Pärnu linna 2015.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta ...pol.parnumaa.ee/content/editor/files/Pärnu linna 2015...Pärnu linna 2015.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne

Pärnu linna 2015.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne

Pärnu Linnavalitsus Aadress Suur-Sepa 16, Pärnu 80098 Telefon +372 444 8200 Faks +372 444 8201 E-posti aadress [email protected] Interneti kodulehekülje aadress http://www.parnu.ee Majandusaasta algus 01.01.2015 Majandusaasta lõpp 31.12.2015 Audiitor Grant Thornton Baltic OÜ

mailto:[email protected]://www.parnu.ee/triin.tontsText BoxLisaPärnu Linnavolikogu 16.06.2016 otsuse nr 66 juurde

triin.tontsText Box

2 Romek Kosenkranius Linnapea

Sisukord Pärnu linna 2015.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne ................................... 1 TEGEVUSARUANNE ............................................................................................................. 3

1. Konsolideerimisgrupi struktuur ....................................................................................................3 2. Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad .......................................................................5 3. Ülevaade Eesti majanduskeskkonnast (sh Pärnu positsioon riigis) ........................................... 13 4. Ülevaade Pärnu linna arengukava täitmisest ............................................................................ 17 5. Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse valitseva ja olulise mõju all olevatest äriühingutest, sihtasutustest ja mittetulundusühingutest ....................................................................................... 41 6.Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest sisekontrolli korraldamisel ............................... 47 Lisad .................................................................................................................................................. 48

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ................................ 56 1. Konsolideeritud bilanss ............................................................................................................. 56 2. Konsolideeritud tulemiaruanne ................................................................................................ 57 3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne ..................................................................................... 58 4. Konsolideeritud netovara muutuste aruanne ........................................................................... 59 5. Eelarve täitmise aruanne ........................................................................................................... 60 6. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ............................................................. 63

Lisa 1. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ........................................................................................... 63 Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid .................................................................................................. 69 Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid ..................................................................................................... 70 Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed ............................................................................................ 71 Lisa 5. Varud.................................................................................................................................. 71 Lisa 6. Osalused sihtasutustes ...................................................................................................... 72 Lisa 7. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates .................................................................................. 73 B. Osalused sidusettevõtjates ....................................................................................................... 74 Lisa 8. Kinnisvarainvesteeringud................................................................................................... 74 Lisa 9. Materiaalne põhivara ........................................................................................................ 75 Lisa 10. Immateriaalne põhivara .................................................................................................. 79 Lisa 11. Võlad tarnijatele .............................................................................................................. 80 Lisa 12. Muud kohustused ja saadud ettemaksed........................................................................ 80 Lisa 13. Eraldised, tingimuslikud varad ja tingimuslikud kohustused ........................................... 81 Lisa 14. Laenukohustused ............................................................................................................. 82 Lisa 15. Saadud toetused .............................................................................................................. 84 Lisa 16. Tulud kaupade ja teenuste müügist ................................................................................ 87 Lisa 17. Muud tegevustulud.......................................................................................................... 87 Lisa 18. Antud toetused ................................................................................................................ 88 Lisa 19. Tööjõukulud ..................................................................................................................... 89 Lisa 20. Muud tegevuskulud ......................................................................................................... 90 Lisa 21. Tehingud seotud osapooltega ......................................................................................... 91 Lisa 22. Bilansivälised varad ja bilansivälised kohustused ............................................................ 92 Lisa 23. Bilansipäevajärgsed sündmused ...................................................................................... 92 Lisa 24. Konsolideerimata finantsaruanded ................................................................................. 93 Lisa 25. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta ..................................................................... 97

Majandusaasta aruande allkiri ............................................................................................ 112


TEGEVUSARUANNE

1. Konsolideerimisgrupi struktuur

Pärnu Linnavalitsus kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist. Samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Pärnu linn, kui kohalik omavalitsusüksus, on avalik-õiguslik juriidiline isik.

Pärnu linna omavalitsusorganid on:

Linnavolikogu- omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; Pärnu Linnavolikogu 8ndas koosseisus on 33 liiget

Linnavalitsus- linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan

Konsolideeriva üksuse, Pärnu Linnavalitsuse, struktuur on järgmine:

Linnapea otseses alluvuses:

Linnakantselei (linnasekretäri alluvuses) Asjaajamis- ja haldusteenistus Infotehnoloogiateenistus

Avalike suhete teenistus

Sisekontrolör Abilinnapea alluvuses:

Planeerimisosakond (planeerimisosakonna juhataja alluvuses) Ehitusjärelevalve teenistus Arenguteenistus

Majandusosakond (majandusosakonna juhataja alluvuses) Korrakaitseteenistus

Abiinnapea alluvuses:

Sotsiaalosakond (sotsiaalosakonna juhataja alluvuses)

Haridus- ja kultuuriosakond (haridus- ja kultuuriosakonna juhataja alluvuses) Abilinnapea alluvuses:

Finantsjuhtimisteenistus

Raamatupidamise teenistus

Struktuuris on 134,5 teenistuskohta, millest 4 kuulub linnavalitsuse liikmetele, 83 on ametnikud ning 48 töötajad.

Pärnu linnal on 38 hallatavat asutust: 10 üldhariduskooli, 14 lasteaeda, 5 munitsipaalhuvikooli, 1 õppenõustamiskeskus, 3 kultuuriasutust, 4 hoolekandeasutust, 1 haldusteenuseid osutav asutus.


Pärnu linna konsolideeritavad üksused 2015. aastal on järgnevad:

Estonia Spa Hotels AS (osalus 100%),

OÜ Kümblus (osalus 100%),

AS Pärnu Vesi (osalus 100%),

SA Pärnu Haigla (osalus 100%),

OÜ Paikre (osalus 50%) (Joonis 1).

Joonis 1. Pärnu linna konsolideerimisgrupp 2015. aastal.

PÄRNU LINNAVALITSUS (sh. allasutused)

VALITSEV MÕJU

AS Pärnu Vesi

Estonia Spa Hotels AS

OÜ Kümblus

SA Pärnu Haigla

OSALINE MÕJU

OÜ Paikre


2. Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad

Konsolideerimisgrupi bilansimaht 31.12.2015 seisuga oli 248 698,76 tuhat eurot. Võrreldes 2014. aastaga suurenes bilansimaht 1,64%.

Käibevarad

Bilansimahust 8,90% moodustasid käibevarad. 31.12.2015 seisuga oli konsolideerimisgrupil käibevarasid summas 22 146,65 tuhat eurot (so 21,85% rohkem kui 31.12.2014). Võrreldes 2014. aastaga mõjutas käibevarade kasvu summaliselt kõige enam rahaliste vahendite jäägi muutus (kasv 6302,42 tuhat eurot ehk 84,10% enam). Bilansipäeval sisaldas käibevara 62,30% ulatuses raha, 23,07% ulatuses muid nõudeid ja ettemakseid, 9,70% ulatuses maksu-, lõivu- ja trahvinõudeid ning 4,93% ulatuses varusid. Võrreldes 2014. aastaga suurenes pangajääk. Aasta aastalt on kasvanud maksu-, lõivu- ja trahvinõuete osakaal. Tegu on enamjaolt tavapäraste nõuetega, mille maksetähtaeg on jaanuarikuus.

Joonis 2. Pärnu linna konsolideerimisgrupi käibevarad tuhandetes eurodes 2010-2015.

Põhivarad

Bilansimahust 91,10% moodustasid põhivarad. Põhivara koosneb osalustest tütar- ja sidusettevõtjates, kinnisvarainvesteeringutest, materiaalsest ja immateriaalsest põhivarast.

Konsolideerimisgrupi 2015. aasta lõpu seisuga oli kogu põhivara jääkväärtus 226 552,11 tuhat eurot. Põhivara suurenes võrreldes 2014. aastaga 0,01% ehk 33,82 tuhat eurot (2014. aastal oli suurenemine 5 582,13 tuhat eurot).

RahaMaksu-, lõivu- ja

trahvinõudedMuud nõuded ja

ettemaksedVarud

31.12.2010 7 881,89 1 708,76 4 368,33 831,84

31.12.2011 7 382,03 1 690,89 4 938,80 1 009,86

31.12.2012 4 674,21 1 775,51 5 492,62 976,86

31.12.2013 5 163,15 1 995,47 6 159,36 947,80

31.12.2014 7 494,39 1 954,03 7 727,53 998,71

31.12.2015 13 796,81 2 149,15 5 109,70 1 090,99

0,00

2 000,00

4 000,00

6 000,00

8 000,00

10 000,00

12 000,00

14 000,00

Konsolideerimisgrupi käibevarad


2015. aasta lõpul oli põhivara Pärnu linna elaniku kohta 5,54 tuhat eurot (2014. aasta lõpul 5,49 tuhat eurot, 2013. aasta lõpul 5,32 tuhat eurot).

Materiaalne põhivara suurenes võrreldes 2014. aastaga 0,10% ehk 217,36 tuhat eurot (Joonis 3). Samal ajal vähenesid kinnisvarainvesteeringud aastaga 4,34% ehk 388,66 tuhat eurot.

Materiaalse põhivara suurenemise tingisid aruandeaastal materiaalse põhivara soetus 18,5 milj euro ulatuses.

Suuremad investeeringud olid Estonia Spa Hotels AS Tammsaare tn spa-kompleksi kasutuselevõtt (6,8 milj eurot), Pärnu Vesi trasside valmimine (3,2 milj eurot), Pärnu Haigla investeeringud seadmetesse (1,0 milj eurot), Koidula Gümnaasiumi hoone rekonstrueerimine (3,2 milj eurot, koguinvesteering 6,5 milj.eurot), Rannastaadioni ehitus (1,8 milj eurot, koguinvesteering 5,6 milj eurot) ning investeeringud linna teedesse (1,3 milj eurot).

Materiaalne põhivara vähenes varade üleandmise tõttu Haridus- ja Teadusministeeriumile (Koidula Gümnaasium 5 184 tuhat eurot), varade mahakandmise (4 426 tuhat eurot linnavalitsuse ja Estonia hoonete lammutustööd) ja varade amortisatsiooni tõttu.

Joonis 3. Pärnu linna konsolideerimisgrupi materiaalsed põhivarad tuhandetes eurodes 2010-2015.

Kohustused

2015. aasta lõpu seisuga moodustasid lühi- ja pikaajalised kohustused kokku 65 459,56 tuhat eurot (ehk 1,60 tuhat eurot Pärnu linna elaniku kohta). Võrreldes 2014. aasta lõpuga suurenesid kohustused aasta jooksul 6 177,4 tuhande eurot võrra ehk 10,42% (Pärnu linna elaniku kohta oli kasv 0,16 tuhat eurot) – pikaajalised kohustused suurenesid 9 991,82 tuhande euro võrra ja lühiajalised vähenesid 3 814,42 tuhande euro võrra.

Lühiajalised kohustused moodustasid koguvaradest 31.12.2015 seisuga 6,04% (2014.a 7,70%, 2013.a 10,56%. Kui käibevara 2015.a suurenes 3 971,99 tuhande euro võrra ehk 21,85%, siis lühiajalised

MaaHooned jarajatised

Masinad jaseadmed

Muu põhivaraLõpetamata

tööd jaettemaksed

31.12.2010 21 161,53 150 472,00 3 521,53 1 682,35 10 365,83

31.12.2011 21 351,04 149 438,00 3 865,67 1 584,56 11 278,15

31.12.2012 22 177,19 154 013,00 4 807,00 1 544,00 13 799,00

31.12.2013 27 009,62 172 552,89 6 462,93 1 624,43 1 514,60

31.12.2014 30 010,96 170 876,04 6 219,12 1 697,59 6 007,50

31.12.2015 31 617,29 171 027,91 6 835,63 2 455,81 3 091,93

0,00

20 000,00

40 000,00

60 000,00

80 000,00

100 000,00

120 000,00

140 000,00

160 000,00

180 000,00

Axi

s Ti

tle

Konsolideerimisgrupi materiaalsed põhivarad


kohustused kokku vähenesid 3 814,42 tuhat eurot ehk 20,26% (sh lühiajalised laenukohustused vähenesid 1 226,39 tuhat eurot).

Pikaajalised kohustused moodustasid koguvaradest 20,28% (2014.a oli näitaja 16,53%, 2013.a 13,03%). Lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste võrdlus on esitatud joonisel 4.

Joonis 4. Konsolideerimisgrupi kohustused tuhandetes eurodes aastatel 2006–2015.

Laenud (nii lühi- kui ka pikaajaline kokku) suurenesid kokku 8 405,91 tuhande euro võrra, kuna 2015. aasta jooksul võeti juurde laene summas 9 257,74 tuhande euro ulatuses (sh Estonia Spa Hotels Tammsaare tänava spa-kompleksi rekonstrueerimiseks summas 7 344,62 tuhat eurot ja rahavoogude juhtimiseks 781,87 tuhat eurot ning linnavalitsus Rannastaadioni renoveerimiseks summas 1 100,0 tuhat eurot), laene tagastati 851,83 tuhande euro ulatuses. Linnavalitsus kasutas laenu pikaajaliste kohustuste refinantseerimiseks kokku 4 432,71 tuhat eurot (sh laenude refinantseerimiseks 3 055,39 tuhat eurot ja kapitalirendi maksete refinantseerimiseks 1 377,32 tuhat eurot). Refinantseerimise tulemusena paranesid laenude intressimäärad.

Netovara

Konsolideerimisgrupi netovara 31.12.2015 seisuga oli 183 239,20 tuhat eurot, moodustas koguvarast 73,68% (2014.a 74,96%, 2013.a 76,41%). Netovara võrreldes 2014. aastaga vähenes 1,17% võrra. 2015. aastal teenis konsolideerimisgrupp kahjumit 3 819,85 tuhat eurot.

Konsolideerimisgrupi maksevõime näitajad

Maksevõime üldine tase näitab, mitme euro ulatuses on olemas käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste tagamiseks.

Pärnu linna konsolideerimisgrupi maksevõime näitajad 31.12.2015 seisuga olid üldiste maksevõime hindamiskriteeriumite järgi head (Tabel 1).

0,00

10000,00

20000,00

30000,00

40000,00

50000,00

60000,00

31.12.06 31.12.07 31.12.08 31.12.09 31.12.10 31.12.11 31.12.12 31.12.13 31.12.14 31.12.15

lühiajalised kohustused 9152,40 16681,90 12630,41 17188,85 16833,82 17064,20 18345,89 24844,06 18830,17 15015,75

pikaajalised kohustused 19583,10 28205,04 39146,40 49423,58 51147,60 51979,77 34000,73 30643,69 40451,99 50443,81

Konsolideerimisgrupi kohustused


Tabel 1. Konsolideerimisgrupi maksevõime näitajad 2008–2015

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Lühiajalise võla kattekordaja ehk lühiajaline maksevõime

1,03 0,79 0,88 0,88 0,72 0,57 0,97 1,47

Võlakordaja 25% 31% 32% 32% 24% 24% 24% 26%

Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused

Võlakordaja = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused)/koguvara x100

Konsolideerimisgrupi lühiajalised kohustused olid 31.12.15 seisuga organisatsiooni käibevaradest oluliselt madalamad. Need moodustasid käibevaradest 67,80%.

Lühiajalise võla kattekordaja näitaja oli võrreldes 2014. aastaga oluliselt paranenud. Konsolideerimisgrupp on eelnevatel aastatel võetud laenud tagasi maksnud ja laene refinantseerinud. Kohustustega tullakse hästi toime.

Võlakordaja on üldine võlasuhte näitaja, mis viitab sellele, kui suurt osa varadest finantseeritakse laenukapitaliga. Pärnu linna konsolideerimisgrupi võlakordaja näitaja on viimasel kolmel aastal püsinud stabiilselt ca 25% ümber.

Tegevustulud, -kulud ja tulem

Tegevustulud suurenesid 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga 8 383,46 tuhat eurot ehk 9,28% jõudes 98 707,64 tuhande euroni (joonis 5). 2015. aastal teenis konsolideerimisgrupp Pärnu linna ühe elaniku kohta tegevustulu 2 393 eurot (2014. aastal 2 175 eurot).

Tuludest moodustasid kaupade ja teenuste müük 51,78%, maksutulud 24,21%, saadud toetused 23,22% ning muud tegevustulud 0,79%. Maksutulud suurenesid võrreldes 2014. aastaga 1 648,95 tuhat eurot ehk 7,41%, kaupade ja teenuste müük suurenes 3 842,51 tuhat eurot ehk 8,13%, saadud toetused suurenesid 2 909,41 tuhat eurot ehk 14,54% ning muud tegevustulud vähenesid 17,41 tuhat eurot ehk 2,18%.

Maksutulude suurenemisel on oma osa tulumaksul (suurenemine võrreldes 2014. aastaga 1 591,99 tuhat eurot), mida omakorda mõjutas maksumaksjate arvu kasv (2015.a keskmiselt 17 201 maksumaksjat; 2014. aastal 16 871 maksumaksjat) ja maksumaksja aastakeskmise sissetuleku suurenemine (2015.a 901€ ja 2014.a 849€).

Tulud kaupade ja teenuste müügist on suurenenud pea kõigi pakutavate kaupade ja teenuste arvelt (sh nt tulud tervishoiust 2 495,64 tuhat eurot, elamu- ja kommunaaltegevusest 297,71 tuhat eurot, haridusalasest tegevusest 250,13 tuhat eurot).

Saadud toetused suurenesid võrreldes eelneva aastaga riigieelarvest laekunud tasandus- ja toetusfondi suurenemisest (816,09 tuhat eurot), tegevuskulude sihtfinantseerimise suurenemisest (erinevate toetajate poolt 719,58 tuhat eurot) ja põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimise suurenemist (1 371,19 tuhat eurot ) ning muude toetuste arvel (2,55 tuh eurot).


Joonis 5. Konsolideerimisgrupi tegevustulud tuhandetes eurodes aastatel 2010-2015.

Tegevuskulud suurenesid 2015. aastal eelmise aastaga võrreldes kokku 14 987,21 tuhat eurot ehk 17,22% (Joonis 6), sh tööjõukulud 3 554,96 tuhat eurot ehk 8,32%, majandamiskulud 2093,62 tuhat eurot ehk 8,35%, antud toetused 5 243,32 tuhat eurot ehk 165,74% ja põhivara amortisatsioon 4 272,25 tuhat eurot ehk 39,82%. Vähenesid muud tegevuskulud 176,94 tuhat eurot ehk 3,32%. Antud toetuste kasvu võrreldes 2014. aasta mõjutas kõige enam Koidula Gümnaasiumi varade üleandmine Haridus- ja Teadusministeeriumile (5 184,42 tuhat eurot).

2015. aastal kulutas konsolideerimisgrupp temale pandud ülesannete täitmiseks 102 040,44 tuhat eurot ehk Pärnu linna ühe elaniku kohta 2 473 eurot (2014. aastal 2 097 eurot).

Tegevuskuludest moodustasid tööjõukulud 45,38%, majandamiskulud 26,62%, amortisatsioon 14,70%, toetused 8,24% ja muud tegevuskulud 5,06%. Eelneva aastaga võrreldes kasvas tegevuskulude struktuuris antud toetuste (+4,61%) ja amortisatsiooni (+2,38%) osatähtsus ning vähenes antud tööjõukulu (-3,73%), majandamiskulude (-2,18%) ja muude tegevuskulude (-1,08%) osatähtsus.

2015. aastal ületasid tegevuskulud tegevustulusid 3,38% võrra (aastatel 2012-2014 olid tegevuskulud tegevustuludest väiksemad).

0,00

10 000,00

20 000,00

30 000,00

40 000,00

50 000,00

60 000,00

Maksutulud Tulud kaupade jateenuste müügist

Saadud toetused

2010 17 587,42 37 410,17 20 173,17

2011 18 119,83 38 798,28 15 990,33

2012 19 125,15 41 793,04 22 372,60

2013 21 049,73 44 142,58 21 068,24

2014 22 252,20 47 265,43 20 007,17

2015 23 901,15 51 107,94 22 916,58

tuh

and

etes

eu

rod

es

Konsolideerimisgrupi tulud


Joonis 6. Konsolideerimisgrupi tegevustulud ja -kulud tuhandetes eurodes 2008–2015.

Konsolideerimisgrupi rentaabluse näitajad

Rentaabluse suhtarvud näitavad konsolideerimisgrupi varade kasutamise efektiivsust ja grupi majandusliku tegevuse korralduse tõhusust. Mida kõrgemad on rentaablusnäitajad, seda parem. Rentaabluse üldnäitaja on tulemi ja ressursside suhe.

Pärnu linna konsolideerimisgrupi rentaabluse näitajad olid 2015. aastal negatiivsed ning grupp teenis tegevuskahjumit.

Käiberentaablus 2015. aastal oli -0,039, mis tähendab, et iga müügikäibe euro tõi grupile 0,039 eurot kahjumit (joonis 7, tabel 2).

Konsolideerimisgrupi varade rentaablus oli 2015. aastal -0,015. Konsolideerimisgrupi iga investeeritud euro grupi varadesse tõi 2015. aastal kahjumit 0,015 eurot.

Netovara rentaablus (ROE) näitab raha paigutamise otstarbekust ning netovara ja puhaskasumi siduvust. Pärnu linna konsolideerimisgrupil on netovara rentaablus -0,021 ehk -2,1%.

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Tegevustulud 80 843 71 007 75 618 73 428 83 775 87 989 90 324 98 708

Tegevuskulud 85 015 79 873 79 742 73 788 78 650 82 654 87 053 102 040

Tulem -5 212 -9 515 -4 124 -360 5 125 5 335 3 271 -3 332

-20 000

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

Konsolideerimisgrupi tegevustulem


Joonis 7. Konsolideerimisgrupi rentaabluse näitajad 2007–2015

Käibe puhasrentaablus = puhastulu/tegevustulud

Varade rentaablus = puhastulu/koguvarad

Netovara rentaablus = puhastulu/netovara

Tabel 2. Rentaabluse näitajad 2007–2015

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Käibe puhasrentaablus 0,15 -0,06 -0,13 -0,06 -0,019 0,051 0,050 0,029 -0,039

Varade rentaablus (ROA)

0,07 -0,03 -0,04 -0,02 -0,006 0,018 0,019 0,011 -0,015

Netovara rentaablus 0,09 -0,03 -0,06 -0,03 -0,009 0,025 0,025 0,014 -0,021

Finantsdistsipliini tagamine Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega on Pärnu linnale kehtestatud kaks finantsdistsipliini tagamise meedet: a) põhitegevuse tulemi väärtus aasta lõpu seisuga ei tohi olla negatiivne - Pärnu linna põhitegevuse tulemi väärtus aasta lõpu seisuga oli 5 970,78 tuhat eurot; b) netovõlakoormus (kohustuste ja likviidsete varade vahe) aasta lõpu seisuga ei tohi ületada 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormus oli aasta lõpu seisuga 18 101,70 tuhat eurot, mis on 38,8% põhitegevuse tuludest (46 679,24 tuhat eurot) ning see ei ületa seatud piirmäära. 2014.a oli näitaja 50,3%.

-0,15

-0,1

-0,05

0

0,05

0,1

0,15

0,2

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Konsolideerimisgrupi rentaabluse näitajad

Käibe puhasrentaablus

Varade rentaablus (ROA)

Netovara rentaablus


Laenukoormuse arvutamiseks on põhitegevuse tulusid ja kulusid korrigeeritud sisendkäibemaksu ja arvestatud käibemaksu summadega. Eelarve täitmise puhul on käibemaksu summad arvestatud tuludena ja kuludena. Põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus arvestatakse siin konsolideerimata finantsnäitajate ehk ainult Pärnu linna finantsnäitajate põhjal. Lubatud piirmääradeni jõudmiseks võttis Pärnu Linnavolikogu 2011.aastal vastu Pärnu linna eelarvestrateegia, mida igal aastal korrigeeritakse. Eelarvestrateegia eesmärgiks oli kujundada Pärnu linna finantseerimispoliitika nii, et linna laenukoormus väheneks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud määrani aastal 2013 ja samal ajal oleks tagatud arvete, maksude, intresside ja muude kohustuste tähtaegne tasumine. 2013.-2015. aasta tulemuste põhjal võib öelda, et eelarvestrateegia eesmärk saavutati 2013. aastal ning 2014. ja 2015. aastal on hoitud netovõlakoormus lubatud piirmäärast allpool.


3. Ülevaade Eesti majanduskeskkonnast (sh Pärnu positsioon riigis) 2015. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 20,50 miljardit eurot. Pärnu SKP moodustab sellest ca 4%. 2015. aastat iseloomustab Eesti majandust aeglane kuid pidev tõus. Kokku kasvas Eesti SKP 2015. aastal 1,10% (2014. aastal 2,10%).

2015. aastal mõjutas majandust enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu

kahandasid oluliselt veel ehitus ning töötlev tööstus. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid ja

ehituse lisandväärtus kahanes eelkõige rajatiste ehitamise ning hoonete remondi vähenemise tõttu.

Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes peamiselt nõrga välisnõudluse

tõttu.

Oma panuse SKP kasvu andis põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse

suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning

kaubandus. Kaubanduse kasvu toetas jaekaubanduse stabiilne suurenemine.

Eestile omased majandustrendid iseloomustavad ka Pärnu ettevõtete struktuuri jälgides (joonised 8

ja 9). Ehitussektori nõrgenemine on tuntav ka Pärnus, ettevõtete ja töötajate arvud on viimase 5

aasta jooksul oluliselt langenud. Elavnenud on kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Pärnu linnale

iseloomulikult on suurenenud kinnisvaraalane tegevus. Selle taga võib näha külaliskorterite (üürituru)

elavnemist. Samas on kasvamas töötleva tööstuse sektor, kuna linn on investeerinud infrastruktuuri

ülesehitusse, mis toetab uute investeeringute liikumist tootmisse. Pärnust on saanud maakonna

majanduse vedur, siia on koondunud 68% Pärnumaa kõigist töökohtadest.

Joonis 8. Pärnu linna ettevõtete arv tegevusvaldkondade lõikes seisuga 31.12.2010 ja 31.12.2015

0 100 200 300 400 500 600

Hulgi- ja jaekaubandus

Kinnisvaraalane tegevus

Ehitus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Töötlev tööstus

Muud teenindavad tegevused

Veondus ja laondus

Haldus- ja abitegevus

Majutus ja toitlustus

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Põllumajandus, metsamajandus ja…

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Info ja side

Finants- ja kindlustustegevus

Ettevõtete arv tegevusvaldkondade lõikes

31.12.2015

31.12.2010


Joonis 9. Pärnu linna ettevõtete töötajate arv tegevusvaldkondade lõikes seisuga 31.12.2010 ja 31.12.2015

Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli Eestis aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi

osatähtsus SKP-s oli 4%, mis oli aastavõrdluses viimase nelja aasta parim näitaja. Pärnus ületab importivate ettevõtete arv eksportijad (joonis 10), ent positiivseks võib lugeda asjaolu, et eksportivate ettevõtete arv on pidevas kasvutrendis ning eksporditava kaubavoo väärtus ületab imporditava kaubavoo väärtust (joonis 11).

Joonis 10. Eksportivate ja importivate ettevõtete arv Pärnus aastatel 2011 ja 2015

0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000

Töötlev tööstus

Majutus ja toitlustus

Hulgi- ja jaekaubandus

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Ehitus

Kinnisvaraalane tegevus

Muud teenindavad tegevused

Veondus ja laondus

Haldus- ja abitegevus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Põllumajandus, metsamajandus ja kalandus

Haridus

Info ja side

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus

Finants- ja kindlustustegevus

Mäetööstus

Töötajate arv ettevõtete tegevusvaldkondade lõikes

31.12.2015

31.12.2010

345 340 366377 376

477536

603653 678

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2011 2012 2013 2014 2015

Eksportivate ja importivate ettevõtete arv

eksport improt


Joonis 11. Pärnu ettevõtete eskpordi- ja impordimahud aastatel 2011 ja 2015 Pärnu linnas tegutsevate ettevõtete töötajate arv vähenes 2015.a 3,6%. Samas maksumaksjate arv suurenes. Keskmine maksumaksjate arv oli 2015. aastal 17 201 inimest. Hoolimata elanike vähenemisest on näitaja viimastel aastatel suurenenud. Keskmine brutokuupalk 2015. aastal oli 901 eurot (2014. aastal 849 eurot). Eesti keskmisest moodustas see 84,60% . Palkade erinevus võrreldes Eesti keskmisega suureneb, kuna Pärnu keskmise palga taset mõjutab suur töötajate osakaal teenindus- ja majutusasutuste sektoris, kus keskmised palgad on madalamad. Töökohtade arvu kasv töötlevas tööstuses aitab tulevikus tõsta Pärnus keskmist töötasu taset Eesti kontekstis. Maksu- ja Tolliameti andmetel lisandus Pärnusse juurde ligi 900 töökohta. Tööhõive osas on Pärnu linnas olnud varasemalt olukord parem kui Eestis keskmiselt, ent 2015.a statistika kohaselt oli Pärnus töötuse määr tõusnud pea 9%-ni (Eesti keskmine 6,2%), ent registreeritud töötute osakaal on siiski vaid 2,3%. Sellises situatsioonis peame rääkima pigem tööjõu puudusest. Kõrvutades tööhõive ja keskmise palga numbreid, on selge, et linna majandusstruktuuri kujundamisel peab püüdlema kõrgemapalgaliste töökohtade loomise poole. 32,2 km2 pindalaga Pärnus elas 31.12.2015 Rahvastikuregistri andmetel 40 914 inimest. Üldine suund on elanike arvu vähenemise poole, kuigi kuude lõikes esineb positiivse rändesaldo tõttu ka linna rahvaarvu suurenemist. 2014. aastal pidurdus ränne oluliselt ning 2015. a kaotati rände tõttu 141 inimest ehk 0,34% elanikkonnast. Väiksemaks muutuvad just laste ja tööealiste elanike grupid (joonis 12). Ülalpeetavate määr on tõusnud 60,3%-ni (so ca 40% elanikest peab üleval pidama 60% elanikke). Elanikkonna arvu püsimine ja kasv on need võtmetähtsusega eesmärgid, millele keskendub linnavalitsus arengukavas tegevuste planeerimisel. Kui vaadelda Pärnut koos lähivaldadega (nö eeslinnaga), on rahvastiku vanusstruktuur tasakaalus ning linnastut iseloomustab elujõuline rahvastik (ülalpeetavate määr ca 55%).

0 100 000 000 200 000 000 300 000 000 400 000 000

2011

2012

2013

2014

2015

2011 2012 2013 2014 2015

improt 349 201 064 384 918 600 366 791 219 303 161 930 270 760 181

eksport 363 268 550 394 428 950 370 699 741 351 296 468 343 018 384

Ekspordi- ja impordimahud


Joonis 12. Pärnu elanike soolis- vanuseline jaotus seisuga 31.12.2015

-2000 -1500 -1000 -500 0 500 1000 1500 2000

0-4

´5-9

´10-14

15-19

20-24

25-29

30-34

35-39

40-44

45-49

50-54

55-59

60-64

65-69

70-74

75-79

80-84

85+

Rahvastiku soolis-vanuseline jaotus

Naised Mehed


4. Ülevaade Pärnu linna arengukava täitmisest Aastal 2011. kehtestati Pärnu linna arengukava aastani 2025, milles on seatud järgmine Pärnu linna visioon:

Pärnu on atraktiivne elamuskuurort Läänemere ääres, kõrge elukvaliteediga ja turvaline linn elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks.

Pärnu linna tulevikupildi kujundamisel on keskseteks võtmesõnadeks „elamuskuurort“ ja „kõrgema sissetulekuga töökohad“. Nende tarvis töötatakse neljas arengusuunas, milles igale on seatud strateegilised eesmärgid, tegevussuunad ja mõõdikud. Kõikide arengusuundade peale kokku viidi 2015. aastal tegevusi ellu 11,35 miljoni euro eest. Linnaeelarve osa oli selles 6,11 miljonit. Planeeritud oli tegevuste elluviimiseks 13,96 miljonit eurot, linnaeelarvest 6,99 miljonit eurot. Teostatud tegevused moodustavad 81% planeeritud maksumusest. Tabel 3. Arengukavas planeeritud ja teostatud tegevuste maksumused 2015. aastal

Arengusuund Planeeritud 2015.a

kogueelarve (milj €)

Planeeritud 2015.a

linnaeelarvest (milj €)

Teostatud tegevuste

kogumaksumus (milj €)

Teostatud tegevuste maksumus

linnaeelarvest (milj €)

E 1 - ELAME PÄRNUS

3 079,52 1 800,17 2 873,86 1 930,87

7% võrra realiseerus tegevusi rahaliselt vähem (samas LE-st kasutati raha planeeritust 7% rohkem)

E 2 - ÕPIME PÄRNUS

9 365,92 4 740,47 8 259,61 3 958,95

12% võrra realiseerus tegevusi rahaliselt vähem (LE-st kasutati raha planeeritust 17% vähem)

E 1 – TÖÖTAME PÄRNUS

1 096,47 230,44 485,46 172,47

56% võrra realiseerus tegevusi rahaliselt vähem (samas LE-st kasutati raha planeeritust 25% vähem)

E 1 - PUHKAME PÄRNUS

420,26 221,46 238,29 238,29

43% võrra realiseerus tegevusi rahaliselt vähem (samas LE-st kasutati raha planeeritust 8% rohkem)

KOKKU 13 962,17 6 992,54 11 857,22 6 300,58

Alljärgnevalt on esitatud arengukava täitmine vastavalt neljale arengusuunale.


Arengusuund: E 1 - ELAME PÄRNUS

st Pärnu on atraktiivne elukeskkond, mis tagab elanike arvu suurenemise, kõrge sündimuse ning positiivse rändesaldo 2015. aastal töötati järgnevate tegevussuundadega ning viidi ellu või planeeriti järgmisi tegevusi: 1) Linnakeskkonna kvaliteeti hoitakse ja parandatakse.

Nr Tegevus/Projekt

Arengukavas planeeritud Realiseerunud

Märkused tegevuse kohta

(teostatud, ei ole teostunud, lükkus edasi, kustutati tegevuskavast)

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.1.1.1

Jaansoni raja pikendamine kesklinna sillast Siimu silla suunal: Suur-Jõekalda 1 puhkeala arendamine 5,00 5,00 0,0 0,0

Pärnu jõe vasakkalda kallasraja ehitamine toimub EL toel ning kuna toetusmeetme rakendamine viibis, ei alustatud ka objektide projekteerimisega enne 2016.a

1.1.1.2

Rahvusvaheline arenguseminar, osaüldplaneeringu koostamine ja avalik kujundusvõistlus Kesklinna kasutusvõimaluste parandamiseks ja ümberkujundamiseks 10,00 10,00 10,00 10,00

Osaüldplaneeringu tegemine pole realiseerunud, kuna linna Üldplaneeringu tegemine on veel pooleli. Planeeritud rahasumma eest teostati “Kesklinna planeeritavate kõrghoonete sotsiaalsete mõjude hindamine ja arhitektuurse osa analüüs”

1.1.1.2.1

Kesklinna liikluse ja parkimise analüüs ning terviklik lahendamine osaüldplaneeringu raames 3,00 3,00 8,00 8,00

Hoolimata osaüldplaneeringu teostamise protsessi viibimisest, telliti kogu linna kergliiklusvõrgustikku analüüsiv töö (Stratum „Pärnu linna jalgrattateed“) maksumusega 8000€

1.1.1.9.

Ranna-ala struktuurplaani koostamine 10,00 10,00 5,40 5,40

2015.a tegevus ei teostunud, ent mobiilpositisoneerimise andmete põhjal (maksumus 4800€) viidi läbi 2014.a ja 2015.a suvekülaliste analüüs (maksumus 600€) ning planeeriti 2016.aastaks analüüsile tuginedes struktuurplaani koostamine, rannaala


laiendamine, sonni täitmine.

1.1.1.9.1

Ranna piirkonna liikluse ja parkimise analüüs ja terviklik lahendamise osaüldplaneeringu raames 3,00 3,00 0,0 0,0

Vt p 1.1.1.2.1 kergliiklusvõrgustikku analüüsiv töö (Stratum „Pärnu linna jalgrattateed“) maksumusega

1.1.1.11 Ranna inventari uuendamine 10,00 10,00 11,00 11,00

Tavapärane inventari uuendamine.

1.1.1.15

Estonial hukkunute mälestusmärgi korrastamine 2,50 2,50 0,0 0,0

2014. a teostati suuremad korrastustööd, nüüd tavapärane hooldus

1.1.1.17

Uute pargialade arendamine ja rajamine (sh koerte jalutusväljaku loomine) 7,70 7,70 0,0 0,0

Uusi pargialasid ei rajatud, eelarvelised vahendid kulusid olemasolevate parkide korrashoiuks

1.1.1.18 Steineri aia rekonstrueerimine 133,00 19,95 0,00 0,00

Aed anti Maarja-Magdaleena Gildi kasutusse, kellele paraku ei õnnestunud EU rahastuse saamine ning park jäi kasutusest välja, kuni leiame idee, mis seda linnaruumi osa tõesti suudab elama panna.

1.1.1.19

Laste- ja koguperemänguväljakute rajamine/rekonstrueerimine 20,00 20,00 57,58 57,58

Mänguväljaku rajamine Roheline 73

1.1.1.20

Linna kraavide ja sonnide korrastamine/puhastamine 6,39 6,39 0,00 0,00 Ei teostatud

1.1.1.21

Jäätmete taaskasutamise suurendamine (biolagunevate jäätmete käitlemisvõimaluste väljaselgitamine; pakendijäätmete kogumispunktide infotahvlite paigaldamine) 4,00 1,00 0,00 0,00

Tegevus lükkus 2016. aastasse

1.1.1.21.1

Jäätmete keskkonnaohutu käitlemine (ohtlike jäätmete kogumine; kogumisringide korraldamine; konteinerite soetamine) 71,20 35,60 14,99 4,15

Keskkonnainvesteeringute keskuse toel kogumisringid.

1.1.1.22

Linnale kuuluvate kasutuskõlbmatute hoonete lammutamine 50,00 25,00 16,96 1,70

Loode-Pärnus asuva Rehepapi juhtimiskeskuse lammutamine

1.1.1.23 Heakorratalgute korraldamine 1,00 1,00 1,00 1,00

Pilli pargis, Papiniidu silla juures Jaansoni rajal, rannaniitudel ja muuli juures

1.1.1.24

Keskkonnateadlikkuse tõstmine (jäätmealase info 9,50 4,75 0,00 0,00

Tegevus lükkus 2016. aastasse


teavitusstrateegia koostamine; keskkonnanõuete infomaterjali koostamine; heakorra veebilehe koostamine)

KOKKU 346,29 164,89 124,93 98,83

2015.a koostati Kesklinna planeeritavate kõrghoonete sotsiaalsete mõjude hindamine ja

arhitektuurse osa analüüs. Analüüsi järgselt koostati Üldplaneeringule uued muinsuskaitsetingimused ja edastati need Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. 2016.a esimeseks

pooleks oleme jõudnud Üldplaneeringuga sinnamaani, et Muinsuskaitseamet ei ole kooskõlastanud linnavalitsuse poolt koostatud muinsuskaitse eritingimusi ja linnavalitsus on valmis oma õiguste

kaitseks kohtu poole pöörduma.

Reisijate peatumiseks Pärnusse rajatava Rail-Baltic raudteejaama tarbeks alustati 2014.a

detailplaneeringu koostamist. Detailplaneeringu menetluses on 2016.a kevadeks läbitud kolm eskiisi avalikustamist. Planeeringuala hõlmab ka Pärnu jõe äärset ala, kuhu on plaanis rajada hotellid ja

ärikeskus.

Linnaehituslikult oli väga oluline Riia mnt 27 // Suur-Posti tn 1 kinnistu detailplaneeringu

kehtestamine. Planeeringu eesmärgiks on endise tööstusala ümberkujundamine elamupiirkonnaks ja rajada sinna uued korterelamud. Koostöös Maa-ametiga planeeriti uusi elamualasid Loode-

Pärnusse ja Ehitajate tee äärde.

Pärnu Haigla arengu tarbeks kehtestati Ristiku 1 detailplaneering.

2) Loodusväärtuste säilimine ning võimalus avalikuks kasutamiseks on tagatud.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.1.2.2

Pärnu jõe hoolduskava koostamine ja elluviimine (Pärnu linna piires) 42,60 6,39 0,00 0,00

Ei peetud vajalikuks ning tegevus võeti arengukavast välja.

1.1.2.5

Rannaniitude arendamine ja atraktiivseks muutmine - projekt Linnalehmad 5,39 0,85 172,62 12,45

Karjatamise teel hooldati 170ha rannaniite, ca 30ha purustati täiendavalt üle. Valmis laudtee. Paigaldati jalgrattahoidjad.

1.1.2.5

Linnaloodusesse infoviitade paigaldamine, tähtsate loodusobjektide tähistamine (linnakeskkonna kasutamise soodustamiseks) 3,19 3,19 0,00 0,00

Linnalehmade projekti raames paigaldati laudtee juurde infotahvlid. (Eelarve projekti realt)

1.1.2.6 Kaitsealuste alleede hoolduskava elluviimine 16,00 8,00 20,35 2,03 Vanapargi allee hooldus

KOKKU 67,18 18,43 192,97 14,48

3) Muinsuskaitse all olevate objektide säilimine on kindlustatud.

Nr Tegevus/Projekt Arengukavas planeeritud Realiseerunud



2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st


1.1.3.1 Väärtuslike hoonete restaureerimistoetus 10,00 10,00 10,00 10,00

1.1.3.6 Kalmistute aedade rekonstrueerimine 30,00 30,00 18,44 18,44

KOKKU 40,00 40,00 28,44 28,44

E.1.2. Pärnus on mitmekesine kultuurielu - kultuuriruum on loojate, kultuurikorraldajate, elanike ja külastajate jaoks atraktiivne. 1) Toimub kultuuripärandi säilitamine ja kultuuritraditsioonide arendamine.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.2.1.1.1 Pärnu Jääfestival 17,80 17,80 0,5* 0,5

* LV toetus ei moodustanud kogu projekti eelarvet. Toetati Jääfestivali kalapäeva

1.2.1.1.2

Rahvusvaheline Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia 20,00 20,00 20,00* 20,00

* LV toetus ei moodustanud kogu projekti eelarvet.

1.2.1.1.3 Pärnu Hansapäevad 19,00 19,00 19,00* 19,00


1.2.1.1.4 Watergate (sh suve avamine) 19,00 19,00 19,00* 19,00


1.2.1.1.5 Grillfest 5,00 5,00 5,00* 5,00


1.2.1.1.6

Promfest ja K. Taevi nim. rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss 19,00 19,00 19,00* 19,00


1.2.1.1.7

R.Valgre nimeline rahvusvaheline pop-ja jazzlauljate konkurss PÄRNU BALLAAD 8,00 8,00 0,00 0,00

2015. a oli konkursi ettevalmistav aasta (sündmus toimub üle aasta), ent erinevate asjaolude kokkulangemisel jäi sündmus ära

1.2.1.1.8

Pärnu rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival 5,00 5,00 5,00* 5,00


1.2.1.1.9

ORC Avamerepurjetamise Euroopa meistrivõistlused 5,00 5,00 5,00* 5,00


1.2.1.1.11

Pärnus toimuvate Rannajalgpalli EMi ja MMi karikavõistluste toetamine 3,00 3,00 3,00* 3,00


1.2.1.2 Kultuuriprojektide toetamine 138,00 138,00 138,53 138,53


1.2.1.3 Kultuuriürituste korraldamine(sh kultuurisündmuste reklaam) 60,00 60,00 51,21 51,21

1.2.1.4

Kultuurisündmuste osaline toetamine: 2015 Pärnumaa laulu-ja tantsupidu Pärnu linnas, 2016 ettevalmistus noorte üldlaulu-ja -tantsupeoks, 2017 noorte üldlaulu-ja -tantsupeol osalemine 30,00 30,00 28,34 28,34

Toimus Pärnumaa laulupidu „Imede aias“

1.2.1.5 Kultuuritegijate tunnustamine (kultuuripreemiad) 8,50 8,50 6,30 6,30

1.2.1.7

Loovisikute residentuuriprogrammide väljaarendamise toetamine 1,00 1,00 0,00 0,00

2015. a ei laekunud programmi taotlusi (kuigi 2014.a oli menukas)

1.2.1.8

SA Teater Endla tegevuse toetamine (sh Endla noortestuudio, jazzklubi, Gulliveri teatrimäng, näitlejate tunnustamine) 8,00 8,00 8,00 8,00

KOKKU 366,30 366,30 327,88 327,88

2) Linna kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlik areng on tagatud ja toimub vastavuses elanike ja külastajate ootustele.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st 2015kulu kokku

sh 2015 LE-st

1.2.2.1

Kultuuriühingute ja kultuurikeskuste tegevuste toetamine 116,00 116,00 127,50 127,50

KOKKU 116,00 116,00 127,50 127,50

E.1.3. Pärnu on paljude spordi- ja liikumisharrastuste võimalustega ja tervist väärtustav linnakeskkond. 1) Pärnu linn on kaetud kergliiklusteede võrgustikuga ja ühendatud ühtseks tervikuks maakonda viivate kergliiklusteedega.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.3.1.1

Tervikliku kergliiklusteede võrgustiku rajamine, sh olemasolevate teede tähistamine; avalike rattahoiukohtade loomine 38,35 38,35 23,50 23,50

1.3.1.1.4

Tammiste tee kergliiklustee ühendamaks linna Sauga vallaga (Tammistega) 150,00 22,50 187,72 29,98

1.3.1.2

Kampaaniad säästvate liikumisviiside kasutamiseks (sh Rattad linna kampaania) 3,00 3,00 0,00 0,00

Kuna suured EU rahadega teostatavad investeeringud lükkusid edasi, siis planeeriti ka see tegevus


tulevikuaastatel, kui kergliiklusteede võrk on oluliselt täienenud ning ohutumaks muutunud

1.3.1.3 Jalgrattahoidjate paigaldamine Pärnu keskranda 40,00 6,00 1,00 1,00

Naisteranda paigaldati 2 hoidjat ning remonditi 1

KOKKU 231,35 69,85 212,22 54,48

2) On loodud mitmekesised treenimis- ja harjutusvõimalused erinevatel spordialadel

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.3.2.3

Erinevates linnaosades spordirajatiste arendamine ja rajamine 10,00 10,00 0,00 0,00

2015.a lisatud ettepanek nn puidust puuride rajamiseks, ent teostamine planeeriti 2018. aastasse

KOKKU 10,00 10,00 0,00 0,00

4) Regulaarselt korraldatakse ning toetakse tervisespordi üritusi.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.3.4.1 Spordiklubide ja -baaside toetamine 554,00 554,00 574,81 574,81

1.3.4.2 Sporditoetuste eraldamine 26,00 26,00 31,50 31,50

KOKKU 580,00 580,00 606,31 606,31

E.1.4. Pärnus on rakendunud terviklik tervise-edenduse süsteem ja tõhustatud haiguste ennetustegevus. 1) Tervise-edenduslik tegevus on kaardistatud ja toimub koordineeritult

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.4.1.1 Tervisenõukogu loomine 0,00 0,00 0,00 0,00

Loodi rahva tervise seisukohalt linnavalitsust nõustav ekspertgrupp, kes kollegiaalse organina toetab ka linnaarsti tervist edendavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel; I töökoosolek oli jaanuaris 2016


1.4.1.2

Aktiivne osalemine tervist edendavate linnade, lasteaedade ja koolide võrgustikes 0,20 0,20 0,20 0,20

Eesti Tervislike Linnade Liidu töös osalemine (Pärnu on liidu juhatuse liige ning maksab iga-aastaselt 200€ suurust liikmemaksu); kõik linna lasteaiad kuuluvad tervist-edendavate lasteaedade võrgustikku; koolidest on tiitli saanud vaid 2 kooli; võrgustiku laiendamise töö koolide osas jätkub

KOKKU 0,20 0,20 0,20 0,20

Arengukavasse ei planeeritud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni töös osalemist (liikmemaks 4,50 tuhat eurot 2015.a ). 2) Toimub elanike isiklike oskuste arendamine, terviseõpetus ja –kasvatus, noorte riskikäitumine on vähenenud.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.4.2.1

Tervisepäevade ja elanike tervisealaste koolituste korraldamine, terviseedenduslike projektide toetamine 6,00 6,00 6,00 6,00

1.4.2.2 Riskikäitumise uuring 7,00 7,00 0,00 0,00

Uuringu ettevalmistused 2015.a. läbiviimine lükkus 2016. aastaks.

1.4.2.4 Noorte tervisetadlikkuse uuring 7,00 7,00 0,00 0,00

Uuringu ettevalmistused 2015.a. läbiviimine lükkus 2016. aastaks.

KOKKU 20,00 20,00 6,00 6,00

3) On loodud võimalused tervislike valikute tegemiseks.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.4.3.1 Köögiinventari soetamine kooliköökidele 10,00 10,00 36,91 36,91

KOKKU 10,00 10,00 36,91 36,91

E.1.5. Pärnu linnas on tagatud iseseisev sotsiaalne toimetulek ja tõhus sotsiaalprobleemide ennetamine. 1) Erinevatele sihtgruppidele on tagatud vajalikud hoolekandeteenused optimaalse sotsiaalasutuste võrgu kaudu.




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st


1.5.1.1.1.4

Sotsiaalteenustest teavitamine (infovoldikud, kodulehekülg, e-materjalid) 0,20 0,20 0,18 0,18

2000 infovoldikut, kus kirjas osakonna kontaktid ja lühidalt toetuste-teenuste info; jagamiseks LV-s, piirkonnakontorites kui koostööpartneritele (MTÜ-d, riigiasutused, lepingupartnerid jt)

1.5.1.3

Tammiste hooldekodu majade remont ning sihtgrupi vajadustele vastavaks muutmine 0,00 0,00 73,86 72,86 Hoonete remont

1.5.1.6

Sotsaalosakonna füüsilise keskkonna muutmine kliendile ja töötajale sobilikuks 0,00 0,00 6,29 6,29

Sotsiaalosakonna automaatselt avanev turvauks

KOKKU 0,20 0,20 80,33 79,33

Lisaks suudeti teostada järgnevad eesmärki toetavad tegevused:

osakonna struktuuri korrastamine tegelikele tööülesannetele vastavaks: lastekaitsetöö ümberkorraldamine ja teenistuse loomine, eestkostespetsialisti ja eluasemeteenuste spetsialisti-sotsiaalkonsultandi ametikoha loomine;

uue teenusena tasuta juriidilise nõustamise võimaldamine vähekindlustatud isikutele;

sotsiaalprojektide vahenditest toetati Pärnu linna sotsiaalvaldkonna MTÜ-de ühisprojekti „Ühiskondliku mõju raportite koostamine“, mille tulemusel 11 Pärnus tegutsevat MTÜ-d sai teadmisi ja oskusi oma eesmärgid ja tegevused struktureeritult läbi mõelda ja valmis 11 mõjuraportit.

2) Sotsiaalvaldkonnas töötavad ja sihtgruppi kuuluvad inimesed on väärtustatud ning nende potentsiaal on toetatud.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.5.2.2

Valdkonna töötajate tunnustussüsteemi loomine (võimalused töönõustamise ja supervisiooni saamiseks, sotsiaaltöötajate tunnustussündmus) 5,00 5,00 3,99 3,99

Töötati välja tunnustuste määramise kord ja toimus esimene Pärnu linna sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustussündmus

KOKKU 5,00 5,00 3,99 3,99

3) Välja on arendatud kõiki riskirühmi ja nende peresid hõlmav tööhõivet stimuleerivate tugiteenuste võrk.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st


1.5.3.3.1

Munitsipaaleluruumide rajamine erinevatele abi vajavatele sihtgruppidele 0,00 0,00 31,80 31,80

Liiva 8D sotsiaalmaja renoveerimine – oluline investeering, ent kuna erinevad sihtgrupid on ühes hoones koos ning tugiteenuseid seal ei ole, siis ainuüksi sellest investeeringust eesmärgi saavutamiseks ei piisa.

KOKKU 0,00 0,00 31,80 31,80

E.1.6. Pärnu on toimiv logistiline transpordikeskus (integreeritud rahvusvahelisse transpordivõrku, transpordikorraldus on turvaline ja keskkonnasõbralik). 1) Teede ja tänavate võrgustik on korrastatud, valgustatud ja turvaline.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.6.1.1 Teede ja tänavate (sh kõnniteed) remont 450,00 11,90 801,53 231,47

1.6.1.2 Savi tn rekonstrueerimine Kirsi-Niidu lõigul 125,00 125,00 176,16 176,16

1.6.1.3 Pärlimõisa tee väljaehitamine lõigus Uus-Sauga-Rehepapi 450,00 67,50 13,74 13,74

Projektieerimine; osa Loode-Pärnu projektist;

1.6.1.8

Ülekäiguradade ohutumaks muutmine (valgustatud, hästi tähistatud) 24,00 24,00 24,00 24,00

1.6.1.8 Linnavalgustuse rajamine ja rekonstrueerimine 38,00 38,00 31,15 31,15

Kuuse ja Turba tn kõnnitee valgustus

1.6.1.9.1

Rannapargi valgustus Ringi tn-st Kuursaalini, Mere pst-st Estoniani 30,00 30,00 4,80 4,80 Jätkub 2016. aastal

1.6.1.9.2

Suur-Jõe tn valgustus (Kastani - Tammsaare tn lõik) 32,00 32,00 12,00 12,00

KOKKU 1149,00 328,40 1063,38 493,32

5) Pärnu linna ja lähiümbruse vahel toimib ühtne ja kaasajastatud transpordisüsteem (piletisüsteem, liinivõrk).

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.6.5.1 Avalik arhitektuurivõistlus uue bussijaama lahenduse leidmiseks 40,00 30,00 0,00 0,00

Valmistati ette arhitektuurivõistlus, 2016.a algul selgusid tulemused, välja makstud preemiafond 1800€ ulatuses; võidutöö ei ole


tasustatud, kuna võistluse tulemused vaidlustati.

KOKKU 40,00 30,00 0,00 0,00

E.1.7. Pärnu linna juhtimine on efektiivne ja toimub Pärnu Linnavalitsuse kui organisatsiooni arendamine. 1) Toimub pidev ja eesmärgipärane ametnike koolitamine, mille eesmärgiks on personali professionaalse taseme tõstmine.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.7.1.1 Töötajate pidev väärtustamine ja koolituste läbi arendamine 26,00 20,00 24,82 24,82

KOKKU 26,00 20,00 21,40 21,40

2) Linnavalitsuse tegevuse efektiivsus on suurenenud (paberivaba asjaajamine, ruumiandmete töötlemine, finantsjuhtimise arendamine).

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

1.7.2.1

Linnavalitsuse ja hallatavate asutuste avalike teenuste arendamine (e-keskkonnas) 32,00 12,00 9,60 0,00

RIA projekt „Amphora avaliku vaate arendus“

1.7.2.2 Linnakeskkonda puudutava GIS-süsteemi arendamine 40,00 8,00 0,00 0,00

Muudatused seoses ArcGISi kasutuselevõtuga on 2016.a

KOKKU 72,00 20,00 9,60 0,00

Arengukavas tegevust ei planeeritud, ent avanes võimalus teostada eesmärki toetav investeering:

Linnavalitsuse serveri soetamine, maksumus 2,73 tuhat €


Arengusuund E 2 - ÕPIME PÄRNUS

st Pärnu on teadmiste, oskuste ning loovuse linn. Pärnu linn on kvaliteetne ning mitmekesine õppekeskus. 2015. aastal töötati järgnevate tegevussuundadega ning viidi ellu või planeeriti järgmisi tegevusi: E.2.1. Pärnu on kaasaegse õppekeskkonnaga linn mitmekesiseks, kvaliteetseks ning elukestvaks õppeks. 1) Õppekeskkond haridusasutuses on turvaline, tervislik ja kaasaegsetele nõuetele vastav

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.1.1.1

Haridusasutuste vastavusse viimine tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetega 230,00 230,00 130,29 130,29

2.1.1.2 Koolivõrgu ümberkujundamine ja koolihoonete renoveerimine 200,00 200,00 348,97 348,97

2.1.1.2.1

Pärnu Koidula Gümnaasiumi ümberkujundamine riigigümnaasiumiks: renoveerimine, inventari soetamine 2961,01 0,00 4174,02 475,75

PLV LE-st kasutati 2014.a jääk

2.1.1.2.1.1

Pärnu Koidula Gümnaasiumi (riigigümnaasiumi) IKT lahenduste loomine 451,81 62,37 1419,59 1298,38

2.1.1.3 Lasteaedade renoveerimine 170,00 170,00 292,64 292,64

2.1.1.4 Raja tn-le uue lasteaia ehitamine 25,00 25,00 0,00 0,00

Planeeritud summa oli kavandatud projekteerimiseks, ent kuna EU meetme avamine viibis, alustati tegevusega 2016.a

2.1.1.5 Väike-Posti 8A hoone renoveerimine lastehoiu majaks 1500,00 225,00 17,00 17,00

2015.a teostati ainult projekteerimine, kuna EU meetme avamine viibis; tegevus teostatakse 2016.a II poolel ja 2017.a alguses

2.1.1.6 Lasteaedade IT-võrkude arendamine (arvutid) 5,00 5,00 0,00 0,00

2.1.1.7 Muusikakooli instrumentide (sh klaveripargi) uuendamine 18,00 18,00 45,34 23,48

2.1.1.9 Kunstikooli hoone renoveerimine ja hoovimaja väljaehitamine 0,00 0,00 4,68 4,68 Terrass ja piirdeaed

2.1.1.10 Õppevahendite ajakohastamine 15,00 15,00 14,46 14,46

Õppetööks vajalike muusikainstrumentide soetamine


(Toimetulekukool, Mai kool, Kunstide maja).

KOKKU 5575,82 950,37 6446,99 2605,65

2) Erinevate lasteaedade, koolitüüpide, õppekavade ning tugisüsteemide olemasolu aitab toetada mitmekesist ning kvaliteetset õpet.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.1.2.1

Varajase märkamise ja sekkumise ennetusprojektide ettevalmistamine ja elluviimine 0,50 0,50 54,33 7,47

Viidi ellu Huvikoolide Kaasamise ja Arengu Programm 2014 - 2015. Munitsipaalhuvikoolide juures HEV väikegrupid ja individuaalõpe (189 õpilast, 63 tundi nädalas, 18 huvikooli õpetajat). Riskinoorte kaasamine huvikoolide tavagruppidesse tugispetsialisitide toel, riskinoorte ja nende perede toetus ja nõustamine tugispetsialisitde poolt, supervisioonid huvikoolide õpetajatele, õppevahendid huvikoolidele HEV huvitegevuse läbiviimiseks, mobiilne huvikool (osales50 õpilast, juhendas 3 huvikooli õpetajat).

2.1.2.2

Haridusasutuste toetava personali koolitused (õpetaja-abid, tervishoiutöötajad, kokad, koristajad jne) 4,00 4,00 2,25 2,25

Korraldati koolitusi kõikidele sihtgruppidele lähtuvalt õppeaasta põhiülesannetest

KOKKU 4,50 4,50 56,58 9,72

3) Pärnu haridus- ja teadusasutustes töötavad väga head pedagoogid, tippteadlased ning õppejõud.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.1.3.2 Koolitused õppekavade ja metoodikate kaasajastamiseks 5,00 5,00 0,65 0,00

Avastusõppe metoodika koolitused, seminarid; uueneva õpikäsituse koolitused

2.1.3.3 Infotehnoloogia kasutamisoskuste arendamine 1,00 1,00 1,22 0,97

Pärnu linna digipöörde projekti elluviimine, projektijuhi töötasu


koolituste ja kogemusjagamiste kaudu

2.1.3.4

Noore õpetaja toetuse maksmine ühele kuni kolmele vastselt diplomeeritud õpetajale 1,00 1,00 0,00 0,00

Noore õpetaja toetamise protsess 2015.a. ei käivitunud. Tööd jätkatakse toetamise põhimõtete kokkuleppimise ja statuudi väljatöötamisega.

KOKKU 7,00 7,00 1,87 0,97

4) Täiskasvanute õpivõimalused üld-, kutse- ja kõrghariduses on laienenud. Erinevaid haridusasutusi hõlmav elukestev õpe, sh täiendus- ja ümberõpe, on saanud täiskasvanute seas tavapäraseks ning seda kasutatakse aktiivselt.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.1.4.1

Elukestva õppe võimaluste teavitamine Täiskasvanud Õppija Nädalal 0,20 0,20 0,20 0,20

Toimus traditsiooniline täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mida koordineerib ETKA Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Maakondlike tegevuste fookuses oli lapsevanemate teavitamine täiskasvanuõppe võimalustest, milleks kaasati enam haridusasutusi ja karjäärinõustajaid. Pärnumaa TÕN`i tunnustusüritusel 15 oktoobril tunnustas linnavalitsus koostöös Andras`ega parimat õppijat, koolitajat, õpitegu ning KOV omapoolse tunnustusmeenega.

KOKKU 0,20 0,20 0,20 0,20

5) Pärnu linnaruumi ning keskkonda kasutatakse õpikeskkonnana, tehakse koostööd linna erinevate kultuuriasutuste ja ettevõtetega.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st


2.1.5.1 Õpperadade loomine ja korrashoid Pärnu linnaruumis 10,00 10,00 0,00 0,00

Kuninga tänava põhikooli interaktiivsed õppekava toetavad õpperajad (omavahenditega)

KOKKU 10,00 10,00 0,00 0,00

E.2.2. Pärnus on linnaelanikele kättesaadav, kvaliteetne, lapse ja noore tasakaalustatud arengut toetav, kaasaegse õppekorralduse ja mitmekesiste valikuvõimalustega haridusasutuste võrk. 1)Rakendatud on isiksusekesksust, loovust ja ettevõtlikkust toetavad, õppija eripära ja õppija-õpetaja koostööd soosivad õppekavad ning õpitulemuste hindamissüsteemid.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.2.1.1

Pärnu haridusasutuste õppeprotsesside arendamise seire väljatöötamine ja rakendamine (tulemuskaart jmt) 5,00 5,00 0,00 0,00

Haridusasutuste õppeprotsesside arenguid seirati asutuste külastamise käigus, milleks täiendavaid rahalisi vahendeid ei kulunud. Tulemuskaardi ideest loobuti seoses uueneva õpikäsituse põhimõtete rakendamisega.

KOKKU 5,00 5,00 0,00 0,00

2) Formaalne ja mitteformaalne õpe on lõimunud ning see toimib õppekavade vastastikusel tunnustamise, õppijate nõustamise, karjääriplaneerimise ning koostöövõrgustike kaudu.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.2.2.1

Lapsevanemate koolituste korraldamine, koostöö laiendamine Eesti Lastevanemate Liiduga 0,50 0,50 0,50 0,50

Koolitus lasteaedade hoolekogude liikmetele (32 osalejat)

2.2.2.2

Pärnu linna haridussüsteemi koostöömudeli väljatöötamine ja rakendamine 0,50 0,50 0,72 0,72

Koostööpäevad ja seminarid linna ja maakonna ettevõtjatega ning linna kultuuriasutustega (muuseumid)

KOKKU 1,00 1,00 1,22 1,22

3) Keskhariduse omandamiseks on välja kujunenud optimaalne paindliku ja kaasaegse õppekorraldusega mitmekesiste valikuvõimalustega koolivõrk.


Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.2.3.1

Pärnu gümnaasiumide õppesuundade arendamine koostöös kohalike ettevõtete ja kõrgkoolidega 5,00 5,00 1,45 1,45

Ettevõtete külastused, koostööpäevad ja loengud kõrgkoolidega (TTÜ,TÜ)

KOKKU 5,00 5,00 1,45 1,45

4) Õppekavades on keskkonnaharidusel senisest suurem osakaal. Teadvustatakse säästlikku ja keskkonnasõbraliku eluviisi.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.2.4.1

Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse arendamine 0,50 0,50 0,48 0,48 Koopiamasina soetamine

KOKKU 0,50 0,50 0,48 0,48

5) Pärnu haridusasutused toimivad õppivate organisatsioonidena.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.2.5.1

Haridusuuringute läbiviimine (õpetaja ja koostöövõrgustike uuring) 5,00 5,00 3,50 3,50

Haridusuuringus osalesid kõik linna üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajad

KOKKU 5,00 5,00 3,50 3,50

6) Infokeskkond (sh kodulehekülg) on pidevalt uuenev. Pärnu hariduselu on kuvatud Eestis ja väljaspool.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.2.6.1 Haridusportaali väljaarendamine ja käigushoidmine 1,60 1,60 0,00 0,00

Haridusportaali väljaehitamisest loobuti, kuna avaliku teenistuse initsiatiivil on kavas uuendada kodulehte www.parnu.ee

KOKKU 1,60 1,60 0,00 0,00

7) Jätkatakse rahvusvahelist koostööd ja otsitakse võimalusi sõpruslinnadega. Võimalusel arendatakse vastastikuseid praktikavõimalusi eelisarendatavates majandussektorites.




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st


2.2.7.1 Haridusasutuste osalemine rahvusvahelistes projektides 10,00 10,00 8,57 4,39

Pärnu Vaasa õpilaste ja õpetajate koostööprojekt haridus- ja noortevaldkonnas, Nordplus Junior projekt

KOKKU 10,00 10,00 8,57 4,39

E.2.3. Pärnu kutse- ja kõrgkoolides õpetatavad erialad vastavad tööturu ja kohalikele vajadustele ning annavad tugeva panuse regionaalset majandust toetava innovatsioonisüsteemi arendamisse. 1) Kutse- ja kõrgkoolides on mitmekesistunud tehnika- ja tehnoloogiaalane haridus.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.3.1.2 Eesti Turismiuuringute Kompetentsikeskuse rajamine 10,00 10,00 6,00 6,00

Kompetentsikeskuselt saab arenguteenistus abi turismiandmestiku analüüsimisel ja tõlgendamisel. Aruandeaastal analüüsiti 2014.a ja 2015.a suvekülaliste andmeid (vt punk 1.1.1.9)

KOKKU 10,00 10,00 6,00 6,00

E.2.4. Pärnus on mitmekesine huviharidus, huvitegevus ja noorsootöö. Pärnu on tuntud koht tööalaseks ja vabahariduslikuks enesetäiendamiseks. Tegevussuunad: 1) Noortele suunatud huvihariduses, huvitegevuses ja muudes noorsootöö valdkondades on tagatud ja arendatud erinevad valikuvõimalused. Arendatud on noorte pärimuskultuuri.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.4.1.2 Huvikoolide pedagoogide koolitamine 5,00 5,00 7,48 2,91

EMP projekt HUKK-AP koolitused, õppevisiit, arenguseminar, kogemuspäev, osalejad huvikoolide pedagoogid ja teised spetsialistid. Koolitustegevustes osalejaid kokku 328

KOKKU 5,00 5,00 7,48 2,91

2) Huviharidust ja huvitegevust väärtustatakse kutsesuunitlustöö ja karjääriplaneerimise osana.




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st


2.4.2.1 Tehnika ja IT huviringide osatähtsuse suurendamine 10,00 10,00 0,00 0,00

KOKKU 10,00 10,00 0,00 0,00

E.2.5. Pärnus on head võimalused kultuurialaseks professionaalseks enesetäiendamiseks nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil. Tegevussuunad: 1) Arendatakse erinevate kunsti-, muusika-, teatri- ja teiste kursuste ning meistriklasside korraldamist Pärnus.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.5.1.1 Järvi dirigentide meistrikursus 3,00 3,00 0,00 0,00

Toetus arvestati Rahvusvahelise Pärnu Muusikafestivali toetusraha sisse (punkt 1.2.1.1.2)

2.5.1.2 Valdma pianistide kursus 2,80 2,80 3,00 3,00

2.5.1.3 Jelgava-Šiauliai-Pärnu kunstisümpoosium 2,50 2,50 2,63 2,63

2.5.1.4 Uued algatused 7,00 7,00 3,80 3,80

KOKKU 15,30 15,30 9,43 9,43

E.2.6. Pärnus on rahvusvaheliselt tunnustatud kõrge spordimeisterlikkuse tase. Tegevussuunad: 1) Pärnus on rahvusvahelistele nõuetele vastav staadion, sisehall ja ujula.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2.6.1.1

Staadioni projekteerimine ja renoveerimine aadressil Ranna pst 2 3700,00 3700,00 1715,56 1312,93

Riigihanke vaidlustamise tõttu lükkus investeering edasi, ent 2015.a algasid ehitustööd; investeeringud mahus ca 4,4milj € jäid 2016. aastasse

KOKKU 3700,00 3700,00 1715,56 1312,93


Arengusuund E 3 - TÖÖTAME PÄRNUS

st Pärnu on ettevõtlik linn

2014.aastal töötati järgnevate tegevussuundadega ning viidi ellu või planeeriti järgmisi tegevusi: E.3.1. Pärnu on parima investeerimiskeskkonnaga linn Eestis. 1) Kaasaegse tehnilise taristu, efektiivsete logistiliste lahenduste ja keskkonnasäästlike võimaluste väljatöötamine ning arendamine.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

3.1.1.1

Loode-Pärnu tööstuspiirkonna väljaarendamine (projekteerimine ja ehitamine) 1000,00 150,00 422,86 111,37

Loode-Pärnu projekti I etapi lõpetamine ning projekti II etapi projekteerimistööd. Ehitus lükkus PKT meetme avamise venimisega seoses 2016.aastasse

KOKKU 1000,00 150,00 422,86 111,37

2) Soodussüsteemide väljatöötamine ja rakendamine uutele.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

3.1.2.1

Kõrgemat lisandväärtust loovate suurinvesteeringute toomise soodustamine (töötajate koolitamine jne) 20,00 20,00 20,00 20,00 Toetus anti 11 taotlusele

3.1.2.2

Ekspordile suunatud ettevõtete toetamine, leidmaks uusi ja kindlustamaks olemasolevaid turge (ettevõtlustoetus) 15,00 15,00 15,00 15,00 Toetus anti 11 taotlusele

KOKKU 35,00 35,00 35,00 35,00

3) Pärnu ettevõtluskeskkonna maine ning ettevõtluskultuuri edendamine.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

3.1.3.1

Pärnu investeerimiskeskkonda tutvustava info kogumine ning kättesaadavaks tegemine (potentsiaalsetele investoritele /ettevõtjatele-trükised, paketid) 2,24 2,24 1,00 1,00 Trükis InvestInPärnu

3.1.3.2

Pärnu ettevõtluse kodulehekülje (investinparnu.com) arendamine ja turundamine 6,50 2,50 0,60 0,60 InvestInPärnu


3.1.3.3 Pärnu ettevõtlusnädala korraldamine 6,40 3,20 3,00 3,00

Ettevõtlusnädala korraldamine antud Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ülesandeks

3.1.3.4 Parimate ettevõtjate tunnustamine 5,00 5,00 5,00 0,00

Kulud kaeti avalike suhete teenistuse jooksvatest kuludest.

3.1.3.5 Ettevõtlikkuskonkursi "Ettevõtlik pärnakas" korraldamine 10,00 5,00 6,50 5,00

Lõpetati aasta algul Ettevõtliku Pärnaka IV hooaeg võitis Minifarm ja sügisel alustati V hooajaga.

3.1.3.6 Ettevõtlusaktiivsuse tõstmine (Garage48, Ajujaht, Ideelabor) 9,00 9,00 9,00 9,00

KOKKU 39,14 26,94 25,10 18,6

PEAKile maksti tegevustoetust kõigi eesmärkide saavutamiseks kokku 25 000 €. 4) Ärivisiitide organiseerimine sõprusmaakondadesse ja omavalitsustesse (Buskerud, Helsingborg, Vaasa jne).

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

3.1.4.1

Rahvusvaheliste ärikontaktide korraldamine (potentsiaalsete koostööpartnerite leidmine) ning ettevõtjate kaasamine linna delegatsioonidesse (välisreisidele) 3,00 3,00 1,00 1,00

lisaks rahastus PEAKi tegevustoetusest.

3.1.4.2

Rahvusvahelise koostöö arendamine läbi ettevõtluse tugistruktuuride osalemise rahvusvahelistes projektides ning ettevõtjate aktiivse osalemise propageerimine projektides 1,60 1,60 0,00 0,00

Tegevused rahastati PEAKi tegevustoetusest.

KOKKU 4,60 4,60 1,00 1,00

E.3.2. Pärnus on kõrget lisandväärtust loovad, ekspordipotentsiaali suurendavad ja elanike rahulolu tagavad, keskmisest kõrgema sissetulekuga töökohad.


1) Pärnu majandusarengule suunatud era-, haridus- ja avaliku sektori koostöö väljaarendamine

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

3.2.1.1

Toimiva koostöövõrgustiku soodustamine ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste ning avaliku sektori vahel 1,40 1,40 0,00 0,00

Tegevused rahastati PEAKi tegevustoetusest.

3.2.1.2

Ettevõtete vahelise koostöö soodustamine turgudel tegutsemiseks (ühisturundus, ekspertide kaasamine jne) 3,33 1,50 1,50 1,50

Koolitused. Lisarahastus PEAKi tegevustoetusest.

KOKKU 4,73 2,90 1,50 1,50

3) Innovatsiooni teadlikkuse suurendamine (toote ja tehnoloogia arengu toetamine)

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

3.2.4.2

Noortele suunatud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusvõimaluste tutvustamine ning innovatsioonivõimekuse kasvatamine 2,00 0,00 0,00 Tegevused teostas PEAK.

KOKKU 2,00 0,00 0,00 0,00

4)Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise loomemajanduse, ravi- ja sotsiaalteenuste ning tehnoloogia ettevõtete arengu tagamine Pärnus

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

3.2.5.1 Ettevõtlusinkubaatori loomine ja arendamine 11,00 11,00 0,00 0,00

2014.aastal käivitati Pärnumaa ettevõtlusinkubaatori pilootprojekt; 2015. a valmistati ette inkubaatori taotlust PKT meetmesse esitamiseks

KOKKU 11,00 11,00 0,00 0,00

Töötame Pärnus arengusuuna alt teostus 44% planeeritud tegevuste eelarvemahust, seda Loode-Pärnu tööstuspiirkonna projekti II etapi edasilükkumise tõttu. Ettevõtluse arendusalased tegevused teostati enamjaolt koostöös Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega.


Arengusuund E 4 - PUHKAME PÄRNUS

st Pärnu on Läänemere äärne atraktiivne puhkuse linn 2015. aastal töötati järgnevate tegevussuundadega ning viidi ellu või planeeriti järgmisi tegevusi: E.4.1. Pärnu on aastaringi toimiv rahvusvaheliselt tunnustatud, eripärane, mitmekülgset ja kvaliteetset turismiteenust pakkuv elamuskuurort Läänemere ääres. (Pärnus on osaluselamus; kultuurielamus; loodus- ja miljööelamus; maitseelamus). 1) Eristuval kontseptsioonil ning väärtustel põhinev aastaringi atraktiivse elamuskuurordi arendamine kolmele põlvkonnale.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

4.1.1.1 Konverentsiturismi arendamine 10,00 10,00 0,00 0,00

Ettevõtete huvi vähesuse tõttu jäi 2014.a Eesti Konverentsibüroo tegevusega liitumata (raha oli selleks planeeritud), 2015.a samuti huvi tõusu ei olnud

KOKKU 10,00 10,00 0,00 0,00

2) Aastaringset elamuskogemust pakkuvate külastusobjektide, puhkealade ja teenuste arendamine

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

4.1.2.2

Munamäe piirkonna atraktiivseks muutmine, pargiala rekonstrueerimine 15,00 15,00 0,00 0,00

Plaan oli esitada projekt „Linnaliste piirkondade jätkusuutliku arengu“ meetmesse, ent kuna projekte sai meetme võimalustest rohkem, osutus Munamäe projekt joonealuseks. Ilma EU kaasrahastuseta tööd plaani ei võeta.

4.1.2.8

Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse planetaariumi projektori soetamine 250,00 0,00 0,00 0,00

PKT meetme rahastuse viibimise tõttu 2015.a tegevust ei realiseeritud

KOKKU 265,00 15,00 0,00 0,00


3) Turismitoodete ja teeninduskultuuri kvaliteedi tunnustamine ja arendamine (koolitused, tunnustussüsteemid).

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

4.1.3.1

Turismiuuringute regulaarne korraldamine, spetsiifiliste sihtrühmade uuringute läbiviimine 10,00 10,00 7,66 7,66

4.1.3.2

Turismiasjaliste ümarlaudade, koolituste ja õpitubade korraldamine (koostöös SAPTiga) 2,00 2,00 1,5 1,5

Traditsiooniline on „Valmistume hooajaks“ ümarlaud, ent probleemide tõstatumisel on turismiettevõtjad alati valmis kokku saama. Kulud kaetakse jooksvate kulude realt.

4.1.3.3

Pärnu linnas tegutsevate ettevõtete teeninduskvaliteedi arendamine 10,00 10,00 0,00 0,00

Koolitus toimus Ettevõtlusnädala raames.

KOKKU 22,00 22,00 9,16 9,16

4) Linnasiseste jalutuskäigumarsruutide koostamine, viidasüsteemide täiustamine ja viitade korrastamine.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

4.1.4.1

Pärnu linna viidasüsteemi ning erinevate jalutusradade arendamine (sh Bastionite vööndi arendamine ja märgistamine, " Loomering", "Kesklinna ring") 3,10 3,10 3,00 3,00

KOKKU 3,10 3,10 3,00 3,00

5) Ühisturunduse ja mainekujunduse tõhus ja koordineeritud korraldamine.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

4.1.5.1

Sihtturgudepõhiste turunduürituste/tegevuse korraldamine ja arendamine (sh turundusprojekt) 17,00 17,00 17,00 17,00

4.1.5.2 Pärnut tutvustavad üritused siseturul (Eestis) 8,31 8,31 30,20 30,20

Uute tegevustena lisandusid Restoranide nädala, Kohvikute nädala korraldamine

4.1.5.3 Osalemine rahvusvahelistel turismimessidel 7,70 7,70 7,70 7,70


4.1.5.4

Tutvustusreiside korraldamine reisikorraldajatele, ajakirjanikele ja turismiprofessionaalidele 4,15 4,15 3,90 3,90

KOKKU 37,16 37,16 58,80 58,80

E.4.2. Pärnu on Läänemere tasandil arvestatav kultuurikeskus. 1) Olemasolevate kultuuritaristute parendamine ja uute rajamine.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

4.2.1.6 Läänemere kunstisadama rajamine 200,00 1,20 0,00 0,00

Projekt soovitakse finantseerimiseks esitada Piirkondade konkurentsivõime toetamise meetmesse, ent meetme viibimise tõttu tegevused ei realiseerunud. Algus positiivse stsenaariumi puhul 2017.a.

KOKKU 200,00 1,20 0,00 0,00

Arengukavas tegevust ei planeeritud, ent avanes võimalus teostada eesmärki toetav investeering:

Ürituste väljaku rajamine Lai 24/26 2) Kultuurialase koostöö arendamine sõpruslinnadega ja UBC kultuurikomisjoni töös osalemine.

Nr Tegevus/Projekt




2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

2015 kulu

kokku sh 2015

LE-st

4.2.2.1 Kultuurialane koostöö Pärnu sõpruslinnadega 8,00 8,00 0,00 0,00

KOKKU 8,00 8,00 0,00 0,00


5. Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse valitseva ja olulise mõju all olevatest äriühingutest, sihtasutustest ja mittetulundusühingutest

Estonia Spa Hotels AS

Pärnu linna 100% osalusega Estonia Spa Hotels AS on Pärnu linnas asuv hotell ja spaa, mis pakub klientidele majutusteenuste kõrval ennetava ja taastava iseloomuga raviteenuseid ning laia valikut heaoluteenuseid.

2015. aastal moodustas Estonia Spa Hotels AS müügitulu 5 416,10 tuhat eurot (2014. aastal 5 045,5 tuhat eurot). 2015. aastal külastas taaskäivitunud keskust 39 659 külastajat (2014. aastal 33 334). Külastajatest oli välismaalasi 41,40% ehk 16 423 (2014. aastal 16 857). Estonia Spa Hotels AS ärikasumiks kujunes -1 097,67 tuhat eurot (2014. aastal 0,33 tuhat eurot). Peamiseks kahjumi tekkepõhjuseks oli müügitulude langus tulenevalt renoveerimistöödest Valge-Rohelise kompleksi majades. Vastavalt äriplaanile ehitati selle kompleksi baasil uus spaahotell koos konverentsikeskusega. Tööjõukulud olid 2 545,51 tuhat eurot (2014. aastal 2 248,19 tuh eurot), kauba ja teenuste kulud 2 201,66 tuhat eurot (2014. aastal 1 897,41 tuhat eurot) ja mitmesugused muud tegevus- ja ärikulud 673,86 tuhat eurot (2014. aastal 361,10 tuhat eurot), muutus aastas vastavalt 13,22%, 16,04% ja 76,61%. Keskmine põhikohaga töötajate arv majandusaastal oli 192 töötajat (2014. aastal vastavalt 191). 2015. aastal investeeriti kokku 6 790,00 tuhat eurot (2014. aastal 3 020,00). 2014. aastal alustatud Tammsaare tn kompleksi (Estonia Resort Hotel & Spa) renoveerimisse investeeriti 2015. aastal 6 740,00 tuhat eurot. Sääse ja Pärna tänaval asuvasse raviteenuste kompleksi (Estonia Medical Spa & Hotel) investeeriti 20,00 tuhat eurot. Lisaks investeeriti kaubamärgi loomisesse, messiboksi soetamisse ja tarkvara arendusse 30,00 tuhat eurot. 2016. aasta on Estonia Spa Hotels AS jaoks ettevõtte ümberkorralduste ja renoveerimistega seotud perioodi 2014-2015 järel esimene täisaasta, kus ettevõtte mõlemad kompleksid tegutsevad täies mahus. Ettevõte ootab tänu 2015. aasta keskel avatud uuele spaakontseptsioonile 2016. aastaks korralikku käibekasvu (>50%) ning kasumlikkuse taastumist ja positiivset äritegevuse rahakäivet tasemel 1 300,00 tu

Documents

Pärnu linna 2015.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta ...pol.parnumaa.ee/content/editor/files/Pärnu linna 2015...Pärnu linna 2015.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne