www.mona.eeHEINAKUUS 2015

PÄRNU FF HÄÄLXXIX Pärnu filmifestivali häälekandja

“MIDAGI PAREMAT ON TULEKUL”

Autor Hanna Polak(Poola, Venemaa)

Nominent Eesti Rahva Auhinnale

“OODATES AUGUSTIT”

Autor Teodora Ana Mihai

(Rumeenia)Nominent

Eesti Rahva Auhinnale

“JALUTADES VEE ALL”

Autor Eliza Kubarska

(Poola, Borneo)Nominent festivali Suurele Auhinnale

Stsenaarne plaan, leitud XXIX Pärnu filmifestivali sahtlist.

Kaks meest kooris: Tere, vahva filmirahvas!Meie oleme XXIX Pärnu filmipeo hobused Vaiko

ning Mark. Teie aga istute kinovankris, mis sõidutab taigasse ning džunglisse, külla põlisrahvaste juurde meresaartel ja suurlinnade katusekambrites.

Meie abil piilute mitut seltsi kodadesse, kus naudivad kooselu nii muistsed kui homsed asukad. Meie värske dokk avab...

Vaiko: Stopp. Ütle ausalt, kas sina mõtlesid välja sellesuvise festivali teema KOOSELU?

Mark: Palun ära kogu süüd minu kaela veereta! Ikka poliitikud on need, kes enne üldvalimisi leiavad teema kisklemiseks, üksteiselt vaiba alt tõmbamiseks. Seekord visati tulle nii traditsiooniline peremudel kui selle vastu seatud moodne kooselu. Unustati ära, et sallivus ja igaühe õigus armastusele on 21.sajandi kõige olulisemad märksõnad.

Vaiko: Mulle tundus, et hoopis mullu sügisel Amsterdamis homopaare vahtides tekkis see mõte sinu peas?

Mark: Avalikke homopaare longib seal kanalite kallastel muidugi kordades rohkem kui meil, aga parimad dokid maailma suurimal tõsuielufilmide festivalil olid seekord väga perekesksed.

Ja miks ka mitte üks meie festivalidest lausa inimkonna nurgakivile, pühale perekonnale pühendada?

Vaiko: Aga kui ringi vaatad, siis pole ju enam seda traditsioonilist peremudelit, kus isa-ema tatsavad ees ja lapsed sibavad kui pardipojad neile järele!

Mark: Tõsi ta on! Ning isegi tikutulega ei leia enam sellist taluperet, kus ühe katuse all elasid vanavanemad oma laste ja lastelastega. Kui lapsed

FESTIVALI PEATEEMA: KOOSELU

toimetasid põllul, metsas või merele, siis vanad hoidsid mudilasi, rääkisid murdekeelt ja õpetasid kolmandale põlvele elutarkusi.

Vaiko: Sina palsameeriks kogu muistse elu muuseumisse või filmilindile?

Mark: Kas tõesti sina, Brutus? Mind on ennegi arengupiduriks tembeldatud, sellega ei üllata. Ometi oleme me siin ainult tänu neile sadade ja tuhandetele inimpõlvedele, keda pereinstinkt kannustas pesa punuma ja selles lapsi kasvatama…

Vaiko: Nii et 21.sajandi dokumentalisti ülesanne on jäädvustada surijaid? Eriti küüniline mõte!

Mark: Ära nori! Sinul samuti kinomehe diplom taskus ning võid oma kaameraga ka kinkida surelikele igavese elu ekraanil.

Vaiko: Nii et sinu meelest on tõesti õige lasta hääbuvatel kultuuridel reaalelus kustuda ning jätta neist vaid mingi hägune liikuv pilt?

Mark: Eks ta tera parem ole, kui külma kalasilmaga pealtvaatamine. Surija jõllitamine pole mingi kangelastegu.

Vaiko: Ennäe, ja seda ütleb mees, kelle arvates siiani polnud kuigi ilus teiste õnnetuse või surma hinnaga kunsti teha ning seda turule vedada....

Mark: Turule ei pea igat sõnumit viima, aga muret aegade ajast pärit väärtuste pillamise ning kaotamise pärast jagada on meie kohus.

Vaiko: Sellega nõus. Mul tuli filme konkursile valides ka päris mitu korda pisar silma.

Mark: Katsu siis nad nii ritta sättida, et lisaks konkursile ETV ekraanil tuleks pisar silma ka Pärnus etenduvaid filme nautijdes. Et dokid juhataks teiste inimeste tehtud vigu vältima, oma kodu ja peret paremini hoidma…

/Mark on festivali pealik, Vaiko filmikava juhataja/

Vaiko Edur ja Mark Soosaar

Jüri Arrak “Muumia ärkab”, õli, lõuend, 2008

järg lk 3

JÜRI ARRAKU ELU LÕUENDIL JA FILMILINDIL

Pärnu Filmifestivali kodu asub Uue Kunsti Muuseumis. mille igaaastaseks „naelaks“ on aktinäitus MEES JA NAINE. Sel aastal on väljapanek seotud nii mõnegi filmimehega. Keset peasaali seisab Hardi Volmeri üle-elu-suurune kuju ANIMAATOR HARDI (autor Tiiu Kirsipuu). Mark Soosaare intiimne autoportree LIBLIKATE KODU mängib näituse black-boxis. Eesti joonisfilmi suurkuju Rein Raamat esineb maaliga REALISTI JA KUBISTI SÕBRALIK PEREKOND. Rein Raamatu SUURE TÕLLU kunstnikuks oli Jüri Arrak, kes mängis JÕULUD VIGALAS kunstnik Ants Laikmaad. Jüri on näitusel väljas kahe tööga: EVA KLEOPATRANA ja MUUMIA ÄRATUS.

Saime jutule Jüri Arrakuga. Näitusel MEES JA NAINE on kaks teie teost. Äkki avaksite nende maalide tagamaid?

EVA KLEOPATRANA. Kokku on pandud kaks lugu. Üks on Eva ja teine Kleopatra. Mõlemal oli maoga tegemist. Kleopatra tegi enesetapu maomürgiga. Eva sai mõistuse sümbolina mao käest õuna. Ja nagu naine mõistusele tuli, nii ta paradiisist ka välja aeti...

MUUMIA ÄRKAMINE ütleb, et hoidku Jumal meid selle eest, kui muumiaks muudetud koletis ärkab… Ta võib hakata tegema varasemast palju hullemaid tegusid. Teda äratav naine on pool looma ja pool naist. Nii inimesed kui loomad, kes koletise äratasid, oma teo pärast hiljem kannatavad. Vaid muumia ümber siblijad tunnevad rõõmu tootemi ärkamisest. Aga need, kes varem kannatasid, kannatavad nüüd topelt. Nii et see minu teos on omamoodi hoiatus...

2 XXIX PÄRNU FILMIFESTIVAL 6 - 19. juuli 2015

FESTIVALIEKRAAN PÄRNUSEsmaspäEv, 6. juulivanalinna kool18.00 Festivali avamineJALUTADES VEE ALL, Eliza Kubarska, Borneo, 2014, 77’

21.00 uued eesti dokidPUHTA MÕTTE RUUM, Puu Eesti, Eesti, 2015, 74’

TEisipäEv, 7. juulivanalinna kool13.00 Dokfilmid noorteleRIIGIDIPLOM, Dieudo Hamadi, Kongo, 2014, 92’

15.00 PortreefilmidHUBERT LE BLONI VIIMNE LEND, Koldo Almandoz, Hispaania, 2014, 10’ELDA SÜNNITUSED, Chrisatos Xenitopoulos, Kreeka, 2014, 40’EMA, SEE OLEN MINA, J. Martšenko, Venemaa, 2014, 39’

17.00 kooseluELASID KORD AMMU UNGARIS..., Oliver Victoria, Zimu Zhang, Ungari, 2014, 81’

18.30 kooselu#73, R. Shahbaz, Iraak, 2015, 23’VIDEVIK, Valentin Vasjanovitš, Ukraina, 2014, 61’

20.00 PortreefilmidREISIHOOVUS, Anna Dranitsõna, Venemaa, 2014, 30’SÜGAV ARMASTUS, Jan P. Matuszynski, Poola, 2013, 84’

22.00 LühifilmidUUSAASTA HUNDWILIS, M. Trentini, Šveits, 2014, 12’BERLENGA GRANDE, V. Carvalho, Portugal, 2014, 20’VESTLUS, Anastasia Novikova, Venemaa, 2015, 21’KUHU SA KUULUD, Andrei Kutsila, Valgevene, 2015, 16’165/60, Anton Brutski, Valgevene, 2014, 17’KOHT, Julia Poplawska, Poola, 2015, 14’

uuE kunsTi muusEum10.00 Teadvuslik jäädvustusVÕÕRAS VERI, Jesús Mario Lozano, Mehhiko, 2014, 82’

16.00 EksperimentaalfilmidŽESTIDE VAIKUSES, Pedro Sousa, Portugal, 2014, 5’ELENA ASISE SAAMINE, Álvaro Gimenez Sarmiento, Hispaania, 2014, 18’NÜÜD VABA, Pierre Liebaert, Belgia, 2014, 11’

17.00 TudengifilmidKUUS PÕHJALA MEEST, Sakari Suuronen, Soome, Venemaa, 2015, 25’MA EI TOHI ALLAHIGA KURJUSTADA, Muhammed Faisal, India, 2014, 18’NÄHTAMATU, Zofia Pregowska, Poola, 2014, 22’SEE, KES MÄLETAB ENAM, Lauri Autere, Minna Valjanen, Soome, 2014, 9’LAPSED, Arber Jashari, Kosovo, 2013, 15’RÕÕM IGAST PÄEVAST, Sanna Liljander, Soome, 2014, 7’

19.00 Portreefilmid, elustiilidKAMBODŽA HAAVAD, A. Liebert, Kambodža, 2014, 30’HINGAMINE, Marcos Pimentel, Brasiilia, 2013, 73’

21.00 PortreefilmidKARJUSE LAUL, Vahram Mitarjan, Armeenia, 2014, 30’TELEABI, Alexandra Laffin, Belgia, 2014, 48’

22.30 PortreefilmidVAIKUSE NÄGU, J. Oppenheimer, Indoneesia, 2014, 99’

pärnu Haigla18.00 Meditsiini filmidLAEV, Diana Whitten, 2014, 88’

kolmapäEv, 8. juulivanalinna kool13.00 Dokfilmid noorteleSANã, Marcos Pimentel, Brasiilia, 2013, 18’VAHEPEAL, Ditte Uljas, Soome, India, 2014, 66’

15.00 TudengifilmidELUMÄNG, Pavel Borecky , Eesti, 2015, 27’MINU SÕBER ADAM, Worapoj In-Lao, Eesti, 2015, 11’LIBLIKAS PURGIS, Maria Aua, Eesti, 2015, 17’EI PILETIT EGA PARFÜÜMI, A. Salmi, Eesti, 2015, 15’MUIDU ÜKS MEES, Eeva Mägi, Eesti, 2015, 14’POOL ON LÄINUD, Ilker Tüsümel, Eesti, 2015, 28’

17.00 uued eesti dokidSIPELGAPESA, Vladimir Loginov, Eesti, 2015, 83’

18.45 PortreefilmidLANTANDA, Gorka Gamarra, Guinea Bissau, 2014, 63’

20.00 PortreefilmidEMA POLE HULL, Mordechai Vardi, Iisrael, 2014, 74’

22.00 PortreefilmidVALGUSEKS / VALGUSENI / VALGUSENA, Nora Särak, Venemaa, 2015, 34’PEREKOND, Olga Maurina, Venemaa, 2015, 99’

uuE kunsTi muusEum10.00 FolkloorVIIMASED SÕNAD, K. Davidse, Kreeka, Türgi, 2014, 29’KINGITUS EMALT, Dip Bhuyan, India, 2013, 23’

15.30 PortreefilmidMINU VALGE SÄRK, Dre Didderiens, Holland, 2015, 70’

17.00 kooseluPULMAD PAS DE DEUX, D. Zaitsev, Venemaa, 2014, 23’MU KODU, Jiri Stejskal, Ukraina, 2014, 84’

19.00 PortreefilmidFJODOR, Ivan Oganesjov, Venemaa, 2014, 94’

21.00 kooseluIGAVESTI ÕNNELIK, Tatjana Božić, Holland, 2014, 83’

22.30 ElustiilidVENE VÕIDUSÕIT, S. Beiseuov, S. Dogorov, Venemaa, 2014, 93’

pärnu Haigla18.00 Meditsiini filmidKOLM ŠAMAANI, A. Laurent, A. Viel, Nepaal, 2014, 79’

nEljapäEv, 9. juulivanalinna kool13.00 Dokfilmid noorteleMANA, Valerie Kontakos, Kreeka, 2015, 71’

15.00 Põlisrahvaste ellujäämine BAHMAEE RAHVAS, M. Ehsani, Iraan, 2014, 38’Q’ESWACHAKA EHK INKADE VIIMANE SILD, Chus Barrera-Pablo Barrio, Peruu, 2015, 52’

17.00 Religioosne haridusPÜHA SPERMA, Ori Gruder, Iisrael, 2014, 74’

18.30 kooseluEMA SOOV, J. Berghäll, Soome, Inglismaa, USA, 2015, 85’

20.00 uued eesti dokidKRISTUS ELAB SIBERIS, Arbo Tammiksaar, Jaak Kilmi, Venemaa, 2015, 85’

22.00 PortreefilmidJALUTADES VEE ALL, E. Kubarska, Borneo, Inglismaa, 2014, 77’

uuE kunsTi muusEum10.00 Portreefilmid ja religioosne haridusTOETA REDEL VASTU TAEVAST, Jana Sevcikova, Slovakkia, 2014, 100’

16.00 Portreefilmid SANã, M. Pimentel, Brasiilia, 2013, 18’EMA, SEE OLEN MINA, J. Martšenko, Venemaa, 2014, 39’

17.00 Portreefilmid VALGETE AKAATSIATE VARJUS, O. Tšepeljuk, Ukraina, 2013, 85’

19.00 uued eesti dokidTASHI DELEK!, Priit Rebane, Tiibet, 2015, 52’HEI RASMA!, Laila Pakalnina, Eesti, Läti, 2015, 38’

21.00 PortreefilmidVÕIMALUS, G. Remiche, Belgia, Inglismaa, Itaalia, 2014, 51’

22.30 kooselu HULKUR, G. Hörcher, Ungari, 2014, 72’

pärnu Haigla18.00 Meditsiini filmid KUI MA PÖÖRDUSIN ÜHE JUMALA POOLE, Zagoni Balint, Rumeenia, Ungari, 2014, 24’0,8 AMPRIT ÕNNE, Saskia Gubbels, Holland, 2015, 53’

rEEdE, 10. juulivanalinna kool13.00 Põlisrahvaste ellujäämineTSEREMOONIA, Dario Arcella, Paraguai, 2014, 82’

15.00 Teaduslik jäädvustusMETSIK, Dan Curean, Rumeenia, 2014, 36’KALANDA – TEADMISED LOODUSEST, Lorenzo Ferrarini, Burkina Faso, 2015, 62’

17.00 uued eesti dokidKUIDAS MA AAFRIKAT PÄÄSTSIN, Kullar Viimne, Uganda, 2014, 87’

18.45 PortreefilmidTUNDRA HÄÄL, Jean Ehret, Venemaa, 2013, 52’

20.00 kooseluEMA SOOV, J. Berghäll, Soome, Inglismaa, USA, 2015, 85’

22.00 kooselu VALGUSEKS / VALGUSENI / VALGUSENA, Nora Särak, Venemaa, 2015, 34’ALATI KOOS, Eva Tomanová, Tšehhi, 2014, 71’

uuE kunsTi muusEum10.00 põgenikudVARJUD TÄNAVAL, David Fisher, Iisrael, 2015, 50’

17.00 PortreefilmidKUUS PÕHJALA MEEST, S. Suuronen, Soome, Venemaa, 2015, 25’GARNETI KULD, Ed Perkins, Inglismaa, 2014, 76’

19.00 LühifilmidUUSAASTA HUNDWILIS, Michele Trentini, Šveits, 2014, 12’BERLENGA GRANDE, Vítor Carvalho, Portugal, 2014, 20’ VESTLUS, Anastasia Novikova, Venemaa, 2015, 21’KUHU SA KUULUD, Andrei Kutsila, Valgevene, 2015, 16’65/60, A. Brutski, Valgevene, 2014, 17’KOHT, Julia Poplawska, Poola, 2015, 14’

21.00 kooselu SUPERTARU, Teresa Czepiec, Poola, 2014, 20’LÕPUTU TEE, Huaqing Jin, Hiina, 2014, 42’

22.30 PortreefilmidVAIKUSE KUNINGANNA, A. Zwiefka, Poola, 2014, 80’

pärnu Haigla18.00 Meditsiini filmidEMA POLE HULL, Mordechai Vardi, Iisrael, 2014, 74’

manija saar18.00 Filmitegijate ümarlaud:Kuidas teha dokfilmi solvamata teisi?

6 - 19. juuli 2015 XXIX PÄRNU FILMIFESTIVAL 3

laupäEv, 11.juulivanalinna kool13.00 rituaalidSEITSMES SOOV, Varun Trikha, India, 2014, 27’MERI BAMBORAS, Ilja Kozatšjov, Venemaa, 2014, 26’LUUES VAIME, Noemie Mendelle, Luis Correia, Guinea Bissau, 2014, 54’

15.00 ElustiilidOM AMIRA, Naji Ismail, Egiptus, 2014, 24’GARNETI KULD, Ed Perkins, Inglismaa, 2014, 76’

17.00 kooseluHULKUR, Gábor Hörcher, Ungari, 2014, 72’

18.30 kooseluMIDAGI PAREMAT ON TULEKUL, Hanna Polak, Poola, Venemaa, 2015, 94’

uuE kunsTi muusEumis13.00 Põlisrahvaste ellujäämine Q’ESWACHAKA EHK INKADE VIIMANE SILD, Chus Barrera-Pablo Barrio, Peruu, 2015, 52’

15.00 põgenikudKES TUNNEB TULE PÕLETUST, M. Knibbe, 2014, 74’

16.30 Filmitegijate ümarlaud: Miks põgenikke vastu võtta?

17.30 põgenikudKAHE MAAILMA VAHEL, L. Lepik, Jordaania, Eesti, 2015, 29’

22.00 - 23.50 auhinnaöö

püHapäEv, 12. juulivanalinna kool13.00 Auhinnatud filmid

15.00 Auhinnatud filmid

17.00 Auhinnatud filmid

EsmaspäEv, 13. juuliuuE kunsTi muusEum10.00 Muusikafilmid hommikukohvigaPÜHA ANDREASE JAZZIBAND, Ramon Tort, Hispaania, Prantsusmaa, 2012, 101’

17.00 uued eesti dokidELIZABETH’I MÄNGUVÄLJAK, Maris Kerge, Erik Norkroos, Eesti, 2015, 28’TEEKOND USSINUUMAJANI, Priit Tender, Liivo Niglas, Eesti, Venemaa, 2015, 68’

19.00 kooselu ALATI KOOS, E.Tomanová, Tšehhi, 2014, 71’

TEisipäEv, 14. juuliuuE kunsTi muusEum10.00 Muusikafilmid hommikukohvigaNÄGU B, L. Albayaty, Belgia, Saksamaa, Egiptus, 2015, 40’VÄLJAVALITUD, Ditte Uljas, Soome, Venemaa, 2015, 56’

17.00 uued eesti dokidVAIKUSE KUTSE, Madli Lääne, Eesti, 2015, 58’

19.00 kooseluIGAVESTI ÕNNELIK, Tatjana Božić, Holland, 2014, 83’

kolmapäEv, 15. juuliuuE kunsTi muusEum10.00 Muusikafilmid hommikukohvigaBUENAVENTURA POISID, Manuel F. Contreras, Kolumbia, 2014, 82’

17.00 uued eesti dokid FAST EDDY VANAD UUDISED, Marko Raat, Kanada, 2015, 90’

19.00 kooseluKOOSELU, Maciej Adamek, Poola, 2014, 52’

nEljapäEv, 16. juuliuuE kunsTi muusEum10.00 Muusikafilmid hommikukohvigaILUSAD ASJAD ON VEEL EES, R. Wilna Span, Holland, 2014, 60’

17.00 uued eesti dokidMUHU: ÄTSED JA ROOSID, K. Kibus, Eesti, 2014, 61’

19.00 kooseluVIDEVIK, Valentin Vasjanovitš, Ukraina, 2014, 61’

rEEdE, 17. juuliuuE kunsTi muusEum10.00 Muusikafilmid hommikukohvigaPUHAS-VALGE-SILE & MÕNED ELULOOD, Kåge Jonsson, Håkan Pieniowski, Rootsi, 2014, 45’TUHANDE VIIULI SAAR, Mark Kidel , Saksmaa, Inglismaa, Taiwan, 2015, 52’

17.00 kooseluHULKUR, Gábor Hörcher, Ungari, 2014, 72’

19.00 kooseluMIDAGI PAREMAT ON TULEKUL, Hanna Polak, Poola, Venemaa, 2015, 94’

laupäEv, 18. juuliuuE kunsTi muusEum10.00 Muusikafilmid hommikukohvigaLAUTOMÄNGIJAD JA TOOSTIPAKKUJAD, Davor Boric, Horvaatia, 2013, 27’PARADIISI VÄRAVAS, Bogdan Lecznar, Dorota Petrus, Boliivia, 2015, 61’

17.00 kooseluEMA SOOV, J. Berghäll, Soome, Inglismaa, USA, 2015, 85’

19.00 kooseluOODATES AUGUSTIT, Teodora Ana Mihai, Rumeenia, 2014, 92’

püHapäEv, 19. juuliuuE kunsTi muusEum10.00 Muusikafilmid hommikukohvigaBALTI ESILINASTUS: PROOVID, Ana-Maria Vijdea, Rumeenia, 2015, 59’

17.00 PortreefilmidJALUTADES VEE ALL, Eliza Kubarska, Borneo, Inglismaa, 2014, 77’

19.00 PortreefilmidGARNETI KULD, Ed Perkins, Inglismaa, 2014, 76’

PILETIINFO

ROHKEM INFOT:www.mona.ee

Täispilet 3 €Õpilased, üliõpilased, pensionärid 1,5 €Koolieelikud tasutaFestivali pass koos kataloogiga 12 €Kataloog 2 €

Nüüd aga selle aasta filmifestivali juurde. Milline dokk on teie arvates see kõige-kõige õigem?

See on sarnane küsimusele, et milline on kõige õigem maalikunst? (Naerab) Dokfilm võiks olla lihtsalt inimese jäädvustamine kas tema enda või teiste soovil. Aga kas sel moel saab õige ja haarava filmi, sõltub palju inimese enda suhtumisest - kui palju ta laseb oma intiim- ja isiklikku elu filmis peegeldada. Tõeline dokk peaks inimest kujutama kui tervikut, mitte ainult tema pealispinda. Mitte ainult kui sotsiaalset olendit. Tõeline dokfilm peaks koosnema ka inimese kompleksidest, muredest, vigadest ja eksimustest. Kurat, nagu me kõik oleme! Keegi meist pole hõbelusikas, millel proov peal! Muidugi võib teha dokfilme teemal: õpib, töötab, kolm last ja kümme ordenit... Jahvatada selle ümber... Ühest vastust ei oska ma anda, aga tõelisi dokfilme on minu arust üliharva...

Aastate jooksul olete te isegi mõneski dokfilmis osalenud. Kas olete nende filmidega rahul?

Minust sellist filmi nagu üks tõeline dokk olema peaks, pole tehtud. Olen rääkinud kaamerasse küll igasuguseid lugusid ja asju, aga… Aga valetanud ma filmides pole. Ennast suurendanud ja meelega vähendanud ka mitte. Kui mind intervjueeritakse, siis ma ei laima ega paljasta kedagi...

Te olete ju ka ise olnud loojana tegev ju nii mõnegi filmi juures. Mida see töö annab?

Loojaks filmimaailmas on mind raske nimetada. Ma olin kunstnik-lavastaja Tallinnfilmi „Metskapteni“ ja „Gladiaatori“ juures, mis oli väga huvitav kogemus. „Suure Tõllu“ juures olin küll peakunstnik, aga stsenaarium ja kõik muu on ju rahvamuistendid! Ei Rein Raamat ega mina ole seal midagi välja mõelnud. Vaid stseenide kujundus ja õhustik on meie loodud. Ma olin ikkagi lihtsalt peakunstnik seal... Ja ega ma pole suurt rohkem ekraanile roninud- mind ei köida kollektiivne töö. Kollektiivis peab olema keegi, kes vägesid juhatab. Ja tavaliselt on selleks keegi leitnant, kes tahab kindral olla. Aga mina pole oma iseloomult kindral. Ma olen ikkagi üksik metsavend punkris... (Naerab)

Söön maasikaid ja armastan inimesi...

Jüri Arraku maale ning tema vanema venna Henno Arraku graafikat saab Uue Kunsti Muuseumis vaadata kuni 1.septembrini 2015.a. Aktinäitusel võib nautida eesti kunstnike tööde kõrval ka ukraina, belgia, soome ja rootsi kunstnike teoseid.

JÜRI ARRAKU ELU LÕUENDIL JA FILMILINDIL

algus lk 1

Jüri Arrak “Eva Kleopatrana”, õli, lõuend, 2012

Koostöös Eesti Televisiooniga pakume kogu Eestimaale taas võimalust vaadata haaravaid ning sügava sisuga dokfilme, hinnata neid ning valida parima linateose autor Eesti Rahva Auhinnale.

Kaunis Lääne-Eesti kirjadega auhinnatekk jõuab võitja õlgadele 11. juulil toimuva lõpphääletuse järel. Sellesuviseks teemaks on KOOSELU. Aupalga annab üle Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Et aidata teie lemmikfilmi autoril võita Eesti Rahva Auhinda, selleks võite alustada hääletamist juba 6. juuli õhtul pärast esimese võistlusfilmi lõppemist ETV-s. Hääletamine kestab kuni 11. juulini aadressil www.1182.ee või helistades telefonil 1182.

Hääletajate vahel loosime välja põneva kaheinimese kruiisi Tallinki laeva pardal Ahvenamaa saarestikku.

4 XXIX PÄRNU FILMIFESTIVAL 6 - 19. juuli 2015

ANU RAUDMida ootate festivalilt, kus hindate žüriiliikmena

kodumaiseid dokke?Mina olen Pärnu Filmifestivalil nautinud alati

filme, mis annavad ülevaate teistes kultuurides hakkamasaavatest inimestest. Seda on ääretult huvitav vaadata. Ka eesti dokumentalistid võiks jäädvustada rohkem neid kohti ja inimesi, kus üritatakse endiseid aegu au sees hoida. Vanad laulud, arhitektuur või siis hoopis käsitöö võiks olla paremini jäädvustatud. Küllap oleks seda huvitav ka välismaalastel vaadata, kes etnograafiast lugu peavad.

Oleme kuulnud, et käisite hiljuti New Yorgis, paljude rahvuste paabelitornis. Vahetasite seal ÜRO peahoones seisval „Emapuul“ kihnu lambavillast kootud körte. Teil on ka endal lambad. Meie festivali kavas on näiteks üks film Armeenia kitsekarjusest. Kas võtaksite oma tallu lambakarjuseks äkki mõne pagulase? Näiteks tolle pimeda mehe, kui elu sealsetes mägedes veriseks läheb?

Ega mul neid lambaid nii palju nüüd ole. Ja olen arvamusel, et kõige turvalisem on ikka oma rahva seas olles ja oma keelt rääkides. Pealegi sobiks lambakarjuseks ikkagi inimene, kes oma kultuuriruumis karjuse ametit pidanud on. Võõral siin hakkama saada pole lihtne... Nii et pigem ei.

KUDUDES ELU- JA FILMIKANGAST

Ajalehe väljaandja:Pärnu RVA ÜhingEsplanaadi 10, Pärnu 80010Tel. +372 4430772http://www.mona.eefestival@chaplin.ee

CHRISTI KÜTTViljandis kohtasime ka Christi Kütti, kes kudus XXIX

festivali peamise trofee – kauni pindpõimetehnikas pulmateki.

Kui kaua teil auhinnavaiba kudumine aega võttis ja kas kõik head mõtted läksid kirjadena sisse?

Ikka läksid kõik head mõtted sisse! Ma täpselt tunde ei pea tegemiste juures kunagi silmas, , aga ütleme, et kahe ning poole kuu jagu läheb vaiba peale ikka aega.

Pagulased on sellesuvise festivali fookuses. Neis regioonides, kust meile suure tõenäosusega põgenikud tulevad, on vaibakultuur suure au sees. Kui hädalised siia jõuavad, kas plaanite nende motiive oma loomingusse põimida või olete seda juba teinud?

Mina seda veel teinud ei ole, aga miks mitte? Tegelikult on ju nii, et ükskõik, mis riigi

PFF HÄÄL uuris XXIX filmipeol osalejate mõtteid selle suve kuumadel teemadel.

Esimesena kiusasime eesti vaibakunsti ema Anu Rauda.

MATI-JÜRI PÕLDREEesti dokumentalistika isa Mati-Jüri Põldre

elab juba teist aastakümmet Pärnus ning on oma loominguga tõusnud linna vapimärgi kavaleriks. Sel suvel hindab ta festivali žüriis nooremate kodumaiste kolleegode loomingut.

Kas omal ka rauad tules ja kaamera laetud on?Lausa kaks filmi on käsil. Üks lugu Pärnus

elutsevast omapärasest mehest. Muusikust Olavi Kõrrest., kelle puhul võib kasutada sõna rändmuusik. Ta esineb nii üksi kui teistega ja armastab kreeka muusikat. Õpetab ka kreeka tantse. Aga minu jaoks on oluline, et hommikul kontserdilt või tantsingult vabanedes läheb ta otse laste juurde toimetulekukooli. Ja toob neid tavapärasesse ellu tagasi rütmidega. Ja see töötab minu arust päris hästi. Kogu materjal on filmitud ja sügiseks peaks lugu valmis saama.

Teine film on aga inglispäraselt „making off“. Manfred Vainokivi ja Valentin Kuigi uuest mängufilmist „Perekonnavaled“, mis on hea süžee ja andekate näitlejatega lavastus. Võtted toimusid Pärnus ning mina teen selle mängufilmi saamisloost oma pooletunnise doki.

Elate koos oma kaasa, kauaaegse teletöötaja Ela Tomsoniga siinsamas Pärnu rannarajoonis. Mida teete, kui ühel päeval pagulased teie tänavale tulevad ning uksele koputavad?

Mida me siin Väike-Posti tänaval ikka teha saame? Saan aru, et selle koormaga peab Euroopa hakkama saama. Eks peame ka teisi aitama. Andres Tarand, kes on minu jaoks suur autoriteet, ei valetanud, öeldes, et Eesti kannataks välja ka 1000 pagulast. Pole midagi teha. Peame ära kannatama. Ega nendest pääsu pole...

Festivali toimkond kutsub kõiki huvilisi ajurünnakule „MIKS TERVITADA PAGULASI?“ Vaatame filme põgenikest ja nende kohanemisest paguluses. Mõttetalgud leiavad aset laupäeval, 11. juulil kell 15.00 Uue Kunsti Muuseumis. Sissepääs vaba.

tekstiilikunstist me räägime, siis iga rahvas koob mustreid ju vastavalt oma ajastule, kommetele ja tavadele. Ma usun, et kui meil tuleb hakata ühte leiba sööma põgenikega, siis leiab see suure tõenäosusega ka minu töödes kajastamist.

EPP KÄRVETLäänemaalt Saleverest otsisime üles Epp Kärveti,

kelle telgedel valmib teine auhinnavaip. Selle asetab Eesti Rahva Auhinna võitja õlgadele Riigikogu esimees Eiki Nestor. Teatavasti selgub laureaat ETV kavas võistlevate filmide autorite hulgast tänu üleriigilisele telefonihääletusele laupäeva, 11.juuli hilisõhtul.

Kuidas üks vaip sünnib, kas suurte valudega?Kui rahulikult teha, siis sünnitamine kestab

vähemalt kaks kuud. Alates ideest, mis on number üks. Siis kavand. Selle järgi arvutan välja, kui palju läheb lõnga, värve. Siis lõngade värvimine, seejärel kanga rakendamine. Geomeetriliste kujundite puhul on paras rehkendamine, et kõik lõpuks klapiks. Seda ma tihti imestangi, et kas vanasti taluperenaistel ikka oli ruudulist paberit? Kuidas nemad küll vaibad nii täpselt jooksma panid? See on isnpireeriv, sest kui nemad suutsid, siis ei või mina viletsam olla! Teel vaibani käib lõng palju kordi käte vahelt läbi: pesed, värvid, kerid, poolid ja siis alles süstipooliga vaipa! Aga pesemise ja värvimise ajal loputad lõnga ka ju mitu korda... Oma kümme korda käib ta sul käte vahelt läbi enne, kui vaipa jõuab. ... See on tohutu eeltöö, jäämäe veealune osa. Ja keerulise kirja kudumine edeneb 4 cm päevas, kui on täisvõime. Sõltub kuduja osavusest, tahtest, näppude osavusest.

Vaip sünnib villast. Kust villa saate ja kuidas sünnivad kirjad?

Minul endal lambaid pole. Vaibad valmivad Matsalu lammaste villast. Kirjad ehk mustrid on vanade Lääne-Eesti põimevaipade motiivid. Need kõik on kas kohalikest taludest korjatud või leitud Eesti Rahva Muuseumi kogudest. Põimevaip oli Läänemaal üsna haruldane, iga taluperenaine neid ei kudunud. Seda põnevam on mulle see töö. Kindlasti on minu jaoks inspiratsiooniks Läänemaa hallis looduses kõlavad erksad värvid. Annavad sära päevadesse.

Kas Läänemaal on palju tühje talusid, kuhu võimaluse korral pagulasi elama panna?

Ega neid ei-kellegi talusid polegi enam! Kõigil on omanikud. Kortermajades tühjaksjäänud korterid on ära ostnud aga noored, kes kunagi siit läinud. Meil tuleb rahvas maale tagasi! Oleme siin omakeskis arutanud, et ühe pagulaspere võiks ju meie kanti võtta küll, aga siis peavad nad tõesti ise hakkama saama. Talveks puud tegema ja kõik tööd selgeks õppima, ilma milleta meie kliimas ei ela küll...

Christi Küti kootud vaip.