Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa Põltsamaa … · 2016. 9. 28. · 6 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade

Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1

möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Tellija: EA Reng AS Täitja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098)

Vastutav täitja: Tanel Esperk

Tartu 2013

2 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1

möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ



SISUKORD�

SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 4�

1.� PROJEKTI PIIRKONNA KIRJELDUS ............................................................. 5�

1.1� Asukoht ja lähiala maakasutus ..................................................................... 5�

1.2� Vesi ja pinnas (sh maardlad) ........................................................................ 8�

1.3� Looduskeskkonna ülevaade (sh kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad, roheline võrgustik ja metsloomade liikumine) ........................... 9�

1.3.1� Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid ................................................ 9�

1.3.2� Roheline võrgustik ja metsloomade liikumine ..................................... 11�

2.� KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................. 13�

2.1� Keskkonnamõju eelhinnangu alused ........................................................... 13�

3.� KAVANDATAVA TEGEVUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU OLULISE KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS JA SOOVITUSED NEGATIIVSETE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS .................................................. 14�

3.1� Eelhinnangu kontrolltabel........................................................................... 14�

3.2� Vesi ja pinnas (sh maardlad) ....................................................................... 21�

3.3� Müra ja vibratsioon .................................................................................... 21�

3.4� Õhukvaliteet ............................................................................................... 22�

3.5� Väärtuslikud maastikud ja kultuurimälestised ............................................. 22�

3.6� Roheline võrgustik ja loomade liikumine .................................................... 22�

3.7� Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid ...................................................... 24�

3.8� Natura 2000 alad ja elupaigatüübid ............................................................. 25�

3.8.1� Kavandatava tegevuse seos Natura-alade kaitse korraldamisega .......... 26�

3.8.2� Eskiisprojektiga hõlmatava ala mõjupiirkonda jäävate Natura-alade ja liikide kirjeldus ................................................................................................. 26�

3.8.3� Mõju hinnang Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ................................................................................................... 29�

3.9� Sotsiaalsed aspektid.................................................................................... 32�

KOKKUVÕTE ......................................................................................................... 33�

KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 35�

Lisa 1. Loodusobjektid

Lisa 2. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni seisukoht eelhinnangule



��Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMHEH) põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade eskiisprojektile. KMHEH tellijaks ja eskiisprojekti koostajaks on EA Reng AS. Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud tegevuste hulka, mille korral tuleb keskkonnamõju hindamine (KMH) algatada ilma selle vajadust põhjendamata. Küll aga kuulub kavandatav tegevus „infrastruktuuri ehitamine või kasutamine“ valdkonna alla, mille puhul tuleb vastavalt KeHJS § 6 lg 2 anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 3 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust. KeHJS § 5 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib:

� eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; � põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; � seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Käesoleva KMH eelhinnangu eesmärk ongi selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. Eelhinnang viiakse läbi vastavalt Euroopa Komisjoni 2005. a juhendile “Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend”, arvestades seejuures KeHJS § 6 lg 3 sätestatud kriteeriumeid. OÜ Alkranel poolt koostatavat tööd saavad Keskkonnaamet ja teised haldusorganid kasutada täiendava materjalina edaspidistes menetlusetappides. KMH eelhinnangu koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja keskkonnaspetsialist Tanel Esperk. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni seisukoht eelhinnangule on toodud lisas 2.



� ��

1.1 Asukoht ja lähiala maakasutus KMH eelhinnangu objektiks on riigimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa ja Tartu linnadevaheline ca 55,2 km pikkune lõik (km 126,9 – 182,1). Vaadeldav lõik (joonis 1.1) jääb Tartu ja Jõgeva maakonda, viie kohaliku omavalitsusüksuse (Ülenurme, Tähtvere, Laeva, Puurmani ja Põltsamaa vald) haldusalasse ning piirneb ca 2 km ulatuses Tartu linna haldusterritooriumiga. Suurematest asulatest läbib maantee Neanurme ja Kärevere külade keskuseid. Maantee lähistele jääb Puurmani alevik. Lisaks eelnevale on terve maanteelõigu ulatuses koondunud maantee äärde üksikuid majapidamisi. Seejuures hõredama asustusega piirkonnad jäävad Laeva ja Tähtvere valla territooriumitele.

Joonis 1.1. Käesolevas töös vaadeldav maanteelõik (sinine joon). Täpsemad kavandatavad 2+1 maanteelõigud on toodud lisas 1. Omavalitsusüksuse piir on tähistatud lilla joonega. Alus: Maa-amet, 2013. Ülenurme valla üldplaneeringu (2009) kohaselt on maantee äärde kavandatud tootmis- ja ärimaa krundid. Seejuures on maanteega piirnevad alad määratud kui teemaa-alad, kus ei tohi olla peale- ega mahasõite. Ühtlasi on üldplaneeringus arvestatud maanteelõigu 4-realiseks rajamisega. Olemasolev maantee piirneb Tartu linna haldusterritooriumiga. Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule (2005) on maanteega piirnev ala määratud samuti valdavalt äri- ja teenindusettevõtete maa-alaks, vähesel määral ka väikeelamu ning puhke- ja virgestusrajatiste maaks. Tähtvere valla üldplaneeringu (2006) kohaselt on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärsed alad valdavalt määratletud kui haljasalad (rohevõrgustiku tuumala), vähesel määral on esindatud ka äri- ja elamumaa ning äri- ja tootmismaa funktsioon.



Laeva valla üldplaneering (2009) käsitleb asjaolu, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee planeeritakse ehitada neljarajaliseks. Samas on olemasoleva maantee äärde reserveeritud segahoonestusalasid Kärevere külas ja tootmisalasid Valmaotsa külas. Puurmani valla üldplaneeringus (2010) on arvestatud Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa maantee olemasoleva trassi vastavusse viimisega I klassi maanteele (4-realine) esitatud nõuetele. Olemasolevast maakasutusest erinevat maakasutust maantee lähialale kavandatud ei ole (valdavalt tegemist metsa- ja põllumaadega). Põltsamaa valla üldplaneering (1998) toob välja, et riigi poolt on planeerimisel Tallinn-Tartu kiirtee ehitus. Olemasolevast maakasutusest erinevat maakasutust maantee lähialale kavandatud ei ole (valdavalt tegemist metsa- ja põllumaadega). 2012. a kehtestasid Tartu ja Jõgeva maavanemad maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,0, millega määrati maantee 4-realiseks ehitamiseks vajaliku maksimaalse maa-ala paiknemine. Antud teemaplaneeringuga tuleb arvestada ka kõikides eeltoodud üldplaneeringutes. Käesoleva töö objektiks olev maanteelõik kattub suures osas teemaplaneeringus valitud trassi asukohaga, v.a olemasoleva maantee õgvendused Põltsamaa linna ning Neanurme, Pikknurme, Altnurga ja Kärevere külade juures. Tartu (2001-2006) ja Jõgeva (2004) maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusel piirneb olemasolev maantee Tartu maakonnas Emajõe luhaala väärtuslik maastik ja Jõgeva maakonnas Põltsamaa – Võhmanõmme väärtuslik maastik (joonis 1.2):

� Emajõe luhaalad (riikliku tähtsusega väärtuslik maastik). Ala on väärtuslik oma kultuurilis-ajaloo poolest (luhaheinamaad, metsaparvetus), esteetilisest küljest (tulenevalt avanevatest vaadetest luhtadele) ning loodusväärtuste poolest (Alam-Pedja looduskaitseala). Oluline on ka ala identiteet ja turismipotentsiaal.

� Põltsamaa, Võhmanõmme – väärtuslik on eelkõige Põltsamaa kesklinn oma

hoolitsetud parkide, 18. saj ehitatud lossi ja 14.-18. saj pärineva ordulinnuse varemetega. Põltsamaal on veel 2 kirikut, rosaarium, muuseum. Põltsamaa külje all Võhmanõmme külas on K.A. Hermanni sünnikoht. Mainitud väärtuslikud objektid paiknevad olemasoleva maantee vaadeldavast lõigust eemal ega ole seetõttu kavandatud tegevusest mõjutatud.



Joonis 1.2. Väärtuslikud maastikud Tartu ja Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusel. Vasakul Emajõe luhaala (punane viirutus) ja paremal Põltsamaa – Võhmanõmme väärtuslik maastik. Maa-ameti kaardirakenduse (2013) alusel läbib või piirneb olemasolev maantee järgmiste kultuurimälestistega (joonis 1.3):

� asulakoht (9369), Võhmanõmme küla; � kalmistu (9341), Kaliküla küla; � aulakoht (9350), Neanurme küla; � asulakoht (9307), Altnurga küla.

Joonis 1.3. Olemasoleva maantee läheduses paiknevad kultuurimälestised (Maa-amet, 2013).



1.2 Vesi ja pinnas (sh maardlad) EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus, 04.03.2013) andmete alusel ületab olemasolev maanteetrass järgmisi vooluveekogusid: Umbusi jõgi (VEE1029200), Neanurme jõgi (VEE1028800), Pudivere oja (VEE1028900), Ruupa oja (VEE1028900), Ruupa peakraav (VEE1029100), Pikknurme jõgi (VEE1028300), Pedja jõgi (VEE1023700), Hirveaia peakraav (VEE1028100), Tubaka kraav (VEE1040300), Laeva jõgi (VEE1039600), Pärka oja (VEE1040400) ja Emajõgi (VEE1023600). Maa-ameti (2013) kaardirakenduse alusel piirneb olemasoleva maantee teemaa valdavas osas vaadeldavas lõigus maaparandussüsteemidega kaetud aladega. Olemasolev maantee läbib kaitsmata põhjaveega ala (pinnase moreenikihi paksus



1.3 Looduskeskkonna ülevaade (sh kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad, roheline võrgustik ja metsloomade liikumine)

��

Järgnevates tabelites 1.1 – 1.3 (vt ka lisa 1) on toodud ülevaade kaitsealustest ja väärtuslikest loodusobjektidest, mis jäävad maantee 300 m vööndisse (aluseks maantee sanitaarkaitsevöönd). Andmed pärinevad EELISe (04.03.2013) andmebaasist. Tabelites on toodud ka vastava objekti kaugus olemasolevast maanteest, v.a I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaikade ja kasvukohtade korral, mille avalikustamine avalikes dokumentides on keelatud. Tabel 1.1. Kaitsealad maantee 300 m vööndis (EELIS, 04.03.2013). Kaitseala nimetus (registrikood)

Omavalitsus Kaugus olemasolevast maanteest, m

Puurmani mõisa park (KLO1200480)

Puurmani vald 215.

Alam-Pedja looduskaitseala (KLO1000455)

Puurmani vald, Laeva vald Piirneb maanteega.

Kärevere looduskaitseala (KLO1000600)

Tähtvere vald Maantee läbib kaitseala.

Tabel 1.2. Ülevaade maantee 300 m vööndisse jäävate kaitsealuste liikide elupaikadest (sh püsielupaigad ja projekteeritavad püsielupaigad) ja kasvukohtadest (EELIS, 04.03.2013) Kaitsealune liik Omavalitsus Minimaalne kaugus

olemasolevast maanteest, m I kaitsekategooria loomaliik Aquila pomarina (väike-konnakotkas) püsielupaik

Laeva vald, Siniküla küla -

Aquila pomarina (väike-konnakotkas) projekteeritav püsielupaik

Laeva vald, Laeva küla Puurmani vald, Altnurga küla -

Aquila clanga (suur-konnakotkas) Laeva vald, Valmaotsa küla - Anser erythropus (väike-laukhani)

Laeva vald, Valmaotsa küla -

II kaitsekategooria taime- ja loomaliigid Nyctalus noctula (suurvidevlane) Puurmani vald, Puurmani

alevik -

Myotis daubentonii (veelendlane) Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir) Myotis dasycneme (tiigilendlane) Pipistrellus pipistrellus (kääbus nahkhiir) Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) Gallinago media (rohunepp) Puurmani vald, Altnurga küla;

Tähtvere vald, Kardla küla -

Triturus cristatus (harivesilik) Laeva vald, Kärevere küla; Tähtvere vald, Kardla küla

-

Aspius aspius (tõugjas) Tähtvere vald, Laeva vald -



Kaitsealune liik Omavalitsus Minimaalne kaugus olemasolevast maanteest, m

(Emajõgi) Cybebe gracilenta (sire säärsamblik) ja Leptogium teretiusculum (sõrmjas tardsamblik) püsielupaik

Laeva vald, Laeva küla -

Accipiter gentilis (kanakull) Tähtvere vald, Tähtvere küla - III kaitsekategooria taime- ja loomaliigid

Ciconia ciconia (valge-toonekurg)

Põltsamaa vald: Kaliküla küla, Pikknurme küla; Puurmani vald, Altnurga küla; Laeva vald, Valmaotsa küla; Tähtvere vald, Kardla küla

17 - 230

Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp)

Põltsamaa vald, Tõrenurme küla; Tähtvere vald, Tähtvere küla, Vorbuse küla

80

Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp)

Põltsamaa vald, Tõrenurme küla

80

Listera ovata (suur käopõll) Põltsamaa vald, Tõrenurme küla

150

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur)

Põltsamaa vald, Tõrenurme küla; Tähtvere vald: Kardla küla, Ilmatsalu küla, Rahinge küla, Vorbuse küla, Tähtvere küla

20 - 250

Strix aluco (kodukakk)

Puurmani vald, Puurmani alevik

215

Huperzia selago (harilik ungrukold)

Laeva vald, Kärevere küla

265

Leucorrhinia pectoralis (suur rabakiil)

Laeva vald, Kärevere küla

Piirneb maanteega

Graphoderus bilineatus (lai tõmmuujur)

Laeva vald, Kärevere küla; Tähtvere vald, Kardla küla

30

Coenonympha hero (vareskaera-aasasilmik)

Laeva vald, Kärevere küla; Tähtvere vald, Kardla küla

Piirneb maanteega

Cobitis taenia (hink) Tähtvere ja Laeva vald (Emajõgi)

Piirneb maanteega

Misgurnus fossilis (vingerjas) Tähtvere ja Laeva vald (Emajõgi)

Piirneb maanteega

Cottus gobio (võldas) Tähtvere ja Laeva vald (Emajõgi)

Piirneb maanteega

Dytiscus latissimus (laiujur) Tähtvere ja Laeva vald (Emajõgi)

Piirneb maanteega

Ulmus laevis (künnapuu) Tähtvere vald, Kardla küla 130 Neckera pennata (sulgjas õhik) Tähtvere vald, Ilmatsalu küla Piirneb maantee teemaaga Orobanche pallidiflora (ohaka-soomukas)

Tähtvere vald, Ilmatsalu küla 110



Kaitsealune liik Omavalitsus Minimaalne kaugus olemasolevast maanteest, m

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)

Tähtvere vald: Ilmatsalu küla, Kardla küla, Rahinge küla, Tähtvere küla

Piirneb maanteega

Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)

Tähtvere vald, Rahinge küla, küla, Vorbuse küla, Tähtvere küla

95

Lycopodium clavatum (karukold) Tähtvere küla 275 Goodyera repens (roomav öövilge)

Tähtvere küla 235

Tabelis 1.3 on toodud maantee 300 m vööndisse jäävad ürglooduse objektid ja vääriselupaigad. Vääriselupaik on Metsaseaduse § 23 lg 1 tähenduses kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Tabel 1.3. Maantee 300 m vööndisse jäävad vääriselupaigad (EELIS, 04.03.2013). Objekti nimetus Omavalitsus Kaugus

olemasolevast maanteest, m

Suuderi allikad Põltsamaa vald, Kaliküla küla

180

Neanurme kurisu Põltsamaa vald, Neanurme küla

145

Neanurme rahn Põltsamaa vald, Neanurme küla

75

VEP nr.135003 (Salu-kuusikud ja kuuse segametsad, Naadi kasvukohatüüp)

Põltsamaa vald, Tõrenurme küla

100

VEP nr. L01301 (Laialehised salumetsa, Naadi kasvukohatüüp)

Tähtvere vald, Ilmatsalu küla

75

VEP nr.141056 (Laane-männikud ja männi segametsad, jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp)

Tähtvere vald, Tähtvere küla

Piirneb maantee teemaaga

VEP nr. 141057 (Laane-männikud ja männi segametsad, jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp)

Tähtvere vald, Tähtvere küla

50

Natura 2000 alad ja elupaigatüübid on kirjeldatud peatükis 3.8.

��! �"��#��$%&��'��'��'�#��

Rohelise võrgustiku eesmärgiks on tagada iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, pool-looduslike ja teiste väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Roheline võrgustik koosneb tugi- ehk tuumaladest ja neid ühendavatest siduselementidest, nn rohekoridoridest. Roheline võrgustik täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades neid looduslike aladega ühtseks terviklikuks.

Käesolevas töös saadi infot rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade paiknemise kohta Tartu ja Jõgeva maakonna teemaplaneeringutest ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ning kohaliku omavalitsusüksuste üldplaneeringutest, mille alusel läbib olemasolev maantee vaadeldavas lõigus 7 rohekoridori ja 1 tuumala.



Rohevõrgustiku elementide paiknemine kavandatavate 2+1 maanteelõikude suhtes on toodud peatükis 3.6 joonisel 3.1. Metsloomade liikumisteede ristumisi maanteega kaardistati 2008. a OÜ Hendrikson ja Ko töös "Looduslike ohutegurite uuring T2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Mäo - Tiksoja lõigul (92. km – 180. km)". Tegemist oli olemasoleva teelõigu elustiku eeluuringuga, kus määrati iga kilomeetri ohupassid. Uuringus jõuti järeldusele, et olemasoleval maanteel käesolevas töös vaadeldaval lõigul on loomadega toimuvate õnnetustega seoses väga ohtlikke lõike kokku neli (kilomeetrid 153; 156; 171-174; 176) ja keskmiselt ohtlikke vahemikke kaheksa (vahemikud: 134-135; 137-142; 145-147; 149-160 (selles vahemikus eristus ka paar väga ohtlikku lõiku); 163-166; 169-170; 175; 177-180 km). Väga ohtlike ja keskmiselt ohtlike maanteelõikude paiknemine kavandatavate 2+1 maanteelõikude suhtes on toodud peatükis 3.6 joonisel 3.1. Uuringus pandi tähele, et Jõgevamaal oli loomade liikumine ja õnnetused pigem kontsentreeritud kindlatele maanteelõikudele, kuid Tartumaal oli see hajutatud ja intensiivselt kasutatavaid liikumiskoridore täpselt välja ei joonistunud. See asjaolu tulenes ilmselt sellest, et Tartumaa osas jäävad maanteest mõlemale poole suured metsamassiivid ja puudusid selged suunavad elemendid. Jõgevamaal esines aga palju rohkem avamaastikku. Samuti põhinevad hinnangud lõikude ohtlikkusest suurulukitega juhtunud õnnetustele, sest info väikeulukitega toimuvate õnnetuste kohta loomaõnnetuste andmebaasi enamasti ei jõua. Väikeulukitega toimunud õnnetuste kohta koguti mõningast infot välitööde käigus (tuvastati peamiselt rebaseid, kährikkoeri, mõned kärplased). Võrreldes omavahel OÜ Hendrikson & Ko (2008) uuringut ning maakonnaplaneeringute ja üldplaneeringutega määratud rohevõrgustiku koridore selgus, et mõned väga ohtlikud või keskmiselt ohtlikud lõigud ei ole arvatud rohevõrgustiku koosseisu (km 135; 137; 149-151, 158-160).



!� ��(��(��)�(�� KMH eelhinnangu objektiks on riigimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa ja Tartu linnadevaheline lõik. Vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimistingimustele on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigul Põltsamaa-Tartu 2011. aasta loendusandmete järgi vahemikus 4599-6763 a/ööp. Lõigule on iseloomlik transiitliikluse märgatav olemasolu ning samuti linnade vaheline liiklus. Sõiduautode ja raskeliikluse kooseksisteerimise tõttu tekib lõigul palju möödasõiduolukordi ning sellise liiklussageduse juures on möödasõiduvõimaluse leidmine raskendatud. See tekitab omakorda autode kolonne, mis omakorda suurendab möödasõitude arvu. Tulemuseks on kõrgendatud oht laupkokkupõrgeteks, mida näitab ka liiklusõnnetuste statistika. 2+2 maantee rajamiseks Põltsamaa-Tartu lõigul 2012. aasta seisuga vajadus puudub. Maanteeametil on plaanis nimetatud lõigul kasutada ära põhjamaade kogemust ning rajada piirdega eraldatud möödasõidulaienditega 2+l sõidurajaga lõigud. Eelnevast lähtuvalt on projekti eesmärk leida optimaalsed asukohad 2+1 möödasõidualade rajamiseks riigimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lõigul Põltsamaa – Tartu. Seejuures koosneb remondiprojekt kahest etapist: eskiisprojekt ja tehniline projekt. Käesolev töö annab KMH eelhinnangu projekti esimese etapi – eskiisprojekti kohta. Eskiisprojekti eesmärkideks on möödasõidualade paiknemise asukohtade variantide ettepanekute tegemine, möödasõidualade asukohtade valik, eskiisprojekti koostamine ja keskkonnamõjude eelhinnangu koostamine. Eelhinnangu aluseks on EA Reng AS poolt koostatud eskiisjoonis (september 2013 seisuga). September 2013 seisuga on vaadeldaval lõigul välja valitud 15 möödasõiduala. Seejuures on möödasõiduala maksimaalne pikkus 2 km. Möödasõidualad paiknevad olemasoleval maanteetrassil. Möödasõidualade asukohavalik toimus Maanteeameti, AS Ea Reng, OÜ Alkranel ja kohalike omavalitsuste esindajate vahelise koostööna. Vastassõidusuuna sõiduradade eraldamiseks paigaldatakse trosspiire.

2.1 Keskkonnamõju eelhinnangu alused Vastavalt KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 13 sõnastab, et keskkonnamõju on oluline kui kavandatakse kiirteed, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamist vähemalt nelja sõidurajaga teeks. Kavandatav tegevus ei näe ette nimetatud tegevusi. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 § 13 lg 8 alusel tuleb teostada eelhinnang tee ehitamise või remondi, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Kavandatav tegevus näeb ette senise 1+1 sõidurajaga maantee teatud lõikudel 2+1 (1+2, sõltuvalt sõidusuunast) sõidurajaga maanteeks ümberehitamist, mistõttu on vajalik keskkonnamõju eelhinnangu teostamine KeHJS § 5 ja § 6 tuleneva olulise mõju määratlemiseks.



�� (��(��)�(��(��*��)��(��(+�*�� *+�� ,,�� (�� )��(�� *+��(-��*��

Peatükis käsitletakse olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse kirjelduse põhjal ilmnenud asjaolusid ja nendega kaasneda võivat võimalikku olulist keskkonnamõju. Peatükk 3.1 annab koondülevaate võimalikest mõjudest, mille alusel olulisemaid teemasid on käsitletud järgnevates peatükkides. Soovitused negatiivsete mõjude minimeerimiseks on toodud allajoonitud kirjas.

3.1 Eelhinnangu kontrolltabel Järgnevalt esitatud kontrolltabel (tabel 3.1) annab koondülevaate võimalikest mõjudest, nende olulisusest ja eelhinnangu käigus tehtud järeldustest lähtudes Euroopa Komisjoni juhendist “Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend” ja KeHJS § 6 lg 3 esitatud kriteeriumitest. Tabelis 3.1 toodud olulisemate teemade täpsem analüüs kajastub järgmistes alampeatükkides.

15 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ

Tabel 3.1. KMH eelhindamise kontrolltabel ehk kavandatavate tegevustega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude eelhinnang (aluseks juhend

„Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend” ja KeHJS § 6 lg 3 esitatud kriteeriumid).

Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3)

1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine võivad põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi muutusi (topograafia, maakasutus, muutused veekogudes jne)?

Jah. Tee laiendamisega kaasneb muldkeha laiendamine. Teemaaga piirnevad maaparandussüsteemid.

Ei, kui vähemalt Kärevere linnu- ja loodusala läbival lõigul rakendatakse alltoodud meedet. Nimetatud füüsilist muutust ei saa siiski lugeda olulist mõju omavateks, kuna tegevus toimub teemaa piires. Kuigi möödasõidualade rajamine toimub teemaa piires, tuleb vältida ehitustegevusega teemaaga piirnevate maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes seejuures edasise projekteerimise käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist. Täpsem analüüs ptk-s 3.2 ja 3.8.

2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike ressursside (loodusvarade) nagu maa, vesi, varad või energia (eriti taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutamist?

Jah. Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse.

Ei. Kavandatud tegevuse elluviimisel ei kasutata looduslikke ressursse moel, mis põhjustaks olulist negatiivset mõju.

3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervist ohustavate või keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine või transport?

Jah. Maantee rekonstrueerimise käigus transporditakse ja kasutatakse aineid, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

Ei. Võttes arvesse tööohutusnõudeid ja vastavaid keskkonnanõudeid (sh käesolevas aruandes toodud leevendavaid meetmeid) pole olulist mõju ette näha.

4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid?

Jah. Ehitustegevuse tagajärjel tekib paratamatult jäätmeid.

Ei. Juhul kui jäätmed käideldakse nõuetekohaselt, negatiivseid olulisi mõjusid ei avaldu.

5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid (sh lõhn)?

Jah. Nii ehitustööde läbiviimisel kui ka maantee kasutamisel emiteeritakse saasteaineid.

Ei, ehitustööde mõju on ajutine ja minimaalne. Lähtuvalt maantee liiklussagedusest ei ole olulist mõju ette näha. Täpsem analüüs ptk-s 3.4.



6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi laineid?

Jah. Ehitustegevuse käigus suureneb lühiajaliselt müra ja vibratsioon. Maantee kasutamine võib tulenevalt möödasõidualadel rakendatavast suuremast piirkiirusest tõsta piirkonna mürataset. Lisaks kaasneb möödasõidualade rajamisel rohkem olukordi, kus mitu müraallikat (sõidukit) paiknevad kõrvuti, suurendades nii müra kumuleeruvust. Samuti tuleb uus sõidurada praeguse sõidurajaga võrreldes kohati majapidamistele lähemale.

Ei, kui arvestatakse alltoodud meetmega. Ehitustegevusega seotud müra ja vibratsioon on lühiajaline lokaalne. Enamike kavandatavate möödasõidualade äärde või lähedusse jääb rohkemal või vähemal määral majapidamisi, mis on mõjutatud maanteelt lähtuvast mürast. Eelnevat arvestades tuleb tehnilise projekti koostamise etapis läbi viia müra modelleerimine, mis selgitab välja võimalikud probleemsed kohad ja vajalikud leevendavad meetmed müratasemele kehtestatud normide tagamiseks. Täpsem analüüs ptk-s 3.3.

7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning selle tulemusena pinnase või vee reostumise riski?

Jah. Maantee rekonstrueerimise käigus kasutatakse aineid, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Möödasõidualade rajamine toimub osaliselt kaitsmata põhjaveega aladel.

Ei. Võttes arvesse tööohutusnõudeid ja asjaolu, et laiendatakse olemasolevat maanteed pole olulist mõju ette näha. Võimaliku negatiivse mõju minimeerimiseks tuleb teetöödel jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks kraavide ääres. Kaitsmata põhjaveega alal Põltsamaa linnast Umbusi jõeni kulgeval lõigul tuleb möödasõidualade tehnilise projekti koostamise käigus kaaluda võimalusi maanteelt lähtuva sademevee puhastamiseks ja käitlemiseks. Täpsem analüüs ptk-s 3.2.

8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele või keskkonnale?

Ei. Ei. Pigem suurendab möödasõidualade rajamine vastavate ohtude esinemise riski vähenemist.

9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives?

Ei. Lokaalselt võivad suureneda majapidamistele juurdepääsuteede pikkused.

Ei. Üldise ohutuse tagamiseks on projektis püütud leida optimaalsed lahendused. Täpsem analüüs ptk-s 3.9.



10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele?

Ei. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt faktoreid, mis võivad mõjutada potentsiaalselt keskkonda või on kumuleeruva mõjuga teistele praegustele ja planeeritavatele tegevustele.

Ei.

11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud (sh Natura 200 alad) ja mida kavandatav tegevus võib mõjutada?

Jah. Möödasõidualad läbivad või piirnevad Natura 2000 aladega, läbivad mitmeid rohevõrgustikuna määratud alasid. Samuti läbivad möödasõidualad väga ohtlikke ja keskmiselt ohtlikke loomade teeületuskohtasid.

Ei, kui arvestatakse peatükkides 3.6, 3.7 ja 3.8 toodud meetmetega. Tulenevalt teema mahukusest ei esitata dubleerivalt siinkohal peatükkides 3.6, 3.7 ja 3.8 esitatud leevendavaid meetmeid.

12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, mäed või mets ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada?

Jah, kavandatava tegevuse vahetus läheduses on metsad ja jõed.

Ei. Tegemist on olemasoleva tee laiendamisega, mis toimub teemaa piires ega oma seetõttu olulist mõju.

13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mida kasutavad kaitsealused, muidu olulised või tundlikud looma- või taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida tegevus võib mõjutada?

Jah, kavandatava tegevuse vahetus läheduses asub mitmeid kaitsealuseid loodusobjekte (vt peatükk 1.3.).

Ei. Täpsem analüüs võimalike negatiivsete mõjude osas kaitsealustele loodusobjektidele on toodud ptk 3.7. Kokkuvõtvalt ei ole olulise negatiivse mõju ilmnemist seoses möödasõidualade rajamisega kaitsealadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ette näha (vt lisaks punkt 11). Samas tuleks Suudari silla rekonstrueerimise ehitustöid vältida jõeforelli kudemisajal (novembrist-veebruarini). Suudari ja Siniküla sildade rekonstrueerimistööde ajal tuleb maksimaalses ulatuses vältida heljumi sissekannet jõkke.



14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida tegevus võib mõjutada?

Ei. Otsene mõju põhjaveele puudub, siiski on soovitatud täiendavaid leevendavaid meetmeid (vt tabeli punkt 7) võimaliku negatiivse mõju minimeerimiseks pinnasele ja sellest tulenevalt ka põhjaveele.

Ei.

15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge väärtusega maastikke või maalilise vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada?

Ei. Väärtuslikud maastikud või selle elemendid paiknevad möödasõidualadest eemal.

Ei. Olemasoleva maantee laiendamine. Negatiivne mõju puudub. Vt ka punkt 19.

16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada?

Jah. Laiendatava tee ääres asub mitmeid hooneid ja majapidamisi, mida võidakse kasutada ka puhke eesmärgil.

Ei, kui arvestatakse alltoodud meetmega. Ehitustegevusega seotud müra ja vibratsioon on lühiajaline lokaalne. Enamike kavandatavate möödasõidualade äärde või lähedusse jääb rohkemal või vähemal määral majapidamisi, mis on mõjutatud maanteelt lähtuvast mürast. Eelnevat arvestades tuleb tehnilise projekti koostamise etapis läbi viia müra modelleerimine, mis selgitab välja võimalikud probleemsed kohad ja vajalikud leevendavad meetmed müratasemele kehtestatud normide tagamiseks. Täpsem analüüs ptk-s 3.3.

17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada?

Ei. Teadaolevalt sellised teed puuduvad. Ei.

18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele inimestele?

Jah. Kuid olemasoleva tee laiendamine siin olulise mõjuga ei ole.

Ei.



19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Vaadeldaval lõigul või selle läheduses paiknevad Emajõe luhaala ja Põltsamaa, Võhmanõmme väärtuslikud maastikud ning kultuurimälestised.

Ei. Peatükk 3.5 alusel ei ole eskiisprojekti ellu viimisel väärtuslikele maastikele olulise mõju ilmnemist ette näha. Eskiisprojektiga kavandatakse tegevusi Kalikülas ja Altnurga külades paiknevate kultuurimälestiste – kalmistu maa-alal ja asulakoha vahetusläheduses. Eelnevast lähtuvalt tuleb eeltoodud asukohtades tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

20. Kas tegevust on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust toimunud ning kus tegevus toob kaasa haljastusala kadumise?

Ei. Ei.

21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Enamike kavandatavate möödasõidualade äärde või lähedusse jääb rohkemal või vähemal määral majapidamisi, mis on mõjutatud maanteelt lähtuvast mürast.

Ei. Mõju seotud müraga ning käsitletud ptk 3.3 ja käesoleva tabeli punktis 6.

22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada?

Jah. Vaadeldaval lõigu lähialale on kohati detailplaneeringuga kavandatud maakasutuse muutust.

Ei. Detailplaneeringutes on arvestatud võimaliku maantee 4-realiseks laiendamisega. Käesolevas eskiisprojektis on arvestatud detailplaneeringu aladele juurdepääsu tagamisega. Oluline mõju puudub.

23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada?

Jah. Vt punkt 22. Ei. Vt punkt 22.

24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada?

Ei. Teadaolevalt selliseid alasid maantee ääres ei paikne.

Ei.



25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid ning mida tegevus võib mõjutada?

Ei. Ei.

26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada?

Ei. Teadaolevalt sellised alad puuduvad. Ei.

27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud kliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus?

Ei. Teadaolevalt sellised tingimused ei esine. Ei.



3.2 Vesi ja pinnas (sh maardlad) Maa-ameti (2013) kaardirakenduse alusel piirneb olemasoleva maantee teemaa valdavas osas vaadeldavas lõigus maaparandussüsteemidega kaetud aladega. Kuigi möödasõidualade rajamine toimub teemaa piires, tuleb töö järgnevates etappides (tehniline projekt, ehitustegevus) arvestada teemaaga piirnevate maaparandussüsteemidega. Vältida tuleb ehitustegevusega maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes seejuures edasise projekteerimise (tehniline projekt) käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist. Teedelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem orgaanilisi ühendeid (naftaproduktid jm), raskmetalle, jäätõrjeaineid ja toiteaineid. Seejuures sõltub sademevee koostis peamiselt liiklussagedusest. AS Maves (2011) alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15000 autost ööpäevas. Vaadeldava maanteelõigu liiklussagedused jäävad praegu ja eelduslikult ka perspektiivis oluliselt madalamaks eeltoodud liiklussagedustest. Kuigi eelneva põhjal ei ole möödasõidualade rajamisel otseselt vajadust sademevee käitlemiseks tuleks siiski kaitsmata põhjaveega alal Põltsamaa linnast Umbusi jõeni kulgeval lõigul möödasõidualade kavandamisel kaaluda võimalusi maanteelt lähtuva sademevee puhastamiseks ja käitlemiseks. Maanteelt ärajuhitav sademevesi peab enne suublasse juhtimist vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed (RT I, 13.06.2013, 13) esitatud normidele. Sademevee puhastamiseks enne suublasse juhtimist võib kasutada vastavaid puhastusseadmeid või sademevee settebasseine. Imbsüsteemide kasutamine kaitsmata põhjaveega alal võib osutuda problemaatiliseks tulenevalt aluspõhjakivimi maapinna lähedasest paiknemisest. Teetöödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks kraavide ääres. Maardlatele ega nende lähialale ei ole eskiisprojektiga möödasõidualasid kavandatud. Kokkuvõtvalt ei ole olulise mõju ilmnemist veekeskkonnale, pinnasele ja maardlatele ette näha. Seejuures tuleb võimaliku negatiivse mõju minimeerimiseks arvestada eeltoodud leevendavaid meetmeid.

3.3 Müra ja vibratsioon Enamike kavandatavate möödasõidualade äärde või lähedusse jääb rohkemal või vähemal määral majapidamisi, mis on mõjutatud maanteelt lähtuvast mürast. Arvestades maantee liiklussagedust (2011. a loendusandmete põhjal 4599-6763 a/ööp) võib müratase kohati olla juba praegu üle sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid toodud piirtaseme. Vastavalt määrusele nr 42 tuleb aga piirtaseme ületamisel kasutusele võtta leevendavad meetmed. Kuigi möödasõidualade rajamine otseselt ei suurenda liiklussagedust, suureneb möödasõidualade rajamise järgselt lubatud piirkiirus ning täiendav sõidurada tuleb kohati elamutele lähemale. Need omakorda suurendavad majapidamisteni jõudvat mürataset. Lisaks kaasneb möödasõidualade rajamisel rohkem olukordi, kus mitu müraallikat (sõidukit) paiknevad kõrvuti, suurendades nii müra kumuleeruvust. Eelnevat arvestades tuleb tehnilise projekti koostamise etapis läbi viia müra modelleerimine, mis selgitab välja võimalikud probleemsed kohad ja vajalikud



leevendavad meetmed müratasemele kehtestatud normide tagamiseks. Eelnevat meedet arvesse võttes ei ole olulist negatiivset mõju ette näha. Töödest põhjustatud vibratsiooni võivad tingida eelkõige katte freesimistööd ja aluspinnase tihendamine. Nimetatud töödest põhjustatud vibratsioon on häiriv, samas on tegemist vibratsiooniga, mis on lokaalne ja lühiajaline. Selline vibratsioon ei põhjusta teadaolevalt lühiajalist olulist mõju, samuti pole ette näha pikaajalisi negatiivseid mõjusid.

3.4 Õhukvaliteet Liiklussageduse, sõidutee seisukorra ning mootorsõidukite ja nende tehniliste näitajatega on seotud sõidutee poolt avaldatav õhusaaste koormus, mis võib omada negatiivset mõju inimeste heaolule ja tervisele. Aruande Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (Kobras AS, 2009) raames teostati olemasoleva liiklussageduse (olenevalt lõigust 3580 - 7350 sõidukit/ööp) ja hinnangulise perspektiivse liiklussageduse juures aastaks 2035 õhusaaste modelleerimine. Liikluse poolt tekitatud õhusaaste hindamisel võeti aluseks keskkonnaministri määrus nr 115 Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Tulemused näitasid, et ühegi modelleeritud saasteaine (PM10, CO, NOx, NO2 ja SO2 ja benseen) osas piirväärtuse ületamist projektialal ei toimunud, suurimad kontsentratsioonid ja ületamiste arv oli kaugel allpool piirväärtusi. Seega lähtudes käesoleva eelhinnanguga hõlmatava lõigu väiksemast liiklussagedusest, ei ole olulisi mõjusid õhu kvaliteedile kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha. Käesoleval hetkel reguleerib liikluse poolt tekitatud õhusaaste tasemeid keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad1. Kehtiv määrus nimetatud piirväärtuseid muutnud ei ole.

3.5 Väärtuslikud maastikud ja kultuurimälestised Peatükis 1.1 toodud Emajõe luhaala väärtusliku maastiku lähedusse möödasõidualasid ei kavandata. Samuti jäävad Põltsamaa, Võhmanõmme väärtusliku maastiku väärtuslikud objektid olemasoleva maantee vaadeldavast lõigust eemale. Seega ei ole eskiisprojekti ellu viimisel väärtuslikele maastikele olulise mõju ilmnemist ette näha. Peatükis 1.1 toodud kultuurimälestiste loendi alusel jääb üks möödasõiduala Kalikülas paikneva kalmistu (9341) maa-alale. Lisaks kavandatakse olemasoleva maantee lähistele jäävatest kultuurimälestistest eskiisprojektiga tegevusi Altnurga küla juures paikneva asulakoha (9307) vahetusläheduses. Eelnevast lähtuvalt tuleb eeltoodud asukohtades tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

3.6 Roheline võrgustik ja loomade liikumine Kavandatavad möödasõidualad läbivad mitmeid rohevõrgustiku koridore ja ühte tuumala (sh Kärevere linnu- ja loodusala; joonis 3.1). Kuna tegemist on olemasoleva maantee laiendamisega, siis ei teki võrreldes praeguse olukorraga rohevõrgustiku elementide täiendavad killustamist. Küll aga kaasneb möödasõidualade rajamisega rohevõrgustiku sidususe takistamine ja seda tulenevalt asjaolust, et vastassuuna



sõiduradade eraldamiseks kavandatakse kasutada trosspiiret, mis saab maantee ületamisel täiendavaks takistuseks suurematele imetajatele.

Joonis 3.1. Rohevõrgustiku elementide ning väga ohtlike ja keskmiselt ohtlike metsloomade liikumisteedega ristuvate maanteelõikude paiknemine kavandatavate 2+1 lõikude suhtes. Alus: Tartu maakonna ja Jõgeva maakonna teemaplaneeringud ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, kohaliku omavalitsusüksuste üldplaneeringud ning OÜ Hendrikson & Ko, 2008. Metsloomade maantee ületamiskohtasid on analüüsitud 2008. a OÜ Hendrikson ja Ko töös. Arvestades töö tulemusi jäävad järgmistele maantee kilomeetritele kavandatud möödasõidualad väga ohtlikkusse või keskmiselt ohtlikkusse lõiku (joonis 3.1): 134-135; 137-140; 146-147; 149-153 (väga ohtlik lõik 153); 158-159; 163; 166; 171-178 (väga ohtlik lõik 171-174 ja 176); 179-181. Kuna möödasõidualadel kavandatakse kasutada trosspiiret, muutub loomade tee ületamine veelgi ohtlikumaks (füüsiline takistus, loomade liikumine pimedal ajal). 2+1 sõiduradadega maanteelõikude rajamise eesmärk on suurendada liiklusohutust läbi möödasõidualade rajamise. See omakorda suurendab olukordade esinemist, kus sõidukid liiguvad kõrvuti ning teeserva nähtavus võib möödasõitjal olla piiratud. Seega tuleb metsloomade (eelkõige suurulukite) teele sattumise ja võimalike õnnetuste vältimiseks vähemalt väga ohtlikele või keskmiselt ohtlikele maanteelõikudele kavandatavate möödasõidualade teeservad tarastada ning vältida tarakatkestusi möödasõidualade sees. Samas ainult tee äärde tarade paigaldamise negatiivse mõju kohta on Klein (2010) uuringus toodud järgmist: „kui loomatara ei ole planeeritud õigetesse paikadesse ja varustatud piisavalt sagedaste läbipääsudega, tõstetakse oluliselt barjääriefekti ja killustatust. Tõuseb ka liiklusoht teel, kuna suurulukid (eriti põder ja pruunkaru) hüppavad lihtsalt loomatara maha. Lisaks võivad ulukid teele sattuda tarade avatud otstest ja tarade vahel šokiseisundis liiklusohu mitmekordseks tõsta. Samuti kaevavad koerlased end tihti tara alt läbi



(kogukamad liigid, nagu hunt) või tulevad kõrge lumikatte korral tarasilmast läbi (väiksemad liigid, nagu rebane ja kährik). Seega saab loomatara käsitleda leevendusmeetmena vaid kombinatsioonis loomade läbipääsudega ning paraja sageduse ja ehitusega tagasipääsukohtadega tara ulatuses, mis kompenseerivad osaliselt tara negatiivset barjääriefekti“. Kuna kavandatavad möödasõidualad ei ole pikad (kuni 2 km) ning vältida tuleb tarakatkestusi möödasõidualade sees, tuleks eelduslikult väga ohtlikel ja keskmiselt ohtlikel metsloomade liikumisteedega ristuvatel maanteelõikudel loomade ülepääsukohad kavandada tarade otste lähedusse arvestades seejuures looduslikke tingimusi. Ülepääsukohtadest tuleb teel liiklejaid informeerida vastavate märkide, loomafooride, kiiruse piirangu vms meetmete abil. Väikeulukite pääsudena tasub kaaluda möödasõidualadega ristuvate vooluveekogude kallaste ja truupide loomapääsudeks kujundamist. Klein (2010) alusel tuleb maantee ohupasse uuendada iga 5 aasta tagant. Kuna vaadeldava maanteelõigu kohta koostati OÜ Hendrikson & Ko poolt ohupassid 5 aastat tagasi (2008), siis tuleks enne möödasõidualade tehnilise projekti koostamist ohupasse uuendada. Ühtlasi tuleks ohupasside uuendamise käigus välja töötada võimalikud põhimõttelised lahendused loomapääsude rajamiseks möödasõidualasid hõlmavatel maanteelõikudel. Täpsed lahendused ja meetmed loomapääsude rajamiseks möödasõiduala lõikudel tuleb välja töötada tehnilise projekti koostamise käigus, arvestades seejuures ohupasside uuendamise käigus tehtud ettepanekuid. Kuna eelduslikult on Kärevere linnu- ja loodusala läbiv lõik ka hetkeseisuga loomade tee ületuskohast tingituna väga ohtlik, tuleb eskiisprojekti staadiumis põhjalikult kaaluda möödasõiduala reaalset vajadust maanteelõigul km 171-174 (vt ka ptk 3.8).

3.7 Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid 2+1 sõiduradade rajamine toimub olemasoleva teemaa piires, seejuures laieneb olemasoleva maantee pind ca 3,5 m. Peatükis 1.3.1 tabelis 1.1 toodud kaitsealadest ei ole tulenevalt möödasõidualade asukohtadest olulise negatiivse mõju ilmnemist ette näha Puurmani mõisa pargile ega Alam-Pedja looduskaitsealale. Seejuures on Altnurga külas Alam-Pedja looduskaitsealaga piirnevas maanteelõigus kavandatud maantee laiendamine vaid mahus, mis on vajalik ohutuse suurendamiseks tee teljele trosspiirde paigaldamiseks, st täiendavat sõidurada ei rajata. Möödasõiduala on kavandatud ka läbi Kärevere looduskaitseala kulgevale lõigule. Kärevere looduskaitseala kaitse-eesmärk on:

� nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide- musträhni (Dryocopus martius), hallpea-rähni (Picus canus), rukkiräägu (Crex crex), herilaseviu (Pernis apivorus), värbkaku (Glaucidium passerinum), händkaku (Strix uralensis), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), täpikhuigu (Porzana porzana), kes kõik on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ja teiste nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused liigid, lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade ning rabahane (Anser fabalis) kaitse;

� nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rohunditerikaste kuusikute (9050), vanade loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse;



� nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), laiujuri (Dytiscus latissimus), karukolla (Lycopodium clavatum), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, direktiivis nimetamata II kategooria kaitsealuste liikide ning kattekolla (Lycopodium annotinum) elupaikade kaitse.

Kuna Kärevere looduskaitseala kaitse-eesmärgid kattuvad suures osas Kärevere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidega on teemat käsitletud ka peatükis 3.8. Kaitsealustele liikidele (sh Kärevere looduskaitsealal kaitse-eesmärkides toodud liigid) avalduvat mõju on käsitletud alljärgnevalt ja peatükis 3.8. Peatükis 1.3.1 tabelites 1.2 ja 1.3 toodud kaitsealused ja väärtuslikud loodusobjektid paiknevad enamuses väljaspool teemaad ning olemasolevast maanteest võrreldes kavandatava tee laienduse ulatusega kordades kaugemal. Seejuures ei ole maanteega vahetult piirnevate looduskaitseliste objektide lähedusse möödasõidualasid kavandatud. Altnurga külas paiknevate nahkhiirte ja rohunepi elupaiga läheduses on kavandatud maantee laiendamine vaid mahus, mis on vajalik ohutuse suurendamiseks tee teljele trosspiirde paigaldamiseks, st täiendavat sõidurada ei rajata. Seejuures ei ole hetkel teadaolevate andmete alusel antud kohas vajalik eemaldada puid. Möödasõidualade raames on kavandatud üle Umbusi jõe kulgeva Suudari silla rekonstrueerimine. Umbusi jõgi on Jõgeva–Põltsamaa maantee sillast kuni suubumiseni Pedja jõkke keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 alusel määratud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Kuigi eeltoodud nimistu kaitsealust kalaliiki (harjus) EELISe andmetel Umbusi jões ei esine, peaksid 2013. a algama Umbusi jõel jõeforellile sobilike kudemispaikade rajamise tööd (http://www.epl.ee/news/eesti/umbusi-joe-kudealad-saavad-kalasobralikuks.d?id=65453998). Eelnevast lähtuvalt tuleb silla rekonstrueerimistööde teostamist vältida jõeforelli peamisel kudemisperioodil (novembrist – veebruarini) ning kogu ehitusperioodi jooksul maksimaalses ulatuses vältida heljumi sissekannet jõkke. Lisaks Umbusi jõele kavandatakse ka üle Laeva jõe kulgeva Siniküla silla rekonstrueerimist. Kuigi Laeva jões teadaolevalt kaitsealused liigid puuduvad ning jõgi pole määratud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse tuleb siiski ehitustööde käigus maksimaalselt vältida heljumi sissekannet jõkke. Kokkuvõtvalt ei ole olulise negatiivse mõju ilmnemist seoses möödasõidualade rajamisega kaitsealadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ette näha (vt lisaks peatükid 3.6 ja 3.8). Samas tuleks Suudari silla rekonstrueerimise ehitustöid vältida jõeforelli kudemisajal. Suudari ja Siniküla sildade rekonstrueerimistööde ajal tuleb maksimaalses ulatuses vältida heljumi sissekannet jõkke.

3.8 Natura 2000 alad ja elupaigatüübid

Natura eelhindamine viidi läbi vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Käesolevas töös on Natura eelhindamisel kasutatud Euroopa Komisjoni juhendit Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised (Keskkonnaministeerium, 2005) ja juhendmaterjali Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis (koostaja K. Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006). Lisaks eelnevale on järelduste tegemisel arvestatud Järva, Jõgeva ja Tartu



maakonnaplaneeringute teemaplaneering Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 - 183,0 KSH raames läbi viidud Natura hindamise tulemusi.

��.� ��#�� &�� %�/�� %%��'��&��

Eskiisprojektiga kavandatav ei ole seotud Natura-alade kaitse korraldamisega.

��.�! ��0%��&�� "$�'�� '$��0��%��#�� 11��%�/��%��

Kärevere loodusala Olemasolev Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa maantee läbib Kärevere loodusala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku kaitse. Seejuures kaitstakse järgmisi elupaigatüüpe (* tähistab esmatähtsaid elupaigatüüpe): jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Samuti nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harilik võldas (Cottus gobio), tõugjas (Aspius aspius), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna) kaitse. Olemasolevast maanteest 300 m raadiuses Kärevere loodusala piires jäävad järgmised kaitstavad elupaigatüübid (joonis 3.2): lamminiidud (6450), rohunditerikkad kuusikud (9050), vanad loodusmetsad (9010*) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Lisaks jääb 300 m vööndisse Natura elupaigatüüp, mis ei ole määratletud loodusala kaitse-eesmärkides aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Andmed eeltoodud elupaigatüüpide asukoha kohta pärinevad EELISe (04.03.2013) andmebaasist ja Keskkonnaametist (25.03.2013 e-kiri). Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikidest jäävad EELISe (04.03.2013) andmetel Kärevere loodusala piires 300 m raadiusse järgmiste liikide elupaigad: harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) ja laiujur (Dytiscus latissimus). Kärevere linnuala Sarnaselt Kärevere loodusalale läbib maantee ka Kärevere linnuala (loodus- ja linnuala kattuvad kogu ulatuses), mis on loodud nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide - väike-konnakotkas (Aquila pomarina), rabahani (Anser fabalis), must-toonekurg (Ciconia nigra), rohunepp (Gallinago media) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla) kaitseks. Olemasolevale maanteele lähimad nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide elupaigad Kärevere linnuala piires jäävad valdavalt üle 400 m kaugusele (EELIS, 04.03.2013), erandiks on rohunepp, kelle elupaik jääb maantee 300 m vööndisse.



Joonis 3.2. Vaadeldava maantee lõigu lõunaosa 300 m vööndisse jäävad Natura 2000 alad (Alam-Pedja loodus- ja linnuala ümbritsetud rohelise joonega, Kärevere loodus- ja linnuala ümbritsetud lilla joonega) ja Natura 2000 elupaigatüübid. Alam-Pedja loodusala Olemasolev Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa maantee teemaa piirneb Alam – Pedja loodusalaga Altnurga küla juures ning paikneb olemasolevast maanteest ca 125 - 150 m kaugusel maanteest Valmaotsa küla ja Kärevere küla lähistel. Alam – Pedja loodusala kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0). Samuti kaitstakse liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Olemasolevast maanteest 300 m raadiuses Alam-Pedja loodusala piires esineb vaid lamminiidud (6450) elupaigatüüp (EELIS, 04.03.2013; Keskkonnaamet, 25.03.2013 e-kiri; joonis 3.3). Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikidest jäävad



EELISe (04.03.2013) andmetel Alam-Pedja loodusala piires 300 m raadiusse järgmiste liikide elupaigad: harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) ja tiigilendlane (Myotis dasycneme).

Joonis 3.3. Vaadeldava maantee lõigu keskosa 300 m vööndisse jäävad Natura 2000 alad (Alam-Pedja loodus- ja linnuala ümbritsetud rohelise joonega, Kärevere loodus- ja linnuala ümbritsetud lilla joonega) ja Natura 2000 elupaigatüübid. Alam-Pedja linnuala Alam - Pedja loodusalaga samades piirides paikneb ka Alam - Pedja linnuala, mis on loodud, et kaitsta liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need liigid on: kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), suur-konnakotkas (Aquila clanga), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind



(Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis e mõtus (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus). Olemasolevale maanteele lähimad nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liigid on järgmised: väike-konnakotkas (Aquila pomarina), suur-konnakotkas (Aquila clanga) ja rohunepp (Gallinago media). Kuresoo & Luigujõe (2010) alusel jääb maantee 300 m vööndisse Altnurga küla lähistel ka rukkirääk (Crex crex), kelle pesitsuspaikade kohta olemasoleva maantee läheduses EELISes aga andmed puuduvad. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad ehk IBA – alad Kärevere linnuala (kood 055, 2375 ha) ja Alam - Pedja linnuala (kood 036, 34 692 ha) on arvatud IBA alade nimistusse. Natura 2000 võrgustiku alade varinimekirja kantud alad Alam – Pedja loodus- ja linnualaga piirneb Alam – Pedja 3 variala. Tegemist on lamminiidu (6450) elupaigatüübiga, mis jääb olemasolevast maanteest ca 115 m kaugusele. Varialale jääb suur rabakiili (Leucorrhina pectoralis, III kaitsekategooria) sigimispaik (tiik). Võimalikuks ohuks suur rabakiilile on sigimiskoha hävimine (tiigi kadumine). Olemasolevast maanteetrassist ca 270 m kaugusele jääb Siniküla variala. Tegemist on rohunditerikkad kuusikud (9050) elupaigatüübiga ning kaitsekorralduslikult olulistest liikidest väike-konnakotka (Aquila pomarina) püsielupaigaga. Arvestades kaugusi olemasolevast maanteest ja asjaolu, et varialade lähedusse ei kavandata möödasõidualasid, siis ei ole olulise negatiivse mõju esinemist ette näha ning seetõttu järgnevas alamjaotuses täpsemalt ei käsitleta.

��.�� *$�� "�##�#&� ��%�� %�� /��'1%��'��

Alam-Pedja linnu- ja loodusala lähistel kavandatakse eskiisprojektiga olemasoleva maantee laiendamist vaid mahus, mis on vajalik sõiduradade eraldamiseks trosspiirde paigaldamiseks, st täiendavat sõidurada ei rajata. Vajalik tee laiendus toimub teemaa piires, seejuures ei muudeta olulisel määral piirkonna niiskusrežiimi. Samuti ei ole ette näha müra olukorra olulist muutust. Eelnevat arvestades ei ole ette näha negatiivset mõju Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele. Kärevere linnu- ja loodusala läbivale olemasolevale maanteelõigule on kavandatud 2+1 sõidurada. Peatüki 3.6 alusel tuleb eskiisprojekti staadiumis põhjalikult kaaluda möödasõiduala kavandamise reaalset vajadust loomade tee ületuskohast tingituna väga ohtlikul ja Kärevere linnu- ja loodusala läbival lõigul (km 171-174). Järgnevalt on teostatud analüüs arvestades olukorda, kui vaatamata eelnevale otsustatakse siiski Kärevere linnu- ja loodusala läbivale olemasolevale maanteelõigule möödasõiduala rajada. Antud lõik kattub Järva, Jõgeva ja Tartu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringu Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 - 183,0 KSH aruandes käsitletud lõiguga. Teemaplaneeringu KSHs viidi läbi Natura-hindamine olemasoleva



maantee trassile 2+2 sõidurajaga I klassi maantee rajamiseks. Käesoleva töö objektiks oleva eskiisprojektiga kavatsetakse rajada 2+1 sõidurajaga tee ehk tegemist oleks sisuliselt teemaplaneeringuga võrreldes väiksema mahulisema arendustegevusega. Teemaplaneeringu Natura-hindamises kasutati lähteandmeid, mis on sobilikud ka eskiisprojekti tasandil Natura-hindamiseks. Eelnevast lähtuvalt on teemaplaneeringu KSHs teostatud Natura-hindamise põhijäreldused ülevõetavad ja leevendavad meetmed asjakohased ka käesoleva eskiisprojekti koostamisel (sh arvestades KeHJS § 11 lg 6). Teemaplaneeringu Natura-hindamise tulemusena ei ole Kärevere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele negatiivset mõju ette näha kui rakendatakse alljärgnevalt toodud leevendavaid meetmeid (kaldkirjas toodud vaid Kärevere linnu- ja loodusalaga seonduvad meetmed). Seejuures on leevendavate meetmete juures antud hinnang eskiisprojektis vastava meetmega arvestamise kohta. Vajalikud leevendavad meetmed:

� Kärevere loodusalal paikneva esmatähtsa elupaigatüübi (9010*) säilimise huvides ei tohi võimalikku maantee laiendamist ette näha olemasolevast maanteest lõuna poole (olemasoleva maantee lõigul ca 171,5 – 174,5 km, lisa 1) ja maantee laiendus tuleb projekteerida põhja poole olemasolevast maanteest. Eskiisprojektis on maantee laiendus ette nähtud siiski lõuna suunda. Arvestades, et võrreldes teemaplaneeringuga on viimase inventuuri andmete (Keskkonnaameti 25.03.2013 e-kiri) kohaselt maanteest lõuna suunas paikneva esmatähtsa vanade loodusmetsade elupaigatüübi pindala veelgi vähenenud tuleb vältida piirkonnas hetkeks väljakujunenud niiskusrežiimi muutmist (oluline ohutegur elupaigatüübile) olemasolevast maanteest lõuna suunas. Seega negatiivsete mõjude vältimiseks tuleb maantee laiendus eskiisprojektis kavandada ainult olemasolevast maanteest põhja poole.

� Kärevere loodusala läbiv lõik tuleb tarastada ning loomade liikumine tagada

kavandatava(te) loomapääsu(de) kaudu. Seejuures tuleb võimalikud loomapääs(ud) üle maantee soovituslikult rajada Natura elupaigatüüpide piiridest välja poole, nt jänesekapsa kõdusoo elupaigatüübile (asukoht sõltub tegelikust loomade liikumisest). Eskiisprojektiga on lõigu teeservade tarastamine ette nähtud. Loomade liikumise temaatikat on täpsemalt käsitletud peatükis 3.6. Kuna kavandatav möödasõiduala ei ole pikk (ca 2 km) ning vältida tuleb tarakatkestusi möödasõidualade sees, tuleks eelduslikult väga ohtlikul metsloomade liikumisteedega ristuval maanteelõigul loomade ülepääsukohad kavandada tarade otste lähedusse arvestades seejuures looduslikke tingimusi. Lisaks tuleks enne möödasõidualade tehnilise projekti koostamist maantee ohupasse uuendada. Ühtlasi tuleks ohupasside uuendamise käigus välja töötada võimalikud põhimõttelised lahendused loomapääsude rajamiseks möödasõidualasid hõlmavatel maanteelõikudel. Täpsed lahendused ja meetmed loomapääsude rajamiseks möödasõiduala lõikudel tuleb välja töötada tehnilise projekti koostamise käigus, arvestades seejuures ohupasside uuendamise käigus tehtud ettepanekuid.

� Kärevere silla lähiala lõigu ja Kärevere loodusala läbiva lõigu (olemasoleva maantee lõigul 170 – 174 km) laiendamisel tuleb maksimaalses ulatuses kasutada ära olemasolevat maanteed ning vältida maakasutuse muutust kogu reserveeritud tee- ja teekaitsevööndi ala ulatuses. Eskiisprojektis on maantee laiendus kavandatud olemasoleva tee baasil. Tingimus täidetud.



� Maantee laiendamisega tuleb tagada laiendavale alale ja selle lähialale

jäävate maaparandussüsteemide toimimine. Tuleb seada tingimuseks eskiisprojektis ja rakendada järgmistes tee ehituse etappides (sh tehniline projekt, reaalne ehitustegevus).

� Mürarikkamaid ehitustöid (tööd, millega kaasneb võrreldes igapäevase

liiklusmüraga suurem müratase nt võimalikud tampimis-, rammimis-, või lõhkamistööd) tuleb vältida lindude pesitsusperioodil olemasoleva maantee järgi järgmistel kilomeetrilõikudel (kilomeetripunktide paiknemist vt lisa 1):

o 170,5 – 172,0 (maist – juulini); o 173,0 – 174,0 (aprillist – augustini).

Tuleb seada tingimuseks eskiisprojektis ja rakendada järgmistes tee ehituse etappides (sh tehniline projekt, reaalne ehitustegevus).

� Vältida tuleb maantee rajamise käigus valge-toonekure pesakohtade hävitamist, vajadusel tuleb üles panna olemasoleva pesa lähedusse asenduspesa aluseid. Eskiisprojektiga ei ole ette nähtud EELISes toodud valge-toonekure pesapaikade likvideerimist. Samuti ei toimu tee laiendamist olemasoleva maanteega võrreldes valge-toonekure pesapaikade poole. Tingimus täidetud.

Kokkuvõtliku ülevaate Natura eelhindamisest annab tabel 3.2, mis on koostatud vastavalt Natura hindamise protseduurile (Keskkonnaministeerium, 2005). Natura eelhindamise tulemusena leiti, et eskiisprojektiga kavandatav ei oma negatiivset mõju Natura alade terviklikkuse säilimisele ja kaitsekorralduslikult oluliste liikide soodsale seisundile vaid juhul, kui rakendatakse teemaplaneeringus toodud järgmisi asjakohaseid leevendavaid meetmeid: Kärevere linnu- ja loodusala läbiva maanteelõigul:

� tuleb eskiisprojekti staadiumis põhjalikult kaaluda möödasõiduala kavandamise reaalset vajadust loomade tee ületuskohast tingituna väga ohtlikul ja Kärevere linnu- ja loodusala läbival lõigul (km 171-174).

� kui otsustatakse möödasõiduala antud lõigul siiski rajada, tuleks enne möödasõidualade tehnilise projekti koostamist maanteelõigu ohupasse uuendada. Ühtlasi tuleks ohupasside uuendamise käigus välja töötada võimalikud põhimõttelised lahendused loomapääsude rajamiseks möödasõidualasid hõlmavatel maanteelõikudel. Täpsed lahendused ja meetmed loomapääsude rajamiseks möödasõiduala lõikudel tuleb välja töötada tehnilise projekti koostamise käigus, arvestades seejuures ohupasside uuendamise käigus tehtud ettepanekuid.

� tuleb negatiivsete mõjude vältimiseks maantee laiendus eskiisprojektis kavandada ainult olemasolevast maanteest põhja poole.

� tuleb maantee laiendamisega tagada laiendavale alale ja selle lähialale jäävate maaparandussüsteemide toimimine ning seada see tingimuseks eskiisprojektis ja rakendada järgmistes tee ehituse etappides (sh tehniline projekt, reaalne ehitustegevus).

� tuleb mürarikkamaid ehitustöid (tööd, millega kaasneb võrreldes igapäevase liiklusmüraga suurem müratase nt võimalikud tampimis-, rammimis-, või



lõhkamistööd) vältida lindude pesitsusperioodil olemasoleva maantee järgi järgmistel kilomeetrilõikudel:

o 170,5 – 172,0 (maist – juulini); o 173,0 – 174,0 (aprillist – augustini).

Meede tuleb seada tingimuseks eskiisprojektis ja rakendada järgmistes tee ehituse etappides (sh tehniline projekt, reaalne ehitustegevus).

Eeltoodud meetmetega mittearvestamisel tuleb loobuda Kärevere linnu- ja loodusala läbival lõigul möödasõiduala kavandamisest. Tabel 3.2. Kokkuvõte Natura hindamisest Küsimus Vastus Märkused Kas kava on ala kaitsekorraldamisega otseselt seotud või selleks vajalik?

EI Eskiisprojektiga kavandatav ei ole otseselt seotud Natura-alade ja kaitsekorralduslikule oluliste liikide kaitse korraldamisega.

Kas on tõenäoline, et kava avaldab alale ja/või kaitsekorralduslikult olulistele liikidele olulist mõju?

JAH Kärevere linnu- ja loodusala läbivale lõigule möödasõiduala võib avaldada olulist mõju kui ei arvestata toodud leevendavaid meetmeid.

Kas on olemas alternatiivseid asukohti?

EI Kärevere linnu- ja loodusala läbival maanteelõigul möödasõiduala alternatiivne asukoht puudub.

Kas kava mõjub kahjulikult ala terviklikkusele ja/või liigi soodsale seisundile?

EI Leevendavate meetmete rakendamine aitab säilitada alade terviklikkust ja liikide soodsat seisundit.

3.9 Sotsiaalsed aspektid Inimeste heaolu ja tervist mõjutavaid maanteega seotud müra, vibratsiooni ja õhusaaste teemasid on käsitletud eeltoodud peatükkides. Vastavalt peatükile 2 on kavandatava tegevuse eesmärk tõsta vaadeldava lõigu üldist liiklusohutust. Samas kaasneb kavandatava tegevuse ellu viimisega lokaalne barjääriefekt kohalike inimeste liikumisele läbi majapidamistele juurdepääsuteede pikkuste suurenemise, mis omakorda suurendab ka põhimaanteel kohalikku pendelliiklust. Eskiisprojektiga on püütud maksimaalselt eelmainitud barjääriefekti vähendada. Seejuures on riigimaanteedega ja suuremate kohalike teedega ristumised jäätud väljapoole möödasõidualasid ja seal säilib senine liikluskorraldus, st neil ristmikel on võimalikud ka vasakpöörded. Lisaks on möödasõidualade alguses ja lõpus üldjuhul tagatud tagasipöörde võimalused ning vajadusel on projekteeritud täiendavad kogujateed. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole juurdepääsutee pikenemisest mõjutatud kohalike liiklejate arv suur ning seega on vastav negatiivne mõju minimaalne. Samas üldise liiklusohutuse tõusuga kaasneb laialdasem positiivne mõju.

Eskiisprojektiga kavandatavat võib ellu viia leevendavate meetmete rakendamise korral

33 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade

eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang. Alkranel OÜ

��(+��Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMHEH) põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade eskiisprojektile. KMHEH tellijaks ja eskiisprojekti koostajaks on EA Reng AS. Kavandatud tegevuse kirjelduse ja keskkonnamõju eelhinnangu peatüki 3 (sh tabelis 3.1 toodu) alusel ei põhjusta kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju, kui arvestatakse järgmiste tingimustega:

� tehnilise projekti koostamise etapis tuleb möödasõidualade piires läbi viia müra modelleerimine, mis selgitab välja võimalikud probleemsed kohad ja vajalikud leevendavad meetmed müratasemele kehtestatud normide tagamiseks.

� enne möödasõidualade tehnilise projekti koostamist tuleks uuendada maanteelõigu ohupasse. Ühtlasi tuleks ohupasside uuendamise käigus välja töötada võimalikud põhimõttelised lahendused loomapääsude rajamiseks möödasõidualasid hõlmavatel maanteelõikudel. Täpsed lahendused ja meetmed loomapääsude rajamiseks möödasõiduala lõikudel tuleb välja töötada tehnilise projekti koostamise käigus, arvestades seejuures ohupasside uuendamise käigus tehtud ettepanekuid.

� Kärevere linnu- ja loodusala läbival lõigul (171-174): o tuleb eskiisprojekti staadiumis põhjalikult kaaluda möödasõiduala reaalset

vajadust loomade tee ületuskohast tingituna väga ohtlikul ja Kärevere linnu- ja loodusala läbival lõigul (km 171-174).

o kui otsustatakse möödasõiduala antud lõigul siiski rajada, tuleks enne möödasõidualade tehnilise projekti koostamist maanteelõigu ohupasse uuendada. Ühtlasi tuleks ohupasside uuendamise käigus välja töötada võimalikud põhimõttelised lahendused loomapääsude rajamiseks möödasõidualasid hõlmavatel maanteelõikudel. Täpsed lahendused ja meetmed loomapääsude rajamiseks möödasõiduala lõikudel tuleb välja töötada tehnilise projekti koostamise käigus, arvestades seejuures ohupasside uuendamise käigus tehtud ettepanekuid.

o tuleb negatiivsete mõjude vältimiseks maantee laiendus eskiis- ja tehnilises projektis kavandada ainult olemasolevast maanteest põhja poole.

o tuleb maantee laiendamisega tagada laiendavale alale ja selle lähialale jäävate maaparandussüsteemide toimimine ning seada see tingimuseks eskiisprojektis ja rakendada järgmistes tee ehituse etappides (sh tehniline projekt, reaalne ehitustegevus).

o tuleb mürarikkamaid ehitustöid (tööd, millega kaasneb võrreldes igapäevase liiklusmüraga suurem müratase nt võimalikud tampimis-, rammimis-, või lõhkamistööd) vältida lindude pesitsusperioodil olemasoleva maantee järgi järgmistel kilomeetrilõikudel:

� 170,5 – 172,0 (maist – juulini); � 173,0 – 174,0 (aprillist – augustini).

Meede tuleb seada tingimuseks eskiisprojektis ja rakendada järgmistes tee ehituse etappides (sh tehniline projekt, reaalne ehitustegevus).

Kärevere linnu- ja loodusala puudutavate meetmetega mittearvestamisel tuleb loobuda Kärevere linnu- ja loodusala läbival lõigul möödasõiduala kavandamisest või tehnilise projekti käigus läbi viia keskkonnamõju hindamine (vt ka lisa 2).



Eeltoodud tingimuste täitmisel ei näe käesoleva KMH eelhinnangu koostaja vajadust KMH algatamiseks ja läbiviimiseks KeHJS alusel ning seda lähtuvalt ka järgmistest asjaoludest:

� Vaadeldaval lõigul on koostatud olemasoleva maantee 4-realiseks rajamise teemaplaneering ja selle KSH. Käesoleva eskiisprojektiga kavandatakse teemaplaneeringuga võrreldes väiksema mahulist arendustegevust ja ainult olemasoleva maantee baasil.

� Tulenevalt Maanteeameti poolt väljastatud eskiisprojektile esitatavatele nõuetele tuleb eskiisprojektile korraldada avalikustamine. Seega on avalikkusel võimalik protsessis osaleda (oluline osa tavapärasel KMH protsessil).

Lisaks eeltoodud tingimustele tuleks võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks rakendada täiendavalt järgmisi meetmeid:

� Vältida tuleb ehitustegevusega teemaaga piirnevate maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes seejuures edasise projekteerimise (tehniline projekt) käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist.

� Kaitsmata põhjaveega alal Põltsamaa linnast Umbusi jõeni kulgeval lõigul tuleb möödasõidualade tehnilise projekti koostamise käigus kaaluda võimalusi maanteelt lähtuva sademevee puhastamiseks ja käitlemiseks.

� Teetöödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks kraavide ääres. Meetmega tuleb arvestada nii tööde planeerimisel (tehniline projekt) kui reaalsel ehitustegevusel.

� Suudari silla rekonstrueerimistööde teostamist tuleb vältida jõeforelli peamisel kudemisperioodil (novembrist – veebruarini). Suudari ja Siniküla sildade rekonstrueerimistööde ajal tuleb maksimaalses ulatuses vältida heljumi sissekannet jõkke. Meetmega tuleb arvestada nii tööde planeerimisel (tehniline projekt) kui reaalsel ehitustegevusel.

Peatükis 1.1 toodud kultuurimälestiste loendi alusel jääb üks möödasõiduala Kalikülas paikneva kalmistu (9341) maa-alale. Lisaks kavandatakse olemasoleva maantee lähistele jäävatest kultuurimälestistest eskiisprojektiga tegevusi Altnurga küla juures paikneva asulakoha (9307) vahetusläheduses. Eelnevast lähtuvalt tuleb eeltoodud asukohtades tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.



�� Alkranel OÜ ja Artes Terrae OÜ. 2012. Tartu ja Jõgeva maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,0 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

� EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus, 04.03.2013);

� Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000; � Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend; � Hendrikson ja Ko OÜ. 2008. Looduslike ohutegurite uuring T2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa maantee Mäo - Tiksoja lõigul (92. km – 180. km); � Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused. 2004; � Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362); � Keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja

sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad1 (RT I, 12.07.2011, 3);

� Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ((RT I 2005, 15, 87); � Klein, L. 2010. Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja

tehnilised lahendused meetmete rakendamiseks; � Kobras AS, 2009. Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste

keskkonnamõju hindamine; � Kuresoo, A., ja Luigujõe, L., 2010. Tallinn - Tartu maantee (E263)

asukohaalternatiivid Altnurga külas seoses rohunepi pesitsusalaga Alam-Pedja LKA. Eksperthinnang. Eesti Maaülikool, Tartu

� Laeva valla üldplaneering. 2009; � Maa-ameti kaardirakendus, 2013; � Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis; � Metsaseadus (RT I, 20.03.2013, 22); � Keskkonnaministeerium. 2005. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja

projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised;

� Puurmani valla üldplaneering. 2010; � Põltsamaa valla üldplaneering. 1998; � Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511);

� Sääs

Documents

Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa Põltsamaa … · 2016. 9. 28. · 6 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigule 2+1 möödasõidualade