TALLINNA ÜLIKOOL

kASVATUSTEADUSTE INSTITUUT

Siret vaarpu

Pärnu ja norra

referaat

TALLINN 2014

Siret Vaarpu

SISUKORD

1Pärnu4

1.1Linnavalitsemine4

1.2Loodus4

1.3Majandus5

1.4Taristu5

1.5Arhitektuur6

1.6Haridus6

1.7Ajalugu6

1.8Pärnu linna üldplaan7

1.9Militaaria8

2Norra9

2.1Asend, piir ja suurus10

2.2Pindala10

2.3Äärmuspunktid10

2.4Mõõtmed11

2.5Loodus11

2.5.1Rannajoon11

2.5.2Pinnamood12

2.6Veestik12

2.7Geoloogiline ehitus13

2.8Loodusvarad13

2.9Kliima14

2.10Jõed15

2.10.1Järved15

3Kokkuvõte16

4Kasutatud kirjandus17

Siret Vaarpu

Sissejuhatus

Töö eesmärgiks on laiendada teadmisi referaadi vormistamisest. Mõned oskused, mida antud töö lõpuks valdama peaks, on: lehekülje nummerdus alates teatud leheküljest, uute laadide loomine ja piltide vormistamine.

Siret Vaarpu

3

Pärnu

Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus (vt. Joonis 1).Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal.

Pärnu on Eesti suvepealinn.

(Joonis 1. Pärnu asukoht)

Linnavalitsemine

Pärnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on Pärnu Linnavolikogu, mille juht on linnavolikogu esimees. Täitevvõimuks Pärnu Linnavalitsus, mille juht on Pärnu linnapea.

Pärnu linnapea on 2009. aastast Toomas Kivimägi, Pärnu Linnavolikogu esimees on Krista Nõmm.

Linn ja linnajaod Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla.

Rahvastik seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused ja rahvus teadmata. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed.

Loodus

Pärnu linna ja ümbruskonna plaan, 1954. aastastLinn asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, linnas ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu LKA (endise nimega Pärnu rannaroostik) ja Niidu maastikukaitseala.

Majandus

Pärnu on eelkõige tuntud Pärnu ranna kauduPärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit €. Tähtsamad tööstusharud on:

Metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti)

Keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest, (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat)

Tekstiili-rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest, (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin)

Puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Skano(e Viisnurk), Preab)

Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted.

2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv.

Oluliseks majandusharuks on turism. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuar 2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt teisi toitlustusasutusi.

Taristu

Pärnus on arenenud transporditaristu, linnas ja lähiümbruses asuvad: Pärnu lennujaam, Pärnu raudteejaam, Pärnu Kaubajaam ning oli 2011. aastani regionaalne Pärnu ATP.

Kultuur

TuleTulemine Pärnus 27. juuni 2009.Pärnus elas mõnda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane Johann Voldemar Jannsen, kes asutas seal esimese Eesti ajalehe "Perno Postimees", ning noorpõlves tema tütar Lydia Koidula.

Pärnus asub Eesti vanuselt teine kutseline teater "Endla" ja ka uus 2002. aastal ehitatud Pärnu Kontserdimaja.

Pärnust on sirgunud kirjanik ja poliitik August Jakobson, kelle tuntuima teose "Vaeste-Patuste alevi" ainestik on samuti Pärnu-keskne.

Arhitektuur

Juugendstiilis Ammende villa.Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad, linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn[14]) 15. sajandist, ja Tallinna värav 17. sajandist.

20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) ja mitu kauase linnaarhitekti Olev Siinmaa kavandatud funktsionalistlikku hoonet, näiteks rannahotell (1937, kaasautor Anton Soans) ja rannakohvik (1940).

20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet.

Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, puhkekodud jms.

Haridus

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana Carolina).

Tänapäeval on Pärnus 14 üldhariduskooli: Pärnu Ülejõe Gümnaasium, Raeküla Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Hansagümnaasium, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool, Rääma Põhikool, Pärnu Vene Gümnaasium, Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Toimetulekukool, Väike Vabakool ja Pärnu Rahvaülikool.

Linnas tegutsevad Mainori Kõrgkool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Academia Grata ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

Ajalugu

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudmest. Esimesed asukad, kalur-kütid elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr, tõendavad arheoloogilised leiud 1967 Pärnu jõe paremal kaldal Pulli küla maa-alal.

Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: Vana-Pärnu (Perona), mille Saare-Lääne piiskop oli asutanud Sauga jõe suudmesse, sai 1251 tema piiskopkonna keskuseks. Kui leedulased selle 1263. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn Haapsallu.

Pärnu 1554. aastal.Uus-Pärnu (Embeck) tekkis Pärnu ordulinnuse ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud kaubalinn (linnaõigused alates 1318), Hansa Liidu liige, Novgorodi viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud Pärnu raad.

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana Carolina), Põhjasõda algas 1700, vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal, Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu, venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha.

1764. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale Katariina II-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. 18. sajandil elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme (linakiud, puit) eksport. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil oli Pärnu nii tähtis sadamalinn, eriti lina ja metsa väljaveo poolest, et kippus võistlema Tallinnaga.

Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine, misjärel algas Pärnu linna välimuse muutmine. Riia inseneri C. Weyr`i projekti kohaselt viidi läbi muudatused: vallikraavid täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. 1840ndate alguses moodustati supelelu selts, eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal asutati Pärnu mudaravila (tollase linnakarjamaa servale mereranda, praeguse Mudaravila kohas).

Pärnu linna üldplaan

1954. aastast1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (Rüütli tänav 40a) puust varikatusega raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee haruliin ühendas Pärnut Mõisaküla ja Valgaga ning edasi Liivimaa kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Viljandi kaudu Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga.

1914. aastal alanud Esimene maailmasõjas lasi Pärnu komandant Rodsjanko 1915. aastal õhkida “Waldhofi tselluloosivabriku”, purustati Pärnu elektrijaam ning hävitati kõik tuulikud linnas. 23. veebruaril 1918 kuulutati välja Endla teatri rõdult Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Teise maailmasõja käigus põletati suur osa Pärnu südalinnast ja Tallinna mnt. alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi 50% Pärnu vanalinnast varemeis. Pärast Teist maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks Pärnu 1946. aasta generaalplaan. 1972. aastal rekonstrueeriti kitsarööpmeline raudtee laiarööpmeliseks ning Papiniidu raudtee- ja maanteesilla valmimisel 1976. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga.

1973. aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud Pärnu vanalinn arhitektuurikaitsetsooniks.

Militaaria

Punane torn, vaade lääneküljeltLinna esimesteks militaarehitisteks olid Liivi ordu Pärnu ordulinnus, millest on säilinud vaid 15. sajandil rajatud vangitorn (Punane torn) Pärnu linnamüüri kagunurgas.

Vene-Liivi sõja käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal.

17. sajandi keskel kavandati Rootsi võimude poolt linna kindlustuste moderniseerimist bastionaalsüsteemis, millega linn laienes lõunasuunas kolmekordselt. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeva Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavad. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline Uus Turg (praegune Lastepark), uuteks ida - lääne suunalisteks peatänavateks Rüütli ja Kuninga tänavad. Viimane ühendas nn. Kuningaväravad uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja Tallinna. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid - Vee, Nikolai, Pühavaimu tänav ja Hospidali tänav- Lõuna tänavani.

1670. aastal alustasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndi rajamist: pikki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavaid. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: Venus, Saturnus, Mars, Luna, Jupiter, Mercurius ja Sol. Linnaväravaid oli kolm: Riia värav, Tallinna värav ja Vee värav. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav vallikraav, mis on kasutusel tänapäeval meelelahutuskohana. Talllinna värava ees oli Õhtutähe raveliin (Abendstern), Riia värava ees Hommikutähe raveliin (Morgenstern).

Pärast Pärnu vallutamist Põhjasõjas Venemaa keisririigi vägede poolt lisati kaitserajatisele idaküljel Mittagstern-raveliin ja rajati massiivsed püssirohukeldrid ning kivikonstruktsioonis vahimajad.

Venemaa keisririigi ajal, pärast 1905. aasta revolutsioonisündmusi Eestis ja streiki Waldhofi tselluloosivabrikus määrati Pärnusse alalisele dislotseerumisele ja Pärnu garnisoni koosseisu Krasnojarski polgu rood, mis asus linna ja Waldhofi vabriku rahaga ehitatud Lembitu kasarmutes.

Pärast Vabadussõda, 1921. aastast asus Pärnu Lembitu kasarmutes Eesti sõjaväe 6. Üksik Jalaväepataljon.

1992. aastal moodustati Pärnu üksik-jalaväekompanii, mis asus endistesse Eesti kaitseväe 6. pataljoni kasarmutesse. .

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest.

Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².

Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km².

Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Vanad Karmøyst põhja poole purjetamise juhised räägivad "põhjateest" (vanapõhja Norðrvegr), millest enamiku uurijate arvates tulebki Norra nimi. Hiljem kandus põhjatee nimi üle sellest ida pool olevale maismaale ja lõpuks ka Østlandetile.

Asend, piir ja suurus

Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega.

Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe.

Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont.

Pindala

Norra põhiosa pindala on 323 782 km², millega ta on maailma maade seas 67. Kohal või 60. kohal. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. koha.

Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km² või 385 230 km². Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal.

Äärmuspunktid

Norra põhiosa asub 58. ja 71. põhjalaiuse ning 4. ja 31. idapikkuse vahel.

Norra (ja ühtlasi Euroopa) mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinn ehk Kinnarodden Finnmargis (71°08'02" N). Norra põhiosa põhjapoolseim punkt on skäär Magerøya saarel asuva Knivskjellodden põhjaotsa juures (71°11'09" N)[13]. Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt on Rossøya saarel Kirdemaast põhjas (80°49'44" N).

Norra mandriosa lõunapoolseim punkt on Lindesnesi poolsaare otsas paiknev neem Lindesnesi vallas Vest-Agderis (57°58'46" N). Norra põhiosa ja ühtlasi Norra Kuningriigi lõunapoolseim punkt on Pyseni skäär Mandali vallas (57°57'31" N).

Norra mandriosa läänepoolseim punkt on Vardetangen Lindåsi poolsaarel Hordalandis Austrheimi vallas (4°56'43" E). Norra põhiosa läänepoolseim punkt on Holmebåen Utværi tuletornist edelas (4°29'57" E). Norra Kuningriigi läänepoolseim punkt on Høybergodden Jan Mayenil (9°04'39" W).

Norra mandriosa idapoolseim punkt on Kibergneset Finnmargis Vardø vallas (31°03'52" E). Norra põhiosa idapoolseim punkt on Hornøya Vardø vallas (31°10'07" E). Norra Kuningriigi idapoolseim punkt on Kræmerpynten Kvitøya saarel Svalbard (33°30'59" E).

Mõõtmed

Kaugus Nordkinnist Lindesnesini on 1748 km või 1752 km. Teineteisest kaugeimad punktid Norra mandril on Lista ja Kavringen (väike neem Vardøst põhja pool). Nendevaheline kaugus on 1790 km.

Norra mandriosa suurim laius on 432 km.

Norra põhiosa vähimaks laiuseks peetakse traditsiooniliselt 6,3 km Hellemobotni juures Tysfjordi vallas Nordlandis. Finnmargi idaosas Sør-Varangeri vallas on siiski väiksemad vahemaad merest Venemaa piirini, nimelt Bøkfjordenist Elvenesi juurest, Jarfjordenist Jarfjordbotni juurest ja Langfjordenist Boris Glebi juurest (vastavalt 1,5 või 1,6, 2,6 ja 5,8 km). Sadamalinn Narvik asetseb vaid 8 km kaugusel Rootsi piirist. Norra põhiosa piirneb Rootsiga (1619 km), Soomega (727 km) ja Venemaaga (196 km). Maapiiri kogupikkus on 2542 km. Piir Venemaa ja Soomega asetseb arktilises Põhjas. Piir Rootsiga ulatub Lapimaalt põhjas Skagerrakini lõunas.

Venemaal ja Norral olid aastaid lahkarvamused Barentsi meres asuvate territoriaalvete vahelise piiri suhtes ning mõlema riigi hallatud mereala nimetati Halliks tsooniks. 27. aprillil 2010 kirjutati Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi Norra-visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis näeb ette piiritüli lahendamise. 15. septembril 2010 kirjutasid Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Murmanskis alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 km² suurune ala jagati kaheks enam-vähem võrdseks osaks.

LoodusRannajoon

Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km), saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km.

Pinnamood

Galdhøpiggen on kõrgeim mägi Norra Kuningriigi territooriumil (2469 m üle merepinna) ja kogu Põhja-Euroopas.

Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik.

Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni.

Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26.

31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300–599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600–899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500–1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m).

Jäätumine ja muud loodusjõud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted (sparagmiit). Tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid. Nendest on tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km), Põhja-Norras suurema osa Finnmargi maakonnast hõlmav Finnmarksvidda.

Kambriumist Silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160 m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Kaledoonia orogeneesi jätkuna tekkisid mäed.

Veestik

Lääne suunas voolavad jõed olid väga erodeerivad. Mööda maakoore murdumisjooni uuristasid nad sügavale rannikusse lõikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ning kujunesid laiemad orud. Kvaternaari suure jääaja korduvate jäätumiste vältel moodustas V-kujulistest orgudest laskuvate liustike toime U-kujulised mereveesse uppunud fjordid Norra läänerannikul. Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja Põhja-Saksamaani välja. Need materjalid lihvisid 40% Norra territooriumist paljanduva aluspõhja.

Norra lõunaotsast kulgeb põhja poole mäeahelike süsteem Langi mäed, mis eraldab idas asetsevat Østlandeti läänes asetsevast Vestlandetist. Vestlandeti kitsal rannikul on palju saari ning järskude nõlvadega kitsad fjordid lõikuvad sügavale mägedesse. Erandiks on Jæreni tasandik Stavangerist lõunas. Ida poole suunduv mäeahelik eraldab Østlandeti põhjaosa Trondheimi ümbrusest ehk Trøndelagist. Põhja-Norra algab peaaegu Norra keskelt. Enamik sellest on põhjapolaarjoonest põhjas. Suure osa sellest katavad mäed, mis ulatuvad ka arvukatele saartele.

Geoloogiline ehitus

Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda. Mesosoikumis eraldus sellest fragment, mis paikneb põhja pool tinglikust joonest, mis kulgeb Hardangerfjordeni suudmest läbi Mjøsa järve Rootsi piirini. Mäeahelik moodustus siluri lõpus.

Sellest lõuna pool paiknev ala ja Finnmargi lõunaosa asetsevad eelkambriumi väga kõvade kristalsete kivimitega (graniit ja muud moondekivimid) 1–2 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilpFennoskandia kilbil. Eelkambriumi aluskorral on kohati hilis-eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat vanad ja vanemad) ja kambrosiluri kihistused (542–416 miljonit aastat). Aluskord koosneb gneisist, graniidist ja muudest arhaikumi ja paleosoikumi moodustistest.

Vestlandet ja Trøndelagis on devoni kivimid (umbes 370 miljonit aastat vanad).

Oslo fjordi piirkond on alang (Oslo alang või Oslo väli), üks väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud ulatusliku nooremate moodustiste kihiga.

Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Maakoore kerkimine kvaternaaris on glatsioisostaatiline (maismaa taaskumerdumine pärast jääkuplist vabanemist). See on toonud ja toob kaasa suuremaid ja väiksemaid pingeid, kuid kerkimine toimub üldiselt sujuvalt. Lõuna-Norras ei ole kahel viimasel sajandil olnud ühtki tähelepanuväärset maavärinat.

Loodusvarad

Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt.

Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99% elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.

Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad.

Kalavarud on suured.

Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses.

Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990.

Kliima

Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast.

Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4–5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes −5 °C kuni +2 °C).

Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel.

Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad.

Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid.

Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi.

Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm.

Jõed

Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed.

Ülekaalukalt pikim jõgi on 601 km pikkune Glåma, mis suubub Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi. Teised Lõuna-Norra suuremad jõed suubuvad merre Drammeni ja Skieni lähedal. Teine pikk jõgi on Teno (360 km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse.

Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m).

Järved

Üle 1,5 hektari suurusi järvi on umbes 65 000. Ülekaalukalt suurim on Mjøsa 80 km Oslost põhjas.

514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv.

Kobbvatneti järv Sørfoldi vallas Nordlandi maakonnas .

9

Kokkuvõte

Arvuti töövahendina oli väga vajalik. Tundub, et Microsoft Word on nagu põhjatu kaev ning iga loeng sain uusi teadmisi. Õppisin näiteks teksti muutmist kirjatähtedest trükitähtedeks, tiitelehte automaatselt koostama ilma ebavajalike tühikuteta, oma blogi koostamist, nippe sünnipäevakutsete valmistamiseks ja palju meeldetuletusi, mis kunagi on omandatud, kuid ununenud.

Kasutatud kirjandus

Norra. (28. 10 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 04. 11 2014. a., allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Norra

Pärnu. (30. 08 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 04. 11 2014. a., allikas http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu