NELJAPÄEV, 13. NOVEMBER 2014 • NR 265 (7256) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 479 • LUGEJAID 198 000

www.postimees.ee

AED JA KODU

Pesukuivati sobib kenasti pesumasina seltsiliseks.

LK 21

VÄRSKE ÕHKEstonian Air on või-maliku omanikuva-hetuse eel leidnud uue hingamise – seniste kokkuhoiuplaanide asemel räägitakse kasvukavadest.

JUHTKIRI LK 2,EESTI LK 8–9 MAJANDUS LK 10–11

20 AASTATTäna 20. sünnipäeva tähistav Reformi era-kond on kasvanud kildkonna klubist rahvaerakonnaks, sedastab partei käi-lakuju Siim Kallas.

Riigikogu liige (IRL)

HELIR-VALDOR SEEDER:Peaministri jutt suure-nevatest põllumajandus-toetustest on asja-tundmatu.

ARVAMUS LK 15

AUS NIMIKURJATEGIJAD KASUTAVAD INNUKALT VÕIMALUST HÕLPSASTI NIME VAHETADA. EESTI LK 4–5

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Vastutav väljaandja Mart LuikPeatoimetaja Merit KopliPeatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online)Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht)Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Reklaam ja kuulutused reklaam@pos timees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301Tartus 739 0390, faks 739 0387

Kuulutuste vastuvõttTallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisa des avaldatud artiklid (sh päevakaja lisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Posti mees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256Majandus Kadri Hansalu, majandus@posti mees.ee, 666 2164Arvamus Neeme Korv, arvamus@posti mees.ee, 666 2264Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@posti mees.ee, 666 2252Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.eeTellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS PostimeesNõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

KÕVA SÕNAEesti vabaühendustest võib väheseid pidada riigist sõltumatuks valvekoeraks. Enamik neist eelistavad pigem olla vait, sest nii on lihtsam ja mugavam.Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper, PM arvamusportaalis 12.11

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

ID 4b5066 g CO2

LK 8–9

urm

as

nem

valt

s

Või et Reformierakonna üks lipukir-ju enne valimisi on osalise töövõimega inimestega tegelemine?

Reformierakonna kõige ohtlikum vaenlane on tegelikult Reformiera-kond ise. «Kõigile midagi»-parteina on tal pidev oht libiseda populismi, kivi-neda lihtsalt võimul püsimise masi-naks, hüljata kõik see, mis paelus alg-seid toetajaid: liberaalsus, isikuvaba-dused.

On ka praegu neid, kes leiavad, et Reformierakond on Eesti jaoks sa-ma, mis Ühtne Venemaa Moskvale. Õnneks on Eestis siiski valimised va-bad ja demokraatlikud, ning kuigi üp-ris mugavast eduseisust, tuleb orava-tel oma pähklid valimiskastide juures ikk a endil välja teenida.

äna õhtul, mil Re-formierakond Tal-linna lauluvälja-ku pargipaviljo-nis oma 20. tegut-

semisaastat tähistab, võivad oravate juhtpoliitikud peeglisse vaadates ra-hule jääda. Projekt, millele Heiki Kra-nich ja Siim Kallas kunagi ühe südaöi-se vestlusega Viini hotellis De France aluse panid, on hetkel Eesti poliitika-elu nurgakivi, turuliider, võimukeskus. Tema positsiooni võib julgelt võrrelda sellega, mida omab Swedbank pangan-duses – 43 protsenti kõigist hoiustest aasta keskel. Reformi käes on kolman-dik parlamenti ja pool valitsust, mis tagab sarnase mõju.

Võrdlus pangandusega on muidu-gi lihtsustav, kuna seal ei jagata iga nel-ja aasta tagant kogu raha uuesti ringi. Ent juba praegu on näha, et oravad lä-hevad märtsi algul toimuvatele valimis-tele vastu üpris julgelt, oma ajaloos tei-se suurema põlvkonnavahetuse harjalt. Värskelt küpsetatud või end taasleiuta-

da üritavad poliitikud tunglevad Refor-mierakonna valimisnimekirja lävel, ot-sides sealt kindlat linna ja varjupaika.

Võrdlust Swedbankiga saab teha ka ajaloolistel ajenditel. Eelkäija Han-sapank valis algperioodil parimaid kliente, tõrjudes lihtrahvast 500-kroo-nise arveavamise tasuga. Ka Reformi-erakond oli startides nišipartei, kes tõstis püünele jõukate majandustege-laste huvid. Siim Kallas nimetab seda tänase Postimehe usutluses klubi-tüü-pi erakonnaks. Praeguses seisus ei saa aga ei Swedbank ega Reformierakond kellegi ees uksi sulgeda.

Ta võib end hellitavalt kutsuda rah-vaparteiks, ent tõde on veel proosali-sem: turuliidriks pole võimalik saada ega sellena püsida, kui sa ei oma po-liitikat ja tegevuskava kõigis segmen-tides. Seepärast on Reformierakonna viimase kümne aasta poliitikas tehtud kummardusi nii konservatiivsemasse, rahvuslikumasse, sotsiaalsemasse, ro-helisemasse kui sallivamasse suunda. Kes oleks võinud veel mõne aasta eest arvata, et IRLi konservatiivid üritavad peagi mööduda Reformierakonnast maksumuutustega hoopis vasakult?

JUHTMÕTE«Kõigile midagi»-parteina on tal pidev oht libiseda populismi, kivineda lihtsalt võimul püsimise masinaks, hüljata kõik see, mis paelus algseid toetajaid: liberaalsus, isikuvabadused.

A S U T A T U D 1 8 5 7

andres reimer

Rõivase fiaskoReformierakonna ja sotside koalitsioonile-ping lubab Eesti energiajulgeolekule oluli-si asju. Kahjuks jätab peaminister Taavi Rõi-vase juhitav koalitsioon mitmed lubadused täitmata või veelgi hullem – teeb vastupidist.

Koalitsioonilepe lubab, et valitsusliit arendab energiasõltumatuse suurendamiseks taastuvenergeetikat ja toetab Euroopa Lii-du sõltuvuse vähendamist Venemaa tarnita-vast maagaasist. «Eesti energiasõltumatuse suurendamiseks rajame Eesti-Soome vaheli-se gaasitoru – Balticconnectori. Peame vajali-kuks veeldatud maagaasi (LNG) terminali ra-jamist Eestisse,» seisab must valgel.

Kuid Rõivas kihutab Brüsseli ja Helsingi vahet selleks, et sillutada teed LNG terminali rajamiseks mitte Eestisse, vaid Soome. Koa-litsioonilepingut eirav tegutsemine mõjub se-da kummalisemalt, et Eestis erakapitalile kuuluv Alexela Energia tahaks terminali ko-he ehitama hakata. Monopoolse gaasiekspor-tija Gazpromi osalusega Soome Gasum, mil-le huvide eest Rõivas nüüd võitleb, on seni LNG terminali teemal üksnes bluffinud.

Rõivas seab esmatähtsaks Balticconnec-tori rajamise, väites, et Eesti vajab toru roh-kem kui terminali. Tegelikult on asjad vas-tupidi, sest üksnes LNG terminal saab tuua Eestisse Gazpromist sõltumatut gaasi. Toru ehitamise toetamine võiks olla suuremeel-ne samm meie põhjanaabrite aitamiseks, sest just Soome vajab oma gaasivarustuse kind-lustamiseks ühendust Läti Inculkansi maa-aluse gaasihoidlaga.

Soome torudes voolab ainult Gazpromi gaas, samuti pole Soomel gaasihoidlaid. See-tõttu ei too Soomega kahasse rajatav toru meile mitte grammigi alternatiivset gaasi – me hakkame Balticconnectorist saama ikka sedasama Gazpromi kaupa, mis maksab pik-kadest torudest läbipumpamise tõttu lihtsalt rohkem.

Majanduslikult põhjendatum näib Koht-la-Järve – Peterburi gaasitorustiku remonti-mine: gaas oleks Gazpromi oma, aga transpor-dile kuluks vähem. Stalini ajal Leningradi põ-levkivigaasiga varustamiseks ehitatud torus-tik on amortiseerunud ja selle kaudu praegu gaasi ei impordita.

«Viime lõpuni gaasi põhivõrgu lahutamise gaasi tootmisest,» ütleb koalitsioonilepe.

Kuid majandusminister Urve Palo asub looma Eleringi ja gaasitootja Gazpromi ühis-ettevõtet. Gaasituru piduliku avamise nimel ei juhata me Gazpromi viisakalt põhivõrgu et-tevõttest EG Võrguteenus välja, vaid ostame Soome Fortumile kuuluvad aktsiad.

Nii hakkab Eesti riik aktsionäriks ettevõt-tes, mille olulisimaks arenguplaaniks on Bal-ticconnectori ehitamine ja Gazpromi tarnete suurendamine.

Siiski tuleb tõdeda, et sugugi mitte kõik olulised lubadused pole üle parda heidetud. Tänavu suvel vabastati väike- ja mikrotootja-te oma tarbeks toodetud energia, samuti bio-gaas aktsiisist. Kuid ka taastuvenergia aren-damiseks andis koalitsioon palju rohkem lu-badusi.

PÄEVA KOMMTaavi Rõivas kihutab Brüsseli ja

Helsingi vahet selleks, et sillutada teed LNG terminali rajamiseks

mitte Eestisse, vaid Soome.

T

Eesti lugejate keskel ei ole

wististi mitte palju neid, kes

Friedrich Nietsche «üli-ini-

mest» ehk «Übermensch»

tunneksiwad. Friedrich Niet-

sche, sündinud 15. okt 1844.

a., on Saksa mõttetark, kes

Baaseli ülikooli prohwessori-

na alates hiilgawa kirjawiisi,

mõtteterawuse ja waimujul-

guse waral kõiki ülemaid

usulisi ja kõlblisi mõisteid

«ümberhindama» ehk

«umwerthen» hakata tahtis.

Tema meelest on armas-

tus kõige alatum nõrkus,

kaastundmus ja halastus

totruse tundemärgid, hääte-

gemine lollus, südametun-

nistus päritud meele argtus.

Kõige ülemaks põhjusmõt-

teks on isiklik omakasu.

Tark ja mõistlik on üksi see,

kes julgeb, tahab, oskab ja

suudab kõike ja kõiki isikliku

omakasu otstarbeks ja isik-

likuks edenemiseks maitsta

ja tarwitada. Alles see on

täielik inimene, «üli-inime-

ne», kes end kõigist aade-

test, põhjusmõtetest, kõlb-

listest käskudest lahti suu-

dab teha, et oma loomusun-

disid täiesti ja takistamata

täita. «Üli-inimesel» on

õigu s ja kohus oma kaasini-

mesi suruda, neid isiklise

omakasu nõudmiste täitmi-

seks tarwitada ja häwitada-

gi. «Üli-inimene» peab

«suurwaimuline metsloom»

– «eine geniale Bestie» ole-

ma, et õigele täiusele jõuda.

Need, kellel mitte küllalt

«suurwaimlist metsloom-

lust» ei ole, on ainult seks, et

üksikutel «üli-inimestel» jal-

gealuseks olla, mille pääl tal-

lates need oma loomuandeid

mööda wõiksiwad «edene-

da». Nietsche läks 1889. aas-

tal nõrgameelseks, aga tema

õpetus on terwes ilmas kõik

inimesed, kelle südames

«muinasaegne metsloom»

kristlise ilmawaate waiba all

talweund pidamas olnud,

keema pannud. 13.11.1899

Postimees 1899. aastal

Reformierakond kui poliitika Swedbank

4 || EESTI || POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

251inimesele kodakondsuse andmist ja ühe inimese kodakondsuse taastamist arutab valitsus tänasel istungil.

Rõivas vihjas aktsiiside tõusulePeaminister ja Reformierakonna esimees Taa-vi Rõivas ütles, et ligikaudu kolmandik ora-vapartei tööjõumaksude langetamise plaanist on kaetav alkoholi- ja tubakaaktsiisi kiirema tõusu arvelt. Tema sõnul saavad Reformiera-konna programmil olema väga konkreetsed katteallikad, ent nende detailid vajavad veel täpsustamist. BNS

Interpol on Krossi tagaotsimise üksnes peatanudInterpoli komisjon pole endise luurekoordinaa-tori Eerik-Niiles Krossi tagaotsimise teate aval-damise kohta praeguseni lõplikku otsust teinud ja selle avaldamine on siiani vaid ajutiselt pea-tatud, kinnitas eile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Eesti politsei esindaja rääkis pi-raatluse korraldamises kahtlustatava Krossi as-jas Interpoliga viimati eelmisel nädalal. BNS

USA hävitajad sooritavad Eestis madallendeKaks USA hävituslennu-kit F-16 harjutavad täna ja homme koos Eesti õhutulejuhtidega Harju-maal ja Lääne-Virumaal koostööd. Ühtlasi teevad lennukid ka madallende. postimees.ee

Eesti sulgeb erimissiooni AfganistanisValitsus arutab tänasel istungil Afganistani lähe-tatud Eesti eriülesanne-tega missiooni lõpeta-mist. Edaspidi on kavas jätta Eestit Afganistanis esindama mitteresidee-riv suursaadik. BNS

Postimees.ee küsitlusKas ja kui palju suudad kuupalgast säästa?

7226vastajat

Ma ei kogu sääste47%

8%Kuni100

eurot

30%Rohkem kui 100 eurot

Kuni 50 eurot15%

Aegviidus hukkus reisirongi alla jäänud naineEile kell 16.50 jäi Aegviidus raudteeületusko-has reisirongi alla 67-aastane naine, kes huk-kus sündmuskohal. Esialgsetel andmetel sai ta löögi Tartust Tallinna sõitnud reisirongilt. Õnnetuse tõttu oli rongiliiklus häiritud. Õn-netusse sattunud rong sai Aegviidust liiku-ma kella 17.40 paiku, rongiliiklus taastati täies ulatuses kell 18.30. postimees.ee

rulisem tööd leida. Mitini sõnul võetakse tuleval aastal kaalu-misele nimeseaduse muutused ja vaatluse alla tuleb ka kurja-tegijate probleem.

Kurjategijate hulgas on vä-hemus neid, kes soovivad vahe-tada nii ees- kui perekonnani-me, enamasti vahetatakse pere-konnanime. «Tihti võtavad nad oma esivanemate perekonnani-mesid,» lausus Pungas.

Isikunimekomisjoni esi-mehe sõnul on ta komisjonis aeg-ajalt tõstnud üles küsimu-se, et ehk peaks ikkagi kurjate-gijate nime vahetamise õigust piirama. «Teisalt on komisjo-nis ka inimesed, kes ütlevad, et isik on juba karistuse kand-nud,» lausus ta. «Samas on neid inimesi tööle võtvatel asutus-tel kõik õigused ja võimalused tausta kontrollida.»

JÄLGEDE SEGAMINE. Igal aastal vahetab kuni kümmekond kurjategijat oma nime, sea

Nimevahetus aitab pe

O n ühtviisi tül-gastav ja ma-sendav lugeda ikka ja jälle lu-gusid, mis kõ-nelevad pedo-

fiilide kuritegudest laste suhtes. Seepeale nõuab suur osa luge-jatest pedofiilide täielikku iso-leerimist või vähemasti sund-kastreerimist, ametnikud tee-vad aga kurva näo pähe ja lu-bavad midagi ette võtta.

Juba aastaid on kõneldud pedofiilide avalikust või vä-hemasti poolavalikust regist-rist, mida endiselt pole ja ilm-selt ka ei tule, sest ka pedofii-lide isikuandmed vajavat kaits-mist. Veelgi suurem oli minu hämmastus, kui sain teada, et varem kehtinud nimevahetuse piirang vanglas istuvatele kur-jategijatele kaotati juba 2010. aastal üldse ära.

Igal aastal vahetab Eestis ees- ja/või perekonnanime vä-hemalt kümmekond vanglas is-tuvat kurjategijat. Just nimelt «vähemalt», sest täpset statisti-kat pole keegi teinud ja sisemi-nisteeriumi isikunimekomisjoni liikmete hinnangul saabub neile aastas vanglatest viis kuni küm-me säärast taotlust. Ent palju-del juhtudel saab nime vaheta-da ka maavalitsuses ja selle koh-ta puudub igasugune ülevaade.

Kuni kümnest siseministee-riumi jõudnud taotlusest on tä-navugi omakorda paar säärast, mille on kirja pannud peagi vanglast vabanevad pedofiilid. Tegelikult võiks siiagi ette lisa-da sõna «vähemalt paar», sest siseministeeriumi juures tegut-seva isikunimekomisjoni liik-med saavad neid nimesid üks-nes guugeldada. Nad ei kontrol-li tausta karistusregistrist, sest sellel pole mõtet – karistusre-gistri andmete alusel ei saa ju nime muutmisest kuidagi keel-duda. Kõik pedofiiliajuhtumid ei jõua ka ajakirjandusse.

Kui soov oma elu tões-ti muuta ja ka nime vahetada võib olla mõnel juhul põhjen-datud, siis pedofiilide puhul on

üldteada, et nende haigus on väga raskesti ravitav ja nad kal-duvad tehtut kordama. Peale-gi suudavad pedofiilid oma te-gelikke motiive hästi varjata ja neid leidub kõigis ühiskon-na kihtides. Samas tuleb lisa-da, et pedofiilia on psühhiaat-riline diagnoos ja sugugi mitte kõik alaealiste suhtes seksuaal-kuritegusid korda saatnud po-le pedofiilid.

Siseministeeriumi rahvasti-ku toimingute osakonna juha-taja ja isikunimekomisjoni esi-mehe Enel Pungase sõnul tun-dub talle, et kurjategijatelt tu-leb nimemuutmisavaldusi vii-mastel aastatel rohkem kui en-ne 2010. aasta juulit, mil seadu-ses oli piiranguid.

«Kui keegi tahab endale võtta näiteks vanaema pere-konnanime, siis sellised asjad lahendatakse maavalitsuses,» ütles ta. «Kui oleme nime in-terneti otsimootorisse löönud, siis on ehk paar korda aastas ette tulnud, et inimesest on ol-nud meedias juttu seoses pe-dofiiliaga.»

Minister toetab piiranguidVarem oli seaduses kirjas, et kui kehtiva karistusega ini-mene taotles endale uut nime üksnes põhjendusega, et soo-vib vältida nimest tingitud sot-siaalset või majanduslikku laa-di kahjulikke tagajärgi, siis se-da taotlust ei rahuldatud.

Ent seaduses oli nõrk koht – seesama tegelane võis taotle-da nime muutmist ikkagi min-gi muu põhjendusega, näiteks sooviga võtta suguvõsast mõ-ni perekonnanimi. Seetõttu pii-rang sisuliselt ei toiminud ja sel-met seadust täiustada, tühistati kurjategijaid puudutav sootuks.

Siseminister Hanno Pevku-ri hinnangul oleks võinud ni-meseadusest kurjategijate pii-rangu kaotamise asemel lei-da pigem nutikamaid lahen-dusi, et piirang tõepoolest ka toimiks.

«Mina isiklikult arvan, et seadusandja võiks tõsiselt kaa-luda teatud liiki kuritegude toi-mepanijatele nime muutmise piiranguid. See võiks kehtida pedofiilidele ja teistelegi sek-suaalkurjategijatele, aga ka mõ-ne teise vägivallakuriteo toime-panijaile,» märkis ta.

Pevkuri sõnul tuleb siiski vaadata ka kohtupraktikat, kas nime muutmise piirang on kä-sitletav lisakaristusena. Sel ju-hul võib tekkida probleem, et kui inimene on karistuse ära kandnud ei pruugi kohus nime muutmise keeldu enam luba-da, sest see on käsitletav lisa-karistusena.

Eesti Lastevanemate Liidu esimehe Enn Kirsmani hinnan-gul võiks parandamatutele kor-duvkurjategijatele siiski kehtida nime vahetamise piirang.

«Eks natuke hirmutab tead-mine, et nad tulevad muude-tud nimedega vanglast välja,» lausus ta. «Kui lapsega pere-le tuleb uus naaber või lastega üksik ema leiab endale uue abi-kaasa, siis oleks ju hea, kui ema saaks elukaaslase minevikku guugeldada. Kui nimi on muu-tunud, siis pole guugeldamisest paraku kasu.»

Siseministeeriumi rahvasti-ku toimingute osakonna nõu-niku Eve Mitini sõnul oli nime vahetamise õigus 2010. aasta juulini ainult siseministril, aga pärast seda lahendavad lihtsa-maid avaldusi maavalitsuste ametnikud kohapeal. «Kui inimene soovib oma su-guvõsanime, siis saab se-da üldiselt teha maavalit-suses,» selgitas ta.

Maavalitsuses võib võt-ta üsna automaatselt mõne va-nema, vanavanema või vanava-navanema perekonnanime. Kui soov on leida perekonnanimi veel sügavamalt ajaloost, aru-tab asja isikunime komisjon. Võib võtta ka eestistamiseelse perekonnanime. Nimevahetu-se otsustab siseminister, kellele annab nõu isikunime komisjon.

Nii ees- kui ka perenimiNiisiis on vangil praegu nime vahetamine ehk mõneti liht-samgi kui tavalisel kodanikul, sest ta saab alati teatada, et soovib sellega vältida sotsiaal-set või majandusliku laadi kah-julikke tagajärgi. Igati loogili-ne, et vanglast tulnul on kee-

nils niitrareporter

Kurjategijate hulgas on vähemus neid, kes soovivad

vahetada nii ees- kui perekonnanime, enamasti

vahetatakse perekonnanime.

J. Tamm

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 || EESTI || 5

Valik alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegusid

Kuriteo liik (karistusseadustiku alusel) 2009 2010 2011 2012 2013

§ 141 lg 2 p 1 Vägistamine, kui see on toime pandud noorema kui 18-aastase isiku suhtes 47 27 31 46 64

§ 142 lg 2 p 1

Sugulise kire vägivaldne rahuldamine, kui see on toime pandud noorema kui 18-aastase isiku suhtes (kehtetu alates 23.12.2013)

49 38 23 33 40

§ 145Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (kuni 23.12.2013 Su-guühendus lapseealisega)

14 11 10 20 18

§ 146 Sugulise kire rahuldamine lapseealisega (kehtetu alates 23.12.2013) 25 28 35 38 33

§ 178 Lapsporno valmistamine ja selle võimal-damine 27 76 17 65 70

§ 179 Lapseealise seksuaalne ahvatlemine 20 13 57 63 49

allikas: justiitsministeerium

adus selleks enam piiranguid ei sea.

edofiilid uuele ringile

H. LiivL. Ivanov Kuna aga tavainimesed isi-

kukoodiga taustakontrolle ei tee, peaks nimevahetuse pii-rangu teema Pungase hinnan-gul ikkagi uuesti päevakorda tõstma. Praegu õnnestub ük-sikutel juhtudel kurjategijate taotlustele «ei» öelda muude põhjendustega.

«Saame keelduda juhul, kui tahetud nimi ei ole sobilik – ini-mene soovib näiteks välismaist nime,» täpsustas Pungas.

Eesti tuntumaid nimevahe-tajast pedofiile on Toomas H. Liiv, kellest sai Toomas Meo-la. Tema vahetas perekonna-nime abielludes. «Abiellumise-ga kaasnevat perekonnanime vahetamise õigust ei saa nii-kuinii keegi ära võtta,» lisas ametnik.

Politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna süüteome-netluse büroo juhi Priit Hein-soo sõnul võivad kurjategijad

küll nime vahetada, ent isiku-koodi muuta ei saa. «Kui inime-ne soovib kuhugi tööle asuda ja on vaja karistusregistri väljavõ-tet, tehakse see alati isikukoo-di järgi,» lausus ta.

Pungase sõnul polegi nime-vahetajad probleemiks riigile, kes leiab need inimesed üles. «Riigi eest end ei peida, aga ainus, kelle eest nimevahetaja saab end peita, on teine inime-ne,» ütles ta.

M. Kask

6 || EESTI || POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Eile lõunal kogunesid riigikogu hoone ette Toompea-le piketeerima puudega inimesed, kes avaldasid meelt teerullipoliitika vastu. Eile olid parlamendis teisel lugemisel töövõimereformiga seotud eelnõud ning puudega inimesed leiavad, et kui nende kriitikat eelnõude suhtes arvesse ei võeta, siis sõidetakse nende arvamusest lihtsalt teerullina üle.

«Kui me peame meie endi kokkukutsutud riiklikult tähtsa küsimuse arutelul sõnasaamiseks ajakirjan-

duse abil võitlema ja kui meie kriitikat ja muret puu-dega inimestele töölkäimist võimaldavate tugitee-nuste kättesaamatuse ning töökohtade puudumise osas täielikult ignoreeritakse, siis teeb see väga nõutuks», ütles sotsiaaltöö magistrant Asko Uri. Te-ma sõnul väljendas enamik valitsuskoalitsiooni polii-tikuid oma suhtumist puudega inimeste probleemi-desse, puududes riiklikult tähtsa küsimuse arutelult. postimees.ee foto: tairo lutter

Puudega inimesed avaldasid meelt

Ehitajad leidsid Pärnu Herbert Hahni kooli katust remontides pööningult kaks väikest ajaloo-väärtusega nahkjalatsit.

Paariaastase lapse jalga so-bivad saapake ja pastel paista-vad küll ühte mõõtu, kuid ei moodusta paari – kumbki jala-vari on täiesti isesugune.

Üks Herbert Hahni seltsi eestvedajaid Kristiina Vunk toi-metas hoone mansardkorruselt töömeestele näppu jäänud jalat-sid uurimiseks Pärnu muuseu-mi teaduritele. Muuseumis ar-vati, et pastel ja saabas võivad pärineda 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest.

Pärnus aadressil Kooli 11 asuva hoone katust remonti-nud osaühingu Telve ja Laar ehitustööde juht Andres Laar rääkis, et jalanõud sattusid ehitajate kätte pööningu ker-gejõustikuhalli-poolses servas. «Nad olid siin räästakastis kin-ninaelutatud laudade all,» mee-nutas Laar.

Kui mehed pastla ja saapa leidsid, olid need vettinud. Kui-das ja miks need kunagi kinni-sesse räästakasti sattusid, võib vaid oletada.

Vunk ütles, et 1880. aastate teisel poolel ehitatud ja 1890. aastal valminud hoone teisel korrusel olid algselt üürikor-

terid. Arvata on, et mõne kor-teris elanud lapse jagu räästa-kastist päevavalgele tulnud ja-latsid olidki. Hoone omanik ise elas ilmselt esimesel korrusel, kus asusid ka tema tööruumid – kontor või äri.

Pööningul tsaari- ja esime-sel iseseisvuseajal tavaliselt ei elatud, seda ruumi kasutati pa-nipaigana või näiteks pesu kui-vatamiseks. Hiljem jagati pöö-ning paari vaheseinaga väikse-mateks ruumideks.

Kolikambrina tarvitas täis-kõrguses pööningut ka hoone eelmine asukas Pärnu loodus-maja, mis pidas aastaid võitlust lekkiva katusega. Loodusmaja kolimise järel läks hoone Hah-ni kooli valdusse.

Võitlus läbisadava katuse-ga jätkus veel kaks aastat, kuni tänavu suvel alanud katusere-mondini, millest kujunes samu-

ti omamoodi lahing. Kui ehita-jad pööningul esimesed tükid katuseplekki eemaldasid, jah-matas Kooli 11 majapealne neid arvatust tükk maad hullema pildiga. Ilmnes, et ärkliakende ümbruses ei olnud tahket puitu enam ollagi ning kõik sarikaot-sad ja osa kandvaid talasid olid läbinisti mädad.

Nüüdseks on remont siis-ki lõpetatud ning koolihoone saanud uue, kiiskava valtspleki, parandatud palkide ja talade, värskete väljaehituste, ennis-tatud ärkliakende ja uute korst-natega katuse.

Katuse renoveerimisele ku-lus kokku 50 000 eurot. Sellest summast 31 950 eurot tuli ette-võtluse arendamise sihtasutu-selt. Pärnu linn toetas remon-ti 7640 euroga. Oma õla pani ehitustöödele alla ka üks era-annetaja.

Paariaastase lapse jalga sobivad saapake ja pastel on ühte mõõtu, kuid ei moodusta paari. foto: urmas luik / pärnu postimees

PÕNEV LEID. Pärnu Herbert Hahni kooli mansardkorruselt leiti 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest pärit lastejalanõud – saabas ja pastel.

Remondi käigus leiti väärtuslikud jalatsidanu villmannPärnu Postimees

8 || EESTI || POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

LOE

KA

JUH

TKIR

JA L

K 2

20 AASTAT. Täna juubelit tähistava Reformierakonna asutaja ja auesimees Siim Kallas räägib, kuidas klubi-tüüpi erakond kasvas suureks rahvaparteiks.

Kartsime tagasipööret

Eellugu1992, oktoober: Reformierakonna eelkäija Liberaaldemokraatlik Par-tei kuulub Isamaa, Mõõdu-kate ja ERSP koalitsioonis Mart Laari ja Andres Ta-randi valitsusse. Tulevastest Reformiera-konna tippudest on va-litsuses Andres Lipstok, Toomas Vilosius,Heiki Kranich, Paul-Eerik Rummo. Siim Kallas on Eesti Panga president.

Ebaõnn ja meeltesegadus1995, märts: Reformierakond jääb väl-ja Tiit Vähi esimesest va-litsusest,saab küll poole aasta pärast Vähi teise va-litsusse, aga loobub ilmses meeltesegaduses ise aas-ta pärast ning ei lähe ka Mart Siimanni valitsusse. Kallas jõuab siiski olla esi-mest korda (välis)minister. Riigikogu juhib Toomas Savi, kellest Reformiera-kond tahab 2001. aastal teha presidenti. Riigikokku on Reformiera-konnas jõudnud teiste seas Valve Kirsipuu ja Igor Gräzin.

10 miljonit dollarit1997, talv: lahvatab kümne miljoni dollari skan-daal, mille keskmes on Siim Kallas. Uurimine ja kohtu-veskid jahvatavad 2000. aastani, kui Kallas mõistetakse õigeks.

Isamaaliidu võit1999, märts: Reformierakond jääb valimistel napilt alla Isamaaliidule (vahe 829 häält), Siim Kal-las ja Reformiera-kond peavad leppima, et Mart Laarist saab kolmikliidu peaminis-ter. Reformistidest on va-litsuses Kallas, Märt Rask, Heiki Kranich, Signe Kivi ja Toivo Asmer.

Ettevõtte tulumaks2000, jaa-nuar: täitub Reformiera-konna üks põhilubadus-test kaotada ettevõtte tulumaks.

Partei loomine1994, 13. november: rahvusraama-tukogus asu-tatakse Eesti Reformiera-kond ja esi-meheks vali- takse Siim Kallas.

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 200

7631 päevaon taastatud

Eesti Vabariigisvalitsenud valitsus

(1992–2014)1055 päeva on Reformi-erakond olnud valitsusest väljas (Tiit Vähi esimene, osaliselt teine ja Mart Siimanni valitsus)

3072 päeva on Reformierakond (sh selle eelkäija Liberaaldemokraatlik Partei) olnud aastatel 1992–2014 valitsuses (Mart Laari, Andres Tarandi, Tiit Vähi ja Juhan Partsi valitsus)

3504 päevaon Reformierakonna

peaministrid juhtinudvalitsust alates 2002.

aastast(Siim Kallase, Andrus Ansipi

ja TaaviRõivase

valit-sus)

Oma kümneaas-tast Brüsseli elu selle näda-la alguses Ees-tis lahti pakki-nud Siim Kal-

las leidis hetke, et erakonna loo-mise algusajale põgusalt taga-si vaadata.

Millised idee või tõukega Reformi-erakond 20 aastat tagasi sündis?Me uskusime sellesse, et turu-majandus, ettevõtlusvabadus, isikuvabadus, inimese initsia-tiiv ja pealehakkamine on see, mis viib ühiskonda edasi. See oli väga selge eitus sellele ühis-konnakorrale, kust me tulime. Ja muuseas, pean seda ütlema, kuigi see pole väga populaarne, et ma usun neisse väärtustes-se ka praegu, ja võib-olla veelgi rohkem. (Naerab mõnuga.)

Põhimõtteliselt viis see va-litsus (1992–1994) eesotsas Mart Laari ja Isamaaga ellu väga olu-lisi reforme. Eriti tagantjärele vaadates tegutses see valitsus väga kriitilistest oludes väga ot-sustavalt. Jüri Luik ütles Laari valitsuse 20 aasta möödumise järel, et aken oli toona ikka väga lühikeseks ajaks lahti. Me kasu-tasime selle lühikese aja maksi-maalselt ära. Kõik koos. Minul-gi oli seal veidi tegemist, aga ko-gu ühiskond kasutas ära hetke läänega integreerumiseks ja re-formide tegemiseks.

Alguse hoog ja entusiasm võivad alati kaasa tuua pinged.Ikka.

1994. aastaks olid valitsus-erakonnad omavahel tülis ja vastuolud olid ka suurimas era-konnas endas. Üks teatud rühm inimesi, kuhu kuulusin ka mina, vaatas olukorda murega, sest oli hirm, et kõik need asjad, mida on juba jõutud teha, pööratak-

se tagasi. Kõige mõistlikum tun-dus oma erakonna loomine, et seista vastu võimalikule tagasi-pöördele. Kuigi seda tagasipöö-ret ei tulnud. Ütleme ausalt – ka Tiit Vähi valitsuse ajal ei tulnud sed a ja aeti edasi üpris samu as-ju. Aga selline hirm ja ettekuju-tus 1994. aastal oli.

Ja siis ühendati jõud: oli li-beraaldemokraatlik erakond, kes otsis endale uut identitee-ti ja dünaamikat; oli grupp ma-jandustegelasi – ei saa öelda, et ärimehi, sest mina ei olnud min-gi ärimees –, oli ka n-ö saadi-kuid, oli poliitikategelasi, nagu Uno Mereste, kes kõik arvasid, et oma erakond on parim va-riant, ja siis erakond loodigi.

Milline see partei loomise mõnu või raskus oli?See erakond pulbitses! Pulbit-ses ideedest, aga oli ka palju isiksusi, kellega koostöö orga-niseerimine ei olnud alati kõi-ge lihtsam. Selline klubi-tüüpi erakond.

Üks mu Soome sõber ütles, et on kahte tüüpi erakondi: on klubi-tüüpi erakondi ja suguha-ru-tüüpi erakondi. Soome polii-tikas on niiviisi olnud. Tegeli-kult võiks aga öelda nii, et on klubi-tüüpi erakondi ja hierar-hial põhinevaid erakondi.

Tol ajal oli väga kindlalt te-gemist klubi-tüüpi erakonna-ga, mis tähendab seda, et dist-sipliiniga oli raskusi. Poliitilis-te seisukohtadega polnud kui-gi palju raskusi, aga ütleme nii, et oli isiksusi, kellega tuli sage-li vaielda.

Mille üle peamiselt?Muidugi otsisime mudelit, kui-das võita valimisi. Meil oli küll oma kindel toetus, mis eriti ei muutunud – see oli alati veidi al-la 20 koha riigikogus –, aga me

ei olnud kunagi suurim jõud ja valitsust ise luua ei suutnud. Me olime küll valitsustes osalised, tegime palju ja on põhjust rahul-oluga tagasi vaadata, aga ikkagi tahtsime valimisvõitu.

Selleks oli kindlasti tarvis laiendada erakonna toetusbaa-si ja see pole mingi uudis – tu-li minna rahvapartei poliitilise programmi peale, kus tuli ot-sida teid, kuidas säilitada oma nägu, ideed ja samas võita va-limisi.

Rahvaparteistumine läks eriti suure hooga lahti Andrus Ansipi tulekuga?Ei oska öelda.

Mida ma küll soovin praegu öelda, on see – eriti vaadates ko-gu protsessi paljuski väljastpoolt –, et pärast Andrus Ansipi era-konna juhiks tõusmist ja peami-nistriks hakkamist on Reformi-erakonna edu märkimisväärne. See, mida erakond tema juhti-misel oma valijaskonnale andis, oli kindlustunne.

Võrdleksin olukorda terves Euroopas: kui algas majandus-kriis, siis ütles üks sotsialisti-de silmapaistev liider europar-lamendis, et nüüd hakkab tuul puhuma nende purjedesse. Et nüüd jäetakse kõrvale turuma-janduslikud ideed ning minnak-se üle sotsiaaldemokraatlikule programmile. Seda ei juhtunud. Hoopis vastupidi! Konservatiivi-de ja rahvaparteide ideoloogia saavutas kogu Euroopas kriisi ajal selge poliitilise võidu. Kon-servatiivid võitsid, sotsiaalde-mokraadid kaotasid ja liberaa-lid püsisid samal tasemel.

Andrus Ansipi teene Eesti ees oli just see, et neil keerulis-tel aegadel suutis ta inimestes-se sisendada: katsume vähemalt säilitada seda, mis meil on. Kat-sume olukorda rahustada, stabi-liseerida. Arvan, et see oligi võ-ti, mis tõi väga mitmel korral Reformierakonnale valimisedu.

On täna juubelit tähistav Reformi-erakond teie maitse järgi erakond?Eks me kõik ole muutunud. (Naerab.) Päris kindlasti ei saa

tuuli kochreporter

intervjuu

Andrus Ansipi teene Eesti ees oli see, et keerulistel aegadel suutis

ta sisendada inimestesse rahu, suutis olukorda stabiliseerida.

Kuu aega enne Re-formierakonna asu-tamist, 13. oktoobril 1994 on Siim Kallas Isamaa peaministri-kandidaadina riigiko-gus haledalt põrunud ja peab ajakirjanikele seletama, miks nii läks. foto: toomas volmer /

filmiarhiiv

erakond olla tardunud ühte punkti ja mitte muutuda.

Oleksin hinnanguga sel-les mõttes ettevaatlik, et ... no jah... Mul on mõnes asjas päris kindlasti teised seisukohad. Aga erakonda mõõdetakse ikka selle järgi, kuidas ta valimistel esineb, ja valimistel on siiamaani hästi esinetud. Ei ole põhjust kritisee-rida. Ligi 13 000 inimese suuru-ne erakond ootab, et on tagatud valimisvõit või vähemalt suur valimisedu. Aga muidugi on mul erinevaid seisukohti.

1996. aastal tegite üsna pretseden-ditu käigu ja astusite valitsusest välja. See on üks väheseid hetki, mil Reformierakond on võimust ilma ol-nud. Oli see õige samm?(Naerab.) Oleme toonaste sünd-muste osalistega selle üle vaiel-nud. Näiteks Heiki Kranich leiab, et see oli õige samm, mi-na leian, et vale. Kuigi see oli minu otsus.

Jagan Uffe Ellemann-Jense-ni arvamust, kes ütles: valitsu-sest ei minda ära, valitsustest aetakse minema. Ise ei minda kunagi minema.

Kui otsustasime minna, tun-dus vähemalt meile, eelkõige mulle, et valitsusest lahkumine on arusaadav. Et põhjendus on kõigile arusaadav nii erakonnas sees kui ka väljaspool. Aga kui

samm oli tehtud, siis selgus, et see polnud kaugeltki arusaadav. Muidugi tegi koalitsioonipart-ner omi manöövreid, tegi koos-tööleppe Keskerakonnaga, mis tol ajal oli kindlasti väga ärri-tav, omamoodi provokatsiooni-line, kärsitu samm.

Aga kui oleksite jäänud?Oleme ka selle üle Heiki Kra-nichiga vaielnud, et mis meist oleks saanud siis, kui oleksime jäänud.

Siis oleksime võtnud ene-sele kaela suure hulga valitsu-se probleemidest. Pärast tuli Mart Siimanni valitsus ja seda valitsusparteid, Koonderakonda ei saatnud valimisedu. Kas me oleksime sel juhul olnud ebaedu jagajad? Raske öelda. «Oleksid» on halvad nõuandjad.

Ütlen küll seda, et valit-susest lahkumine oli kärsitu samm ja ükskõik, kuidas mõõta, tekitas see ühiskonnas ja meie pooldajate seas parajat häm-mingut.

Praegusesse võimuliitu tulles – ka sotsidel on pärast krõbedaid välja-ütlemisi soovitatud valitsusest lah-kuda. Oleks see mõistlik? Päästaks sotsid oma näo?Neli kuud enne valimis... Ras-ke öelda. Eks see on iga inime-se, erakonna enese otsustada.

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 || EESTI || 9

Ansipi tulek2003, aprill: riigikogu valimiste järel jääb Reformierakond taas väiksemaks koalitsioonipartne-riks, sel korral Res Publica ja Ju-han Partsi valitsuses. Uutena tõusevad Reformiera-konnast ministriks Meelis Atonen, Jaak Jõerüüt, Urmas Paet, Rein Lang ja Andrus Ansip. Ansipi tähelend erakonnas al-gab 2004. aas-ta kevadel, kui Tartu linnapeast saab erakonna aseesimees ja aasta lõpus esimees. Kallas len-dab Brüsselisse eurovolinikuks.

Viie rikkama sekka2007, aprill: Ansip lubab, et viib Eesti 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi sekka. Eesti Raudtee eras-taja Edward A. Burk-hardt teatab aga, et Reformierakonna esindajad nõudsid enne Eesti Raudtee riigile tagasi ostmist miljon eurot altkäe-maksu.

Poliit-perekond2002: Kallase peami-nistribü-rood asub juhtima Rain Rosimannus, kellest saab Reformiera-konna tagatoa hall kardinal. Rosimannus ise ministri-portfelli ei ole võtnud, aga see-eest tõuseb Ansipi tei-ses valitsuses ministriks Keit Pentus-Rosimannus. Tema võimalust lähiajal pea-ministriks tõusta on ähmas-tanud 2013. aastal lahvata-nud Autorollo skandaal.

Kallas peaministriks2001, sügis: laguneb kolmik-liidu võim Tartus ja Tallinnas ning Reformierakond teeb mõlemas linnas koalitsiooni Keskerakonnaga. Laar teatab jõulude eel tagasiastumisest.2002, 27. jaanuar: ametisse astub esimene Re-formierakonna juhitav valitsus. Siim Kallasest saab lõpuks pea-minister koalitsioonis Edgar Savisaare ja Keskerakonnaga. Uue tähena tõuseb vä-lisminist-riks Kristiina Ojuland.

01 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Silvergate2012, juuni: reformierakondlane Silver Meikar paneb plahvatama rahapommi, mis viib sügisel valitsusest erakonna peasekretäri Kristen Michali ja toob valitsus-se Taavi Rõivase.

Rõivase kiirlend2012, sügis: Rõivasest saab sotsiaalminister.

2014. aasta kevadel, kui Re-formierakond on otsustanud valitsusest välja visata Isamaa ja Res Publica Liidu, peaks An-sipi asemel taas peaministriks tulema Siim Kallas. Viimasel hetkel pageb Kallas tagasi Brüs-selisse ning mõne tunni jooksul tõuseb peaministriks Reformi-erakonna uus täht, kroonprint-siks hüütav Taavi Rõivas.

Võimu sõrmus on teinud neist stagnatsiooni sümboliurmas reinsaluIsamaa ja Res Publica Liidu esimees

Andrus Kivirähk võrdles kunagi Reformierakon-

da Kääbikuga, kes pikalt võimusõrmust kandes on muutunud võimu kül-ge klammerdunud Gug-

lunkiks.Poliitikas pikalt olnud

mehed ja naised Isa-

maas mäletavad Siim Kallase Reformierakon-

da, kellele võim toona nii kallis ei olnud ning kus sai teha asju, mis ühis-

konda tegelikult muut-

sid. Toonased liberaalid toetasid Laari majan-

dusreforme, koos viidi

Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse. Kuid see oli aeg, mil Keskmaal olid mäekollide asemel hald-

jad ja võlurid. Pikk võimul olek on

teinud Reformierakon-

nast tüüpilise võimupar-

tei, mille seisukohad ko-

handuvad konjunktuuri järgi ning keskne ees-

märk on püsida iga hin-

na eest võimul. Võimu-

parteil võib olla mingil hetkel ühiskonna jaoks positiivne tähendus, kui eesmärk on segasel ajal tagada riigi administree-

rimine. Omal ajal täitis Eestis seda rolli Tiit Vähi juhitud Koonderakond.

Maalehe ajakirjanik Alo Lõhmus on viimase aja Reformierakonna käitumist iseloomusta-

nud kui Mart Siimanni aegse Koonderakonna oma. Toona tundus Sii-mann inimestele ise-

enesest sümpaatne mees, kes võimule jää-

mise nimel lubas kõigile kõike. Siimanni kandev sõnum oli stabiilsus. Peaasi, et ei tehtaks midagi, mis paati ehk võimul olemist kõigu-

taks. Kui me lepime täna-

sega, siis sellest dokt-

riinist piisab. Kui taha-

me Eestit viia tõusule,

siis peame julgema ot-

sustada ja mitte klam-

merduma iseenese tar-

kuse külge. Pikal ajal võimul olemise üldine kehv kaasaanne on ül-bus. Usun, et ülbitsemi-ne on pigem soov näi-data, et nad on tegijad. Soovitan sel juhul min-

na ülbitsemisega lõpu-

ni, mitte hakata kriitika alla jäädes halama ja hädaldama. See jätab veidi haleda mulje.

Reformierakonna sei-sukohti kehastaks dü-

naamilise ja vilka orava asemel praegu pigem mõni vagur magevee-

kala, nagu angerjas.

Edumeelsus asendus asenda matusegakadri simsonKeskerakonna aseesimees

Reformierakonna tek-

kimist mäletan ma häs-

ti. Nimelt astusin 1995. aastal Keskerakonda just seetõttu, et vast-

loodud Reformierakond soovis kõrghariduse tasuliseks muuta ja mi-

na pidasin sellist raha-

koti eelistamist vaim-

setele võimetele va-

leks teeks.Aastate jooksul on

Reformierakond viinud läbi ridamisi algatusi, mis kantud eesmärgist teha kingitusi kõige jõukamatele. Algaasta-

tel oli selles ka innusta-

vat edumeelsust, kuid viimastel aastatel pi-gem ideedepuudust ja kinnisidee enda asen-

damatusest.Juubeli puhul soovin

Reformierakonnale pik-

ka iga. Tema noorte juhtide pikaajalisuse poliitikas tagaks aga üks kosutav mõtte-

paus opositsioonis, et leida vastus küsimuse-

le, mida on kümnendat aastat peaministripar-

teiks olles valesti teh-

tud, et Eesti rahvaarv väheneb, majandus on seisakus ning maksu-

dest ei suudeta täita enam riigi põhiülesan-

deid.

Inimeste elujärje parandamise nimeltaavi rõivaspeaminister, Reformierakonna esimees

Reformierakonna tuge-

vuseks on olnud alati kõrge kompetents ma-

jandus- ja rahandus-

valdkonnas. Meie ees-

märk on, et majandus-

kasvust saadav kasu jõuaks igaüheni. Iga Eesti elanik peab saama

väärika tasu oma panu-

se eest. Mida vabam on riigi majandus, seda jõu-

kamad on selle riigi ela-

nikud. Meie jõukus peab kasvama. Riigi asi on hoida mängureeglid liht-

sad ja kõigile võrdsed. Riigi asi on hoiduda

maksustamast edu, sest maksud on koor-

mis, mis pärsib edu. Ta-

hame, et tööjõupuudus oleks madal ning palgad kõrged, seega langeta-

me tööjõumaksusid. Tänases julgeoleku-

olukorras on fookuses ka riigikaitse, sest kõik meie valikud peavad olema teadlikult julge-

olekut suurendavad. Paljugi sellest, mis

tõi meid siia, viib meid

kindlalt ka edasi. Aga täiesti selgelt vajame edasi minekuks ka uuendusi.

Reformierakond teeb tööd selle nimel, et Eesti oleks vaba, ava-

tud ja samas kaitstud riik, kus tahetakse ela-

da ning kuhu tahetakse tulla elama, et luua en-

dale parem tulevik.

Valve Kirsipuu suhtub erakonda kui oma lapsesse Teiste seas läheb täna Reformi-erakonna sünnipäevapeole era-

konna asutajaliige Valve Kirsipuu, kes oli koos Siim Kallasega aas-

taid Reformierakonna esinägu (mäletate valimislaulu «meil on Kallas ja meil on Kirsipuu, Refor-

mierakond, Reformierakond»?). «Lähen suure mõnuga, et kohata inimesi, keda pole kaua aega näi-nud, kellega koos olen kunagi Re-

formierakonnas alustanud,» ütles Kirsipuu eile õhtul.

Praegusesse Reformierakonda suhtub 2003. aastast poliitikast tagasi tõmbunud Valve Kirsipuu kui lapsesse. «Kui laps teeb sulle muret, siis sa ei ütle temast lahti, vaid püüad teda ümber kasvatada. Ei ole Reformierakond täna niisu-

gune, nagu oli oma loomise mo-

mendil – nagu ei ole ka ükski teine erakond niisugune nagu aastaid tagasi,» rääkis Kirsipuu.

Aga üks oluline põhimõte, mille pärast ta oli 1994. aastal kohe val-mis Reformierakonna asutamisel kaasa lööma, ei ole Kirsipuu arva-

tes muutunud. «Olen liberaal ja ma ei taha, et mind sunnitakse, et mind käsutatakse. Arvan, et iga inimene peab ise vastutama oma tegude eest,» sõnastas ta selle.

Küsimusele, kas Reformiera-

kond ei vajaks pärast pikka valit-

semist väikest hingetõmmet opo-

sitsioonis, vastas Kirsipuu, et pikk seismine ühes kohas tekitab stagnatsiooni. «Igale täiskasva-

nud inimesele on selge, et jõud kaob ära, kui sa näed, et kõik voolab rahulikult sinu ümber. Sul pole vaja mõelda, sul kaob riski-vajadus, kui sul on käes, mida oled tahtnud. See ei ole halvasti mõeldud. Ma ei arva, et see oleks halb, et oleme pidevalt valitsuses olnud, aga kardan, et meil on era-

konnas küllalt palju liikmeid, kes arvavad, et nii peabki olema. Siin pole ka midagi imestada. Praegu on erakondades suur põlvkonda-

de muutus,» rääkis Kirsipuu. Ta tõdes, et vanade jaoks on

valulik, kui nad kõrvale hakkavad jääma, aga pidas loomulikuks, et tulevad uued. «Seepärast arvan, et meil pole stagnatsiooni, et noored tulevad värske jõuga, ning on meeldiv üllatus, et ühis-

kond on sellega väga rahul,» lau-

sus Kirsipuu. «Mul oli lõpmatult kahju, kui Kal-

las kevadel ära läks, aga nägin, et see oli lahendus paljudele noorte-

le. Nad oleksid jäänud veel küm-

neks aastaks ootama, kuni üks-

kord erakonna etteotsa oleksid saanud,» lisas ta. Anneli Ammas

18. novembril 1994 kirjutavad Siim Kallas ja Paul-Eerik Rummo alla Reformi-erakonna ja Liberaaldemokraatliku Partei ühinemislepingule ja sünnib Eesti Reformierakond – liberaalid. foto: lembit michelson / filmiarhiiv

1997–2000 peavad Eesti Panga endine juht Siim Kallas ja tema toonane nõunik Urmas Kaju viibima palju kohtusaalides, süüdistatuna kümne miljoni Eesti Pan-ga dollari haihtumises. Kohus mõistis mõlemad õigeks. foto: peeter langovits

Suure Lugu on asendunud poliit tehnoloogiagasven mikserSotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees

Kui Reformierakond en-

ne 1995. aasta valimisi areenile tuli, siis just ni-melt oma Suure Looga. Toona oli Eesti poliitikas rohkem kirge ja impro-

visatsiooni kui praegu ja ka noor Reformierakond oli tänasega võrreldes tunduvalt ideoloogilisem ja idealistlikum.

Põlvkonnavahetuse

käigus on paljud Kalla-

se-aegsed reformistid siirdunud tagasi vanade liistude juurde ja nende asemele on tulnud noo-

red professionaalsed poliitikud, kes on palju pragmaatilisemad ja ideoloogiliselt paindli-kumad. Suurt Lugu asendavad pigem lihvi-tud poliittehnoloogia, süsteemne meedia-

suhtlus ja metoodiline organisatsiooniline töö,

poeesiat täis jutupunk-

tid ja arengukavad.Aga iga erakonna esi-

mene eesmärk on lõ-

puks siiski võimule pää-

seda ja oma programmi teostada. Ja võimu juur-

de jõudmises on refor-

mistid tõesti head. Publik võib ju sportlastelt soo-

vida loovat ja kirglikku esitust, aga metoodilist ja mehhaanilist jalgpalli mängiv meeskond lööb väravaid ja nemad viivad

lõpuks koju karika. Jah, konkurendid või-

vad küll öelda, et refor-

mistidele tuleks kasuks vahepeal pisut oposit-

sioonipõlve maitsta, aga samas teeb nende võime aastaid katke-

matult võimuohje hoida ikka kadedaks ka. Nii võib öelda, et profes-

sionaalsuse ja järjekind-

luse osas on Reformi-erakonnalt õppida isegi vanematel kolleegidel.

10 || MAJANDUS || POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh15

12

9

6

3

0X 2013 II 2014 IV 2014 VI 2014 VIII 2014 X 2014XII 2013

BÖRSAktsia Hind Muutus Arco Vara 0,930 0Baltika 0,502 0Ekspress Grupp 1,050 0Harju Elekter 2,690 0Järvevana 0,830 +0,61Merko Ehitus 7,020 0Nordecon 1,020 +0,99Olympic Group 1,830 -1,08PRFoods 0,700 +0,43Pro Kapital Grupp 2,520 0Silvano Fashion 1,830 -2,66Skano Group 0,938 0Tallink Grupp 0,648 -2,11Tln Kaubamaja 4,990 -0,20Tallinna Vesi 13,000 -0,76Trigon Property 0,439 0

EURO12.11 Kurss MuutusAustraalia dollar 1,432 -0,47Hiina jüaan 7,638 +0,40Jaapani jeen 143,630 -0,17Kanada dollar 1,411 -0,29Leedu litt 3,453 0Norra kroon 8,442 -0,53Poola zlott 4,219 -0,10Rootsi kroon 9,228 +0,41Rumeenia leu 4,432 +0,19Šveitsi frank 1,202 -0,01Suurbritannia nael 0,788 +0,56Taani kroon 7,442 +0,02Tšehhi kroon 27,603 +0,04Ungari forint 307,360 -0,07USA dollar 1,247 +0,35Venemaa rubla 57,718 -0,46

OMX TALLINN

800

600

1000

X 2014XII 2013 II 2014 IV 2014 VI 2014 VIII 2014

bns

4,33▲

+16,71%

759,33▼

–0,95%

Enamikul eestlastel on väikesed säästudKuigi 83 protsendil Eesti elanikest on sääste, on need enamasti alla tuhande euro ning taga-vad äraelamise vaid üheks-kaheks kuuks, selgus Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuringust. Samas säästjate üldine arv on kasva-nud. Mittesäästmise peamise põhjusena tuuak-se välja ebapiisav sissetulek. majandus24.ee

Praamihanget Väinamere Liinide palvel ei peatatudVäinamere Liinid kaebas edasi vaidlustusko-misjoni otsuse, mis jättis muutmata Tallinna Sadama kvalifitseerimise mandri ja saarte va-helisele praamiteenusehankele, ning palus koh-tult õiguskaitse raames taas hanke peatamist, kuid kohus jättis selle palve rahuldamata. BNS

K ui paar aas-tat tagasi tuli Estonian Air välja uue pile-tiklasside süs-teemiga ja ta-

vapileti ostjad ei saanud len-nuki pardal enam tasuta isegi vett, siis nüüd on firma haka-nud lennukogemust taas mu-gavamaks muutma.

Alustuseks pakutakse ok-toobrist kõigile reisijatele par-dal taas tasuta vett ning lähi-ajal tullakse välja ka meelela-hutuspaketiga.

«Ka keerulisel ajal ei saa ära unustada, kes on sinu klient, kes sulle tegelikult raha toob. Palka ei maksa ju meile tegelikult raa-matupidaja, vaid klient,» rääkis nüüdseks pool aastat ametis ol-nud Estonian Airi juhatuse liige Indrek Randveer. «Kui teised et-tevõtted arenevad, siis peame ka meie oma teenust arendama ja leidma selliseid lahendusi, mis

oleks head nii klientidele kui ka ettevõttele.»

Kuna Estonian Airi majan-dustulemused pole siiani kii-ta ja silmapiiril terendavat In-fotari rahalaeva pole veel saa-bunud, tunnistas Randveer, et ise nad reisijatele tasuta tooteid jagada ei saaks, kuid koostöös tootjatega on erinevad võimalu-sed olemas. Nii et kui veel paar kuud tagasi raiusid lennufirma juhid, et tasuta vee jagamine käib ettevõttele üle jõu, siis nüüd tõi tasuta janukustutaja pardale A. Le Coq, kelle tööta-jad saavad vastutasuks teatud hulga tasuta lende.

«Laual on ka teised projek-tid, vesi ei jää ainukeseks, mi-da tahaks tagasi tuua. Töötame mitme firmaga selle nimel, et pakkuda maandumisel reisijate-le kommi ning tegeleme ka tee ja kohviga,» rääkis Randveer.

Täiesti uue teenusena ha-katakse järgmisel nädalal kat-

setama pardal intraneti-laad-set meelelahutuspaketti, mis tähendab, et reisijad pääsevad lennu ajal oma nutiseadmega li-gi lennuki-wifile, kust saab lu-geda ajalehti, ajakirju ja e-raa-matuid, mängida, ostelda par-dapoes ja saata teistele reisija-tele sõnumeid. Osa teenustest on tasuta, teised tasulised. «See on jälle midagi, mis teeb pardal olemise mugavamaks ja ei pea mõtlema, kui kaua lend veel kestab,» selgitas Randveer.

Tema sõnul tegutsevad nad praegu mitmel rindel väga in-tensiivselt, et taas suuremaks kasvada. Regulaarliinide pu-hul tegeletaksegi klientide juur-demeelitamiseks pardateenu-se parandamisega ning ka lii-nivõrgu korrastamisega. Juur-de plaanitakse tuua nii suve- kui ka talveliine. Näiteks ha-katakse lendama Milanosse ja vaadatakse rohkem Saksamaa poole. «Järgmisel aastal teeme kindlasti ka Berliini lende pi-kemalt kui tänavu, sest nägi-me, et sinna tahetakse minna, aga mitte talvel. Eesti inime-ne jookseb ikka soojale järele,» rääkis Randveer.

Lisaks hakkab Estonian Air

tegema varasemast palju roh-kem tellimus- ehk tšarterreise. Praeguseks on sõlmitud lepin-gud juba viie reisikorraldajaga, kelle kliente viiakse puhkama mitmele poole, alustades Fää-ri saartest ja lõpetades Türgi-ga. Kuna Eesti rahvusliku len-nufirma väikeste lennukitega ei saa täita tavapäraseid, väga suuri tellimusi, siis keskendu-takse väiksematele sihtkohta-dele ning paindlikkusele ehk ollakse näiteks valmis lennu-kit reisifirmade vahel jagama.

Kolmanda suunana tahab

KOOSTÖÖ. Rahvuslik lennufirma hakkab pardal pakkuma meelelahutuspaketti ning lisaks tasuta veele tõenäoliselt ka kommi ja kohvi.

Estonian Air peab laienemisplaanikadri hansalumajandustoimetuse juhataja

Estonian Airi juhatuse liige Indrek Randvee

Viimase kolme-nelja aastaga on kõik lennufirmad muutunud

odavlennufirmadeks.Estonian Airi juhatuse liige Indrek Randveer

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 || MAJANDUS || 11

siiri liivasiiri.liiva@postimees.ee

Leedus tehtud uuringus vaeti kodukaubamaja Ikea võimalu-si laieneda Eestisse ja Lätisse. Võimalike asukohtadena Ees-tis kaaluti Tallinna ja Tartut.

Selle aasta alguses Vilniu-se äri- ja majandusülikoolis tehtud uuringus käsitleti nel-ja laienemisstsenaariumit: poe avamine Tallinnas, Tartus või Riias, lisaks mõte panna laie-nemisplaanid ootele.

Kolme linna ärikeskkonna võimalusi ja puudusi analüü-siti põhjalikult. Tartu kasuks rääkisid lähedus Venemaale ja Lätile, mõistlik tarbijakultuur ja soodsad kinnisvarahinnad. Miinustena toodi esile väike kohalike elanike arv ning kau-gus Riiast ja Tallinnast.

Tallinna suurimate eeliste-na nähti lähedust Skandinaa-via pealinnadele, nendega sar-nast turudünaamikat ja suurt kasvupotentsiaali. Balti riikide kontekstis paistab Tallinn sil-ma hea ärikeskkonnaga jõuka linnana, mis asub kaubateede ristumiskohas.

Samas oleks Eesti pealinn kolmest kaalutud asukohast kõige suurema laienemisriski-ga, sest nii investeeringuku-lu kui ka konkurentide hulk on Tallinnas märkimisväärselt suurem kui kahes teises vaat-luse all olnud asukohas. Samu-ti jääks Tallinn Läti ostjale lii-ga kaugeks.

Analüüsi tulemusel jäi

kõige tõenäolisemana sõelale Riia. Ikea Baltikumi frantsiisi-ettevõtte Lätti laienemise hin-nanguline maksumus on 150 miljonit dollarit.

Praeguseks on laienemi-ne juba üsna kindlalt plaani võetud, lahtine on vaid sel-le konkreetne aeg. Ikea siin-ne frantsiisiettevõte on ise ar-vestanud, et ühte riiki laiene-mine ei tohiks võtta kauem kui kaks ja pool aastat. Kogu Baltikumi soovitakse laieneda viie aastaga.

Peamine põhjus, miks Ikea poode Eestis ja Lätis seni po-le, on kartus, et ostukoha ava-miseks tehtavad investeerin-gud ei pruugi end mõistliku aja jooksul tasa teenida.

Oma roll on selles hirmus turu väiksusel ning võrdlemi-si konservatiivse maitsega tar-bijate suurel osakaalul ostjas-konna hulgas.

Leedus tegutsev ja Islan-di investoritele kuuluv Ikea frantsiisiettevõte Felit UAB alustas tegevust 2013. aasta märtsis. Vastavalt Ikeaga sõl-mitud frantsiisikokkuleppe-le on Felit UAB-l õigus avada Ikea poode kõigis kolmes Bal-ti riigis.

Esimene Baltikumis tegut-sev Ikea ostukeskus avati eel-mise aasta augustis Vilniuse lennujaama lähedal. Asukoha valikut põhjendasid ettevõtte omanikud ennekõike lähedu-sega Leedu pealinnale, silmas peeti ka Valgevene, Poola, Läti ja Kaliningradi kliente.

Ikea jättis Eesti jälle laienemiskavast välja

Estonian Air hakata lendama rahvusvahelistel liinidel, mis ei hõlma Eestit. «Me lihtsalt pea-me Eestist välja liikuma, et tee-nida rohkem raha ja kasumit, et selles konkurentsiolukorras ellu jääda. Eestis me ei kasva, sest siin elab täpselt nii palju inime-si, nagu siin elab. Oleme geopo-liitiliselt küll superilusa koha peal, sild ida ja lääne vahel, aga lennunduse mõttes lennatakse siit lihtsalt kõrge kaarega üle. Sinna, kus on inimesi, sest seal on vajadus ja kasumlikkus suu-rem,» selgitas Randveer.

Tema sõnul otsitakse pro-jekte nii Skandinaavias kui ka mujal Euroopas. Praegu on le-ping olemas Rootsi siselennuks. Randveeri sõnul on Estonian Airi eelis rahvusvahelisel turul teistega võrreldes väike tööjõu-kulu.

Samas nõuab liini sissetöö-tamine aega ning maksumaks-jatele on seda keeruline selgi-tada, seega loodab Randveer, et eraomanduses olles võima-lused rahvusvahelist tööd teha avarduvad. Näiteks oldi prae-gu sunnitud Växjö-Amsterda-

mi liinilt taanduma, kuna raha sai lihtsalt otsa.

Samal ajal otsitakse ka või-malusi turunduskoostööks. Ni-melt pakub Randveer nii ette-võtjatele kui ka riigile võima-lust ennast lennuki pardal või suisa lennuki peal reklaami-da. «Teha mõni selline projekt meiesuguse väikse lennufirma-ga on rahaliselt midagi hoopis muud, kui minna näiteks SA-Siga rääkima. Me oleme kom-paktsemad, kiiremad ja ilmselt ka näljasemad selliseid koos-töövariante otsima,» rääkis ta.

Randveeri sõnul peaks Es-tonian Air olema rohkem kui lihtsalt lennufirma, pigem tu-leks kasvada omamoodi e-reisi-bürooks. See tähendab, et nen-de kodulehe kaudu saaks tellida endale nii rendiauto, broneerida hotellitoa kui teha ka kindlus-tuse. Reisi- ja piletikindlustuse teenusega loodab Estonian Air välja tulla juba sel aastal.

Teravas konkurentsiolukor-ras langenud piletihinnad on Randveeri arvates lennufirma-dele juba probleem ning suu-rem osa siinse regiooni lennuta-jatest teenib kahjumit. «Viima-se kolme-nelja aastaga on kõik lennufirmad muutunud odav-lennufirmadeks,» nentis ta. Es-tonian Air teeb samuti tihedalt erinevaid kampaaniaid ning tõi hiljuti turule ka noorte soodus-tuse ja seeriapileti.

Samas rõhutas Randveer, et otselend jääb vahepeatuse-ga lendudest alati kallimaks, kuna see säästab reisijate aega. «Ma isegi kutsuksin inimesi siit rohkem otse lendama, sest mui-du meil neid lende siin kauaks ei ole ja hakkamegi lendama ai-nult läbi Riia või Soome,» üt-les ta.

Eelmisel nädalal tulnud uu-dis, et Tallinki omanikud soo-vivad Euroopa Komisjoni posi-tiivse riigiabi otsuse korral len-nufirma riigilt ära osta, annab Randveeri sõnul arenemisplaa-nide tegemiseks igal juhul jul-gust juurde.

Lisaks oleks Estonian Airil võimalik Tallinkiga paljudes as-jades koostööd teha – näiteks pakkuda võimalust korraldada Rootsi suunduval laeval kon-verents ning ööbida laevas, aga hommikul lennukiga kii-relt Eestisse naasta.

er ootab tulevast koostööd Tallinkiga, mis võimaldaks pakkuda uusi ja huvitavaid pakette. foto: albert truuväärt

12 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KOSMOSEAJALUGU. Eile maandus esimest korda inimkonna ajaloos komeedi pinnal ko

Inimkond astus kosmoses

E ile eraldus uuri-misrobot Philae emalaevast Ro-settast ja maan-dus komeedile, kust peaks hak-

kama saatma Maale väärtuslik-ku infot selle koostisest. «Maas! Mu uus aadress on 67P,» teata-ti väikse sajakilose roboti isik-likul kontol sotsiaalvõrgustikus Twitter.

Peagi saabusid juhtimiskes-kusesse ka esimesed komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko pinnast tehtud fotod.

«See on inimkonna jaoks suur samm,» kinnitas Euroo-pa Kosmoseagentuuri (ESA) peadirektor Jean-Jacqes Dor-dain ESA keskuses Darmstad-tis Saksamaal, kus maandu-misteate järel kostsid Roset-ta juhtimismeeskonna rõõmu-hõisked. Maandumisega lõppes 6,4 miljardi kilomeetri pikkune retk päikesesüsteemis, mis kes-tis kokku kümme aastat ja ka-heksa kuud.

Komeedile laskumine ei läi-nud aga viperusteta. Eesti aja järgi kell 7 õhtul selgus, et ehk-ki Philae tõepoolest laskus et-tenähtud paika, jäid tõenäoli-selt välja tulistamata harpuu-

nid, mis pidanuks seadeldise komeedi pinna külge kinnita-ma. ESA teatel maandus Philae sellegipoolest küllalt pehmelt ja kinnituda aitavad sel maandu-ri jalgade küljes olevad kruvid.

Pole aga kindel, kas neist piisab, et hoida robotit ümber oma telje pöörleval ja kiirusel 18 kilomeetrit sekundis Päikese poole liikuval komeedil, mille gravitatsiooniväli on mitusada tuhat korda nõrgem kui Maal. Teada pole ka, millisel pinnasel Philae seisab.

Kell 19.30 kinnitati juhti-miskeskusest, et meeskond püüab välja selgitada, miks har-puunid ei töötanud ning kas on võimalik viga kuidagi paranda-da. Aktiivse laskumise süsteem, mille ülesandeks oli samuti ta-gada, et robot maandudes taga-si ei põrkaks, lakkas töötamast juba mitu tundi varem.

ESA teatas, et probleemi-dest hoolimata jätkab Philae plaanipärast tegevust – pildis-tab ja kogub proove.

Uurimissondi Rosetta robot Philae eraldus emalaevast kel-la poole kaheteistkümne paiku hommikul Eesti aja järgi ning maandus seitse tundi hiljem komeedil, mis asub praegu Ju-piteri ja Marsi vahel.

Pärast eraldumist ei olnud robotil enam kuidagi võimalik enda liikumist ise suunata – see kukkus komeedi pinnale kiiru-sega 3,5 kilomeetrit tunnis.

Kümne instrumendiga va-rustatud roboti eesmärk on ko-guda komeedi pinnast proove ning neid oma laboris analüü-sida. Arvatakse, et komeetidelt, mis on iidsed jää ja tolmu ka-makad, saab olulist infot päi-kesesüsteemi kujunemisajast enam kui 4,5 miljardit aastat tagasi.

Kui selgub, et 67P pinnas leiduv vesi on sama atomaarse koostisega nagu vesi Maa oo-keanides, toetaks see teooriat, et just komeedid on viinud pla-neetidele vee.

Kuna komeet läheneb prae-gu Päikesele, muutuvad peagi ka tingimused selle pinnal – jäi-ne pind hakkab sulama, eral-dub gaase ja tolmu ning tek-kib komeedi saba. Philae saab esimesena kogu seda protses-si koha peal jälgida. Rosetta ja Philae püüavad välja selgitada, kas komeedi sulavas pinnas lei-dub orgaanilisi ühendeid, mida võiks seostada elu tekkega mil-jardite aastate jooksul.

Rohkem püütakse teada saada ka komeedi enda kohta, näiteks miks on see iseäraliku, vanniparti meenutava kujuga – 67P võib olla tekkinud kahe ko-meedi kokkupõrkel.

Komeedile laskumine on inimkonna ajaloos erakordne sündmus, paigutudes samasse ritta inimese kosmosesse saat-mise ja Kuule jõudmisega. Et-tevalmistused selleks algasid aga juba mitu aastakümmet ta-gasi. 1,3 miljardit eurot maks-nud projekt kiideti heaks 1993. aastal, ent ettevalmistustega tegeleti veelgi varem.

ESA lennujuht Andrea Accomazzo selgitas, et ehkki maandumine ja selle järel ko-gutav info on erakordsed, on projekt juba enne palju kasu toonud. «Juba enne maandu-mist on Rosetta andnud mei-le komeetide kohta määratult palju infot, kui meil oli en-ne seda missiooni,» rääkis ta BBC-le.

Missiooni erakordset tähen-dust rõhutavad ka aparaatide nimed. Rosetta sai nime prae-gu Briti muuseumis asuva kuul-sa Rosetta kivi järgi, mille abil Thomas Young ja Jean-Francois Champollion dešifreerisid Egip-tuse hieroglüüfid.

Ka Philae nimi on seotud Vana-Egiptusega. Sama nimega Niiluse saarel asub obelisk, mil-lele kirjutatud tekst oli Cham-pollionil abiks hieroglüüfide de-šifreerimisel. Roboti maandu-mispaiga Agilkia nime kannab aga paik, kuhu pärast Assua-ni tammi ehitamist viidi Nii-luse teele ette jäänud vaarao-de templid.

liisa tageltoimetaja

Arvatakse, et komeetidelt, mis on iidsed jää ja ja tolmu kamakad, saab olulist infot

päikesesüsteemi kujunemisest.

NATO kinnitas Vene vägede liikumist Donbassi ja KrimmiNATO-l ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööor-ganisatsioonil on tõendid, et Venemaa jätkab lahingutehnika viimist Ukraina Donbassi ala-dele, teatas NATO Euroopa vägede ülemjuha-taja kindral Philip Breedlove. Kindral kinnitas ka, et Venemaa paigutab Krimmi relvastust, mis on võimeline kandma tuumalaenguid, ja Ukraina piiri lähistel asub umbes kaheksa Ve-ne armee pataljoni.

Donetski lähistel tabas Ukraina valitsusvä-gesid äge mässuliste suurtükituli. Kaitseminis-ter Stepan Poltorak kinnitas, et Kiiev jätkab valmistumist lahingutegevuseks. AFP/BNS

Armeenia ei tunnustanud Mägi-Karabahhi iseseisvustArmeenia parlamendi saadikud kukutasid ei-le läbi hääletuse isehakanud Mägi-Karabahhi vabariigi iseseisvuse tunnustamise üle. Sea-duseelnõu esitas järjekordselt opositsiooniline fraktsioon Pärand. 131 saadikust hääletas eel-nõu poolt vaid kaheksa. Interfax/BNS

Austraalia vetesse on ilmunud Vene sõjalaevadAustraaliast põhjas nähti ranniku lähedal Vene sõjalaevu. Austraalia kaitseministee-rium kinnitas, et neid jälgitakse tähelepaneli-kult. Laevade ilmumist seostatakse G20 tipp-kohtumisega, mis toimub 15. ja 16. novemb-ril Brisbane’is, samuti Venemaa püüdega oma võimekust demonstreerida. BNS

Praeguses faasis ei ole võimalik tarneajas kokku leppida.Prantsuse kaitseminister Jean-Yves Le Drian ütles, et nad ei saa ikka veel Venemaaga Mistral-klassi sõjalaevade üleandmises kokku leppida. Endiselt ei öelda ka, et seda ei tulegi.

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 || VÄLISMAA || 13

osmoserobot, ent pole selge, kas sel end ka stabiilselt kinnitada õnnestus.

s veel ühe suure sammu

DFDS.EEPALDISKI-KAPELLSKÄR

AUTOGA ROOTSI TALVERÕÕME NAUTIMA

49€al

inimene/suund*

*Kehtib 5-inimese edasi-tagasi paketi ostmise korral reisidele kuni 31.12.2014 Lisainfo www.dfds.ee

1

2

3

12

3

© GRAPHIC NEWS

Rosetta missioon

Agilkia: Philae maandumispaik

komeedil

Komeet 67P/Tšurjumov-Gerassimenko 4 kilomeetrit lai, jäätunud

Eraldumine. 10 kilomeetri kõr-gusel komeedi pinnast andis juhtimiskeskus maandurile käsu eralduda.

Laskumine. Philae kukkus komeedi poole kiirusel umbes 1 kilomeeter sekundis – komeedi gravitatsiooniväli on võrdlemisi nõrk.

Komeedile kinnitumine.

Philae maandur: varustatud puuriga,

mis kogub proove, mida hakkab analüüsima

robotlabor.

2. märts 2004: kanderakett Ariane 5 viib Rosetta orbiidile.2005 märts: Rosetta kasutab Maa gravitatsioonivälja kiiruse kogumiseks ning kalibreerib Maa ja Kuu magnetvälja abil instrumente. 2007 veebruar: Rosetta lendab ümber Marsi ja kasutab selle gravitatsioonivälja tagasi Maa poole suundumiseks. Planeedist kõigest 200 kilomeetri kauguselt möödudes teeb Rosetta sellest ka pilte.2007 november: Rosetta möödub teist korda Maast, liikudes nüüd kiirusel 45 000 km/h.2008 september: Rosetta lendab 800 kilomeetri kauguselt mööda asteroidist 2867 Steins.2009 november: Rosetta möödub kolmandat korda Maast – sel korral kõigest 2481 kilomeetri kauguselt – ning liigub edasi kiirusel 48 024 km/h.2010: Rosetta jälgib märtsis asteroidi P/2010 A2 tolmusaba. Juulis pildistab Rosetta asteroid 21 Lutetiat.

Juuni 2011 – 20. jaanuar 2014: kõik kosmoseaparaadi seadmed peale parda-arvuti ja soojendusmehhanismi lülita-takse välja, Rosetta reisib energia säästmiseks talveunes.2014 jaanuar – mai: Rosetta äratatakse üles ja see hakkab järk-järgult pidur-dama. Juulis alustab Rosetta manööv-reid komeedi orbiidile jõudmiseks. 2014 august: Rosetta jõuab komeedist 100 kilomeetri kaugusele ning alustab komeedi kaardistamist ja Philaele sobiva maandumiskoha otsimist.2014 september: valitakse välja võima-likult ohutu maandumispaik Philaele.2015: komeet möödub Päikesest, jõudes 13. augustil sellest 186 miljoni kilomeetri kaugusele.2015 detsember: missiooni lõpp. Komeet lahkub koos Philaega sisemisest päike-sesüsteemist, Rosetta saadab seda.

14 || ARVAMUS || POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

õukogude ajast pärit nn kakskeelsetest tä-navanimesiltidest on viimastel nädalatel aja-kirjanduses juttu ol-nud. Päris kakskeel-sed oleksid need juhul, kui sildil oleks kohani-

mi nii eesti keeles kui ka vene kee-les, kirillitsas kirjutatud eesti ni-mi pole aga venekeelne nimi. 2014. aastaks on pea kõik vanad sildid ja kohanimeviidad uute, ainult ees-tikeelsete vastu vahetatud, jää-nud on vaid mõned üksikud, mille kohta keeleinspektsioon saab eri-ti rohkelt teateid suvel, kui matka-jad, orienteerujad, turistid või ter-visesportlased neid Eestimaa eri paigus märkavad ning sellest ins-pektsioonile kui järelevalveasutu-sele teada annavad.

Varasematel aastatel tegime kohanimeseaduse nõuete täitmi-seks ettekirjutusi, praegu saadame omavalitsusele vaid märgukirja et-tepanekuga sildid seadustega koos-kõlla viia. Siiani on kõik meie ette-panekud täidetud.

Tänavanimesiltidelt hakati ki-rillitsas nimekujusid eemaldama kodanikualgatuse korras kohe pä-rast Eesti taasiseseisvumist, õigu-poolest juba 1989. aastal. Alguses lähtuti 1989. aastal vastu võetud ENSV keeleseadusest, mis sätestas, et Eesti NSV kohanimed on eesti-keelsed ja igal Eesti NSV kohal on üksainus ametlik nimi. 1996. aas-tal võeti vastu kohanimeseadus, mis sätestas, et Eesti kohanimed on eestikeelsed. 2004. aa stal ko-hanimeseadust mõnevõrra muude-ti, kuid kohanimede eestikeelsuse nõue on jäänud sisuliselt samaks.

Võib küsida, miks seadus lu-bab avalikule teabele lisada tõlkeid, kuid kohanimedele

mitte. Vastus on pealtnäha lihtne – avaliku teabe keelt ja kohanime-de keelt reguleerivad eri seadused, kuid seejuures näitab see ka ko-hanimede olemuslikku erinevust muust avalikust teabest.

Keeleseaduse § 16 lg 1 kohaselt on avalik teave eestikeelne, lg 2 kohaselt võib sellele lisada tõlke, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeel-ne tekst. Kohanimede kohta üt-leb aga keeleseaduse § 20 lg 1 vä-ga lakooniliselt: kohanime kirju-tamisel lähtutakse kohanimesea-duses sätestatust. Kohanime pu-hul ei ole tegemist avaliku teabe-ga ning nende tõlkimine keelesea-duse § 16 lg 2 kohaselt ei tule kõ-ne alla. Mõelgem, mis saaks Va-baduse väljakust, Tornimäe täna-vast, Kiviõlist või Emajõest vene, soome või inglise keeles?

Kohanimeseaduse § 9 lg 1 ko-haselt on Eesti kohanimed eesti-keelsed, seaduse § 10 lg 1 kohaselt dokumenteeritakse need eesti-la-dina tähestikus. Meil ei ole üldju-hul ametlikke võõrkeelseid koha-nimesid, on üks erand, mida selgi-tan hiljem. Ajalooliselt on neid loo-mulikult olnud. Nii on Tartu olnud Юрьев, Tallinn Reval, Narva-Jõe-suu Усть-Нарва, Rakvere Wesen-berg jne.

Kõik ametlikud kohanimed on kantud kohanimeregistrisse, sea-duse § 14 lg 1 määrab valdkonnad, kus tuleb kasutada ametlikku ko-hanime: teabevaldajate andmeko-gude pidamisel ja dokumentides, postiteenuste osutamisel, teabe-levis, avalikul sildil, viidal ja kuu-lutuses; teatme- ja õppekirjandu-ses, maakaardil ning aadressiand-metes.

Kui seadusandja oleks pidanud võimalikuks kohanimedele kiril-litsas nimekuju lisamist, oleks see otsesõnu ka seadusesse sisse kirju-tatud, nagu seda on tehtud avali-ku teabe puhul keeleseaduses. Ki-rillitsas kirjutatud eesti kohanimi ei ole ametlik kohanimi, sest ees-ti keelt kirjutatakse ladina tähes-tikus.

Samuti võib küsida, kas siis ajalooõpikus ei tohigi kastuta-da Tartu kunagist nime Jurjev, see pole ju ametlik. Loomulikult võib, mõned tartlased võivad ju ka omavahelises vestluses Tartut Jurjeviks kutsuda, seda ei saa nei-le keelata. Kuid avalikkusele suu-natud teabes ei tohi mitteametli-ku kohanime kasutamine olla ek-sitav. Kui keegi peaks ametlikus tekstis väitma, et PRIA asub Jur-jevis, siis eksib ta seaduse vas-tu. Venekeelses ajalooõpikus tu-leb praegune Tartu nimekuju kir-jutada nii, nagu seda nõuab hari-dus- ja teadusministri kinnitatud tähetabel (Tartu = Тарту), ajaloo-lise linnanimena võib loomulikult seal olla ka Юрьев.

Kohanimeseadus reguleerib ko-hanimede määramist ja kasuta-mist eestikeelses teabelevis, ees-tikeelsetel kaartidel, eestikeelses teatme- ja õppekirjanduses jne. See tuleneb sellest, et Eesti riigikeel on eesti keel, kõik teised keeled, sh vene keel, on võõrkeeled. Seetõttu ei saa kohanimeseadus nõuda Ees-ti kohanimede kirjutamist ladina tähestikus venekeelsetel maakaar-tidel, teabelevis või õppekirjandu-ses, mida Eesti territooriumil või mujal maailmas võidakse välja an-da ja levitada.

Küll aga annab kohanimesea-duse alusel antud haridusministri määrus ümberkirjutusreeglid sel-le kohta, kuidas eesti kohanime-sid vene tähestikus kirjutada. Aga

seda mitte selleks, et neid tänava-siltidel ja viitadel kirjutada, vaid muudes valdkondades, kus seadus ei nõua ametliku eestikeelse koha-nime kasutamist.

Oleme Eesti taasiseseisvumi-sest alates vaielnud mõne vene-keelse väljaandega selle üle, kas Eestis ilmuvas venekeelses ajale-hes tuleks kirjutada Таллинн või Таллин. Eestis ollakse seisukohal, et kirjutada tuleb kahe n-iga, kuid Boriss Jeltsini 1995. aasta ukaas kohanimede kirjutamise kohta an-nab Таллин ühe n-iga.

Kohanimede kirjutamine teistes keeltes ja teistes tä-hestikes lepitakse kok-

ku riikidevaheliste lepingutega või ÜRO tasandil, Eesti on ka Vene-maale teinud ettepaneku, et Tal-linn peaks kirillitsas olema kahe n-iga. Venemaal toimuvat me mõ-jutada ei saa, küll aga kohtusin ma aastate eest ühe Eestis ilmunud venekeelse lehe toimetajaga ning tegin talle ettepaneku kirjutada Eesti pealinna nimi selliselt, nagu seda nõuavad haridusministri kin-nitatud ümberkirjutusreeglid: Tal-linn = Таллинн.

Kohanimeseadus lubab eesti-keelse kohanime kõrval kasutada ka rööpnime, mis võib olla võõr-keelne. Kohanimeseaduse § 11 lg 2 sätestab, et nimeobjektil, mis ei ole haldusüksus ega aadressikoht ruumiandmete seaduse tähendu-ses, näiteks tee, tänav, väljak, väi-kekoht, võib olla kaks ametlikku nime, millest üks on põhi- ja teine rööpnimi.

Võõrkeelse rööpnime võib sea-duse § 11 lõike 3 kohaselt määrata aja- ja kultuuriloolistel põhjustel. § 11 lg 4 p 1 ütleb, et kui nimeob-jekt paikneb sellise asula terri-tooriumil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisu-ga eestikeelne, määratakse põhi-nimeks eestikeelne nimi (siin võib rööpnimi olla võõrkeelne); lg 4 p 2 aga sätestab, et kui nimeobjekt paikneb sellise asula territooriu-mil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisuga muu-keelne, määratakse põhinimeks võõrkeelne nimi.

Võõrkeelsed on näiteks Lää-nemaal rannarootsi külade root-sikeelsed rööpnimed. Nii on Tuk-si külal ametlik rööpnimi Bergs-

by, mis on kantud kohanimeregist-risse ning mille võib ka avalikule sildile kanda. Seetõttu võibki seal kohata «päris» kakskeelseid silte ja need on täiesti seaduslikud.

Sarnaselt eelmainituga võiksid võõrkeelsed rööpnimed tulla kõ-ne alla vene vanausuliste ajalooli-sel asualal Alajõe, Kasepää, Peipsi-ääre ja Piirissaare vallas. Nii võiks Kasepää külal olla venekeelne rööpnimi Kazepil, Alajõel Olešnit-sõ, Tihedal Tihhotka jne.

Siseministeeriumi kohanime-nõukogu soovitas juba 1998. aastal kakskeelsete kohanimede kasuta-mist Peipsi-äärsetes külades. 2010. aastal kohtus kohanimenõukogu Peipsi-äärsete valdadega, kohtu-misel tutvustati algupäraste nime-de kasutamise võimalusi. Sealsed omavalitsused pole seni sellest hu-vitatud olnud.

Kohanimede eestikeelsuse nõue on kehtinud juba 25 aastat, kohani-meseaduses nimetatud valdkonda-des tuleb kasutada ametlikku ko-hanime, mis on eestikeelne. Täna-vasildid, kohanimega suunaviidad (nt Sõpruse puiestee, Tallinn 45 km, Emajõgi, Abja-Paluoja), bussipeatus-te sildid ja teised kohanimetähised peavad olema eestikeelsed.

Kui tegemist pole kohanime-sildiga, vaid kohanime si-saldava teabega, võib seal

olla nimekuju ka kirillitsas. Ma-jal peab olema eestikeelne nime-silt «Ehitajate tee», aga kui seal te-gutseb ka korteriühistu, siis ühis-tu sildile «Korteriühistu Ehitaja-te tee 78» võib keeleseaduse § 16 lg 2 alusel lisada venekeelse tõl-ke «Квартирное товарищество Эхитаяте теэ 78», sest seal on tä-navanimi ühistu nime osa.

Võõrkeelsed kohanimed on aga lubatud vähemuskeelsete ajalooliste nimekujude säilitamise huvides. Se-da on Eesti kinnitanud ka oma nel-jandas aruandes Euroopa Nõuko-gule vähemusrahvuste kaitse raam-konventsiooni täitmise kohta. Kuid see, nagu aruandes märgitakse, on kohaliku omavalitsuse, mitte rii-gi pädevuses. Lisaks sedastab aru-anne, et Põhja- ja Kirde-Eesti linna-des puuduvad sümboolse väärtuse-ga ajaloolised vene nimed ning nen-de normatiivne loomine ja kasutu-selevõtt oleksid eksitavad.

Kirillitsas kirjutatud Eesti kohanimi ei ole ametlik kohanimi, sest eesti keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Mida veel kohanimede kirjutamisel silmas pidada, seletab keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

Kas tänavasilt võib olla venekeelne?

Võõrkeelsed kohanimed on aga lubatud vähemuskeelsete

ajalooliste nimekujude säilitamise huvides. Kuid see on kohaliku

omavalitsuse, mitte riigi pädevuses.

Võõrkeelsed on näiteks Läänemaal rannarootsi külade rootsikeelsed rööpnimed. Võõrkeelsed rööpnimed võiksid tulla kõne alla vene vanausuliste ajaloolisel asualal.

NKeeleinspektsioonile saadetud foto Narva-Jõesuus asuva Lydia Koidula tänava sildist.

TOIMETAJA MARTTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 || ARVAMUS || 15

P raeguseks on palju-dele, sealhulgas fi-nantsturgudele, jää-nud mulje, et finants-kriis Euroopa Liidus on läbi. Pea pankroti

veerele jõudnud riikide võlakirjade tootlus on nihkunud Saksamaa ta-semele, kõik hingavad kergendatult ja näib, nagu saaks elu pea vanavii-si edasi minna.

Tegelikult on tegemist Euroopa Keskpanga (EKP) ülimalt agressiiv-se rahapoliitika tulemusega. Kriisi ilminguid ehk riikide potentsiaalset võimetust oma võlgu maksta varju-tab Mario Draghi lubadus teha mis tahes, et eurot hoida. Üks peami-si euroala kriisist välja toomise va-hendeid on olnud täiendava raha turule toomine keskpanga poolt.

Tulemus on loogiline: kui eu-rotsooni riikidel ja pankadel on si-suliselt piiramatu võimalus EKPst raha laenata, võtab see ära kahtlu-sed laenajate võimekuses neid lae-ne tagastada. Kui jälgida majandus-likku loogikat, peaks laenude ta-gasimaksmine toimuma täienda-valt teenitud raha, mitte uute lae-nude arvelt. Seega on keskpanga te-gevuse tulemuseks vanade laenu-de asendamine uutega, selle asemel et laenukoormust vähendada ja li-saraha teenimiseks pingutada. Te-kib küsimus, kas Euroopal üldse on enam võimet raha teenida.

Tegelik ja sisuline poliitiline ta-he midagi muuta kestis probleem-riikides nii kaua, kuni lõppes te-rav finantskriis. Enamik kriisirii-ke vähendas kulusid ning viis riigi-eelarve puudujäägi Euroopa Liidus kokku lepitud kolme protsendini SKTst, ehkki siin on kahjuks loo-mulikult ka erandeid.

Võib öelda, et peamiselt te-gelesid poliitikud kulu-de kärpimise, mitte tulude

loomisega. Selle tulemusena on rii-kide rahandus praeguseks pealtnä-ha paremas korras, aga tegemata on jäetud sisulised reformid, mis aitaksid Euroopas luua uut majan-duskasvu.

Soovimatus probleemidega si-suliselt tegeleda avaldub otseselt ka Euroopa majanduskasvus. Eu-rotsooni riikide majandus on ülere-guleeritud ja vajab paindlikkust, et investeeringutele kaasa aidata. Eu-roopa suurimaks probleemiks on paindumatu tööjõuturg, mida pal-judes riikides piiravad endiselt sea-dused. Selle tõttu püsib kõrge töö-puudus.

Euroopasse püütakse tööstust tagasi tuua. Eesti peaks Euroopa vigadest õppima, et pole hea plaan lasta tööstusel esmalt teistesse maailma piir kon-dadesse kolida, et seda siis vaevaga taas-elustama hakata, kirjutab Swed-bank Eesti juht Priit Perens.

Euroopa vajab tööstuse elus-tamist, aga üksnes rahapoliitilis-te meetmetega ei ole võimalik seda teha. Selle, et mitmed tööstusharud Euroopas hinge vaaguvad, on põh-justanud pea 40 aastat väldanud teadlik tootmise kolimine odava-matesse riikidesse.

Ehkki majanduslikult põhjen-datud, tõi see trend kaasa ka aju-de väljavoolu, mida ette näha ei osatud. Suurte tootmiste Aasia rii-kidesse viimise ideoloogiline alus põhines mõtteviisil, et targad Eu-roopas mõtlevad välja, odavad Aa-sias teevad valmis. Arenenud ma-jandus pidi põhinema inimestele teenuste osutamisel ja mitte asja-de tootmisel. Viimast peeti nn va-naks majanduseks.

Paraku leidsid tee Euroo-past mujale aga ka inse-nerid ning arendus- ja tea-

dustegevus. Insenerid läksid ni-melt tootmisele järele. Seda väi-det toetab ka Eesti praktika – näi-teks mitmed Skandinaavia ette-võtted on pärast investeeringuid tootmisse toonud siia üle ka aren-dustöö. Sarnane protsess, paraku ainult teises suunas, on aset leid-nud enamikus Euroopa riikides. Ka see annab õnnetuseks hoo-gu juurde süvenevale tööpuuduse-le, ja seda eriti noorte hulgas. Sa-mas ei ole kunagised odavad toot-jariigid enam odavad. Nüüdseks on Euroopa püstitanud eesmärgi tootmine Euroopasse tagasi tuua. Kas see õnnestub, näitab vast lä-him aastakümme.

Eesti peaks Euroopa kogemu-sest õppima. Eesti on väike ma-jandus, mis suudab ennast tasa-kaalus hoida ainult ekspordi abi-ga. 2008.–2009. aasta kriisist tu-lime nii kiiresti läbi tänu ekspor-dimahu tempokale kasvule, mida toetas peamiselt tööstustoodangu eksport, ehkki siin on oma osa ka teenustel. Eestis toodab tööstus umbes 16,5 protsenti SKTst, mida on selgelt liiga vähe isegi Euroopa riikide võrdluses.

Seni on Eesti olnud peamiselt odaval tööjõul põhineva tootmi-se riik. See on aga muutumas – siinne tööjõud ei ole enam odav.

Et hoiduda Euroopas aset leid-nud stsenaariumi kordumisest Eestis, peame seni saavutatu pin-nalt edasi minema, mitte vahe-peal tööstustootmisi teistele riiki-dele kaotama ja asuma siis mingil hetkel siinset tööstust elustama. Selleks peame oma lõpptoodangu tehnilist keerukust tõstma ja vii-ma selle oma kaubamärkide alla.

Meie ettevõtetele, kes seni on peamiselt allhankijatena tegutse-nud, tähendab see sisuliselt oma klientide asemele asumist. Hea näide on puidu töötlemine – mit-med erineva profiiliga Eesti pui-duettevõtted on jõudnud lõpptar-bijani ja toodetu läheb valdavalt ekspordiks.

Riigi rollist Eesti tööstuse edendamisel. Kõrvaltvaatajatel on lihtne siilina põõsast õpetusi ja-gada, kuidas peaks löömisel lau-da hoidma, kuid üht-teist took-sin siiski välja, mida riik saab et-tevõtluse toetamiseks teha. Põ-himõttelise vabaturumajandu-se pooldajana ei pea ma siinkohal silmas tootmise otsest toetamist.

Esmalt peaks riik tagama liig-sete regulatsioonideta ma-janduskeskkonna, kus jä-

relevalvet tegevad ja lube jagavad ametnikud on huvitatud kohaliku-le ettevõtlusele võimalikult sood-sate tingimuste, mitte formaalse-te takistuste loomisest, et pärast ei peaks valede otsuste pärast vas-tutama.

Teiseks saaks ja peaks riik loo-ma stabiilse maksukeskkonna, mis ei too lisaks ettevõtlusele omastele riskidele kaasa ootamatuid koormi-si ja takistusi riigi poolt.

Kolmandaks saab riik luua baa-si kõrgetasemelise kõrghariduse pakkumiseks. Siin tuleb arutleda teatud alade, ennekõike mõnevõrra unarusse jäänud tehnilise kõrgha-riduse eelisarendamise üle. Lisaks saab riik koos ettevõtjatega luua n-ö elukestva kutseõppe võrgusti-ku, kus riik tagab teoreetilise õpe-tamise ja ettevõtted annavad prak-tikavõimalused.

Neid teemasid lahkab ka vali-miste-eelne tööandjate manifest, mis rõhutab kodumaisel toorainel põhineva tootmise tähtsust Ees-ti majanduse edasisel arendamisel ja meie kõigi elatustaseme parane-misel. Vast saavad poliitikud vali-misprogrammide koostamisel äsja avaldatud manifestist inspiratsioo-ni, mis toob kaasa rohkem sisulist koostööd riigi ja ettevõtjate vahel.

Eesti vajab tööstust

Arenenud majandus pidi põhinema inimestele teenuste osutamisel ja mitte asjade tootmisel. Paraku leidsid tee Euroopast mujale aga ka insenerid ning arendus- ja teadustegevus. Insenerid läksid nimelt tootmisele järele.

Põllumajandus põlvili?

V iimasel ajal on palju räägi-tud Eesti põllumajanduse keerulisest olukorrast. Need raskused oleks ajutised tin-gimusel, et ettevõtjad ise on aktiivsed ning valitsus ra-

kendaks abimeetmeid kriisi ületamiseks. Kahjuks peame tõdema, et valitsuse tege-vusetus, aga ka otseselt toidutootjaid kah-justavad otsused võivad viia kestva kiratse-miseni ja suruda põllumajanduse põlvili.

Maailmaturu arengust tulenev keeru-line olukord piimatootmises ja piimakvoo-di trahvid, kokkuostuhindade langus, polii-tilistest otsustest tulenev turgude kaotus ja seakatku levik võimendavad koosmõjus ne-gatiivset arengut.

Koalitsioonilepinguga otsustas valitsus ohverdada põllumajanduspoliitika. Põlluma-jandusminister ja endine rahandusminis-ter on väitnud, et põllumajandus ei ole prio-riteet, ja seda kinnitavad ka 2015. aasta rii-gieelarve ning sellega kaasnev maksusea-duste pakett. Ka uus rahandusminister on väitnud, et kriisi mõju Eesti majandusele on marginaalne. Mõõta toidu tootmise täht-sust osakaaluga sisemajanduse kogutoo-dangut on sama rumal, kui mõõta inimese kehaosade tähtsust kaalu järgi.

Uus valitsus otsustas kohe vähendada põllumajanduse otsetoetusi 70 miljoni eu-ro võrra ja mitte maksta üleminekutoetusi. Seakasvatuse eritoetuse maksmisega ei jät-kata. Põllumajanduslike rakendusuuringu-te rahastamist vähendatakse. Kriisiolukorra erimeetmeid ei kavandata.

Enamgi veel, alates 2015. aastast mak-sustatakse füüsiliste isikute põllumajan-dustoetused ja saamata jäänud tulu hüvi-tamine?! Sellega vähenevad toetused ja hü-vitised 20 protsendi võrra ja füüsilised isi-kud asetatakse äriühingute ja FIEdega võr-reldes ebavõrdsesse olukorda. Mahetootja-te ja seemnekasvatajate riigilõive tõstetakse märkimisväärselt. Gaasiaktsiis kasvab kol-me aasta jooksul ligikaudu 100 protsenti, mis annab kabelimatsu katmikaladel toot-jatele. Tegemist on kindlasti selle sajandi põllumajanduse ja maaelu kõige vaenuliku-ma eelarve ja maksuseaduste paketiga.

Välismajandusministri õhinapõhine, aga seni tulemusteta uute turgude otsimi-ne ei asenda valitsuse finantsmajandus-likke abinõusid. Kui me otsime ise riigisi-seseid lahendusi olukorra leevendamiseks, siis oleme ka usutavamad Brüsselis era-korraliste abinõude taotlemisel. Loobudes üleminekutoetuste maksmisest, anname Brüsselile signaali, et meie põllumehed ei vajagi abi. Oleme unustanud vana tõe: kes ise ennast aitab, seda aitavad ka teised. Loota oma murede lahendamisel ainult Brüsseli abile on rehepaplus ja asetab meid veelgi ebavõrdsemasse seisu võrreldes teis-te riikide tootjatega, kes võtavad kriisi üle-tamiseks kasutusele mitmesuguseid riik-likke abinõusid.

Peaministri jutt suurenevatest põl-lumajandustoetustest on asjatund-matu. Tegelikult 2014. ja 2015. aastal

vähenevad paljude tootjate toetused seoses ELi otsetoetuste rahastamisgraafiku, üle-minekutoetuste maksmata jätmise ja Ees-tis suurenenud põllumajandusmaa kasutu-sega. Kriisist tulenevalt ei ole tootjad abi-kõlblikud ELi investeeringutoetuste taotle-misel ja neil puuduvad kaasrahastamiseks omavahendid või laenuvõimalused. Valit-suse otsus vähendada otsetoetusi 70 mil-joni võrrax ja loobuda üleminekutoetuste maksmisest süvendavad kriisi.

Järgmise aasta riigieelarve on riigiko-gus ja veel on võimalus vigade parandu-seks. Üleminekutoetused ja maaelu aren-gukava kaasrahastamise suurendamine on minimaalselt vajalikud sammud. Loodan, et riigikogul jätkub talupojatarkust pika-ajalise kriisi vältimiseks, mille tagajärge-de likvideerimine hiljem oleks oluliselt ku-lukam.

helir-valdor seeder Riigikogu rahanduskomisjoni liige (IRL)

kirj

utag

e po

stim

ehel

e a

adre

ssil

:m

aakr

i 23a

, tal

linn

1014

5. f

aks

666

2201

gild

i 1, t

artu

500

95. f

aks

739

0345

e-po

st: k

iri@

post

imee

s.ee

LUG

EJA

KIR

I

Kas väike Eesti suudab vältida suure Euroopa muresid?

Tööjõumaks – valimishelisev muinasjutt?Tööandjate manifestis tööjõumaksu-

dele keskendumine on teema, millest

võiks saada sisuline võtmedebatt en-

ne valimisi.

Tööjõumaksuna käsitletakse rahva

töiste tulude ja sotsiaalkindlustuse

makseid, mida tasuvad nii tööandjad

kui töövõtjad. Seoses tööjõumaksuga

tuleks rääkida ka sotsiaalmaksust.

Töövõtjale on tulumaks madalaks vii-

dud, kuid tööandjale on sotsiaalmaks

endiselt kõrge, mis takistab uute töö-

kohtade loomist ja konkurentsivõime-

lise palga maksmist. See hoiab alal

inetut ümbrikupalkade traditsiooni.

Tööandjate maksukoormust ei saa-

vat alandada (pigem suurendatakse),

sest riigimaksud on ju vaja kokku ko-

guda ning sotsiaalmaksust sõltub

meie meditsiini- ja pensionisüsteemi

rahastamine.

Ettevõtte sotsiaalmaksu alandamine

saab toimuda maksukoormuse üle-

kandmise teel teistesse maksudesse.

Eestis on madal tulumaks ja väike ka-

pitalimaks. Isiku tulumaksu ja ettevõt-

ja kasumimaksu kaudu kompenseeri-

mine võimaldaks vähendada sotsiaal-

maksu ettevõtjatele. Selle mõttega on

juba varem välja tulnud Tartu Ülikooli

majandusteooria dotsent Viktor Tras-

berg ja seda tasub toetada.

Tööandjate sotsiaalmaksu koormu-

se alanedes avaneb võimalus tööjõu-

kulude alandamiseks ja palkade tõu-

suks, kuid sotsiaalmaksu ülekandmi-

ne vajab paremat tulumaksukoormu-

se jaotumist ka tulusaajate vahel,

sest ei ole õiglane lihtsalt sotsiaal-

maksu võrra suurendada nii madala-

kui kõrgetululiste maksukoormust.

Kui poliitikud räägivad sotsiaalmaksu

ülekandumisest tööandjalt töövõtjale,

peab rääkima ka maksumäärade

progresseerumisest, kuid see nõuaks

poliitilist kokkulepet.

Rahvaga rääkides tuleb madaldami-

sel-tõstmisel vahet teha konkreetse-

malt ja selgitada, millisest maksust

jutt käib, kas tulu- või sotsiaalmak-

sust. Et kõik saaksid aru. Tulumaks ei

ole tööandja kulu ja ettevõtja tööjõu-

kulusid see ei mõjuta, töövõtja tulu-

maksu alandamine ja maksuvaba mii-

nimumi suurendamine ei vähenda et-

tevõtja tööjõukulusid.

Maksuvabastuse suurendamine või

tulumaksu alandamine ei ole tööandja-

te maksumaksmise seisukohalt mää-

rav, kui ei räägita sotsiaalmaksu ko-

hustuse ülekandmisest tööandjalt töö-

võtjale ja muudesse maksudesse, siis

ju tegelikult ei räägita ka ettevõtja

tööjõumaksude vähendamisest.

Poliitikud, kui te valimisdebattidel

soovite rääkida tööjõumaksude alan-

damisest, siis ikka selles kontekstis, et

vajame maksureformi, mis ajakohas-

taks isiku tulumaksu. Selgitage, kuidas

seada sisse madala määraga ettevõtja

kasumimaks ning alandada tööandjate

sotsiaalmaksu taset.

ivo känd

16 || KULTUUR || POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

1944. aasta suvi. Varssavis on Saksa okupatsioon kestnud ju-ba peaaegu viis aastat. Poola-kad üritavad rõhuva võõrvõi-mu all kuidagi eluga toime tul-la. Visla kaldal peesisklevad noored tahavad nautida elu ja armastada, aga...

Noormees Stefan (Józef Pawłowski meeldejääv roll) käib tööl, ta elab koos ema ja väikevennaga. Ohvitserist isa hukkus juba sõja algul, 1939. aastal. Seepärast ei lubagi ema Stefanil liituda Armia Kra-jowaga, Poola vastupanuar-meega. Stefan siiski ema eest salaja seda teeb, Armia Kra-jowas on ka teised tema tut-vusringkonnast.

Film on lisaks kõigele muu-le – või eelkõige – ka armas-tuse lugu. Heledapäine Alicja (Zofia Wichłacz sai tänavusel Poola filmifestivalil parima naisnäitleja preemia) ja brü-nett Kama (Anna Próchniak) on mõlemad Stefanisse armu-nud. Jah, muidugi on see ar-mastuse lugu, kas inimene il-ma armastuseta üldse suudaks kesta sellist maapealset põr-gut? Ning tuleb ka kohe ära öelda, et noorte osatäimised kuuluvad kindlasti filmi pluss-poolele.

Mõttekas või mitte?Juuli lõpp. Punaarmee läheneb Varssavile. Linna kostab rinde kahurikõma. Selles olukorras teeb Armia Krajowa juhtkond otsuse ülestõusu alustada. Sõ-jaliselt on see sakslaste vastu, poliitiliselt venelaste vastu – et viimased ei saaks Varssa-visse marssida vabastajatena. Muidugi, kui poliitiliselt kor-rektne olla, peaks ehk ütlema, poliitiliselt oli ülestõus Nõu-kogude Liidu või siis Punaar-mee vastu, aga pole ju mingit vahet Vene ja Nõukogude im-perialismil.

Ülestõus kestab 63 päeva, Varssavi kesklinn purustatak-se täielikult. Hukkub 20 000 Armia Krajowa võitlejat. Nen-dele lisaks 200 000 tsiviile-lanikku, sest sakslased pom-mitavad linna ja korraldavad massilisi mahalaskmisi. Pu-naarmee peatab oma edasilii-kumise ja laseb tapatalgutel toimuda. Liitlaste abi on tü-hine, osaliselt ka sellepärast, et Stalin ei luba Punaarmee kontrolli alla saadud lennuväl-jadel tankimiseks maanduda Ameerika Ühendriikide ja Su-urbritannia lennukitel.

Hiljem on süüdistatud Ar-mia Krajowa juhte, et need saatsid Poola noored tapale. Debatt ülestõusu mõttekuse üle käib tänapäevani, peami-selt selle küsimuse pärast pöö-rasid tülli ka kaks Poola suuri-mat luuletajat, Czesław Miłosz ja Zbigniew Herbert. Esimene pidas ülestõusu mõttetuks, teine jälle vastupidi.

Mulle meeldib, et Jan Ko-masa ei püüa anda hinnan-gut, kas ülestõus oli vajalik või mitte. See on nüüd osa Poola ajaloost ja on hea, et Komasa oma muljetavaldaval viisil se-da meelde tuletab.

«Varssavi 44» keskmes on noored ülestõusnud, kes nüüd hakkavad koos sööma, laul-ma, magama, sõdima ja võib-olla isegi surema. Nende init-siatsioon on verine. Esimene hukkunud sõber. Esimene ta-petud sakslane, nende eakaas-lane. Taevast langev veri, otse-ses mõttes.

Stefan saab haavata ja jääb haiglasse, mida saksla-sed pommitavad. Alicja läheb teda päästma. Film näitab-ki peamiselt Alicja ja Stefani rännakut läbi tule ja torude – ülestõusnud kasutasid põge-nemiseks kanalisatsioonivõr-ku. See oli peamiseks motii-viks ka Andr zej Wajda Varssa-vi ülestõusu kujutavas šedööv-ris «Kanal». Sealgi olid kok-ku põimitud visioonid dante-likust põrgust ning Korabi ja Skorotka armulugu.

Siiski ei küüni noore ja andeka režissööri Jan Koma-sa mastaapne ja paljude eri-efektidega «Varssavi 44» tõe-liselt heade sõjafilmide (nt

«Reamees Ryani päästmi-ne» või «Black Hawk

Down») tasemeni. Üks puudu-si on veidi lõdvakoeline stse-naarium. Komasa laseb stse-naariumi ülesannet täita pea-miselt ülestõusu kronoloogial.

Tõepoolest, filmis on pea-aegu kõik ülestõusu võtme-punktid: Wola linnaosa ela-nike massiline hukkamine ülestõusu esimestel päevadel (Hitler oli Varssavi ülestõusust marus ja käskis linna maata-sa teha ning tappa kõik selle elanikud, Wola linnaosas sai sakslaste käe läbi hukka ligi-kaudu 50 000 poolakat); võit-lused Varssavi vanalinna pä-rast, tsiviilisikute tapmine haiglates, lõks-tank, sakslas-te poolt tsiviilelanikkonna ka-sutamine inimkilbina ja palju muudki. Mis kõik ka ülestõu-su ajal toimus.

Pedaal-põhjas-stiilis Ma arvan, et apokalüpsise maalimisel ei ole vaja kasuta-da pakse värve. Apokalüpsis on niigi piisavalt jube. Mõned stseenid tõid mulle kohe meel-de 30 aasta eest nähtud Elem Klimovi «Mine ja vaata», mis oli ikka ka väga mõjuv sõja-film, aga samamoodi – tehtud pedaal-põhjas-stiilis.

Siiski jätab Jan Komasa «Varssavi 44» tunduvalt süm-paatsema mulje, selles on väga mõjuvaid stseene, mis püsivad meeles nädalaid. Aga samas on ka kitšilikke.

Näib ka, et Komasa püü-dis teha filmi ülestõusust just praegusele noorele põlvkonna-le, ning tõsi see on, et neid ei vea küll mingi jõuga vaatama Andrzej Wajda «Kanalit». Ko-masa filmis on viiteid õudus-filmidele, arvutimängudele ja videoklippidele, aga ma ei usu, et sellel erilist mõju oleks, ka noortele. Minusugust konser-vatiivi panid need vaid õlgu kehitama, aga olgu, ega need eriti häirinud ka. Filmi eriefek-tid ja heli on küll maailmata-semel.

Külmaks ei jäta see film arvatavasti kedagi, Poolas käib diskussioon filmi üle sa-ma teravalt nagu ülestõusu en-da üle. Kindlasti tasub film ära vaadata, mulje on tugev – kas siis nii- või naapidi. Enda mul-je: oli filmielamus, aga päris lõpuni ei veennud. Siiski soo-vitan.

14. ja 19. novembril Tallinnas ja 18. novembril Tartus

PÖFF. Jaan Ruus, Kaarel Kuurmaa, Tristan Priimägi, Tiina Timo Diener, Tiina Teras ja Tiit Tuumalu panid kokku hommtänavuse filmiaasta kõige olulisemate saavutuste hulka.

PÖFF nopib «Varssavi 44»Režissöör Jan Komasa

Poola 2014

arvustushendrik lindepuuliteraat, poola kultuuri ekspert

Pimedate Ööde filmifestivali fookuses on tänavu Poola

• Festivali avab Jan Komasa

ajalooline suurfilm «Varssavi

44», mis on üks Poola filmi-

ajaloo edukamaid linateoseid

– ainuüksi esimese kahe li-

nastusnädalaga käis seda

vaatamas üle miljoni inimese.

• Kahes programmis linastub

kokku 16 filmi, neist kaheksa

uuemat ja kaheksa vanemat,

sh Krzysztof Kieslowski «Ra-

hu» (1980), Andrzej Wajda

«Raudmees» (1981) ja

Krzysztof Zanussi «Pereelu».

Zanussit on oodata ka Tallin-

na.

• Esmakordselt antakse välja

Eesti-Poola filminäitleja ja

laulja Bruno Oja nimeline noo-

re filminäitleja auhind.

Kaleidoskoopiline rännak läbi inimelu tühisuse ja hiilguse. Veneetsia festivali Kuldlõvi. Režis-söör Roy Andersson.

«Rootsi filmi lipulaev Roy Andersson oskab ja julgeb tunnistada, et inimene on üks õite kummaline ole-vus. Oma kuiva huumori ja ilmeksimatu stiili poolest tuntud lavastaja uue töö ootamine on ennast kuhja-ga ära tasunud ja vaevalt et te midagi sarnast lähi-aastatel näha saate.» Helmut Jänes

«Tuvi pilk ei peta – selline see meie eksistents on:

korraga naljakas ja sügavalt traagiline. Üks aasta erili-semaid, kui mitte kõige erilisem film.» Tiit Tuumalu«Vanameister loob taas eksimatult isikupärase filmi,

mille kõik misanstseenid võiks olla õpikuks nii teat-ri- kui filmilavastajatele. Võib ju öelda, et ta on juba

midagi sellist enne teinud, aga kui see on taas nii pu-

has, selge ja mitmekihiliselt täiuslik, siis mis põhjust

on meil vaatajatena säärase kogemuse üle nurise-

da?» Kaarel Kuurmaa15. ja 25. novembril Tallinnas ja 29. novembril Tartus, kinolevis aprillist

ne» või «Black Hawk vitan.

14. ja 19. novembril Tallinnas ja18. novembril Tartus

4.–5. «Lindmees (ehk Võhik-likkuse ootamatu voorus)»3 häält

Kunagine superkangelase roll ei lase endist filmistaari lahti, kui ta üritab teatrilaval oma uut karjääri üles ehitada. Režissöör Alejandro González Iñárritu.

«Parim meta-superkangelasefilm läbi aegade. Roll, mille jaoks küpseks saamiseks pidi Michael Keaton 25 aastat tagasi selga tõmbama Batmani kostüü-mi, selle seejärel hülgama ning aastaid keskpära-suse meres hulpima, et tõusta nüüd uuesti föönik-sina tuhast.» Timo Diener

«Film nagu tõeline kalliskivi: tark, naljakas ja ene-seküllane, karjääri parima rolliga Michael Keato-nilt.» Laurence Boyce

16., 27. ja 30. novembril Tallinnas, kinolevis jaanuarist

4.–5. «Jodorowsky «Düün»»3 häält

Dokumentaalfilm Alejandro Jodorowsky eba-õnnestunud ettevõtmisest ekraniseerida Frank Herberti ulmeromaan «Düün». Režissöör Frank Pavich.

«Lugu maailma suurimast filmiprojektist, milles ristusid lugematud talendid: Pink Floyd, Dan O’Bannon, Frank Herbert, Moebius, Salvador Dali, Mick Jagger, H. R. Giger, Chrs Foss ja Orson Welles on nagu popkultuuriviktoriini aunimekiri. Orkestrit juhatamas dirigent, kes on peast segi: Alejandro Jodorowsky. Suurim unistus ei leidnud aga päri-tuult ja kaaperdati; aardelaev tassiti jupphaaval tühjaks. Järele jäi vähemalt see dokumentaalfilm siin. Ja lisaks see müstiline «Düüni» illustreeritud projektiraamat…» Tristan Priimägi

14. ja 17. novembril Tallinnas ja 25. novembril Tartus

3. «Poisipõli»4 häält

Masoni-nimelise noormehe üle kivide ja kändu-de kulgev lapsepõlv, mida on filmitud 12 aasta jooksul. Berliini festivali parima režissööri Hõ-bekaru. Režissöör Richard Linklater.

«Ajaliselt ja tehniliselt teostuselt eepilise filmi sõ-num on ilus ja lihtne. Õieti tabavalt kokku võetud filmi viimases stseenis, mis kingib vaatajale tõde-muse, et mitte meie ei ela elu, vaid eluhetked ela-vad pigem meid ja et on olemas ainult üks igavene nüüd ja praegu, mida tõestab ilmekalt ka fakt, et ki-nosaalis veedetav 2,45 minutit, mille sisse mahub 12 aastat filmimist, möödub ühe sooja silmapilgutu-sena.» Kaarel Kuurmaa

14. ja 18. novembril Tallinnas ja 16. novembril Tartus, kinolevis 21. novembrist

Varssavi apokalüpsis

1.–2. «Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle»5 häält

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 || KULTUUR || 17

«Talveuni»2 häält

Kapadookias asuvas väikeses perehotellis kerkivad talve saa-budes teravalt esi-le juba ammu välja-pääsu otsinud pin-ged. Cannes’i festivali Kuldne Palmioks. Türgi Oscari esitus. Režissöör Nuri Bil-ge Ceylan.

«Psühholoogiliselt peen film tabab oma liht-sal, pealetükkimatul moel midagi väga häiri-vat meie kõigi iseloomus. Ingmar Bergmani-le see vist meeldinuks. Äkki isegi väga.» Tiit Tuumalu

29. ja 30. novembril Tallinnas

«Emme» 2 häält

Üksikema, kes kasvatab dest-ruktiivsete tun-gidega last, leiab ootamatu abilise intro-vertsest naabrist. Cannes’i festivali põhi-võistlusprogrammi žürii preemia. Kana-da Oscari esitus. Režissöör Xavier Dolan.

«2,5 tundi puhast emotsionaalset energiat mõjub jahmatavalt (ja ilmselt ka tervistkah-justavalt) ning sööbib mällu. Armasta või vihka!» Tiina Savi

15. novembril Tartus ja 17. ja 26. novembril Tallinnas, kinolevis veebruarist

«Ristitee»2 häält

14-aastase tütar-lapse teekond lä-bi maiste kiusa-tuste jumala juurde. Režissöör Dietrich Brüggemann.

«Hans-Christian Schmidi «Reekviem»

meets Michael Hanekese «Valge pael». Ka-

toliikliku kasvatusega Maria tahab saada

pühakuks. Nagu Kristust Kolgata teel, oota-

vad ka teda sel teekonnal 14 peatust.» Tris-tan Priimägi

17. ja 30. novembril Tallinnas ja 18. novembril Tartus

«Kolgata»2 häält

Tundmatu pihtija ähvardab tappa süü-tu preestri selle eest, et üks tema kolleegi-dest ta lapsena vägistas. Režissöör John Michael McDonagh.

«Tänapäeva filminduses ei ole just kuigi pal-ju neid, kes oskavad tegelaskujusid rääkima panna moel, nagu seda suudavad vennad McDonagh’d. Võib-olla vennad Coenid... Brendan Gleeson ei vääri enam ammu üks-nes auhindu. Ta väärib ausammast.» Timo Diener

«Teravalt vaimukas draama heast ja kur-jast. Võimas näitlejate plejaad, särav dia-loog, igavesed eetilised küsimused.» Joonas, filmijutt.blogspot.com

20. ja 21. novembril Tallinnas ja 23. novembril Tartus

«Maidan»2 häält

Dokumentaalfilm, mis vaatleb Euromai-dani liikumist kui kultuurilist, sotsiaal-set ja filosoofilist fenomeni. Režissöör Sergei Loznitsa.

«130-minutilises filmis liigub kaamera kaks korda. Muul ajal on see fikseeritud kolmjala-le ja laseb filmivaatajal muutuda Maidanil toimuvaga väga lähedalt ühte hingavaks vaatlejaks. Tõeline puhas dokumentalistika, mis oma sirgjoonelise ja kompromissitu ning kunstiliselt veenva teostusega ei vae-vugi tegema telereportaaži ega paku liialt informatsioonilist üleküllust, vaid lihtsalt võimalust «olla kohal».» Kaarel Kuur-maa

27. novembril Tallinnas, 29. novembril Jõhvis ja 30. novembril Narvas

«Jää jumalaga, keel»2 häält

Visuaalne poeem eksperimentaalses 3D-võtmes. Cannes’i festivali võistlus-programmi žürii preemia. Režissöör Jean-Luc Godard.

«Vanameister suudab ka 83-aastaselt filmi-keelt uuendada, meediumiga lustida ning täiel rinnal elu ja filmi nautida. Äge.» Tiina Savi

«Godard on filmipoeet ja see on justkui va-bavärsiline filmipoeem – olemise raskusest, eksistentsiaalsetest segadustest; kollaaž, nagu Godard ikka on teinud.» Jaan Ruus

15., 22. ja 26. novembril Tallinnas

«Hõim»2 häält

Kurtide laste inter-naatkooli tuleb uus õpilane, leides end ke-set elu, mida regulee-rivad julmad seadused. Režissöör Miroslav Slabošpitski.

«Ukraina film, mille tegevus toimub eriin-ternaadis ja terve dialoog on kurttummade keeles. Isiklikud tunded lähevad vastuollu karjaseadusega ja sellest tulenev konflikt pole kerge ei osalistele ega vaatajale.» Tristan Priimägi

19. ja 27. novembril Tallinnas ja 30. novembril Tartus

Savi, Laurence Boyce, Helmut Jänes, Joonas (filmijutt. blogspot.com), me algava festivali best of’i – igaüks nimetas kuni viis linateost, mis kuuluvad

filmiaasta viljuKorra mainitud filmid«Härra Turner»Režissöör Mike Leigh«Valge jumal»Režissöör Kornél Mundruczó«20 000 päeva maal» Režissöörid Iain Forsyth ja Jane Pollard«Põhjamaade Pariis»Režissöör Hafsteinn Gunnar Sigurdsson«71»Režissöör Yann Demange«Foxcatcher»Režissöör Bennett Miller«Laps mis laps»Režissöör Gillian Robespierre«Mida me pimeduses teeme»Režissöörid Jemaine Clement ja Taika Waititi«Tantsivad araablased»Režissöör Eran Riklis«Metsikud lood»Režissöör Damián Szifron«Hõljuvad pilvelõhkujad»Režissöör Tomasz Wasilewski«Nad on põgenenud»Režissöör Jukka-Pekka Valkeapää«Kivid minu taskutes»Režissöör Signe Baumane

Ootamatu laviin lööb suusakuurordis puhkava perekonna lagunemise äärele. Cannes’i festivali kõrvalvõistlusprogrammi «Un Certain Regard» žürii preemia. Root-si Oscari esitus. Režissöör Ruben Östlund.

«Aasta parim mängufilm. Võrratu sümbioos autori- ja n-ö rahvafilmist.» Tiina Savi

«Võimas eetikauurimus Alpide taustal, vormilt minimalistlikult kaunis, sisult vahedalt lääne ühiskonda ja mehelikku identiteeti lahti lõikav.

Perversse šokitaotluseta, pealtnäha leebem, kuid haardelt võib-olla sügavamgi kui Ulrich Seidl.» Joonas, filmijutt.blogspot.com«Ruben Östlundi filme on keeruline kirjeldada. Ütleme, et seal on laviin, üks perekond ja pe-repea, kelle käitumises võib näha Östlundi kaasaegse (Rootsi) ühiskonna kriitikat à la Roy Andersson. Väga naljakas, kurb ja valus ühtaegu.» Tristan Priimägi

14. ja 27. novembril Tallinnas ja 16. novembril Tartus, kinolevis detsembrist

Film, mille puudumine PÖFFilt silma torkab«Leviaatan»Režissöör Andrei Zvjagintsev

«Eepiliselt võimas vaade Venemaa ar-gipäeva. Tõsine, inimlik ja rabav.» Tiina Savi

1.–2. «Vääramatu jõud»5 häält

K ui 40-aastane Valmo Krii-sa eile hom-mikul ärkas, ei andnud te-ma keha üh-

tegi signaali, et eelmisel õh-tul viibis ta Tartu Rocki särgis EuroChallenge’i sarja kohtumi-ses platsil 26 minutit ja oli üks hooaja seni parima võidu peaar-hitekte. «Keha on värske, täna oleks võinud vabalt teha kaks treeningut,» sõnas ta eile muu-de asjatoimetuste vahel Posti-mehega rääkides. Kuna tegeli-kult ametlikke treeninguid pol-nud, sai ta tegeleda nende as-jadega, mis aitavad leiba laua-le saada.

Viimane pole irooniaga öel-dud – oma pühendumuse poo-lest kõikidele noorkorvpalluri-tele ideaalseks eeskujuks sobiv Kriisa mängib Rockis amatöö-rina. Klubi juhtkond pole liht-salt suutnud talle palga raha lei-da ning nii mängibki vanameis-ter hooaja hakul sõlmitud suu-sõnalise kokkuleppe alusel.

Palgaraha see Kriisale ei ta-ga, kuid ilmselgelt on ta elanud õigustatud ootuses, et ebamää-rane ning kogu Tartu korvpalli – rõhk on sõnal «Tartu» – häbi-plekiks olev olukord saaks või-malikult kiiresti lahendatud. Rocki korvpallimeeskonna ju-hi Andres Ottenderi sõnul püü-

taksegi seda teha, kuid seni tu-lutult.

Milline on klubi ja Kriisa vaheline kokkulepe, ei soos-tunud avalikustama kumbki. Kriisa, kelle sõnul pole tekki-nud olukord kuigi meeldiv, ei soovinud rääkida ka sellest, millega ta treeningutest ja mängudest vabal ajal endale söögiraha teenib.

Üks on aga kindel: vaatama-ta keerukale olukorrale ja tipp-spordi mõistes kõrgele vanuse-le ei tee ta treeningutel endale mingeid järeleandmisi. Vastupi-di, Rocki füsioterapeudi Martin Vahimetsa sõnul teeb ta tihti treeningutel iseenda jaoks lisa. «Võib-olla mõnes teises mees-konnas saaksin vähem harju-tada, kuid siin ei kujuta ma en-dale sellist asja ette. Rock on ju Eesti mõistes eliitklubi,» rää-kis Kriisa.

See, et 40-aastane mees suudab mängida eurosarja ta-semel korvpalli, pole siiski pä-ris igapäevane. Kriisa siiani ideaalsena püsiva vormi hoid-mise tagamaadest peaksid õp-pust võtma kõik sportlaskarjää-rist unistavad noored, kes arva-vad, et näiteks heaks korvpal-luriks saamiseks tuleb tegeleda ainult korvpalliga. Oluline on mitmekülgsus ning pidev enda kallal töötamine.

«Ma ei löö ühegi asja ees risti ette ning tegelen väga paljude asjadega. Seepärast ei tule ka lihastele ja kõõlustele ükski liigutus enam üllatuse-na,» selgitas Kriisa. «Olen elu jooksul mänginud väga palju jalgpalli ja jäähokit, ülikoo-li ajal tegelesin tennisega. Ma ei keela ka oma poisile ühtegi spordiala, kuid seejuures tuleb muidugi jälgida, et nende asja-

18 || SPORT || POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

dega tegeledes korvpalli män-gimise ajaks mõnda vigastust ei teki.»

Peale mitmekülgsuse rõ-hutas Kriisa ka seda, et tege-leda tuleb nende asjadega, mis pakuvad rõõmu ja naudingut. Kui mõnu ei tunne, pole ka ühe või teise spordiala harrastami-sel erilist mõtet. Selles, et Krii-sa ise kehalist koormust – olgu see siis ränk treening või rah-vatantsutund – naudib, pole te-ma tegutsemist vaadates vaja kahelda.

Kriisa ei osanud hinnata, kas vormis püsimine ja tipp-tasemel mängimine on tema jaoks praegu raskem kui näi-teks kümme aastat tagasi. Hin-nangu andmise muutvat kee-rulisemaks rollide vahetumi-ne. Kunagisest põhimehest on vananedes saanud siiski teatud rolli täitev vahetusmängija.

«Vastutus on hoopis teistsu-gune. Kõik, mis ma teen, peab hästi välja tulema – nooremana olin rohkem platsil ja siis võis ka rohkem eksida,» arutles ta. «Samas on selge, et eksimusi juhtub kõigil mängijatel. Vahe-le tuleb ka päevi, kus füüsili-ne vorm pole kõige parem. Lä-hed platsile ja tunned kohe ära, et täna pole jalg kõige parem. Aga sedagi juhtub kõigil, kee-gi ei suuda terve hooaja püsida tippvormis.»

Vanameister Valmo Kriisa küündib auti lendava pallini ja päästab selle oma meeskonnale. foto: kristjan teedema

peep pahvsporditoimetuse juhataja

Meie vahel pole sõprust. Meie vahel pole erilist sümpaatiat. On ainult ametlikud suhted.Poola suusatäht Justyna Kowalczyk kirjeldas, millised on tema suhted suurima konkurendi Marit Bjørgeniga.

TENNISZopp võitis avaringis NiemineniTennise Eesti esireket Jürgen Zopp (ATP 285., pildil) sai Helsingis toimuval 42 500 eu-ro suuruse auhinnafondiga ATP Challengeri tenniseturnii-ril väärt võidu Soome esinumbri Jarkko Niemineni (ATP 65.) üle. Zopi võidupunktid turniiri esimeses ringis olid 3:6, 6:3, 6:0. Järgmises ringis läheb ta vastamisi soomlase Micke Kontineniga (ATP 420.).

KORVPALLKalev/Cramole magus võitKorvpalli Balti liigas sai magusa võidu kirja Kalev/Cramo, kes oli lisaajal 96:84 üle Pieno Žvaigždesist. Kalevlaste parimana viskas Ro-lands Freimanis 21 punkti ning võttis maha 15 lauapalli. Võidu sai kirja ka Pärnu, kes alis-tas 78:68 Jurmala meeskonna. Rakvere Tar-vas jäi kindlalt 63:91 alla Juventusele. Tar-va resultatiivseimaks tõusis Martin Jurtom, kelle arvele jäi 12 punkti. Valga jäi 69:92 alla Prienaile ning TTÜ vandus kindlalt 59:83 al-la Valmierale. Tallinna Kalev kaotas 66.72 Je-kabpilsile.

JALGRATTASPORTKangert ja Meier valiti parimateksEesti Jalgratturite Liidu hoo-aja lõpetamisel valiti parimaks meesratturiks Tanel Kangert (pildil). Oma võidukõnes aval-das Kangert aga kummalise valiku kohta imestust: «Millistel alustel te minu pa-rimaks valisite? Ma ei võitnud ühtegi võidu-sõitu ega jõudnud kordagi poodiumile.» Pari-maks naisratturiks valiti Maaris Meier.

DOPINGSaksamaa paneb dopingusportlased vangiSaksamaa valitsus avalikustas eile seaduseel-nõu, mille kohaselt võib dopinguga patusta-nud sportlastele, treeneritele ja mänedžeridele määrata vanglakaristuse.

Parlamendis arutusel olnud eelnõu ei jõus-tu kindlasti enne järgmist kevadet ning see on suunatud tippsportlaste pihta, keda kont-rollib riiklik antidopinguagentuur.

Sportlastele dopingut andvad isikud, näi-teks arstid, võivad uue seaduse järgi koguni kuni kümneks aastaks vangi minna. Samasu-gune seadus kehtib juba seitsmes riigis, näi-teks ka Prantsusmaal ja Hispaanias.

20 tonni mandariine annetas Donetski Šahtari kapten Darijo Srna Ukraina lastele.

SPORT.POSTIMEES.EE

Kams sai vigastadaEesti jalgpallikoondise

eesseisvatest mängu-

dest San Marino ja Jor-

daaniaga jääb eemale

Gert Kams, keda segab

reievigastus. Kams

naaseb täna Eestisse,

kus uuringute järel sel-

gub tema vigastuse

tõsidus.

Ivanov jõudis poolfinaaliPärnus toimuval

10 000 dollari suuruse

auhinnafondiga tenni-

seturniiril jõudis Vladi-

mir Ivanov (ATP 415.)

veerandfinaali. Eile või-

tis Ivanov kindlalt 6:2,

6:2 rootslase Christof-

fer Solbergi (ATP 1001.)

Sokk ja Peciukevicius võivad naasta järgmisel nädalalKui veel teisipäeva õhtul,

pärast EuroChallenge’i

sarja võidukalt lõppenud

kohtumist paistis Tartu

Rocki korvpallimeeskon-

na mängujuhtide osakond

lootusetult rivist väljas –

vigastada said nii Augus-

tas Peciukevicius kui ka

Tanel Sokk –, siis juba ei-

le oli tiimi füsioterapeut

Martin Vahimets lähitule-

viku suhtes optimistli-

kum.

«Õnneks selgus, et So-

ku seljavalu on täiesti uus

asi, mitte vana vigastuse

taasilmnemine,» sõnas

Vahimets. «Ilmselt sai ta

vastaste katetest läbi

murdes selga löögi. Valu

on igatahes palju kõrge-

mal kui eelmise vigastuse

korral.» Vahimets lisas,

et ilmselt ei osale Sokk

reedeses koduliiga män-

gus Audentesega, kuid

teisipäeval eurosarja jär-

jekordses heitluses

peaks ta platsil olema.

Teisipäevaks andis Va-

himets lootust ka uuesti

kubemelihast venitanud

Peciukeviciusele. «Teda

on platsile vaja ning selle

nimel käib tõsine töö.

Tundub, et asi pole nii

hull, et vajaks mitmenä-

dalast pausi,» rääkis ta.

«Tegelikult oli ta juba tei-

sipäeval valmis – enne

seda osales ta kolmel

treeningul ning vigasta-

tud kohta katsudes ei

tundnud ta enam valu.

See, et vigastus uuesti

välja lõi, oli halbade asja-

de kokkulangemine.» PM

Rocki füsioterapeudi Martin Vahimetsa sõnul teeb Kriisa tihti treeningutel iseenda jaoks lisa.

KORVPALL. Selleks et spordi mõttes kõrge eani tippvormis püsida, peab olema mitmekülgne ja tundma oma tegevusest mõnu.

Väsimatu amatöör – noorte mängijate ideaalne eeskuju

T ihti kostab fänni-delt ja ka ajakir-jandusest nõu-andeid meie pal-limänguklubide peatreeneritele,

kuidas oleks pidanud tegutse-ma, et mängu võita, ja kes oleks otsustaval hetkel pidanud väl-jakul olema.

Ühed treenerid riskivad rohkem, teised on alalhoidli-kumad ja jäävad pigem esialg-sele mänguplaanile kindlaks ka hetkel, kui asjad kiiva kisuvad.

Postimees võttis spetsia-listide abiga vaatluse alla Ees-ti korvpalli- ja võrkpalliklubide peatreenerid, kes silma jäänud julgete otsustega, tehes riskee-rivamaid vahetusi või eksperi-menteerides kriitilistel momen-tidel taktikaga.

Kogenud korvpallitreene-ri Üllar Kerde sõnul on riskial-tim treeneritüüp pigem vane-ma põlvkonna esindaja. «Min-gil määral peavad kõik meist-riliiga meeskondade treenerid riske võtma, olgu siis vahetus-te või mingite taktikaliste käi-kude näol, aga pigem on see va-nema põlvkonna meeste käeki-ri,» ütleb Kerde.

Kerde ise on mängukäigu muutmiseks muu seas kasuta-nud ka meelega tehniliste viga-de teenimist. «Siis saadetakse treener saalist minema ja või-malik, et see äratab meeskon-na uuele hingamisele või annab mingi emotsiooni,» räägib koge-nud treener, kes praegu juhen-dab Tallinna Ülikooli naiskonda.

«Minuealiste kool oli omal

ajal teine, tuli riskida, kuigi see võib ju kasu asemel ka kah-ju tuua. Ent praegu on klubi-del juhtkonnad ja see tekitab pingeid, ei julgeta ehk nii palju eksperimenteerida.»

Kerde toob näiteks Kalev/Cramo peatreeneri Alar Varra-ku, kes on hakanud ka noore-maid mehi rohkem julgemalt mängitama. «Need pole küll veel otsustavad hetked, aga ta paneb nad mängu.»

Veel tulevad Kerdele meel-de vana kooli mehed nagu Al-lan Dorbek ja Jaanus Levkoi. «Dorbek tegi päris tihti otsu-seid, mis panid kõrvaltvaata-jad pead vangutama ja küsima: mida see loll nüüd küll teeb!?»

Korvpallitreenerile meenub ka kolleeg võrkpallist, Pärnu klubi juhendaja Avo Keel. «Te-ma on alati noori kasutanud ka siis, kui asjad käest hakkavad minema, kaotada pole ju mida-gi,» lisab Kerde.

Endine võrkpallur ja prae-gu tihti Schenkeri liiga mänge kommenteeriv Rando Soome nõustub Kerdega. «Mida koge-num on treener, seda julgemi-ni ta riske võtab,» ütleb Soome. «Mulle meenuvad kõigepealt kolm meest – Avo Keel, Andrei Ojamets ja Urmas Tali. Keel esi-mesena, tema on ju näiteks eu-rosarjaski saatnud Martti Kee-le viimastel punktidel servima. Siis olen ka ise vaadanud, et oi-oi-oi, millega see lõpeb. Ojamets samuti, näiteks möödunud hoo-ajal varieeris ta tihti sidemän-gijate Andres Toobali ja Artis Caicsiga,» sõnab Soome. Noo-rematest toob Soome välja Võru meeskonna eesotsas oleva Mar-ko Metti. «Väga julgelt ajab oma asja ja ei pelga ka riske võtta.»

Eesti rannavõrkpalli esipaa-ri kogenum liige Rivo Vesik üt-leb, et võrkpallis võiks rohkem

katsetada ja julgem olla. «Ena-masti katsuvad treenerid pigem mängitada oma kindlat kuui-kut, eks kokkumäng on tähtis ja igal treeneril on asjast oma nägemus. Vahel on aga kahju, kui ei proovitagi noori koge-numate asemel. Justkui loode-takse sellele, et küll see vanem mees hakkab mängima, isegi kui ta on alguses kehv,» leiab

Vesik. «Vahel võiks küll selli-seid vahetusi julgemalt teha.»

«Võrkpallis on üsna mitmed vahetused pigem taktikalised kui seetõttu tehtud, et keegi oleks maru kehv, näiteks on blokki pikkust juurde vaja või kui ajad on läbi, siis vastase ser-virütmi häirimiseks. Tihti va-hetatakse just geimi lõpus mehi servima – nimetaksin seda Kee-

le vahetuseks,» vihjab sportla-ne samuti Avo Keelele.

Korvpallitreener Indrek Ruut ütleb esimese asjana käi-masolevale hooajale mõeldes Alar Varraku nime. «Sel aastal on positiivselt üllatanud just te-ma, ta on Balti liigas ja kodulii-gas andnud põhimeestele puh-kust ja teise ešeloni mängijad on platsil,» räägib Ruut. «Seda

on aastaid räägitud ja nüüd lõ-puks on seda tegema hakatud. Eks näis, kas see kestab esime-se karistuseni.»

Teise nimena toob eelmisel aastal Rapla Tycot juhendanud Ruut välja Rakvere Tarva loot-si Andres Sõbra, kelle käeki-ri erineb teistest märgatavalt. «Eks mul on seda raske öelda, aga Sõber julgeb rohkem riski-da. Tema stiil on juba iseene-sest ülejäänutest erinev. Ta on ju ise ka öelnud, et ta taktika-le suurt tähelepanu ei pööra, aga näiteks Tartu Rocki vastu Tarvas tuli ja pani ja võitis. Ma ei usu, et ta ka selle mängu eel suurt eeltööd tegi. Teised hul-lu moodi analüüsivad ja teevad videoanalüüse ja muud taolist,» toob Ruut näite. «Lisaks on Sõ-ber sel hooajal julgelt mängu-aega andnud Martin Jurtomi-le, mis on positiivne.»

Üldjuhul mängitakse Eestis Ruudu sõnul väga raamidesse surutud ja traditsioonilist korv-palli. «Nimesid ei tahaks nime-tada, kuid väga ei julgeta riske võtta, kuigi võiks. Samas, tak-tika sõltub ju materjalist, kes treeneril kasutada on. Ma ise Raplas läksin ka julgelt män-gima sellise taktikaga, milleks mu mängijad ilmselt võimeli-sed polnud,» tunnistab treener.

Endine tippmängija ja prae-gune noortetreener Rauno Peh-ka ütleb, et treenerite riski-võimalus on otseses sõltuvu-ses sellest, kui suur on kellegi võidukohustus. «Kui klubil on suur eelarve ja võidukohustus samuti tohutu, siis neid riske väga ei taluta ja treener ei saa tihti tegutseda nii, nagu ta ise sooviks. Sellistel treeneritel, ke-da lahtilaskmine ei ähvarda ja kes on ise enda peremehed, on ses osas ka vabamad käed,» üt-leb Pehka.

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 || SPORT || 19

Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak on sel hooajal kolleegidelt kiidusõnu teeninud. foto: raigo pajula

TREENERID. Asjatundjate arvates võiks Eesti korvpalli ja võrkpalli tippklubide peatreenerid meeskondi juhendades julgemaid otsuseid teha.

Treenerid, kes julgevad riskidamariel gregorreporter

20 || vaba aeg || postimees, 13. november 2014 tel 666 2300, reklaam@postimees.eeP

osti

meh

est s

aad

luge

da te

atri

te, k

inod

e, k

onts

erdi

paik

ade

ja k

lubi

de k

avas

id, l

oe k

a võ

rguv

älja

ande

st w

ww

.pos

tim

ees.

ee R

ekla

ami b

rone

erim

ine:

Ann

eli T

eppo

, tel

666

232

9 Lavastaja Veikko Täär, muusikaline kujundus Toomas Lunge

16.11 kl 12PUNAMÜTSIKEVendade Grimmide muinasjuttLavastaja Veikko Täär, muusikaline kujundus Toomas Lunge

18.11 kl 11KULDVÕTMEKESE LUGULastelavastus

Sadamateater13.11 kl 19 Viimast korda!ÜKSILDANE LÄÄS M. McDonaghi draamaAndres Mähar, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Kristiina-Hortensia Port

14.11 kl 19 KAKS VANA NAISTV. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie

rahvuSooper eStonia26.11 kl 19HALDJAKUNINGANNAH. Purcelli semiooperAlla Popova,Pirjo Püvi,Merle Jalakas, Karmen Puis,Oliver Kuusik, dir. Lauri Sirp

27.11 kl 19REHEPAPPT. Aintsi ooperMarko Matvere, Lauri Saatpalu jt. dir. Taavi Kull

UGALA TEATER

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur Saal 13.11 kl 19Kahe isanda teenerAutor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

14.11 kl 19Hirm sööb hinge seestAutor Rainer Werner Fassbinder. Lavastaja Taago Tubin. Osades Ene Järvis (külaline), Tanel Ingi, Adeele Sepp, Rait Õunapuu, Martin Mill jt.

väike Saal15.11 kl 17 Esietendus! 19., 20.11 kl 19Illusionistid Autor Bengt Ahlforsi. Lavastaja Janek Vadi. Osades Peeter Jürgens, Marika Palm ja Janek Vadi .

18.11 kl 19LOVESONG. Ühe armastuse luguAutor Abi Morgan. Lavastaja Taago Tubin. Osades Luule Komissarov, Adeele Sepp, Peeter Jürgens, Martin Mill

rahvuSooper eStonia18.11 kl 12 ja 18Printsess Luluu ja härra KereAutor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt.

ENDLA TEATERKassa tel 442 0666

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

SuureS SaaliS13.11 kl 19 TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID14.11 kl 19 KVARTETT15.11 kl 19 TOPELTELU

küüniS14., 21.11 kl 19 EEDENI AED15.11 kl 19 ARMASTUSE ÕIGEKIRI22.11 kl 19 esietendus! 26., 28.11 kl 19GAASIVALGUS

aruküla rahvamaja24.11 kl 19 TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

elva kultuurikeSkuS Sinilind25.11 kl 19 EESTI MEES JA TEMA POEG

RAKVERE TEATERPiletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Suur maja13.11 kl 19Meie, mehed(lav. Toomas Suuman)

14.11 kl 19Uno Bossa(lav. Hardi Volmer)

väike maja14., 21.11. kl 19Leping(lav. Indrek Apinis)

20., 26.11 kl 19Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale(lav. Üllar Saaremäe)

vanemuiSe väike maja17.11 kl 19Armastus tööpostil(lav. Peeter Tammearu)

põltSamaa kultuurikeSkuS19.11 kl 19Algused(lav. Nils Riess)

vanemuiSe teater20.11 kl 19Seitsmeteistkümnenda nuku suvi(lav. Toomas Suuman)

vene teater24.11 kl 19Seitsmeteistkümnenda nuku suvi(lav. Toomas Suuman)

vene teatri väike Saal24.11 kl 19Leping(lav. Indrek Apinis)

TEATER

RAHVUSOOPER ESTONIA

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

13.11 kl 19 Välja müüdud!SAVOY BALL P. Ábrahámi operettDirigent: Lauri SirpOsades: Janne Ševtšenko, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Märt Avandi, Juuli Lill, Väino Puura jt14.11 kl 17.30 EKSKURSIOON TEATRIMAJAS14.11 kl 19 Esietendus! Välja müüdud!UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballettDirigent: Vello PähnOsades: Alena Shkatula, Denis Klimuk, Nadežda Antipenko jt15.11 kl 19 Välja müüdud!ARMUJOOK G. Donizetti ooperDirigent: Lauri SirpOsades: Oliver Kuusik, Kristel Pärtna, Rauno Elp, Pavlo Balakin, Olga Zaitseva jt16.11 kl 12 Välja müüdud!UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballettDirigent: Vello PähnOsades: Luana Georg, Sergei Upkin jt17.11 kl 11.00 ja 12.30PÄIKESEKUNINGAST KRATINI19.11 kl 12BALLETIÕHTU W. McGregori „Symbiont(s)“, I. Stravinski „Petruška“Osades: Sergei Upkin, Nanae Maruyama, Gabriel Davidsson jt

eStonia kontSerdiSaaliS19.11 kl 19SNEGUROTŠKA N. Rimski-Korsakovi ooperi kontsertettekanneDirigent: Vello PähnOsades: Jevgenia Sotnikova (Baieri Riigiooper), Maksim Paster (Moskva Suur Teater), Jaroslava Kozina (Valgevene) jt

paide kultuuri-keSkuSeS21.11 kl 13 PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooperDirigent: Risto JoostOsades: Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Aare Saal jt21.11 kl 18PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooperDirigent: Risto JoostOsades: Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Aare Saal jt

talveaiaS20.11 kl 13.30 Välja müüdud!KA OOPER KÕLAB TUTTAVALTHaridusprojekt põhikooli- ja gümnaasiumigruppidele. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

21.11 kl 19PRANTSUSE ŠANSOONI TÄHED: JACQUES BRELI LAULUDEsinevad: Erkki Otsman (laul), Jaak Lutsoja (akordion), Andranik Kechek (klaver), Tanel Liiberg (kontrabass), Külli Mariste (video, foto). Korraldaja: Erkki Otsman

EESTI DRAAMATEATER

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SuureS SaaliS13., 20.11 kl 19Teed juuakse kell viisGraham LinehanLav. Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

14., 21.11 kl 19AiamajasJane BowlesLav. Priit Pedajas, osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Marta Laan, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill.

15., 30.11 kl 19Eesti matusAndrus KivirähkLav. Priit Pedajas, osades Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Ester Pajusoo, Jan Uuspõld jt.

16., 23.11 kl 19Tuhk ja akvaviitBengt AhlforsLav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

väikSeS SaaliS13., 14.11 kl 19Hävituse ingelYasmina RezaLav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

15., 26.11 kl 19KülalineÉric-Emmanuel SchmittLav. Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Tõnu Oja.Viimaseid kordi!

16.11 kl 19KontaktMartin AlgusLav. Ingomar Vihmar, osades: Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Ain Lutsepp, Jaan Rekkor, Marta Laan, Märt Avandi, Maria Avdjushko, Martin Algus või Indrek Sammul.Viimaseid kordi!

maaliSaaliS14., 20., 28.11 kl 19Aabitsa kukkAndrus KivirähkLav. Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

TEATER VANEMUINESuur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Suur maja15.11 kl 12DETEKTIIV LOTTEH. Ernitsa / J. Põldma / P. Pajusaare lastemuusikal Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets jt.

16.11 kl 16MINU JÄREL, SELTSIMEES!R. Cooney farssMarkus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Liisa Pulk, Merle Jääger jt.

väike maja13.11 kl 19PAPLID TUULESG. Sibleyras’ kerge draamaHannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste

14.11 kl 19DEEMONIDL. Noréni draamaMarika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

15.11 kl 19HEA PÕHJATUULE VASTUD. Glattaueri netiromanssElina Purde, Andres Mähar

16.11 kl 16GO - mäng kaheleTeet Kase ballett Lepo Sumera muusikaleDirigent Erki Pehk

18.11 kl 19FANNY JA ALEXANDERI. Bergmani draamaMait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

teatri kodu15.11 kl 12 Esietendus!PUNAMÜTSIKE Vendade Grimmide muinasjutt

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo,

tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

CLUB FACTORY

Madara 22a

Piletid Piletilevis

16., 28., 29.11 kl 19 7., 10.12 kl 19Komöödialavastus «(T)öö klubis»Lavastaja Sander PukkMängivad Tõnis Niinemets, Kait Kall, Veiko Tubin ja Karl-Andreas Kalmet

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

rahvuS-raamatukogu teatriSaaliS13., 14.11 kl 18SOKRATES. Pidusöök PrytaneionisA. ToikkaLavastaja: Aare ToikkaOsades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

15., 17., 18.11 kell 18Masohhisti pihtimusR. SikoraLavastaja: Christian RömerOsades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

19., 20.11 kl 18BRANDH. Ibseni Lavastaja: Ingo NormetOsades: Ivo Uukkivi ( Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www.piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

13.11 kl 19 Esietendus! 14., 21., 22., 24., 25.11 kl 19NO47 16.11 kl 14 17.11 kl 19NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud29.11 kl 22NO99 Tantsulaager: Best-of!

münchner kammerSpieleS, SakSamaal28., 29.11 kl 19.30NO58 Ilona. Rosetta. Sue

TARTU UUS TEATERLai 37, Tartu

uusteater.ee

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas

13. 11 kl 19ZEBRAlavastaja Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater)autor Martin Alguskunstnik Illimar Vihmarlaval Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost, Ingomar Vihmar

VABA LAVATelliskivi 60a C-hoone vabalava.ee

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas

Tartu Uus Teater

vaba lava SaaliS21.11 kl 19 Esietendus! 22., 29., 30.11 kl 19LIHA LUUDELlavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, dramaturg Maria Lee Liivak, laval Liisa Pulk, Katariina Ratasepp, Maarja Mitt, Lauri Kaldoja, Roland Laos, Jüri Tiidus, Hendrik Toompere jr

KONTSERT

EESTI KONTSERT

www.concert.ee

märjamaa rahvamaja14.11 kl 19

puurmani loSS20.11 kl 19 Kontserdisari “Muusika Eestimaale”“Baroki puudutus”Maria Listra (sopran) ja keelpillikvartett PreziosoVivaldi, Händel Mozart

kõrgeSSaare vaba aja keSkuS14.11 kl 18Kontserdisari “Muusika Eestimaale” «Maa hääl»Triinu Taul (vokaal, torupill)Peeter Rebane ( kitarr) Henno Kelp (bass) Roland Puusepp (löökpillid)

Sillamäe kultuurikeSkuS13.11 kl 19

tapa kultuurikoda21.11 kl 19Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Surma laulud ja tantsud”Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) Sten Lassmann (klaver)Šostakovitš,, Medtner, Mussorgski

eStonia kontSerdiSaal13.11 kl 19

vanemuiSe kontSerdimaja14.11 kl 19Kontserdisari “Violino!” Tallinna KammerorkesterSolist ja dirigent DMITRI SITKOVETSKI (viiul, Venemaa/Suurbritannia) Dohnányi / Sitkovetski, Schubert, Bartók, Rahmaninov, Britten

rahvuSooper eStonia talveaed14.11 kl 19“Muusika aedades” / “Musiques aux Jardins” Patrick Scheyder (klaver, Prantsusmaa)Näitlejad Marie-Christine Barrault, Monique Scheyder, (Prantsusmaa)Chopin.. Liszt, Schubert, Schumann

viljandi pärimuSmuuSika ait14.11 kl 19

tartu ülikooli aula15.11 kl 19

eStonia kontSerdiSaal16.11 kl 17EESTI RAHVUSMEESKOORI JUUBELIKONTSERTDirigent Mikk Üleoja

jõhvi kontSerdimaja14.11 kl 19Telekonkursi “Klassikatähed” 2014 võitja auhinnakontsertKatariina Maria Kits (viiul)Marcel Johannes Kits (tšello)Sten Heinoja (klaver)Pilet 7 eurot

eStonia kontSerdiSaal18.11 kl 19Telekonkursi “Klassikatähed” 2014 võitja auhinnakontsertKatariina Maria Kits (viiul)Marcel Johannes Kits (tšello)Sten Heinoja (klaver)Pilet 15 eurot

kureSSaare kultuurikeSkuS17.11 kl 19Kontserdisari “Muusika Eestimaale”Helilooja Eestimaale: Peeter VähiNeeme Punder (flööt), Harry Traksmann (viiul)Ain Varts (kitarr), Hele-Riin Uib (vibrafon, löökpillid)Peeter Vähi (süntesaator, eksootilised pillid)«Müstiline ühinemine», «Tema kõrgeausus Salvador D’le» «Vihmategija» , «Aleatooriline heavy»

EESTI MUUSIKA- JA TEATRI-AKADEEMIA 95 ESITLEBema.edu.ee/kontsert

emta oreliSaal (Tatari 13)14.11 kl 18NÜÜDIS // NEW MUSICTHIS STRANGE FINE-TUNING OF OUR UNIVERSEScott L. Miller (elektroonika) & Nathan Hanson (saksofonid) // US. Kavas Scott L. Milleri looming. Sissepääs tasuta

KITARRIFESTIVAL FIESTA DE LA GUITARRA ESITLEB

Piletid müügil kohapeal: soodus pilet 3 eurot, täispilet 5 eurot.

tallinna vanalinna muuSikamajaSUus 16c

15.11 kl 18Kontsert «Jäljed Mereliival“Kitarriduo Jelena Ossipova ja Daniel Julle ning Maria Taniroo (tants). Kavas on särtsakad mustlasviisid, kuumad hispaania tantsud, ladina-ameerika menukad kitarrilood.

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 || AED & KODU || 21

AED JA KODU

Esmaspäev KASUTeisipäev TEHNIKAKolmapäev TERVIS

Neljapäev AED JA KODUReede REIS

Laupäev SUHTED

V eel kuus aas-tat tagasi tun-dus pesukui-vati ühes Val-ga kortermajas elavale Triin

Surrile (27) rikaste moeasjana. Kuna peres kasvab kolm last, sai see poiste vanaema soovi-tusel siiski koju toodud ja on nüüd muutunud majapidami-ses asendamatuks.

Kortermajade elanikke tõu-kab pesukuivatit ostma enne-kõike mugavus ja turvalisus. Tavaliselt ei ole korteris ruu-mi pesu kuivatamiseks. Rõdul või ühisel terrassil kuivatamisel on oma riskid – pesu ei pruugi puhtaks jääda ega ole kindel, et see läbikäidavas kohas üle-pea alles jääb.

Kuivatuskoha puudumist või selle ebamugavust mainivad ka eramaja omanikud – saunas või teistes abiruumides kuiva-nud rõivastele jääb tihti juurde rõskuse hõng.

Kogenud pesukuivatikasuta-jate sõnul ei tasu osta kõige oda-vamat masinat. Kuivatid ever-giaklassiga A+++ eon üldjuhul üpris kallid, kuid kvaliteetset B-klassi või madalama A-klassi kuivatit saab keskmise sissetu-lekuga perekond endale lubada.

Tartus elava Kadri Tõnnis-soni (29) sõnul valisid nad abi-kaasaga pesukuivati selle jär-gi, et see oleks säästlikem ma-sin parima hinnaga. Kahe väi-kese lapsega peres on olnud pe-sukuivati viis aastat ja muutu-nud hädavajalikuks. «Kui laps tuleb õhtul mustade riietega lasteaiast koju, saan hommi-kul puhtad riided talle selga anda,» põhjendab ta.

Kadri jaoks on pesukuivati suurimad plussid kiire tulemus ja pehme, kergesti triigitav pe-su. Kuivatit kasutab ta küll ai-nult sel ajal, kui pesu õues ühe päevaga ära ei kuiva. Kadri lük-kab ümber väite, nagu lõhuks kuivati riideid. Kuigi tema ar-vates peaksid kangad kuivatit kasutades kõvasti õhenema ju-ba selle sodikoguse põhjal, mis pärast iga kasutuskorda filtris-se koguneb, ei ole ta ühegi ese-me pealt kulumist tuvastanud.

Ka Electroluxi pesukuivati-te spetsialist Margus Peetris üt-leb, et pigem kulutab riiet pik-kade pesuprogrammidega pese-mine – riie lihtsalt pestakse ära. Ka kuivati valesti kasutamine võib riide ära rikkuda, näiteks kui masinasse pannakse riided, mida tootja ei soovita kuivatis kuivatada.

Laias laastus jagatakse kui-vatid kaheks: ventileerivad ja kondenseerivad.

Esimesel juhul suunatakse väljuv niiske õhk toruga ven-tilatsiooni. Nende kuivatite ee-lis on lihtsus ja madalam hind. Kondenseeriva kuivati pesust eraldatud niiskus koguneb ma-hutisse.

Margus Peetris soovitab kuivatit valides mõelda pe-re harjumustele ja vajadustele – kui kodus on paljudest ma-

terjalidest riideid, tasub soeta-da rohkemate programmidega masin.

Silmas tuleb pidada ka se-da, et kui pesumasinas saab eri materjalist riideid koos pesta, siis kuivatisse pannes tuleb te-ha vahet, kas on sünteetika, puuvillane või linane riie. Vas-tasel juhul võivad kuivatist väl-ja tulla näiteks mitu numbrit väiksemaks jäänud kampsunid.

Pereemade kinnitusel teeb kuivati riietest tolmu eemalda-des astmaatikute ja allergikute elu lihtsamaks.

Astmaatikust Triin Surri jaoks oli see veel üks põhjus kuivatiost ette võtta. Mõju oli kohe tunda – hingamine muu-tus palju rahulikumaks ja õhu-puudusehood harvemaks. «Va-rem olid mul iga päev võtmise rohud, praegu kasutan ainult hoorohtusid,» täpsustab kolm-neli aastat tagasi nendele üle läinud valgalanna.

Allergiad on paljuski põh-justatud meie ümber lenduva-test osakestest ja neid osakesi vähendab kuivati võrreldes ol-meruumides kuivatamisega pä-ris oluliselt.

«Samuti teeb kuivati rii-ded pehmeks kemikaalideta, mis võivad samuti allergikute-le peavalu põhjustada,» räägib Margus Peetris.

Kodumasinate energiakulu uuringute järgi tarbib keskmi-ne pesukuivati kuus protsenti majapidamises kuluvast elekt-

rist ja on isukuselt teisel kohal külmkapi järel.

Ükski küsitletud kuivatika-sutaja ei pea aga suurt energia-kulu piisavaks põhjuseks masi-nast loobuda. Pigem vaatavad nad kogu majapidamist koos – energiakulukaid kodumasinaid on teisigi.

«Olen seda nii kaua kasu-tanud ja kui ongi veidi suurem elektrikulu, siis ma ei tunne se-da,» nendib Triin. Ka Kadri üt-leb, et elektriarvel kuivati eba-loomulik energiakulu talle sil-ma ei hakka.

Müügil olevad seadmed on üsna iseseisvad, aga samas energiasäästlikud. Näiteks uus soojuspumbaga kuivati oskab määrata pesu niiskust ja valida sobiva kuivatusaja, kogub kok-ku kondensatsioonivee ja pum-pab selle kanalisatsiooni, kui masin on sellega ühendatud. Kui pesu on piisavalt kuiv, lõ-petab kuivati töö ja lülitab end välja.

Eelmise põlvkonna konden-seeriva ja uue põlvkonna soo-juspumbaga kuivati energia-tarbe vahe võib Margus Peet-rise andmetel olla enam kui 50 protsenti. Kuigi soojuspum-baga kuivati on kondenseeri-vast seadmest kallim, võib tä-nu väiksemale kasutamiskulule aastas säästa sadakond eurot.

«See tähendab, et seadme-te hinnavahe teenitakse tasa keskmiselt viie aastaga,» lu-bab ta.

KODUMASIN. Arvamus, et kuivati lõhub riideid ja kulutab ebaloomulikult palju elektrit, ei pea paika, kinnitavad nii kasutajad kui ka müüjad.

Pesukuivati koduneb ruttusiiri liivareporter

Tartlanna Kadri Tõnnisson ei taha mõeldagi, kui palju lasteriideid peaks tal varuks olema, kui poleks pesukuivatit. foto: kristjan teedemaa

Paras aeg roose kattaPraegu on õige aeg peenrarooside katmiseks, sest seda ei ole mõtet teha enne püsivate kül-makraadide saabumist.

Tartu botaanikaaia roosiaedniku Indrek Purdeotsa sõnul talub roos püsivalt viit kül-makraadi. «Katmise ajaks peaksid roosid ole-ma tagasi lõigatud,» ütles ta ning lisas, et lõi-gata tuleks septembris, öökülmade hakul, kui temperatuur langeb kahe-kolme miinuskraa-dini.

Sel ajal võiks omanik roosid ka juurekaela ümbert mullaga katta, et nende võrsed ja var-red ei praguneks ning ei tekiks külmalõhe-sid, kust haigused taime sisse pääsevad. Roo-si mahakukkunud lehed tuleks taime ümbert ära korjata, et seenhaiguste eosed ei saaks lehtedel talve üle elada.

Botaanikaaias kasutab Purdeots roosi-de külmakaitseks turvast. Kodus soovitas ta katta roosid kuuseokstega, sest nende vahele pääseb tuul ning roos saab «hingata» ega lähe hallitama. Aedniku sõnul võib roose katta ka ainult mullaga, aga sel juhul tekib roosipeen-risse üha rohkem mulda. Triin Ärm

Enne pesukuivati ostmist

• Millist masinat tahad: venti-leerivat või kondenseerivat?

• Kuhu ja kuidas saab kuivati kodus paigaldada?

• Kui palju on pesukuivatile ruu-mi, kas peaks kaaluma kaks-ühes-masina ostmist?

• Kas on vaja eriprogramme: näiteks triiksärkide, jalanõude, pesu tuulutamiseks?

• Kas tahad, et masin suhtleks – kuvaks veateateid, manit-seks filtrit puhastama?

• Milline energiaklass (kõrgema energiaklassi masin on ena-masti kallim)?

• Kui oluline on garantii (uutel masinatel tavaliselt kaks aas-tat, kasutatutel tavaliselt puu-dub)?

22 || kuulutused || postimees, 13. november 2014 tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Üks mälestus kaunis ja püha on teist me jaoks, see iial ei muutu tuhaks, me südameist iial ei kao ...

Adolf Karelson6. VIII 1932 - 13. XI 2009

Rosilda Karelson3. XI 1904 – 4. I 1992

Mälestame kallist abikaasat, isa, vanaisa ja vanavanaisa 5. surma-aastapäeval ning vanaema, vanavanaema ja ämma

110. sünniaastapäeval. Lesk ja lapsed peredega

Mälestame lugupeetud kauaaegset anatoomia õppetooli juhatajat ja armastatud kolleegi,

emeriitdotsent

Ela Kogerman-Leppa

Avaldame sügavat kaastunnet lesele ja tütrele perega.

TÜ anatoomia instituut

Lahkus kallis ema ja vanaema

Sirje Määrits18. V 1948 – 11. XI 2014

Leinavad tütar ja poeg peredega.

Hüvastijätt 17. skp. kell 11 Pärnamäe kabelis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Siim Poll14. VIII 1965 – 6. XI 2014

Leinavad omaksed.

Ärasaatmine 16. skp. kell 13 Jaani kirikus. Muldasängitamine

Rahumäe kalmistul.

Ma tean, me kohtume veel, rada ju sama, olen teel ...

Kallist isa

Tõnu Kulli19. X 1962 – 4. XI 2014

mälestab tütar Kristina.Ärasaatmine 15. skp. kell 13 Otepää kalmistu leinamajas.

Kuidas küll süttivad – kustuvad tähed

õhus ja nimedes, otsekui ohe sa lendu lähed

liuglevas pimedas ...

Mälestame ja avaldame kaastunnet Kalev Pihelgasele ja tema perele kalli isa ja vanaisa

Jaan Pihelgasesurma puhul.

Kolleegid aktsiaseltsist Adam BD

Avaldame siirast kaastunnet Priit Põllule armsa isa

Rein Põllukaotuse puhul.

Kolleegid osaühingust Tondi Tennisekeskus

Soe sügistuul võttis sul käest, viis sinna, kust tagasi ei tulda ...

Mark-William Laantee28. VI 1996 – 13. XI 2013

Esimesel surma-aastapäeval mälestavad vanavanemad Õie ja

Jaak ning onu Margo.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Asta Kittus16. IV 1925 – 10. XI 2014

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 15. skp. kell 12

Kambja kirikus.

Need armsad, kellest äkki jääme ilma,

on tegelikult alles – meie sees. Nad on ligi, ei torka silma –

nii nagu valgus päiksekiire sees.

Südamlik kaastunne Raivole ja tema perele kalli ema, ämma,

vanaema ja vanavanaema

Liivi Roosilehesurma puhul. Eha ja Meelis

Avaldame siirast kaastunnet Andrus Kittusele ema

Asta Kittusekaotuse puhul.

Töökaaslased Krüüdnerist

Tähtede taga koidab sul taevas, ootus ja lootus täide seal läeb ...

On lahkunud kallis vend ja sõber

Orvo Maasing1. XII 1930 – 7. XI 2014

Vend peregaÄrasaatmine 18. skp. kell 11.30

Pärnamäe kalmistu suures kabelis.

Kirstu muldasängitamine samal kalmistul.

Hanno KranichSüdamlik kaastunne omastele.

Eve tütardega

Südamlik kaastunne Reinule perega kalli ema, vanaema ja ämma

Maria Lepikukaotuse puhul.

Perekonnad Kulberg, Lahk ja Laursoo

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis

Helmi Hannula26. VIII 1926 – 12. XI 2014

Leinavad omaksed. Hüvastijätt 15. skp. kell 13.30

Tartu krematooriumi leinamajas.

Avaldame kaastunnet Elvile, Siiri ja Suido peredele

Arno Kassikaotuse puhul.

Elo, Ülle, Pille, Eve peredega

Südamlik kaastunne Margusele isa

Uno Mattokaotuse puhul.

Cramo Estonia AS

Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud

Rein Põld23. X 1935 – 10. XI 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 15. skp. kell 13.30 Pärnamäe kabelis.

Ilmar RaalMälestame majanaabrit ja avaldame

kaastunnet Astale ning lastele.Majaelanikud Nõva 2a

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Ülo Sõerd8. X 1927 – 10. XI 2014Leinavad omaksed.

Ärasaatmine 15. skp. kell 14 Tallinna Rahumäe kalmistu kabelis.

Avaldame kaastunnet omastele

Asta Reikosurma puhul.

1956. a. keskkooli lõpetanud klassiõed ja -vennad

Kajja Tamm (sünd. Pavlov)

Mälestame kallist klassikaaslast. Tallinna 7. kk 1950. a. lend

Matus 29. skp. kell 12 Pärnamäe krematooriumis.

Leiname kauaaegset meeldivat töökaaslast

Valdeko TustitAvaldame kaastunnet lähedastele.

EMÜ maaehituse osakonna töötajad

Südamlik kaastunne dr. Katrin Tammevälile venna

Tõnu Kullikaotuse puhul.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik

Mälestame emeriitdotsent

Ela Isis LeppaAvaldame kaastunnet lähedastele.

Tartu Ülikooli arstiteaduskond

Tiiu Jänes17. VII 1944 – 7. XI 2014

Armas Uku, meie sügav kaastunne sulle armsa ema kaotuse puhul.

Kolleegid Print House’ist ja Creative Unionist

Mälestame endist kolleegi

Koidula KompustSüdamlik kaastunne lähedastele.

AS A. Le Coq

Leo PuolakainenAvaldame sügavat kaastunnet

Rajale ja lastele peredega. Elena ja Helme

Südamlik kaastunne Priit Põllule kalli isa

Rein Põllusurma puhul.

Kolleegid aktsiaseltsist U.S. Invest

Avaldame kaastunnet lähedastele poja, isa, vanaisa, venna ja onu

Meelis Rebasekaotuse puhul.

Ilma, Meeli, Tiina ja Meelis perega

Südamlik kaastunne õemees Hillarile perega kalli isa, äia, vanaisa ja

vanavanaisa

Ülo Sõerdilahkumise puhul.

Aat perega

Avaldame kaastunnet Maigile, Marikale ja Tarmole abikaasa,

isa ja vanaisa

Rein Sirgisurma puhul.

Riho ja Tiia pered

Südamlik kaastunne Dianale perega armsa isa, äia ja vanaisa

Olev Tegovakaotuse puhul.

OÜ Primus Eesti kollektiiv

Mälestame töökaaslast

Valdeko TustitAvaldame kaastunnet lähedastele.

EMÜ matemaatika osakond

Ehitus- ja remondimees otsib tööd. Tel 501 6542.

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemiskes-kuse operaatorile. Tel 5845 5548.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Kollektsionäär ostab merevaigust tooteid (prossid, keed, kivid). Tel 5801 7103.

Ostan jätkuvalt märgindust parema hinnaga. Tel 5450 7799.

Ostan vanavara tööpäeviti kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Vanavara ost tööpäevadel kl 10–16 Tallinnas Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Olen huvitatud kollektsiooni ostma Saksa sõjaväes teeninud eestlase palgaraamatu (Soldbuch). Maksan 200 eurot. Tel 5613 8008.

Ostan Langebrauni portselanist suveniiresemeid. Maksan 100 €/tk. Tel 5558 8070.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Kambja vallavalitsuse 30. X 2014 korraldusega nr 324 algatati Kambja vallas Kodijärve külas Pärna (kü 28201:008:0231) ja Pärnapuu (kü 28201:008:0202) maaüksuste detailplaneeringu koostamine kogupinnaga 19 ha. Planeeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamine kokku viieks krundiks üksikelamute ehitamiseks, lahenduste andmine vajalike teede ja kommunikatsiooni-võrkudega varustamiseks. Kambja vallavalitsuse 6. XI 2014 korraldu-sega nr 332 kehtestati Kambja vallas Virulase külas Lombi 2 kinnistu ning lähiümbruse detailplaneering.

Täname südamest kõiki, kes olid meile toeks meie leinas kalli

Marko Tibari

ärasaatmisel.

Leinav perekond

Ostame metsa- ja põllumaid

Tel 522 5156

info@metsaterminal.eewww.metsaterminal.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 || VARIA || 23

MALEMÜRAKARUD

ERNIE

DILBERT

HAGAR HIRMUS

AKNE

Eelmise ristsõna õige vastus onTAEVAISA

TÄNANEHOROSKOOP

RISTSÕNA

koostaja margus sööt

Eelmise ülesande lahendus

MänguõpetusSudoku on Jaapani päritolu loogi-

kamõistatus, millel on vaid üks

reegel: tühjad kohad tabelis tuleb

täita numbritega 1...9 nii, et üheski

reas ega veerus ega ka üheski tu-

medama joonega piiratud 9 ruudu-

kese suuruses tükis ei oleks kor-

duvaid numbreid.

SUDOKUwww.sudoku.ee

8 è

7 à ê æ

6 à æ

54 â ô

3 â2 ê ä

1 ä ò

a b c d e f g h

2014

, po

stim

ees,

urm

as

nem

valt

s

VALDO JAHILOANEKDOODIDKindral koostab oma alluva ise-loomustust.

«Kolonel Tamm on juba oma loomult võitleja. Kuni lõunasöö-gini võitleb ta näljaga ja pärast lõunasööki unega.»

•••

«Ütle, kallis, kas mind võib siis pidada 40-aastaseks?»

«Ei, loomulikult mitte, juba am-mu ei saa.»

•••

«Doktor, mul on alkoholiprob-leemid!»

«Täpsustage, palun?»

«Raha ei ole!»

•••

Mees läheb psühhiaatri juurde.

«Doktor, minu naisel on tekki-nud maania, et keegi varastab tema riided ära.»

«Ei või olla! Pole enne kuulnud.»

«On küll tõsi. Ta on isegi palga-nud oma riietele valvuri, see mees istus eile tema riidekapis.»

MÄLUMÄNGmtü liivimaa mälu

JÄÄR Ees ei ole tee lõpp, vaid käänak. Progress on just nii kii-re, kui kiire on sinu areng uues suunas. Sündmused ja inime-sed peegeldavad, et peaksid olema paindlik.

SÕNN Kas oled oma kõige suurem vaenlane? Võimalik, sest suunad kriitika enda suu-nas. Vaata ringi ning näed, et pigem tasuks olla enda vastu sõbralik ja end armastada.

KAKSIKUD Ära rebi vanu sidemeid puruks ega tee järske liigutusi. Kõik, mis peab kadu-ma, kaob sinu elust. Mis aga ei pea, jääb nii või teisiti alles.

VÄHK Loobu põgenemisest, sest see on vaid enda emot-sioonide eitamine. Järgi süda-mehäält ja vaata, kuhu elu sind kannab. Lihtsam on minna ker-gemat teed, kuid sul tuleb vali-da raskem.

LÕVI Otsid võimalusi olla pii-rangutest vaba. Mingis asjas oled saavutanud küpsuse, tei-ses asjas aga oled alles lapse-kingades. Võta väljakutse vas-tu ja sind saadab rahaline edu.

NEITSI Tead, et agressiivsu-se ja jõuga ei saavuta mitte midagi. Oled teinud varase-mast järeldused ning kasutad nüüd enam positiivsust ja dip-lomaatiat.

KAALUD Fantaasia ja tege-likkus on segamini? Tegelikult naudid olukorda, sest ei pea lii-ga tõsine olema. Aitad ka teis-tel näha elu rõõmsamat poolt.

SKORPION Kõikide meele järele ei ole võimalik olla. Kui seda püüad, siis lihtsalt kulutad iseennast. Nii palju kui on ini-mesi, nii palju on ka arvamusi.

AMBUR Keegi püüab oma domineerimisvajadust sinu peal välja elada. Muigad vaid selle peale ja liigud edasi. Kui see isik jätkab, tasub ta karmide sõna-dega paika panna.

KALJUKITS Elu muutub õnnelikumaks ja rikkamaks. Naudid nüüd ka nende selts-konda, kellega koos olles sa va-rem end mõnusalt ei tundnud.

VEEVALAJA Kas lepid muudatustega või võitled nen-de vastu? Mida enam võitled, seda enam probleemid sind en-dasse mässivad. Mine nendega kaasa ja saad kogeda uut õnne.

KALAD Miks asjad kulgevad nii, nagu need kulgevad? Uurid, kuidas ise olukordi mõjutada saaksid ja kuidas olukorrad mõjutavad sind. Ära jamade tõttu pea norgu lase.

1. «Arstid ei tea midagi. Nende seas võib ju inimesi ol-la, kuid ikka ei tea nad mitte midagi.» Nii väidab Pol-kovniku lesk. Arstid panid Polkovniku lesele mit-meid diagnoose: mania grandiosa, nihilissimus acu-tus, globus hystericus, lambliad ehk maksalutikad, viimaseks Logorrhohea gradus gravis ehk sõnade kõhulahtisus. Lõpuks küsis lesk: «Mis haigust mul pole?» Ja saades arstidelt vastuse, ütles: «Ja seda mul tõesti pole, aga milline taktitus on öelda taolisi asju eesti keeles.» Mis haigust arstide arvates Pol-kovniku lesel polnud?

2. Sir Michael Philip Jagger on selle ameerika an-sambli kohta öelnud, et selle esitatud muusika on täielik rämps. Nime on bänd saanud 1930. aastal esimese ameeriklasena Nobeli kirjandusauhinna pälvinud Sinclair Lewise teose järgi. Väidetavalt olla bänd maailma üks kallimaid, kui teda esinema kutsuda. 5. juulil 2007 andis bänd kontserdi Tallin-nas A. Le Coq Arenal. Mis bänd?

3. Keskajal kasutati seda taime õlleteol humala ase-mel. Meie sügist oma kaunite õitega kaunistav taim on Uus-Meremaal aga näiteks väga paha võõrkul-tuur, kes kohalikke taimi välja tõrjub. Mis taim?

4. Nende maade vahelise piiri pikkuseks on 96 kilo-meetrit. Piir kulgeb Solway Firthi lahest Tweedi jõe suudmesse. Mis maad?

5. Mis riigis andsid Eesti teatrid 2013. aastal enim kü-lalisetendusi?

Vastused: 1. Mumps munades. 2. Aerosmith. 3. Ka-narbik (Calluna vulgaris). 4. Inglismaa ja Šotimaa. 5. Saksamaal.

Jacob Haring – Tijdschrift KNSB, 1960

Matt kahe käiguga

Eelmise ülesande lahendus: 1. Oc1!

JÄRGNEVALT ESITAN TEILE RAHULDAVA TÖÖTAJA TANTSU.

JAH, MA OLEN RAHULDAV, JA-JAA, OLEN ÜSNA RAHULDAV TÖÖTAJA.

NIIKAUA KUI EI SUHTLE TEISTEGA.

SA OLED MAGE MEES!

24 || TÄNA || POSTIMEES, 13. NOVEMBER 2014 TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PAIDE+5

VILJANDI+5

TARTU+5

NARVA+4RAKVERE

+4

TALLINN+6

PÄRNU+6

VALGA+6

VÕRU+4

Kuigi meie ilmale hakkab jär-

jest enam mõju avaldama

Skandinaavia kohal tugev-

nev kõrgrõhuala, on tae-

vas jätkuvalt pilvedega

kaetud ning mõnel pool ti-

butab vihmagi. Kõrgrõhu-

ala suundub üle Soome ka-

gusse ja sellega kaasnev külm

õhk riivab esialgu vaid Kirde-Ees-

tit, ning sedagi vaid öösel mõne

miinuskraadiga. Suuremas osas

Eestis püsib termomeetrinäit null

kraadist kõrgemal.

Täna on pilves selgimistega ilm.

Kohati sajab vähest vihma. Puhub

idatuul 5–12 m/s, saartel ja ranni-

kul puhanguti 15 m/s. Sooja on

4–7 kraadi.

VIIMANE VEERG

KURESSAARE+7

KÄRDLA+7

PÄIKE tõuseb loojub

Tallinnas 8.10 16.00

Tartus 7.57 15.58

Kärdlas 8.16 16.10

KUUFAASID 7. november 00.23

14. november 17.16

22. november 14.32

29. november 12.06

PALJU ÕNNENIMEPÄEV: KRISTJAN, KRISTER, KRISTO, RISTO

HAAPSALU+6

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEMTallinnas +9,0 kraadi (1982)

–12,8 kraadi (1941)

Tartus +10,4 kraadi (1969)

–14,1 kraadi (1941)

5–12 m/s

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Reede, 14.11 Laupäev, 15.11 Pühapäev, 16.11Tallinn +1/+4 � +1/+5 � –1/+2 �Tartu +1/+4 � 0/+4 � –2/+2 �Narva –2/+3 � +1/+3 � –4/+1 �Pärnu +2/+5 � 0/+5 � 0/+3 �Kuressaare +4/+6 � +4/+6 � +3/+4 �

foto

: ma

rgus

ans

u

���helve meiternilmateenistuse sünoptik

TÄNA: POSTIMEES.EE TEEB OTSEÜLEKANDE KELL 11

ALGAVALT EESTI SPORDI KONGRESSILT.

HOMME POSTIMEHES: REISIKÜLG TUTVUSTAB PÕHJA-AAFRIKA

TURISMIPÄRLI TUNEESIA VÕLUSID.

Ferdinand Veike (pildil) 90, nukunäitleja ja -lavastaja

Toivo Luhats 76, rahvapillimängija ja pedagoog

Enn Tegova 68, maalikunstnik

Olav Osolin 61, reklaamikorraldaja ja ajakirjanik

Tiit Tarlap 60, ulmekirjanik

Emil Urbel 55, arhitekt

Indrek Zelinski 40, jalgpallur

Võ

ta i

lma

jaa

m

en

da

ga

ka

as

a!

EUROOPAAmsterdam � +11

Ateena � +20

Barcelona � +19

Belgrad � +15

Berliin � +12

Bern � +12

Bratislava � +12

Brüssel � +13

Budapest � +15

Bukarest � +13

Dublin � +12

Helsingi � +3

Kiiev � +9

Kopenhaagen � +11

Lissabon � +18

Ljubljana � +11

London � +12

Madrid � +16

Minsk � +5

Monaco � +17

Moskva � +4

Oslo � +4

Pariis � +13

Peterburi � +4

Praha � +12

Reykjavik � +9

Riia � +6

Rooma � +17

Sofia � +12

Stockholm � +7

Varssavi � +11

Viin � +13

Vilnius � +5

Zagreb � +12

MAAILMBangkok � +34

Canberra � +30

Hongkong � +22

Kairo � +27

Kaplinn � +19

Lagos � +29

Los Angeles � +21

Mumbai � +36

New York � +10

Peking � +12

São Paulo � +26

Tokyo � +17

Ikka pime ja pilves

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino.

08 55 Paks boss: Ühe laulu lugu

09 50 Minuscule 55 Terevisioon*11 55 Pealtnägija*12 45 Meie inimesed:

Edith*13 10 Ajavaod.

Ärimehed: Räpina uunikum*

40 Teater laulab: Ansambel Johhaidii

50 Vabariigi kodanikud (subtiitritega)*

14 45 Tõuse ja sära!*16 00 Holby City haigla:

Doominokivid kukuvad

17 00 Aktuaalne kaamera

10 Õnne 13 (Eesti 2014)

40 Paks boss: Ühe laulu lugu*

18 30 Aktuaalne kaamera

19 00 Ringvaade20 05 Kahekõne21 00 Aktuaalne

kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital22 10 MI 35 Muusikadokk:

Brahms ja kitsepiim (Eesti-Läti 2013)

23 45 Ringvaade*00 50 Holby City haigla:

Doominokivid kukuvad*

01 53 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated09 00 Ringvaade*10 05 Puutepunkt* 35 Teadlased: Mart

Min (ETV 2008)11 00 Toidukonksu otsas 55 Tähelaev:

Ferdinand Veike13 10 ERR.ee uudised15 30 Lumejänesed, 3 50 Tiiger Engelbert 55 Tom ja Fluffy16 00 Lastetuba: Timmu

teadusteater. Mullid* 15 Cedric:

Armastuskirjad 25 Indiaanipoiss

Yakari 40 Okaspead*17 05 SimsalaGrimm:

Vahva rätsep 30 Buratino tegutseb

jälle: Pierrot kuu peal18 00 Väike prints:

Silmapunnide planeet 20 Lammas Shaun 30 Lastetuba:

Tähespordipäev lugemispesas

45 Väike printsess: Tahan päris jalgratast!

55 Kosmoselendurid: Asteroidid, plaatina-väljaanne

19 05 Vahva Roosi 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles)20 00 Leiutiste maailm* 30 Päikese saladused21 20 Minuscule: Näts 30 Kaardimaja, 2/1322 20 Bluestone 42* 50 Eesti TOP 723 30 Väljaspool kahtlust

(Inglise 2011)00 48 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Uued väljakutsed*

40 Joonissarjad08 00 Reporter* 09 00 Keelatud

armastus, 47*10 00 Taltsutamatu süda,

101*11 00 Pilvede all*12 00 Saladused* 30 Suur lotokolma-

päev – Rooside sõda* 13 30 Tuhat ja üks ööd,

106-10715 25 Lastega kodus:

Maailma parim sünnipäev

16 00 Küladetektiivid, 123: Laip on, laipa pole

17 00 Taltsutamatu süda, 102

18 00 Keelatud armastus, 48

19 00 Reporter 20 00 Laula mu laulu21 30 Telerahvas.

Tõsielusari22 00 Maailma valluta-

mine: Lahing Los Angeles (USA 2011). Ulmepõnevik

00 20 Chuck: Chuck vs hüvastijätt

01 15 Bordell 232: Viimane pilguheit

02 10 Rizzoli ja Isles: Käsib, poob ja laseb*

50 C-Komando*03 15 Reporter* 04 05 Hooaeg* 40 Küladetektiivid,

123*05 25 Doktor Oz:

Kõige piinlikumad küsimused

06 15 Joonissarjad07 50 Saatuslik valik, 11*08 50 Südameasi 5, 12:

Lõpetamata asjad*09 55 Kirgede torm*10 55 Vaprad ja ilusad*11 25 Top Shop 40 Võimalik vaid

Venemaal*12 10 Naistevahetus 5,

11*13 10 Juurdlust viivad

läbi sensitiivid, 49*14 15 Seitsmes taevas

2, 11: Järgne või kao15 15 Vaprad ja ilusad:,

6857 50 Saatuslik valik, 1216 50 Kirgede torm,

197317 55 Südameasi 5, 13:

Püha Columba aare19 00 Seitsmesed

uudised20 00 Livin’ Aloha, 3 30 Kättemaksukontor

12, 10: Küsi surnutelt, 2

21 30 Selgeltnägijate tuleproov 9, 9

22 35 Kolmeraudne23 35 Dr House 7, 23:

Liigume edasi00 30 Euroopa

pokkeriturnee01 35 Vaga vesi 2, 8:

Teine nahk02 25 Kolmeraudne*03 15 Euroopa

pokkeriturnee*04 10 Livin’ Aloha, 3* 35 Seitsmesed

uudised05 25 Selline on elu!:

Otsin oma lapse pärast oma isa, 2

05 30 Taltsutamatu süda, 39

06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid,

75909 05 Emmerdale, 97-9810 05 Aafrika südames 55 Süütu süüdlane, 9311 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus,

105-106*13 00 Doktor Oz, 704:

Muretseja teejuht kõige ärevust tekita-vamate sümptomite kohta*

14 00 Nunnad hoos 2 (USA 1993)*. Komöödia

16 05 Naabriplika: Külatelefon*

17 00 Aafrika südames* 18 00 Doktor Oz, 705:

Viis jahmatavat küsimust

19 00 Uus võimalus, 107 30 Uus võimalus, 10820 00 Pilvede all21 00 Vahemere köök,

2/10: Pisciotta 30 Kuula mu laulu22 30 Kolm naist paadis23 00 Õnnelikult lahu-

tatud, 6: Ma tahan üksi olla

30 Sõbrad, 5400 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga

segada: Kena päev kuivadeks pulmadeks

02 27 Emmerdale, 97-98*03 15 Ellen* 04 00 Süütu süüdlane,

93/153* 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 46:

Mõrvarlik plaan* 09 20 Conan, 315*10 10 Näljased mere-

mehed, 42: Newlyn*11 05 Jututuba13 25 Supermani uued

seiklused, 31/8614 15 Chuck, 13/91:

Chuck marliini vastu*15 05 Näljased

meremehed, 43: Porthleven

16 05 Komissar Rex, 47: Moseri surm, 1

17 05 Klikitähed: Interneti ikoonid

35 Kreisid reisid: Austraalia

18 05 Chuck, 1419 00 Tuvikesed, 167:

Tants vastutahtsi* 30 Tuvikesed, 168:

Bucki seiklused*20 00 Kalailm 30 Usu või ära usu!21 00 Kaks ja pool

meest, 41: Juhhei, songaeksam*

30 Metsikud tsiklivennad (USA 2007). Komöödia

23 30 Conan, 316: Jake Gyllenhaal, Judy Greer, The War on Drugs

00 20 Kaks ja pool meest, 42: Maskeraad

45 Tuvikesed, 169: Jupp maha

01 10 Tuvikesed, 170: Halvimad jõulud

35 Südamelt ära, 5205 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART

08 30 Seitsmesed uudised*

09 30 Kodu keset linna*10 00 Kutsuge Cobra 11*11 00 Varjend (USA

2011)*. Põnevik13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna14 00 Kutsuge Cobra 11*15 00 Kohver, 1016 00 Kutsuge Cobra 11

10, 11: Frankie17 00 NCIS kriminalistid

5, 1: Matke surnud maha

18 00 Perepea 11, 14* 30 Simpsonid 8, 19*19 00 Suure paugu

teooria 5, 18-19: Libahundi moon-dumine; Nädala-vahetuse keeris

20 00 Perepea 11, 15: Harmoonia hävitamine

30 Simpsonid 8, 20: Koeramäss

21 00 Kõige naljakamad koduvideod

30 Õuduste öö (USA 2011). Õuduskomöödia

23 30 Puhkus Mehhikos 3, 24; ekstra 3, 24

00 45 Suure paugu teooria 5, 18-19*

01 45 Kohver, 10*02 35 Power Hit Radio –

KICKSTART04 30 Kodu keset linna*05 00 Seitsmesed

uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +*09 00 Viis tärni, 23/33* 45 Meedia

keskpunkt*10 15 Täna. Uudised

(subtiitritega)* 30 LV pressi-

konverents*11 00 Rahvaadvokaat* 45 Kultuurimeeter*12 15 Lõõtspillipidu

Harmoonika 2014, 2/2*

13 20 Kinnisvaraveeb16 15 Meedia

keskpunkt* 45 Rahvaadvokaat*17 30 TeTeVeke lastele18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 24/3319 00 Täna. Uudised 30 Olid alles ajad!, 1/620 00 Täna. Uudised 30 Täna +21 00 Täna. Uudised

(subtiitritega) 15 Naised, kes tegid

ajalugu, 3/6. Doksari22 10 Tervisevõti. Dr

Viktor Vassiljev 45 Vaba mõtte klubi*23 45 Täna. Uudised*00 15 Täna +* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Andres Ammas

09 45 Laste lood. Kolmanda A kriminalistid

10 05 Huvitaja. Meelis Süld

11 30 Järjejutt. Avarii, IV12 00 Keskpäevased

uudised 15 Uudis+. Arp Müller 14 05 Reporteritund.

Lauri Hussar 15 00 Pärastlõunased

uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten

Teppan 17 05 Mulgikeelsed

uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Da Capo.

Klassikaraadio saade 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Väike panda,

pesukaru, karihiir ja sarviklind. Georg Aher, Marje Lenk

00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi

09 30 Jutujärg. Forsyte’ide saaga, 4

10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Romansid,villasoonid, bolerod, jotad

11 05 Album. Jaan Rääts. Marginalia. Albumil on Jaan Räätsa 24 marginaali klaverile ja “Elektroonilised marginaalid”. Kalle Ran dalule pühendatud24 lühipalast koosnev tsük kel sai autor sõ-nul nimetuse “Mar-ginaalid” seepärast, etsee on inspireeritud väga eriilmelistest kõlasfääridest meid ümbritseva muusika üldpildis – barokist tänapäeva olmemuusikani.

12 02 Delta. Johanna Mängel

14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdi-

saalis. Kontserdisarjas“Violino!” esinevad Tallinna Kammer-orkester ja Dmitri Sitkovetski viiulisolisti ja dirigendina.

21 00 Helileid*. Avastu-sed plaadiriiulilt ja kontserdisaalist

22 05 Fantaasia. Andres Noormets

00 05 Nokturn

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 13. NOVEMBERETV ETV 2 KANAL 2 TV3 KANAL 11 KANAL 12 TV6 TALLINNA TV VIKERRAADIO KLASSIKA

Korrakaitsjad sulistasid külmas EmajõesPolitsei eilse 96. aastapäeva puhul sumas seltskond Lõuna prefektuuri politseinikke ja Tartu talisuplejaid Emajõkke, et teha karastav suplus. Nii palju kui Eesti politseil on kogune-nud aastaid, tuli 4,8-kraadises Emajões ujuda allavoolu ka meetreid.

Ühise vettemineku kor-raldas juba teist korda Lõuna prefektuuri teabe-büroo juht Indrek Koemets. Mullu käis jões kolm polit-seinikku, tänavu tegi koos korrakaitsjatega karasta-va supluse ka seitse-kahek-sa talisupluse harrastajat. Tartu Postimees

Lipulugu saab täienduseOtepääl avatakse 21. novembril kaks uut bareljeefi, millega skulpturaalselt jutusta-takse edasi sinimustvalge Eesti lipu lugu sel-le õnnistamispaigas. Lipu 130. aastapäevale pühendatud bareljeefid paiknevad koos kahe varasemaga Otepää Maarja kiriku juures. Ote-pää vallavalitsus korraldas koostöös riigi-kantseleiga kevadel Eesti lipu lugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen. Juba 1934. aastast jutusta-vad lipulugu kaksskulptor Voldemar Melliku loodud bareljeefid kirikuseinal. Valgamaalane

Kood avab

galerii ja

video

suplusest.