st üle poole kergem. Erinevalt 106,5  cm pik-kusest M3-st on M4 pikkus alla meetri. Seda on täiustatud lahtikäiva kandekäe-pideme, reguleeritava õlatoe ja käepi-demega ning uue turvaelemendiga, mis võimaldab seda laetuna kanda, suuren-dades relva taktikalist paindlikkust.

Saabi Carl Gustavi tootejuhi Malcolm Arvidssoni sõnul seati relva väljaaren-damisel algusest peale eesmärgiks säi-litada M3 tööpõhimõte, mis tähendab, et kasutaja peab ümber harjutamiseks tegema minimaalseid pingutusi ja relva käsitsemine on põhimõtteliselt sama. M4-mudelil säilib M3 optiline sihik, kuid sellele saab paigutada nutisihiku liidese, mis annab kasutajale lasersihiku ja ballistikakalkulaatori abil ballistiliste andmete analüüsi (sellele arvutatakse juurde teave õhutemperatuuri kohta), mille abil on tankitõrjujal võimalik tu-levikus seadistada sihik 84  mm targa moonaga.

Arvidssoni sõnul on sihikuliides arendatud tulevikukindlaks, sest on tea-

da, et kõigile ballistilistele süsteemidele arendatakse välja veelgi kõrgtehnoloo-gilisemaid sihikuid, mis suurendavad tabavusprotsenti. Ka Saabi eesmärk on järgmise 5–10 aasta jooksul arendada Carl Gustavi tarbeks välja intelligentsed sihikud ja programmeeritav laskemoon. Arvidsson keeldus kommenteerimast, kes võiksid olla M4 tulevased kliendid, kuid võib arvata, et võimalikuks kasu-tajaks saab näiteks USA erioperatsioo-nide väejuhatus, kelle relvastusse kuu-luvad praegu Carl Gustavi M3-seeria granaadiheitjad.

Venemaa ootab tegevuskavasid UGV-de arendamiseks

Venemaa tööstus- ja kaubandus-ministeerium (Minpromtorg) kuulutas välja pakkumise aren-

damaks robotsüsteeme ja mehitamata maismaasõidukeid (UGV). Minpromt-orgi sõnul on eesmärk luua tegevuskava sõjandusrobootika arendamiseks 2030. aastaks. Pakkumise võitja peab uurima valdkonna kogemusi nii kodu- kui ka välismaalt ja prognoosima vastava töös-tustehnoloogia arenguid. Lepingu väär-tus on 390 850 eurot.

Venemaa senised püüded luua alus kõrgtehnoloogilistele mehitamata mais-maasõidukitele pole vilja kandnud ja kindlat suunda pole leitud. Näiteks Uralvagonzavodi tegevdirektori asetäit-ja Vjatšeslav Halkovi sõnul on nende ette võte rajanud juba robootikaosa-konna, kuid pole föderaalset program-mi, mis tööstust suunaks. Venemaa UGV-d piirduvad praegu demineeri-misega, kuid riigi kaitseministeeriumi plaanid on ambitsioonikamad – 2014. aasta märtsis avaldati plaanid kasutada relvastatud mehitamata maismaasõidu-keid strateegilise raketiväe ballistiliste rakettide rajatiste kaitsmiseks.

Venemaa pani kokku Iveco LMV 4 × 4 masinaid

Venemaa riiklik meediaagentuur TASS teatas, et Venemaa on lõ-petanud 358 Iveco LMV-M65

tüüpi masina kokkupaneku. Moskva tellis 2011. aastal 358 näidismasinat, mis hakkasid kandma nime Rõs (Ilves), kuid 2013. aastal teatati, et Ivecoga lõ-petatakse koostöö. Esialgse lepingu jär-gi pidi Venemaa valmistama Ivecoga kahasse 1775 masinat, mille lepingu-

väärtus oli 800 miljonit eurot. Venemaa sõjatööstuse komisjoni tegevdirektori asetäitja Oleg Botškarjovi sõnul ei ka-vatseta Itaalia litsentsiga mitmeotstar-belisi masinaid enam toota. Tema hin-nangul oleks see praeguses olukorras võimatu. Rõsi programmi lõid Vene-maa eelmine president ja kaitseminister Anatoli Serdjukov selleks, et Venemaa kaitsetööstuse turu avamise abil vä-hendada Vene kaitsesüsteemide hinda. Serdjukovi järel kaitseministriks saanud Sergei Šoigu jaoks sai peamiseks priori-teediks aga Venemaa armee ja sõjatöös-tuse suhete parandamine. Seetõttu tellis Šoigu Venemaal valmistatud GAZ Tigri soomussõidukite katsed. Katsete tule-mustest selgus, et Tigr sobib Venemaale paremini kui Iveco toodang.

Venemaa ja Valgevene arendavad mehitamata õhusõidukil põhinevat radarisüsteemi

Venemaa firma Almaz-Antei tü-tarettevõte OAO NPO Strela teeb koostööd Valgevene pärit-

olu Indelaga mehitamata õhusõidukil põhineva radarisüsteemi väljaaren-damiseks. OAO NPO Strela valmistas radarisüsteemi ja Indela mehitamata õhusõiduki. Radar suudab tuvastada autosuuruse sihtmärgi 10  m täpsuse-ga kuni 20  km kauguselt. Õhusõiduk on 2,8 meetri pikkune ja selle tühikaal on 86  kg. Õhusõiduk suudab kanda 25  kg raskust ja selle maksimaalne õhkutõusu kaal on 120 kg. Mehitama-ta õhusõiduki lennuulatus on 25  km ja see suudab õhus püsida kuni neli tundi. Õhusõiduki liikumiskiirus on 70 km/h ja kõrguse ülemmäär 1,5 km. Kõik süsteemi osad mahuvad kolme-teljelisele Kamaz-43118-tüüpi veoki-le. Strela ja Indela koostöös loodud õhusõiduk sai valmis 2014. aasta mais ning selle seeriatootmine algab 2014. aasta lõpus.

TEADUS JA TEHNIKA

SAAB

IVEC

O

SAAB

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

40 ÕHUVÄGI

Seni puudub ühetaoline rahvusvaheline praktika mehitamata õhusõidukite (Unmanned Aerial Vehicle, edaspidi UAV) ja mehita-mata lahingu-õhusõiduki-

te (Unmanned Combat Aerial Vehicle, edaspidi UCAV) käitamise osas. As-pekte, mis vajavad näiteks UCAV pu-hul riigisisest regulatsiooni, on mitu: eeskätt lennuohutus – õhuruumi kasu-tus ja lennukõlblikkuse nõuded, sama olulised on aga ka jõukasutusreeglid (rules of engagement). See on ka põhjus, miks rahvusvahelise humanitaarõiguse valdkonnas on tihti küberkaitse kõrval teine sagedane teema UCAV käitamine. Kaitseväe juristina esitan oma arvamu-se käitamise õiguslikest aspektidest, sest igasugune retoorika selles valdkonnas avab võimaluse diskussiooniks. Seda aga on vaja kas või selleks, et määratleda kaitseväe-siseselt institutsionaalsed ja funktsionaalsed käitaja pädevused.

UAV-DE KASUTAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSEDEsmakordselt kasutati mehitamata õhu-sõidukit militaarotstarbel 1980. aastal Iisraelis. Kümne aasta prognoosi ko-haselt hõlmavad investeeringud mehi-tamata õhusõidukitele Euroopas 10% tsiviillennundusturu investeeringutest. See on põhjendatud, sest sarnase võime tagamiseks vajalike kulutuste suhe on 1/11 UAV kasuks.

Ühendkuningriigi kaitseministee-riumi ühendkaitsedoktriini (30. märts 2011) märkus 2/11 UCAV kohta on järgmine: „Enamik õiguslikke küsi-musi, mis on seotud olemasolevate või planeeritavate mehitamata õhusõiduki-te kasutamisega, on piisavalt selged ja lihtsalt üks variatsioon mehitatud õhu-sõidukitega seotust“. Teiste Mandri-Eu-roopa riikide tsiviillennundusõigusega analoogselt on üldklausli kohaselt kõik kaitselennunduses sarnane tsiviillen-nundusega, välja arvatud juhul, kui eri-sust on vaja riigikaitseliste ülesannete täitmiseks. See riigikaitseõiguse põhi-mõte on alates 2004. aastast sätestatud

ka Eesti lennundusseaduse § 2 lõikes 1. Üldklausli funktsioon on tagada nii riigi kui ka üksikisiku preventiivne kaitse oh-tude eest. Kaitseväele kaitseväe korral-duse seadusega pandud riigikaitselistest ülesannetest ainuüksi ei tulene õigusrii-gis igakülgset tegutsemisalust. Täitev-võimu perspektiivist on tegutsemisalus seaduses sätestatud volitusnorm, mis täpselt määratleb täitevvõimu tegevuse ajendi, eesmärgi ja piirid.

Üks valdkond, kus tsiviillennundus-ohutus põimub riigi suveräänsuse ja eraelu puutumatusega, on UCAV käi-tamine kaitselennunduses. Käesoleva aasta 2. oktoobrist jõustus lennuameti üldkorralduslik ettekirjutus nr 27. Üld-korralduse §  1 lg  3 kohaselt on mehi-tamata õhusõidukite käitamiseks vaja lennuameti luba. Mainitud üldklausli põhimõtete kohaselt aga riigikaitses seda nõuet alati täita ei saa. Kaitseväe üle teenistuslikku järelevalvet tegev kaitseminister peab tagama, et UCAV käitamine kaitselennunduses ei kahjus-ta lennundusohutust. Lisaks üldklausli-le on meie liitlaste praktika UCAV käi-tamisel kasutanud ka rahvusvaheliselt tunnustatud määratlemata õigusmõis-teid. Oluline on nende mõistete kaudu osata põhjendada ja tagada objektiivne õiguskorra karistusõiguslik kaitse ja riigi kaitse, rikkumata samas oluliselt

eraõigusi ja kahjustamata individuaal-seid õigushüvesid.UCAV ON SÕJALINE SIHTMÄRKSelgitada aitab siin asjaolu, et UCAV on kaitselennunduse mõistes, erinevalt UAV-st, legitiimne sihtmärk, mida võib tema tuvastamise võimatuse puhul liht-salt alla tulistada. Milles seisneb UAV ja UCAV terminoloogiline erisus? Viima-se täiendav tehniline võimekus seisneb võimaluses transportida ja sihitada rel-vi. Raketid, olgu siis juhitavad või ballis-tilised, ei kvalifitseeru UCAV-deks, sest kujutavad endast relva.

Mehitamata õhusõidukite klassifikat-sioon on institutsiooniti – Eesti lennu-amet, Ühendkuningriigi kuninglik õhu-vägi, NATO standardimiskokkulepped 4670 ja 4671, USA õhuvägi – erinev ning mõõtmeilt võivad need õhukid sarnaneda lennukiga või olla väikesed taktikalised ühe sõduri juhitavad lennu-seadeldised. Funktsionaalselt on need kas üks kord või korduvalt kasutatavad käibevahendid, mis on automaatselt ju-hitavad või autonoomsed. Mehitamata õhusõiduk ei ole tingimata militaarõhu-sõiduk ja kasutuse erinevate näidetena võib tuua luuretegevust, järelevalvet, varustuse ja varude transporti, otsingu- ja päästetegevust, erinevate sensoritega (infrapuna, keemilised, bioloogilised) töötamist, tuletõrjet, meteo- või teadus-uuringuid. UAV võib toetada sõjalist operatsiooni ka muutumata UCAV-ks, st kandmata relvastust ja sihtimissüstee-me. Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni kohaselt võib riiklik õhu-sõiduk olla ka politsei ja tolli kasutuses.

SENISE KASUTAMISPRAKTIKA JÄRELMIDÜle kümne aasta kestnud relvastatud mehitamata õhusõidukite kasutami-ne kinnitab, et asjakohaseid õiguslikke piiranguid arvestamata muutub tegevus väheefektiivseks. 2004. aastast alanud relvastatud mehitamata õhusõidukite kasutamine Pakistanis neljakümnekor-distus 2010. aastaks. Rünnakutes taba-tud eelnevalt sihtmärgistatud terroris-tide arv ei ole aga suurenenud. Tuntav on sarnasus tavapäraste õhusõja ründe-vahendite kasutamise tulemuslikkuse vähenemisega Lahesõjas ja hilisemas Balkani konfliktis.

Lisaks lennundusohutuse nõuetele

Mehitamata õhusõidukitest riigikaitsesMehitamata õhusõidukite hoogne areng on viimasel ajal tõstatanud arvukalt õiguslikke küsimusi, mis alles ootavad rahvusvahelisi kokkuleppeid. Vaatleme, kuidas näeb seda olukorda Eesti kaitsevägi.

Hillar Kaeval ÕHUVÄE JURIST

Kaitseväe üle teenistuslikku järelevalvet tegev kaitse-minister peab tagama, et UCAV käitamine kaitse-lennunduses ei vähenda lennundusohutust.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

41

on seega ka rahvusvahelise humanitaar-õiguse aspektist problemaatiline väita, et mehitatud õhusõidukite regulatsioon on piisav ka mehitamata õhusõidukitele. Senise rahvusvahelise praktika kohaselt on relvastatud mehitamata õhusõidukid võimaldanud kasutada sõjalist jõudu viisil, mis on olnud seni lahingureeglite kohaselt teisiti võimatu. Näidetena saab põhjenduseks tuua ülemäärase ohu mehitatud õhusõidukile, nende ebapii-savuse selles piirkonnas, vajaduse tegut-seda varjatult, pikema opereerimisaja.

1. Psühholoogiaalaste uuringute ko-haselt ei mõju operaatorile kauge maa tagant tavapärased piirangud hoiduda tapmisest.

2. Sõjalist jõudu on kasutatud kohta-des, kus seda vaevalt oleks enne UCAV-de kasutuselevõttu tehtud.

Seega võib neist kahest väitest jä-reldada, et UCAV-d võivad lihtsustada poliitilist ja psühholoogilist otsust kasu-tada surmavat sõjalist jõudu. Suurenev hulk rahvusvahelise õiguse eksperte aga arvavad, et on õiguspärane hävitada ter-rorismis kahtlustatavaid kus iganes nad asuvad, või kui nad asuvad nn nõrka-des riikides. See järeldus toetub pigem poliitilistele otsustele. Rahvusvaheline õigus on seadnud surmava sõjalise jõu õiguspäraseks rakendamiseks ranged piirid, mis tulenevad õiglase sõja dokt-riinist ja on samas ka moraalinormid.

Rahvusvaheline humanitaarõigus piirab rahu ajal surmava sõjalise jõu ka-sutamist vägivaldsete kuritegude puhul. Relvakonflikti puhul on pädeval isikul vähem piiranguid. Kui relvakonflikti käigus pannakse toime terrorismiakt, siis on lubatud surmavat jõudu kasuta-da relvakonfliktiõiguse alusel.

Rahvusvahelise humanitaarõiguse-ga on rohkem kooskõlas hilisem 2010. aastal Ameerika rahvusvahelise õiguse ühingus USA valitsuse juristi Harold Kohi seisukoht, et mehitamata õhu-sõidukite kasutamist terroristide vastu ei kasutata igal pool, vaid riikides, kus korrakaitse on nõrk.

TULEVIKUARENGUTESTOn võimalik, et sõjalise jõu kasutami-ne muutub oma relvajõududele riski-tuks, kui saab kasutada mehitamata õhusõidukeid ning riigil sel moel ju-riidiliselt vältida relvakonfliktis osale-mist (no boots on the ground). Selle esi-mene näide oli USA osalemine Liibüa konfliktis. Jõukasutusreeglite kaudu on aga vaja tagada relvastatud mehita-mata õhusõidukite kasutamise täpsus. Luure keskagentuuri direktori Leon Panetta avaldus UCAV-de kasutamise õiguspärasusest põhinebki UCAV-de täpsusel. Tehniline täpsus aga ei sa-mastu veel tabatud vastaste statistika-ga. Kaugus vastasest teeb operaatorile otsustamise lihtsamaks, hõlmates mi-tut elementi: füüsiline, emotsionaalne, sotsiaalne, kultuuriline, moraalne ja mehaaniline.

Sõjalise jõu kasutamise põhimõtted rahvusvahelises humanitaarõiguses tu-lenevad Aquino Thomase õiglase sõja traditsioonist ja eeldavad eeskätt kolme asjaoluga arvestamist:

1. Sõda on õiglane ja mõistuspärane, kui otsuse langetab legitiimne võim.

2. Surmava sõjalise jõu kasutamise õigustus relvakonfliktis on sõjaline vaja-dus, mille olemasolu eeldatakse.

3. Väljaspool relvakonflikti peab ek-sisteerima vahetu oht elule.

Lähtumine UAV kasutamisel lihtsast sellise tegevuse ohutusest oma väeük-sustele, ei ole kooskõlas eeltoodud põ-himõtetega. Haagi õhusõja reeglite ja III

Genfi konventsiooni kohaselt võib rel-vakonfliktis relva kasutamise otsustada vaid kombatant, mitte aga autonoomne aparaat. Rahvusvahelises tavaõiguses on see printsiip seni valdav ja sellele lisandub õiguspärasuse kriteerium, et vastase hävitamine on mõeldav vaid rel-vakonfliktis või vahetu ohu puhul elule.

Mehitamata õhusõiduki piloodi väl-jaõppenõuded on sätestatud NATO standardiseerimiskokkuleppega STA-NAG 4670. Standardi kohaselt võib riigis kehtivatest tsiviillennureeglitest ja lennujuhtimisprotseduuridest kõr-vale kalduda vaid riigikaitse vajadustel. Seega võrreldes tsiviilkasutusega on mehitamata õhusõidukite eesmärgi-pärasel käitamisel kaitselennunduses vaja lennundusohutusnõuete kõrval võrdväärselt lahingureeglite koosta-misel moraalinormidega arvestada. Kui piloodile on juba kord antud tema juhitavale UAV-klassile sobiv lahingu-ülesanne, siis tuleb käsk täita. Välja-õppenõuetes on juhised, kuidas käsk täita parimal moel, sh arvestades rah-vusvahelise humanitaarõiguse kaalut-lusõiguslikke alternatiive (joint force targeting), et teatud juhtudel isegi käsk täitmata jätta. Hea näide Haagi õhusõja reeglite rikkumisest on ajaloos tuntud 1944. aasta õhurünnakud Tallinnale ja Helsingile, mil primaarne oli käsu täitmine ja pommide allaheitmine kus iganes, hoolimata rünnaku eesmärgiks seatud sihtmärkidest.

Mehitamata õhusõidukite NATO standardiseeritud ohutushinne (factor of safety) on kaitselennunduses 1,5, see on samaväärne tsiviilõhusõidukitega. Nii tsiviillennunduse kui ka õhuväe seisukohast on oluline, et mehitamata õhusõidukite riigikaitselisel kasutamisel oleks vastastikune teabevahetus ja koos-töö, nagu see on kehtestatud Euroopas paindliku õhuruumi kasutamise mää-ruses (EÜ) 2150/2005 ning kokku lepi-tud õhuruumi kasutavate valitsusasu-tuste „Õhuruumi paindliku kasutamise käsiraamatus“.

Senise rahvusvahelise prak-tika kohaselt on relvastatud mehitamata õhusõidukid võimaldanud kasutada sõjalist jõudu viisil, mis on olnud seni lahingureeglite kohaselt teisiti võimatu.

Mehitamata õhukid on tulnud, et jääda. Pildil Global Hawk UAV.

U.S

. AIR

FO

RCE

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

42 TANKITÕRJE

Mandaadi operat-sioonil osalemiseks andis riigikogu 19. veebruaril, kuid ene-sestmõistetavalt olid ettevalmistused või-

malikuks osalemiseks alanud oluliselt varem. Missioonile siirdumise täpne aeg ei olnud selge, välja arvatud fakt, et eestlased olid avaldanud selget tahet olla missioonile-minejatest esimeste seas. Eesmärk oli näidata paindlikku ja kiiret reageerimist olukorras, kus iga viivitatav päev võib halvendada olukor-da viisil, mis pikendab kogu operatsioo-ni kuude või isegi aastate võrra. Taoliste konfliktide mälu on pikk ja juurdub sü-

gavale inimestesse. Iga välditud ekstsess mõjutab otseselt aega ja ressursse, mida konflikti lahendamisesse panustatakse.

Selleks, et kaitseväel oleks mingi-gi ettekujutus seal toimuvast, külastas 2014. aasta alguses Kesk-Aafrika va-bariigi pealinna Banguid väike grupp Eesti kaitseväelasi. Sealt hangitud teave andis võimaluse mingil määral arvesta-

da tingimustega, mis üksust ees ootasid. Teisalt oli see informatsioon siiski väga piiratud, sest European Forces Repub-lique Centreafricaine (EUFOR RCA) operatsioon, mille koosseisu kaitseväe kontingent pidi kuuluma, aktiveeriti alles hiljem. Seega kõik, mis puudutas üksuse täpseid ülesandeid, vastutusala, elutingimusi jne, selgus alles pisut enne operatsioonile siirmist või siis operat-siooni käigus. Võib öelda, et kokkuvõt-tes oli see parasjagu suur tundmatus, millesse üksus läks.

Euroopa Liidu operatsioon algas planeeritust hiljem. Eelkõige aeglustas operatsiooni algust riikide vähene huvi sellesse aktiivselt panustada. Vajalik-ku kriitilist hulka üksuseid ja võimeid ei suudetud esialgse ajakava kohaselt kokku saada. Mehitamiskonverentse korrati ning tegeliku planeeritud või-mekuseni ei jõutud kunagi. EUFOR-i täielik operatiivvalmidus kuulutati välja 15. juunil, poolteist kuud pärast eestlas-te Banguisse jõudmist. Kuid ka sel ajal ei vastanud mitu asja täieliku valmiduse kriteeriumitele.

Eesti kaitseväe Kesk-Aafrika vabariigi kogemusLühiülevaade Eesti kaitseväe esimese Aafrika-missiooni üksuse ettevalmistamisest ja läbiviimisest ning õppetundi-dest, mida kaitsevägi sellest avalöögist sai. Ühtlasi lõimime üheks pildiks need killud, mida avalikkus sellest operat-sioonist juba pressi kaudu teab.

Sten Allik KOLONELLEITNANT

KVÜÕA

RAKENDUSUURINGUTE

KESKUSE ÜLEM

KRIS

TEL

MAA

SIKM

ETS

Eesti kaitseväelased tüüpilises Bangui elamukvartalis patrullimas ning kohalike meeli ja südameid võitmas.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

43

ETTEVALMISTUSAEGEttevalmistamise etapil oli põhirõhk kolmel komponendil. Esiteks varustus, teiseks väljaõpe ja kolmandaks medit-siiniline profülaktika.

KAV-i missioon oli kaitseväe üksu-sele taolises kliimas esimene. Kuumu-se, niiskuse ja bakterite-viiruste mõju varustusele ja sõduritele püüti ette näha, konsulteerides ka mitme tuleva-se missioonipartneriga. Suures osas see õnnestuski, kuigi mitme varustusele-mendiga mindi ilmselgelt alt ja need ei vastanud hilisematele nõuetele.

Eesti Afganistani-kogemusest oli nii palju kasu, et teadsime meeste ja va-rustuse vastupidavust kuumades tingi-mustes. See, mida ei tuntud, oli suure niiskuse mõju. Et missioon langes vih-maperioodi, tähendas see viibimist sau-na-taolises keskkonnas.

Et EUFOR-il kaitseväe kontingendi ettevalmistamise ajal oma baasi veel ei olnud, siis polnud ka elutingimustest ja üldisest toetusest aimu. Prantsuse armee lubas toetada OP SANGARIS-e (Prant-susmaa sõjaline operatsioon KAV-is, mida alustati 5. detsembril 2013) või-mekustega, kuid detailid olid mõlemale poolele (nii vajaduse kui ka tagamise osas) ebaselged. Seega võeti eesmärgiks minna operatsioonile sellise koosseisu ja varustusega, mis annaks võimalikult suure iseseisvuse.

Varustuse osas püüti loomulikult kasutada eelkõige varustust ja tehnikat, mis kaitseväel juba olemas oli. Juurde hangitavat oli tegelikult vähe ja piirdus märkimisväärsete elementide puhul ai-nult õhemast riidest välivormidega ning mõningase majutusvarustusega (kon-ditsioneerid, välivoodid ja sääsevõr-gud). Tagantjärele võib öelda, et kait-seväe varustus (välja arvatud telgid ja konditsioneerid) on täiesti kõlblik tao-lises keskkonnas opereerimiseks ning tulevaste operatsioonide puhul suuri muudatusi ei ole vaja teha.

Mis isikkoosseisu puutub, siis andis riigikogu mandaat – 55 kaitseväelast – piisava manööverruumi panna kokku struktuur, mille puhul oleks nii lahin-gu- kui ka toetusvõimekus optimaalne. Lõppkokkuvõttes oli Banguis 50 meest-naist ja üks staabiohvitser Kreekas EU-FOR-i operatiivstaabis.

Isikkoosseisu ettevalmistamisel oli erilise tähelepanu all vaktsineerimine. Teada oli, et sama rikkalik, kui on Aaf-rika floora ja fauna, on ka seal erinevate tervisehädade spekter, hõlmates endas

ohtusid, mis võivad kaasa tuua eluaeg-sed järelnähud või lõppeda surmaga. Seega alustati varakult isikkoosseisu vaktsineerimist, sest profülaktiliste ai-nete sisse võtmisest (näiteks malaaria vastu) ja nende samaaegsest manusta-misest tingitud vastunäidustuste välti-miseks kestis iga operatsioonil osaleja vaktsineerimine vähemalt kuu aega. Lisaks ei olnud mitut vajalikku vaktsiini Eestis sel ajal olemaski.BANGUIKui Eesti kontingent Banguisse jõudis, oli kogu EUFOR veel paigutatud OP SANGARIS-e baasi M’Poko lennu-välja kõrval, sest EUFOR-i enda baasi UCATEX-i ehitustööd polnud veel ala-nud, kuigi baas pidi valmis olema mai lõpuks. EUFOR RCA koosnes opera-tiivstaabist Kreekas Larissas suurusega umbes 120 inimest ja vägede staabist Banguis, mis oli sinna saabunud märt-sis ja mille koosseisus oli paarkümmend inimest, abipersonal selle hulka arvatu-na. Üksustest oli kohal ainult üks Prant-suse jalaväekompanii.

EUFOR-i vastutusala piirnes esial-gu ainult Bangui M’Poko lennuväljaga. Näiliselt võis selle valvamine tundu-da teisejärguline tegevus, kuid see oli strateegilise tähtsusega ülesanne. Kui lennuühendus oleks ära lõigatud, ras-kendanuks see oluliselt kohalolevate üksuste varustamist. Samuti oleks see mõjutanud otseselt nii EUFOR-i kui ka

OP SANGARIS-t. EUFOR-ile oli M’Po-ko lennuväli ainukene värav, mille kau-du saabusid uued üksused, varustus ja kogu UCATEX-i baasi ehitamiseks va-jaminev. Samuti oleks olnud takistatud humanitaarorganisatsioonide töö.

Meie algselt kahe nädala pikkuseks planeeritud aklimatiseerumine toimus tegelikult palju kiiremini. Kümme päe-va pärast kohale jõudmist käidi juba re-gulaarsetes patrullides.

Eesti üksuse saabumine oli võtme-tähtsusega, sest see võimaldas EUFOR-i kontrolli alla võtta endise tekstiilitöös-tuse ala, kuhu hakati pärast pikka vii-vitamist ehitama EUFOR-i baasi. Sel-lest ka siis baasi nimi UCATEX (Usine Centreafricaine de Textile – Kesk-Aaf-rika tekstiilivabrik).

Esmane olulisim ülesanne pärast saa-bumist oli korraldada koostööd rahvus-vahelise pataljoni staabiga, mis koosnes Prantsuse armee 158. jalaväerügemendi staabi isikkoosseisust, Eesti rühm oli selle otsealluvuses. Koostöö organi-seerimises ei olnud märkimisväärseid põhimõttelisi erimeelsusi, ladusust ta-kistasid alguses eelkõige tehnilist laadi küsimused. Pataljoni staabi inglise kee-le oskus ulatus väga heast olematuni, jäädes keskmiselt väga mõõduka kanti. Ingliskeelseid protseduure ja ettekan-devorme ei olnud, esialgu olid ka staa-bi nõupidamised ja käsuandmised kas ainult prantsuse keeles või siis prant-suse-inglise segakeeles. Kõige rohkem

KRIS

TEL

MAA

SIKM

ETS

Sõjaväepatrulli kohal olles on Bangui tänavapilt rahulik.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

44 TANKITÕRJE

tegi muret staabi sidemeeste puudulik keeleoskus, sest sõnumite edastamise õigsus ja täpsus oli kriitilise tähtsuse-ga. Selleks, et ESTPLA-l oleks „põllule“ minnes kindlus, et kriitilises olukorras neid mõistetakse, treenis kontingendi sidemees Prantsuse kolleege.

Sisuliselt laabus koostöö prantslas-tega nii staabis kui ka üksuste tasandil väga hästi. Koostöö korraldamine võttis enesestmõistetavalt aega ja hiljem oli see ladus ning igati usalduslik.

Pataljoni ülem kolonel Benoît Segui-neau de Preval kavatses kasutada EST-PLA-t esialgu vaid koos prantslastega. Nii arvas ta parem olevat harjutada eest-lasi uue keskkonnaga. Kuid ESTPLA näitas lühikese ajaga oma professionaal-sust, esialgsed plaanid muutusid ja neile anti oma vastutusala VIII linnajaos.

OMA VASTUTUSALA JA SELLE LAIENEMINEEsimene vastutusala koosnes elukvarta-litest ümber ehitatava EUFOR-i baasist. Geograafilistelt ei olnud ala suur, kuid seal elas ca 10 000 elanikku. Kohalike ela-mud ulatusid sisuliselt vastu UCATEX-i müüri ja seega oli nii ehituse tõrgeteta kulgemise pärast kui ka hilisemat väe-kaitset silmas pidades oluline, et ümb-ritsev elanikkond aktsepteeriks baasi ega kasutaks võimalust tülitada selle elanikke mõne hävingut külvava vahendiga.

Kvartalid, kus ESTPLA tegutses, koosnesid üksteisega tihedalt koos paik-nevatest savimajadest, mille vahel on väikesed õued või kitsad teed. Seega oli nägemisulatus väga piiratud ja inimeste suur tihedus seadis seal tegutsevad ük-

sused olukorda, kus igasugune reageeri-mine pidi olema äärmiselt kontrollitud.

Mõnel laiemal tänaval andsid EST-PLA-le võrreldes teiste üksustega suu-re eelise korralikud soomukid. Samas ei olnud nende kasutamine mõeldav pisikestel kõrvaltänavatel, kus ruum ega pinnas lubanud suurte sõidukitega manööverdada.

Patrulliti enamjaolt jalgsi, see pani kuumas ja niiskes kliimas proovile meeste füüsilise vastupidavuse. Need, kes olid enne Helmandis olnud, leid-sid, et olud teeb võrreldes Afganistaniga raskemaks suur niiskus. Õnneks suutsid mehed pikapeale harjuda ning pärast esimesi nädalaid enam meditsiinilist turgutamist eriti vaja ei olnud.

EUFOR-i vastutusala laienes juuni keskel lennuväljalt ja kvartalitest UCA-TEX-i III ja V linnaosasse, mis olid Ban-gui kõige plahvatusohtlikumad. III linna-osa oli muhameedlaste päralt ja konflikt III ja V linnaosa vahel oli kõige karmim ja ohvriterikkam. Üksus, kellelt EUFOR vastutusala üle võttis, said sporaadilist tuld oma soomukite pihta pea iga päev. Kuid uued üksused kasutasid ära uudse situatsiooni eelist ning taktikat muutes stabiliseerus olukord esialgu kiiremini, kui seda oleks võinud oodata. Kui enne EUFOR-i saabumist patrulliti ainult masinatega põhiteedel, siis nüüd haka-ti tegema jalgsipatrulle kvartalite sees. Sellisel tegevusel oli suur efekt. Näiteks Eesti üksus patrullis aladel, kus ei oldud alates rahvusvaheliste vägede operatsioo-nide algusest ühtegi võõrsõdurit nähtud – eelmised üksused ei olnud kinnistesse kvartalitesse oma jalga tõstnud. Kind-

lasti ei olnud selline tegevus riskitu, sest tahtmise korral oleks sellises suletud la-bürindis, nagu seda sealsed tiheasustu-sega elamukvartalid olid, suudetud väga hõlpsasti korraldada üllatusrünnakut ja siis jäljetult kaduda.

Eesti meediast on juba läbi käinud see, kuidas ESTPLA võitis kohalike sü-damed ja seda eriti V linnaosas, mis oli nende põhiline operatsiooniala. Julgus tegutseda seal, kuhu eelmised üksu-sed ei tihanud minna, lihtsus, selgus ja siirus oma maneerides, otsekohene ja vajadusel karm tegutsemisviis ning era-pooletu ja vahetu suhtumine tekitas lõ-puks olukorra, kus ESTPLA oli kohalike seas hinnatud ja vastase poolt kardetud.OLMEESTPLA elutingimused olid mitmesu-gused. Alustati Prantsuse baasi troopi-katelkidest, mis, olles ilma kliimasead-meteta, soojenesid päeval parasjagu, kuid spetsiaalne kangas ning mitu va-hekihti vähendasid päikese jõudu. Kõi-ge raskemad tingimused olid sõduritel siis, kui nad paigutati esimese EUFOR-i üksusena tulevase UCATEX-i baasi ala-le telkidesse, müüride vahele keset be-toonkõrbe. Seal osutus Eesti poole teh-tud valik kasutada majutamiseks Rootsi Telleborg’i telke ilmselgelt valeks. Telgi kummist materjal kuumenes päikese käes ega lasknud üldse õhku läbi. Tel-kidesse muretsetud tubastesse oludes-se mõeldud väikesed konditsioneerid ei olnud selliste olude jaoks. Päevasel ajal oli temperatuur telkides nii suur, et kliimaseadmed tuli nende rikkimi-neku vältimiseks välja lülitada. Päeva-

KRIS

TEL

MAA

SIKM

ETS

Suured Rootsi päritolu kummeeritud telgid osutusid Aafrikas mittehingavaiks ega pidanud samas ka vastu paduvihmade veesurvele.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

45

se puhkuse võimalused olid seega eriti askeetlikud  … Samuti ei kannatanud telgid sealsele vihmaperioodile omaseid paduvihmasid, mille jooksul osa sellest uskumatust hulgast veest, mis taevast mühinal alla tuli, läbistas ka telgiriiet.

Baasi ehituse edenedes sai ESTPLA õnneks konditsioneeriga varustatud konteinerelamutesse, milles veedeti pool missiooniajast. Konteinerelamud olid küll jahutatud ning seega elamine mugav, andes võimaluse füüsiliselt ras-ketest patrullidest taastuda, kuid väe-kaitse seisukohalt ei pakkunud need rohkem kaitset kui telgid, eriti kui ar-vestada kohalike elanike seas levinud n-ö happy fire’it, kus õhku tulistati nii rõõmust kui ka hirmutamiseks. Siin-kohal meenub juhtum, kus ühe baasi sõduri tuppa langes läbi lae püssikuul, jäädes põrandasse turritades püsti. Nii et hoolimata vaenuliku raketi- ja miini-pildujatule puudumisest polnud baasis-ki täiesti turvaline.

KOHALIKE RELVAD JA VÕITLUSTAHEKohalike grupeeringute relvastus oli üp-ris primitiivne. Siiski olid muhameedla-sed ehk III linnaosa ilmselgelt paremini varustatud. Kust nende relvad tulevad ja kuidas on nendega seotud mõned abi-organisatsioonid, selle üle liikus palju spekulatsioone. Nende relvastus koos-nes peamiselt AK-47-st, käsigranaati-dest ja RPG-7-st. Liikusid jutud ka suu-remate kuulipildujate kohta (12,7  mm ja 14,5  mm), kuid vähemalt EUFOR-i

vastu neid ei kasutatud. Loomulikult oli laialt levinud ka sealne universaalne tapa- ja tööriist matšeete, millega lõigati nii heina, puid kui ka inimesi …

N-ö kristlaste linnajagude varustatus oli oluliselt kehvem. Relvastust oli napi-malt ning lisaks vähestele Kalašnikovi-dele koosnes see isetehtud tulirelvadest, 1940. aastatest jäänud koloniaalvägede püstolkuulipildujatest kuni 19. sajandi uunikumideni välja.

Relvastuses toodud võrdlus eri osa-poolte vahel kehtis ka üldises organi-seerituses. Muhameedlaste tegevus oli ilmselgelt paremini korraldatud, kava-lam ja läbimõeldum. Kui rünnati, siis oli näha teatud taktikalisi kujundeid ja õppimist eelmistest olukordadest.

Osavad olid nad ka n-ö infooperat-sioonide läbiviimisel. Jätkuv prantslas-te avalik mahategemine (näiteks gra-fiti majade seintel: Prantslased välja!, Prantslased – vargad! jne) oli teadlik pingete tekitamine. Sellega provotseeriti jätkuvalt ning taustal esitati erinevaid nõudmisi kuni ultimaatumiteni välja, ähvardades vastasel juhul linn leekides-se sütitada ja kaosesse matta.

OPERATSIOONI JUHTIMINEOperatsiooni koordineerimine pol-nud lihtne, sest Banguis tegutses kolm operatsiooni üksteise peal ja kõrval: EUFOR, kes vastutas lennuvälja ja seda ümbritseva ala, III, V ja tüki VIII linnaosa eest, OP SANGARIS, kes vastutas ülejäänud linna eest, MISCA (Mission internationale de soutien à

la Centrafrique sous conduite africai-ne – otsetõlkena aafriklaste juhitud rahvus vaheline missioon Kesk-Aafrika vabariigi toetuseks), kelle vastutusala oli kogu Bangui ja MISCA POLICE, mis oli politseimissioon ning vastutas samuti kogu Bangui eest, välja arvatud III ja V linnaosa. Lisaks sellele veel ko-halikud julgeolekujõud, kes küll väga puudulikust varustusest ja relvastusest johtuvalt pidevalt julgeolekut ei taga-nud, kuid olid nähtavalt platsis siis, kui näiteks riigi president paleest väljaspool liikus. OP SANGARIS-ega koostöö su-jus ning üksteist toetati. MISCA-ga oli sujuv koostegutsemine keerulisem, sest tegu oli ainult Aafrika Liidu liikmesrii-kidest koosnenud missiooniga (Banguis Kongo demokraatliku vabariigi, Rwan-da, Burundi ja Ekvatoriaal-Guinea ük-sustega) ning nende planeerimis- ja juh-timisviis olid meie omast väga erinevad. Lisaks osalesid suuremates ühisoperat-sioonides ka kohaliku politsei üksused. Ühiste operatsioonide puhul, mida ju-hiti EUFOR-i juhtimiskeskusest, oligi kohal viie operatsiooni läviohvitserid.

Mõni sõna tööst vägede staabis. Au-toril oli võimalus olla J3/juhtimiskeskuse ülemana vastutav käimasolevate ope-ratsioonide koordineerimise, lühiajalise planeerimise ja olukorrateadlikkuse loo-mise eest. Esialgu ei olnud vägede staabis juhtimiskeskust, JOC-i (Joint Operatio-nal Centre) ette nähtud. Seda ülesannet pidi täitma pataljoni staap. Kuid kiiresti selgus, et nii ei ole võimalik eri üksus-te tegevust koordineerida ja olukorrast piisavat ülevaadet saada. Olid ju lisaks jalaväepataljonile EUFOR-i koosseisus ka erioperatsioonide väejuhatus (Special Operations Component Command), san-darmeeria komponent, EOD, CIMIC-u üksus ning hiljem ka inseneriüksus.

Kogu EUFOR-i juhtimisstruktuur oli järgmine: 1. strateegiline tasand Eu-roopa Liidu sõjaline staap Brüsselis, 2. operatsioonistaap Kreekas Larissas ning 3. vägede staap Kesk-Aafrika vabariigis Banguis. Kui EUFOR-i sõjaline võimsus oli Banguis umbes 800 inimest, siis ope-ratsioonistaap Kreekas Larissas koosnes umbes 120 inimesest. Välistaap Banguis koosnes parimail aegadel ca 30 inime-sest. Taoline juhtimissüsteem oli ilmsel-gelt tasakaalust väljas ning tekitas eba-kõlasid. Sellel juhul püüdis ülepaisutatud operatsioonistaap kui kõrgem staap tege-leda detailide juhtimisega, mis ei olnud nende pädevuses ega sisulises võimuses, eriti arvestades olukorda, kus kogu ope-ratsioon keskendus Bangui lennuväljale

Loodetavasti saab mõnda pildil olevatest ja ESTPLA konfiskeeritud relvadest näha peatselt Sõjamuuseumi väljapanekutes.

KRIS

TEL

MAA

SIKM

ETS

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

46 KONFLIKT

ja linna kahele kvartalile. Massiivne ope-ratsioonistaap oleks end ehk õigustanud operatsiooni läbiviimise faasis juhul, kui nad oleks suutnud siduda ühte sõjalised ja humanitaarabivahendid, mille koos-kõlas toimimine on taoliste kriiside la-hendamises võtmetähtsusega.

Vähemalt operatsiooni kriitilises faa-sis, s.o juuli-augusti jooksul elas EL-i sõ-jaline võimekus ning tsiviilpanus täiesti oma elu. Tulenedes ühelt poolt Euroopa Liidu kohmakast humanitaarabi struk-tuurist, kus reglement kohati lausa välis-tas koostöö taktikalisel tasandil ja teiselt poolt juhtimissüsteemi vildakast tasa-kaalutusest, olid mõlema osapoole (nii militaar- kui ka tsiviilpoole) pingutused rohkem ressurssi nõudvad ning mitme tagasilöögiga võrreldes sellega, mida oleks võimaldanud sõjalise ja humani-taarabi potentsiaali lõimimine.

HAIGUSTE PARADIISKuid pöördugem tagasi üksuste juur-de. Nagu eespool mainitud, oli KAV-is suur oht saada külge mõni tuntud või tundmatu haigus. Kõige rohkem pälvis tähelepanu malaaria. Vaatamata pro-fülaktikale (malaariatablettide võtmi-ne, pikkade käistega riietus pärast päi-keseloojangut) oli malaariajuhtumeid. Huvitav on märkida, et M’Poko baasis, mis asus lennuvälja juures ning eemal kohalikust asustusest, oli malaariajuh-tumeid vähe. Kuid niipea, kui EUFOR uude baasi, UCATEX-i kolis, suurenes

haigestunute arv. Asus ju UCATEX ke-set kohalikku asumit ning sääsed olid selle tõttu oluliselt nakatunumad (koha-likust elanikkonnast 75% on malaarias-se nakatunud). Haigestumisi oli, kuid õnneks olid enamik tänu profülaktikale ravitavad. Kahjuks ei puudunud siiski ka letaalne juhtum – operatsioon nõu-dis esimese ohvri Prantsuse kontingen-di hulgast sel sügisel.

MEIE „AAFRIKA KORPUSE“ KOGEMUSEDEesti kontingent siirdus ühekordselt mis-sioonilt tagasi kodumaale augustikuu lõ-pus. Ilma häbenemata või suurustamata võib öelda, et see, mida rühmasuurune üksus seal korda saatis, jättis positiivses mõttes sügava jälje ühelt poolt kohali-ke elanike mõtteisse ja südameisse ning teisalt pälvis ESTPLA kõikide EUFOR-i relvavendade siira austuse.

Kaitseväel on nüüd kogemus operat-siooni ettevalmistamisest ja sellel osa-lemisest Euroopa Liiduga ning Mustal Mandril. EL-i kohmakas struktuur ning asjaajamine ja mittesõjaline loomus seda kõike ei lihtsustanud.

Kaitseväe väljaõppega saab olla ra-hul ning usun, et me saame hakka-ma ükskõik millisel rahvusvahelisel operatsioonil.

Meditsiiniteenistusele oli ja on veel endiselt KAV-i operatsioon proovikivi, mis annab jätkuvalt uusi kogemusi ning usun, et sellega tekib vajalik kompetents

meie meditsiinisüsteemi, sest ma ei arva, et seekordne operatsioon Aafrikas viimaseks jääb.

Kaitseväe varustust on vaja järgmi-ne kord sellistes tingimustes võideldes täiendada ja selleks kuluvad praegused kogemused marjaks ära. Jooksva logisti-lise tagamise osaski saadi väärt kogemusi.

KAV-I PÄÄSTMISE SAAGA JÄTKUBEUFOR RCA operatsioon kestab Ban-guis endiselt. Hiljuti pikendati missioo-ni mandaati, mis esialgselt kestis selle aasta jõuludeni, kolme kuu võrra. Vaa-tamata sellele, et olukord on mõnevõrra parem kui aasta alguses, lahvatab vägi-vald siin-seal endiselt ereda leegiga, hä-vitades inimesi, kodusid ja lootust konf-likti summutada. Stabiilsus ja olukorra rahunemine, mis selle aasta suvel näis olevat vähemalt minimaalselt saavuta-tud, paistis sügisel olevat taas kadunud rahutuste keerisesse.

Kaitseväe osalemine sellel operatsioo-nil oli mitmes mõttes oluline verstapost. Kaitsepoliitiliselt loodi lähedane takti-kalise koostöö kontakt Prantsusmaaga, kellega sõjaväljal ei oldud enne koos-tööd tehtud. EUFOR RCA missioonil osalemine oli kaitseväele esmakordne proovikivi panustada Mustal Mandril toimuvasse sõjalisse operatsiooni üksu-sega. Ainukene kogemus, mis kaitseväel seni Aafrikast oli, tuli Mali missioonilt, kuid seal osaleti ainult staabiohvitseride ja koolitajatega. Kuid osaleda tervikli-ku üksusega, tagada logistilist toetust ja meditsiiniline toetus esmatasandil ning STRAMEDEVAC, hankida lühikese aja jooksul varustus, mis vastaks sealsete meie jaoks erilise keskkonna seatud tin-gimustele vähemalt miinimumi osas, olla osa operatsioonist, mille eestvedajariigi Prantsusmaaga meil taktikalise tasan-di sõjalise koostöö tegemine puudub – need ja palju muidki esmakordselt ker-kinud küsimusi tuli lahendada missiooni ette valmistades või jooksvalt koha peal.

Selline oli üldiselt ja lühidalt lugu Eesti esimese „Aafrika korpuse“ mis-sioonist muust maailmast paljuski unus-tatud paigas nagu seda on Kesk-Aafrika vabariik. Usun, et Eestis ei olnud paljud enne sealsete probleemide tekkimist sellisest riigist kuulnud.

KAV-i Eesti kontingent on tagasi ru-tiinse teenistuse juures, igaüks oma ko-duväeosas, kandes mõtteis neid mäles-tusi ja kogemusi, mida see kauge, kuid nüüd vähemalt osale kaitseväest läheda-seks saanud maa ja rahvas neile kinkis.

KRIS

TEL

MAA

SIKM

ETS

Oma laagri rajamine Kesk-Aafrika tekstiilivabriku territooriumile.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

47

Afganistanis Helmandi provintsis paikneva eest-laste logistikaala Camp Krati ehitamiseks ja pi-devaks täiustamiseks kulus kaheksa aastat.

Alates 2006. aasta kevadest, kui Lõu-na-Afganistanis Camp Bastionis alus-tas teenistust esimene logistikaüksus ehk NSE-1, oli operatsioonialale pide-valt juurde toimetatud varustust ning tehnikat, et tagada Eesti jalaväeüksuse operatsiooni võimekus. Selle aja jooksul rajati logistikaalale ka konteinerite baa-sil korralik taristu Eesti kontingendile

ISAF Redeployment – Eesti kaitseväe suurim logistiline välisoperatsioonEesti kontingendil tuli Afganistanist lahkudes maha jätta sile plats. Selleks, et kaheksa aasta jooksul sinna lennuta-tud varad õigeaegselt kas koju tagasi saadetud või hävita-tud saaksid, tegid toetuse väejuhatuse liikumise koordinee-rimise keskuse inimesed kolm ja pool aastat kavakindlat ettevalmistustööd.

Toomas Pärnpuu LEITNANT

TOETUSE VÄEJUHATUSE LIIKUMISE

KOORDINEERIMISE KESKUSE ÜLEM

Riho Juurik LEITNANT

TOETUSE VÄEJUHATUSE LIIKUMISE

KOORDINEERIMISE KESKUSE

PLANEERIMISOHVITSER

Eesti lipp langetati Afganistanis Helmandi provintsis Camp Bastionis endisel Camp Krati territooriumil 5. juunil 2014.

KAIT

SEVÄ

GI

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

48 MISSIOON

vajaliku toetuse tagamiseks – siin olid remondihall, vajalikud tööruumid lo-gistikutele ja kontingendi juhtkonnale, saun ja heaoluruumid ning laopinnad.

PIKK ETTEVALMISTUS ÄRATULEKUKSJuba 2011. aasta alguses, kui sai sel-geks, et kaitseväe missioon Afganista-nis lõpeb eeldatavalt 2014. aastal, alus-tati vastupidise protsessiga ehk Eesti kontingendi naasmise planeerimisega Afganistanist. Sellest alates kaaluti igat Eestist väljasaadetavat varustuselementi ka missiooni lõpetamise vaatenurgast. Varustamisel oli prioriteet tagada jala-väeüksuse tegevus ning kõik tulevikku suunatud arendused jäeti tagaplaanile, et mitte kuhjata alale tehnikat ja varus-tust, mida kohe-kohe tuleks hakata taas tagasi viima.

Esimesed kaks aastat planeerisid ISAF-i missiooni lõpetamist toetuse väejuhatuse liikumise koordineerimise keskus ja operatsioonialal olevad logis-tikud koos. Sisuliselt tehti Afganistanis oleva varustuse ning tehnika esmane audit, andes igale varustuselemendile hinnang, mida tuua tagasi ja mida mit-te. Logistikud hindasid operatsioonialal olnud varustuse mahu, see oli ka trans-pordi planeerimise alus. Üks keeruli-sem protsess oli ilmselt lahingumoona inventuur, mille käigus hinnati kogu meil Afganistanis oleva lahingumoona sobilikkust lennutranspordiks. See tä-hendas, et kogu lahingumoon, ligi 200 partiid, tuli füüsiliselt ladustamiskon-teineritest välja võtta ning pakendi täp-susega üle kontrollida.

Et ühe suure missiooni lõpetamine ei tähenda ainult transporti ega logistikat, siis anti ISAF-i missiooni lõpetamise planeerimine 2013. aasta kevadel kait-seväe peastaabi tasandile. Planeerimis-protsessiga tegelesid eri valdkondade esindajad, alates teavitustöö spetsialis-tidest lõpetades julgeolekuvaldkonna esindajatega. Selleks ajaks oli vajalik eeltöö tehtud ning olemas oli ka es-mane hinnang operatsioonialal oleva varustuse ning selle tagasitoomise ots-tarbekuse osas. Paraku ilmnes, et 2011. aasta alguses tehtud varustuse ja tehni-ka tagasitoomise analüüs tuli 2014. aas-tal uuesti üle vaadata ja vajadusel teha varustuse pakkimise käigus viimased muudatused. Vahepealse kolme aasta jooksul oli oluliselt vähenenud laske-moona kogus, 2011. aastal rahuldavas seisukorras olnud konteinertööruumid olid amortiseerunud ning tehnika hool-

duse ja varuosade tagasitoomise plaan ei olnud enam täiesti adekvaatne. Olu-kord tingis vajaduse paindlikult lähene-da – tuli teha kiireid otsuseid nii kon-teinertööruumide hävitamiseks kui ka plaanitust suuremas mahus varuosade tagasitoomiseks. Kogu planeerimis- ja täideviimisprotsessi jooksul oli peami-ne tagasitoomise hindamise kriteerium majanduslik analüüs, milles võrreldi ta-gasitoomise maksumust uue varustus-eseme soetamismaksumusega.LAHKUMISMEESKOND ASUB TÖÖLEParalleelselt missiooni lõpetamise pla-neerimisega tuli määrata ka viima-se logistikaüksuse koosseis, kes kogu eelnevalt planeeritu operatsioonialal teoks teeb. Siin sai määravaks asjaolu, et viimase logistikaüksuse funktsioonid erinevad oluliselt varasemate logistika-üksuste omadest. Lõpuks valiti kooslus, kus viimane logistikaüksus komplektee-riti nii operatsioonialal olevatest kui ka juurdesaadetud spetsialistidest. Näiteks remontijad tulid NSE-16 remondigru-pist, kuid inventeerimiseks ja transpor-timiseks ette valmistamiseks saadeti

Eestist vastava valdkonna esindajad. Samas ei olnud ISAF-i missiooni lõpe-tamine ainult viimase logistika üksuse ülesanne. Oma panuse olid andnud kõik logistikaüksused, kes teenisid Afganis-tanis alates 2014. aastast ning eriti tu-leb rõhutada NSE-16 osatähtsust, kes hakkas missiooni lõpetama ja varustust tagasi saatma juba oma missiooni ajal.

Pärast NSE-17 koosseisu paikasaa-mist oli tarvis läbi viia väljaõpe. Kui eelnevate NSE-de põhiülesanne oli jala-väeüksust toetada, siis uuel meeskonnal oli selleks Eesti Afganistani kontingendi Eestisse siirmine. Vastavalt sellele vaa-dati koos logistikakooliga üle väljaõp-peplaan ning kohandati seda. Väljaõppe käigus läbiti kohustuslikus korras väi-keüksuste taktika- ning välismissiooni meditsiinikursus, lisaks tehnika kasuta-mise koolitus ja inventeerijad said lisaks erialase meeldetuletuse inventuuride läbiviimisest, varade mahakandmise ja hävitamisega seonduvast dokumentat-sioonist ning MAS-AX-i kasutamisest.

NSE-17 lendas Eestist välja 5. april-li lõunal ning jõudis 7.  aprilli esimes-tel tundidel alale. Ühe esimese asjana alustati varade inventuuriga, et võtta

Operatsiooni Plunder raames vaatas Suurbritannia sõjaväepolitsei detailselt läbi kogu varustuse, mis liikus Suurbritannia militaarlendudega.

Remonditelgi mahavõtmisel kasutati kõrgemate tööde tegemiseks tõstuki-noole otsa käepärastest vahenditest ehitatud korvi.

KAIT

SEVÄ

GI

KAIT

SEVÄ

GI

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

49

NSE-16-lt varad üle ja saada olukorrast detailne ülevaade. Siirmise protsessist ülevaate saamiseks tehti muudatusi ka ettekannete formaatides, töötati välja detailne tabel, mille alusel sai näha ka varustuse tagasisaatmiseks vajalikke andmeid nagu transpordi moodus, aeg, pakkeinfo jne. Ühtlasi andis uus for-mular võimaluse näha siirmist protsen-tuaalselt nii eraldi varustuse osas kui ka kogu läbiviimise protsessi osas.

Vastavalt mainitule keskenduti esi-mesena sellistele küsimustele, mida tuli lahendada ESTCON-16 koosseisuga enne nende kojulendu. Koos viibiti alal ühe kuu. Seetõttu inventeeriti esimes-tena relvastus, meditsiinivarustus ja -vahendid ning laskemoon. Ülejäänud varustuse tarvis pikendati vastavate erialaspetsialistide välismissioone ning viidi osa NSE-16 liikmeid pärast kon-tingendi lahkumist NSE-17 koosseisu.

LASKEMOON ENNEKÕIKEÜhe esimese asjana inventeeriti laske-moon ning hävitati kasutus- ja trans-pordikõlbmatu laskemoon. See vastas Ühendkuningriigi kasutuskõlbmatu la-hingumoona hävitamise plaanile ning põhiliselt organiseeris selle juba NSE-16. NSE-17-l jäi üle vaid koordineeri-da ning jälgida, et kõik läheks vastavalt kokkulepitule.

Probleem laskemoona puhul oli eri nimetused Ühendkuningriigi sertifi-kaatides, kaitseväe arvepidamises ning Ühendkuningriigi spetsialistide and-metes. Ehkki kõigil oli teada, millega tegu, pidi asi ka paberil korrektne ole-ma. Nende andmete kokkusobitamine vajas selgitustööd isegi pärast tagasisaa-detava laskemoona Eestisse saabumist. Mahajäetavat laskemoona hävitasid Ühendkuningriigi üksused suurtes ko-gustes. Näiteks 19. aprillil lõhati kor-raga ligi 50 tonni Eesti ja liitlasüksuste hävitamisele kuuluvaid lõhkematerjale. Plahvatus toimus küll 20  km kaugusel Camp Bastionist, kuid baasis oli tunda, nagu lööklaine oleks töökonteineri seest vaakumisse tõmmanud, seinte liikumi-ne oli silmanähtav. Tänu lööklainele oli tolleks nädalaks riiulitelt tolm pühitud, tuli vaid asjad tagasi seintele ja riiulitele asetada. Transpordikõlblik laskemoon tuli sertifitseerida ning see käis läbi Ühendkuningriigi ning protsess võttis kuid. NSE-16 oli sellega juba alustanud ning pärast mõningatele täpsustavatele küsimustele vastamist saabusid ka serti-fikaadid, pärast seda vaid pakiti ja kaup saadeti Eestisse.

SOOMUKITE TEEKONDEsimese kuu jooksul tegeles remon-digrupp, tol ajal küll veel NSE-16 koos-

seisus, soomukitega. SISU XA-188-id hooldati kohapeal, et saaks need või-malikult kiiresti Eestis kasutusele võtta ning vältida tarbetut varuosade saatmist ja sellega seonduvaid kulusid. Kõik, mis oli kulunud ning mille varuosa koha-peal olemas, ka ära vahetati. Vasta-valt plaanile pidid soomukid alustama teekonda Eestisse mööda maismaad, suundudes Pakistani, Karachi sadamas-se. Sealt edasi viidi soomukid laevaga Suur britanniasse ning pärast ümberlaa-dimist teise laevaga lõppsihtpunkti, Ees-tisse. Soomukid valmistati transpordiks ette vastavalt meretranspordi reeglitele. Masinate üleandmise tähtaeg oli juuni algus, et need jõuaksid 6. juunil lahku-vale konvoile ning sealt edasi juuni lõ-pus väljuvale laevale. Et oli teada, et ka haagiseid on raske saada ning laadimi-sed võtavad seal oodatust oluliselt roh-kem aega, siis pidi soomukite hooldus lõppema hiljemalt 18. mail.

Kuigi soomukid suudeti üle anda kaks nädalat enne plaanitud väljasõi-duaega, ei liikunud kõik masinad välja üheaegselt. Et konvoid tohtisid liikuda ainult Afganistani jõudude poolt turva-tuna, siis nende saabumine venis peaae-gu iga kord seoses keerulise poliitilise olukorraga. Sellegipoolest konvoid lii-kusid. Probleeme oli raskeveohaagiste saadavusega, ning isegi kui mõni neist

Liivatorm Camp Bastionis 16. mail 2014.

KAIT

SEVÄ

GI

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

50 MISSIOON

saadaval oli, siis olid need kõik SISU XA-188-te jaoks üsna kitsad ning soo-mukid jäid mõlemalt poolt poole rehvi võrra üle äärte. Lisaks liikus seal palju haagiseid, mis olid liiga kitsad ja ka väi-kese kandevõimega. Ime, et mõni teel

peastaap). Need olid alad, mida meie jalaväekompanii kasutas oma tehnika parkimiseks ning majutuseks.

Lammutustööde käigus selgus ka asjaolu, mida me tagasisiirmise käigus ette arvestada ei osanud, nimelt tekki-vate jäätmete kogus. Erinevaid lammu-tusjäätmeid, prügi ja muid hävitamisele kuuluvaid materjale tekkis nii palju, et tihtipeale käidi päeva jooksul vähemalt viis või enam korda jäätmeid Unimo-gi kastitäite kaupa ära viimas. Arvet ei peetud, aga hinnanguliselt viidi ära orienteerivalt 70–90 Unimogi kastitäit jäätmed, sellele lisandusid veel hävitata-vad konteinerid ja sõidukid.

UNIMOGIDE VIIMNE TEEKONDMai teisel poolel alustati sõidukite hävi-tamisega. SISU XA-188-te koju tagasi-saatmises polnud kõhklustki, küll aga tuli otsustada ülejäänud sõidukite Unimo-gid, Toyota, Kubota jne saatus. Hävitati sõidukid, mille taastamise ja transpor-di kulud ületasid uue (või samaväärse) soetamise maksumuse. Sellest tulenevalt oli kolonelleitnant Põldoja teinud juba ESTCON-16 ajal eeltööd ning saavu-tanud sõidukite hävitamiseks esmased kokkulepped firmaga, kes tegi selliseid töid ka teistele koalitsiooni liikmetele. Kokkulepe Camp Bastionis töid tegeva firma, Ühendkuningriigi raamatupida-jate (et olime Ühendkuningriigi koos-seisus, siis kasutasime käsitletava firma ja Ühendkuningriigi vahelist lepingut) ja Eesti kaitseväe vahel sisaldas ka seda, et saadi tasuta ära viia kõik metallijäätmed. Kokkuleppeks tehti eelnevalt analüüs orienteerivate kogustega, selgitamaks välja, kas kaitsevägi peaks peale maksma või isegi teeniks selle pealt. Et tulem oli nullilähedane, siis tehti pakkumine ära anda ja hävitada 0 dollariga, sellega olid kõik osapooles ka nõus.

Siis vaadati üle nii keskkonnakaitse reeglid kui ka firma võimekus ning hä-vitamise tingimused, mille määras kait-seväe peastaap. Järeleandmisi hävitami-se osas ei tehtud, sest kõikide osapoolte huvides oli, et maha müüdud materjale ei saaks kellegi vastu kasutada. Eesmär-giga säilitada kontroll kaitseväe hävi-tatavate sõidukite üle viidi Unimogid hävitamisele ükshaaval. Sõidukitest tuli välja lasta/pumbata kõikvõimalikud vedelikud, eemaldada kõik identifit-seerimistunnused nagu numbrimärgid, VIN-koodidega plaadid ja ka värvi-tud lipud, numbrid ja nimetused. Iga järgmine sõiduk viidi hävitamisele kui eelnev sõiduk oli demonteeritud ning

STATISTIKATTagasi saadetud:- 14 konteinerit kogumassiga 108,7 tonni (sealhulgas kaks sauna, ROLE 1 ning remonditelgi generaator)- 20 ühikut tehnikat kogumassiga 321,2 tonni (sealhulgas 13 × SISU XA-188, 3 × MAN-veokit, väiketraktor Kubota ning teleskooplaadur Manitou)- laskemoona kogumass oli 3,5 tonni, total NEQ 534,6  kg, üle 56  000 ühiku- lennukitega tagasi saadetud varustu-se kogumass oli 39,7 tonni- muude ohtlike kaupade kogumass oli 553  kg, total NEQ 479  kg- üksuse ja sõdurivarustuse ning rel-vastuse kogumass oli 20,5 tonni- relvastuses oli üle 4000 ühiku relvi ning relvaosi- muud varustust (side ja IT, remondi-vahendid, üksuse ja sõdurivarustus, riide- ja eririidevarustus) oli ca 3000 ühikut

Koondinfo tagasisaadetud varustuse kohta:KÕIK KOKKUMaht (m3) 833,2NEQ (kg) 1013,652

Hävitatud:- tehnikat 12 ühikut (ei sisalda varem tagastatud MRAP-sõidukeid)- 20” merekonteinereid 59 tük-ki (sisaldab nii transpordi- kui ka töökohakonteinereid)- üle 350  000 ühiku laskemoona- kuni 1400 ühikut muud kasu-tuskõlbmatut/amortiseerunud varustuselementi

NSE-17 isikkoosseis:kpt Riho Juurik, vbl Rain Järv, vbl Tarmo Tilling, vbl Vitali Samoštšuk, v-vbl Milvert Rozenkron, v-vbl Einrik Kaska, v-vbl Allan Järv, n-vbl Ruslan Pantepa-jev, n-vbl Aleksei Tšebõkin, n-srs Mee-lis Kask, kpr Ojar Oss, rms Heino Lahe, vbl Meelis Vizgirda, vbl Karel Lumik, n-vbl Roman Bõstrjantsev

Üksikmissioon:kol-ltn Kuido Põldoja

Karachisse maha ei kukkunud või oma massiga haagist ei purustanud. Ühel korral ka rünnati konvoid, kus oli kaks kaitseväe soomukit. Need rünnakus viga ei saanud, küll aga ei läinud nii hästi veokijuhul, kes kaotas elu. Et soomukid liikusid välja eri aegadel, jõudsid nad ka erinevatel aegadel Karachis laevale. Vii-mane soomuk jõudis toetuse väejuhatu-se territooriumile 10. oktoobril.

ESTCON-16 LÄHEB TEELESamaaegselt laskemoona hävitamise ja soomukite ettevalmistamisega tegeldi ka „vana” kontingendi kokkupakkimisega ning nende lennu ettevalmistamistega. Enne ESTCON-16 kojulendu oli oluline ühele poole saada kõigega, mis puudutas mingilgi määral kontingendi isikkoos-seisu – nende isiklik varustus, ESTCOY varad, meditsiinitarvikud ja -vahendid jne. Kogu isiklik varustus jaotati kaheks: üks, mis liikus eelsaadetisena läbi Suur-britannia Eestisse ning teine, mille me-hed said lennule kaasa võtta ning see pakiti lennualustele. Kuidas nad seda jaotasid, oli nende endi teha, üldjuhul arvestusega, et eelsaadetist nähakse alles paari nädala pärast, kui ka missiooni-järgsel puhkusel on käidud.

Varustuse, mis liikus läbi Suurbri-tannia, vaatasid sõjaväepolitseinikud üksipulgi läbi. Keelatud kaupasid pol-nud ning varustus saadeti teele. Seo-ses poliitilise olukorraga regioonis oli probleeme lennukikütusega. Pikkade läbirääkimiste tulemusena jõuti Suur-britannia-poolse teatrisisese juhtkon-naga kokkulepe, et ESTCON-16 len-nule väljastatakse piisav kogus kütust otselennuks Eestisse. Kokkulepe tuli ka paljudele inglastele üllatusena, sest nen-de lennukid said kõik vastuvaidlematult 3800 liitrit, et jõuda Minhadini. Kokku-leppe saavutamisele aitas kaasa fakt, et konkreetne lend oli isikkoosseisu lend ning viimane sellelaadne, mis pidi Eesti poole lendama. ESTCON-16 maandus Ämaris 10. mail.

ESTCON-16 kojulennu järgselt jäi Camp Bastionisse kuusteist eestlast, kes jätkasid nüüd juba suuremate lam-mutustöödega. Esiteks lõhuti maha pesu- ja kuivatusruum koos väliterras-siga. Vähendati konteinerite kasutamist, kolides allesjäänud isikkoosseisu ala Camp Krati ühte nurka kokku. Lammu-tati maha HESCO (pinnasega täidetud kokkukäivatest tarinditest koostatud) müürid. Samuti tagastati esimesed kaks kasutuses olnud territooriumi JFSp (A) HQ-le (JointForceSupport (Afganistan)

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

51

kuulikindlad materjalid purustatud nii, et neid enam kasutusele võtta ei saaks. Samuti tehti igast demonteeritud sõidu-kist pildid ning võeti kinnitusdokument sõiduki hävitamise kohta.

Soomustatud Toyotat hävitamisele viies tuli läbi käia Camp Leatherneckist. Et masin vajas igakordset käivitamisabi,

otsustas meeskond auto käima jätta ning lukustati uksed ja lahkuti auto juu-rest. Naastes autot aga polnud. Pärast mõningaid kõnesid saadi teada, et USA sõjaväepolitsei oli auto konfiskeerinud. Kuidas pääseti lukustatud ustega sõi-dukisse ning miks sõiduk konfiskeeriti, seda sealne personal vastata ei osanud.

Vastust andmata sooviti dokumenti, et sõiduk tagastada. Üks variantidest oma-niku mitteleidmise või kohale mitte il-mumise korral oli sõiduki hävitamine. Üritades olukorda enda kasuks pöö-rata, leidis NSE meeskond, et mõistlik oleks küsida dokumenti, et sõiduk on konfiskeeritud ning hävitatakse. Selle peale ei osanud keegi sealsest asutusest enam seisukohta võtta. Selgus, et sellist asja pole neil varem ette tulnud ja nad soovisid sõidukist siiski lahti saada ja selle tagastada. Et aga sõiduk enam ei käivitunud, siis leiti autot käima lükka-ma koguni kaheksa meest. Kogu amet-lik auto tagastamise protseduur oleks väidetavalt aega võtnud umbes nädala, nüüd aga tagastati auto pärast veerand-tunnist arutlust ning lükati lisaks käima ka. Toyota viidi hävitamisele järgmisel päeval.

LAMMUTAMINE JA KÕRBE JOOTMINEAlates 22. maist, pärast soomukite hool-dust ja remonti, hakati remonditelki maha võtma. Eelnevalt selle ühe külje alla paigaldatud neli merekonteinerit tõsteti ära ning kõik kasutuskõlblik pakiti kon-teineritesse. Telgi mahavõtmiseks vajalik-ku dokumentatsiooni polnud, samuti ei leidunud kohapeal vastavat tõstetehnikat. Remondigrupi üks liikmetest vanemvee-bel Allan Järv juhtus aga olema välismis-sioonil ka ajal, kui telk üles pandi. Tema kirjelduste järgi leiti, et parim lahendus on võtta see maha altpoolt ülespoole. Puuduoleva tõstetehnika asendas ole-masolev kahveltõstuk, millele kinnitati metallist puur. Sinna sai mees sisse roni-da, et lahti võtta telgikatted ja raamid. Kui kattepaanid olid kõik eemaldatud, võeti sektsioonide kaupa lahti ka raam, kuni maha jäi vaid betoonplats, nagu see oli ol-nud kunagi ala vastu võttes. Nagu arves-tatud, saadi remonditelk kõikide lisadega maha ühe nädalaga juuni alguseks.

Järgmiseks alustati nimeka Velesanna demonteerimist. Viimane leil koos väi-kese grilliga tehti 2.  juunil. Arvestades Velesanna olulisust Eesti kaitseväelastele, oli plaanis see Eestisse transportida, et siis koos terrassiga juba Eesti Sõjamuu-seumis taas üles seada. Arvestades tehtud ümberehitusi ning aega, mil ta seal Eesti sõdureid teeninud oli, polnud saunakon-teineri konditsioon ka kõige hullem. Ter-rass lammutati ning remondigrupi ülem vanemveebel Einrik Kaska pani kirja iga lauajupi asukoha, et lihtsustada selle hilisemat ülesehitust muuseumis. Ai-nus legaalne tee sauna Eestisse saata oli

Velesanna viimane leil oli 2. juunil 2014, pärast seda eemaldati silt ning alustati demonteerimistöödega. Praegu ootab Velesann uut avamist juba Eesti Sõjamuuseumi territooriumil.

Kolimine lennujaama territooriumile. Pakitud lennualuste transportimine, eesmärgiga teha ruumi Camp Krati kokkupakkimiseks.

Soomukid laeti raskeveohaagistele niimoodi, et mõlemalt poolt ulatusid rehvid ca 10–15 cm üle äärte. Tihti ületas soomuki mass ka haagise kandejõu.

KAIT

SEVÄ

GI

KAIT

SEVÄ

GI

KAIT

SEVÄ

GI

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

52 MISSIOON

transportida see taarana. See tähendas, et sinna ei tohtinud midagi muud sisse panna. Velesann sõitis Camp Kratist väl-ja 6. juunil ning ootab muuseumis Eestis rahvale ja sõduritele avamist.

Afganistani kliimas on oluline tarbida palju vedelikke. Nii NSE kui ka ESTCOY olid oma aladele kogunud selleks üsna arvestatava koguse vett. Kuu aja jook-sul üritati vett ära anda või tagastada, kuid keegi ei tahtnud seda. Seetõttu tuli NSE-17 koosseisust kolmel mehel kolm täispikka tööpäeva tegeleda ainult plast-pudelite purukslõikamise ja vee välja va-lamisega, et plasti saaks prügimäele viia.

Veel kolm ettenägematut täispikka tööpäeva kulusid surve all oleva taara ehk aerosoolipudelite tühjendamisele ja tagastamisele. Reeglid nägid ette, et surve all olnud vedelike taaras peab ta-gastamisel olema auk sees. Et aga augud sisse saada, tuli balloonid tühjendada. Pooleteise päevaga oli tühjendatud um-bes ¼ balloonidest. Et protsessi kiiren-dada, katsetasime habemeajamisvahu peal, lõigates näpitsatega ballooni üle-misse äärde augu. Arvestades asja oht-likkust, toimus plahvatus alles viimase ballooniga. Kohe, kui näpitsad olid lä-bistanud metalli, lendas balloon vastu merekonteineri seina kortsu. Järgnes selgitustöö möödakäijatele, et pauk, mida nad kuulma juhtusid, oli ohutu.

PLATS PUHTAKS!Viimase kuu eesmärgid olid sulgeda Camp Kratt, tagastades territoorium JFSp (A) HQ-le, hävitada viimased al-lesjäänud materjalid ning saata Eesti

poole ülejäänud varustus. Juuni kes-kel olid konteinerid tühjendatud ja pakitud. Viimane pakitud konteiner liikus välja 16.  juunil ning tühjenda-tud transpordikõlbmatud konteinerid viidi 17.  juuni hävitamisele. Pakitud lennualused ja pakkimisele kuuluvad materjalid viidi lennujaama territoo-riumile, kus anti eestlastele kinnine ala. Seal jätkati pakkimistöid kuni vä-lismissiooni lõpuni. Viimasele lennule pakiti varustus, tehnika ja tööriistad, mida kasutasime kuni Camp Krati sulgemiseni. Camp Krati tühjakstege-miseks tuli allesjäänud isikkoosseisul kolida ümber JFSp (A) HQ-lt saadud ruumidesse nende territooriumil. Ko-limine oli kasulik ka ohutuse mõttes, sest pärast remonditelgi mahavõtmist hakkasid meditsiinilende tegevad kopterid lendama niivõrd madalalt, et nende tekitatud tuul loopis Camp Krati alal juba euroaluste kraesid ning isegi satelliiditaldrikut. Viimased kontori-ruumid viidi hävitamisele 19.  juunil ning edasi jäi Camp Kratile vaid Eesti lipp, generaator, betoon ning maasse kaevatud elektriühendused. Generaa-tori seisukorda arvestades oldi sunni-tud leidma lahendus selle kohapealseks hävitamiseks. Lahendusena anti see üle Suurbritanniale tingimusel, et nemad tagavad selle hävitamise operatsiooni-piirkonnas. Sealjuures said nad seda kasutada kuni generaator vastu peab või Camp Bastion suletakse.

Väga suurt rolli Eesti ISAF-i mis-siooni lõpetamisel mängisid liitlased. Kogu tagasisiirmise operatsiooni vältel

külastasid Camp Kratti erinevate ük-suste esindajad, kes käisid abi pakku-mas nii nõu kui ka jõuga. Suureks abiks olid Suur britannia pioneerid, kes võtsid vastu eelkirjeldatud generaatori ning ai-tasid tänutäheks välja tõmmata elektri-kaablid. Lisaks tasandasid nad oma ras-ketehnikaga Camp Krati territooriumi, sest see pidi üleandmiseks olema tasane ning betoon ei tohtinud ulatuda maa-pinnast kõrgemale.

Lisaks keskkonnaalastele nõuetele oli üleandmiseks vaja veel kaht serti-fikaati – üks J2-lt ning teine K9 üksu-selt. Samad nõuded kehtisid kõikidele üle antavatele alade: Camp Kratt, NSE parkimisala, ESTCOY majutusala ja ESTCOY parkimisala/kontor. Koerad vaatasid alad põhjalikult üle, leiti ai-nult üks ese. Väljakaevamisel selgus, et üsna maapinna lähedalt leiti lühike jupp vaskkaablit. Eelnevalt kirjeldatu, nii sertifikaadid, Camp Krati keskkon-naanalüüs kui ka maatasandustööd lõ-petati 30.  juuniks, mil oli planeeritud Camp Kratt sulgeda ning ala üle anda. Kokkuleppe kohaselt jäi Eesti lipp kuni viimaste meeste äralennuni lehvima just sellel territooriumil.

Viimastel päevadel valmistati lendu ette. Juuli alguseks oli juba selge, et vii-mased kolm Eesti kaitseväelast jõuavad asjadega piisavalt kaugele, et lennata koju 5.  juuli varustuslennuga. Ülejää-nud kaitseväelased naasid koju jooks-valt erinevatel aegadel pärast erialaste ülesannete täitmist. Lennujaamas tege-leti viimaste lennualuste pakkimistega ning staapides dokumentatsiooni ja arvepidamise korrastamisega. Eesmärk oli, et pärast NSE-17 äralendu ei jääks üles ühtegi probleemi või küsimust.

5.  juuli hommikul toimus endisel Camp Krati territooriumil rivistus koos liitlaste esindajatega Eesti lipu lange-tamiseks. Lipu langetasid vanemvee-bel Milvert Rozenkron ja veebel Rain Järv ning brigaadikindral D. Amison andis lipu üle kapten Riho Juurikule. Sama päeva õhtul laadisime viima-sed asjad C-17 lennukile, viimased salvedes olevad padrunid „annetati“ kogumiskasti ning lennati läbi Dubai kodumaa poole. Viimased kolm Eesti kaitseväelast maandusid Ämaris 6. juuli varahommikul.

Praeguseks on Eestisse tagasi jõud-nud kõik kasutuses olnud soomukid, teel on veel viimane merekonteiner varustusega. Eesti Sõjamuuseumile on mälestusesemed koos saunadega üle antud ning ootavad avamist.

Eestlaste baas Camp Kratt Camp Bastioni territooriumil suleti 30. juunil 2014. Lipp jäi seal lehvima veel kuni 5. juulini 2014.

KAIT

SEVÄ

GI

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

53

Inventeerimise funktsiooni mõist-miseks on kasulik tutvuda hulga seaduste ja eeskirjadega nagu: riigivaraseadus, riigi raamatu-pidamise üldeeskiri, kaitseväe raamatupidamise sise-eeskiri,

kaitseväe materjalimajanduse ja logisti-kaeeskiri ning kaitseväe kaitse- ja mitte-kaitsematerjali inventuuri läbiviimise juhend. Väga üldistatult saab öelda, et inventeerimist on vaja kontrollimaks, et maksumaksja rahaga käiakse otstar-bekalt ringi. Teisisõnu: inventeerimine võimaldab jälgida, kas riigieelarvelis-te vahenditega konkreetse eesmärgiga soetatud varad on täpselt seal ja sellises olukorras nagu need peavad olema. Li-saks annab inventeerimine sõjalistele juhtidele täpse ülevaate ressurssidest, millega nad peavad lahinguväljal ope-reerima hakkama.

KAITSEVÄE INVENTEERIMISE ALUSDOKUMENDIDKaitseväe raamatupidamise sise-ees-kirja (2011) järgi jagunevad kaitseväes kasutusel olevad materjalid kaheks: kaitse- ja mittekaitseotstarbelisteks materjalideks. Kaitseotstarbelisteks materjalideks loetakse ainult militaar-eesmärkidel kasutatavaid varasid nagu näiteks laskemoon, raketid, miinid, lõhkematerjalid, relvad, relvasüsteemid, relvade tarvikud ja varuosad, side- ja infotehnoloogiline varustus1, öövaat-lusseadmed, binoklid, rivi- ja lahingu-masinad, mere- ja õhusõidukid, vor-miriietus, eririidevarustus2 jmt. Eeskiri „Materjalimajandus kaitseväes“ (2013) määratleb kaitseotstarbelised materjalid veidi teises sõnastuses: „Kaitsemater-jali moodustavad klass II ja V varustus ja materjalid, spetsiaalselt kaitseväe tarbeks toodetud toidupakid või rel-vasüsteemide hooldamiseks toodetud

õlid ning määrdeained.3 Kaitsematerjali hulka kuuluvad ka väljaõppe toetuseks toodetud seadmed, näiteks tõusvad märklauad, simulaatorid jms, varuosad ja meditsiinikomplektides sisalduv“.

Mittekaitseotstarbelisteks materja-lideks loetakse aga varasid, mis „ei ole kasutatavad ainult militaareesmärki-del“. Veidi selgema definitsiooni annab eeskiri „Materjalimajandus kaitseväes“: „Mittekaitsematerjali moodustavad ai-ned, materjalid ja kaubad, mida ei ole kataloogitud ja mis ei kajastu varus-tustabelites.4 Mittekaitsematerjali hul-ka kuuluvad kütused, toiduained, vesi, infrastruktuuri hulka kuuluvad objektid ja seadmed, mööbel, kontoritehnika ja -tarbed, hügieeni- ja muud personali-tarbed, tõkke- ja ehitusmaterjalid, ees-kirjad, juhendid, kaardid ja kataloogid“. Kuid tervikuna kuuluvad kaitseväelaste käsutuses olevad varad riigile.

Riigivaraseadus (RT I, 29.06.2013, 133) defineerib riigivara kui „riigile kuuluvat rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit“. Sama seadus määratleb ka riigivara valitseja mõiste: „Riigivara valitseja korraldab riigi nimel vara riigile omandamist, riigivara val-damist, kasutamist, käsutamist“. Riigi-varaseaduse § 8 paneb aga jällegi paika riigivara valitsemise põhimõtted. Nii on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema „eesmärgipäraselt, otstarbe-kalt, säästlikult ja heaperemehelikult“.

Samuti peab hindama riigivara kasuta-mise „eesmärgipärasust ja otstarbekust“ ning kõiki tehinguid riigivaraga tuleb teha „kooskõlas õigusaktidega ning läbi paistvalt ja kontrollitavalt“.

Riigi raamatupidamise üldeeskirja (RT I, 10.12.2013, 5) eesmärk on Eesti vabariigi kui avalik-õigusliku juriidi-lise isiku (so riigi) raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning valitsus- ja avaliku sektori aruand-luse tagamine. Selle eeskirja 11. peatükk kirjeldab riigi varade ja kohustuste in-venteerimise ja hindamise korda. Näi-teks peatüki § 52 lg 5 kehtestab nõuded varude inventeerimisel, mis muuhulgas ütleb et: (1) varud tuleb paigutada nii, et neid oleks võimalik loendada; (2) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri; (3) allkirjastatud aktide pu-hul tehakse vajadusel raamatupidamise andmetesse korrektuurid jne.

Kaitseväe logistikaeeskirja (2010) järgi on kaitseväe logistikal kuus funkt-siooni: (1) varustamine, (2) transport, (3) remont ja hooldus, (4) ehitus ja infrastruktuuriline toetus, (5) elutoe-tusteenused ja (6) meditsiiniline toetus. Logistikaeeskiri defineerib varustamise logistilise funktsioonina, „mille ülesan-deks on kaitseväe tagamine materjali-dega“ ning see funktsioon kätkeb endas omakorda hulga tegevusi: varustuse pla-neerimine, hankimine, tootmine, ladus-tamine, laomajanduse infosüsteemide haldamine, varustuse jaotusplaanide koostamine, varustuse jaotamine ning mahakandmine ja hävitamine. Seda, kuivõrd oluline on lahinguvõime sei-sukohalt varustamise toimimine, võib välja lugeda ka õigusaktidest, mis mää-ratlevad vastutuse varustusega ringikäi-misel. Näiteks eeskirja „Materjali ladus-tamine“ (2010) järgi kannab iga ülem vastutust temale alluvates struktuuriük-sustes ladustatud materjali kasutuskõlb-likkuse ja lahinguvõime säilivuse eest. Ka kaitseväeteenistuse seaduse (RT I, 10.07.2012, 1) § 166 määratleb distsip-linaarsüüteona „asutusele varalise kah-ju süülist tekitamist või selle tekkimise ohu süülist loomist“.

Kuid varustamise funktsiooni ei saa edukalt täita, kui pole ülevaadet

Kuidas toetuse väejuhatus oma varadel silma peal hoiabEt sõjalised juhid saaksid olla kindlad oma ressurssides, millega nad lahinguväljal opereerima hakkavad, peavad inventeerijad järjekindlalt veenduma, et struktuuriüksus-te ülematele usaldatud vara on õiges koguses ja seisundis täpselt seal, kus see olema peab.

Marek Miil KAPTEN

TOETUSE VÄEJUHATUS

TOETUSE VÄEJUHATUS

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

54

olemasolevatest materjalidest ehk siis materjaliarvestust. Selles võtmes sõ-nastabki eeskiri „Materjalimajandus kaitseväes“ (2013) materjaliarvestuse eesmärgi: „Ülevaate omamine Kaitseväe logistilisest ja materiaalsest lahinguval-midusest“. See ülevaade on eeldus sõja-pidamisega seotud otsuste langetamisel kõikidel kaitseväe juhtimistasanditel. Kõnealuse eeskirja järgi ongi üks ma-terjaliarvestuse kontrolltoiming ma-terjalide inventeerimine. Kaitseväes on inventeerimise põhimõtted ja korraldus fikseeritud „Kaitseväe kaitse- ja mitte-kaitsematerjali inventuuri läbiviimise juhendis“ (2010). See dokument paneb paika, millal ja kuidas viiakse kaitseväes läbi inventuure, kuidas moodustatak-se inventuurikomisjone ning kes sinna kuuluvad, millised on inventeerijate vo-litused, kuidas tuleb inventuuriks ette valmistuda, milline näeb välja inven-tuuriprotsess ja millised dokumendid peavad valmima inventuuri lõpuks.

INVENTEERIMINE TOETUSE VÄEJUHATUSESToetuse väejuhatuse inventeerimise jaoskond loodi esmakordselt 2009. aas-tal omaaegse kaitseväe logistikakeskuse materjaliteenistuse koosseisu. Siis oli jaoskonnas kolm ametikohta. Väeju-hatuse uue põhimääruse (2014) järgi

kuulub aga inventeerimise jaoskond ühes väejuhatuse veebli, teabeohvitseri ning juriidilise jaoskonnaga väejuha-tuse juhtkonna koosseisu. Inventeeri-mise jaoskonna põhiülesannete hulka kuuluvad: (1) väejuhatuse vara inven-teerimine; (2) inventeerimisprotseduu-ride tutvustamine väejuhatuse inven-tuurikomisjonidele; (3) väejuhatuse inventuuride tulemuste analüüsimine ja edastamine nii väeliigi juhtkonnale kui ka kaitseväe inventuuri peakomis-jonile; (4) kaitseväe valduses oleva rii-givara (ainult vallasvara) võõrandamise ja kasutusse andmise koordineerimine; (5) kaitseväe valduses oleva riigivara (ainult kaitsematerjal) ja väejuhatuse valduses oleva riigivara (v.a kinnisvara) kõlbmatuks tunnistamise, mahakand-mise ja hävitamise koordineerimine ja kontrollimine. Praegu on inventeerimi-se jaoskonnas neli ametikohta.

Inventeerijate töötulemus väljendub-ki selles, et struktuuriüksuste ülemad saavad olla kindlad, et neile usaldatud vara on täpselt seal, kus see olema peab. Kõik on korras, kui andmebaasides olev informatsioon kirjeldab täpselt seda, millised materjalid on ka tegelikult konkreetsetes ladudes. Samuti saavad struktuuriüksuste ülemad inventeeri-jatelt tagasisidet selle kohta, kas selle varaga käiakse ringi heaperemehelikult.

Lihtsustatult on inventeerimisprot-sess kolmeosaline. Esiteks võetakse and-mebaasidest informatsioon selle kohta, mis kui suurtes kogustes ja kus paikneb. Siis minnakse just sinna ruumi või lattu, kus varustus peaks andmebaasi kirje-te järgi olema, ja loetakse varustus üle. Seejärel võrreldakse lugemistulemusi andmebaasi informatsiooniga. Lõpuks tehakse järeldused, kas andmebaasi in-formatsioon kirjeldab tegelikku olukor-da. Kui ei, siis hakatakse uurima, mis on puuduste või ülejääkide põhjuseks. Näiteks varad ei pruugigi olla kadunud, vaid saatelehe kirjeid ei ole andmebaasi korrektselt sisestatud. Arvestades sel-lega, et kaitsevägi tegutseb välisoperat-sioonidel maailma erinevates paikades, võib tulla ette ka situatsioone, kus varad on üle antud teisele struktuuriüksusele, aga need lihtsalt ei ole veel füüsiliselt tuhandete kilomeetrite tagant teise lattu jõudnud.INVENTEERIMINE KÄIB PIDEVALTKaitseotstarbelist vara inventeeritak-se toetuse väejuhatuses aasta läbi. Juba detsembrikuus pannakse paika järgmise aasta inventeerimisplaan. Selleks moo-dustatakse umbes 40 inventuurikomis-joni, milles igaühes on vähemalt kolm liiget ehk siis kokku umbes sadakond inimest. Võrdluseks: toetuse väejuha-

Ülevaade varudest väliladudest võib määrata lahingu saatuse.

TOETUSE VÄEJUHATUSKA

ITSE

VÄG

I

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

55

tuse kaitseotstarbelise vara inventeeri-misest võtab osa pea sama suurusjärk inimesi, kui on pool mereväe või kol-mandik õhuväe isikkoosseisust. Siin-kohal ka näide suurusjärkudest: 2013. aastal loeti toetuse väejuhatuses üle 10 586 365 040 ühikut kaitseotstarbelist vara.

Mittekaitseotstarbelist vara inventee-ritakse toetuse väejuhatuses üks kord aastas, perioodil november–detsember. Ka selleks moodustakse eraldi enam kui 30 inventuurikomisjoni, igaühes jälle-gi vähemalt kolm liiget. Nii kaitseots-tarbelise kui ka mittekaitseotstarbelise vara inventeerimiskomisjonide tegevust juhib ja koordineerib väejuhatuse aas-tainventuuri peakomisjon, mille esi-mees on inventeerimisejaoskonna juha-taja. Inventeerimisse kaasatakse lisaks inventeerijatele ka kümned teenistujad, kes on vara eest vastutavad. Nemad pea-vad näitama, kus mingi vara asub ning olema valmis vastama komisjonide kü-simustele. Töömahust räägib näiteks ka tõsiasi, et 2012. aastal läbisid inventuu-rikomisjonide liikmed väejuhatuse üle Eesti paikneva kaitse- ja mittekaitseots-tarbelise vara ülelugemise käigus 23 693 kilomeetrit.

Praegu on üks märkimisväärsem proovikivi küsimus, kuidas võimalikult palju pikaajaliselt ladustatud varustust

kodeerida ja märgistada ribakoodide-ga. Põhimõtteliselt peaks olema enamik kaitseväe varustusest samamoodi and-mebaaside kaudu jälgitav, nagu see on tavalistes supermarketites: andmebaas näitab iga kaubaartikli lõikes, milline on kaubandusketi logistikakeskuse laoseis, milline on üksikute kaupluste laoseis ja mis on igas kaupluses müügisaalis letil ning mis on klientidele müüdud. Kait-seväe komistuskoht on mitme erineva andmebaasi olemasolu.5 Need ei luba kasutada ühesuguseid koode – mõnel andmebaasil ei ole näiteks piisava suu-rusega infoväljasid. Samavõrd palju probleeme tekitab puudulik kodeeri-mine, mille käigus ei osata täpselt kir-jeldada, milline kaubaartikkel peitub konkreetse koodi taga. Kui kastile on kirjutatud lihtsalt „kindad“, siis sellest on vähe tuvastamaks, kas tegu on mus-tast nahast tavavormi, valgete piduliku tavavormi, töömehe, sõjaväepolitsei eriotstarbeliste, talvise välivormi vm kinnastega. Miks selline olukord on kujunenud? Tõenäoliselt tuleb põhju-si otsida eelkõige inimfaktorist: pidev ülemate vahetumine seab kahtluse alla uuenduste juhtimise järjepidevuse, li-saks kaadrivoolavus ja -puudus ning vajakajäämised väljaõppes.

Nagu mainitud, kaasatakse inventee-rimisse pidevalt sadu inimesi. Näiteks

2013. aastal kulus väejuhatuse mater-jaliteenistuse 88 teenistujal toetuse väe-juhatuse kaitseotstarbelise varu ülelu-gemiseks kokku 3097 töötundi. Samas ei ole inventuurikomisjonide liikmed vabastatud oma põhitöö ülesannetest ning neile ei maksta inventeerimise eest lisatasu. Seega ei ole need teenistujad kohustatud tegema ületunde. Järelikult toimub inventeerimine kas teenistuja-te põhitöö arvelt või tuuakse kriitiliste tööülesannete nimel ohvriks osalemine inventeerimiskomisjonis. See aga ve-nitab inventuuride kestvust, mis oma-korda võib tähendada, et üksustele ei väljastata inventeeritavatest ladudest kaupa ning kaubaväljastamine toimub teistest ladudest või viibib, mis omakor-da võib kahjustada väljaõppe kvalitee-ti. Väejuhatuses on arutatud ja tehtud ette panekuid olukorra parandamiseks. Üks võimalus on luua inventeerimise jaoskonda täiendavad ametikohad ning värvata ligi paarkümmend teenistujat, kelle ainus ülesanne ongi inventuuri-komisjonides töötamine. Teine võima-lus on teha konkreetsed ettepanekud seadusandluse muutmiseks, mis looks kaitseväele erisuse ja paneks kohustuse inventuure läbi viia näiteks üle aasta.

Samas saab inventeerimise arengu aspektist rääkida ka edusammudest. Üks oluline otsus tehti seoses riigikaitse

Üksuste ülematel peab olema ülevaade sellest, kus on nende varad – ükskõik kus nende üksus parajasti ka ei tegutseks.

KAIT

SEVÄ

GI

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

56 TOETUSE VÄEJUHATUS

arengukava ellurakendamisega ja struk-tuurimuudatustega 1. augustil 2014. Varem oli inventeerimise jaoskond ma-terjaliteenistuse koosseisus ja teenistus-alaselt aruandekohuslane lisaks mater-jaliteenistuse ülemale ka keskuse ülema ees. Selline alluvussuhe tekitas komplit-seeritud situatsiooni, kus teenistusüles-annetest tulenevalt oli inventeerimise jaoskonna juhataja sunnitud keskuse ülemale tegema ettekandeid oma vahe-tu ülema (so materjaliteenistuse ülema) kohta. Teisisõnu: jaoskonna juhataja võis olla vahetust ülemast mõjutatud. Nüüd on inventeerimise jaoskond toe-tuse väejuhatuse ülema vahetus allu-vuses ning saab oma ettekandeid teha ükskõik millise väejuhatuse struktuuri-üksuse kohta sõltumatult.

Teine oluline inventeerimist hõlbus-tav edasiminek on toimunud ühes lao-majanduse parandamisega. Eeskirjad nagu „Materjalimajandus kaitseväes“ ja „Materjali ladustamine“ on pannud pai-ka laomajanduse põhimõtted ning üht-lustanud selle, kuidas kõikides ladudes peab toimuma varustuse markeerimine, pakendamine ja ladustamine.

INVENTEERIMISE TULEVIKTulevikus peab inventeerimine muutu-ma kindlasti senisest veelgi automatisee-ritumaks. Praegu täidetakse inventeeri-misel varade lugemislehed käsitsi. Need viiakse raamatupidajate juurde, kes oma-korda kannavad lugemislehtedelt saadud

tulemused käsitsi andmebaasi. Alles see-järel on võimalik võrrelda andmebaasi ja inventuuri andmeid. Tänapäevane in-ventuur näeks välja aga selline, et inven-teerija läheb lattu, paneb andmelugeja riiulil ja varal olevale ribakoodile, sises-tab loetud koguse ning loetud andmete võrdlus andmebaasides oleva informat-siooniga on nupuvajutuse kaugusel.

Olulisest arengusammust saame rääkida ka siis, kui asukohapõhisele in-venteerimisele lisandub varaliigipõhine inventeerimine. Kui praegu inventeeri-takse mingit konkreetset ladu sõltumata sellest, mida seal hoitakse, siis tulevi-kus võiks näiteks inventeerida üheaeg-selt kõiki relvasüsteeme. See välistaks praegu tehtava topelttöö, kus ühes laos loetakse relvasüsteemid üle ning kui va-hepeal neid süsteeme viiakse ühest laost teise, siis need loetakse seal laos veel korra üle. Samas, kui seda relvasüstee-mi väljaspool inventuure kahe lao vahel liigutatakse, võib see jääda jällegi inven-tuuride käigus tuvastamata. Vara liigi-põhine inventeerimine on ka praegu võimalik, kuid selle rakendamine nõuab väga head planeerimist ja halvaks mõ-neks ajaks kogu kaitseväe tegevuse.

Lõpetuseks tahaks kõigile kaitseväe teenistujatele veel kord meelde tuletada tõe, mida aeg-ajalt kiputakse unustama: sellest hetkest, kui olete andnud allkirja vara vastuvõtmise kohta, olete ka kinni-tanud, et kogu see vara oli üleandmise hetkel olemas. Kui pärast allkirja and-

mist selgub, et midagi on puudu, siis vastutab puudujäägi eest juba allkirjas-taja. Kõigil teenistujatel on õigus ja ko-hustus veenduda, et üleandmislehtedel kirjas olevad andmed vastavad tege-likkusele. Seega: kui kahtlete, kas kogu vara on olemas, lugege see üle või kut-suge inventeerijad!

Artikkel ei oleks sündinud ilma toe-tuse väejuhatuse inventeerimise jaos-konna juhataja Omar Jaeskita. Autor tänab teda.

Märkused

1 Välja arvatud arvutid, printerid, telefonid jmt n-ö

tavapoest ostetav kraam.

2 So rakmed, kiivrid, killu- ja kuulivestid jmt.

3 Operatiivvajaduste prognoosimise ja tagamise

huvides on kaitseväes jagatud varustus erineva-

teks klassideks. II klassi alla kuuluvad üksuse va-

rustus (relvasüsteemid, relvad, radarid, soomukid,

sõidukid, sidevahendid, optika, telgid, mobiilsed

töökojad, generaatorid, tööriistad jne), individuaal-

varustus (vormid, rakmed, kiivrid, saapad, pesu,

kaitseprillid, kompassid jne), varuosad. V klassi alla

kuuluvad aga väikesekaliibriline laskemoon (alla

80  mm), suurekaliibriline laskemoon (üle 80  mm)

ning lõhkeaine ja miinid.

4 Kataloogimise käigus antakse igale esemele

spetsiifiline numbriline kood.

5 Ajalooline põhjus seisneb selles, et sõjaväelo-

gistika tsentraliseerimist alustati alles 2002. aastal

toetuse väejuhatuse eelkäija – kaitseväe logisti-

kakeskuse – loomisega. Varem ehitas iga väeosa

ja väeliik oma laomajanduse ja -arvestuse üles

iseseisvalt ning oma parima äranägemise järgi.

Liivakastiharjutuste kõrval peavad sõjaväelogistikud pidevalt värskendama oma teadmisi kehtivatest eeskirjadest ja seadustest.

KAIT

SEVÄ

GI

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

57

75 76

56

TOM

Oled A-jalaväekompa-nii 1. rühma ülem. A-JVKo on pataljoni reservis ruudus 74 56. A20 ja A30 julgestavad M50, kes toetab tulega

B60 kaitselahingut joonest N567 põhjas jõe joonel ja C60 kaitselahingut joonest N558 lõunas joonel E745. Kahelt suu-nalt peale tunginud vastase rood ei ole otsustavalt läbi murdnud. Pataljoni kait-se peab. Kontaktid vastasega on uinu-tavalt hajusad. Pataljoni S2 hinnangul reorganiseerib vastane end uueks peale-tungiks. Pataljoni allüksused paranda-vad lahingupauside ajal positsioone ja üritavad jõudumisi puhata.

Ilm on kuratlikult külm. Üritasid just oma katelokki lahti saada, mis oli eileõh-tusest pesust arvatavalt niiskeks jäänud ja nüüd kinni külmunud, kui kuulsid telgi kõrvalt 60-ne kähisevat häält: „10, paki end kokku, paned kiirkaitse koordinaa-tidele 759 564 suunaga 16-00. Luurajad nägid üle jõe mingit askeldamist, äkki plaanivad silda panema hakata ja meie kaitseliinidele vahele pugeda. Lähed jala, transpordirühma masinad on külmaga ära koolnud. 81 jääb sind toetama, kui jämedamaid torusid tahad, anna teada. 30 on valmis sind minu käsu peale toeta-ma. Jääd 24 h.“ Vastasid: „sain“ ja läinud ta oligi.

Nimetasid loode-kagusuunalise tee MAZ-iks ja KPA-lt kirdesse suunduva tee LAZ-iks, KPA-lt järveni viiva sihi

ZAZ-iks ja järve kallast kopeeriva sihi VAZ-iks.

Liikusid mööda ZAZ-i kästud koor-dinaatidele. Käskisid 13-l jätta pooljao VP ZAZ-i ja VAZ-i risti suunaga 22-00 ja jätkasid liikumist mööda VAZ-i. „Kohal,“ andis 11 teada, „vaatan posit-sioonid üle, lükkan posti ette jõe äärde jälgima idast jõele toovat sihti ja surun labidad maasse.“

„Kanna 60-le ette, et oleme kohal,“ ütlesid oma sidemehele, kes kobas oma kodukootud labakutega tangenti. Põhjast ja lõunast oli kuulda lahingumüra äge-nemist. „Panen siis enda jao jõele viivast sihist lõuna poole, kontakt 11-ne parema äärega on mul olemas. KP kaotas oma USP lumme ära,“ kandis 12 ette. „24 me ilma telkideta siin küll vastu ei pea,“ ha-las 14 ja läks sobivat HKP-d otsima.

Kiikasid männitüvede vahelt järvele. Lumi hõljus järve kohal, nähtavus mak-simaalselt 150. Kõik möödub, kordasid iseendale vappekülmas planšetist kaarti välja otsides, kui su hangunud mõtte-voolu katkestas 13-ne närviline hääl eetris. „VP näeb kahte rühma jalastu-nult 150 kaldalt suunas 22-00, liiguvad joonelt neile peale. 10, siin 11, post näeb soomukeid ahelikus üle jõe, MTU liikus mööda sihti kaldale.“

30  mm kiirlaskekahuri lasuragin

katkestas sind ümbritsenud idüllilise vaikuse, kukkuvad männiladvad ja lumi täitis õhu. Kuulsid, kuidas 12 karjus: „Keegi ei lase vastu, nad lampi kütavad, hoidke madalal.“TEIE ÜLESANNE:

1. Kandke kaardile olukorras kirjel-datud vastase asetus ja eeldatav manöö-verskeem ning kaudtulekasutus.

2. Kandke kaardile olukorras kirjel-datud oma allüksuse koordineerimis- ja juhtimismeetmed, positsioonid, kaud tule sihtmärgid ja teie poolt kästud manöö-verskeem olukorra lahendamiseks.

3. Kirjutage käsud allüksustele, koor-dineerimis- ja toetusvajadused toetus-, teenindusallüksustega, naabritega ning ettekanded kõrgemale üksusele raadio-käsklustena selles järjekorras, nagu te neid selles olukorras annaksite.

4. Koostatud joonised ja käsklu-sed vormistage käsitsi (mitte arvutis elektrooniliselt).

5. Lahendus edastage 02.03.2014 KVÜÕA-sse Vadim Ternitski nimele.

Olulised kutsungid: JVP ülem (YAN-KEE 50), MPPa (MIKE 50), StVP (SIERRA 50), A-JVKo ülem (ALFA 60), KVBL (ALFA 40), MPRÜ (ALFA 50), 1. RÜ (ALFA 10), 1. RV (ALFA 14), 1.  jagu (ALFA 11), 2.  jagu (ALFA 12), 3.  jagu (ALFA 13), 2. RÜ (ALFA 20), 3. RÜ (ALFA 30), B-JVKo ülem (BRA-VO 60), C-JVKo ülem (CHARLEY 60).

Taktikaline otsustusmäng „Kõik möödub“AUTOR JA GRAAFIKA KAPTEN

Jaan Kessel

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

58 TOM

Taktikalise otsustusmängu „Kõik möödub“ lahendus

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

59

TAKTIKALINE OTSUSTUSMÄNG AJAKIRJAS SÕDUR

Taktikaline otsustusmäng (TOM) avaldatakse ajakirja Sõdur vahelehena, mille ühel küljel on olukorra kirjeldus, olukorra kaart ja ülesanne ning teine külg on jäetud vastuse kirjutamiseks.Kaitseväe koduleheküljel asuval aja-kirja Sõdur veebiväljaandel on TOM-i lehekülg prinditav.

Mängus osaleja lahendab TOM-i vastuse lehel, selleks:�� visandab mängija kaardile allüksuse

manöövri, mida ta on käskinud;�� sõnalises osas kirjutab mängija

käsklused, mis ta on andnud;�� kui mängija peab vajalikuks, siis

kirjeldab ta manöövrit;�� lisab lahendusele oma

kontaktandmed.

Soovitatav tegevusjärjekord mängus osalejale:1. Markeeri tekstist: vastane, omad üksused, ülesanne, koordineerimis- ja juhtimismeetmed.2. Vastase kujutamine: teada olevad vastase asukohad, eeldatav vastase manööverskeem. Oma manööver-skeem: oma allüksuste algseis, planee-ritud manööverskeem, lõpptulemus, mis täidab ülema püstitatud ülesande. 3. Kirjuta käsud vastavalt koostatud manööverskeemile.4. Kontrolli!!!

Lahendatud vastuse edastab mängija kaitseväe ühendatud õppeasutustesse1. postiga aadressil: „Taktikaline otsustus mäng“, KVÜÕA, Riia 12, 51013 Tartu2. edastab skannitud lahenduse e-pos-tiga vadim.ternitski@mil.ee3. toob paberkandjal lahenduse kaitse-väe ühendatud õppeasutustesse.„Kõik möödub“ lahendused edasta-da hiljemalt 02.03.2015. Laekunud lahenduste hulgast valitakse parim ja antakse lahendusele hinnang. Sõduris nr 2/2015 avaldatakse võit-nud „Kõik möödub“ lahendus koos kommentaaridega.

Parima lahenduse autor saab tunnustu-seks KVÜÕA-lt Leatherman Wave’i.

Lahenduse autor on nooremseersant Jaap Sepp.

• A12, siin A10 – Kaudtule kat-tes liigu KAZ-i ja MINI risti. Tehke vas-tase Lha relvituks ja hõivake positsioon HUNT. Pos. julgestamise järgselt osuta-ge VA Lha’le esmaabi.

• A13, siin A10 – Hoidke VA vaatluskontakti ja olge valmis kaudtule rünnakuks OBJ VASK.

• A60, siin A10 – KONTAKT – KONTAKT.

• M50, siin A10 – Tuleülesanne! Ruut 3270 1886, avatud maastik, VA MLJ (motolaskurjagu) vaatluspostil, hä-vitada. Tuld!

• A60, siin A10 – Edastan KEK;• 5 (viis) minutit tagasi• VA MLJ• 3270 1880• MT-LB• ründan vastast.• A13, A11, siin A10 – Minu

käsu peale ründame vastast OBJ VASK frontaalis mööda KIA-t suunaga edelast kirdesse.

*Kaudtuli lõpeb*• A13, A11, siin A10 – Rünnak,

rünnak, rünnak!• A13, siin A10 – Liikuge lääne

suunas kuni ZAZ-ini ja julgestage OBJ VASK-e läänesuunal.

• A11, siin A10 – Liikuge lõu-nasse kuni LADA-ni ja julgestage OBJ VASK lõunasuunal.

• A60, siin A10 – Edastan OLEK. Praegu. Vastase MLJ hävitatud 3270 1880. Isikkooseis terve. Julgestame OBJ VASK, A11 3274 1860, A12 pos. HUNT 3250 1895, A13 3290 1880. Klass V 70%, haavatud sõjavang A12 pos. HUNT.

Tunnustuseks kinkis KVÜÕA ülem nooremseersant Jaap Sepale Leather-man Wave’i.KOMMENTAAR:Koostatud taktikalise otsustusmängu fookus oli juhtimismeetmete rakenda-

misel allüksuse juhtimisel, lisaks sõja-õigusekohane käitumine, andes esmaa-bi ka vastaspoole haavatutele. Võitnud lahenduse koostaja säilitas plaani lihtsu-se, kus kaks jagu kõrvuti ründavad OBJ VASK suunas.

Olgugi, et rühmaülem kasutas manöövriks ja vastase fikseerimiseks objektile kaudtuld, ei tohi siinkohal alahinnata vajadust allüksuse sisese toetustule organiseerimisele ka fron-taalse rünnaku puhul. Positiivne oli näha, et RÜ plaanis kajastub lõppseis, mida paha tihti allüksuse ülemad kipu-vad unustama. Samas tuleb ka lõppseisu puhul kajastada ja käskida allüksuste-le konkreetsed suunad, mille eest nad vastutavad. Koostaja ei minetanud sõ-jamehelikku käitumist, käskides anda esmaabi ka vastase haavatule.

Õppetunnina tooks esile mõningad kästud taktikalised tegevused, mis sel-guse huvides oleks pidanud kajastama lahingutoimingutena (vastase (VA) manööverskeemil vigane lahingutoi-ming jälgima).

Lisaks jäi rühmaülemal kahe silma vahele VA teine pooljagu, kes oli kon-taktis teise jaoga. Kahe jaoga kõrvuti ründamisel peab RÜ rohkem rakenda-ma juhtimis- ja koordineerimismeet-meid nagu edenemispiir ja tulekoordi-neerimisjooned (sellest ei piisa, kui te ütlete jagudele „Ründame EDELAST KIRDESSE“, tuleb käskida igale jaole konkreetne rünnaku suund või orien-tiir, samuti eesmärk (lõppseis) tuleb ära käskida enne ründamist jne). Lahingu-ähmis ajas rühmaülem sassi ilmakaared („A13 liikuge LÄÄNE suunas … ja jul-gestage … LÄÄNE suunal). Õnneks ta mainis ära ZAZ-i, kus tõenäoliselt JÜ saab aru, et ta julgestab ITTA. Kokku-võtvalt võib öelda, et rühmaülem valis endale jõukohase plaani, mida idee-liselt on lihtsam juhtida kui keerukat manöövrit, täites seeläbi kõrgema üle-ma kavatsuse.

Rühmaülema taktikaline graafika manööverskeemide näol ja kirjutatud käsud oli selged ja arusaadavad.

Taktikalise otsustusmängu „Valged pilved“ võitnud lahendus

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

60 AJALUGU

Kaitsejõudude peastaap delegeeris rahuvalve ük-sikkompanii ülema major Alar Lanemani komplek-teerima ajutist rühma ra-huvalvekompanii ja teiste

kaitseväeüksuste vabatahtlikest ohvitse-ridest osalemaks rahuvalve õppusel Hol-landis. „Partnerlus rahu nimel“ (PFP – Partnership for Peace) kui uus prog-ramm avas uksed endistele Ida-Euroopa riikidele, kes tahtsid lääneriikide ja NA-TO-ga koostööd arendada. Tänu kolo-nelleitnant Märt Tiru soovitustele otsus-tati kaasata suurt osa ohvitsere ja paari allohvitseri tulevase Baltpati juhtivkoos-seisu inglise keele grupist, et saaksime suhtlemist praktiseerida ja harjutada ka rahuvalvet. Meeskond sai kokku kiiresti ja kaasati ka paljud õppuse Pabrade ve-teranid. Enam polnud tegu regionaalse nikerdamisega, vaid tõeliselt kõrgetase-melise rahvusvahelise rahupartnerlus-programmi PFP kuuluva õppusega.

MINEKVastavalt kaitseväe peastaabi ülema 17. oktoobri käskkirjale lähetati Hollandis-se 26 kaitseväelast, kellest 16 kuulusid meie Weizenbergi (Baltpati) keeleg-ruppi, osalemaks NATO/PFP õppustel Cooperative Spirit-94. Relvadega harju-misele, sisselaskmisele ja isikute kinni-tamisele lisaks tuli kogu logistiline kont-septsioon läbi mõelda, planeerida, ette valmistada ja koordineerida. Seljakotid, kiivrid, rakmed, sidevahendid kuni vor-mideni välja vajasid taas standardimist. Reedel, 21. oktoobril 1994 olime kogu õppusele lähetatud rahvaga ja peaaegu ühtlustatud varustuses Tallinna lennu-

jaamas ja ootasime pardale lubamist. Pidime tegema vahemaandumise Lee-dus, et nendegi rühm peale võtta. Juba puutusid lennukirattad maandumisrada Hollandi Soesterbergi sõjaväelennuväl-jal. Harskampi militaartreeningalad, milles pidime pesitsema, polnud enam kaugel.

Kuni kottidega koormatult lennukist eemalduma asusime, olid kaamera-mehed juba kohal. Seda nähes tõmbas major Laneman meeskonna juti peale, et demonstreerida meie kindlat meelt ja mehist välimust. Pärast filmimist lii-kusime lennuväljalt minema, et teha ruumi uutele saabujatele. Trehvasime nägema Ukraina suure lennumasina An-i maandumist, millest kargasid välja „telnjaškades“ ja sinistes barettides des-santväelased. Nende eksootiline, kuid silmatorkav vorm ja oletatav renomee aitasid üksusel püsida tähelepanu kesk-mes kogu õppuse jooksul. See efekt toi-mis peamiselt tänu välisele eksootilisele särale, mis kadus ligemal tutvumisel. Teise aasta ajateenijatest komplekteeri-

tud meeskonnal hoidsid ülemad silmi väga rangelt peal, lisaks puudus poistel raha ning keeleoskus.ALGUSEsimese sammuna tutvustati meie gru-pile kahte hollandi sõjaväelasest lävi-ohvitseri – vanemapoolset elukogenud veeblit ja noort tuulepäist kaptenit. Nende peamine roll seisnes esialgu info vahendamises, kuid hiljem pidid nad olema meie vahekohtunikud-hindajad. Meid majutati Harskampi laagrisse, suurde kokkupandavasse halli, kus oli meile eraldatud suur ruum. Seal ootasid meid väikesed kokkupandavad välivoo-did. Ruumid mahutasid kuni rühma-suurusi üksusi ning mingit privaatsust ega mugavust need ei pakkunud.

Andsime relvad hoiule, viskasime kotid vooditele ning suundusime luurele, et laagrist endast mingit ülevaadet saada. Arvestades asjaolu, et tegu oli esimese rahupartnerlusõppusega, oli tunda suu-rejoonelisust – osalejaid ja korraldajaid ning uudistajaid jagus igale poole. Ma-jutuse kõrvale oli oluline leida informat-siooni toitlustamise, vaba aja veetmise võimaluste ja ajakavade kohta. Imestasi-me, kui läbisime väravaid, milles sõjaväe-politsei sujuvalt kontrolli tegi. Imestasi-me, kui suure veoauto kabiinist kargas välja õbluke laigulises vormis tumeda-nahaline hollandlanna. Olime kuulnud vana Euroopa liberaalsusest migratsioo-ni osas, kuid nüüd nägime oma silmaga. Kogu infrastruktuuri toimimine jättis tänu erinevate ladusate teenindust taga-vate lülide asjalikkusele hea mulje.

Laupäeva hommikul (22. oktoobril) hämmastas kõige rohkem selle mastaap-se ettevõtmise ladus korraldus. Hommi-kusöögi ajal sujus masside toitlustamine tõrgeteta – järjekordades polnud mingit tunglemist ega venimist. Sööklas torkas silma palju uut, oli kaval jälgida teiste kulgemist konveieril. Proovisime huvi-ga igasuguseid kirjusid topsikesi ja pa-kendeid, mis sisaldasid meie jaoks uusi ja huvitavaid lisasid põhitoidule.

Kuidas me rahvusvahelisel PFP rahuvalveõppusel Cooperative Spirit-94 käisimeMeenutus esimesest suurest Hollandis 21.–28. oktoobri-ni 1994 peetud rahvusvahelisest PFP rahuvalveõppusest Cooperative Spirit-94, millest Eesti koos Hollandi, Ka-nada, Leedu, Poola, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi vabariigi, Ukraina, USA ja Ühendkuningriigi ligi tuhande sõjaväelasega osa võttis.

Tõnis Asson

Arvestades asjaolu, et tegu oli esimese rahupartnerlus-õppusega, oli tunda suure-joonelisust – osalejaid ja korraldajaid ning uudistajaid jagus igale poole.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

61

AVATSEREMOONIAAvamiseks liikusime majutusest kau-gemale, kuid olime endiselt linnakus sees. Tegu oli staadionimõõtudes ja muru kamaraga kaetud alaga, mahu-tades osalevate riikide delegatsioone, mis ulatusid mõnel riigil kuni kompanii suuruseni. Major Laneman jagas rühma jagudesse, olime koos Kaupo Kunin-ga ja Mart Mikkelsaarega ootamatult jaoülema rollis. Kohalik diviisiülem kindralmajor Kosters lasi õppuslastel ennast vabalt võtta ja ronis kõnepulti. Nagu kindral oma sõnavõtus välja tõi: „Seisavad täna meie ees kolm peamist probleemi – keel, protseduuride erine-vused ja üksteise mittetundmine. Enne õppuse ametlikku algust ületame need

probleemid nädalavahetuse sisse mah-tuva eriprogrammiga, mis sisaldab tree-ninguid, spordivõistlusi ja pidutsemist. Pärast seda oleme valmis!“

Nii avatigi esimene ühendõppus rahupartnerlusprogrammi raames ja NATO liikmesriigi territooriumil, mil-les osalesid kaheteistkümne riigi sõja-väelased. Kuulusime esimese rühmana D-kompanii koosseisu. Samas kompa-niis olid veel Saksa, USA ja Kanada rüh-mad ning kompaniiülemaks sakslasest kapten.

Kõnedele järgnes kerge ajaloohõngu-line demonstratsioon ja avapauk vana-moodsast eestlaetavast suurtükist. Seda teenindas ajaloolistes vormides mees-kond. Mürtsatusest vägevam oli korra-

lik tossupilv, mis iidsele laskevahendile suitsukatte moodustas. Rahuvalvetee-maline õppus Cooperative Spirit-94 oli avatud küllaltki lihtsa, kuid meeldejääva tseremooniaga.

TREENINGVastavalt kontseptsioonile keskendus õppus rahuvalvemissioonile, aidates stabiliseerida olukorda sõjast väsinud riikide X ja Y vahel. Arvestades operat-siooni spetsiifikat tuli osalejad kokku harjutada ja neile tutvustada protsesse ning protseduure, lisaks kasutatavat lahingutehnikat ning rahuvalvealast taktikat: patrullimine, konvoid, kont-rollpunktid (CP), vaatluspostid (OP). Terve päeva roteerusime rühmana eri-nevate demonstratsioonide, tutvustuste ja loengute vahel. Alustasime USA-pä-ritolu soomustransportööri (APC/IFF) M113 tundmaõppimisest.

Võõrustajad pakkusid neid modi-fitseeritud ajaloolisi roomikmasinaid patrullimiseks. Ronisime peale ja sisse, proovisime tagaluukidest maha joosta ning tegime paar tiiru kuulipilduri tor-nis. Selles sisalduva 12,7 mm Browningu raskekuulipilduja jaoks tehti eraldi tund, mille instruktor suutis ennast maksma panna ja kuulajates huvi tekitada. Lisaks nägime rootslaste perfektset esitlust, kes kontrollpunktis autosid läbi otsisid, de-monstreerides meeskonna sisest kokku-harjutamist ning korralikku varustust.

Taolise treeningpäeva peamine üles-anne oli ülevaatliku näitlikustamise abil osalejaid natukenegi ette valmistada vastutusalades toimuvaks, arvestades osalevate endiste Ida-Euroopa riiki-de (Tšehhi, Slovakkia, Poola, Ukraina, Leedu ja Eesti) vähest oskusteavet ra-huvalve vallas. Varsssavi lepingu riikide pikaajaline rahuloomealane ajalooline kogemus piirnes mitme rahustava ope-ratsiooniga ja sedagi Nõukogude armee juhtimisel: 1956 Ungaris, 1968 Tšehho-slovakkias ja 1980 Poolas. Enamik mi-litariste saab ikkagi esmajoones sõjalise väljaõppe ja on pidevalt „päästikrõõm-sate“ näppudega. Nende arvates on rahu majas, kui kõik vastalised on maas.

Teooriapäeva parim osa oli kindlasti lendamine sakslaste transpordikopteri-tega Sikorsky CH-53. Need kaitsevärvi kolakad ei tundunudki eemalt vaada-tes nii suured kui seestpoolt. Pidime ohutust alast kiiresti sisenema, sama ka maandumise järel – ohutus eelkõi-ge. Kiiresti pöörlevad suured tiivikud ja sabarootori labad ajasid hirmu nah-ka. Harjutasime mitu korda sisenemist,

Mõned osalistest on C-130 tiiva alla saanud Tallinna lennujaamas.

Ökonoomseima klassi reisijad C-130 pardal (Rand, Saega, Kiili, Mitt, Aljas jt).

ERAK

OG

UER

AKO

GU

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

62 AJALUGU

istmetele paigutumist, lahtipakkimist ja väljumist kuni korraldajad tulemuse ja meie valmidusega rahul olid. Oletan, et ka teised olid samuti elevil, kui moo-torid mürisema hakkasid, raske masin vappudes-rappudes oma kere maast lahti rebis ja etteantud koridoris mine-ma sööstis. Piloodid rõhusid rohkem taktikalisele lennule kui reisijateveole. Selle tulemusena tõmbas paaril korral seest üsna õõnsaks, kui suuregabariidi-line elukas järsu jõnksatusega allapoole paiskus. Õnneks olid piloodid tase-mel ja valitsesid masinat, tegime oma 10–15-minutilise tiiru ära ja maabusi-me sujuvalt. Tormasime kiiresti salon-gist välja, eemaldusime alast ja vaheta-sime arvamusi äsjakogetu üle.

TAKISTUSRIBA (ASSAULT COURSE)Taktikalist takistusriba olime kodumaal kergelt proovinud, kui Koogi polügoonil roomasime. Liginesime alale, kuulsime kuulipilduja täristamist ja plahvatusi. Eemalt tundus, nagu oleks kusagil ligi-duses korralik lahing käimas. Pidime eelnevalt spetsiaalsetesse kombinesoo-nidesse riietuma, lisaks saime ka silma-torkavalt heledaks värvitud kiivrid. Rada pidi esitama osalistele tõelisi proovikive: kraavid, kuulipildujatuli lahingmoona-ga, elektrifitseeritud madalad traattõk-ked, lõhkelaengud ning viimaks kaevik, millest tuli sihtmärkide pihta tuld anda. Pidime hoidma madalat profiili ning hoiduma järskudest liigutustest. Kolm-jalale fikseeritud Saksa MG tagas tiheda tule maksimaalselt meetrisel kõrgusel. Seega roomates polnud lootustki pihta saada ning traatides olev vool polnud ka eluohtlik, kui süda terve. Suurtüki- ja miinipildujatuld imiteerivad õhke kehad peitusid autokummides. Ülejäänud ele-mendid nagu üle kraavi roomamine libedat palki kasutades ja kaitsekraavis vastase sihtmärkide tabamine, tundusid eelneva kõrval naljanumbritena.

Major soovitas viimases osas jaoüle-matel tuld juhtida ja tulekäske anda ning lisas, et tema asemel tormab rajale mitteametliku rühmavanema rollis noo-remleitnant Kaupo Kiis. Lisaks Kiisile anti meile juurde kolm saksa ajateenijat, kes ei mahtunud oma rühma koosseisu, sest rajale lasti teatud arv võistlejaid. Just nimelt võistlejaid, sest kogu rada tuli läbida nii kiiresti kui võimalik ning parima ajaga rühm pidi võitma.

Olime täis elevust, otsustavust ning võitlusvalmidust, mida natukene de-valveeris nooremleitnant Kaupo Kiisi

pingutamine. Kaupol oli raskusi, et oma keskmisest tugevama keha jaoks parajat riietust leida. Viimaks olime kõik vormis ja normis, Kaupol polnud enam nii kerge hingata kui laigulises. Tegelikult hinga-sime meiegi ärevuse tõttu teises tempos ja surusime lõpuks ka kõrvatropid paika. Sisenesime alasse ja heitsime laia rindena pikali raja algusesse lähtejoonele. Meie peade kohal tõmmati kuulipildujatel kuulid rauda ja kohendati padrunilinte. Meie ninadest mõne sööstu kaugusel laiutas mitmemeetrine sügav kraav, mille ületamiseks vaid 4-5 ühepalgilist purret. Seega tuli juba alguses omavahelist tege-vust koordineerida, et pudelikaelast kii-resti läbi saada ja enne traatidesse uker-damist kohe uuesti laiali hargneda.

Ootamatult kõlanud vile äratas tar-dumusest, adrenaliin hakkas voolama ning roomasime tormakalt rajale. Palk osutus kitsaks ja libedaks, kuid oli üle-tatav ning keegi sellelt kraavi ei kuk-

kunud. Ideaaltingimustes polnud okas-traat väga madalal, standardne takistus pidi edasitormavat jalaväge aeglustama. Selle alt roomamise muutis keerukaks varasemate liikujate tekitatud liiva- ja mullavallid, mille tõttu tuli aeg-ajalt kiivri või muu esiletungiva elemendiga (kehaosaga) vastu traati puutuda. Traa-tides liikus elektrivool, mis higistamise pärast ka kehadeni jõudis, sellega vä-ristamine polnudki eriti meeldiv. Sain poolel teel suraka kiivri kaudu ning enne väljumist teise sutsu jalga, kui mullast vall mind takistas ja traadiga kontakti surus. Kuulipildujad kütsid to-rud kuumaks, MG laskekiirus sulandas selle ühtlaseks vurinaks, kuulide vihinat oleks ehk palja kõrvaga kuulnud. Esi-mesed sebisid juba kummide-pommide piirkonnas, kui keegi röögatas, et Kiis on traatides kinni. Tekkis väike sega-dus, sellega polnud me arvestanud. Osa mehi roomas edasi, sest hoog oli sees ja

Ojasoo ja Asson tutvuvad üksusesoomukiga.

Tutvumine võõrustajate tehnikaga.

ERAK

OG

UER

AKO

GU

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

63

aeg oleks hea tulnud. Mõni roomas ta-gasi ja mõni jäi ootama, kuid aeg tiksus halastamatult edasi.

Major Laneman karjus raja kõrvalt, et kõik peavad lõpuni minema, kuigi kor-raldajad oleksid ka loobujatega arvesta-nud. Kaupole ligemad mehed roomasid appi ja sikutasid turske keha traatide haardest lahti. Rajaaeg pandi kinni vii-mase võitleja kaevikusse sukeldumisel. Laskmine oli eraldi harjutus peamiselt ohutustehnilistel põhjustel. Tulistamist ei tohtinud enne alustada, kui kõik las-kurid olid positsioonidele asunud ning relvad puhtad. Raputasime torudest mulla välja ja surusime padruni salved alla. Märklauad kerkisid ning langesid meie tiheda tule mõjul kuni moon otsas ja harjutus sooritatud. Major Lanemani sõnade kohaselt olid meie lasketule-mused parimad, kuid takistusriba läbi-miseks kulutatud aeg esikolmikusse ei

kuulunud. Samas olevat eraldi märgitud meie solidaarsust ja kambavaimu aida-tes mahajäänud kaaslast.

PÜHAPÄEV ON SPORDIPÄEVTeatavasti tuleb enne lahinguväljale tor-mamist meeskonnad kokku liita, selleks sobivad kõige paremini meeskonna-harjutused spordi erinevates vormides: võrkpall, köievedu, jalgpall, sõjaväeline mitmevõistlus, jalgratta- ja jooksukross. Esimese liigutusena klopsisime kokku rahvusliku võrkpallikoondise, sest see ala pidi baseeruma rahvuslikkusel. Mitu jõukatsumist eriti teatevõistluste for-maatides panustasid vastloodud kom-paniide segudele. Tekkis rohkesti mees-konnavaimu, mis aitas luua sisemist sidet. Igal juhul osutusid spordipäeva idee ja teostus kasulikuks initsiatiiviks ning panustas korralikult üldise posi-tiivse atmosfääri loomisesse.

VASTUTUSALADESSEEsmaspäeva hommikul oli äratus kell 5.00. Kiire toitlustamise järel haarasi-me seljakotid ja istume bussidesse. Esi-mene peatus oli vastutusalade asemel treening alal, kus harjutasime lõputse-remooniaks. Suurel lagendikul katse-tasime rivistumist, selleks tormasime vilesignaali järel oma kohtadele, olles eelnevalt varjunud hõredas metsatukas. Soomukid liikusid sünkroonsetes rida-des tagaplaanile ning viimaks lendasid üle kopterid. Pärast paari kokkuharju-tamist saime bussidesse tagasi ronida ning liikusime edasi. Ermelos, meie ajutise asupaiga väravas olid saabujaid tervitamas vastumängijad. Erilist rahu nende olemus ei väljendanud, platsi olid toodud vastalised loosungid ja paljude käitumine on „vaenulik“. Eks kogu see teater on stsenaariumi huvides, mille puhul sõjast kannatanud piirkonnas po-legi lust ja lillepidu elada.

Meid majutati suurde raudbetoon-elementidest angaari. Kompleks oli traataiaga ümbritsetud, sisse- ja välja-sõiduteedel olid valvatavad väravad, mis tugevdatud liivakottidest positsioo-nidega. Lihtsate vahenditega saavutatud efekt tundus realismihõnguline, eriti kui demonstrandid aia taga võõrvägede lahkumist nõudsid. Seega oli start antud ja teenistus läks käima vastavalt graafi-kule – rühmad täitsid roteeruvalt erine-vaid ülesandeid, kuid jagude kaupa.

Passisin ka ise tunnimehe ja värava-vahina uudses rollis. Olime võrdlemisi valvsad ja suutsime plusspunkte kogu-da, kui peatasime väravas vastutegevuse mängurite kolmeliikmelise delegatsioo-ni. Nende sõnade kohaselt tahtis koha-lik „külavanem“ rahuvalvajate ülemaga kohtuda ja tuttavaks saada, et hiljem edukalt koostööd teha. Keeldusime neid sisse laskmast ja kutsusime sakslasest kompaniiülema kohale. See pidas läbi-rääkimisi ega lubanud külalisi laagrisse, ei andnud neile ka vaba juurdepääsu edaspidi. Teised meie rühma jaod hoid-sid valve all kontrollpunkti tagumises väravas, vaatlesid ja patrullisid territoo-riumil. Õhtul andsime valvekorra edasi kanada kolleegidele. Ööseks tegevus lõ-petati, rahvas kogunes suurde halli taga-si, seal kees välivoodite ja laialipaisatud isikliku varustuse ümber tõeline melu.LASKETIIRUSHommikul oli äratus kell 5.30. Lõuna-ni askeldasime lasketiirus, kus pakuti proovida erinevate osalevate riikide käsitulirelvi. NATO rahvas tahtis proo-

Enne takistusrajale minekut riideid vahetamas (Asson, Kruusalu, Rand).

Helikopteriga tutvumas (vasakult Vilbre, Lillemäe, Jaeski, Asson ja ees keskel Ojasoo).

ERAK

OG

UER

AKO

GU

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

64 AJALUGU

vida peamiselt Kalašnikove, meil oli va-lida kas ameeriklaste M-16 või brittide SA-80. Arvestades brittide relva uue-mat tehnoloogilist lahendust (bullpup) kombineerituna optilise sihikuga, vali-sime mõistagi viimase. Alguses tegime mõne proovilasu, et kohaneda sihiku-ga. Kohe seejärel asusime võõrustajate pakutud standardsete treeningharju-tuste kallale, noppides tõusvaid märke 100–200–300-meetrilistel distantsidel. Igal laskuril oli seljataga kohalik kont-rollija, kes alguses relva tutvustas, tule-musi teatas ning ohutust tagas.

Tiir oli meie mõistes uudne, sest tule-mused ilmusid elektroonilisele tabloole kohe, kui seeria lõppes. Sellega vältisi-me ajakulukat edasi-tagasi jooksmist. Uudne lahendus sundis mõttes meie ja nende olusid võrdlema. Rohkem kui elektroonilised lahendused pani meid imestama kogu korralduse sujumine, inimeste rahulikkus ja professionaalne suhtumine. Silmas pean korralikku pla-neerimist, kõik toimus ettenähtud aja piirides, sest vahendeid jagus piisavalt.

Õhtupoolikuks olime saanud võima-luse meie jaole eraldatud soomuki M113 kasutamiseks konvoi julgestamisel. Vis-kasin kiivri pähe ja asusin juhiga suht-lema, kasutades sellesse integreeritud vabakäeseade sidesüsteemi. Seersandist juhi-mehhaaniku motivatsioon meid sõidutada ja mõista tugeva aktsendiga antud käsklusi suunavalikul oli suur. Liitusime üsna lühikese militaarsetest veoautodest koosneva konvoiga, mille tugevdamiseks jaotasime laiali rühma-le eraldatud kolm soomukit. Marsruut kulges osaliselt kohaliku tähtsusega kit-sal asfaldil, millel liikuvad tsiviilmasina-te juhid pidid hoogu maha võtma.

Tagasiteel oma vastutusalasse peata-sid kolonni vastumängijad. Kohalikud „sõjapealikud“ tahtsid nende alas lii-kuvatelt militaristidelt teatavat maksu koguda, seda eriti toidu, laskemoona ja kütuse kujul. Kolonni peatamiseks oli teele rajatud lokaalne kontrollpunkt. Selles sebis ringi kirju paramilitaarne seltskond. Igale õppusele annab teatud olulise tooni kui mitte viimase lihvi vas-tumängijate (OPFOR) seltskond.

Kolonn kinni peetud, ei rabelenud keegi ega kiirustanud kuhugi. Asjali-kult veeti tankitõrjemiinid veokirataste alla ja jätkati kaardimängu, kuni kolon-ni saatemasinad omavahel raadio teel suhtlesid ja kõrgemale poole olukorrast ette kandsid. Ootasin niikaua soomu-kitornis, kuni sain majorilt korralduse liikumise peatanud osapoolega kon-

takteeruda. Laneman soovitas agres-siivsemat läheneda ja vajadusel jõudu kasutada. Olin selle soovituse osas pisut skeptiline, sest rahuvalves tuleb arvesta-da tagajärgedega pikemas perspektiivis ja kogu kollektiivile tervikuna. Kui üks sinikiiver keerab kusagil täna käki kok-ku, siis tabab kättemaks ühte teist sini-kiivrit homme.

Viskasin oma Galili rahumeelselt seljale ja astusin kindlal sammul kaardi-mängijatele lähemale. Eristasin nende seast karvase ja matšoliku pealiku, kel-lega teekonna jätkamise asjus suhelda. Pealik kutsus mindki mängima, kuid loobusin ja alustasin läbirääkimisi pool-pehmelt, ilma majori soovitatud jõuliste ähvardusteta.

Protseduur venis pikale, sest proo-visin venitamistaktika abil tema nõud-miste taset allapoole timmida ja käisin soomuki juures raadiosidet pidamas ja oma pealikule ette kandmas. Ilma vas-tava väljaõppeta olin niikaua edukas, kuni viimaks kokkuleppe sõlmimisel libastusin. Olin hinda kõvasti alla kau-belnud, et kolonn saaks liikuma ning lubasin neile hiljem kütust anda. Loot-sin, et sellega on juhtum lahendatud ja suletud. Saimegi liikuma ning viisime konvoi tervelt tagasi. Siit sain esimese õppetunni: „Mingeid lubadusi ei tohi anda!“ Veendusin selles, kui õhtul laagri värava taga kamp kanistritega karvaseid kutte lõugas ning kütust nõudis. Meie sideallohvitser-kohtunik oli seda apsu tähele pannud ja kutsus poisid hiljem kohale, et õppetundi lõpuni viia. Ajasi-me poistega ka pisut juttu ning uurisi-me vastukajasid teiste üksuste tegemiste kohta. Kuulsime, et mitu delegatsiooni olid ennast jõuga läbi surunud ning pi-

did hiljem kallist hinda maksma. Olime isegi rahul, et verevalamise asemel pak-kusime küttematerjali ja säilitasime kel-legi elu või tervise.RAHU, AINULT RAHU!Omal nahal kogetuna on selle õppe-tunni kasutegur hilisemas teenistuses siiani tuntav. Konvoi-patrullimise järel asusin meeskonnaga meie kompanii vastutusalas rahu kaitsma. Alas paik-nes „mängurite“ improviseeritud laager, mille ligidal asusid meie kontrollpunkt ja vaatluspost. „Mängurid“ elasid oma suurtes telkides kogu aktiivse perioodi ning korraldasid sealt „reide“ ja tekita-sid segadust. See oli tavaline kontsept-sioon, milles vahejuhtumid toimuvad stsenaariumi kohaselt ja vastavalt aja-kavale ning plaanidele. Meie jaoks vahet polnud, nad pesitsesid meie alas ning neil tuli silm peal hoida. Seega pidime telkides pesitsevatele nn sõjapõgenike-le lippu näitama, kui paremat pakkuda polnud. Tugevdusena oli meil kasutada paari-kolme soomukit, mille pealikud sellel konkreetsel operatsioonil trehva-sid olema Avo Aljas ja Mart Mikkelsaar.

Saatsin masinad jalust ära ja tegin poistega paar ringi ümber telkidest moodustunud laagri perimeetri. Sü-gisel on pimedama ajaga parem öist tegevust simuleerida, sest hämardub varakult ning osa treeningust kanduski tumedamale perioodile. Igal juhul pol-nud öötundidelgi täielikku rahu ja tuli vastutusalas vähendatud koosseisuga jätkata. Soomukid pidin baasi tagasi saama, sest mehhaanikud väitsid, et nad peavad öisel ajal puhkama. Saavutasime siiski kokkuleppe, et vajadusel tulevad raudmasinad kiirelt kohale. Raadioside

Õppuse lõputseremoonia.

ERAK

OG

U

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

65

toimis ja baas polnud kaugel. Nagu hil-jem selgus, tõusis tehingust palju kasu – olime saavutanud erakordselt efektiivse kiirreageerimisvõimekuse.

Kontrollpunktis ja vaatluspostil pol-nud pimedas erilist tegevust, esimese põlvkonna öövaatlusseade osutus para-jaks kobakaks ning lahjaks. Isegi ohtli-kuks vahendiks, sest sellega ei tohtinud valgusallikasse vaadata. Alguses uurisi-me imeriista huviga ning otsisime pime-dast objekte. Kaotasime imerelva vastu huvi, kui kohalik kontaktohvitser kutsus instrumenti kurjakuulutavalt „Hüvasti, silmad!“. Siin sain aru vajadusest mõne koha pealt silmi kinni pigistada ja pa-lusin poistel seda aparaati karbis hoida. Asetasin peamise rõhu osaliste laagri-valvele, sest sinna see koer maetud oligi. Need „koerad“ liikusid kogu aeg ringi ja niipea kui telkide juurest keegi lahkus, oli kusagil mingit jama oodata.

Kesköö paiku hiilisin koos Meelis Kiiliga „põgenike“laagrile ligi ja võsas peitudes hoidsime askeldajatel pilku peal. Ilmselgelt oli miskit teoksil, mis lubas oletada suuremat aktsiooni. Laag-ri ümber paigaldati traatidega tõmma-tavaid püünismiine (valgusefektidega), tassiti varustust ja relvi ning koguneti gruppidesse. Kuni „mängurid“ nõu pi-dasid ja aega parajaks tegid, roomasin ma natukene ringi ja kontrollisin neid piirkondi lähemalt, kus tüübid olid as-keldanud. Olles selgusele jõudnud, et kohalikud trikimehed on kohe-kohe valmis operatsioonile siirduma, tuli meilgi sekkuda.

Nägin, et umbes viis-kuus tegelast valmistavad kasutamiseks relvi ette. Andsin Kiilile märku vasakult tiibami-seks ja ise suundusin valju röögatusega rünnakule. Kasutasin paukpadruneid, mida seekord jagus piisavalt. Käsuta-sin ehmunud paramilitaristidel käpad ülesse, nende segadust süvendas teiselt poolt liginev Kiili. Jätmata aega kõhk-lemiseks, tulistasin ma kindluse mõttes veel paar pauku taeva poole ja käskisin neil relvad maha panna. Sügavalt jah-munud poisid olid vastava emotsioo-niga ilma näitlematagi ja puukabaga Uzid kukkusid maha. Andmata aega toibumiseks, haarasin kantava raadio ja käsutasin soomukid kohale. Õnneks polnud meeskonnad veel uinunud ja lu-basid kihutada. Kohalik pealik proovis olukorda lahendama hakata, kuid me keeldusime läbirääkimistest. Osaliselt takistas ladusat suhtlemist puudulik inglise keele oskus, teiselt poolt meie vähene tahtmine olukorda klaarida.

Ei kulunud palju aega, kui kuulsin roomikute raginat ja esimese lahingu-masina tuled liginesid. Laager paiknes umbes sajameetrise laiusega võsastunud ribal. Seda ääristasid kummalgi pool ta-valised katteta külavaheteed. Paremalt poolt liginev Aljas kihutas soomukiga ligi ja suunas tuled kinnipeetud kurja-mitele. Hetke pärast jõudis vasakult ko-hale Mikkelsaar. Niisugust sünkroon-sust ja efektiivset ümberhaaramist ei saavuta ka parima kokkuharjutamisega. Piirasime nad sisse ja tegime kogu ku-ritegeliku grupi kahjutuks sellisel moel, millele andis väga kõrge hinnangu va-hekohtunikust (kogenud) allohvitser. Ta oli kogu protsessi jälginud pisut eemalt ja sekkus, kui intsident oli ammenda-tud. Veebel suhtus oma ülesannetesse täie tõsidusega ja oli iga konflikti korral, millesse meie rühm sattus, alati kohal. Tema hinnangut ja kogemust aktseptee-ris noor kaptengi, kelle jaoks saadud roll raskeks osutus.

Mängurite respekt meie meeskonna vastu oli pigem positiivset laadi, kuigi rikkusime nende plaane. Hommikuni oli vähemalt meie vastutusalas rahu-lik. Vestlesime ka külavanema rollis esinenud kompaniiülemaga õppustest üldiselt ja tema meeste rollist. Olles ra-huvalvajana missioonil olnud, oskas ta kõrgelt meie tegevust hinnata. Tema sõ-nade kohaselt olevat meie rühma vastu eriline respekt, seda eriti teiste üksuste-ga võrreldes. Nad olid saanud eelnevalt teiste rühmade tegevust-tegevusetust oma nahal tunda, kes eriti kippunud jõudu kasutama, sest ei osanud verbaal-selt suhelda.

Pärast hommikusööki ja valgel ajal jätkus tegevus plaanipäraselt. Olen kir-jeldamata jätnud mitu pisemat intsiden-ti, mis õppuse aktiivses faasis aset leid-sid. Need kõik pole suuremas plaanis enam nii olulised, ka ajafaktor mõjutab detailide meenutamist.PIDULIK LÕPETAMINEOsalejad veeti suurte ja luksuslike bus-sidega kilomeetrite kaugusele suurele põllumassiivile, mille servas oli hiiglas-lik vabaõhulava. Üksused liikusid lavast eemale ja varjusid mitmesaja meetri kaugusel, kasutades maastiku maskeeri-vat iseloomu. Visuaalselt takistas lavale kogunevate vippide vaadet võsa, mille tagant pidime kohale tormama pärast vastavat märguannet. Laval ootasid tol-lane uus NATO peasekretär Willy Claes, paljude riikide ministrid, poliitikud ja kindralid.

Ootamine venis, kuni ootamatult anti korraldus liikumiseks. Sööstsime kind-las järjekorras (rühmade kaupa) amee-riklasest allohvitseri juhtimisel oma sei-sukohale. Kohe, kui üksused olid pikale joonele aetud, kihutasid väljale soomu-kid ning helikopterid triikisid madalalt. Sünkroonsus avaldas muljet, korraks domineeriv kõrvulukustav müra tekitas reaalse pildi rügemendisuuruse mehha-niseeritud üksuse saabumisest lahingu-väljale. Lennuvahendite maandumise järel saabus vaikus, militaristid tardusid ootuses ja laval valitses elevus. Tormi-liste ja kestvate kiiduavalduste asemel haarasid poliitikud ja teised tegelased vaheldumisi mikrofoni ja tõmbasid esi-mesele NATO PFP suurõppusele joone alla. Ilm oli kohalikus mõistes sügiseselt talutav või talutavalt sügisene, natuke pilves ja aeg-ajalt tibutas vihma.

Olime näinud ja õppinud lühikese aja kohta üllatavalt palju. Peamine ees-märk oli tutvuda rahuvalves kasutata-vate taktikaliste protseduuridega, kuid suutsime ka rahvusvahelist koostööd hoomata ja seda isegi korraks proovida. Eraldi väärivad mainimist suurõppu-se kui treeningprotsessi korraldamise protseduurid, mida korraldajate näitel tähele panna. Samas saime võrrelda teiste riikide militaarkomponendi rel-vastust, varustust, olmet, regulatsioone ja motivatsiooni. Kõik komponendid on olulised terviku saavutamiseks, mil-le tulemusena pannakse kokku reaalne võimekus ja võitlusvaim. Lisaks teo-reetilistele teadmistele saime juurde nii individuaalselt kui kollektiivselt prakti-list pagasit toidupakkide, imitatsiooni-vahendite ja teatavate kollektsioneerita-vate vormielementide näol.

Kojulend kulges viperusteta, vahe-maandumisel puistasime Leedu relva-vennad maha. Kodumaale naastes olime kogu üritusega väga rahul ja tänasime mõttes korraldajaid. Olime ju just vaba-nenud Vene sõjaväest de facto ja seega tundsime ennast kindlamalt nii tegeli-kult kui ka de jure. Olime valmis oma kodumaad kaitsma sellegi napi relvas-tuse, kireva varustuse, kombineeritud väliratsioonidega, ilma kohvita ja juhus-liku väljaõppega. NATO PFP-program-miga astusime pika sammu, kuid kulus veel kümme aastat, kuni me sellesse mainekasse klubisse sisenesime. Eksis see, kes arvas, et klubis istume kohe lau-da ja hakkame kauaihaldatud hõrgutisi tarbima. Tarbimise asemel tuli koos liit-lastega lülituda julgeoleku tootmisesse mitmel moel ja rindel.

SÕD

UR N

R 6 (81) 2014

66 TUTVUSTUS

Timo Porvali ja Tarvi Tiitsi „Just nii, härra seersant!“ on esitatud päevikuvormis. Selle peamine põhjus on tõenäoliselt asjaolu, et suu-rem töö teose kirjapane-

miseks algas sellest, kui üks autoritest, Timo Porval, aastail 2008–2009 ajatee-nistuses olles päevikut pidas.

Teos on kirjutatud lihtsas, lõbusas ja kaasahaaravas stiilis. See teeb lugemi-se hõlpsaks isegi neile, kes tavapäraselt raamatut kätte haarama ei kipu.

Päevikuvormis kirjutatud teos annab hästi edasi ajateenija hetkeemotsiooni ja tema isiksuse ning arusaamade arengu ajateenistuse vältel. Kuigi raamatut lu-gedes tekib tunne, et kirjeldatakse Timo Porvali läbielatut, ei piirdu autorite väi-tel teos üksnes Timo Porvali looga, vaid pajatab mõlema autori juhtumisi ja ko-gemusi läbisegi, millele lisandub mujalt kuuldu.

Raamat pajatab nii relvavendlusest, põnevatest seikadest, naljadest kui ka mitmest stressiolukorras tekkinud konf-liktist. Ehkki teose toon on positiivne, ei jäta autorid kritiseerimata mõningaid üksikuid kommunikatsiooniprobleeme või mõne juhtiva tegelase suhtumist.

Teose autorid ütlevad eessõnas, et raamatu kirjutamise idee tuli sellest, et nemadki enne kaitseväkke sattumist ajateenistusest suurt midagi ei teadnud ja sellest midagi lugeda polnud. Raamat parandab selle olukorra.

Pärast raamatu lugemist on tulevastel ajateenijatel üsna avar ettekujutus sel-lest, mida teenistusest oodata ja kuidas end selleks katsumuseks vaimselt ette valmistada. Sellele aitavad kindlasti kaa-

sa autorite – korralike eesti meeste – elu-terve suhtumine ja väärtushinnangud.

Kuigi võiks arvata, et teos on eel-kõige mõeldud kutsealustele, siis kõige olulisemad õppetunnid annab raamat tegevväelastele, kellel on ajateenijatega vahetu kokkupuude – rühmavanemad ja -ülemad. Näiteks rõhutavad autorid teose käigus korduvalt, milline juhti-misviis ajateenijaid motiveerib.

Läbivaks mõtteks oli raamatus see, et austust ei vääri mehed, kes lasevad teha oma sõnade, mitte tegude järgi. Just aus-

tust pidasid autorid selleks, mis mõjutab distsipliini, motivatsiooni ning sellega koos väljaõpet kõige enam.

Ühes kirjeldatud episoodis piisas näiteks esmamuljest, et sõdurite aus-tus kaotada. Selle tulemuseks oli tõrjuv suhtumine, mis lõppkokkuvõttes tä-hendas väljaõppe kvaliteedi langust – ajateenijad ei tahtnud kaasa mõelda sel-lise ülema klassitunnis, kes neile halva mulje oli jätnud ja kelle vastu austus puudus. Juttu tuleb ka väga headest ja austusväärsetest juhtidest, kes oskasid motiveerida, kaasahaaravalt õpetada ja panna ajateenijaid tahtma tegutseda.

Autorite sõnul mängisid ajateenistu-se lõpuosas üha vähem rolli pagunid ja ametikoht, kuivõrd see, kas meeste sil-mis oli austus välja teenitud või mitte – sellest sõltus, kas käske täideti.

Kuigi raamatus kasutatakse tihtipea-le väljendit „niisama passima“, ei puudu sellest kaasahaaravalt kirjeldatud lahin-gutegevus ja action, mis võib tekitada põnevust neil, kes varem õppuste lahin-gumüras viibinud pole ja meenutusi ad-renaliinisüstist neil, kes on seda varem kogenud.

Teoses kirjeldatud sündmused, te-gevused ja emotsioonid viivad ajatee-nistuse läbinu ajas tagasi nii heas kui ka halvas, kuid kindlasti aitavad taas hinnata seda mugavust, mida on või-malik kogeda tsiviilelus. Samuti teab ilmselt iga endine ajateenija, kuidas nii linnaloal olles või ka pärast reservi mää-ramist võib teiste endiste või praeguste ajateenijatega veeta tunde oma koge-mustest pajatades ja neid omavahel võr-reldes. Porvali ja Tiitsi teos annab edasi samasuguse nostalgilise emotsiooni ja võrdlusmomendi.

Kokkuvõtteks – raamatu lihtne ja lõbus, sõjaväeslängiga vürtsitatud keele-kasutus ja päevaraamatu vorm täidavad selle teose eesmärgi: anda tulevastele ajateenijatele kergelt loetav ettekujutus sellest, mis neid ees ootab, ja – mine sa tea – purustada nii mõnigi müüt või eelarvamus. Lisaks annab see õppetunni instruktoritele, rühmaülematele ja -va-nematele sellest, kuidas mõtleb ajateeni-ja ning kuidas teda kõige paremini mo-tiveerida. Soovituslik lugemine kõigile, kellele pakub huvi ajateenistuse teema või elu läbi ajateenija silmade.

Just nii, härra seersant!2014. aastal ilmunud kahe endise ajateenija kirjutatud raamat annab ausa ülevaate elust Eesti kaitseväe teenis-tuses ajateenijate silme läbi. Teos on mõeldud eelkõige kutsealustele, kuid soovituslikuks lugemiseks ka ajateenija lähedasele, ajateenistuse läbinutele ja kindlasti kõikidele kaitseväe või Kaitseliidu ohvitseridele.

Mathis Bogens

Autorid: Timo Porval ja Tarvi Tiits

Pehmekaaneline, 368 lk

Kirjastus Lifedive OÜ2014

• SÕJAVÄEPOLITSEI STAABIOHVITSER

• VAHIPATALJONI KOMPANII ÜLEM

• VAHIPATALJONI RÜHMAÜLEM

TÄPSEMAT INFOT VAATA VÄRBAMISKESKUSE KODULEHELT VK.KRA.EE

PAKUB TEENISTUSVÕIMALUST