Jõuluvana

Urmas Lehtsalu seitse ametit

201213. detsember

NR 6 (6)

Siga otsib turgu / Lehmad haiged / Tulemused viljakasvatuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee2

magnetilehmMaakarja

uudis

4 eesti siga otsib turgu

6 Head põrsaõnne!

8 Miks meie karja tänavu haigused kimbutavad?

10 Fusarium ründab igast asendist

11 Poolsada põldu said tuulekaerast vabaks

12 Seekord oli tipptulemusi lausa hulgi

14 urmas lehtsalu iga-aastane jõulumäng

15 Hapukapsast ei tehta terveks talveks ette

15 Jaanuarikuu sündmused

Pärnumaal tegutseva Massiaru osaühingu maakarja lehm Lillik püstitas maatõu kõigi aegade rekordi, lüpstes 325 päevaga

11 447 kilo piima.Lilliku piim on maakarja lehmale

kohaselt rammus: rasvasisaldus 4,59 ja valgusisaldus 3,52%.

Lillik on juba eakam lehm, sündi-nud 24. mail 2003. Ta on lüpsnud kuus laktatsiooni ning kolmel neist on kesk-mine toodang olnud üle kümne tonni. Eelmise lüpsiperioodi toodang oli tal 10 956 kg. Lilliku parim päevalüps on olnud 42 kg.

Nagu räägib Massiaru POÜ looma-kasvatusjuht Piret Alfhtan, on suure-pärase tulemuse taga hea söötmine ja robotlüps. “Laktatsiooni algul saavad lehmad robotis lüpsmas käia nii palju kui tahavad. Arvatavasti kasutas ka Lil-lik seda võimalust ja käis lüpsil neli-viis korda ööpäevas.”

Kõrgele toodangule on Alfhtani mee-lest kaasa aidanud ka see, et suuremaid tervisehädasid pole Lillikul olnud. Ka selles osas on robotlüps hea – saab tervisehädadele kiiresti jaole. “Roboti arvutis on igasugu andmed kättesaada-vad – näen igapäevast toodangut, infot söömise ja kaalu kohta, piimainfot. Kui midagi on paigast ära, saan kohe kont-rollida ja abinõud tarvitusele võtta.”

Loomakasvatusjuhi sõnul on Lil-lik eesti maatõugu lehma kohta üsna suurt kasvu, mistõttu pole tal olnud ka udarahädasid.

Lillik on andnud kuue poegimisega seitse pullvasikat, sest ühel aastal olid tal kaksikud.

“Nüüd ootame pikisilmi lehmikut, lehm-järglast tal veel pole,” loodab Alfhtan.

Lilliku pojalt Otitölpolt on varutud spermat kogu maatõu aretuseks.

Massiaru POÜ karjas on 254 lehma. Maakarja omi on vaid neli. “Aastaid tagasi räägiti, et eesti maakari hakkab välja surema – siis mõtlesime, et võtame ka mõned,” räägib Alfhtan. “Suurtootmi-ses on neid raske pidada, sest maakarja lehmad on väikest kasvu. Ühe pidin ära viima, sest ta oli roboti jaoks liiga väike.”

Alfhtan lisab, et ka ühel teisel nende karja maatõu lehmal on kõrge toodang,

kaheksa tonni ligi. Nooremad lüpsa-vad nelja tonni ringis. Ootel on ka viis mullikat. Kõiki eesti maakarja lehmi seemendatakse maatõu spermaga, et tõug edasi läheks.

“Maakarja lehmad on mingil määral isepäised, tahavad ise oma asja ajada. Nad söövad, magavad, käivad lüpsil, on märkamatud, aga oma koha kar-jas panevad paika,” iseloomustab Piret Alfhtan maakarja. “Hierarhias on nad pigem üleval pool, nad on väiksed, aga kavalad.”

Lillik on jäädvustatud ka maakarja seltsi meenel – külmkapimagnetil.

LII SAMMLER

Toimetus Toimetuse aadressNarva mnt 13, 10151 Tallinn

Kes väärindaks väärtusliku?

sisuk

ord

Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee, 661 3326

Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138

Väljaandja AS Eesti Ajalehed

Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee.

www.maaleht.ee

lüpsis üle 11 tonni piima

Foto eRakogu

4

1514

4

6

Põllumajandust ja toidutööstust puudutavates aruteludes on jää-nud viimastel aastatel sõnade “jätkusuutlikkus“ ja “konku-

rentsivõime“ valguses kõlama sõna “väärindamine“. Näiteks seab Eesti piimandusstrateegia eesmärgi vää-rindada kogu Eestis toodetav piim kohapeal ja eksportida väärindatud tooteid – juustusid, jogurteid, jääti-seid ja hapupiimatooteid. Põhjus on lihtne – väärindatud ehk kõrgema lisandväärtusega toodangu eksport on Eesti majandusele kasulikum, kui et vedada välja odavat toorainet.

Samas läheb Lätti ja Leetu 40% Eesti toorpiimast. Eesti tooraine on lõunanaabrite sõnul hea kvalitee-diga. Sama võib arvata liha kvaliteedi kohta, sest viimastel aastatel on teh-tud meie farmides kõva aretustööd.

Iga aastaga viiakse Eestist välja üha enam elusloomi. Tänavu on läinud kaugele piiri taha tuhanded Eesti lambad, mis on nende loomade müügil suur samm edasi. Eestist on järjest suurenenud elusveiste eks-port. Kohalik veiselihatoodang on aga vaatamata veiste arvu suurene-misele vähenenud, seda just suure-nenud ekspordi tõttu. Lihatööstused kurdavad hea veiseliha puuduse üle.

Elussigu viidi tänavu esimesel pool-aastal välismaale 72 000. Kui varem põhiliselt Venemaale, siis kevadel pani Venemaa oma piiri siinsetele elussi-gadele kinni. Seejärel ei jätnud Eesti seakasvatajad jonni, leides oma elus-loomadele uue turu Leedus, Lätis ja Poolas. Sealjuures võib olla kindel, et osa elusana lõunanaabrite juurde viidud sigadest naaseb toodetena meie kaubandusvõrku ja toidulauale.

Samas on kuulda, et kohalikud tapamajad töötavad alakoormu-sega. Venemaa aga ootab elusloo-made asemel rümpasid ja peekonit. Paistab, et väärt tooraine väärinda-miseni on Eestis veel pikk samm.

hEIkI RAudLAMM vastutav toimetajaheiki.raudla@maaleht.ee

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012 3taimekasvatus

sisuk

ord

�� Neljal talirapsipõllul kasvas senist rekordtaset ületav saak. Uus rekord kuulub nüüd Raplamaa ettevõttele Pae Farmer OÜ, kes sai 25hekta-riselt põllult sordiga ‘Visby’ 5,7 tonni rapsiteri hektarilt.�� Talirukki saagikuse rekord tõusis hüppeliselt ja on nüüd 9,7 tonni teri hektarilt. See saavutati Vil-jandimaa ettevõttes Mangeni PM OÜ 18hektarisel põllul hüb-riidsordiga ‘Agronom’. �� Uueks tulukuse rekordiks on 1802 eurot (arvestuslikku kasu-mit) hektarilt.

Nii kasumlikult viljeldi ees-pool nimetatud Pae Farmeri tali-rapsi võistluspõllul. Üle 1000 euro küündiv arvestuslik kasum saadi üheksal talirapsipõllul.�� Rekordtulemused loovad ette-kujutuse saagikuse ja tulukuse potentsiaalist, annavad kritee-riumi võrdlemiseks, sel moel kompame võimalusi. Kui võr-relda tänavusi rekordsaake mul-luste Eesti keskmiste saakidega, siis vahe on kahe-kolmekordne.�� Talirapsi tänavune tippsaagi-kus on 5,7, mullune Eesti kesk-

mine saagikus oli 1,8 tonni teri hektarilt. �� Talirukki tänavune tippsaagikus on 9,7, Eesti mullune keskmine saagikus 2,3 tonni teri hektarilt.�� Talininsu tänavune parim tulemus on 8,7, Eesti mullune keskmine saagikus 3,0 tonni teri hektarilt.

Potentsiaali tunnetamine on väga olu-line, sest Eesti on teraviljade ja õlikul-tuuride saakidega Euroopas viimaste hulgas. Me jääme oma tavasaakidega maha isegi Soomest, kus viljeldakse karmimates kliimaoludes kui meil.

Loe ka lk 12–13

2 1

EndEl MEtsajakirjanik

Võistuviljelejate innustav eeskuju

Tänavu korraldasime viljelusvõistluse 8. korda ja saime uut tuult purjedesse. 17 ettevõtet esitasid avalikuks tutvumiseks ja analüüsimiseks 31 põldu, mida on rohkem kui kunagi varem.

Uuel aastal jätkab Maaelu Eden-damise Sihtasutus (MES) maa-ettevõtjate võlakohustuste taga-mist, alustab iga maaettevõtjani jõudva nõuandesüsteemi loomist ja rakendab uue finantsmeetme.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse põhitegevus on ettevõtjate võlakohustuste tagamine. „Kapitali-vajadus ettevõtluses on väga suur,” tõdeb juha-tuse esimees Raul Rosenberg. „Kui ettevõttel on soov oma plaanide elluviimiseks laenata, kuid tal ei ole piisavalt tagatist, on pangal võimalus pöör-duda sihtasutuse poole, taotlemaks peale ettevõt-te enda pantide ka sihtasutuse tagatist.”

Neid põhjusi, miks pank sihtasutuse poo-le pöördub, on mitu. Ühel juhul on tegu alusta-va ette võttega, kellel pole piisavalt tausta ega ka vara, et pankade laenutingimusi täita. Teisel ju-hul võib olla tegu majanduses valitseva keerulise situatsiooniga, kus pangal on raske hinnata ette-võtete võimekust turgudel toime tulla. Kõige roh-kem tagab sihtasutus uute investeeringute tege-miseks võetavaid laenukohustusi.

MES tagab kõiki ettevõtlusvaldkondi, kui ette-võtte tegevuskoht on väljaspool Tallinna linna.

Tagatis portfell on kõige suurem põllumajandus-tootmise ja toiduainetööstuse osas.

Sihtasutuse maksimaalne garantii ühele ette-võttele võib olla kuni 2,5 miljonit eurot, kuid selli-seid taotlusi tuleb ette harva.

Loomisel on kalanduse laenufond

Kui seni on MES pakkunud maaettevõtjate panga-laenudele või liisingutele tagatist, siis uuest aastast te-kib kalandusettevõtetel võimalus hakata otse MESist laenama. „See raha eraldatakse Euroopa Kalandus-fondist ja meie pakume maaettevõtetele võimalust seda raha teatud tingimuste täitmisel investeeringu-teks kasutada,” selgitab juhatuse liige Madis Reinup.

Kalanduse laenufondist saab MES abistada ette võtteid, kes investeerivad kalakasvatusse ja selle toodangu töötlemisse. Kalanduse laenufond on investeerimisprojektis kaaslaenaja, kuid mitte suuremas mahus kui panga laenatav summa, ning laenuintress on võrreldav pangalaenu intressiga. Eeltingimuseks on see, et pank on valmis ettevõt-tele laenu andma. Samas võib MES anda laenule maksepuhkust ja pika maksetähtaja, mis suurte investeeringute puhul on väga vajalik. Juba jaa-nuaris loodetakse Euroopa Kalandusfondi raha-dega alustada laenude vormistamist vesiviljelu-sega tegelevatele ettevõtetele.

Pikemas perspektiivis on samasugust laenufon-di võimalik luua ka maaelu arengukava vahendi-test, et olla kaaslaenajaks näiteks põllumajanduse, töötleva tööstuse ja maaturismi valdkonna ette-võtetele (niinimetatud maaelu mitmekesistamine).

Nõuandesüsteem muutub

Alates 2010. aasta algusest koordineerib MES 15 maakonnas juriidilise isikuna tegutsevaid, põllu-meestele ja teistele maaettevõtjatele mõeldud nõu-andeteenistusi. Järgmisest aastast on MESi nõukogu otsustanud alustada nõuandeteenistuse uue struk-tuuri loomist. Olemasolevad tunnustatud nõuande-keskused jätkavad tööd, kuid võivad liituda loodava struktuuriga, kui läbirääkimiste käigus leitakse mõle-maid pooli rahuldav lahendus koostööks.

„Oleme aru saanud, et meie nõuandesüsteemis on teatud valdkonnad katmata,” selgitab juhatuse liige Andres Vinni. „Puuduvad nende alade kõrgelt kvalifitseeritud ning väljaõppe saanud nõustajad. Peame läbirääkimisi näiteks Eesti Maaülikooli, Tal-linna Tehnikaülikooli, tootjate keskliitude ja eriala-liitudega, kes kõik on lubanud oma nõu ja jõuga aidata süsteemi arendada. Paraku on seni jäänud teatud spetsiifiline teave – näiteks info uute sor-tide, spetsiifilise tõupõhise söötmise kohta jne – kitsalt erialaliidu sisse.”

Riik peaks tagama igale maaettevõtjale sõltu-matu nõu ja abi. Kusjuures ideaalis jääks mentor ka ettevõtja tegevust jälgima – kas ta ikka liigub õiges suunas.

Vinni arvates on praegu paljude tootjate põhi-probleemiks turustamine – kuhu, millistel tingi-mustel müüa –, samuti tuntakse puudust juriidi-lisest nõust lepingute sõlmimisel. Mõned eriala-liidud on siin head tööd teinud, kuid nende koge-musi tuleks viia ka liiduväliste ettevõtjateni.

Oma nõuandestruktuuriga soovib MES katta nõustamisega märksa laiemat valdkonda kui täna-ne Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteem, et tagada vajadusel finantsnõuande kättesaada-vus kõigile nendele ettevõtjatele, kes täna olek-sid MESi potentsiaalsed tagatis- või laenukliendid.

MES ongi loodud eelkõige selleks, et toetada ettevõtlust soodustavate sihtprogrammide kaudu Eesti maapiirkonna arengut. Uute tegevuste kau-du loodab MES jõuda iga maaettevõtjani ja nii olla abiks Eesti maamajanduse arengule.

Sihtide seadmise aeg

Foto SVEN ARBET

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee4

Toodang, hinnad ja kaubandusSealiha toodeti eestis tänavu üheksa kuuga (eluskaa-lus) 50 300 tonni, mis on 1100 tonni võrra ehk 2% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Sealiha osatähtsus liha kogutoodangust oli 60,5%.

lihatöötlemisettevõtted ostsid kokku 288 000 siga, kellest saadi 22 900 tonni liha. Sea lihakeha keskmine kaal oli 79 kg.

Põrsaid sündis käesoleva aasta üheksa kuu jooksul 584 600, mis on 6700 põrsast vähem kui eelmisel aas-tal samal perioodil. Põrsaste sündivus on viimase viie aasta üheksa kuu andmetel esimest korda vähenenud.

Sealiha kokkuostuhind on käesoleva aasta jooksul püsinud viimaste aastate keskmisest kõrgemal. Prog-nooside kohaselt jääb ka iV kvartali hind kõrgemaks kui mullu.

Soja hind tõusis augustini, kui see oli üle 500 €/t, kuid oktoobriks mõnevõrra langes (450 €/t). kõrgete tootjahindade tõttu on marginaalid seakasvatussekto-ris siiski head.

eli liikmesriikide searümba keskmine hind oli sep-tembris 190.05 €/100 kg. kõrgeimad hinnad iii kvartali

lõpus olid küprosel (229.22 €/100 kg), itaalias (215.72 €/100 kg) ja kreekas (210.07 €/100 kg), madalaimat hinda maksti aga iirimaal (167.03 €/100 kg), Taanis (172.29 €/100 kg) ja Hollandis (176.84 €/100 kg). Võr-reldes iii kvartali lõpu hindu 2011. aasta sama ajaga, olid need kõikides liikmesriikides kõrgemad − eli kesk-misena 23%.

2012. aasta jaanuarist augustini imporditi euroopa liitu sealiha 23 614 tonni, peamiselt Šveitsist ja Tšiilist (vastavalt 54 ja 19% kogu impordist). Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga, oli sealiha import käesoleval aastal vähenenud 6%.

Sealiha eksport on stabiilne. 2012. aasta jaanuarist augustini eksporditi 2 070 777 tonni sealiha, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1% rohkem. Peamine eksporditurg on endiselt Venemaa (25% kogu ekspordist) ja teisel kohal on Hiina, kuhu eks-porditakse 17% kogu väljaveost (eelmise aasta sama ajaga võrreldes +62%). Samuti on suurenenud eksport ukrainasse, eelmise aastaga võrreldes 71%.

Allikas: põllumajandusministeerium

Soovime kõigile koostöö-partneritele kauneid jõule!

lihatöötlemise ettevõte OÜ Sigwar, kohalikul kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb seakasvatuse, lihatööt-lemise ja -turustamisega juba 1990. aastate esimesest poolest.

“Siin käib kohalik rahvas ja astu-vad sisse möödasõitjad,” räägib Sigwari juht Margo Jäger, kelle ees-märk on turustada oma müügikoh-

tades enamik ettevõtte toodangust. Sigwari toodangut võib leida müü-gil poolesajas kohas Ida-Virumaal ja nüüd ka Tallinnas. Jägeri hinnangul pole Sigwari tootmismahu juures – ca 400 tonni aastas – suurema turu-osa hõivamine mõttekas.

“Varustame Ida-Viru ettevõtteid, koole, lasteaedu, poode, meil on

oma turukett, Tallinnas paar turu-kohta, meie kaupa võtavad mõned poed,” loetleb Jäger turustuskana-leid. Toodangu sortimendis püü-takse säilitada vanu ja tarbijale oma-seks saanud tooteid. Päevas tehakse 14 sorti vorsti, need on sea- ja vei-selihast, vähem kasutatakse mets-loomaliha. “Vana ja hea jääb ikka

otsib turguEesti sigaSelleks et sealihaturul riske hajutada, on mitmed seakasvatusfirmad rajanud oma kauplusi. Tänavune sektorile keeruline aasta toob neid juurde.

LII SAMMLERajakirjanik

lii.sammler@maaleht.ee

hEIkI RAudLAMM vastutav toimetajaheiki.raudla@maaleht.ee

Eesti sealihaturul toimuvat vaadates jääb mulje, et kui soomlased varustavad sealihatoodanguga Eesti kaubandust, siis eestla-sed otsivad võimalusi, kuidas oma sigu välis-

maale müüa. Mitmed seakasvata-jad püüavad jõuda ise lõpptarbijani.

Eesti suurimad lihatööstused, Atria Eesti Valgas ja Rakvere Lihakombi-naat, kasvatavad enamiku oma tar-beks vajaminevatest sigadest enda sigalates. Nende kõrval on Eestis veel 35 piisavalt suurt ja korralikku seakarja, kes kuuluvad Eesti Tõusi-gade Aretusühistusse.

Praegu lõpetatud elussigade müük Venemaale oli mitu aastat nende põhiäri. Kuigi praegugi saa-vad nad elussigu müüa Lätti, Leetu ja Poolasse, lööb Vene piiri kinniolek kõige valusamini just neid ettevõt-jaid. Üks väljapääse on oma kaup-luste rajamine.

Lattu ei toodaIda-Virumaal Lüganuse vallas Varja küla läbiva maantee ääres asub pood, mille kaubavalikust moodustab suu-rema osa sealihatoodang – vorstid, singid, pooltooted… Neid müüakse Sigwari kaubamärgi all. Teisel pool maanteed asub maakonna ainus

fookuses

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012 5

tootmisesse, sortimenti ei pea tin-gimata kogu aeg muutma,” tunnis-tab liha- ja vorstitootja ning lisab, et Sigwari mahult suurim vorstitoode on Maidla sardell.

“Oleme väiketootja ning lattu me ei tooda,” selgitab Jäger tellimuste ja tootmise täpset arvestamist. “Kõik, mida teeme, peab saama müüdud.”

Ettevõttel on sigu veidi alla 3000, käive jääb kahe miljoni euro ümber aastas. “Rohkem kasvatada ei tasu, sest turul on hindade kõikumine väga suur ja teravilja hind tõuseb pidevalt,” nendib Jäger, kelle sõnul tuleb kaks kolmandikku Sigwari sigade söödast oma viljapõldudelt, mida on 400 ha ümber. “Söödate-

ravili on praegu ettevõtetele suu-rim probleem.”

Margo Jäger peab oluliseks, et Sigwari-suurune ettevõte hõlmab kõike viljakasvatusest ja seakas-vatusest vorstitööstuse ning oma müügikohtadeni. Tema hinnangul on kõige õigem, kui süsteem töö-tab tervikuna, sest eraldi on seali-hatootmine, -töötlemine ja -turusta-mine kõik suurte riskidega ettevõt-lusharud. “Kui teed mitut asja kor-raga, tead turu olukorda kogu aeg ja saad parema lõpptulemuse saa-vutamiseks vastavalt vajadusele olu-korda muuta,” selgitab ta.

Näiteks tasus hea kokkuostu-hinna tõttu vahepeal osa elussigu Venemaale müüa ja oma tootmist pigem veidi kokku tõmmata. Nüüd avavad mitmed sealihatootjad oma poode, et riske maandada.

“Need, kes praegu sigu kasvata-vad ja sööta ise ei tooda, on keeruli-ses olukorras,” möönab Jäger. “Kui Vene turg elusloomadele kinni läks, hind langes. Paari kuu eest hakkas hind tõusma ja oli eelmisel kuul veel päris kõrge, nüüdseks kaks nädalat jälle langenud Poola, Leetu ja Lätti elusloomade müümisel. Arvan, et paari nädala pärast hakkab kind-lasti tõusma ja uue aasta algul on hind kõrgem,” kirjeldab Jäger täna-vust olukorda. “Aasta lõikes peaks kasumisse jõudma.”

Margo Jägeri hinnangul valitseb Eesti sealihatootmises väga tihe kon-kurents. “Eesti turg on suuresti võõ-raste käes, tuleb leida välisturge,” iseloomustab ta praegust seisu.

Keeruline olukordAS Tartu Agro on üks suurimaid elussigade väljavedajaid, kuid ette-võtte 5000pealisele seafarmile lisaks on rajatud kaks tapamaja, lihatöös-tus ja pood. Seal müüakse kõikvõi-malikku oma loomadest tehtud liha-kraami, kontidest ja lihatükist täis-suitsutoodeteni.

“250 tonni liha läheb oma töös-tusele. Müüme seda oma poes ja vahendajad viivad seda ka välja. Tartu Agro liha võib osta turgudelt või süüa restoranides üle Eesti,” sel-gitab ettevõtte juht Aavo Mölder.

Möldri sõnul oli oma tööstuse ja kaupluse esialgne mõte kasutada ära praakloomad, kelle liha võib toiduks

kasutada – näiteks kängu jäänud või trauma saanud loomad.

Praegu läheb olukord sealiha-turul Möldri sõnul üha keerulise-maks. Suured tööstused – Rakvere ja Atria – kasvatavad endale järjest rohkem sigu ise. Seda tehakse kont-raktorfarmides. Lihatööstus annab lepingulistele farmidele põrsad, seal kasvatatakse nad tapaküpseks ning siis ostab tööstus nad kokku soodsa hinnaga.

Sama hinnaga võiks liha Rakverre ja Atriasse müüa võib-olla ka kont-sernivälised ettevõtted nagu Tartu Agro, kuid see on Möldri sõnul liiga madal. “Kui Rakvere veel oma sea-kasvatust laiendab, siis meil polegi võib-olla sigu kuhugi panna,” kar-dab Mölder.

Ring on täisJust sai valmis ka lihapood Tartu-maal Vasulas, mis hakkab müüma peamiselt Virumaa seakasvatajate sealiha. Esialgu on plaanis müüa vaid liha, ent väiketööstustega sõl-mitakse lepingud ka suitsutoodete valmistamiseks.

“Rakvere ja Valga kasvatavad ise, Saaremaa on kaugel. Ring on täis, mujale minna polegi,” selgitab ette-võtmise eestvedaja Aare Kalson, miks oli vajalik oma kauplus. Ta kin-nitab, et oma osa selle otsuse tege-misel mängis ka suletud Vene piir.

Kalsonile kuulub üks seafarm Virumaal ning kaks Tartumaal. Tar-tumaal Vasulas on ka tapamaja.

Kalsoni ettevõttest SF Pandivere tuleb igas kuus 1000 siga. Viimasel ajal on 600 siga realiseeritud läbi oma tapamaja, ja et tootmistsükkel oleks täielik, selleks pood tehtigi.

Jõgevamaal tegutsevast ASist Kaa-vere Agro käib aastas läbi pisut alla 10 000 sea. 2007. aastal rajas ette-võte endale kaupluse Põltsamaale, hiljem Järvamaale Mäekülla.

“Tahtsime oma rahavoogusid natuke turvata – et me ei sõltuks ainult kokkuostjatest,” selgitab ette-võtte juhatuse liige Meelis Marmor. Eesmärk oli ka ise pakkuda lõpptoo-dangut. Praegu on Mäeküla pood küll kinni, kuid Põltsamaa poest saab osta kogu valikut lihalõikudest ning hakklihast grilltoodeteni. “Põlt-samaa pood tasub end ära,” kinni-tab Marmor.

Einar JakobiViru Lihaühistu juhatuse esimees

Praegu on seakasvatus ettevõtjale pigem kulu- kui tuluallikas. Peamine põhjus on kõrge teravilja hind. Kulutused söödale moodustavad kuludest 60−70% ja söödaks on teravili, mille hind on võrreldes eelmise aastaga tõusnud pea veerandi võrra.

2012. aastat iseloomustab Vene turu sulgemine elusloomadele ja sellele järgnenud kevadine hinnalangus, mis oli kuni 25%. Kuni piiri sulgemiseni oli võimalik saada eluskaalu kg eest 1,45−1,50 eurot, siis Leetu või Poola müües ei ole tänaseni seda hinnataset uuesti saavutatud. See tähendab, et 2012. aasta keskmine hind tuleb kusagil 1,25−1,3 euro tasemel.

Võttis pool aastat, enne kui liha hind tõusis normaalsele tasemele tagasi, aga nüüd, sügisel, tegi hüppe teravili. Loodame, et liha hind tuleb sellele järele.

Praegu on Eesti elussigade põhilised turustuskanalid Läti, Leedu ja Poola. Saaremaa Lihatööstus ostab kohalikelt tootjatelt, samuti väiksemad lihatööstused. Oma poodide avamisest on abi väiksemate koguste korral, sest enda poes mitusada siga iga nädal maha ei müü, kuna kohalik tarbijaskond on väike.

kommentaarMargo Jäger.

Meelis Marmor.

fookusesFoto RAIVO TASSO Foto INgMAR MuuSIKuS

Foto

SV

EN A

Rb

ET

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee6 fookuses

põrsaõnne!Väikesest põrsast suure sea kasvatamine nõuab seakasvatajalt oma hoolealuste pidevat jälgimist. Tähtis on ka õige söötmine, eriti võõrutuse ajal.

MARIKA OESELGloomakasvatuskonsulent

Tartu mnt 56, Ülenurme, tel 736 7720, faks 735 2222MÜÜK: Andres Kontse, tel 515 4355MÜÜK: Urmas Sarja, tel 514 3163MÜÜK: Tarmo Toover, tel 5333 5170

Tehnika 8, 72213 Türi, tel 384 6671, faks 384 6670MÜÜK: Toomas Jürgen, tel 504 8564MÜÜK: Janek Rannama, tel 5302 4858www.taure.ee

NELI ERINEVAT MUDELIT Võimsusega 19,1–38 kw

RATASLAADURID

Õige aeg valmistuda kevadeks!

ERINEVAD LUMESAHAD LAOS OLEMAS

P 126P 260P 330P 510

LUMESAHAD

LIBLIKSAHAD

LIIGENDSAHAD

KOPPHARJADKH 200KH 240KH 260

KINNITUBLAADURILE

VÕIMALIK LISADAKASTMISSEADE

www.valtra.ee

Kas oled juba külastanud www.valtra.ee?

Head

Iga seapidaja soovib, et emis tooks ilmale palju terveid ja elujõulisi põrsaid. Seega on põrsaõnneks vaja luua emi-sele tingimused heaks tiines-tumiseks, tasakaalustatud ja ökonoomseks söötmiseks,

rahulikuks poegimiseks ning heaks terviseks. Just need on tõukeks põrsa edaspidisele kasvule ja heale tervisele.

Oluline on kinni pidada heast sulu- ja poegimishügieenist. Põrsas vajab esimestel elupäevadel 34−36, emis 16−19 kraadi sooja.

Poegimise kulgu, emise käitumist ja imetamist tuleb jälgida iga tunni tagant. Kuna pikk ja raske poegimine teeb emise nõrgaks, on tähtis õige-aegne sekkumine. Vaja on abistada väikseid ja nõrku vastsündinuid teel udara juurde või põrsapessa.

Poegimisabiga sündinud põr-sad on tihti nõrgad. Sünni järel ei ole põrsa organism suuteline anti-kehi moodustama, see võime tekib alles teisel elunädalal ja kujuneb välja kuuendaks nädalaks.

Emise organism moodustab anti-kehi nende mikroobide vastu, mil-lega ta kokku puutub. Põrsas saab sünniga kaasa nn energiadepoo, et püsida elus ca 16 tundi. Sünnijärg-sel päeval, imedes aktiivselt ternest

(500−550 g), saab ta piisavalt ener-giat, et ellu jääda.

Hiljem sündinud põrsad ei saa pii-savalt ternest ning pärast 24 tundi ei maksa loota, et emis toodaks põrsa vajaduste jaoks piisavalt antikehi. Siis võib abi olla sellest, kui lüpsta ternespiima vanemalt emiselt ja säi-litada seda külmkapis kolm päeva või sügavkülmutatult ning vajaduse tek-kides sulatada see üles.

Lehma ternespiim ei paku põrsas-tele õiget immuunsust. Seakasvataja saab seda kasutada ainult lisaener-gia andmiseks pärast seda, kui põr-sas on kätte saanud emise ternes-piima. Põrsa ellujäämise ja piisava energiaga varustamise tagab ter-nespiima kiire ja piisav kättesaada-

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012 7fookuses

võimaldades taimse proteiini kii-remat ja täielikumat omastamist. Sellised tooted sisaldavad vajalikke rasvhappeid, need on hea aminoha-pete, vitamiinide ja lisatoimeainete sisaldusega (ensüümid, probiooti-kumid, prebiootikumid, orgaanili-sed happed).

Kui põrsas sööb liiga palju kor-raga, võib tal tekkida kõhulahtisus ja patogeensete bakterite ülekasv soo-lestikus. Kõhulahtisuse vältimiseks kasutatakse mitmesuguseid lisan-deid nagu orgaanilisi happeid, pro-biootikume jms.

Kui häda käes, kasutasid vane-mad inimesed talus põrsaste ägeda kõhulahtisuse korral piiratud sööt-mist ja valmistasid ise elektrolüüti-lise lahuse: 1 liiter vett, 1 sl glükoosi või mett, 1 tl keedusoola, 0,5 tl söö-gisoodat.

Põhitähelepanu all peab olema kõhulahtisuse vältimine, eriti tähtis roll on pidamistingimustel, vältimaks nakatumise võimalust. Teine rõhk on stabiilsetel kõrgekvaliteedilistel söö-tadel. Kasutada tuleb ainult värsket ja maitsvat sööta − sigadel on häs-tiarenenud maitsemeel. Kõhulah-tisuse korral esimesed paar päeva söömist ei piirata, vajadusel kasu-tatakse lühiajalist sööda piiramist

4.−9. võõrutusjärgsel päeval, sõltub probleemist.

Siiski peaks võõrdepõrsad saama vabalt süüa ja juua, sest nad on har-junud saama toitu tihti ja väikeste kogustena (30−40 ml piima), samuti on põrsastel harjumus süüa üheaeg-selt. Künast söötmisel võiks alguses sööta neli korda päevas (neljatun-nise vahega) ja nii, et kõik korraga sööma mahuksid.

Esimesel võõrutusjärgsel nädalal on soovitatav lisada pärast söötmist künadesse vett. Sead joovad meelsa-mini pinnalt. Kui tehakse vedelsööta, siis selle kuivainesisaldus võiks olla 25%, 1 kg sööda kohta kulub 2,6−2,7 liitrit vett. Kümnekilone põrsas tar-bib keskmiselt 0,5 kg kuivsööta päe-vas, 15 kg raskune 0,75, 25 kg ras-kune 1,25 kg ja 35 kg raskune 1,75 kg kuivsööta päevas.

Põrsastel tuleb iga päev jälgida naha puhtust ning vaadata, kas on märgata naha ärritust või vigastusi ning kas grupi ühtsuses on märgata kõrvalekaldeid.

Põrsad on väga mänguhimuli-sed ja uudishimulikud. Seega andke neile sulgu mänguasju, et nad saak-sid neid veeretada ja sikutada. Andke neile tuhnimiseks mõni peotäis sae-puru, põhku või heina.

Võtame vastu tellimusi

2013. aasta kevadeks!2012. aastal tellijatele

soodustused. Kindel kvaliteet.

Haagistele garantii 24 kuud.

Võtame vastu tellimusi

2013. aasta kevadeks!2012. aastal tellijatele

soodustused. Kindel kvaliteet.

Haagistele garantii 24 kuud.

vus. Müügil on ka tooted, mis mõel-dud vastsündinutele energiapuudu-jääkide leevendamiseks esimestel elutundidel.

Kindlasti ei saa 3.−4. päeval mööda rauapreparaatidest, et vältida põr-saste kehvveresust ehk aneemiat. Rohkem kui pool sajandit tagasi oli rauasoolade saamise alternatiiviks punane savi. Jaheda keedetud veega niisutatud savi, söödakriit, lehtpuu-süsi ja kondijahu andsid põrsale rauda, kaltsiumi ja fosforit ning ala-tes 3.−5. päevast pidid need olema pidevalt saadaval.

Imikpõrsas on nõudlikPõrsaste kasvamise juures on oluline emise kõrge piimatoodang. Laktat-siooni kõrghetk on kolmandal näda-lal. Intensiivtootmises võib tugev suure pesakonnaga 14−16 nisaga emis toota 12−16 liitrit piima päevas. Selleks peab emis olema hea tervi-sega, tarbima optimaalselt sööta ja saama piisavalt vett − 30−35 liitrit päevas. Vähem tähtsad ei ole pida-mis- ja keskkonnatingimused.

Iga nisa piimatoodang sõltub sti-muleerimisest ja kasutamisest alates laktatsiooni algusest. Põrsas ise on see, kes imemisega soodustab pii-matoodangut, ent väikestele põrsas-tele võib olla udara stimuleerimine raske. Kui esimese kolme päeva jook-sul nisa ei kasutata, pole see hiljem enam aktiivne. Kui põrsad peavad piima kättesaamiseks palju nagis-tama ja kaklema, lõpetab emis ime-tamise varem ning see pole hea ei põrsaste võõrutusmassile ega pii-makusele.

Kui emis on haige − udarapõle-tik, emakapõletik, piimatu − ja keha-temperatuur ületab 39,3 kraadi, tuleb kohe alustada raviga.

Emise piim katab põrsaste toi-duvajaduse umbes kolm nädalat. Vett peaks hakkama pakkuma ala-tes 4.−5. päevast. Taimse proteiini vähene seedimine algab esimese elu-nädala lõpul. Päevast, kui põrsas hak-kab sööma taimset sööta, suureneb maomahla eritus. Tärklist lõhustav ensüüm α-amülaas hakkab aga toi-met avaldama kolmandal elunäda-lal. Seetõttu pole imikpõrsal võimalik varem taimse tärkliserikka söödaga veel korralikult toime tulla.

Põrsastele võib juba kolman-dast elupäevast hakata pakkuma

meelitussöötasid. Need varustavad piimapõrsast hästi seeduva ning heamaitselise energia ja valguga. Söödaga harjutamist peab kind-lasti alustama hiljemalt 14päeva-selt. Harjutamisel tuleks pakkuda sööta 2−4 korda päevas ning seal-juures hoida hügieeni tase kõrge. Joogi- ja sööginõude hügieen peab olema laitmatu!

Probiootikumide ja süsivesikute rühma ensüümide sisaldus, nagu ka happekombinatsioonid, parandavad seedetrakti ja garanteerivad põrsale hea tervise. Sellised söödad valmis-tavad põrsa ette võõrutusjärgseks ajaks. Söödakogused olgu harjutami-sel imeväikesed ning suurenegu järk-järgult. Kolmenädalane põrsas peaks saama kuivsööta juba vabalt isu järgi. Müügil on piimaasendajaid, mis on head kasutada juhul, kui emis on hai-geks jäänud või hukkunud. Kasutama peaks kõrgekvaliteedilist ja põrsastele sobivat piimaasendajat.

Võõrutus tekitab stressiJärsk võõrutus on põrsastele stressi-rohke periood. Ümberpaigutamine, transportimine, pesakondade sega-mine, uut tüüpi söögi- ja jootmis-kohad, keskkonnamuutus, võimalik kokkupuude uute nakkusallikatega… Kergestiseeduvate valkude ja kõrge rasvasisaldusega emapiim asendub peamiselt taimsest toormest valmis-tatud söödaga.

Uuest keskkonnast ja toidust tekkiv stress võib oluliselt nõrges-tada põrsa immuunsust. Seakasva-taja peab võõrutuse põhjalikult läbi mõtlema, et loetletud riskid miini-mumini viia. Magamisala tempera-tuur võiks olla esmalt 28−30 kraadi, tuuletõmbuseta, kuiv ja puhas. Edas-pidi võib õhutemperatuuri langetada 1−1,5 kraadi nädalas. Võõrdepõrsas on tundlik külma ja tuuletõmbuse suhtes: soolemotoorika aeglustub, avaldub vaenulik käitumine ja sulu mustamine. Valgustust võiks esime-sel nädalal pärast võõrutust hoida sees kella 7st 22ni.

Võõrutussöödad võetakse tava-liselt kasutusele nädal enne võõru-tust. Neid kasutatakse olenevalt söö-dast ja söötmisstrateegiast veel 1−2 nädalat, pärast seda võetakse kasu-tusele uus põrsaste sööt.

Võõrutussöödad stimuleerivad ensüümide arengut seedetraktis,

Fotod RAIVO TASSO

Emise piim katab põrsaste toiduvajaduse

umbes kolm nädalat. Vett

peaks hakkama pakkuma alates

4.–5. päevast.

loomakasvatus Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee8

haigused

Selle aasta suve ja sügise eripäraks oli tohutu niis-kus ja päikesepuudus. Taimestikule jättis see jälje juba kasvuperioo-dil – proteiini on silodes vähe, eriti teises ja kol-

mandas niites. Rohu massi küll oli, aga heina, teravilja ja silode kvali-

teet on madal. See omakorda toob kaasa suurema vajaduse lisasöö-tade järele ja suurendab rahalisi väljaminekuid.

Koosmõju on suuremKõige suuremaid probleeme tekitab tänavu halvasti kuivatatud ja hoius-tatud hein ning põhk. Põhu ja heina

hoidmine põllul ilma spetsiaalse vett hülgava ja õhku läbi laskva katteta, samuti hoidmine farmi kõrval nii, et see pole katuse all, toob sisuli-selt kaasa selle söödamaterjali rik-nemise kohe pärast tegemist – see on mahavisatud raha. Sellega teeme endale karuteene, sest sööda kõige suurem vaenlane, hallitusseen, saab

kimbutavad?

Miks meie karja

tänavu

KATRIN LINKOVloomakasvatuskonsulent

sellistes tingimustes korralikult are-neda. Kui me neid rulle liigutame, hakkavad hallitusseened tootma ja eraldama toksiine, mis tekitavad meie tipparetusega karjadele väga suuri probleeme.

Neid toksiine kutsutakse müko-toksiinideks ning need on looduses esinevate seente ja hallitusseente produtseeritud toksilised ehk mür-gised metaboliidid. Need on näh-tamatud, lõhnata ja maitseta see-nemürgid. Praeguseks on neid teh-tud kindlaks üle 300 liigi. Tänapäeval teada-tuntud inimese ja loomade toi-tumisahelas leiduvad toksikogeen-sed hallitusseened kuuluvad peami-selt kolme perekonda: Aspergillus, Penicillum ja Fusarium.

Meil enam esinevad toksiinid on ladinakeelsete nimedega ja neist nimedest on tehtud lühendid, mis

Juba varasügisel märkasid paljud veisekasvatajad, et lehmade tiinestumine pole nagu tavaliselt – aborte ja udarapõletikke on rohkem kui muidu. Seda põhjustavad mükotoksiinid söötades.

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012 loomakasvatus 9mükotoksiinid

Mükotoksiinid ja nende põhjustatud nähud �� ZEA – ebaregulaarne innatsükkel, madal tiinestumine, munasarjatsüstid, varajased abordid.�� AFB, T-2 toksiin, DON – piima saastumine, piimatoodangu vähenemine, mastiidid, immuunsuse langemine.�� DON – laminiit.�� T-2 toksiin, DON, AFB1− gastroenteriit, verine sooltepõletik, vatsa funktsioonide häired, kõhulahtisus, ketoos, maksa ja neerude kahjustus.�� T-2 toksiin, DON – söömuse vähenemine, piimatoodangu langus, seeduvuse langus.

ka artikli lõpus välja toodud. Pal-jud teraviljad ja ka põhk on saas-tunud hallitusseentega juba põl-lul, sest ilmastikuolud olid äärmus-likud ning põhjustasid taimedele stressi – jahe öö ja soe päev õitse-mise ajal, liigne niiskus, putukakah-justused ja minimeeritud mullaha-rimine, mis ei katkesta ega takista hallitusseente arengut.

Mükotoksiinid muudavad sööda kvaliteeti, keemilist koostist, imendu-mist ja seedimist. Sageli ei saada aru, miks loom ei taha süüa, või antakse sööta piisavalt, aga ei saada ooda-tud piima tagasi.

Kui söötades on mitut toksiini miinimumkoguses, siis nende toime tugevneb. Et oleks lihtsam aru saada: kaks pitsi viina, kaks pokaali veini või kaks klaasi õlut eraldi ei tee kurja, aga kui võtta need kõik koos ja jär-

jest, siis teeb see korralikult purju ja kutsub esile pohmelli. Samamoodi käituvad ka eri toksiinid koos looma organismis. Mitmed toksiinid teki-tavad sarnaseid nähte.

Abi saab sidujatestProbleemidest hoidumiseks ja ris-kide maandamiseks on soovitatav kasutada sel aastal kindlasti müko-toksiinide sidujaid. Mükotoksiinide siduja on sellise koostisega ainete segu, mis seob enda külge toksii-nid ja väljutab need siis organismist koos roojaga. Meil on saada sidu-jaid, mis koosnevad söest, savist, pärmi kestadest jne. Parim, kui tok-siini sidujal on mitu koostisosa, sest need suurendavad sidumise võimet.

Kahjuks ZEA on selline toksiin, mis ei lase ennast siduda, seda on ainult võimalik lõhustada ja nii teha

vähem kahjulikuks. See toksiin on aga üks põhilisi abortide tekitajaid. Ta on östrogeense toimega ja petab organismi ära, nagu oleks loom juba tiine. Selle tõttu toimuvad ka vara-sed abordid lehmadel.

Toksiini sidujat ei tohi valida hinna järgi, vaid selle alusel, mis-sugused probleemid teie loomadel on. Julgen soovitada Mycofix Plus 3E ja Mycosorbi, kuna olen nende mõlema toimeid saanud ise jälgida.

Neid on turul mitmeid ja need kõik on erinevad. Enne kui valik langetada, on oluline teha selgeks nende sidujate toimemehhanism ning jälgida, et need ei seoks palju vitamiine ja mineraale. Tähtis on, et neil oleks ka maksa funktsioone kaitsvad ja seedimist parandavad lisandid sees.

Uueks söödavarumise perioo-diks tuleb juba praegu teha valmis plaanid, kuhu ning kuidas paigu-tada heina ja põhku. Kui puudub võimalus ehitada või rekonstruee-rida nende tarvis katusealuseid, tuleb investeerida kattematerjali-desse, mis on korduvkasutatavad. Need peavad olema paigutatud kõr-gemale ja maapinnal peaks olema killustiku kiht, mis laseb vedeliku läbi ning võimaldab ka õhu liiku-mist maapinnal.

Oluline on kasutada vett hülga-vat ja õhku läbi laskvat materjali, sest selle all ei ole hallitusseentel võimalik areneda.

“Sinikeel” osutus valehäireks

Novembri lõpul tekkis ühes Saaremaa lihaveise-karjas kahtlus, et seal on loom nakatunud nn sinikeeltõppe. Õnneks saabusid eelmise nädala lõpul Inglismaa kontroll-laborist analüüsivastu-

sed, mis kinnitasid, et loomal haigust ei ole. Nn sinikeel on Euroopas lammaste ja veiste levinud

nakkus, mida pole siiani Eestis esinenud. Sinikeeltõve tuvastamine lõpetaks päevapealt veiste

ekspordi Türki ja Venemaale.Helen Prommik ja Kärt Jaarma veterinaar- ja toi-

duameti (VTA) loomatervishoiu büroost selgitavad, et katarraalne palavik ehk nn sinikeel on ohtlik viirushai-gus. Viimastel aastatel on haigust diagnoositud mitmes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigis, Rootsis ja Norras, Kree-kas, Itaalias, Hispaanias, Portugalis ning Venemaal.

Haigusele on vastuvõtlikud lambad, veised, kit-sed. Viirus ei kandu loomalt loomale otsesel kontak-til, vaid habesääskedega. Haiguse levikut soodusta-vad tugevad vihmasajud, soe kliima ja niiskus. Viirus püsib veres kuni 60 päeva ning loomal tekivad anti-kehad karjas leviva viirusetüübi vastu. Haiguse peite-aeg on 5−24 päeva.

Veistel kulgeb haigus reeglina ilma kliiniliste tunnus-teta. Kliinilised tunnused lammastel ja kitsedel ägeda kulu korral on: palavik kuni 42º, suulimaskesta põle-tik, haavandumine ning suurenenud süljeeritus, nina-limaskesta turse koos alguses selge, mõne päeva pärast verise-mädase või mädase ninanõrega, tursunud keel ulatub suust välja. Harva täheldatakse haigusele nime andnud kliinilist tunnust – sinist keelt.

MM

Osta ja müü põllumajandusmasinaid,metsatehnikat, lisaseadmeid ning varuosimaaima suurimas rasketehnika portaalis!

tel 609 0713, 511 9167, sool@sool.ee

Nüüd 2 kg ja 5 kg KNZ soolakivid

soodushinnaga!

KNZ Viljakus KNZ Standard KNZ Multi KNZ Biotin

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee10

ELINA AKKeMVi teadur

Fusarium spp. koloonia kolme-teistkümnendal päeval.

taimekasvatus

Miks pühendatakse nii palju tähelepanu ühele seeneperekon-nale? Fusarium spp. toksiinid on Euroo-pas ja eriti Põhja-maades aktuaalne

teema. Novembri keskel toimus Root-sis Uppsala lähedal põllumajandus-teaduste ülikoolis järjekordne Nor-dic Baltic Fusarium Seminar, mida viiakse rotatsiooni korras läbi igal teisel aastal. Seminaril käsitleti pea-miselt teraviljakasvatusega seondu-vaid probleeme.

Fusarium spp. on üleilmse levi-kuga, suure saaki ja selle kvaliteeti kahjustava toimega, lisaks kõrge toksilisusega mükotoksiinde pro-dutseerija. Nende, sealjuures uute ohtlikumate liikide levik teravilja-kasvatuses üha laieneb, ka Põhja- ja Baltimaades. Mõnel aastal on olnud Fusarium spp. kahjustusest teravil-

jakasvatusele ja selle toodangut tar-bivale loomakasvatusele katastroo-filised tagajärjed.

Musttuhat põhjust Seekordsel seminaril osales 87 tead-last 11 riigist. Kõige rohkem tähe-lepanu pöörati agroökoloogilistele aspektidele, Fusarium’i liikide bio-loogiale, ja sordiaretuse küsimustele.

Harimisviis, mille kasutamisel saastunud teravilja jäätmeid mulda ei viida, kus mulla mikroorganismid enamiku Fusarium’i liike hävitavad, võimaldavad mulla pinnal infekt-siooni säilimist ja paljunemist. Otse-külv ja minimeeritud harimine see-tõttu suurendavad Fusarium’i seente arvukust ja mükotoksiinide sisaldust terasaagis. Meil laialt levinud glüfo-saatide kasutamine suurendas samuti nii põhu kui terade Fusarium’i seen-tega saastumist ja vastavalt ka mük-otoksiinide sisalduse suurenemist.

HEINO LÕIVEKEeMVi teadur

Seeneperekond Fusarium spp. toodab toksilisi mükotoksiine ja põhjustab üle maailma suuri saagikadusid. uute ning ohtlikumate Fusarium’i liikide levik teraviljakasvatuses üha laieneb, ka Põhja- ja Baltimaades.

Fusariumründab igast asendist

Fusarium solani.

Fusarium oxysporum.

RePRod

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.

AIvAr KuhI, tehniline eksperttel 505 5053, aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TrIIsA, müügimeestel 515 6528, jaak.triisa@agrosec.com

MArgus MÜTs, juhatajatel 523 4267, margus.muts@agrosec.com

Parim teravilja-kuivati Eesti oludes

Kuivatiahjud 400–3000 kW, võimalik kütta gaasi, diisli, õli ja hakkega.

Uudisena pakume bioahjUKonteinerit (kuni 640 kW).

Pärast kuivatusperioodi lõppu on võimalik konteinerit kasutada hoonete ja ruumide kütmiseks.

teraviljakäitlusseadmed: eelpuhastid, sorteerid, teod 10–60 t/h, elevaatorid 30–100 t/h, konveierid, punkrid.

Kui Sa järgmisel aastal tahad vilja kuivatada oma kuivatiga, siis nüüd on viimane aeg leping sõlmida ja alustada!

Kahjuks ei ole sortide haiguskind-lus püsiv, see langeb aja jooksul hai-gusetekitajate uute agressiivsemate tüvede ja rasside tekkimise tõttu.

Praegusel ajal nõutav integree-ritud taimekaitse süsteemi raken-damine sisaldab kõigi kultuuride kasvatamist külvikorras sobivate eelviljade järel. Uurimistulemused on kinnitanud, et teraviljad, ka silo-mais, ei ole nisule ja odrale sobi-vad eelviljad. Fusarium’i seentega nakatumise sagedus ja mükotoksii-nide sisaldus suurenesid teravilja-rohkes külvikorras ning teravilja-dest eelviljade järel.

Ilmastikul (kasvuperioodi sade-med, temperatuur) oli selge mõju nii Fusarium’i seente arengule kui müko-toksiinide sisaldusele terasaagis.

Katsed Fusarium’i seente arvukuse ja mükotoksiinide hulga vähenda-miseks teravilja õitsemisaegse fun-gitsiididega pritsimisega on Balti riikide ja Soome teadlaste katsetes andnud positiivseid tulemusi, kuid mõnes riigis positiivset efekti ei ole saadud. Võimalik, et see on tingi-tud osa Fusarium’i liikide resistent-susest kasutatud fungitsiidi toime-aine suhtes. Näiteks ei kasutata see-pärast Taanis enam strobiluriine Fusarium nivale tõrjeks. Fusarium nivale esineb nii lumiseene tekita-jate kui ka pähiku fusarioosi tekita-jate kompleksis. Ka on selgunud, et mõne fungitsiidi kasutamisel suru-takse osa Fusarium’i liike maha, aga selle asemel hakkavad rohkem are-nema teised Fusarium’i liigid.

Varjatud toksiinidTootjatele on väga oluline varakult saada usaldatavaid prognoose tek-kivate ohtude – fusariooside leviku ja mükotoksiinide tekkimise kohta ühes või teises teraviljas konkreetse-tes agroökoloogilistes tingimustes.

Norra ja Rootsi teadlaste koos-töös ongi fusariooside ja müko-toksiinide esinemise prognoosimi-seks loomisel mudelid üksikute tok-siinide kaupa, näiteks nisule ja kae-rale. Seda on võimalik teha ainult suure teadlaskollektiivi ühistege-

vusena paljude aastate töö tulemu-sena. Farmeritele annab see võima-luse juba varakult hinnata ohtusid ja oma vilja perspektiivset toksiko-loogilist kvaliteeti.

Suuri lootusi pannakse fusarioo-sikindlate sortide aretamisele. Kasu-lik on teraviljakasvatajatel teada ka seda, et kõrgemakasvulised sordid nakatuvad Fusarium’i seentega ja saastuvad mükotoksiinidega vähem. Optimaalne kõrgus on 60−70 cm.

Uus probleem on nn varjatud mükotoksiinide esinemine teraviljas. Selliseid mükotoksiine ei saa praegu kasutatavate analüüsimeetoditega määrata, kuna toksiinid on ühine-nud suhkrute, ammooniumrühma või mõne muu ühendiga uueks komp-leksühendiks.

Tavaliste meetodite kasutamisel võib uuritav proov, mis on tegeli-kult soojaverelistele toksiline, osu-tuda mittetoksiliseks või alla lubatud määra toksiine sisaldavaks. Norra Veterinaaria Instituudi uuringutel esines sigadel DON-toksikoosi tun-duvalt sagedamini, kui oleks eelda-nud söödaanalüüsi järgi. Põhjuseks oli, et 30% DONist esines söödas DON-3-glükosiidina ja polnud tava-meetodiga määratav.

Seepärast ongi üks aktuaalne probleem varjatud toksiinide tuvas-tamiseks sobivate analüüsimeetodite arendamine. Kuna söötades võib esineda mitmeid toksiine koos, on nende vastastikuse mõju prognoo-simine kõige raskem ülesanne. Tok-siinid võivad olla üksteise suhtes antagonistid või sünergistid. See-juures nende käitumine antagonis-mist sünergismini oleneb komponen-tide doosidest (kõrged või madalad) ja toksiini liikidest.

Mitme toksiini koosmõju hinda-mine looma organismile on prak-tika seisukohalt ülitähtis, kuid see uurimissuund on praegu alles välja kujunemas. Nende teadmiste põh-jal võib väita, et söödaproovides üldtoksilisuse määramine biotes-tiga on kaasajal piisavalt usaldus-väärne ja sobiv meetod praktikas kasutamiseks.

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012 11

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.

AIvAr KuhI, tehniline eksperttel 505 5053, aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TrIIsA, müügimeestel 515 6528, jaak.triisa@agrosec.com

MArgus MÜTs, juhatajatel 523 4267, margus.muts@agrosec.com

Parim teravilja-kuivati Eesti oludes

Kuivatiahjud 400–3000 kW, võimalik kütta gaasi, diisli, õli ja hakkega.

Uudisena pakume bioahjUKonteinerit (kuni 640 kW).

Pärast kuivatusperioodi lõppu on võimalik konteinerit kasutada hoonete ja ruumide kütmiseks.

teraviljakäitlusseadmed: eelpuhastid, sorteerid, teod 10–60 t/h, elevaatorid 30–100 t/h, konveierid, punkrid.

Kui Sa järgmisel aastal tahad vilja kuivatada oma kuivatiga, siis nüüd on viimane aeg leping sõlmida ja alustada!

taimekasvatus

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse kohaselt peab maakasutaja tuulekaera esinemi-sest teavitama põllumajandusame-tit. Maakasutaja, kes on rakenda-nud tuulekaera tõrje abinõusid ja kelle hinnangul ei esine põllumas-siivil enam tuulekaera, võib esitada taotluse põllumassiivi tuulekaera-vabaks tunnistamiseks. Põlluma-jandusamet kontrollib tuulekaera esinemist põllumassiivi põldudel taotluse esitamise ja sellele järg-neval aastal. Kontroll viiakse läbi ajal, mil tuulekaera on võimalik visuaalselt tuvastada.

Põllumassiividel, kus tuvasta-takse kontrolli käigus tuulekaera, tuleb jätkata tuulekaera tõrje abi-nõude rakendamist kuni sellest vabanemiseni.

Kuna tuulekaeral on tugev juu-restik, ületab see toitainete ja vee omastavuselt paljusid kultuurtaimi.

Ühel tuulekaera taimel võib val-mida kuni 200 seemet. Seemned valmivad ebaühtlaselt ja seetõttu võib hulgaliselt tuulekaera seem-neid variseda põllule enne tera-vilja valmimist ja koristamist. Tuu-lekaera seemned võivad püsida mullas idanemisvõimelisena kuni kümme aastat. Samas võib tuu-lekaera seeme idaneda juba 1−2º juures ning ka 20−30 cm süga-vusel mullas. Tuulekaera seem-ned järelvalmivad ka väljakitku-tud taimedel.

Tuulekaeravabaks tunnistamise taotlusi saab esitada põllumajan-dusametile 1. jaanuarist 31. maini. Vabaks tunnistamise info ja taot-luse soovituslikud vormid on lei-tavad põllumajandusameti kodu-lehel www.pma.agri.ee tuulekaera valdkonna alt.

põllumajandusamet

Tänavu tunnistas põllumajandusamet tuulekaeraga saastunud põllumassiive esimest korda tuulekaeravabaks.

Kokku tegi amet 51 tuulekaeravabaks tunnistamise otsust ja vabaks tunnis-tati 1531,4 hektarit põllumaad. Kõige enam otsuseid tehti

Rapla- ja Jõgevamaal (mõlemas üheksa otsust). Vabaks tunnista-mise taotlusi ei esitatud Ida-Viru- ja Võrumaal, Põlvamaal esitatud taotluse kontrolli periood pikenes seoses kasvatatava kultuuriga.

Suurimad vabaks tunnista-tud pinnad asusid Jõgevamaal (626,9 ha), Harjumaal (386,9 ha) ja Pärnumaal (134,2 ha).

Tuulekaeraga saastunud alade andmekogus on tänavuse 31. oktoobri seisuga 215 600 hek-tarit põllupinda.

Vabaks tunnistatud pinnast kasvas 17,1% teravili, 7,4% raps ja rüps ning 1,1% muud kultuu-rid. Ülejäänud pinnal kasvasid heintaimed.

Tuulekaerast on Eestis saanud raskesti tõrjutav umbrohi. Tuule-kaera tõrjeabinõude rakendamise eesmärk on vähendada tuulekaera levikuala. Samuti on tuulekaera-vaba põllumaa oluline eeltingi-mus nõuetekohase seemne ja tai-mekasvatussaaduste tootmiseks.

vabaksPoolsada põldu said

tuulekaerast

põlluMajaNdusaMeT

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee12

Maamajandus, Baltic Agro, Farm Plant Eesti ning Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus

kuulutavad välja järjekordse

VILJELUS-VÕISTLUSE.

Ürituse eesmärk on leida eeskujusid, ideid ja kogemusi, kuidas suurendada teravilja- ja rapsikasvatuse kasumlikkust. Seekordsel võistlusel saab panna proovile oma teadmised ja oskused nisu, rukki, õlleodra ning rapsi saagikuse ja tulukuse kategoorias. Parimaid ootavad auhinnad.

Selleks, et osaleda: • Valige välja oma parim põld, mille pindala on vähemalt

5 ha (välja võib valida mitu erineva kultuuriga põldu).• Teatage oma osalusest Maamajanduse toimetusse

hiljemalt 31. maiks e-postil heiki.raudla@maaleht.ee või telefonil 661 3380.

• Deklareerige kasvuperioodi lõpuks võistluspõllul tehtud kulutused.

Erapooletud eksperdid tutvuvad võistlusele esitatud põldude ja nendel rakendatud agrotehniliste võtetega juulis ning osalevad hiljem ka saagikuse ja kvaliteedi määramisel. Aasta lõpus toimuval seminaril arutatakse tulemusi ja kogemusi.

Logo positiivis ja negatiivis

taimekasvatus

saagid ja tulukus

tipptulemusiSeekord oli

lausa hulgi

EndEl MEtsajakirjanik

Tänavu peetud kaheksandal viljelusvõistlusel paistis saagikuse hüppeline tõus eriliselt silma.

Nagu nüüd teame, kasvas Mangeni OÜs tänavu hübriidrukki põllul era-kordselt kõrge terasaak. Ettevõtte taimekasva-tusjuht Heiki Aren: “Ma lausa üllatusin, ma ei

olnud seadnud nii kõrget eesmärki.”Tema eesmärk oli 6−7 tonni teri

hektarilt ja selle saavutamiseks ta andis 135 kg lämmastikku hektarile. Mille arvel siis tuli rekord – 9,7 tonni?

Heiki Aren: “Selle andis eelvili, milleks oli mullune äpardunud tali-nisu.” Talinisu ta väetas kuue tonni saamiseks, tegelikult sai poole vähem. Seega pool taimetoitaine-test jäi mulda varuks, mis võimal-das hübriidrukkil oma kõrget saa-gipotentsiaali realiseerida.

Üks viljelusvõistluse eesmärke on uut kogeda ja neid kogemusi jagada. Heiki Areni kogemus jul-gustab seadma saagikuse latti kõr-gemale.

Rekordsaak hübriidigaTänavu esitati viljelusvõistlusele 10 rukkipõldu, neist seitsmel kasvasid hübriidsed sordid (‘Visello’, ‘Agro-nom’ ja ‘Askari’) ning neist oma-korda neli andsid rekordsaagi.

Riiklikes võrdluskatsetes on hüb-riidsed rukkisordid olnud juba mõnda aega ja nende alusel võib väita, et need on märksa suurema saagipo-tentsiaaliga kui tavasordid. Näiteks hübriidsort ‘Visello’ andis aastatel 2009–2011 riiklikes tootmiskatsetes keskmiselt 18–27% kõrgema tera-saagi kui võrdluseks olnud tavasort ‘Vambo’. 2009. aastal küündis ‘Vi-sello’ saagikus kolme katsekeskuse keskmisena üle 9000 kg/ha.

Tänavu demonstreeris Baltic Agro AS Tartumaal Rõhul korral-datud viljeluspäevadel hübriidsordi ‘Visello’ taimikut, mille saagikuseks kujunes 11 370 kg/ha (külvisemäär oli 200 idanevat tera ruutmeetril).

Hüdriidsed rukkisordid on mitte ainult kõrge saagipotentsiaaliga, vaid ka kasutavad taimetoitaineid efek-tiivsemalt kui tavasordid, on kiire ja suurema tolmlemisvõimega, lange-misarv püsib ka niisketes oludes jm.

Teadaolevalt on talirukis ilmas-tikutingimuste suhtes vähenõudlik kultuur ning vajab saagi moodus-tamiseks vähem vett ja toitaineid kui talinisu. Väheviljakatel mul-dadel võib talirukki terasaak olla

suurem kui teistel kultuuridel. Ilm-selt on need tugevused omased ka talirukki hübriidsortidele ja seega võimalus intensiivselt viljeleda ka keskpärastel muldadel. Hübriid-sordid ongi eeskätt intesiivseks viljeluseks.

Hübriidsortide seemet tuleb osta igal aastal ja see on ka tavasortide omast kallim; kuid kuna külvisemäär on hea võrsumise tõttu poole väik-sem, siis kulutused seemnele ei tõuse.

Tänavuse viljelusvõistluse tule-mused näitavad, et intensiivviljelus hübriidsete rukkisortidega annab soliidse kasumi. Nii sai Oilseeds Agro Vigala OÜ sordiga ‘Agronom’ 654 ja Mangeni PM OÜ sama sordiga 620, Männiku Piim OÜ sordiga ‘Visello’ 460 ja Luunja Mõis OÜ sama sor-diga 451 eurot arvestuslikku kasu-mit hektarilt.

Kahjuks on Eestis hübriidsetele rukkisortidele üleminek algstaadiu-mis (kasvupind ligikaudu 8%), samal ajal kasvatatakse Saksamaal, kust me seemet ostame, valdavalt hüb-riidrukist.

Viljelusvõistluse rekordtulemus-tega võrreldes on Eesti teraviljade keskmine saagikus madal, ja mis veel hullem – saagikus on tõusnud väga aeglaselt. 2000. aastal oli kesk-mine saagikus 2,1 tonni ja 2010. aas-tal 2,5 tonni teri hektarilt ehk para-nes 0,4 tonni võrra. Samas ajavahe-mikus suutsid Eesti ettevõtted leh-made produktiivsust tõsta 2,7 tonni võrra ja jõudsid Euroopa paremiku hulka. Leiame hulga põhjusi, miks laudas on teistsugune arengutempo kui põllul: piimatootmine on esma-tähtis, laudas on tehiskeskkond jne. Jätame selle teema kõrvale ja rää-gime võistuviljelejaist, kellest mit-med on eeskätt piimatootjad.

Pae Farmeri fenomenRaplamaa ettevõttes Pae Farmer on ligemale 1000 piimalehma ja 400 lihaveist. Loomakasvatuse domineerimisel tõuseb mulla vil-jakus, sest põllud saavad regulaar - selt ja piisavas koguses sõnnikut. Lisaks oma vedelale ja tahkele sõn-nikule kasutatakse ka naabruses asuva suure seafarmi vedelsõnni-kut. Ettevõte on täistsükliga, kus taime- ja loomakasvatus isekes-kis lõimunud. Mõeldakse ja tegut-setakse suurelt. Finantsvõimeku-selt kuulub Pae Farmer Raplamaa

Märkused*Needtootjadkasutasidkalaudasõnnikut,milleleveerus“Kuludkokku”hindaeiolearvestatud. Masinatöödeljaviljakuivatamiselkütusemaksumus0.82€/l(Alexela,sept2012).

MüügihindsõltuvaltkvaliteedistonarvestatudBalticAgroASihinnakirjaalusel(vabaturuhind,sept2012).

Tulukuse arvutas: Enno Koik, viljelusvõistluse ekspert (EMVI)

Viljelusvõistlus 2012. Rapsi ja teravilja saagikus ning tulukus

Kultuur, sort

Saak t/ha Ettevõte Kulud

kokku

Müügi hind €/t

Tulu müügist €/ha

Arvestuslik kasum €/ha

Paremus-järjestus

Taliraps

‘Visby’ 5,7 Pae Farmer* 946 482,1 2748 1802 1.

‘Cult’ 5,1 Üllar kaaver 877 508,3 2592 1716 2.

‘dk Secure’ 5,1 Männiku Piim* 862 499,3 2547 1685 3.

‘Ovation’ 5,0 Valderex* 772 487,6 2438 1666

‘Rohan’ 4,5 Mangeni PM* 697 487,6 2194 1497

‘Rohan’ 4,7 Sadala agro 947 490,4 2305 1358

‘excalibur’ 4,2 Rämsi agro 775 502,1 2109 1333

‘dk Secure’ 4,4 Tiido talu 887 496,6 2185 1298

‘Visby’ 3,8 Tammiku agro* 752 503,5 1913 1162

‘dk Secure’ 3,5 Mäe talu 810 515,2 1803 993

Talirüps

‘largo’ 2,6 Sadala agro 742 454,8 1182 440 1.

Suviraps

‘Fenja’ 3,0 Tammiku agro 750 506,2 1518 768 1.

‘landmark’ 3,4 estonia* 888 481,2 1636 748 2.

‘larissa’ 2,4 Nuudi talu 812 459,3 1102 291 3.

Rukis

‘agronom’ 8,4 Vigala 724 164 1378 654 1.

‘agronom’ 9,7 Mangeni PM* 826 149 1445 620 2.

‘Visello’ 8,8 luunja Mõis 840 149 1311 471 3.

‘Visello’ 7,2 Männiku Piim 721 164 1181 460

‘askari’ 8,4 Sadala agro 957 149 1252 294

‘agronom’ 7,2 linnamäe* 797 149 1073 276

‘Visello’ 6,5 Nuudi talu* 800 164 1066 266

‘Vambo’ 6,2 estonia * 663 149 924 261

‘elvi’ 5,1 kõljala * 638 149 760 122

Talinisu

‘ada’ 7,4 estonia 672 227 1680 1007 1.

‘Granary’ 7,3 Clahel 863 219 1599 736 2.

‘ada’ 8,7 Rämsi agro 866 219 1599 733 2.

‘Genius e’ 8,3 Sadala agro 1007 199 1652 645

‘ada’ 6,4 Clahel 846 227 1453 607

‘Olivin’ 7,8 Üllar kaaver* 949 199 1552 603

‘Olivin’ 7,2 Mäe talu 849 199 1433 584

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012 13taimekasvatus

ühe inimese kohta aga väheneb ja ei ole teist teed, kui saagikust tõsta.

Aastail 1950–1990 kasvas maail-mas teraviljade keskmine saagikus ühelt tonnilt kolme tonnini hektarilt. Seejuures aasta keskmine juurdekasv oli 2,1%. Aastail 1990–2008 oli saagi-kuse tõus aeglustunud 1,3%-le aas-tas, jäädes maha tarbimise kasvust.

Globaalsed probleemid peaks teravilja- ja rapsihinnad tootjaile soodsatena hoidma ning motivee-rima Eestis saagikuse potentsiaali paremini ära kasutama. Selleks sobib strateegia, mille on valinud Pae Farmer, Mangeni PM, Sadala Agro, Männiku Piim ja teised võis-tuviljelejad.

Viljelusvõistluse peakorraldaja Margus Ameerikas (vasakul) annab autasud üle Pae Farmeri taimekasvatusjuhile Urmas Uustalule, kes esines tänavu kõige silmapaistvamalt rapsikasvatuses.

Eesti Rukki Seltsi juhatuse esimes Leonhard Puksa (paremal) õnnitleb Mangeni PMi taimekasvatusjuhti Heiki Arenit suurepärase saagirekordi puhul.

edukamate ettevõtete hulka. 2011. aastal oli müügitulu 3,4 mln eurot ja ärikasum 0,72 mln eurot. Ette-võtte kui terviku tugevustest läh-tub edu laudas ja põllul, näiteks ka see, et tänavu saadi talirapsi saagi-kuse ja tulukuse rekord.

Viljelusvõistluse põhieesmärk on kaasa aidata Eesti põllukultuuride saagikuse tõusule. Saagikuse teema muutub järjest aktuaalsemaks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Iga põllumaa hektar peab toitma aina rohkem inimesi, põllumaa suurus

Fotod RAIVO TASSO

Soovime oma liikmetele, kõigile eeSti põllumeeStele ja

toidutarbijatele hüvaSid jõule ning head vana aaSta lõppu!

Täname kõiki, kes toetasid Balti põllumeeste ühisaktsioone õiglaste

toetuste nõudmisel. Tänu toetusraha eest nende ettevõtmiste elluviimiseks.

Meie tegemistega saad tutvuda kodulehel www.eptk.ee. Astu liikmeks!

eelistage pühadelaual ikka eesti toitu!

Aitäh peaminister Andrus Ansipile ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrile meie toetuste eest võitlemast. Tänu keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele

ebamõistlike keskkonnapiirangute leevendamise eest.

Koos põllumajandus-kaubanduskojaga ellu viidud protestiaktsioonid kandsid vilja – otsetoetuste kavas

on lubatud 58% saanud 75% ELi keskmisest.

Eesti Põllumeeste Keskliit

Täname kõiki koostööpartnereid eduka 2012 aaasta eest.

Ilusaid jõule ja edukat uut aastat!

14hobi

Urmas Lehtsalu ärkab esmaspäeva hommikul üles pool viis, et jõuda kella kuueks Saaremaa Kadi raadiosse hommi-kuprogrammi tegema. Kell kümme, kui saare-

rahvas üles äratatud, läheb ta Mere-ranna Põllumajandusühistu kontorisse ja hakkab ühistut juhtima. Õhtupoo-liku veedab kas Kuressaare täiskas-vanute gümnaasiumis või ametikoo-lis, kus ta annab ühiskonna- ja pere-konnaõpetuse tunde.

Oma aja õhtust võtab ka Urmase hobiks olev täiendusõpe ja praegugi on tal käsil vähemalt kolm kursust, majandusest praktilise kontratsept-sioonini.

Enamikul oleks sellise päevakava juures keel vesti peal ilmselt juba lõu-naks. Kuid ka nädalavahetustel pole Urmasel kodus lebamist loota, sest ta on hinnatud pulmaisa, õhtujuht ja jõu-luvana. Kui täieliku loetelu tarvis lisada

siia, et Urmas on olnud ka 20 aastat Kaarma vallavolikogu liige, tekib ini-mestel, kes pärast tavalist tööpäeva rammetuna kodus diivanile vajuvad, õigustatud küsimus, et miks peaks ühe eduka ühistu juht andma veel teisme-listele ametikoolis perekonnaõpetuse tunde või kõndima jõulude ajal mööda linna, punane kuub seljas.

Aeg mängida üht mängu“Kõik mu tööd annavad mulle eri-sugust energiat, mis üksteist justkui täiendavad,” lausub Urmas. “Noorte inimestega suhtlemine on äärmiselt arendav kogemus ja hoiab vaimu ärksana.”

Ta jutustab, et lapsena soovis saada loomaarstiks ja õpetajaks ning see esi-mene idanema pandud soov viiski ta EPAsse ja põllumajanduse juurde. Aga ka teine lapsepõlveunistus tuli täide viia ning kooliõpetajaks saada. “Ja pul-maisana või jõuluvanana esinemine on lihtsalt tore tegevus,” leiab mees.

Urmas Lehtsaluiga-aastane jõulumäng

JANA RANDajakirjanik

jana.rand@maaleht.ee

Saaremaa Mereranna PÜ esimees Urmas Lehtsalu naudib jõuluaega ja tahab jõuluvanaks käies õpetada inimesi nägema elamise helgemat poolt.

Urmas Lehtsalu arvates on jõu-lud üks tore aeg, kus kõik, ka täis-kasvanud, saavad üht mängu män-gida: “Ma ei mõista neid inimesi, kes räägivad jõulustressist, see on liht-salt selliste inimeste nägemus, kes kõiges näevad ainult stressi. Kui armun – on stress, kui lähen lahku – on stress, kui pean midagi otsus-tama – jälle stress, kui pean oma lähedaste vastu tähelepanelik olema – ikka sama. Seda tüüpi inimestele on kogu elu üksnes suur stress ja ma üritan oma õpilasi õpetades või ka jõuluvana mängides inimesi nägema elu paremat poolt, elamise mõnu.

Minu peres käib see jõulumäng igal aastal. Kui lapsed olid väikesed, siis kõigil olid päkapiku ootuses sus-sid aknal, ka täiskasvanutel. Vanaisa pidas seda küll alguses narruseks, aga kui järjekindlalt oma suure kalossi seest kommi leidis, harjus seda igal hommikul kontrollimas käima.

Jõulumäng käib igatahes hoogsalt edasi ka nüüd, kui lapsed juba suu-red. Tütar on nüüdseks täiskasvanu, aga jõulukalendrit nõuab ikka. See aeg annab ju meile, täiskasvanutele, võimaluse siluda suhteid ja tuua oma pereellu soojemaid toone. Sest elu meie ümber on teinekord väga karm, aga soe sõna ja poolenisti naljaga tehtud väike üllatus ei maksa mitte midagi.”

Urmasel on oma ametirõivas, val-gete kätistega kuub ja pikk punane torumüts. “Enda saabastes ei tohi jõuluvanaks käia ja sõrmused tuleb

ära võtta, et terased lapsed nende pisiasjade kaudu mind ära ei tun-neks,” jutustab ta.

Põhiliselt oodatakse punakuube las-teaedades ja koolides, kuid ka vana-dekodudes. Igal aastal ütlevad vana-kesed algul, et ei meile pole nüüd küll jõuluvana vaja. Aga kui see päev on käes, siis kogunevad juba varakult oma pinkidega kuuse alla jõuluvana ootama.

Kõiki lapsi tuleb märgata“Peab ütlema, et mul on endal ka suur ärevus sees, kui ma punases kuues saali astun. Ükskõik kui ula-kas seltskond ka juhtub olema, jõulu-vana tulles vakatatakse. Kõik salmi-lugejad, kui tahes tähtsal positsioo-nil nad ka ei oleks, on jõuluvana ees salmi öeldes kohmetud, käsi häbe-likult kleidisabas.”

Urmas annab jõuluvanaks käies terve etenduse. Algul ilmub ta saali päkapikuna, kes toob pakid ja tea-tab, et jõuluvana on tulekul, seejärel tuleb jõuluvanana ning lõpuks pika patsiga Lumehelbekesena. “Lapsed on ju oma kodu nägu ja nad toovad jõuluvana juurde oma väikese maa-ilma kaasa. Mõned lapsed on aga väga julged ja tragid. Kord kiitsin üht last, nagu ikka, luuletuse eest ja ta luges selle mulle veel neli korda jär-jest ette. Kõige olulisem on, et kõiki lapsi tuleb märgata, ka tagasihoid-likumaid. Kõik küsimused peavad saama vastatud ja soovijad sülle.”

Foto IRINA MÄGI

Toimetaja HeIkI RAUdLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012 15sündmused

JAANUAR 2013Põllumajandusministeerium ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda��18.–27. jaanuarini peetakse Berliinis rahvusvahelist toidu-, põllumajandus- ja aiandus-messi Internationale Grüne Woche 2013 (“Rahvusvaheline roheline nädal 2013”), millest võtab osa ka Eesti. Väljapanekut korraldavad põllumajandusministeerium ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Stendid 121 ja 109 asuvad hallis 8.2. 2013. aastal on messi partnerriik Holland, 2014. aastal Eesti.

Lisateave: EPKK, tel 600 9349, e-post info@epkk.ee.

Eesti Põllumajandusmuuseum��Hariduslikud programmid “Õpime muuseumis”: leiva-, teravilja-, kartuli-, lina- ja villaprogrammid, rukkileiva valmistamise kursus, muld elukeskkonnana, meemeistrite programm. Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Lisateave ja registreerimine tel 738 3819, 5373 7124 või e-posti aadressil kerle.arula@epm.ee.

Eesti Maaülikool��7.–18. jaanuarini – kursus “Veiste kunstlik seemendamine”. Toimumiskoht: Kreutzwaldi 62 Tartus ja praktikafarmid. Õppetasu 770 eurot.

��18. jaanuaril – kursus “Toidukäitlemine eraelamus” hotellis Dzingel (Männiku tee 89, Tallinn). Sihtrühm: põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise või töötlemisega tegelevad füüsilised või eraõigus-likud juriidilised isikud ja tema töötajad. Sihtrühmale tasuta.

��24.–25. jaanuaril – sanitaar- ja hügieenikoolitus jahimeestele EMÜ Tehnikamajas Tartus Kreutzwaldi 56–303. Omandatakse teadmised ulukite patoloogiast ja ulukiliha käsitsemisest pärast küttimist. Kursuse läbimine annab õiguse pärast küttimist viia ulukite esialgne kontroll läbi kohapeal. Õppetasu 95 eurot.

��25. jaanuaril – toiduhügieeni koolitus Türi kultuurimajas (Hariduse 1, Türi). Sihtrühm: põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise või töötlemisega tegelevad füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja tema töötajad. Sihtrühmale tasuta.

Lisateave ja eelregistreerimine avatud ülikooli telefonidel 731 3175, 731 3275, 731 3174 või täites registreerumisvormi maaülikooli kodulehe aadressil http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/registreeru-kursusele/.

Maamajanduslike ürituste, koolituskursuste jms eelteateid 2013. aasta veebruarikuu kohta ootab 3. jaanuariks veebitoimetaja Aive Sarjas

(tel 5309 7209, e-post aive.sarjas@maaleht.ee).

sündmuste kalender

info@talutehnika.ee

www.talutehnika.ee

Indrek Pungar, tel 504 1986

Peep Orlovski, tel 553 4033

Peetri Talutehnika, Maaritsa, Valgjärve vald, Põlvamaa

2

2

A

A

S

T

A

T

!

G

a

r

a

n

t

i

i

VÄIKETRAKTORID

DONG FENG

25 hj

7150 €+km

30 hj

7315 €+km

35 hj

9330 €+km

40 hj

9970 €+km

Kabiiniga 40 hj

11 465 €+km

“Kogu aeg teeme värsket,” räägib Tartu turul hapukapsast ja muud aiakraami müüv Sirje Saarejõe. Talvel kuu enne jõule müüb ta seal hapukapsast ning

juunikuus omakasvatatud värsket kartulit ja maasikaid. See on justkui hobi, mis varase-mast ajast jäänud.

“Vanasti kasvatasime 10 000−15 000 kapsast ja müüsime saaki nii Jõhvi kui Pihkva turul, nüüd kasvatan vaid 2500 kapsataime,” pajatab tegus proua. Luunja vallas Aiandi talus pannakse igal kevadel katteloori alla hektari jagu varaseid kartuleid, lisaks maasikad, peedid, kaalid, por-gandid ja kasvuhoones kurgid. Tegevust jagub kogu lumeta perioodiks.

Tema käest on ka kõige paslikum küsida hea hapukapsa saladust.

“Kõige olulisem on, et oleks õige sort,” ütleb Sirje Saarejõe. Enda kasvatatavat sorti ei taha ta avalikustada, aga kuna hapendamiseks sobi-likke sorte on palju, peaks igaüks nende seast sobiva leidma.

Teine oluline asi on kapsad õigel ajal põllult koristada. Tema on juba aastaid jälginud, et 15. oktoobriks oleks saak salves. Tavaliselt kipub pärast seda tulema esimene öökülm. Kui kap-sas aga koos juurikaga läbi külmub, pole sel-lega enam midagi peale hakata. Kui külma on saanud vaid pea, võib pärast ülessulamist seda toiduks tarvitada, aga head krõmpsu hapukap-sast sellest ei saa.

Kapsa riivimiseks kasutab ta varasema vän-daga töötava asemel elektrilist nelja teraga masi-

nat. “Kapsal tuleb südamik välja võtta, see teeb muidu kibeda maitse juurde,” hoiatab Aiandi talu perenaine.

Riivitud kapsas tuleb segada jämeda soo-laga ja panna tünnidesse. Tema kasutab 60-liit-riseid plasttünne. Nüüd on vaja mahl välja vajutada, seda saab hõlpsalt teha suure pui-dust nuiaga. Tänavu oli vihmane suvi, nii et kapsas oli mahlane.

Seejärel tünnile vajutus peale, nii et vede-lik kataks kapsamassi ära, ja sooja ruumi hap-nema. “Ruum peab olema väga puhta õhuga, kuna kapsas tükib võtma lõhnu külge,” hoiatab perenaine. Mõni päev hapnemist ja siis tuleb tünnid viia jahedasse.

Kui vanasti tehti sügisel hapukapsas ter-veks talveks valmis, siis nüüd enam mitte. Sirje Saarejõe võtab hapukapsateo ette mitu korda detsembrikuu jooksul, et turul ostjatele värs-ket kraami pakkuda. Jõulude eel pakub aga lausa mitme hapususeastmega kapsast. Eri-nevalt supermarketist saavad turul inimesed pakutavat maitsta ja endale sobivaima kapsa välja valida. “Kapsas ei tohi olla väga värske ega ka väga hapu, tahetakse keskmist,” mär-gib tegija.

Praekapsa jaoks võetakse mahedamat ja Mulgi kapsa jaoks hapumat. Ka toorsalatiks läheb vähem hapu, ja kuna paljud tahavad sinna sisse veel porgandit, pakub Aiandi talu pere-naine hapukapsa juurde ka riivitud porgandit. “Ma ei tee hapukapsast porgandiga, kuna see annab värvi ja maitset,” selgitab ta.

Hapukapsast ei tehta terveks talveks ette

Sirje Saarejõe võtab hapukapsateo detsembris ette mitu korda, et turul ostjatele värsket kraami pakkuda.

Foto

RA

IVO

TA

SSO

Sirje Saarejõe pakub hapukapsast Tartu turul.

HELI RAAMETSajakirjanik

heli.raamets@maaleht.ee