3
PARONIZASAUN KARAU VAKA Karau Vaka hanesan tipu balada makfalek ka ruminate boot ne’ebé iha Timor Leste nia funsaun la’os de’it hanesan rekursu fornesedór proteina mak essensiál tebes ba ema nia moris, liliu ba komunidade sira iha área rurál dala barak sai mós fonte rezerva finanseira nian (tabungan hidup), rekursu prinsipál ida iha eventu kulturál sira (lia mate no lia moris nian) no rekursu serbisu nian hanesan ba fila rai ka halai natar. Labele nega mós katak ekipamentu agríkola moderna sira hanesan tratór boot no tratór liman mak namkari ona lemo-lemo iha área rurál sira, Karau Vaka nia valór mós nunka tuun, maibé iha tendénsia sa’e ba bei-beik. Kondisaun ne’e ita bele kumpriende, basá iha rai ne’e iha ona mudansa pola konsumu ema nian ne’ebé uluk kala haree liuba kuantidade hahán, ohin loron kala fó ona importánsia ba hahán sira ho valór di’ak hanesan na’an (proteina mak husi balada). Maibé realidade mós hatudu katak fornesimentu no asesibilidade ema tomak nian ba na’an seidauk iha garantia. Sistema kriasaun Karau Vaka nian iha Timor Leste maioria mak estensivu, katak karau sira husik independentemente buka rasik verdura ba sira nia-an no sulan bainhira iha ona anunsiu katak atu iha vasinasaun ka tempu atu halai natar ka ema hahuu kuda rai. Ne’e kondisaun ida mak kompletamente difísil atu na’in sira halo kontrolu ba kreximentu karau sira nian ho di’ak. Nune’e mós kriasaun Karau Vaka nian sei depende liuba área sira mak iha pastájen naturál (native pasture). Fig. 1. Prátika fo hán no hemu Karau iha Luhan

PARONIZASAUN KARAU VAKA2 · 2013-03-02 · 1. Karau Vaka mak atu habokur, hanesan Karau aman foin-sa’e ka ne’ebé boot ona, krekas maibé la moras, idade tinan 1,5 – 2 ho todan

  • Upload
    others

  • View
    10

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: PARONIZASAUN KARAU VAKA2 · 2013-03-02 · 1. Karau Vaka mak atu habokur, hanesan Karau aman foin-sa’e ka ne’ebé boot ona, krekas maibé la moras, idade tinan 1,5 – 2 ho todan

PARONIZASAUN KARAU VAKA

Karau Vaka hanesan tipu balada makfalek ka ruminate boot ne’ebé iha Timor Leste nia funsaun la’os de’it hanesan rekursu fornesedór proteina mak essensiál tebes ba ema nia moris, liliu ba komunidade sira iha área rurál dala barak sai mós fonte rezerva finanseira nian (tabungan hidup), rekursu prinsipál ida iha eventu kulturál sira (lia mate no lia moris nian) no rekursu serbisu nian hanesan ba fila rai ka halai natar. Labele nega mós katak ekipamentu agríkola moderna sira hanesan tratór boot no tratór liman mak namkari ona lemo-lemo iha área rurál sira, Karau Vaka nia valór mós nunka tuun, maibé iha tendénsia sa’e ba bei-beik.

Kondisaun ne’e ita bele kumpriende, basá iha rai ne’e iha ona mudansa pola konsumu ema nian ne’ebé uluk kala haree liuba kuantidade hahán, ohin loron kala fó ona importánsia ba hahán sira ho valór di’ak hanesan na’an (proteina mak husi balada). Maibé realidade mós hatudu katak fornesimentu no asesibilidade ema tomak nian ba na’an seidauk iha garantia.

Sistema kriasaun Karau Vaka nian iha Timor Leste maioria mak estensivu, katak karau sira husik independentemente buka rasik verdura ba sira nia-an no sulan bainhira iha ona anunsiu katak atu iha vasinasaun ka tempu atu halai natar ka ema hahuu kuda rai. Ne’e kondisaun ida mak kompletamente difísil atu na’in sira halo kontrolu ba kreximentu karau sira nian ho di’ak. Nune’e mós kriasaun Karau Vaka nian sei depende liuba área sira mak iha pastájen naturál (native pasture).

Fig.  1.  Prátika  fo  hán  no  hemu  Karau  iha  Luhan  

Page 2: PARONIZASAUN KARAU VAKA2 · 2013-03-02 · 1. Karau Vaka mak atu habokur, hanesan Karau aman foin-sa’e ka ne’ebé boot ona, krekas maibé la moras, idade tinan 1,5 – 2 ho todan

Tuir loloos área marjinalizadu (marginal land) iha knua sira iha área rurál ka sidade ninin sira mós hanesan potensia ida mak boot tebes ba dezenvolve forrájen prinsipál sira hanesan du’ut Liurai (Penisetu Purpureun cv King), no leguminoza sira hanesan Ai-kafé (Leucaena sp), Turi (Sesbania sp), Gamal (Gliricidia) no seluktan iha forma integradu ho ai-hán prinsipál sira (food crop) iha toos ida hodi bele fasilita kriasaun balada makfalek sira hanesan Karau Vaka ho intensvu, maske ho eskalaun ki’ik hanesan PARONIZASAUN ka habokur Karau-vaka ida ka rua kada uma-kain iha durasaun tempu fulan 4 – 6 ba kada períudu.

PARONIZSAUN hanesan atividade agríkola produtiva ida ho objetivu atu prepara karau sira mak bele fornese na’an ho kualidade di’ak iha sistema hakiak mak iha luhan laran de’it (feed lot). Prinsipiu báziku sistema hakiak ne’e hanesan uza potensia zenétika Karau Vaka sira nian atu boot no depozita bokur iha sira nia isin iha tempu fulan 4 – 6 nia laran.

PARONIZASAUN hanesan mós teknolojia adaptiva ida mak fásil atu banati tuir no bele optimaliza utilizasaun materiál lokál sira mak favorável. Despeza ka rekursu mak nesesita iha implementasaun hanesan :

1. Karau Vaka mak atu habokur, hanesan Karau aman foin-sa’e ka ne’ebé boot ona, krekas maibé la moras, idade tinan 1,5 – 2 ho todan Kg 150 – 200;

2. Hahán báziku mak verdura, hanesan du’ut no ai-tahan matak ho kuantidade 10% husi Karau nia todan. Ezemplu ba Karau Vaka ida ho todan Kg 200, presiza hahan 10 / 100 x 200 = Kg 20 ba loron ida;

3. Hahán aditiva (Konsentradu), hanesan hare-uut, akar, nuu-soos, no seluk tan. Minerál hanesan masin mos presiza tebe-tebes;

4. Bee hemu nian, tenke iha ba loron tomak, labele menus;

5. Vasina no ai-moruk (karik nesesita);

6. Luhan no ekipamentu sira hanesan hán no hemu fatin;

7. Materiál ba prepara hahán no bee, hanesan sabit ka katana, karoon plástiku, balde no seluk tan; no

8. Materiál ba hamoos luhan, hanesan ai-saar kesak, kanuru, garfu dada-fo’er nian no seluktan.

Fig.  2.  Modelu  Luhan  ho  Karau  nia                              Han-­‐fatin  halo  husi  ai  ka  au  

Fig.  3.  Modelu  Luhan  ho  Karau  nia                            Han-­‐fatin  halo  husi  ai  ka  au  

Page 3: PARONIZASAUN KARAU VAKA2 · 2013-03-02 · 1. Karau Vaka mak atu habokur, hanesan Karau aman foin-sa’e ka ne’ebé boot ona, krekas maibé la moras, idade tinan 1,5 – 2 ho todan

Fatin ba luhan PARONIZASAUN nian tenke iha distánsia metru 10 – 20 husi uma hela-fatin no bee-matan, nia medida hanesan, naruk metro 2 no luan metru 1,25 ba Karau ida. Rai luhan nia laran karik bele halo ho simenti no nia konstrusaun hali’is atu bee la nalihun no fásil atu hamoos. Luhan tenke hamoos loro-loron no fo’er sira bele halibur hodi halo kompos. Modelu Luhan PARONIZASAUN Karau Vaka nian hanesan iha figura 2 no 3.

Atividade PARONIZASAUN nian iha benefísiu ka vantájen dupla, mak hanesan ekonómika no ekolójika. Vantájen ekonómika bele direta hanesan rendimentu ka osan mak simu husi rezultahu fa’an Karau nian no indireta mak hanesan rendimentu ka osan mak simu husi fa’an produtu agríkola produtiva mak kauza husi utilizasaun adubu orgániku hanesan kompos. Vantájen ekolójika nian fali hanesan vejetasaun sira mak hanesan verdura ba Karau, bele sai barreira ba errosaun, bele mós sai filtru ba polutante sira nune’e bele reuzulta ambiente ne’ebé fresku no saudável liutan iha kondisaun panorámika ne’ebé estétika bele favorese negósiu ekoturizmu nian.

Aleinde vantájen rua iha leten, atividade PARONIZASAUN nian fo mós opurtunidade ba dezenvolve teknolojia alternativa enerjétika nian hanesan biogás, nune’e atividade negósiu ai-sunu nian bele elimina ka pelumenus redús atu bele fo garantia ba sustentabilidade ambiente florestál nian iha rai ne’e (Timor Leste). Karik iha kreatividade no rekursu lokál favorese, integrasaun atividade PARONIZASAUN nian bele haluan liutan hanesan ho akikultura, ortikultura, florikultura, no seluktan. Nune’e rendimentu (income) familiár mós automátikamente kala sei hetan multiplikasaun. Karik ne’e bele tau iha prátika, bein-estár ka moris di’ak la’os ona mehi furak ida iha rai doben murak ne’e. Kmanek no haku’ak ba sani-na’in hotu mak..... Gill.Quintão’11

Atu  hetan  Informasaun  detallada  konabá  PARONIZASAUN  no  Agrikultura  Integradu,  bele  konsulta  ho  Estensionista  mak  iha  ita-­boot  sira  nia  Suku