ÕPPIMINE TARTU ÜLIKOOLIS

ÕPPIMINE TARTU ÜLIKOOLIS

Sissejuhatus erialaõppesse

Rita Viik

2011 sügis

Õppekorralduseeskiri

Tartu Ülikoolis (edaspidi ülikool) on tasemeõppe õppetöödreguleeriv põhidokument õppekorralduseeskiri (edaspidi eeskiri),

mis: fikseerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevuse; kehtestab ühtse regulatiivse raamistiku; sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad; määrab õppetegevuse kooskõla ülikooli teiste eeskirjade ning

Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

Eeskirja ülesanne on tagada ülikooli õppetegevuse tõrgeteta, eesmärgipärane ja seaduslik toimumine.

Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.

Õppijad

Immatrikuleerimine on isiku üliõpilaste

nimekirja arvamine.

Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida

üliõpilasena, külalisüliõpilasena ja eksternina.

Üliõpilane – isik, kes on immatrikuleeritud ülikoolitasemeõppe õppekavale.

Välisüliõpilane – ei ole Eesti kodakondsust,

pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust.

Õppijad

Külalisüliõpilane – mõnda teise kõrgkooli

immatrikuleeritud üliõpilane, kes arvatakse ülikooli õppima kuni üheks õppeaastaks .

Ekstern – isik, kellele on antud õigus täita

õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi

alla 30 EAP õppeaastas ja/või sooritada

lõpueksam või kaitsta lõputöö.

Õppekohad

Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise

arvestuse ühik.

Õppekohad jagunevad riigieelarvelisteks ja

riigieelarvevälisteks.

Kui mõnel õppekaval on tekkinud vaba õppekoht, siis täidetakse see avaliku konkursi korras semestri algusest arvates 4 nädala jooksul.

Õppeastmed

Ülikoolis toimub õppetöö: rakenduskõrgharidusõppes; bakalaureuseõppes; magistriõppes; bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud

õppekavadel põhinevas õppes; doktoriõppes.

Õppekava haldamine toimub programmipõhiselt

Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab: õppe üldeesmärgid, õpiväljundid, õpiväljunditehindamise viisid; õppekava nominaalkestuse ja mahu, õppe

alustamise tingimused; õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ningvalikuvõimalused ja –tingimused; spetsialiseerumisvõimalused, õppe lõpetamisetingimused; lõpetamisel antava kraadi nimetuse ningväljastatavad dokumendid.

Õppeained

Õppeaine on kindla teadmiste valdkonna õpetamise, õppimise ning õpiväljundite hindamise organiseeritud ühik. Õppeaine erivorm on praktika ja lõputöö.

Õppeaine mahtu arvestatakse ainepunktides

(ainepunkt või EAP), 1 EAP = 26 tundi, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö, praktika ja e-õpe ning õpiväljundite hindamine.

Õppeained

Õppeained jagunevad kohustuslikeks,valik-ja vabaaineteks.Kohustuslik õppeaine tuleb õppekavatäitmiseks tingimata läbida.Valikaine on üliõpilase poolt õppekavagamääratud õppeainete hulgast valitavõppeaine.Vabaaine on üliõpilase vabalt valitavõppeaine.

Ainekava

Iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava,mille kinnitab programmijuht. Ainekava koostamise aluseks on õppekavast tulenevadõppeaine eesmärgid.Ainekavas sisalduvad õppeaine nimetus, kood, vastutavaõppejõu nimi, maht, eesmärgid ja õpiväljundid, sisu lühikirjeldus,ajakava, käsitletavate teemade loetelu, iseseisvate töödeloetelu ja juhend nende tegemiseks, kohustuslike jasoovitatavate õppematerjalide loetelu,hindamiskriteeriumid, õpiväljundite hindamise viisid(eksam või arvestus ning selle vorm, kontrolltööd,referaadid jms), hinde kujunemise põhimõtted ningvõlgnevuste likvideerimise võimalused.

Õppevormid

Päevane õpe on õppevorm, kus eeldatakseüliõpilase igapäevast osavõttu auditoorsestõppetööst. Avatud ülikooli õpe on õppevorm, kuskontaktõpe korraldatakse õppesessioonidena.Avatud ülikooli õppes on rõhk üliõpilaseiseseisval õppetööl, mida juhendatakse, mis onkaetud õppematerjalidega ning võib toimudae-õppe vormis. Avatud ülikooli õppes on õppetöö korraldatudpaindlikult, arvestades eelkõige töötavateüliõpilaste vajadusi.

Õppetöö

Õppetöö toimub kontaktõppe, iseseisva töö,

praktika ja/või e-õppe vormis.

Õppetöövormide osakaal määratakse kindlaks ainekavas.

Õppetöö planeerimine

Ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse

ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslikuks

alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august.

Õppeaasta jaguneb kaheks 20 nädalaseks semestriks.

Õppeaasta algab sügissemestril septembrile lähimal

esmaspäeval.

Kevadsemestri algus ning semestrite lõpp

määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga

õppeaasta akadeemilises kalendris, mille

kinnitab rektor.

Õppetöö planeerimine

29.08.2011-29.01.2012 sügissemester

19.12.2011-02.01.2012 jõuluvaheaeg

30.01.-05.02.2012 talvevaheaeg

06.02.-25.06.2012 kevadsemester

26.06.-02.09.2012 suvevaheaeg

Õppeainetele registreerumine

Õppeaine läbimiseks kannab üliõpilane endõppeinfosüsteemis vastavas õppeaines osalejate

nimekirja ehk registreerub ainele.Registreerumine järgmise sügissemestri õppeainetele

algab 15. mail ja järgmise kevadsemestri õppeainetele 15. detsembril ning lõpeb vastava semestri alguseks.

Esimese kursuse üliõpilased registreeruvad esimese kahe nädala jooksul, sel aastal kuni 13.09.2010.

Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest.

Õppekoormus

Üliõpilane osaleb õppetöös täis-või osakoormusega.Koormuse arvestamise aluseks on õppekava täitmiselläbitud õppeainete maht ainepunktides. Ühe õppeaastaarvestuslik maht on 60 EAP.

Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% – oma esimese nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 45 EAP, teise aasta lõpuks vähemalt 90 EAP jne.

Õppekoormus

Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 50%, kuid vähem kui 75% – esimese õppeaasta lõpuks vähemalt 30 EAP, kuid alla 45 EAP, teise õa lõpuks vähemalt 60 EAP, kuid alla 90 EAP jne.

Riigieelarvelisel õppekohal õppiv täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse riigieelarvevälisele õppekohale.

Õppekoormus

Minimaalseks lubatud mahuks õppekava täitmisel(v.a avatud ülikooli õppevormis) päevasesõppevormis esimese õppeaasta esimesel semestril on 15 EAP. Õppeaasta lõpuks õppeained õppekoormusega ettenähtud mahus

läbinud üliõpilane viiakse üle sama õppekava järgmise aasta üliõpilaseks.

Üleviimine vormistatakse dekaani/direktori korraldusega15. septembriks (erand – kui dekaan on pikendanud üliõpilasel

korduseksami sooritamise tähtaega vormistatakse üleviimine 30. septembriks).

Riigieelarvelisel õppekohal õppiv täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse riigieelarvevälisele õppekohale.

Varasemate õpingute ja töökogemusearvestamine (VÕTA)

Üliõpilane võib taotleda varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamist õppeaine läbimisena, vastuvõtutingimuste täitmisena või õppekava täitmise osana.

Varasemaid õpinguid ja töökogemust hindab dekaani/direktori korraldusega moodustatud komisjon.

Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisel lähtutakse sellest, kas varasemates (st TÜ-s) ja mujal sooritatud õpingutes saavutatud õpiväljundid või omandatud töökogemus vastavad

õppeaine(te) ja/või õppekava eesmärkidele.

Õpiväljundite hindamise viisid

Õpiväljundite hindamise viisid on eristav hindamine ehk eksam ja mitteeristav hindamine ehk arvestus. Lõputöö kaitsmisel rakendatakse eristavat hindamist.

Õppeaine loetakse läbituks pärast õpiväljundite hindamisel positiivse tulemuse saamist.

Positiivsed tulemused on hinded A, B, C, D, E ja „arvestatud“;

Negatiivsed tulemused on hinded F, “mittearvestatud” ja “mitteilmunud”.

Hindamiskorraldus

Üliõpilasel on võimalik õpiväljundite hindamine

läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel ühel korduseksamil.

Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril

võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja

vahel.

Valiku tegemine toimub õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist. Samuti on kohustuslik korduseksamile registreerumine (lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist).

Hindamiskorraldus

Positiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.

Eksami negatiivse tulemusega sooritamine või eksamile mitteilmumine ühes õppeaines ei takista teistes õppeainetes eksamite sooritamist, kui ainekavas ei ole ette nähtud teisiti.

Korduseksam tuleb sooritada hiljemalt järgmise semestri alguseks, aga dekaan/direktor võib pikendada korduseksami

sooritamise tähtaega kuni kahe nädala võrra, kui korduseksami sooritamist takistasid mõjuvad põhjused (aluseks põhjendatud avaldus ja õppeaine vastutava õppejõu kirjalik nõusolek).

Avatud ülikoolis õppijal on vajaduse korral õigus sooritada nii eksam kui ka korduseksam järgneva semestri jooksul.

Üliõpilasel on õigus:

kasutada ainult eksamineerija(te) poolt lubatud abivahendeid ja materjale;

tutvuda oma kirjaliku eksamitööga viie tööpäeva jooksul eksamitulemuste õppeinfosüsteemis teatavaks tegemisest alates;

vaidlustada eksamitulemus ÕKE-s sätestatud tingimustel ja korras;

esitada põhjendatud taotlus moodustada eksami sooritamiseks komisjon.

Akadeemiline petturlus

Eksamineerijal on õigus ja kohustus eemaldada üliõpilaneeksamilt ÕKE punktis 183 nimetatud eksimuste korral. 183. Akadeemiline petturlus on:• õpiväljundite hindamisel selliste materjalide kasutamine, midaõppejõud ei ole selgesõnaliselt lubanud kasutada;• teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine,

mahakirjutaminejms) üliõpilaste poolt, kelle õpiväljundeid hinnatakse;• teise üliõpilase eest õpiväljundite hindamisel osalemine;• kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osadekasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;• iseenda töö uuesti esitamine, kui selle eest on juba ainepunktesaadud.

Hindamiskorraldus

Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse, on dekaanil/direktoril õigus ja kohustus:

• teha üliõpilasele noomitus või

• teha õppeprorektorile esildis üliõpilase

eksmatrikuleerimiseks.

Märkus: iseenda tööde osade kasutamisel

lähtuda akadeemilisest heast tavast – seda võib olla kuni 1/4, kõige enam 1/3, aga mitte rohkem!

Hindamistulemuste fikseerimine

Kui üliõpilane ei ilmu valitud ajal eksamile, märgitakse “mitteilmunud” eksamiprotokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras.

Mõjuva põhjuse tõttu märge "mitteilmunud" tühistatakse, kuitõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse 5 tööpäeva jooksul eksami

toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus dekaani/direktori otsusel sooritada eksam ja vajaduse korral korduseksam õppejõu poolt määratud ajal järgmise semestri alguseks.

Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse ükseksami sooritamise kord kasutatuks. Kui üliõpilane eemaldatakse eksamilt akadeemilise petturluseeest, märgitakse protokolli hinne F, arvestuse puhul„mittearvestatud”.


Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei oletäitnud ainekavas kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi, jakanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus. Hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi eksamitoimumisele järgnevast tööpäevast 4 (7, kui sooritajaid üle 50 ja 11,

kui sooritajaid üle 80) tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt kaks tööpäeva enne korduseksami aega.

Kui üliõpilane on sooritanud korralise ja korduseksaminegatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseksregistreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaineläbimiseks seatud tingimused. Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemusesaamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

Lõputöö kaitsmine

Kui õppe lõpetamise tingimus on lõputöö kaitsmine, valib üliõpilane juhendaja(d) ning kooskõlastatult juhendaja(te)ga töö teema. Lõputöö juhendaja(d) määratakse hiljemalt kuus kuud enne töö eeldatavat kaitsmist. Juhendajaks võib olla isik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav haridustase.

Kaitsmise tähtajad ja lõputööde kaitsmise komisjoni(d) kinnitab dekaan/direktor.

Lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus on kõigi õppeainete läbimine, kui õppekavas ei ole määratud teisiti. Lõputöö esitatakse koos juhendaja kirjaliku arvamusega kaitsmiskomisjonile.

Teaduskonna/õppeasutuse sätestatud korras määratakselõputööle retsensent, kes esitab hiljemalt kaitsmise alguses

komisjonile kirjaliku retsensiooni. Lõputöö kaitsja võib komisjonile esitada ka teisi materjale, mis iseloomustavad

lõputöö teaduslikku ja praktilist väärtust.

Akadeemiline puhkus

Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe-jateadustöö kohustusest. Üliõpilasel on õigus saada nominaalse õppeaja jooksulakadeemilist puhkust omal soovil üks kord igas õppeastmeskuni üheks aastaks.Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt akadeemilist puhkust:• igas õppeastmes tervislikel põhjustel kuni kaks aastatarstitõendi alusel;• kaitseväeteenistusse asumisel üks aasta kaitseväe vastava kutsealusel;• seoses lapse hooldamisega kuni lapse kolmeaastasekssaamiseni.Esimese semestri üliõpilasele ei anta akadeemilist puhkust omal

soovil.

Akadeemiline puhkus

• Akadeemilise puhkuse ja selle katkestamise taotlemisel esitabüliõpilane dekaanile avalduse. Tervislikel põhjustel saadudakadeemilist puhkust saab katkestada ainult arstitõendi alusel.

• Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi (vormistatakse dekaani/direktori korraldusega).

• Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad ülikooli üliõpilastehulka.• Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ningsooritada arvestusi ja eksameid.

Õpingute pikendamine

Õpingute pikendamist akadeemilise mahajäämuse

likvideerimiseks võivad täiskoormusega õppinud üliõpilased taotleda 12 kuu ulatuses. Osakoormusega õppes õppinutel on võimalus pikendada õpinguid osakoormusega õppes õpitud aja võrra.

Riigieelarvelisel õppekohal õppivad õpingute piken-damist taotlenud üliõpilased ei pea pikendusajal õppekulusid hüvitama.

Riigieelarvevälisel õppekohal õppijad kohustuvad

pikendusaja eest õppekulud hüvitama ülikooli nõukogu

kehtestatud ulatuses ja korras.

Õpingute pikendamine

Õpingute pikendamine vormistatakse üliõpilase avalduse alusel dekaani korraldusega.

Õpingute pikendamise taotlus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist. Avatud ülikoolis riigieelarvevälisel õppekohal õppijate õpinguid pikendatakse ilma vastava taotluseta dekaani korraldusega korraga kuni

õppeaastaks.


Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei oletäitnud ainekavas kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi, jakanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus. Hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi eksamitoimumisele järgnevast tööpäevast 4 (7, kui sooritajaid üle 50 ja 11,

kui sooritajaid üle 80) tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt kaks tööpäeva enne korduseksami aega.

Kui üliõpilane on sooritanud korralise ja korduseksaminegatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseksregistreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaineläbimiseks seatud tingimused. Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemusesaamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

Väliskõrgkoolis õppimine

Üliõpilastel on õpingute ajal võimalik õppida või sooritada praktika välismaal, põhiliselt toimub see üliõpilasvahetuse korras ülikoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel

Levinum võimalus on Erasmuse üliõpilasvahetuse kaudu

Õppima saab minna vähemalt semestriks, praktikale vähemalt 3 kuuks

Väliskõrgkooli siirduval üliõpilasel on kohustus läbida aineid vähemalt 12 EAP mahus

Õpingute lõpetamine

Üliõpilane loetakse õpingud lõpetanuks ja eksmatrikuleeritakse, kui ta on täitnud õppekava täies mahus

Rakenduskõrghariduse õppekava täitnule antakse rakenduskõrghariduse diplom, akadeemiline õiend ja ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement)

Diplom kiitusega (cum laude)

antakse üliõpilasele, • kes läbis õppekava täies mahus• kes sooritas kõik akadeemilisele õiendile

kantud eksamid hindele A, B, C• kes kaitses lõputöö hindele A• kelle keskmine hinne on vähemalt 4,60

Eksmatrikuleerimine edasijõudmatuse tõttu

semestri lõpus õppekava minimaalne maht täitmata (esimese semestri 15 EAP)

osakoormuse maht täitmata lõputöö kahekordne kaitsmine negatiivsele

hindele neljal korral negatiivne eksamitulemus

Eksmatrikuleerimine

Esimesel aastal kahe nädala jooksul ainetele põhjuseta mitteregistreerimine

Õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmine Vääritu käitumine

Reimmatrikuleerimine

Reimmatrikuleerimine on isiku taasarvamine üliõpilaste nimekirja, kui ta on

• täitnud vähemalt osakoormuse nõuded• negatiivse eksamitulemuse positiivselt

sooritanud• õppeteenustasu võlgnevuse likvideerinud

Vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane saab taotleda reimmatrikuleerimist ühe aasta möödumisel

Õppeteenustasu

Õppeteenustasu makstakse ülikooli ja õppeteenuse tellija ehk üliõpilase vahel sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingu alusel

Õppeteenustasu makstakse alates teisest aastast 4 võrdses osas (15.10, 15.11, 15.03, 15.04). Esimesel aastal makstakse viies osas.

Õppeteenustasu

Õpingute mittealustamisel või katkestamisel enne 31. oktoobrit tagastatakse makstud õppeteenustasu, välja arvatud esmamakse

Kui üliõpilane läheb akadeemilisele puhkusele: • enne esimest maksetähtpäeva, siis ta selle

semestri õppeteenustasu maksma ei pea.• enne teist maksetähtpäeva, siis ta peab

tasuma poole õppeteenustasust• peale teist maksetähtpäeva, siis ta peab

maksma kogu semestritasu

Õppeteenustasu

Kui üliõpilane alates teisest õppetöö oldud semestrist nelja nädala jooksul viiakse üle riigieelarvelisele õppekohale või loobub õppekohast, siis ta peab tasuma 20% selle semestri õppeteenustasust.

Kui üliõpilane loobub õppekohast viie kuni kaheksa nädala jooksul semestri algusest arvates, siis peab ta tasuma 50% jooksva semestri õppeteenustasust

Olulised dokumendid

Õppekorralduseeskiri http://www.ut.ee/livelink_files/1219667.pdf

Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja kord

http://www.ut.ee/livelink_files/2339071.pdf

Alati saab abi

TÜ Pärnu kolledži õppeosakond (aud 117-118)

Rita Viik - juhataja [email protected] 4450547

Anni Lüll – päevase õppe spetsialist

[email protected] 445 0537

Annika Kohv – avatud ülikooli spetsialist


Terje Talve – assistent


Documents

ÕPPIMINE TARTU ÜLIKOOLIS