PÄRNU JÕE VALGALA VEEKASUTUSKAVA PROJEKT joe valgala veekasutuskava projekt.pdf · - 2 - — pÄrnu jÕe valgala veekasutuskava projekt — sisukord 0 sissejuhatus 5 1 valgala ÜldÜlevaade

- 1 -

PÄRNU JÕE VALGALA VEEKASUTUSKAVA PROJEKT

Pärnu River Basin Management Plan

Töö on valminud Phare/Tacis CBC projekti BSPF/9803/096 raames

Järva Maavalitsuse Keskkonnaosakond Pärnu Maavalitsuse Keskkonnaosakond

Viljandi Maavalitsuse Keskkonnaosakond Kesk-Soome Keskkonnakeskus

AS Maves

Detsember, 1999

Phare/Tacis CBC Project Facility PÄRNU JÕE KESKKOND

PÄRNU RIVER ENVIRONMENT

- 2 -

— PÄRNU JÕE VALGALA VEEKASUTUSKAVA PROJEKT —

SISUKORD

0 SISSEJUHATUS 5 1 VALGALA ÜLDÜLEVAADE 6 1.1 Pinnavesi 9 1.2 Põhjavesi 16 2 INIMTEGEVUSE MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE 18 2.1 Reovesi 19 2.2 Arvutuslik reostuskoormus 21 3 KAITSTAVAD PIIRKONNAD 22 3.1 Kaitsealad 22 3.1.1 Veekaitsealad 22 3.2 Keskkonnakaitsealased piirangud 25 3.3 Nitraaditundlikud alad 26 4 JÄRELEVALVE JA KESKKONNASEIRE 27 4.1 Ettevõtja keskkonnaseire 27 4.2 Kohaliku omavalitsuse järelevalve ja keskkonnaseire 29 4.3 Riiklik järelevalve ja keskkonnaseire 29 4.4 Supluskohtade veekvaliteedi jälgimine 33 5 KESKKONNAEESMÄRGID 33 5.1 Üldised eesmärgid 33 5.2 Pinnavesi 34 5.3 Põhjavesi ja joogivee kvaliteet 37 6 ÜLEVAADE VEETEENUSTE OSUTAMISEST 38 6.1 Vee hinna kujunemine 38 6.2 Elanikkonna maksujõulisus 39 7 KESKKONNAMEETMETE PROGRAMM 40 7.1 Pinnavesi 42 7.1.1 Reovesi 42 7.1.2 Sõnnikuhoidlad 45 7.1.3 Väetisehoidlad 45 7.1.4 Kütusehoidlad, bensiinijaamad ja vanad asfaltbetoonitehased 46 7.1.5 Prügilad 47 7.2 Hajureostuse ohjamine 47 7.3 Põhjavee kaitse ja veevarustuse parandamine 50 7.4 Järelevalve ja seire 52 7.5 Kaitsealad 53 7.6 Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine 53 7.7 Meetmete koondtabelid aastani 2004 ja 2010 54 8 ÜLDSUSE KAASAMINE 62 8.1 Publikatsioonid 62 8.2 Arutelud 62 8.3 Koolitus 62 KASUTATUD MATERJALID 64

- 3 -


CONTENTS

0 INTRODUCTION 5 1 RIVER BASIN GENERAL REVIEW 6 1.1 Surface water 9 1.2 Groundwater 16 2 HUMAN IMPACT ON SURFACE- AND GROUNDWATER 18 2.1 Wastewater 19 2.2 Calculated pollution loads 21 3 PROTECTED AREAS 22 3.1 Protection objects 22 3.1.1 Water protection areas 22 3.2 Environmental restrictions 25 3.3 Nitrate sensitive areas 26 4 SUPERVISION AND MONITORING 27 4.1 Enterprise environmental monitoring (so-called self monitoring) 27 4.2 Local authority supervision and environmental monitoring 29 4.3 State supervision and environmental monitoring 29 4.4 Water quality monitoring of the bathing places 33 5 ENVIRONMENTAL OBJECTIVES 33 5.1 General goals 33 5.2 Surface water 34 5.3 Groundwater and drinking water quality 37 6 REVIEW OF WATER SUPPLY SERVICES 38 6.1 Water price formation 38 6.2 Solvency of the population 39 7 ENVIRONMENTAL MEASURES PROGRAMME 40 7.1 Surface water 42 7.1.1 Wastewater 42 7.1.2 Manure pits 45 7.1.3 Fertiliser storages 45 7.1.4 Fuel storages, service stations and old asphalt concrete plants 46 7.1.5 Landfills 47 7.2 Diffuse pollution control 47 7.3 Groundwater protection and water supply improvement 50 7.4 Supervision and monitoring 52 7.5 Nature reserves and protected areas 53 7.6 Biological diversity preservation 53 7.7 Summary tables of measures until 2004 and 2010 54 8 PUBLIC PARTICIPATION 62 8.1 Publications 62 8.2 Discussions 62 8.3 Training 62 REFERENCES 64

- 4 -


JOONISED Joonis 1 Pärnu jõe valgala __________________________________________________________________ 6 Joonis 2 Maakasutus Pärnu jõe valgalal _______________________________________________________ 7 Joonis 3 Asulad Pärnu jõe valgalal ___________________________________________________________ 8 Joonis 4 Üldlämmastiku ja nitraatlämmastiku levik Pärnu jõe valgala jõgedes ________________________ 12 Joonis 5 Üldfosfori ja fosfaatfosfori reostuse levik Pärnu jõe valgala jõgedes _________________________ 13 Joonis 6 Nitraatlämmastiku sisaldus Pärnu jõe valgalale jäävate Pandivere allikate vees ________________ 14 Joonis 7 Joonis Pärnu jõe valgalal asuvate puhastite fosforikoormused _____________________________ 20 Joonis 8 Reostuskoormuse üldine jagunemine __________________________________________________ 22 Joonis 9 Kaitsealad Pärnu jõe valgalal(allikas: REGIO KaGIS)____________________________________ 23 Joonis 10 Seirepunktide asukohad Pärnu jõe valgalal ___________________________________________ 31 FIGURES

Figure 1 Pärnu River basin ...................................................................................................................................6 Figure 2 Using of land at Pärnu River basin..........................................................................................................7 Figure 3 Settlements on the Pärnu River basin area ..............................................................................................8 Figure 4 Spreading of contamination with total nitrogen (left) and nitrate nitrogen (right) in the rivers of Pärnu River basin ............................................................................................................................................................12 Figure 5 Spreading of contamination with total phosphorus (left) and phosphate phosphorus (right) in the rivers of Pärnu River basin .............................................................................................................................................13 Figure 6 Content of nitrate nitrogen in the water of Pandivere springs, located at Pärnu River basin ...............14 Figure 7 Phosphorus load of wastewater treatment facilities at Pärnu River Basin ...........................................20 Figure 8 General division of pollution load..........................................................................................................22 Figure 9 Protection areas at Pärnu River Basin (source: REGIO KaGIS) ..........................................................23 Figure 10 Monitoring points location at Pärnu River Basin ................................................................................31 TABELID

Tabel 1 Pärnu jõe ja tema lisajõgede vooluhulgad ja äravoolumoodulid ..............................................................9 Tabel 2 Pinnavee klassifikatsiooni ettepanek........................................................................................................10 Tabel 3 Lämmastiku ja fosfori ärakanne vooluveekogudesse Pärnu jõe valgalalt ...............................................21 Tabel 4 Leibkonna liikme keskmine kuusissetulek EEK (1996, 1997 ja 1998). ....................................................40 Tabel 5 Meetmete koondtabelid aastani 2004.......................................................................................................55 Tabel 6 Meetmete koondtabelid aastatel 2005 - 2010 ..........................................................................................59 TABLES

Table 1 Pärnu River and it’s bigger tributaries average runoffs and specific discharges .....................................9 Table 2 Surface water classification proposal .....................................................................................................10 Table 3 Discharge of nitrogen and phosphorus into watercourses from Pärnu River basin ................................21 Table 4 Average monthly income of household member EEK (1996; 1997; 1998) ..............................................40 Table 5 Summary tables of measures until 2004...................................................................................................55 Table 6 Summary tables of measures 2005 - 2010................................................................................................59 FOTOD/PHOTOS

Foto 1 Pärnu jõgi Reius (Pärnu River at Reiu) ..................................................................................................13 Foto 2 Pärnu jõgi Türi linnas (Pärnu River at Türi town)...................................................................................14 Foto 3 Pärnu jõgi Tori Jõesuus (Pärnu River at Tori Jõesuu) ............................................................................15 Foto 4 Are veehoidla (Are water reservoir)..........................................................................................................15 Foto 5 Roosna-Alliku allikas – Pärnu jõe algus (Roosna-Alliku Spring – Pärnu River source) ..........................24 Foto 6 Settebassein Madissaare ojal( Sedimentation pond at Madissaare Brook)..............................................32 Foto 7 Sindi pais ( Sindi dam) .............................................................................................................................32

- 5 -


0 SISSEJUHATUS

Käesolev PÄRNU JÕE VALGALA VEEKASUTUS-KAVA (kaitsekorraldusplaan) on koostatudPhare/Tacis CBC projekti BSPF/9803/096 raames.Projekti koordinaator on Kalev Aun Järva Maavalit-suse Keskkonnaosakonnast. Töö on valminud projekti kõigi osapoolte koostöös.

Peamise panuse lähteinformatsiooni kogumisel andsidJärva (Milvi Aun, Kalev Aun), Pärnu (ToomasPadjus, Margit Kolk, Mati Moos, Peeter Oja) ja Vil-jandi (Veikko Kunberg, Toivo Osolin, Heleene Voika,Evi Jakobson) maavalitsuste keskkonnaosakonnad.Tööst võtsid aktiivselt osa partnerid (Vändra vald,Türi linn ja Karksi-Nuia linn).

Välispartneritest langes suurem koormus Kesk-Soome Keskkonnakeskusele (Risto Palokangas, Juhani Mäki, Ansa Selanne jt.), kelle eksperdid esitasid mitmetelseminaridel oma kogemusi veekasutamise ja -kaitse planeerimise alal.

Võrdlusmaterjali saime Saarijärve linna keskkonna-osakonnast (Kalle Laitinen), Åmäli Kommuunivalit-susest (Peeter Särg), Västra Götalandi Läänivalitsu-sest (Tord Wennerblom) ning Peipsi töörühmalt (ÜloSults).

Töö peamised koostajad on Tiiu Valdmaa (andme-baaside korrastamine, lähteandmete süstematiseeri-mine, üldosade ning jooniste koostamine ja MadisMetsur (üldistava teksti kirjutamine) aktsaiseltsist Maves.

Töö on läbi vaadanud eksperdid Aare Kuusik, KarinPachel, Harry Liiv, Marko Tuurmann ja Ülo Sults.Andmebaaside osas esitas seisukoha Maaja Narusk.Välisekspertidest vaatas töö läbi Juhani Mäki Kesk-Soome Keskkonnakeskusest.

Käesolevat materjali on koostamise käigus osapool-tega korduvatel seminaridel läbi arutatud. Projektilõpuseminar toimus 01.12.1999 Paides.

Täielik aruanne koos lisadega on koostatud viies ek-semplaris, mis asuvad partnermaakondades, Kesk-konnaministeeriumis ja aktsiaseltsis Maves.

Vastavad andmebaasid või nende osad võivad soovi-jad oma töö jaoks saada maakondade keskkonnaosa-

0 INTRODUCTION

PÄRNU RIVER BASIN MANAGEMENT PLAN(protection management plan) is elaborated in theframework of Phare/Tacis CBC projectBSPF/9803/096. Project co-ordinator is Mr. Kalev Aun,Head of Järva County Environmental Department.Project report is finalised in co-operation of all projectpartners. Initial data was mainly collected by JärvaCounty Environmental Department (Mrs. Milvi Aun,Mr. Kalev Aun); Pärnu County EnvironmentalDepartment (Mr. Toomas Padjus, Mrs. Margit Kolk,Mr. Mati Moos, Mr. Peeter Oja) and Viljandi CountyEnvironmental Department (Mr. Veiko Kunberg, Mr.Toivo Osolin, Mrs. Heleene Voika, Mrs. Evi Jakobson).Project partners (Vändra Township, Türi Town, Karksi-Nuia Town) actively participated in the work.

From the foreign project partners bigger contributionwas performed by Central Finland EnvironmentalCentre (Mr. Risto Palokangas, Mr. Juhani Mäki, Mrs.Ansa Selänne etc.), whose experts presented theirexperience of water management and protection plan-ning at several seminars. Material for comparison wasreceived from Saarijärvi Town Environmental De-partment (Mr. Kalle Laitinen), Åmal Municipality (Mr.Peeter Särg), Västra Götaland County Administration(Mr. Tord Wennerblom) and Peipsi Lake work group(Mr. Ülo Sults).

Project report is mainly compiled by Mrs. Tiiu Valdmaa(database processing, initial data systematising, generalsections and figures elaboration) and Mr. Madis Metsur(generalising text elaboration) from Maves Ltd.

Project report is revised by the following experts: Mr.Aare Kuusik, Mrs. Karin Pachel, Mr. Harri Liiv, Mr.Marko Tuurmann and Mr. Ülo Sults. Databases wereexamined by Mrs. Maaja Narusk. From the foreignexperts the project report was revised by Mr. JuhaniMäki (Central Finland Environmental Centre).

This material is discussed several times at the seminarswith the project partners during the elaboration of thereport. Final seminar of the project was arranged01.12.1999 at Paide.Complete project report is issued infive copies, one in each partner counties, Ministry ofEnvironment and Maves Ltd. Corresponding databasesor parts of those can be obtained from theenvironmental departments of the

- 6 -


Joonis 1 Pärnu jõe valgala

Figure 1 Pärnu River basin

kondadest. Käesolev materjal on veekasutuskavaprojekti lühendatud trükivariant.

Arvandmed, millel puuduvad eraldi viited aastaarvule, pärinevad 1997. aastast.

Käesolev materjal peegeldab projekti osapoolte jakoostajate ühistöö tulemust. Märkused ja täiendusedpalume saata maakonna keskkonnateenistustele võiaktsiaseltsi Maves.

1 VALGALA ÜLDÜLEVAADE

Looduslikud tingimused, asend, elanikkond

Jõe üldpikkus on 144 km ja valgala suurus 6690 km2. Pärnu lahe pindala on 411 km2 ja keskmine sügavus4,7 m (maksimum 8 m). Suuremad lisajõed on Hal-liste 86 km (valgala 1900 km2 ), Navesti 100 km(valgala 3000 km2), Reiu 73 km (valgala 917 km2 ) ja Sauga 77 km (valgala 570 km2 ).

Jägala - Pärnu jõe kanali kaudu on võimalik juhtidaPärnu ülemjooksult Tallinna linna veevarustussüs-

counties. This material is the abbreviated print editionof the management plan.Numeric data without specificdate reference are from 1997th year.

This document presents the results of the project part-ners and authors joint effort. Please forward the com-ments and amendments to county environmental au-thorities or Maves Ltd.Hereby we would like to thankeveryone, who contributed to the elaboration of theproject report.

1 RIVER BASIN GENERAL REVIEW

Nature, location, population

Total length of Pärnu River is 144 km and the area ofriver basin is 6690 km2. The area of Gulf of Pärnu is411 km2 and mean depth 4,7 m (maximum 8 m). Biggertributaries of Pärnu River are Halliste River with 86 kmlength (river basin area 1900 km2), Navesti River with100 km length (river basin area 3000 km2), Reiu Riverwith 73 km length (river basin area 917 km2) and SaugaRiver with 77 km length (river basin area 570 km2).

- 7 -


The channel between Jägala River and Pärnu River wasbuilt for the drinking water supply of Tallinn City.Water from 43,3 km2 size river basin can be dischargedvia this channel into the water supply system of TallinnCity.

The share of lakes is small – 0,3% of the river basinterritory. The bigger lakes are Õisu Lake (193 hectares),Viljandi Lake (155 hectares) and Mäeküla Lake (62hectares).

Pärnu River basin covers part of Järva, Viljandi, Pärnu,Rapla and Jõgeva Counties. Bigger towns at the riverbasin territory are Viljandi, Paide, Türi, Pärnu andKilingi-Nõmme. Altogether 11 towns (Pärnu Townpartly) and 123 settlements are located at the river basinterritory (Figure 3).

Population of 18 settlements exceeds 500; population of98 settlements is between 100 and 500. Totalpopulation of Pärnu River basin is 168 000, 103 280(61%) of those is living in towns. Average density ofrural population is 10 inhabitants per km2.

The largest natural reserve at the river basin is SoomaaNational Park – 29 947 hectares. Northern part of theriver basin belongs to Pandivere Water Protection Area,from this so far under protection are only waterpreservation areas.

At Pärnu River basin territory are located 333 workingfarms with 31 295 cows, 8 787 young cattle, 260horses, 58 000 poultry, 62 550 pigs and 35 sheep,totally 45 965 cattle units, i.e. 0,3 cattle units perhectare.

At the river basin territory are located 324 manure pits,56 fertiliser storages (incl. former storages), 145 fuelstorages, 78 landfills, 5 asphalt concrete plants.

Climate. Average annual precipitation amount at theriver basin is 550 - 750 mm. Average duration of theperiod of vegetation is 170 - 185 days. Evaporation rateat the river basin is 420 mm annually.

Geology. Pärnu River basin is located at the outcroparea of Lower Silurian and Middle Devonian deposits.Northwards from Pärnu River – Navesti River line isthe outcrop area of Lower Silurian limestone anddolomite, southwards those are covered by MiddleDevonian sandstone, aleurolites and clay.

22.9%

21.9%

43.9%7.0%

0.3% 4.0%Metsamaa Forest landHaritav maa Arable land Märgalad WetlandsLooduslik rohumaaNatural grasslandJärved LakesMuu maa Other

Joonis 2 Maakasutus Pärnu jõe valgalal

Figure 2 Using of land at Pärnu River basin

teemi 43,3 km2 suuruselt valgalalt. Järvede osakaal on valgalal väike – 0,3% pindalast. Suuremad järvedon Õisu järv (193 ha), Viljandi järv (155 ha) jaMäeküla järv (62 ha). Pärnu jõe valgala hõlmab osa Järva-, Viljandi-, Pärnu−, Rapla- ja Jõgevamaast.Suuremad linnad on Viljandi, Paide, Türi, Kilingi-Nõmme ja Pärnu. Kokku jääb valgalale 11 linna,neist Pärnu linn osaliselt ja 123 asulat (Joonis 3). 18asulas elab üle 500 elaniku. 100…500 elanikugaasulaid on valgalal 98. Pärnu jõe valgalal elab 168000 inimest, sealhulgas linnades 103 280 elanikkuehk 61%. Maaelanike tihedus on keskmiselt 10el/km2.

Suurim kaitseala on Soomaa Rahvuspark - 29 947 ha. Valgala põhjaosa hõlmab Pandivere Veekaitseala, millest on kaitsealuste maade hulka esialgu arvatudvaid veesäilitusalad.

Pärnu jõe valgala territooriumile jääb 333 töötavat farmi, kus kasvatatakse 31 295 lehma, 8787 noor-looma, 260 hobust, 58 000 lindu, 62 550 siga ja 35lammast, kokku 45 965 loomühikut ehk 0,3 loomühi-kut haritava maa hektari kohta. Valgala territooriumilon 324 sõnnikuhoidlat, 56 väetisehoidlat (sh. endi-sed), 145 kütusehoidlat, 78 prügilat, 5 vana asfaltbe-toonitehast.

Kliima. Aasta keskmine sademete hulk valgalal on 550 - 750 mm. Vegetatsiooniperiood kestab keskmi-selt 170 - 185. Aurumine ja evaporatsioon on valgalalkeskmiselt 420 mm aastas.

Geoloogia. Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja kesk-devoni kivimite avamusalale. Põhjapool Pärnu ja Na-vesti jõgede joont on alamsiluri karbonaatsete kivi-

- 8 -


Joonis 3 Asulad Pärnu jõe valgalal

Figure 3 Settlements on the Pärnu River basin area

- 9 -


Veebilanss. Pärnu jõe ja tema suuremate lisajõgede keskmised vooluhulgad ja -äravoolumoodulid on too-dud tabelis 1.

Suur osa asustusest on ajalooliselt kujunenud jõgedeülemjooksu (veelahkme) aladele, kus vooluhulgad onväikesed. Seetõttu tuleb neil aladel heitvett eriti hoo-likalt puhastada. Jõe alamjooksul pole reostuskoor-muse suurendamine soovitatav Pärnu lahe kui tähtsapuhkepiirkonna vajadustest lähtudes.

Water balance. Pärnu River and it’s bigger tributariesaverage runoffs and specific discharges are presented inTable 1.

Big share of the settlement has historically formed atthe river upstream (drainage divide) areas, where therunoff is low. Therefore particular attention must bepaid to the wastewater treatment quality at those areas.Increasing of pollution load at the river downstream isnot recommendable, considering the needs of Gulf ofPärnu as an important recreation area.

Tabel 1 Pärnu jõe ja tema lisajõgede vooluhulgad ja äravoolumoodulid

Table 1 Pärnu River and it’s bigger tributaries average runoffs and specific discharges

Jõgi River

Keskmine vooluhulk Average runoff

m3/s

Min. vooluhulk Minimum runoff

m3/s

Äravoolumoodul Specific discharge

l/s km2 Pärnu 64,4 4,8 9,3

Navesti 27,9 2,15 9,3 Halliste 17,3 1,23 9,1

Reiu 7,8 0,11 8,5 Sauga 5,1 0,045 9,0

mite (lubjakivid – dolomiidid) avamusala, lõunapoolkatavad viimaseid keskdevoni liivakivid, aleuroliididja savid.

Pinnakatte paksus valgala põhja- ja idaosas on valda-valt alla 5 meetri (kohati alla 1 m), lõunapool võib kvaternaarisetete paksus küündida 60 meetrini. Õhe-ma pinnakattega aladel levib valdavalt saviliivmo-reen. Pärnu jõe alamjooksul katab moreeni kuni 30-40 meetrine viirsavikiht, millel lasuvad mereliivad.

1.1 Pinnavesi Hüdroloogilised tingimused. Kuna valgalal on vähejärvi, on äravoolu kõikumised suured. Pikaajaliste vaatluste põhjal on Pärnu jõe äravool suurim aprillisja väikseim juulis. Kevadise suurvee tipp on Pärnu jõe ülemjooksul keskmiselt 20 päeva hiljem kui alam-jooksul.

Pärnu jõel Oore vaatluspunktis erinevad vooluhulga miinimum ja maksimum üle saja korra. Väikene lang soodustab laialdasi üleujutusi ja maade soostumist,kogu valgalast on 22% märgalad. Tasane maapind javäike vooluhulk soodustavad madalveeperioodil kajõe täiskasvamist.

Topsoil thickness at the northern and eastern part of theriver basin is mostly less than 5 meters (less than 1meter at some areas), but at the southern part the topsoilthickness is up to 60 meters.

Sandy loam moraine is mainly spreading at areas withsmaller thickness of topsoil. At the lower course ofPärnu River moraine is covered by thick (up to 30-40meters) varved clay layer, covered by marine genesissands.

1.1 Surface water Hydrological conditions. Variations of the runoff arebig, since there are few lakes at the river basin territory.Pärnu River runoff is highest in April and lowest in Julyaccording to the results of long-term observations.Spring flood peak at the upper course of Pärnu River isaveragely 20 days later than at the lower course.

Difference of runoff minimum and maximum at PärnuRiver Oore hydrological station (HS) is over a hundredtimes. Small slope enhances extensive floods andswamping of the lands, 22% of the river basin territoryare wetlands. Flat relief and low runoff also enhanceovergrowing of the river during the low flow period.

- 10 -


Tabel 2 Pinnavee klassifikatsiooni ettepanek

Näitaja Parameter

Ühik Unit

I Class excellent

II Class good

III Class fair

IV Class poor

V Class bad

pH 6-9 6-9 6-9 6-9 <6-9> Lahustunud hapniku küllas-tustase Dissolved oxygen % >70 70-60 60-50 50-40 <40

BHT7 BOD7 mgO2/l <3,0 3,0-5,0 5,0-8,0 8,0-10,0 >10,0 NH4

+ mgN/l <0,05 0,05-0,10 0,10-0,15 0,15-0,25 >0,25 Ntot mgN/l <2,0 2,0-3,0 3,0-4,0 4,0-5,0 >5,0 Ptot mgP/l <0,05 0,05-0,08 0,08-0,12 0,12-0,16 >0,16

Phenols (total) µg/l <2 2-5 5-10 10-50 >50 Hg µg/l - 1 - - - Cd µg/l - 5 - - - Zn µg/l - 500 - - - Cu µg/l - 112 - - - Pb µg/l - 20 - - -

Table 2 Surface water classification proposal

Pärnu jõele on ehitatud kolm suuremat paisu, neistkaks on vanad veskipaisud (Kurgja ja Jändja) ning üks tööstuslik (Sindi). Viimatinimetatud paisu re-konstrueerimise võimalusi (kalatrepp) uuritaksepraegu (12. 1999) Taani Keskkonnagentuuri finant-seerimisel.

Valgalale on rajatud 60 peamiselt vihmutusotstarbelist veehoidlat ja paisjärve. Need asuvad väiksematel oja-del ja jõgedel, veehoidlate keskmine suurus on 4 ha jaüldpindala 240 ha. Paljud neist vajavad mudast pu-hastamist ja renoveerimist.

Supluskohti, mida inimesed on harjunud aegade jook-sul kasutama on valgalal palju, kuid avalikke suplus-kohti, mis on arvel ka tervisekaitsetalituses, on ainultmõned: Viljandi maakonnas Viljandi järve ääres jaValuoja järve ääres; Järva maakonnas Paide, Türi ja

At Pärnu River there are three bigger dams, two ofthose are old dams of water mills (Kurgja and Jändja)and one is industrial dam (Sindi). Possibilities of SindiDam reconstruction (fish ladder) are currently studied(12.1999) with the funding of Danish EnvironmentalProtection Agency.

At the river basin are 60 water reservoirs and artificiallakes, mostly made for overhead irrigation purposes.Water reservoirs and artificial lakes are mostly locatedat smaller brooks and rivers. Average size of waterreservoirs is 4 ha and total area 240 ha. Many waterreservoirs need cleaning of the silt and renovation.

There are numerous bathing places the people haveaccustomed to use at the river basin. Few of those arepublic bathing places, enlisted by the health protectionauthority: Viljandi Lake and Valuoja Lake at Viljandi

Tarbja tehisjärvede ääres; Pärnu maakonnas VändrasVändra jõel ning Saarde, Kamali, Sillaotsa ja Tõlla veehoidla ääres.

Pinnavee kvaliteet. Pinnavee kvaliteedi klassifikat-siooni seni ametlikult kinnitatud ei ole. Jõgede seirelalusel on tehtud järgmine klassifikatsiooni ettepanek[9; 11; 20].

1998 aasta riikliku jõgede seire alusel vastas Pärnujõe valgala enamuse vaatluspunktide veekvaliteet kõi-kide komponentide järgi vähemalt II klassi veekvali-teedi nõuetele [9].

County; Paide, Türi and Tarbja artificial lakes at JärvaCounty; Vändra River (Vändra) at Pärnu County;Saarde, Kamali, Sillaotsa and Tõlla water reservoirs.

Surface water quality. Surface water quality classi-fication is not officially approved so far. The followingclassification proposal is made on the basis of rivermonitoring [9; 11; 20].

On the basis of state surface water monitoring results in1998 the water quality at the most points of Pärnu Riverwas corresponding to the water quality requirements ofat least class II by all components [9].

- 11 -


Kahes riiklikus vaatluspunktis oli vee kvaliteet osadevaadeldavate komponentide osas III klassile vastav:

o Sauga jõe Nurme vaatluspunktis üldfosfori (Püld0,08...0,12 mg/l) osas. Seda punkti mõjutabTootsi ja Are asula heitvesi, võimalik on ka far-mide, sealhulgas Pärnu seafarmi jääkreostus;

o Halliste jõe Riisa vaatluspunktis lahustunud hap-niku küllastusastme (O2 60 - 50%) osas.

Riiklikud seirepunktid on paigutatud reostusallikatestkaugemale, seepärast ei peegelda nad halvemas olu-korras olevate jõelõikude olukorda.

Pindalalise ülevaate valgala jõgede vee kvaliteedistannab vee kvaliteedi kaardistamine. Selliseid uurimisiteeb Eesti TA ZBI merebioloogia laboratoorium. 1987- 1990. aastal tehtud uurimuse [2] järgi selgus, et selperioodil oli üldfosfori sisaldus Pärnu jões suurem kui0,1 mg/l Paide linnast kuni Suurejõeni (joonis 4).

Nitraatlämmastikku oli üle ökoloogilise normi (1,2mgN/l) kõigis Pandivere kõrgustikult alguse saavatesPärnu jõe valgalale jäävates jõgedes ja Navesti jões.Pärnu jõe reostatus nitraatlämmastikuga ulatus jõealgusest Navesti jõe sissevooluni.

Üldlämmastiku sisaldus oli ökoloogilisest normist (2,8 mgN/l, mis vastab ligilähedaselt praegusele IIIklassi alampiirile) kõrgem Pärnu jões ülemjooksultRae sillani (joonis 5). Eelmainitud uurimistööle jät-kuks tegi ZBI uuringuid 1996. aastal [3].

Aastail 1989...1996 paranes Pärnu jõe seisund enami-ke näitajate osas. Jätkuva laialdase biogeenidereostuse ja kohatise orgaanilise ainega reostuse tõttu oli Pärnujõe üldseisund siiski peaaegu kogu ulatuses 1996.aastal ebarahuldav.

Pandivere põhjavee seire tulemuste alusel oli Roosna-Alliku allikas 1998. aastal nitraatlämmastiku keskmi-ne sisaldus 3,9 mgN/l. Üldse jääb Pärnu jõe valgalalekuus põhjaveeseire raames jälgitavat allikat: Roosna-Alliku, Järva-Jaani, Esna, Prandi, Vodja ja Valgma.Regulaarseid veekvaliteedi vaatlusi teostatakse neis1991. aastast, enamasti üks kord kuus.

Nitraatlämmastiku sisaldus on suurem kevadel. Näi-teks 1998. aasta kevadel tõusis Järva-Jaani allika nit-raatlämmastiku sisaldus 6,0 mgN/l, septembris oli

At two monitoring points the water quality was corre-sponding to class III by some of the monitored com-ponents:

o At Nurme monitoring point of Sauga River bytotal phosphorus content (Ptot 0,08 – 0,12 mg/l).This monitoring point is impacted by the treatedwastewater of Tootsi and Are settlements, alsopossibly by the past pollution of farms, incl. Pärnupig farm.

o At Riisa monitoring point of Halliste River bydissolved oxygen saturation (O2 60 – 50%).

State monitoring points are located away from thepollution sources and thus do not reflect the situation atthe river sections in worse condition.

Areal overview of the water quality of the rivers at theriver basin is given by the water quality mapping.According to the results of investigation, carried out1987 – 1990 [2] the content of total phosphorus inPärnu River exceeded 0,1 mg/l from Paide Town toSuurejõe (Fig. 4).

The content of nitrate nitrogen exceeded the ecologicalnorm (1,2 mgN/l) in all rivers of Pärnu River basin.Contamination of Pärnu River with nitrate nitrogenreaches from the river beginning to the inflow ofNavesti River.

The content of total nitrogen exceeded the ecologicalnorm (2,8 mgN/l, which is close to the present lowermargin of class III) in Pärnu River from the uppercourse to Rae bridge (Fig. 5).

The above-mentioned investigations were continued byZBI in 1996 [3]. During the time period 1989 – 1996the condition of Pärnu River has improved by most ofthe parameters. Due to the extensive contaminationwith biogenes and organic substances the generalcondition was still unsatisfactory in 1996 almost in fullextent of Pärnu River.

Average content of nitrate nitrogen in Roosna-Allikuspring (Pärnu River source) was 3,9 mgN/l in 1998according to the results of Pandivere groundwatermonitoring.

The content of nitrate nitrogen is higher in the springperiod. For example, in the spring period of 1998 the

- 12 -


Joonis 4 Üldlämmastiku ja nitraatlämmastiku levik Pärnu jõe valgala jõgedes

Tumesinistel aladel lämmastikusisaldus ületas nn. ökoloogilist normi (N-üld 2,8 mg/l ja NO3_N 1,2 mg/l)

Figure 4 Spreading of contamination with total nitrogen (left) and nitrate nitrogen (right) in the rivers of Pärnu River basin

Bold indicates nitrate content exceeding the ecological norm (total nitrogen 2,8 and nitrate nitrogen 1,2 mg/l)

Roosna-Alliku allikas nitraatlämmastiku sisaldus 4,8mgN/l. Joonisel 6. on toodud allikate vee nitraatläm-mastiku sisalduse aastakeskmised 1991 - 1998 [10].

Enamik lämmastiktoitainetest, mis jõuab põhjavette,pärineb põllumajandusest. Majanduslike muutustekäigus, kui väetiste laotamine põldudele vähenes,langes ka nitraatlämmastiku sisaldus allikate vees. Nitraatlämmastiku sisalduse miinimumperiood Pandi-vere Veekaitseala põhjavees oli 1994 - 1995. Aastast 1996 algas nitraatlämmastiku sisalduse uus tõus põh-javees.

Käesoleval ajal on Pärnu jõgi eutrofeerunud Paidelinnast Kurgja paisuni ning Vihtra ja Jõesuu vahel(fotod 2 ja 3). Samuti on suures osas kinni kasvanudReiu jõgi. Probleemiks on ka Viljandi järveeutrofeerumine.

content of nitrate nitrogen at Järva-Jaani spring in-creased up to 6,0 mgN/l. Average annual nitrate ni-trogen content in the water of springs during 1991 –1998 is showed on Figure 6 [10].

Major share of the nitrogen nutrients, reaching thegroundwater, originates from the agriculture. Duringthe economical changes, when the fertilising of arablelands decreased, the content of nitrate nitrogen in thewater of springs also dropped. The period of nitratenitrogen minimum content in the groundwater ofPandivere Water Protection Area was in 1994 – 1995.Increase of nitrate nitrogen content in groundwaterstarted again in 1996.

At the present time Pärnu River is eutrophicated fromPaide Town to Kurgja Dam and between Vihtra andJõesuu, Reiu River is also mostly overgrowing (Photos2 and 3). Eutrophication of Viljandi Lake is also a

- 13 -


Foto 1 Pärnu jõgi Reius (Pärnu River at Reiu)

Joonis 5 Üldfosfori ja fosfaatfosfori reostuse levik Pärnu jõe valgala jõgedes

Tumesinistel aladel fosforisisaldus ületas nn. ökoloogilist normi (üldfosfor 0,1 mg/l ja fosfaatfosfor 0,03 mg/l)

Figure 5 Spreading of contamination with total phosphorus (left) and phosphate phosphorus (right) in the rivers of Pärnu River basin

Bold indicates exceeding the ecological norm (total phosphorus 0,1 mg/l and phosphate phosphorus 0,03 mg/l))

- 14 -


Foto 2 Pärnu jõgi Türi linnas (Pärnu River at Türi town)

Joonis 6 Nitraatlämmastiku sisaldus Pärnu jõe valgalale jäävate Pandivere allikate vees

Figure 6 Content of nitrate nitrogen in the water of Pandivere springs, located at Pärnu River basin

0

1

2

3

4

5

6

7

Prandi Vodja R-Alliku Järva-Jaani Esna Valgma Keskmine

1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999

- 15 -


Foto 3 Pärnu jõgi Tori Jõesuus (Pärnu River at Tori Jõesuu)

Foto 4 Are veehoidla (Are water reservoir)

Viljandi järve lastakse ka üksikute kollektorite kaudujärve äärde jääva kanaliseerimata elamupiirkonnareovesi. Eutrofeeruvad ka veehoidlad, mille näitekson käesoleva projekti raames pilootprojektina uuritavAre veehoidla (foto 4).

problem. Wastewater of nearby private housing areawithout sewer system is discharged into Viljandi Lakevia single collectors. Water reservoirs are also eutro-phicating, for example Are water reservoir – pilotstudy, carried out during this project (Photo 4).

- 16 -


Veehoidlad vajavad perioodilist puhastamist. Samutituleb kaaluda täiskasvanud ja mudastunud jõelõikudepuhastamist. Ohtlike ainete sisalduse osas on seireandmetel [9]suurenenud kaadmiumi sisaldus Pärnu jões. Nende andmete tõesus on teadmata.

1.2 Põhjavesi Kasutatav põhjavesi levib Pärnu jõe valgalal peami-selt Keskdevoni-Siluri ja Siluri-Ordoviitsiumi vee-kompleksides:

o Keskdevoni-Siluri veekompleks on seotud Kesk-devoni-Siluri liivakivide, aleuroliitide ja karbo-naatkivimitega. Veekompleksi kasutatakse laial-daselt Pärnus ja Viljandis;

o Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi vesi leviblõhelistes karbonaatkivimeis kuni 250 meetri sü-gavusele maapinnast. Veekompleks on peami-seks veeallikaks Järvamaal ja Pärnumaa põhja-osas.

Suurematel linnadel ja asulatel - Pärnu, Paide, Vil-jandi, Nuia, Võhma, Suure-Jaani, Abja on olemaskinnitatud põhjaveevarud.

Põhjaveevarude uuringud toimuvad praegu (1998-99) Türi linnas. Põhjaveevarude uuringud optimaalse vee-allika valikuks on vajalikud ka teistes väiksemates linnades ja asulates.

Põhjavee puudust Pärnu jõe valgalal ei ole. Põhjavee-varu on piisav, et tagada elanikkonnale joogi- ja ma-jandusvesi. Vajadusel võib põhjavee kasutamist ka mitmeid kordi suurendada.

Tsentraalne veevarustus on olemas keskustes ja suu-remates asulates, hõlmates nende tihedamini asustatud piirkondi. Ülejäänud maaelanikkond kasutab indivi-duaalkaeve.

Ühisveevarustuse tarbijatele kindlustatakse seninireeglina mikrobioloogiliselt ohutu vesi. Vee kvaliteetei vasta sageli nõuetele organoleptiliste omaduste jarauasisalduse poolest. Kohati on vees lubatust suure-mal määral ka fluori, boori ja väävelvesinikku. Har-vem esineb ühisveevärgi kaevude reostust lämmasti-kuühenditega.

Lääne–Eesti põhjavees on looduslikult suur fluorisisaldus sügavates veekihtides. Viljandi põhjavesi

Water reservoirs need periodical cleaning. Cleaning ofovergrown and silted river sections must also beconsidered. From the hazardous substances the contentof Cd in Pärnu River has increased according to themonitoring data [9], but the reliability of this data isunknown.

1.2 Groundwater Groundwater of Middle Devonian – Silurian and Silu-rian – Ordovician aquifers is mainly consumed at theriver basin territory.

o Middle Devonian – Silurian aquifer is spreading inMiddle Devonian – Silurian sandstones, aleurolitesand calcareous rocks. Aquifer is extensivelyexploited at Pärnu and Viljandi;

o Silurian – Ordovician aquifer is spreading infractured calcareous rocks down to 250 m depthfrom the ground. This aquifer is main water sourcefor Järva County and northern part of PärnuCounty.

Bigger towns and settlements – Pärnu, Paide, Viljandi,Nuia, Võhma, Suure-Jaani and Abja – have officiallyapproved groundwater resources.

Investigations of groundwater resources are currently(1998-1999) carried out at Türi Town. Investigations ofgroundwater resources for the selection of optimalwater source are also needed at other smaller towns andsettlements.

There is no groundwater shortage at Pärnu River basinterritory. Groundwater resources are sufficient to securedrinking and technological water. Groundwaterconsumption can be increased several times, if suchneed arises. Centralised water supply exists at countycentres and bigger settlements, covering the mostdensely populated areas. The rest of the rural populationis using individual wells.

Microbiologically harmless water is so far secured tothe clients of centralised water supply, as a rule. Waterquality is often not corresponding to the requirementsof organoleptic properties and iron content.

At some places the content of fluorine (F), boron (B)and hydrogen sulphide (H2S) exceeds the permittedlimit values. Contamination of centralised water supplywells with nitrogen compounds is rarer. Treatment ofraw water is applied only at Pärnu water intake. Besides

- 17 -


sisaldab kohati ülemääraselt boori.

Sügavate veekihtide vesi sisaldab ülemääraselt mik-rokomponente (fluori ja boori) ka Paides. Seepärast rajatakse Paide uus veehaare maapinnalähedaseleveekihile väljaspool linna. Osade veevarustuskaevudega on samasugused probleemid ka Türil.

Toorvee puhastamist on rakendatud ainult Pärnu vee-haardel. Lisaks toorvee kvaliteedile halvendab veekvaliteeti torustike kehv seisund [6].

Süsteemse lähenemise puudumisel on võimalik osaolemasolevate vahendite ebaotstarbekas kasutamine (vale veekihi valik, olemasoleva hea veekihi reosta-mine). Nii praegu kui ka tulevikus on põhiproblee-miks hea kvaliteediga vee leidmine ja põhjaveekaitsmine reostuse eest.

Eriti hoolikalt tuleb veekihi valikusse suhtuda väik-semates asulates. Halva kvaliteediga toorvee järele-mõtlematu kasutuselevõtt võib tõsta järsult vee hinda– seepärast tuleb igati kontrollida hea kvaliteedigatoorvee saamise võimalusi.

Maapinnalähedase põhjaveekihi reostus lämmastiku-ühenditega on vähenenud võrreldes sotsialismiperioo-diga. Nitraatiooniga reostunud kaevude hulk Pandi-vere kõrgustiku hajaasustuse aladel on langenud alla 10%, kuid on tõenäoliselt suurem (kuni 30%) Viljan-dimaa põllumajanduspiirkondades.

Valgala madalamatel aladel on ka madalamate kae-vude probleemiks rauasisaldus. Asulates jääb indivi-duaalkaevude probleemiks kohalik reostus (ammoo-nium, bakterioloogiline reostus).

Valgalal on palju kasutusest väljalangenud puurkaeve, mis vajavad tamponeerimist. Individuaalkaevude vesi on sageli reostunud mikrobioloogiliselt ja lämmas-tikuühenditega. Nõuetele vastavate erakaevude osa-tähtsus on veel väike.

Pärnumaal on peamised põhjavee kvaliteediprobleemid järgmised:

o Laialt levinud probleemiks on vee ülemääranerauasisaldus; Vändra alevis, Kilingi-Nõmme lin-nas, Sauga, Tootsi, Saarde, Tahkuranna, Tali, Paikuse, Halinga, Tori vallas;

o väävelvesiniku ülemäärane sisaldus on problee-

the raw water quality the quality of water is sig-nificantly worsened due to the poor condition of net-works [6].

The content of fluorine is high in the groundwater ofwestern Estonia, particularly in the deeper aquifers.Groundwater of Viljandi contains boron. The content ofmicroelements (fluorine and boron) is excessive in

deeper aquifers at Paide, therefore new water intakewill be established outside of the town. Similar prob-lems occur with some of the water supply wells at Türi.In case of non-systematic approach some of the existingresources may be spent non-feasibly (selection ofwrong aquifer, contamination of existing aquifer withgood water quality etc.). Today and in the future themain problem will be finding of water with goodquality and groundwater protection from contamination.

The aquifer must be selected very carefully for thewater supply of smaller settlements. Inconsiderate usingof bad quality raw water may rapidly increase the priceof water – therefore the options of using good qualityraw water must be studied in every possible way.

Contamination of upper aquifers with nitrogen com-pounds has decreased, compared with the soviet times.The share of nitrate-contaminated wells at sparselypopulated areas of Pandivere Upland is less than 10%,but is probably higher (up to 30%) at agricultural areasof Viljandi County.

At the lower parts of the river basin the problem ofshallow wells is high iron content. The problem of localcontamination (ammonium, bacteriologicalcontamination) of individual wells remains at thesettlements.

Several wells at the river basin are out of use and mustbe closed (sealed). The water of the individual wells isoften contaminated bacteriologically and with nitrogencompounds. The share of proper drill wells is still low.

Main problems with groundwater quality of PärnuCounty are followings:

o Extensive problem is high iron content in the drin-king water; at Vändra settlement, Kilingi-Nõmmetown, Sauga, Tootsi, Saarde, Tahkuranna, Tali,Paikuse, Halinga and Tori townships;

o Hydrogen sulphide content is problem in the

- 18 -


miks Sauga, Paikuse, Tootsi ja Are alevikepõhjavees

o ülemäärane fluorisisaldus on Vändra, Pärnu-Jaa-gupi, Are ja Halinga vallas.

Järvamaa ühisveevärgi vee kvaliteedi probleemid onseotud peamiselt paiguti esineva ülemäärase raua javäävelvesinikuga sügavate kaevude kasutamisel.

Paides lisandub eelpool toodud komponentidele boorja fluor. Väiksemates asulates, kus maapinnalähedaneveekiht on puhas, on enamasti võimalik leida ka nor-midele vastavat põhjavett.

Viljandimaa devoni liivakivide levikualal on peami-seks probleemiks põhjavee kõrge rauasisaldus. Suurelosal maakonna veehaaretel puudub vajalik rauaäras-tus.

Hajaasustuse probleemid:

o piirkonniti kasutab elanikkond joogiks kõlbma-tut vett;

o osades piirkondades vajab toorpõhjavesi töötle-mist;

o maapiirkondade veevarustuse igakülgneparandamine on seni jäänud riiklikest program-midest kõrvale;

o omavalitsustel ja ettevõtjatel puuduvad lähiajalvahendid olukorra kiireks parandamiseks;

o paljude talude veevarustus ei rahulda eelkõigevee kvaliteedi osas, mis lisaks riskile tervist kah-justada alandab ka toodangu konkurentsivõimet.

Kasutatava põhjavee ja joogivee andmebaas vajabtäpsustamist.

2 INIMTEGEVUSE MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE

Inimtegevuse mõju pinna- ja põhjaveele on väga olu-line. Pärnu jõe valgalalt ärakantavast biogeenide hul-gast on inimtekkelised 83% fosforist ja 79% lämmas-tikust.

Andmed valgalal asuvatest reostusallikatest on saadud maavalitsuste keskkonnaosakondadest. Arvutuste

groundwater of Sauga, Paikuse, Tootsi and Aretownships;

o Excessive fluorine content at Vändra, Pärnu-Jaagupi, Are and Halinga townships.

Main problems of Järva County centralised watersupply are associated with excessive iron and hydrogensulphide content in the water of deep water supplywells. At Paide Town problems are caused by highboron and fluorine content in addition to the beforementioned components. At smaller settlements it ismostly possible to find groundwater, corresponding todrinking water norms.

In Viljandi County, at Devonian sandstone area themain problem is high iron content of the groundwater.Most of the water intakes at the county need applicationof iron removal.

Problems of rural areas

o Population of some districts is using water, notsuitable for drinking;

o Raw groundwater of some areas requires treat-ment;

o Water supply development of rural areas has so farnot been addressed by national programmes;

o Local authorities and enterprises do not have re-sources in near future to improve the situation;

o Water supply of several farms is not in compliancewith water quality requirements, which in additionto health risk also decreases the competitivepotential of the production.

The database of drinking water needs further de-velopment.

2 HUMAN IMPACT ON SUR-FACE- AND GROUNDWATER

Human activities impact on surface- and groundwater isvery important. 83% of phosphorus and 79% ofnitrogen originates from human activities of the totaldischarge of biogenes from Pärnu River basin.

Data about the pollution sources at the river basin arereceived from environmental departments of thecounties. Initial data, which are basis for the calcu-

- 19 -


aluseks olevad algandmed on toodud tabelis 10 jaüldjuhul väljendavad 1997. aasta olukorda.

Järgnevalt on vaadeldud Pärnu jõe valgala punkt-reostusallikatest ja hajureostusest tulenevat reostus-koormust.

2.1 Reovesi Pärnu jõe valgalal on 134 asulat ja linna, kus elab 151480 inimest. Linnades elab 61% elanike koguarvust. Kanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 70% ela-nikkonnast. Kanalisatsioon puudub täielikult 30 väik-semas asulas.

Jõe valgala asulate, tööstus- ja põllumajandusettevõ-tete heitvee puhastamiseks on rajatud 188 reoveepu-hastit. Rohkem kui 65 % puhastitest on üle 15 aastavanad. Töötavaid puhasteid on valgalal 147.

Enamus puhastitest vajab rekonstrueerimist või üm-bervahetamist, kuna nõukogude ajal ehitatud reovee-puhastid on ebaökonoomsed ja nende ekspluatatsioonja hooldamine käib seadmete omanikele üle jõu. Ka-nalisatsioonitorustikud on amortiseerunud [12].

Suuremateks reostajateks valgalal fosfori osas onpraegu Viljandi linna Männimäe ja Tüma puhastus-seadmed, millede kaudu suunatakse loodusesse 5,3(1997), 3,8 (1998) tonni fosforit aastas. 1997. aastaandmetel järgnevad Paide 1,5 tP/a, Vändra 1,2 tP/a,Türi 0,7 tP/a ja Järva-Jaani 0,6 tP/a.

Valgalal asuvate toimivate puhastite reostuskoormu-sed (1997.aasta maakondade andmetel) BHT7 osason 184,3 t/a; heljumi osas 217,0 t/a ja üldlämmastiku osas 82,5 t/a.

Pärnu linna heitvesi suunatakse puhastist süvalasugamerre. Pärnu linnas juhitakse reoveepuhastisse orien-teeruvalt 85% reo- ja sademeveest.

Puhastamata reo- ja sademevesi juhitakse Pärnu jõkkeSiimu silla juures, Tähe tänava kollektori (1999. aastasügiseste AS Maves mõõtmiste järgi 0,16 tP/a, 1tN/a), Rääma oja (0,7 tP/a, 3,8 tN/a) ja Lennuki tä-nava kollektori (0,04 tP/a, 0,25 tN/a) piirkonnas.

Viimastel aastate investeeringute tulemusel oluliseltparanenud Türi ja Paide puhastusseadmete efektiiv-sus.

lations are given in Table 10 and generally describe thesituation of 1997.

Subsequently is discussed the pollution load of pointand non-point pollution sources at Pärnu River basinterritory.

2.1 Wastewater 134 towns and settlements with total population 151480 inhabitants are located at Pärnu River basin ter-ritory. 61% of the total population is living in towns.About 70% of the population is connected to thesewerage. There are 30 smaller settlements withoutsewerage at all. The sewage of settlements, alsoindustrial and agricultural enterprises wastewater at theriver basin is treated with 188 treatment facilities. Over65% of the treatment facilities are older than 15 years.147 of the treatment facilities at the river basin areworking. Most of the treatment facilities needreconstruction or replacement, since the wastewatertreatment facilities, built during the soviet time, areuneconomical, exploitation and maintenance isexpensive for the owners. Sewer ducts are in badcondition or broken [12].

At the present time the bigger polluters at the riverbasin by the phosphorus are Männimäe and Tümawastewater treatment plants (WWTP) of ViljandiTown, which discharge into nature 5,3 (1997) – 3,8(1998) tonnes of phosphorus per year (tP/y). Accordingto the data of 1997 the following are Paide 1,5 tP/y,Vändra 1,2 tP/y, Türi 0,7 tP/y and Järva-Jaani 0,6 tP/y.

The pollution load of the WWTPs, working at the riverbasin (according to the counties data of 1997) wasfollowing: BOD7 184,3 tonnes/year; suspended solids217,0 tonnes/year and Ntot 82,5 tonnes/year.

Wastewater of Pärnu Town is discharged from theWWTP via the deep-sea outlet into the Gulf of Pärnu.About 85% of wastewater and stormwater of PärnuTown is conducted to the WWTP. Non-treatedwastewater and stormwater is discharged into PärnuRiver at Siimu bridge, Rääma Brook (according toMaves Ltd., the results of the measurements in autumn1999 were 0,7 tP/y and 3,8 tN/y), Tähe (autumn 19990,16 tP/y and 1 tN/y) and Lennuki (autumn 1999 0,04tP/y and 0,25 tN/y) collectors area.

Efficiency of Türi and Paide wastewater treatmentfacilities is significantly improved as a result of theinvestments, made during the last years.

- 20 -


Joonis 7 Joonis Pärnu jõe valgalal asuvate puhastite fosforikoormused

Figure 7 Phosphorus load of wastewater treatment facilities at Pärnu River Basin

- 21 -


2.2 Arvutuslik reostuskoormusTabelis 3 on toodud biogeenide arvutuslikud reostus-koormused. Arvutusteks on kasutatud Rootsi partne-rite (Wennerblom, Kvarnäs) koostatud mudelit, midaon mõnevõrra kohandatud vastavaks Eesti oludele.Mudelis lähtutakse suurtest puhastitest (Viljandi, Türi, Paide) tulenevast faktilisest reostuskoormusest jakogu kanaliseeritud elanike arvust.

Ühe kanaliseeritud elaniku kohta tekib 12 g lämmas-tikku ja 2,1 g fosforit päevas. Puhastite efektiivsusekson lämmastiku osas 20% ja fosfori osas 15%. Nii onsaadud kõikidest puhastusseadmetest tulenevaksreostuskoormuseks lämmastiku osas 214,1 t/a ja fos-fori osas 45,3 t/a.

Arvutuslik Pärnu jõe valgala reostuskoormus(1997) on seega lämmastiku osas 3500 t/a ja fosforiosas 170 t/a.

Puhastusseadmetest jõkke juhitavad reostuskoormu-sed olid 1997 aasta riikliku aruandluse alusel 77 tonniN/a ja 17 tonni P/a.

Riikliku jõgede seire andmetel kõigub fosforikoormusOore lävendis 50-120 t/a (1993-1997). Samas

Tabel 3 Lämmastiku ja fosfori ärakanne vooluveekogudesse Pärnu jõe valgalalt

Üldlämmastik Nitrogen (total)

Üldfosfor Phosphorus (total)

t/a t/y % kg/a kg/y % Haritavalt maalt From arable land 2 209,9 63 67 047 39 Metsamaalt (fooniline) From forests (as background) 374,9 11 10 492 6 Metsamajandusest (lageraide ja kuivendatud pind aastas) From forestry (clean cutting and drainage area annually) 30,1 1 210 0

Märgaladelt From wetlands 258,6 7 10 467 6 Muudelt maadelt From other lands 69,6 2 2 567 1 Turbatööstusest From peat production 13,0 0 486 0 Puhastusseadmetest (koos sadeveega) From WWTPs (with stormwater) 214,1 6 45 284 26

Kanaliseerimata elanikelt From population without sewer system 106,4 3 13 765 8

Sõnnikuhoidlatest, lüpsifarmidest From manure storages, dairy farms 113,4 3 19 959 12

Kalakasvatusest From fish breeding 1,6 0 130 0 Prügilatest From landfills 91,3 3 1 152 1

KOKKU TOTAL 3 483 100 171 559 100 Fooniline reostus Background pollution 729 21 29 012 17 Hajureostusest Diffuse pollution 3 063 88 105 025 61 Punktreostusallikatest Point pollution sources 420 12 66 534 39

Table 3 Discharge of nitrogen and phosphorus into watercourses from Pärnu River basin

2.2 Calculated pollution loads Calculated pollution loads of biogenes are given in theTable 3. Calculations are performed with the model,elaborated by the Swedish partners (Wennerblom,Kvarnäs), adjusted to the conditions of Estonia. Themodel is based on the pollution load of large WWTPs(Viljandi, Türi, Paide) and number of population,connected to the sewer system.

12 g of nitrogen and 2,1 g of phosphorus is produceddaily per one person, connected to the sewer system.Effectiveness of treatment facilities is 20% in the partof nitrogen and 15% in the part of phosphorus. Thus,the derived total pollution load of all treatment devicesis 214,1 tonnes nitrogen per year and 45,3 tonnesphosphorus per year.

Thus, the calculated pollution load of Pärnu Riverbasin (1997) is 3 500 tonnes per year of nitrogen and170 tonnes per year of phosphorus.

Pollution loads, discharged from the treatment devicesinto the river were according the state reporting of 199717 tP/y and 77 tN/y. According to the state monitoringresults the phosphorus load varies at Oore HS 50 – 120tonnes/year (1993-1997). Nitrogen load at the same

- 22 -


Reostuskoormus üldlämmastiku osasPollution load total nitrogen

Punkt-reostus-allikatest

Point pollution

12%

FoonilineBack-

ground21%

Hajureos-tusestDiffuse

pollution67%

Joonis 8 Reostuskoormuse üldine jagunemine

Figure 8 General division of pollution load

lävendis on lämmastikukoormus 1300-3100 t/a. Eestikoormus tervikuna Helcomi 1995. aasta andmetel oli47000 t/a üldlämmastikku ja 1300 t/a üldfosforit [16].

Kogu valgalalt vette jõudev taimetoitainete koormusei jõua Pärnu jõe suudmesse. Osa toitaineid jääb mu-dasse ja luhtadele, osa lämmastikku lendub. Fosforiosas võib kinnipeetava aine hulk olla kuni 50%, läm-mastiku osas on see kuni 20%.

Merre kantava toitaine kogus võib eri aastail variee-ruda üle 2 korra.

3 KAITSTAVAD PIIRKONNAD

3.1 Kaitsealad Pärnu jõe valgalal on 54 linnu-, looma-, taime- või maastikukaitseala. Suurim neist on Soomaa Rahvus-park, mille pindala on 29 947 ha.

Kaitstavad loodusobjektid on kirjeldatud varasematesandmebaasides ja uuringute aruannetes. Kaitsealusteobjektide paiknemine on toodud joonisel 9. Käesoleva töö raames neid eraldi ei käsitleta. Edaspidi on vajalikerinevate kaitsealade ühitamise võimaluste selgita-mine.

3.1.1 Veekaitsealad Valgala põhjaosa hõlmab Pandivere Riiklik Veekait-seala [7], millel käesoleval ajal korrektne õiguslikbaas puudub.

Ettepanekud veekaitseala kehtestamiseks veeseadusekaudu on tehtud. Valgala Järvamaa osas on 5veesäilitusala: Roosna-Alliku allikad (foto nr. 5),

measuring section varies 1300–3100 tonnes year. Totalpollution load of Estonia was according to HELCOMdata of 1995 47 000 tonnes of total nitrogen per yearand 1 300 tonnes of total phosphorus per year [16].Total amount of vegetation nutrients, discharged intowater at the river basin does not reach Pärnu Rivermouth. The nutrients accumulate in the river mud and atthe flood zones, part of the nitrogen volatilises. Theretention of nutrients in watercourses can be up to 50%of phosphorus load and up to 20% of nitrogen load.Nutrient load, discharged into the sea can vary over 2times in different years.

3 PROTECTED AREAS

3.1 Protection objects 54 bird sanctuaries, animal-, plant- or landscape re-serves are located at Pärnu River basin. Biggest isSoomaa National Park with 29 947 hectares area.

Protected nature objects and areas are described in theearlier databases and investigation reports. The locationon protection objects is showed on Fig. 9. Protectedareas are not separately discussed here. In the future itis necessary to study the possibilities of uniting natureand water protection areas.

3.1.1 Water protection areas Northern part of the river basin is located in PandivereState Water Protection Area [7], which does not havecorrect legislative basis at the present time. Proposalsfor implementation of water protection area are made inthe Water Act amendments. Five water preservationareas are located at Järva County part of the river basin:Roosna-Alliku springs (Photo 5), Esna Park springs,

Reostuskoormus üldfosfori osasPollution load total phosporus

Hajureos-tusestDiffuse

pollution67%

FoonilineBack-

ground21%

Punkt-reostus-allikatest

Point pollution

12%

- 23 -


Joonis 9 Kaitsealad Pärnu jõe valgalal(allikas: REGIO KaGIS)

Figure 9 Protection areas at Pärnu River Basin (source: REGIO KaGIS)

- 24 -


Foto 5 Roosna-Alliku allikas – Pärnu jõe algus (Roosna-Alliku Spring – Pärnu River source)

Esna pargi allikad, Prandi allikad, Tudre karstijärved ja Jalgsema karstijärved.

Viljandimaal tehtud veekaitsealade kehtestamise ette-panekud on järgmised:

o Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa – Võrtsjärve ja Pärnu jõe veelahe ürgorgudega liigestatudLoodi-Paistu-Kärstna-Karksi ooside-orgude piir-konnas.

o Maakonna põhjaosa Navesti jõe valgalal –Võhma-Koksvere-Pilistvere piirkonnas. Veesäi-litusala paikneks 3 km raadiuses ümber Koks-vere asula.

o Pärnu maakonna piiri ääres paiknevad suuredrabamassiivid – Valgeraba, Kuresoo, Öördi,Kikepera rabad, mis kattuvad osaliselt Soomaamaastikukaitsealaga.

Prandi springs, Tudre karst lakes and Jalgsema karstlakes.

Following proposals of water preservation areas es-tablishment at Viljandi County are made:

o Central and southern part of Sakala Upland –Võrtsjärve Lake and Pärnu River basin divide atLoodi-Paistu-Kärstna-Karksi eskers and valleysarea, jointed with ancient buried valleys.

o Northern part of the county at Navesti River basin– Võhma-Koksvere-Pilistvere area. Waterpreservation area would be located at the sur-rounding of Koksvere settlement in 3 kilometresradius.

o Large high moor massive at the border of PärnuCounty – Valgeraba, Kuresoo, Öördi, Kikeperahigh moors, partly coinciding with Soomaa Na-tional Park.

- 25 -


3.2 Keskkonnakaitsealased piirangudTundlikud suublad

Keskkonnaministri määrusega nr. 65 16. novembrist1998. aastal kinnitati pinnaveekogude või nendeosade nimekiri, mis on heitveesuublatena reostus-tundlikud. Suublate tundlikkuse alusel määrataksenõuded puhastitele. Tundlike suublate nimekiri vajabpraeguseks läbivaatamist ning ühtlustamist maakon-dade vahel.

Veekaitsevööndid kalda kaitse alal

RANNA JA KALDA KAITSE SEADUSEGA onkehtestatud veekogudele kaitsevööndid ja määratletud nende ulatus.

Põhjavee kaitstusest tulenevad piirangud

Põhjavee kaitstusest tulenevalt on piirangud või suu-rem saastetasu heitvee ärajuhtimisel pinnasesse (SAASTETASU SEADUS, Vabariigi Valitsuse mää-rus VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHITAVAHEITVEE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED). Eel-viidatud õigusaktides on toodud põhjaveereostuskaitstuse kategooriad.

Pandivere Riikliku Veekaitseala osas on tehtud põh-javee kaitstuse detailne rajoneerimine ja selle piiridkantud maakatastri alusel digitaalkaardile. Ülejäänudvalgalal katastri kaardiga ühtiv põhjavee kaitstuse kaart puudub. Selline kaart peab olema kitsendustealuseks. Kitsenduste kehtestamine eeltoodud õigusak-tides kehtestatud orienteeruvate kategooriate alusel onsubjektiivne ja aeganõudev.

Sanitaarkaitsealad

Vastavalt VEESEADUSELE peavad veehaardedolema ümbritsetud sanitaarkaitsealadega. Sanitaar-kaitseala suurus sõltub kasutatava veekihi kaitstusestja tarbitava vee hulgast, ulatudes 10 meetrist kuni 50(200) meetrini veevõtukohast.

Valgalal asuvatel suurematel veehaaretel on enamastinõutavad sanitaarkaitsealad olemas, kuid esineb vara-sematel aegadel rajatud puurkaeve, kus sanitaarkait-sealad puuduvad või on nõutavast väiksema ulatusega(näiteks Türi linnas).

Maapinnalähedase veekihi kasutamisel tuleb vee-kaitse piirangud kehtestada suuremal alal. Nii tuleb

3.2 Environmental restrictions Sensitive recipients

Decree of the Minister of Environment (No. 65 No-vember 16, 1998) approved the list of surface waterbodies or parts of those, sensitive as wastewater re-cipients. According to the sensitivity of recipients therequirements for wastewater treatment devices aredetermined. The list of sensitive recipients needs to berevised and unified between the counties.

Water protection zones at coast protection areas

COAST AND BANK PROTECTION LAW establishes theprotection zones of water bodies and determines theextent of those.

Restrictions based on the groundwater vulnerabilityBased on the groundwater vulnerability are establishedrestrictions or higher pollution taxes for discharging ofwastewater into the soil (POLLUTION TAX LAW, Decreeof the Government of Estonia REQUIREMENTS APPLIED

FOR WASTEWATER, DISCHARGED INTO SURFACE

WATER BODY OR SOIL). The above-mentionedlegislative acts establish also the categories ofgroundwater vulnerability.

Detailed division into districts according to thegroundwater vulnerability has been done at the territoryof Pandivere State Water Protection Area and theborders are included on the digital map of land cadastre.For the rest of the river basin territory there is no mapof groundwater vulnerability, coinciding with the landcadastre map. In the future this map must be the basisof restrictions.

Sanitary protection zones

According to WATER ACT the water intakes must besurrounded with sanitary protection zones. Extent ofsanitary protection zone depends from the vulnerabilityof the used aquifer and amount of the used water,reaching from 10 m to 50 m (200 m) from the waterabstraction place.

Bigger water intakes at the river basin mostly havesanitary protection zones according to the appliedrequirements. Some water supply wells do not haveprotection zones or those are smaller than required.

Water protection restrictions must be applied at biggerarea, if the near ground aquifer is used. According to

- 26 -


Paide linna uue veehaarde jaoks keskkonnaministrimäärusega kehtestada veehaaret ümbritseva ala kaitse kord.

3.3 Nitraaditundlikud alad Nitraaditundlikeks aladeks on piirkonnad, kus nitraa-disisaldus põhjavees on üle joogivees lubatu või võibselle piiri tulevikus ületada. Nitraaditundlikud onvalgala kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega lub-jakivi alad, kus sotsialismiperioodi lõpul nitraatioonisisaldus põhjavees ületas piirkonniti 45 mg/l.

Nitraadidirektiiv nõuab tundlikel aladel põhjavee kaitse meetmete rakendamist, mis tagaksid nitraat-iooni sisalduse põhjavees joogiveeks lubatu piires.Siin tekib otsene vastuolu põllumajandustootja huvi-dega, kes niigi raskes majandusolukorras ei sooviarvestada piirangutega põhjavee kaitseks, kuigi reaal-selt ei osutuks piirangute täitmine ületamatuks.

Varem oli probleeme intensiivse tootmisega majan-dites, eriti kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveegapiirkondades [8]. Praeguseks on olukord paranenud janitraadisisaldus on põhjavees langenud. Piirkonniti hakkab see uuesti tõusma.

Probleem ilmneb, kui mõne aja jooksul kasutataksekaitsmata põhjaveega alal mineraalset lämmastik-väetist üle 80…100 kg/ha.

Käesoleval ajal on kavas rakendada varasemast tea-daoleva metoodika alusel piirangud Pandivere Riik-liku Veekaitseala piires. Esimeses piiranguvööndis(kaitsmata põhjaveega alad ja karstialad) ei tohi väe-tisteks kasutatava mineraallämmastiku hulk ületada80 kg hektari kohta aastas ja teises piiranguvööndis(nõrgalt kaitstud alad) vastavalt 100 kg hektari kohta aastas.

Esimeses piiranguvööndis on keelatud pidada loomiüle 1 loomühiku haritava maa hektari kohta. Polesoovitatav intensiivse põllumajanduse koondumine kaitsmata põhjaveega aladele.

Valgala teistes piirkondades tuleb alles piirangutevajadus välja selgitada. Eriti terav on konkreetsete piirangute kehtestamise vajadus EKSEKO sigala lä-galaotuspiirkonna jaoks [14; 17].

Piirangute sisuliseks rakendamiseks peab olema val-mis ka võimaliku õlikultuuride või tehniliste kultuu-ride kasvatamise tõusu korral.

this principle the protection measures are to be appliedfor the surrounding area of new water intake of PaideTown.

3.3 Nitrate sensitive areas Nitrate sensitive areas are regions, where the content ofnitrate in groundwater exceeds permitted limit contentin drinking water or may exceed this limit in the future.Nitrate sensitive areas are unprotected or poorly pro-tected limestone areas. At some regions nitrate contentin groundwater exceeded 45 mg/l at the end of soviettime. Nitrate directive requires implementation ofgroundwater protection measures at such areas, se-curing the nitrate content in groundwater within thepermitted limits. This requirement is in direct contra-diction with the interests of agricultural producers, notinterested to consider the protection measures ofgroundwater due to difficult economical conditions.However, the fulfilment of the restrictions is not impos-sible in reality.

In the earlier times there were problems with intensiveproduction of the agricultural enterprises, particularly atunprotected and poorly protected groundwater regions[8]. At the present time the situation has improved andnitrate content in groundwater has decreased, but atsome regions it is increasing again. The problems arise,if during certain time period more than 80 – 100 kg/haof mineral nitrogen fertiliser would be used at unpro-tected groundwater regions.

At the present time it is planned to implement therestrictions within Pandivere State Water ProtectionArea according to the earlier applied methodology. Inthe first restriction zone (unprotected groundwater areasand karst-submitted areas) the amount of mineral nitro-gen fertilisers may not exceed 80 kg per hectare annu-ally. In second restriction zone (poorly protectedgroundwater areas) correspondingly 100 kg per hectareannually.

In first restriction zone it is forbidden to raise morecattle than 1 cattle unit per one hectare of arable land.Today the average cattle number is low, but theconcentration of intensive agriculture to limited unpro-tected groundwater areas is not recommendable.At theother parts of the river basin the need for restrictionsmust still be studied. The need for implementation ofconcrete restrictions is particularly acute at the spread-ing area of EKSEKO pig farm liquid manure [14, 17].Readiness of essential restriction implementation is alsonecessary in case of possible rapid increasing in grow-ing of oil cultures and technical cultures.

- 27 -


4 JÄRELEVALVE JA KESKKONNASEIRE

Veekasutuskavaga püstitatud eesmärkide täitmisekontroll senise järelevalve ja seire materjalide aluselon raske. Arendamist vajab joogivee kvaliteedi and-mete kogumine, süstematiseerimine ja andmetöötlus.Lähiajal on hädavajalik Keskkonnaministeeriumi jaSotsiaalministeeriumi andmebaaside sidumine. And-mete omavahelise sidumise võimaldamiseks tulebveeproovid siduda puurkaevude katastri numbriga.Veetorustikust võetud proovid aga aadressi ja katast-rikaardi koordinaatidega.

Pinnavee seire on seni orienteeritud peamiselt merreminevate toitainete emissioonide ja fooniandmete saamiseks. Neid materjale on valgalal rakendatavatemeetmete tõhususe kontrolliks raske kasutada kunaseirepunktid on olulistest reostajatest liiga kaugel.

Heitvee seire on ka saastetasu arvutamise aluseks.Seetõttu on loomulik ettevõtete soov näidata reostus-koormust tegelikust väiksemana, mistõttu reostus-koormused eri objektide kaupa pole sama usaldus-väärsusega.

Praegu toimiv seire tuleb viia vastavusse KESKKONNASEIRE SEADUSES sätestatud põhi-mõtetega. Vajalik on otstarbeka järelevalve ja seiresüsteemi rakendamine lähtudes valgala inimeste huvi-dest.

4.1 Ettevõtja keskkonnaseire Kasutatava vee kvaliteeti oma mõjupiirkonnas peabjälgima eelkõige veekasutaja ja -reostaja. Andmedarvestusliku reostuskoormuse (selle kaudu arvesta-takse saastetasu) osas laekuvad maakonna keskkon-naosakonda iga kvartal.

Käesoleval ajal teevad põhjalikumat omaseiret suu-remate linnade vee-ettevõtted. Seiret tehakse tehno-loogilistest eesmärkidest lähtudes ja veeloaga määra-tud ulatuses. Väiksemad veekasutajad kontrollivadveekvaliteeti enamasti korra aastas, kui selline nõueon veeloaga püstitatud. Andmed veehaarete vee kva-liteedi kohta laekuvad maakondade keskkonnaosa-kondadesse üks kord aastas paberil.

Kõiki EESTI JOOGIVEE STANDARDIS kehtestatudkomponente seni veel iga veehaarde jaoks määratud eiole. Need määrangud võib teha pikema ajaperioodijärel, kuid igal juhul peavad täielikud analüüsid olematehtud enne veehaarde renoveerimise kavandamist.

4 SUPERVISION AND MONITORING

Control of achieving the objectives, set in the river ba-sin management plan is complicated on the basis ofexisting supervision and monitoring materials. Drinkingwater quality data handling has to be developed. Con-necting of the databases of the Ministry of Environmentand Ministry of Social Affairs in the nearest future isinevitable. In order to enable the mutual connection ofdata the water samples must be supplied with drill wellscadastre number and samples retrieved from pipelineare to be supplied with address and cadastre map co-ordinates.

Surface water monitoring has been so far oriented onacquiring background data and data about emissions tothe sea. Using of these materials for control of the ef-fectiveness of measures, applied at the river basin, isdifficult, since the monitoring points are too far awayfrom important pollution sources. Wastewater moni-toring is a basis of pollution tax calculation. Thereforeit is understandable that the enterprises wish to showlower pollution load, than it really is. Thus the re-liability of pollution load data of different objects is notthe same.

The existing monitoring must be harmonised with theprinciples of ENVIRONMENTAL MONITORINGACT. Feasible supervision and monitoring system is tobe implemented according to the interests of the popu-lation of the river basin.

4.1 Enterprise environmental monitoring (so-called self monitoring)

Water user and –polluter has primarily to keep track ofthe consumed water quality changes in it’s impact area.Calculated pollution load data (basis of pollution taxcalculation) are quarterly presented to the county envi-ronmental department.

At the present time more thorough monitoring is carriedout by the water enterprises of bigger towns. Moni-toring is carried out according to the technological pur-poses and in the scope, determined by the water permit.Smaller water users control the water quality mostlyonce a year, if such requirement is included in the waterpermit. Water quality data of water intakes is presentedto the county environmental department once a year onpaper carrier.

All components, required in ESTONIAN DRINKINGWATER STANDARD are still not detected for every

- 28 -


Ettevõtete omaseire nõuded tuleb kehtestada kesk-konnalubade kaudu. Kohustusliku töö mahud (mõõt-miste ja proovide koosseis ja arv) tuleb veelubadegadiferentseerida vastavalt ettevõtte reaalsele mõjule looduskeskkonnale.

Ettevõtte tehnoloogilisest vajadusest tulenevad seiretööd teeb ettevõte oma äranägemise järgi, kuidsoovitatav on see metoodika edaspidi ühtlustada.

Veelubadega tuleb ühtlustada puhastisse sisenevareovee ja suublasse juhitava heitvee seire metoodika. Suurematel puhastitel tuleb tagada siseneva ja ära-juhitava vee koguse pidev mõõtmine ja veeproovide sidumine vooluhulgaga reostuskoormuste arvutami-sel.

Lisaks kasutatava vee ja heitvee seirele tuleb pinnavee osas suurematele reostajatele kehtestada vaatluste nõue ka mõjutatava piirkonna osas. Pinnavee osasvõiks esmalt rakendatav ettevõtte (valla) seire ollanäitlikult järgmine (vaata joonis 10):

o Viljandi linn allpool heitvee väljalasku- Raudna jõe seire;

o EKSEKO – Raudna ja Tännassilma jõe ülem-jooks, seire kavandamisel on soovitatav võtta osavaatluspunkte samad kui uurimises aastatest1975-1987 [14];

o Paide ja Türi linn Pärnu jõest ülalpool ja allpoolheitvee sisselaske;

o Vändra jõgi ülalpool ja allpool Vändra linnaheitveesisselasku;

o Halliste jõe ülemjooksu seireks võiks ühineda Abja ja Karksi piirkonna asulad.

Kulutuste optimeerimiseks võib kaaluda määratavate komponentide piiramist ainult indikaatornäitajatega.

Veeettevõtte omaseire põhjavee osas peab kajastamakasutatava toorvee, torustikku suunatava vee ja tarbi-jani jõudva vee kvaliteeti. Veehaare peab olema va-rustatud kaevudest pumbatava vee ja veetasememõõtmise seadmetega. Uued ja rekonstrueeritavadpuurkaevud tuleb varustada veemõõtmistorudega.Suurematel veehaaretel (eelkõige Paide, Viljandi,Pärnu tuleb jälgida veetaset ja vee kvaliteeti ka vee-

water intake. These can be detected during the longertime period, but full analyses must be carried out beforedesigning of watershed renovation. Requirements ofenvironmental monitoring of the enterprise can be es-tablished and corrected with the environmental permits.Volumes of obligatory work (structure and number ofmeasurements and samples) must be differentiated withthe water permits according to the environmental im-pact of the enterprise. Monitoring for the technologicalneeds of the enterprise is decided by the enterprise it-self, but it is recommended to unify this methodology inthe future.

Monitoring methodology of wastewater, entering theWWTP and discharged to the recipient must be unifiedwith the water permits. Continuous measuring of inletand outlet water of the WWTPs and also connection ofwater samples with the flow rate in the pollution loadcalculation must be ensured.

Additionally to the used water and wastewater moni-toring the requirements of surface water monitoring inthe impact area must be applied for bigger polluters.Example of primarily applied enterprise (township)monitoring of surface water can be as follows (look Fig.10):

o Monitoring of Raudna River downstream from thewastewater outlet of Viljandi Town;

o EKSEKO – upper course of Raudna and Tännas-silma Rivers, while planning the monitoring it isrecommended to include some of the same moni-toring points as it was during the investigations1975-1987 [14];

o Paide and Türi Town on Pärnu River upstream anddownstream from the wastewater outlet (may beunited);

o Vändra River upstream and downstream fromwastewater outlet of Vändra Town;

o Settlements of Abja and Karksi area can join forthe monitoring of the upper course of HallisteRiver.

Groundwater monitoring of the water enterprise has toreflect the quality of abstracted raw water, water di-rected into the network and water at the consumer.Water intakes are to be supplied with equipment,measuring water abstraction from the wells and watertable elevation in the wells. New and reconstructedwells should be supplied with water measuring pipes.At bigger water intakes (Paide, Viljandi, Pärnu) watertable elevation and water quality should be monitoredalso in the wells, surrounding the water intake.

- 29 -


haaret ümbritsevates vaatluskaevudes). Samuti tulebkehtestada potentsiaalselt ohtlike ettevõtete keskkon-naseire. Sellistel ettevõtetel on soovitatav enne seire-programmi koostamist teha keskkonnaaudit. Suure-matel ettevõtetel tuleb rakendada keskkonnajuhtimisesüsteem.

4.2 Kohaliku omavalitsuse järelevalve ja keskkonnaseire

Kohalikul omavalitsusel peab kujunema korrastatudandmebaas tema territooriumil olevatest kaevudest javee kvaliteedist. Omavalitsus peab koostöös maa-konna keskkonnateenistusega suunama veetarbijateseireprogrammi selliselt, et kujuneks oma territoo-riumi põhjavee seisundi süsteemne ülevaade.

Ilmselt tuleb paljudel omavalitsustel tellida täienda-vaid uuringuid konkreetsete veehaarete probleemideselgitamiseks ja optimaalsete veeallikate leidmiseks.Alles pärast nende tööde tegemist võib kaaluda koha-liku omavalitsuse seire rakendamist. Kohaliku oma-valitsuse seire võib olla vajalik omavalitsuse territoo-riumil tegutsevate ettevõtete mõju ja eri huvirühmade vaheliste vastuolude lahendamiseks.

Näiteks kui kohalik omavalitsus peab lahendamakarjääri mõju korvamist veetarbijatele, on seeülesanne palju lihtsam korduvate veetasemete mõõtmistulemuste alusel.

Kohalik omavalitsus võib oma peale võtta ka näiteks eeltoodud jõgede seire korraldamise, kuna siin onvastandlikud huvid veehinna alandamise ja jõeveekvaliteedi vahel.

Samuti võivad sõltumatud andmed osutuda vajalikuksveetootja ja veetarbija vaheliste vaidluste lahendami-sel veekvaliteedi osas. Kujunev andmebaas on oma-valitsusele vajalik oma piirkonna veemajanduse pika-ajaliseks planeerimiseks.

4.3 Riiklik järelevalve ja keskkonnaseire

Keskkonnateenistuse järelevalve. Järelevalve peabolema suunatud keskkonnareostuse ennetamisele. See peab hõlmama keskkonnaohtlike objektide regulaarset kontrolli. Soodustada tuleb regulaarsete keskkonna-auditite tegemist ja keskkonnajuhtimise süsteemi ra-kendumist probleemsetes ettevõtetes. Aja jooksulpeab hea keskkonnapraktika rakendamine kujunema ettevõtete majandustegevuse osaks – nii et järelevalveasendub konsulteerimise ja koostööga.

Environmental monitoring of potentially hazardousenterprises is to be implemented. Environmental auditof such enterprises is recommended to be carried outprior to the elaboration of monitoring programme. Im-plementation of the environmental management systemat bigger enterprises is strongly suggested.

4.2 Local authority supervision and environmental monitoring Local authority must form the structured database ofwells and water quality, located at it’s territory. Localauthority in co-operation with the county environmentalauthority should direct the monitoring programme ofwater users so, that systematic overview of the ground-water condition at it’s territory will be formed

Several local authorities obviously have to order com-plementary investigations to study the problems of wa-ter intakes and find optimal water sources.

Only after the execution of these works the implemen-tation of local authority monitoring can be considered.Local authority monitoring can be necessary for deter-mining of the impact of enterprises, located at the localauthority territory and justified solution of contradic-tions between different interest groups. For instance, ifthe local authority has to solve the compensation of thequarry impact to the water users, it will be much easieron the basis of water table measuring data series.

Local authority may also take the responsibility of or-ganising the monitoring of rivers, mentioned above,since here meet opposite interests of water price de-creasing and river water quality.

Independent data may also be necessary to solve theconflicts of water producer and consumer, concerningthe water quality. Forming of the database is necessaryfor long-term planning of water management at the ter-ritory of local authority.

4.3 State supervision and environmental monitoring Environmental authority supervision. Supervision isprimarily to be targeted at the prevention of environ-mental pollution, also covering regular control ofhazardous objects. Regular environmental audits andimplementation of environmental management systemat problem enterprises should be promoted. Implemen-tation of good environmental practice has to become apart of the economical activities of enterprises, so thatconsulting and co-operation will substitute supervision.

- 30 -


Riikliku taseme järelevalve ja seire annab ülevaatekeskkonna seisundist ja selle muutustest riigi tasandil.Riikliku järelevalve süsteem peab toetama otstarbe-kate andmebaaside ja juhtimissüsteemide väljakuju-nemist. Andmebaase korrastati maakonna tasandil kakäesoleva töö käigus, kuid selles osas on veel paljuteha. Praeguseks väljakujunenud arusaamade järgi peavad maakonna andmebaasid siduma omavahelettevõtete ja omavalitsuste ja riigi andmebaase.

Riikliku järelevalve käigus tehtavad kontrollmõõtmi-sed tuleb laiendada heitvee järelevalvelt ka põhjaveeja pinnavee järelevalvele.

Pinnavee seire

Hüdroloogia ja meteoroloogia. Valgalal on 2 suure-mat meteoroloogia jaama (Pärnu ja Türi). Jõgede ära-voolu mõõdetakse valgalal 11 lävendis (joonis 10).

Keemiline seire. Pinnavee osas annab seirevõrk üle-vaate pinnavee kvaliteedi üldiste tendentside osas.Pärnu jõe valgalal asuvad riiklikud pinnaveeseire-punktid on toodud joonisel 10. Kokku on Pärnu jõevalgalal 8 riikliku pinnaveeseire punkti.

Tuleb kaaluda osade riiklike seirepunktide viimistlisajõgede suudmealadelt keskjooksule, reostajatele lähemale. Seire andmete usaldusväärsuse tõstmisekson vajalik ühe automaatseirejaama paigaldamine Pär-nu jõe alamjooksule.

Regionaalne (maakonna tasandi) seire

Regionaalset seiret tegid 1997. aasta lõpuni maakon-dade keskkonnaosakondade spetsialistid kogu valgalaulatuses Pärnumaal 10 punktis, Järvamaal 8 punktisja Viljandimaal 9 punktis. Alates 1998. aastast toimub regionaalne seire Pärnumaa rannikujõgedel.

Pärast uue seireprogrammi väljatöötamist peab regio-naalne seire jätkuma kogu Pärnu jõe valgalal. Seire koosseisu kavandatakse bioloogiline seire.

Põhjavee seire

Riiklik põhjavee seire maht väheneb aasta aastalt.Valgala piires olid 1997. ja 1998. aastal 4 riikliku põhjavee fooniseire punkti. Suurem tähelepanu olipööratud Pärnu veehaarde alale, mille põhjavee sei-sundi muutusi jälgiti 18 vaatluskaevus [13].

State supervision and environmental monitoring pro-vides the overview of environmental condition and it’schanges on the state level. State supervision systemshould support the development of expedient databasesand management systems. Databases on county levelwere systematised during this project, but a lot of workstill has to be done. Today the opinion is that countydatabases must be the link between enterprise, localauthority and state databases.

Control measurements of state supervision must be ex-panded to perform groundwater and surface water su-pervision besides the wastewater monitoring.

Surface water monitoring

Hydrology and meteorology. Two meteorological sta-tions – Pärnu and Türi - are located at the river basin.River runoff is measured at 11 hydrological stations atthe river basin (Fig. 10). Water quality monitoring. Surface water monitoringnetwork gives overview of general trends of surfacewater quality. State surface water monitoring points,located at Pärnu River basin, are showed on Fig. 10.Altogether 8 state surface water monitoring points arelocated at Pärnu River basin. Relocation of some state monitoring points from theriver mouth areas of the tributaries to the middle course,i.e. closer to the pollution sources should be considered.Installation of one automatic monitoring station at thelower course of Pärnu River is needed to increase thereliability of monitoring data.

Regional (county level) monitoring

Regional monitoring was carried out until the end of1997 by the specialists of county environmental de-partments on the entire territory of river basin: at 10points in Pärnu County, 8 points in Järva County and 9points in Viljandi County. Since 1998 regional moni-toring is carried out at coastal rivers of Pärnu County.After elaboration of new monitoring programmeregional monitoring should be continued at entire PärnuRiver basin territory, including biological monitoring.

Groundwater monitoring

The scope of the state groundwater monitoring is de-creasing year by year. Single state groundwater moni-toring points (4 background monitoring points) werelocated within the boundaries of river basin in 1997 and1998. More attention was paid to Pärnu water intake

- 31 -


Joonis 10 Seirepunktide asukohad Pärnu jõe valgalal

Figure 10 Monitoring points location at Pärnu River Basin

- 32 -


Foto 6 Settebassein Madissaare ojal( Sedimentation pond at Madissaare Brook)

Foto 7 Sindi pais ( Sindi dam)

- 33 -


Lähiajal kujundatakse põhjavee järelevalve ja seiresüsteem ringi. Suureneb ettevõtja seire osatähtsus. Olulisem osa sellest kasutatakse maakondlike andme-baaside kaudu riiklike ülevaadete koostamiseks.

Põhjavee programmiseire. Lisaks riikliku seirepunktidele on süsteemne riiklik põhjavee seire prog-ramm Pandivere Riiklikul Veekaitsealal. Vaatlusednäitavad viimastel aastatel põhjavees taas nitraadisi-salduse aeglast tõusu [10].

Pandivere Riikliku Veekaitseala vaatluste materjalekasutatakse põllumajandusliku hajureostuse mõjuhindamiseks põhjaveele. Seire programmi on aastaaastalt optimeeritud. Põhjavee seire programm tulebuuesti läbi vaadata Pandivere Riikliku Veekaitsealakaitsekorralduskava koostamise käigus.

4.4 Supluskohtade veekvaliteedi jälgimine

Supluskohtade veekvaliteeti jälgitakse avalikes uju-miskohtades. Seal teevad veekvaliteedi bakterioloogi-list seiret maakondade sanitaarteenistused. Vee reos-tatuse tõttu avalikke supluskohti viimastel aastatel suletud ei ole.

5 KESKKONNAEESMÄRGID

5.1 Üldised eesmärgid Veekeskkond avaldab inimesele mõju eelkõige joogi-vee kaudu. Seejärel on olulised veekogude kalama-janduslikud kasutamisvõimalused, aktiivse puhkusevõimalused (ujumine, sportlik kalapüük, veematkad)ja maastiku esteetiline väärtus. Nende eesmärkidegatuleb võimalikult hästi ühildada üldised looduskaitseeesmärgid (liigilise mitmekesisuse säilitamine, harul-daste loomaliikide elupaikade säilitamine, kultuur-maastike ja ehitiste säilitamine jm). Tuleb arvestadaPärnu jõe äravooluga väljakanduvate ainete mõju Pärnu lahele ja Läänemerele tervikuna.

Joogivesi peab olema ohutu:

o ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenorma-tiivselt toksilisi ühendeid;

o peab olema silmanähtavalt puhas ja hea mait-sega;

o peab olema tehnilistele normidele vastav.

area, where changes of groundwater condition weremonitored in 18 observation wells [13]. Groundwatersupervision and monitoring system will be rearrangedin the nearest future. Importance of enterprise moni-toring will increase; essential part of it will be used viathe county databases for the elaboration of state reports.

Additionally the groundwater quality monitoring isimplemented at Pandivere State Water Protection Area.Monitoring results show again slow increase of nitratecontent in the groundwater during the last years [10].Pandivere State Water Protection Area monitoring datais used for assessment of agricultural diffuse pollutionimpact on groundwater condition. Monitoringprogramme has been optimised year by year and mustbe revised during the elaboration of Pandivere StateWater Protection Area water management plan.

4.4 Water quality monitoring of the bathing places

Water quality is monitored at public bathing places,where health protection authority carries out bacte-riological monitoring. Public bathing places have notbeen closed due to water contamination during the lastyears.

5 ENVIRONMENTAL OBJECTIVES

5.1 General goals Aquatic environment impacts the human being pri-marily via the drinking water. Thereafter are importantthe possibilities of using water bodies for fish breeding,active recreation (swimming, sport-fishing, waterbornetravelling) and esthetical value of the landscape. Thesegoals should as well as possible coincide with generalgoals of nature protection (preservation of biologicaldiversity, preservation of rare animal species livingspaces, preservation of cultivated landscapes andbuildings etc.). Impact of substances, discharged viaPärnu River into the Gulf of Pärnu and Baltic Sea as awhole is to be considered.

Drinking water must be harmless:

o It can not contain pathogenic organisms or toxiccompounds, exceeding the normative;

o It must be visually clean and with good taste;

o It must correspond to technical norms.

- 34 -


Põhjavesi toorveena. Praktilistest kaalutlustest lähtu-des võib toorvee jagada 3 klassi:

o vastab joogivee nõuetele ilma töötlemata;

o vastab joogivee nõuetele pärast oksüdeerimist(raud, mangaan, väävelvesinik);

o vajab keerukat keemilist puhastamist.

Kalamajanduslikke ja aktiivse puhkuse vajadusi(ujumine, sportlik kalapüük, veematkad) peaks rahul-dama I ja II kvaliteediklassile vastav pinnavesi.

Pärnu jõe äravooluga väljakantavate toitainetemõju vähendamine Pärnu lahele ja Läänemereletervikuna. Seoses põllumajandustootmise vähenemi-sega on toitainete koormus järsult vähenenud. Läm-mastiku osas on edasist paranemist raske loota. Fos-fori koormuse vähendamise osas ühtivad Pärnu lahe jaLäänemere kaitse eesmärgid jõe ülem- ja keskjooksukaitse vajadustega.

Maastiku esteetilist väärtust (vaated, ligipääsetavus)ja muid loodusliku mitmekesisuse kaitse eesmärke (liigilise mitmekesisuse säilitamine, haruldaste loo-maliikide elupaikade säilitamine, kultuurmaastike jaehitiste säilitamine) käesolevas töös eraldi ei vaa-delda.

Haruldaste liikide (eelkõige kalad, veelinnud) jamärgalade integreeritud kaitse vajadused ja võimalu-sed tuleb lähiajal andmebaaside ühtlustamise

teel valgala veekasutusplaani sisse viia.

Keskkonnaeesmärgid on tänaseks suures osas mää-ratletud erineva taseme õigusaktidega, millede ees-märgiks on tagada tervislik keskkond. Toimub Eestiõigusaktide harmoniseerimine EL õigusaktidega.

5.2 Pinnavesi Heitvee puhastamise nõuete direktiiv (Waste Wa-ter Treatment Directive - 91/271/EEC). Selle direk-tiivi alusel on koostatud Vabariigi Valitsuse määrusVEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHITAVAHEITVEE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED.

Fosforikoormuse vähendamine

Nõuded, millele veekogusse juhitav heitvesi peab

Groundwater as raw water. According to practicalconsiderations raw water can be divided into 3 classes:

o Corresponds to drinking water requirements with-out treatment

o Corresponds to drinking water requirements afteroxidation (iron, manganese, hydrogen sulphide)

o Requires complicated chemical treatment.

Needs of fish breeding and active recreation (swim-ming, sport-fishing, waterborne travelling) should besatisfied by surface water, corresponding to I and IIquality class.

Decreasing of the impact of nutrients, discharged viaPärnu River into Gulf of Pärnu and Baltic Sea as awhole. Due to the decreasing of agricultural productionthe total load of nutrients has rapidly decreased andfurther improvements with nitrogen load are hardlyexpected. Concerning the decreasing of phosphorusload the goals of Gulf of Pärnu and Baltic Sea protec-tion coincide with the requirements of river basin upperand middle course protection.

Esthetical values of the landscape (views, accessi-bility) and other goals of natural diversity protection(preservation of biological diversity, preservation ofrare animal species living spaces, preservation of cul-tivated landscapes and buildings etc.) are not separatelydiscussed in this paper. Integrated protection requirements of rare species (firstof all fish and water birds) and wetlands must be in-cluded in the water management plan of the river basinin the nearest future. Primarily the corresponding GISdatabases should be unified. Environmental goals are at the present time mainly de-termined by legislative acts of different levels, aimingto secure healthy living environment. Estonian legisla-tive acts are continuously harmonised with EU legisla-tive acts.

5.2 Surface water Waste water treatment directive – 91/271/EEC. Ac-cording to this directive is enacted the Decree of theGovernment of Estonia REQUIREMENTS FORWASTEWATER, DISCHARGED INTO WATERBODY OR SOIL and it’s amendments.

Decreasing of phosphorus load

Requirements for the wastewater, discharged into water

- 35 -


vastama, sõltuvad reostusallika reostuskoormusestning suubla reostustundlikkusest.

31. detsembriks 2002. aastal peab Viljandi puhastistväljuva heitvee üldfosfori sisaldus olema alla 1 mg/lja puhastusaste üldfosfori suhtes peab olema vähemalt80%.

31. detsembriks 2005. aastal peavad eelpooltoodudnõuetele vastama Paide, Türi ja Vändra puhastitest väljuvad heitveed. Kilingi-Nõmme linna puhastistväljuva heitvee üldfosfori sisaldus ei tohi olla suuremkui 2 mg/l ja puhastusaste üldfosfori suhtes peabolema vähemalt 70%. Sindi linna kanaliseeritavadheitveed juhitakse kollektorite kaudu Pärnu linna pu-hastisse.

31. detsembriks 2007. aastal tuleb puhastitest väljuvheitvesi puhastada vastavalt vee erikasutusloas antudreovee nõutavale puhastusastmele. Heitvee reostus-näitajate piirväärtused ei tohi olla rangemad kehtes-tatud nõuetest (tundlike suublate puhul üldfosfor – 1 mg/l ja ülejäänute puhul 2 mg/l).

Praegu on valgalal 79 tundliku suublaga puhastit.Neist 56 puhastist väljuva heitvee üldfosfori sisaldusületas 1997. aastal 1 mg/l. Ülejäänud 68 puhastistväljuvas heitvees oli 31 juhul üldfosfori sisaldus suu-rem kui 2 mg/l.

Tundlikku suublasse juhitavas heitveest on fosforiärastamine kohustuslik. Millises mahus seda teha,tuleb otsustada pärast suuremate asumite emissioo-nide vähendamist seireandmete alusel. Selgitamistvajab fosfori jääkreostuse ulatus ja tähtsus. Veehoid-latesse, jõesängidesse ja luhtadele ning täissettinudbiotiikidesse on kogunenud palju fosforit. See fosforsoodustab veel pika aja jooksul jõgede eutrofeerumist.

Lämmastikukoormuse vähendamine

Viljandi puhastist väljuva heitvee üldlämmastiku si-saldus peab 31. detsembriks 2002. aastal olema väiksem kui 15 mg/l. See nõue on juba praegu täide-tud.

Üldlämmastiku sisaldus nii Männimäe kui ka Tümapuhastist väljuvas heitvees on alla 8 mg/l. Lämmas-tiku ärastamist reoveest pole mujal nõutud ja see eiole otstarbekas, sest lämmastiku põhimass tuleb haju-reostusest.

body, depend from the pollution load of the pollutionsource and the sensitivity of the recipient.

By December 31, 2002 the content of total phosphorusin wastewater, exiting Viljandi Town WWTP must beless than 1 mg/l and the degree of phosphorus purifica-tion must be at least 80%.

By December 31, 2005 Paide, Türi and VändraWWTPs must correspond to the same requirements.The content of total phosphorus in wastewater ofKilingi-Nõmme WWTP must be less than 2 mg/l andthe degree of phosphorus purification must be at least70%. Wastewater of Sindi Town is conducted via thecollectors into Pärnu Town WWTP.

By December 31, 2007 the wastewater of other set-tlements must be treated according to the degree of pu-rification, determined in the water use permit. Limitvalues of wastewater parameters may not be stricterthan the implemented requirements (for sensitive re-cipients total phosphorus 1 mg/l and for other recipients2 mg/l).

At the present there are 79 treatment facilities whichdischarge wastewater into the sensitive recipients at thePärnu river basin. Total phosphorus content of the out-lets of 56 treatment facilities exceeded 1 mg/l in 1997.Total phosphorus content of the outlets of the rest 68treatment facilities exceeded 2 mg/l in 31 cases.

Phosphorus removal from wastewater, discharged intosensitive recipient, is obligatory, but the feasible extentof the removal should be decided after taking the con-trol of emissions of bigger settlements. The extent andimportance of past pollution with phosphorus needs tobe studied. In the riverbeds, flood plains, where un-treated wastewater was earlier discharged and in oldoxidation ponds has accumulated big amount of phos-phorus, which will cause long-time eutrophication.

Decreasing of nitrogen load

By December 31, 2002 the content of total nitrogen inwastewater outlet of Viljandi WWTP must be lowerthan 15 mg/l. At the present the content of total nitrogenin wastewater outlet of the treatment facilities (Män-nimäe and Tüma) is lower than 8 mg/l. Decreasing ofnitrogen content in wastewater is not required else-where and this is not reasonable, since main nitrogenload is coming from diffuse pollution.

- 36 -


Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) koormuse vä-hendamine

Lähtuvalt kehtivatest veekogusse või pinnasesse ju-hitava heitvee kohta esitatavatest nõuetest tuleb 31. detsembriks 2002. aastal puhastada 95 % Viljandilinna reoveest. Puhastist väljuva heitvee biokeemilisehapnikutarbe sisaldus ei tohi olla suurem kui 15 mg/lja puhastusaste peab olema vähemalt 90%. See nõueon juba praegu täidetud.

Biokeemilise hapnikutarbe sisaldus nii Männimäe kuika Tüma puhastist väljuvas heitvees on alla 6 mg/l.

31. detsembriks 2005. aastal peab eelpooltoodudBHT nõuetele vastama ka Paide, Türi, Sindi jaVändra puhastitest väljuv heitvesi. Kilingi-Nõmme linna puhastist väljuva heitvee biokeemilise hapniku-tarbe sisaldus ei tohi olla suurem kui 25 mg/l.

31. detsembriks 2007. aastal tuleb puhastada kõikideülejäänud väikeasulate reoveest 95%. Reovesi tulebpuhastada vastavalt vee erikasutusloas antud reoveenõutavale puhastusastmele ja heitvee reostusnäitajatepiirväärtustele, mis ei tohi olla rangemad kehtestatudnõuetest (tundlike suublate puhul biokeemiline hapni-kutarve – 15 mg/l ja ülejäänute puhul 25 mg/l).

Praegu peetakse valgalal arvestust 147 puhasti osas.Neist suunatakse heitvesi tundlikusse suublasse 79puhastist. Neist 43 puhastist väljuva heitvee biokee-milise hapnikutarbe sisaldus ületas 1997. aastal 15mg/l.

Ülejäänud 68 puhastist väljuvas heitvees oli 26 juhulbiokeemilise hapnikutarbe sisaldus suurem kui 25mg/l.

HELCOMi soovitused on jäänud Eestil osaliselt täit-mata ja nende osas taotletakse ajapikendust aastani2005. Keskkonnaministeeriumi Veekaitse 1999 aastariikliku programmi [6] alusel vastavad HELCOMisoovitustele ainult Pärnu ja Türi puhastusseadmetestväljuva heitvee näitajad. Samas on ka nendes linnadesosa elanikkonnast kanalisatsiooniga ühendamata.

Veekeskkonna kaitsmine ohtlike ainetega reosta-mise eest (76/464/EEC)

Keskkonnaministri määrusega nr. 55 04.06.1999. onmääratud heitveega ühiskanalisatsiooni juhitavate

Decreasing of biochemical oxygen demand (BOD7)load

According to the implemented requirements for waste-water 95% of Viljandi Town wastewater must betreated by December 31, 2002.

The content of biochemical oxygen demand in waste-water after the treatment cannot exceed 15 mg/l and thedegree of purification must be at least 90%. The contentof biochemical oxygen demand in treated wastewater ofViljandi Town is lower than 6 mg/l.

By December 31, 2005 the wastewater from Paide,Türi, Sindi and Vändra treatment facilities must cor-respond to the same BOD requirements. The content ofbiochemical oxygen demand in wastewater fromKilingi-Nõmme treatment facility can not exceed 25mg/l.

By December 31, 2007 must be treated 95% of thewastewater of all the rest small settlements. Wastewatermust be treated according to the degree of purificationand limit values of contaminants in wastewater, deter-mined in the water use permit. Limit values of contami-nants in wastewater may not be stricter than the imple-mented requirements (for sensitive recipients biochemi-cal oxygen demand is 15 mg/l and for other recipients25 mg/l). At the present the record is kept about 147 treatmentfacilities at the river basin, 79 treatment facilities dis-charge wastewater into sensitive recipients. Biochemi-cal oxygen demand in the wastewater outlets of 56treatment facilities exceeded 15 mg/l in 1997. Bio-chemical oxygen demand in the wastewater outlets ofthe rest 68 treatment facilities exceeded 25 mg/l in 26cases. The recommendations of HELCOM are partly not ful-filled by Estonia and postponement is applied until2005. Ministry of Environment Water Protection Pro-gramme 1999 [6] states, that only the exiting waste-water parameters of Paide and Türi treatment facilitiescorrespond to HELCOM requirements. Besides, atthese towns part of the population is not connected tothe sewer system.

Protection of aquatic environment from pollutionwith hazardous compounds (76/464/EEC)

Minister of Environment Decree No. 55 (June 04, 1999)determines the limit values of hazardous substances,

- 37 -


ohtlike ainete piirmäärad. Maakondadest saadudandmete alusel valgalal probleeme ohtlike ainete juh-timisega kanalisatsiooni teada ei ole. On vajalik selleteema süsteemne uuring ja seejärel direktiivis nõutavaohtlike ainete kontrolli ja seire kehtestamine.

Veekaitse raamdirektiivi eelnõu näeb ette pinna-veekogude hea seisundi saavutamist 31. detsemb-riks 2010.

Jõgede vee kvaliteediklasside täielik ettepanek ontoodud peatükis 1.2. Hea kvaliteediklassi nõuded onjärgmised:

o Nüld 2,0-3,0 mgN/l o Püld 0,05-0,08 mgP/l

Tuleb kaaluda suveperioodil väiksema fosforisisal-duse (0,03..0,015 mg/l) eesmärgiks seadmist, kunaeeltoodud head sisaldused ei tõkesta veel pinnaveeko-gude eutrofeerumist.

2010. aastaks võib eeltoodud eesmärkide saavutaminekõigi jõelõikude osas osutuda ülejõukäivaks. Eelkõigetuleb kaaluda eesmärkide leevendamist jõe ülemjook-sul lämmastikusisalduse osas. Samuti on vajalik kaa-luda, kui pikkades jõelõikudes allpool puhastussead-meid on lubatud muude näitajate ületamine.

5.3 Põhjavesi ja joogivee kvaliteet EVS 663:1995 Joogivesi. Üldnõuded. Joogivee standard viiakse lähiajal kooskõlla EL joogiveedirek-tiiviga. Väljatöötamisel (1999) on toorpõhjavee kva-liteediklassid.

Kokku elab valgalal 168000 inimest, neist üle 200elanikuga asulates ja linnades 125034 inimest.

Väikeasulate, kus elab 50 - 200 inimest, elanike ko-guarv on 15000 inimest. Väikeasulates ei vasta hin-nanguliselt nõuetele 6000 (40%) inimese joogivesi.

Lisaks sellele ei vasta joogivee tõenäoliselt nõueteleveel 11000 (40%) vesi hajaasustuse alal (kokku haja-asustuse elanikke 27800).

Praegusel hinnangul ei vasta joogivee nõuetele77000 (46%) valgalal elava inimese joogivesi. Osa inimesi jääbki vett saama individuaalkaevudest jakohtvõrkudest ning ei lange seetõttu otseselt EL Joo-giveedirektiivi määratluse alla. See ei tähenda, etnende veeprobleemidega ei tule tulevikus tegelda.

discharged with wastewater into public sewer system.According to the data of the counties there are noproblems known concerning the discharging of haz-ardous substances into sewer system at the river basin.Systematic investigation of this topic is needed andthereafter the implementation of hazardous substancescontrol and monitoring, required in the directive.

EU Water Framework Directive foresees theachievement of good quality of surface water bodiesby December 31, 2010. Complete proposal of water quality classes of waterbodies is presented in Chapter 1.2. The requirements ofgood quality class are following:

o Ntot 2,0-3,0 mgN/l o Ptot 0,05-0,08 mgP/l

Targeting of lower phosphorus contents (0,03 – 0,015mg/l) during the summer period should be considered,since the above-mentioned good contents do not pre-vent the eutrophication of surface water bodies.Achieving of the above given goals by year 2010 at allriver sections can be unrealistic. First of all the adjust-ment of nitrogen content goals at the upper course ofthe river should be considered. It should also be dis-cussed, at how long river sections at the lower coursethe exceeding of other parameters can be permitted.

5.3 Groundwater and drinking water quality EVS 663:1995 Drinking water, General require-ments. Drinking water standard will be harmonisedwith the drinking water directive in the nearest future.Raw groundwater quality classes are currently (1999)being elaborated. Total population of the river basin is168 000, population of settlements and towns at theriver basin with more than 200 inhabitants is 125 034.The population of small settlements (50 – 200 in-habitants) is 15 000, drinking water of 6 000 inhabitants(40%) is not in compliance with the requirements.Additionally, the drinking water of 11 000 inhabitants(40%) of the sparse population areas is probably not incompliance with the requirements (total sparsepopulation is 27 800). Consequently at the present time the drinking waterof 77 000 inhabitants (40%) at the river basin is notin compliance with the drinking water require-ments. Some people will consume water from indi-vidual wells and local water supplies in the future andthus do not belong to the determination of the directive,but this does not mean, that their water problems are notto be solved in the future.

- 38 -


Joogiveedirektiiv (98/83/EC). Direktiiv määratlebnõuded 53 näitaja osas, millele joogivesi peab vas-tama. Direktiivis esitatud nõuded tuleb täita 2003.aastaks. 33 kvaliteedinäitaja täitmine on kohustuslik,20 indikaatornäitaja täitmise võib edasi lükata.

Joogiveekvaliteedi nõuetele peab vastama kõigi vee-allikate vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest.

EL joogivee direktiivi nõuetele ei vasta valgalal 60000 inimese joogivesi. Käesolevas töös käsitletud meetmete programmi alusel paraneks 41000 inimesejoogivee kvaliteet EL tasemele. Samas pole praeguselged finantseerimisallikad kogu selle töömahu te-gemiseks aastaks 2010.

Investeeringute kavandamisel tuleb alustada asulatest,kus inimesed kasutavad tervistkahjustava koostisegavett. Lähiperioodi (2004) eesmärgiks on linnade jasuuremate asulate veevarustuse parandamine.

Vajalik on hajaasustuse veevarustuse olukorra selgi-tamine andmebaaside korrastamise ja maakondadeülduuringute raames. Edaspidi on vajalik teha mõnihajaasustuse veevarustuse parandamise pilootprojekt.

6 ÜLEVAADE VEETEENUSTE OSUTAMISEST

6.1 Vee hinna kujunemine Nii vee-ettevõtja kui ka -tarbija on huvitatud ühisvee-värgi ja heitvee ärajuhtimisega pakutava teenuse hin-nast. Vee-ettevõtja on huvitatud pakutava teenusegaseotud tootmiskulude katmisest ja põhjendatud tulusaamisest. Tarbija on samas huvitatud kõigile nõue-tele vastava kvaliteetse teenuse saamisest vastuvõe-tava hinnaga.

Teenuse hinna kujundamise mehhanismi sätestabÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI SEA-DUS. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise ku-lude katteks on õigus võtta liitumistasu kohalikuomavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingi-mustel. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusele koosneb vee-, heitvee kanaliseerimise ja puhastamise hind:

o abonementtasu – peaks katma vee-ettevõtte vee-ja kanalisatsioonirajatiste hoolduse ja korrashoiuning palgakulud.

Drinking water directive (98/83/EC). The directivedetermines requirements of 53 parameters the drinkingwater must be compliant with. Requirements of thedirective must be fulfilled by year 2003. Fulfilment of33 quality parameters is obligatory, fulfilment of 20indicator parameters may be postponed. The water ofall water sources with more than 50 users must becompliant with the drinking water quality requirements.Drinking water of 60 000 inhabitants does not cor-respond to the requirements of EU drinking waterdirective. Implementation of measures programme,proposed in this document, will improve the drinkingwater quality of 41 000 inhabitants to the level of EUrequirements by 2010. However, the financing sourcesof these works are uncertain so far. The planning of investments is to be started at thesettlements, where the people are using drinking waterwith health hazardous composition. The goal of the nearfuture (2004) is the improvement of towns and biggersettlements water supply. It is necessary to study the situation of sparse popula-tion water supply condition in the framework of data-base development and general studies of the counties.In the future the pilot projects of sparse populationwater supply improvement are needed.

6 REVIEW OF WATER SUPPLY SERVICES

6.1 Water price formation Both water enterprises and water consumers are in-terested in the price of water supply and sewerageservices. Water enterprises are interested in covering ofthe production cost of the offered services and earningof justified profit. Water consumer is interested inobtaining of good quality services, corresponding to allrequirements, with acceptable price. PUBLIC WATERSUPPLY AND SEWER ACT establishes Service priceformation mechanism.

For the covering of centralised water supply andsewerage network establishment costs it is justified tocollect the connection fees according to the procedureand conditions, determined by the council of the localauthority. According to PUBLIC WATER SUPPLYAND SEWER ACT the price of water, wastewatersewerage and treatment consists of:

o Subscription fee – covering water supply andsewerage service and maintenance costs and em-ployees salaries of the water enterprise.

- 39 -


o vee võtmise tasust - peaks katma vee-ettevõtte kulud ressursimaksu-, veeproovide tasumiseks,aga samuti kulud vee puhastamiseks ja juhtimi-seks tarbijani.

o heitvee ärajuhtimise tasust – tuleb katta vee-ette-võtte kulud heitvee puhastamiseks, saastetasuks,heitvee proovide eest tasumiseks.

Alates 01. jaanuarist 2002. a. on vee-ettevõtjal ko-hustus tagada kinnistutele antava vee mõõtmine vee-arvestite abil.

VEEKAITSE RAAMDIREKTIIVI eelnõu sätestab, ethiljemalt aastaks 2010 tuleb kõik tarbitavale veeletehtavad kulud katta tarbijatelt sissenõutavate maksu-dega.

6.2 Elanikkonna maksujõulisus Loetakse normaalseks, kui vee ja heitvee puhastamisehind ei ületa 4 % leibkonna liikme sissetulekust.Seega määrab teenuse maksimaalse hinna leibkonnakuusissetulek.

Arvestades sellega, et maaelanikkonna elatustase eipruugi enam nii optimistlikult tõusta, võime arvutus-likuks leibkonna liikme kuusissetulekuks valgalalvõtta 1600 krooni kuus.

Seega oleks 1998. a. keskmise kuusissetulekuga leib-konna liikmele esitatava mõistliku arve piirmääraksvee ja kanalisatsiooni eest keskmiselt 64 krooni kuusehk 768 krooni aastas.

On avaldatud ka arvamust, et veeteenuse kulu võibtõsta kuni 6% sissetulekust, mis võimaldaks tasu-määra viia 1200 kroonini aastas vett kasutava inimesekohta. Kuid arvestades ka muude ku-lude kasvu võibsee osutuda liiga koormavaks.

Suuri investeeringuid veevarustusse ja kanalisatsiooni(vaata pt. 7.7.) pole võimalik teha ainult veehinnaarvel.

Vajalikud on lisafinantseeringud riigi ja välisabi arvel.Samas tuleb olla väga hoolikas investeeringuteplaneerimisel, sest vee hind peab tagama vähemaltrajatiste kasutamise ja korrashoiu kulud.

o Water abstraction fee – covering the expenses ofthe water enterprise for water treatment and con-ducting to the consumer, resource tax and watersamples cost.

o Wastewater discharging fee – covering the ex-penses of the water enterprise for wastewatertreatment, pollution tax and wastewater samplescost.

From January 1, 2002 the water enterprises are obli-gated to guarantee the measuring of water, provided tothe real estates, with water meters.

EU WATER FRAMEWORK DIRECTIVE demands,that by the year 2010 all expenses of the consumedwater must be covered with taxes, collected from thewater consumers.

6.2 Solvency of the population At the present time the price of water and wastewaterhas been formed by the division of the expenses, madeby the water enterprise, with the amount of consumedwater and treated wastewater.

It is considered normal, if the cost of water and waste-water treatment does not exceed 4% of the householdmember income. Thus, the price of the services is de-termined by the solvency (income) of the householdmember.

Regarding that the living standard of the rural popu-lation may not rise optimistically in the future, the ave-rage monthly income of household member at the riverbasin is 1600 EEK/month. Thus, the reasonable billinglimit of average income household member for waterand sewer services is averagely 64 EEK/month or 768EEK/year.

Some are on the opinion, water services cost may beincreased to 5-6 % of the monthly income, i.e. close to1200 EEK/year per one water consumer, but this can betoo high regarding the rise of other expenses.

Considering the necessary big investments to the watersupply and sewerage (look Chapter 7.7) it is not pos-sible on the basis of water price. Additional investmentsare required from the state budget and foreign financialaid. The planning of investments must be very careful,since the water price has to cover at least the exploita-tion and maintenance costs of the facilities.

- 40 -


Tabel 4 Leibkonna liikme keskmine kuusissetulek EEK (1996, 1997 ja 1998).

Allikas: 1996 ja 1997 a. andmed Statistikaameti aastakogumikest [4] 1998 Maakonnad arvudes [15].

MAAKOND/COUNTY 1996 1997 1998 Järvamaa 1252 1468 1759 Pärnumaa 1457 1537 1723

Viljandimaa 1241 1348 1606

Table 4 Average monthly income of household member EEK (1996; 1997; 1998)

Source: Statistical Yearbook 1996 and 1997 [4], Counties in Figures [15].

7 KESKKONNAMEETMETE PROGRAMM

Üldriiklikud meetmed

Valgalade veekasutusplaanide edukaks elluviimisekson vajalik mitmete üldriiklike meetmete rakendamine.

Õigusaktide täiendamine

o KEMIKAALISEADUSEST lähtuvate ohtlikeainete hoidmist ja käitlemist käsitlevate õigusak-tide koostamine ja täitmise kontroll

o VEESEADUSSE valgalade kaitse ja veekaitse-alade määratluste sisse viimine

o Põllumajanduspoliitika, Maaelu arengukava,Hea Põllumajandustava, Põllumajanduse kesk-konnategevuskava koostamine

o EL NITRAADIDIREKTIIVI alusel Eesti olusidarvestavate õigusaktide ja juhendmaterjalide ra-kendamine

o Kehtestada kasutatava vee ja ärajuhitava heitveemõõtmise nõue ja tegelikult lubatava heitveeko-guse määratlemine vee erikasutuslubades

o Veekaitsenõuete kehtestamine potentsiaalsetelereostusallikatele (näit reoveesette käitluse nõuereoveepuhastite omanikele, mudastunud tiikidepuhastamise nõue biotiikide omanikele jne). Nõuete mittetäitmisel rakendatakse HALDUS-ÕIGUSRIKKUMISTE seadustikku võiKRIMINAALKOODEKSIT, sõltuvalt nõuderikkumise astmest

7 ENVIRONMENTAL MEASURES PROGRAMME

State level measures

Several state measures in the government – Ministry ofEnvironment level must be implemented for the suc-cessful execution of river basins management plans.

Legislative acts amendment:

o Elaboration and application control of legislativeacts concerning the storing and processing ofhazardous substances according to theCHEMICAL ACT

o Including of river basins management plans andwater protection areas determination in theWATER ACT

o Elaboration of Agricultural Policy, Rural Life De-velopment Programme, Good Agricultural Practiceand Environmental Action Plan of Agriculture

o Implementation of legislative acts and guidingmaterials according to EU NITRATE DIREC-TIVE, considering Estonian conditions

o Establishment of consumed water and dischargedwastewater measuring requirement and determina-tion of permitted wastewater amount in water usepermits

o Implementation of water protection requirementsfor potential pollution sources (for example:wastewater sludge treatment requirement forowners of treatment facilities, silted pondscleaning requirement for owners of oxidationponds etc.). ADMINISTRATIVE LAW orCRIMINAL CODE will be applied in case of ig-noring the requirement, depending from the degreeof breaching the requirement

- 41 -


o Amending of the requirement in the legislative acts,concerning obligatory informing of the consumerabout drinking water quality and obligation of im-mediate informing, if the water quality is not com-pliant with the water standard requirements.

Supervision, monitoring and investigations

o Establishment of state database of environmentalpermits

o Keeping of state groundwater cadastre

o Keeping of contaminated sites cadastre

o Keeping of nature reserves and sensitive areascadastre

o Elaboration of groundwater vulnerability digitalmap, coincided with land cadastre map for allinhabited regions of the country

o Systematisation of county water managementdatabases according to unified format

o Systematic implementation of groundwater,drinking water, surface water and wastewatersupervision and monitoring on the county (riverbasin) level

o Standardising of groundwater (environmentaldepartments) and drinking water (health protectionauthorities) databases according to united format

o Study of water management information, reallyusable on the state level

o Rearrangement of state monitoring to observe thecriteria according to the environmental objectives;establishment of monitoring network based on theenterprise monitoring

o Regular compilation of information summaryaccording to unified standard on the county leveland sending it to state water database

o Determination of higher environmental risk areas

o Elaboration or correction of detailed planning atdense population areas and general planning atsparse population areas according to the river basinwater management plan

o Lisada õigusaktidesse nõue tarbija kohustuslikuinformeerimise kohta joogivee kvaliteedist ningkohese informeerimise nõue, kui vee kvaliteet eivasta nõuetele

Järelevalve, seire ja uuringud

o Riikliku põhjaveekatastri pidamise tagamine

o Reostatud alade registri pidamise tagamine

o Kaitsealade, tundlike alade registri pidamise ta-gamine

o Maakatastri kaardiga ühtlustatud põhjavee kaits-tuse digitaalkaardi tegemine kogu riigi asustatudpiirkondade jaoks

o Maakondlike veemajanduslike andmebaasidekorrastamine ühtse formaadi alusel

o Järelevalve ja kontrollseire süsteemne rakenda-mine maakonna (valgala) tasandil põhjavee, joo-givee, pinnavee ja heitvee osas

o Põhjavee (keskkonnaosakonnad) ja joogivee (sa-nitaarteenistus) andmebaaside ühtlustamine ühtseformaadi alusel, andmete vastastikuse kasutus-võimaluse loomine

o Riigi tasandil reaalselt kasutatava veemajandus-liku informatsiooni osa selgitamine

o Riikliku seire ümberkorraldamine keskkonnaees-märkidest tulenevate kriteeriumide jälgimiseks eelkõige inimmõju all olevatel aladel, seirevõrgu ülesehitamine ettevõtte seirele tuginedes

o Ühtse standardi järgi koostatud infokoondi regu-laarne koostamine maakonna tasandil ja läheta-mine riigi andmebaasi

o Kõrgendatud keskkonnariskiga alade määratle-mine

o Tiheasustusaladel detailplaneeringute ja haja-asustusaladel üldplaneeringute koostamine või korrigeerimine vastavuses veekasutuskavaga

- 42 -


Institutsioonide tugevdamine

o Maakonna tasandi keskkonnateenistuste tugev-damine

o Maakondade ja valgalade andmebaasidel tugine-va veemajanduse juhtimissüsteemi rakendamine

o Alternatiivina valgala veekasutuskava administ-reerimisele riigi struktuuride kaudu tuleb edas-pidi kaaluda Veekaitseliitude või Maa ja VeeLiitude loomist

Investeeringute planeerimine

o Keskkonnakaitse vajadusi arvestavate abinõuderakendamine põllumajandusliku tootmise stabili-seerimiseks

o Põllumajandustoetuste sidumine keskkonna-nõuete täitmise ja keskkonda säästva tehnoloogiarakendamisega

o Kehtestada puurkaevude projekteerimisel ja ehi-tamisel nende konstruktsioonis veemõõdutorudepaigaldamise nõue

o Veevarustusprojektide koosseisus peab olemavalitud veeallika ja alternatiivsete veeallikate võrdlus (veehulk, täielikud veeanalüüsid, vee kvaliteedi säilimise prognoos jne.)

o Veehaarde projekti koosseisus peavad olema sei-revõrgu rajamine mõjutsoonis ja toiteala reostus-allikate kontrolli alla võtmise või likvideerimisetööd

Avalikustamine

o Veemajanduslike projektide ja kujuneva veehinna avalikustamine tarbijatele

o Regulaarse vee kvaliteedist teavitamise süsteemiloomine

7.1 Pinnavesi

7.1.1 Reovesi Veekogude kinnikasvamise vähendamiseks on va-jalik fosfori ärastamine reoveest. Reoveepuhastiterekonstrueerimise prioriteetide määramisel on lähtu-tud:

Institutional strengthening

o Strengthening of environmental authorities oncounty level

o Implementation of water management system,based on county and river basin databases

o Establishment of Water Protection Unions or Landand Water Unions should be considered as analternative to river basin water management planadministration by the state structures

Planning of investments

o Implementation of measures to stabiliseagricultural production, considering the needs ofenvironmental protection

o Linking of agricultural subsidies with fulfilment ofenvironmental requirements and application ofenvironmental friendly technology

o Water supply projects should include thecomparison of selected water source and alternativewater sources (water amount, complete analyses,prognosis of water quality preservation etc.)

o Water intake projects must include monitoringnetwork establishment in the impact zone andpollution sources control or liquidation works in therecharge area

o Implementation of water measuring pipeinstallation requirement in design and constructionof the drill wells

Publication

o Publication of water management projects andforming water price to the consumers

o Establishment of regular water quality informationsystem

7.1 Surface water

7.1.1 Wastewater Phosphorus removal from the wastewater isrequired to decrease the eutrophication of waterbodies.Priority list of wastewater treatment facilitiesreconstruction is based on the following:

- 43 -


o punktreostusallika reostuskoormusest fosforialusel;

o suublaks oleva vooluveekogu tundlikkusest (asu-koht ja seisund);

o reoveepuhasti olukorrast.

Lähieesmärk on suurte reoveepuhastite fosfori-ärastuse tõhustamine.

Aastaks 2004 tuleks korrastada (renoveerida või rekonstrueerida, vajadusel paigaldada fosfori-ärastus-seadmed) 18 linna või asula puhastusseadmed. Samutituleb likvideerida Pärnu linnast otsesed heitveelasudPärnu jõkke.

Puhastite rekonstrueerimisse on valgalal vaja aastaks2004 investeerida 310 miljonit krooni.

Puhastite korrastamise tulemusena väheneb fosfori-koormus Pärnu jõe valgalal 2004. aasta lõpuks arvu-tuslikult 4,9 t/a. Sellele lisandub Viljandi linnast fos-forikoormuse vähenemine 3,8 tonni aastas. Reostus-koormus pärast puhasti rekonstrueerimist on 1,7 tonniaastas, kuid see on plaanis juhtida Emajõe valgalasse.

Kokku väheneb arvutuslik fosforikoormus Pärnujõe valgalal 2004 aastaks kuni 8,7 t/a

Kaugem eesmärk (2010) on väiksemate reoveepu-hastite fosforiärastuse tõhustamine.

Puhastite korrastamine 2010. aasta lõpuks vähendabfosforikoormust täiendavalt 1,5 t/a. Kokku on puhas-tite rekonstrueerimise tulemusena 2010. aastaks fos-forikoormuse vähenemine kuni 10 t/a. Järgmise eta-pina tuleb päevakorda biotiikide puhastamine fosfori-rikkast mudast ja taimestikust. Ilma selleta võib se-kundaarne reostus nullida puhastusseadmete parematöö veel pikka aega.

Pikemas perspektiivis võib osutuda vajalikuks mit-mete veehoidlate, mudastunud jõelõikude ja reoveeärajuhtimiseks kasutatud jõelammide puhastamine.

Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) vähendamine

Renoveerimise programm on toodud t. 7.7. koondta-belis.

o Pollution load of point pollution source on basis ofphosphorus;

o Sensitivity of the watercourse, being the recipient;

o Condition of wastewater treatment facility.

Short term (2004) goal is the improvement ofphosphorus removal of bigger wastewater treatmentfacilities.

Treatment devices of 18 towns or settlements must beput into order (renovated or reconstructed, phosphorusremoval devices installed if necessary) by the year2004. Direct wastewater discharges from Pärnu Towninto Pärnu River should be stopped. 310 million EEKmust be invested to the reconstruction of treatmentfacilities by the year 2004.

Phosphorus load at Pärnu River basin will decreasecalculatedly 4,9 t/year as a result of treatment devicesreconstruction by the end of 2004. Viljandi Townpollution load will additionally decrease 3,8 t/year(pollution load after treatment facility reconstruction1,7 t/year, but it is planned to direct into Emajõgi riverbasin).

Total calculated decreasing of phosphorus load atPärnu River watershed is up to 8,7 t/year by theyear 2004.

Long term (2010) goal is the improvement ofphosphorus removal of smaller wastewater treatmentfacilities. Reconstruction of WWTPs by the end of 2010will additionally decrease phosphorus load 1,5 tP/year.Total decreasing of phosphorus load is up to 10 t/yearas a result of wastewater treatment facilitiesreconstruction by the year 2010. Next phase is thecleaning of oxidation ponds from high phosphoruscontent silt. Without these works the secondarypollution may nullify the better work of the treatmentfacilities for a long time. In the longer perspective itmay be necessary to clean several water reservoirs,silted river sections and flood plains, where wastewaterhas been discharged.

Decreasing of biochemical oxygen demand (BOD7)load

Renovation programme is presented in the summarytable of Chapter 7.7.

- 44 -


Meetmete rakendamisel kuni 2004 väheneb BHT7koormus arvutuslikul 34 t/a.

Meetmete rakendamisel kuni 2010 väheneb BHT7koormus lisaks arvutuslikult 4,3 t/a. Reoveepuhastite juures tehtavateks töödeks, millega on võimalik nendetööefektiivsust tõsta, on:

o regulaarne hooldus (seadmete kontroll, liigmudaõigeaegne eraldamine);

o vananenud, amortiseerunud sõlmede vahetusuute vastu;

o mudastunud järelpuhastustiikide puhastamine.

Korraliku hoolduse peavad tagama reoveepuhastiteomanikud. Asjatundliku hooldamise tagamiseks on vajalik kohalike omavalitsuste toetus ja keskkonna-teenistuse järelevalve. Oluline on ka koolitusprog-rammide korraldamine, et juba rekonstrueeritud reo-veepuhastitel oleksid väljaõpetatud hooldajad.

Oodatavad tulemused Pärnu jõe valgala jaoks on oluline muutus Viljandi linna reovee käitluse kavaellurakendamine, sest sellisel juhul suunatakse kogulinna heitvesi Tännassilma jõkke ja edasi Soome lahepoole. Loomulikult on oluline fosforisisalduse maksi-maalne vähendamine ka Võrtsjärve suunal.

Pärnu jõe olukorra paranemist võib pidurdada se-kundaarne reostus biotiikide ja veekogude mudasse kogunenud fosforist.

Pole selge kuivõrd kiiresti parandavad keskkonna-meetmed valgalal Pärnu lahe olukorda. On teada, etlahe olukord on viimastel aastatel paranenud.

Seire tulemustest on näha, et väetamise miinimumpe-rioodil langes taimetoitainete sisaldus Oore vaatlus-punktis sügiseti nulli lähedale. Samas on suurveepe-rioodil reoainete ärakandeid väga raske juhtida jaeelkõige ilmnevad ellurakendatud keskkonnameetmete tulemused kiiremini ikkagi jões endas.

Otsest mõju Pärnu lahele omab Pärnu kanalisatsioo-nisüsteemi väljaarendamine. Läänemerele tervikuna on keskkonnameetmete mõju küllalt piiratud, sestpeamine reostusvoogude vähenemine on põllumajan-dustootmise vähenemise tõttu juba toimunud. Ees-märgiks on saavutatud taseme säilitamine.

Calculated decreasing of BOD7 load is 34 t/year as aresult of measures implementation by the year 2004.

Additional calculated decreasing of BOD7 load is 4,3t/year as a result of measures implementation by theyear 2010. Working efficiency of wastewater treatmentdevices can be increased with the following:

o Regular maintenance (equipment control, timelyremoval of excessive sludge);

o Replacement of old, amortized appliances;

o Cleaning of silted polishing ponds.

Proper maintenance is the responsibility of wastewatertreatment facility owners. Local authorities support andsupervision by environmental authorities is necessary tosecure professional maintenance of treatment facilities.Arrangement of training courses is important to provideprofessional maintenance personnel for the re-constructed wastewater treatment facilities.

Expected results. Substantial change for Pärnu Riverbasin is the implementation of wastewater managementprogramme of Viljandi Town, since in this case thewastewater of entire town will be directed into EmajõgiRiver basin. Maximum decreasing of phosphorus loadin this direction is also very important. Pärnu Rivercondition improvement can be inhibited by secondarypollution – phosphorus accumulated in the silt ofoxidation ponds and water bodies.

Today it is not clear, how quickly the environmentalmeasures implemented at the river basin will improvethe condition of Gulf of Pärnu. It is known, that thecondition of the gulf has improved during the last years.Monitoring results indicate, that during the minimumfertilising period (1994-95) the content of plantnutrients at Oore measuring section was close to zeroin summertime. However, the discharge ofcontaminants is very difficult to control during the floodperiod and primarily the results of implementedenvironmental measures will be detected in the riveritself.

Pärnu Town sewerage development has direct impacton the Gulf of Pärnu. The impact of environmentalmeasures on the Baltic Sea as a whole is rather limited,since major decreasing of pollution inflow has alreadydecreased due to the falling of agricultural production.The goal will rather be the maintenance of achievedlevel.

- 45 -


7.1.2 Sõnnikuhoidlad Prioriteetide reastamisel võeti arvesse järgmisi as-pekte:

o sõnnikuhoidla seisukorda ja majandamist;

o sõnnikuhoidla kaugust pinnaveekogust;

o põhjavee reostuskaitstust;

o kohaliku looduskeskkonna reostustaluvust.

Sõnnikuhoidlate korrastamisel on peamiseks ebapii-sava mahutavusega hoidlate laiendamine, pinnase-põhjadega hoidlate betoneerimine, külg- ja otsaseinteehitamine, hoidlate nõuetekohane planeerimine, virt-sakaevude ehitamine, pinna- ja katusevee hoidlatessesattumise vältimine.

Enamasti on korraliku lahendi saamiseks vajalik uuehoidla ehitamine. Lähiajaks on nende tööde planeeri-mine raskendatud, kuna pole selge millised farmidtöösse jäävad.

Lähiaastatel (2004) tuleb teha sõnnikuhoidlate in-ventariseerimine ja sealt lähtuvate emissioonide hin-nang, mille alusel koostada sõnnikumajanduse kor-rastamise programm valgalal. Sõnnikuhoidlate kor-rashoiu kontroll peaks edaspidi jääma peamiselt val-lavalitsusele. Lähiaastate eesmärk on elementaarsetekeskkonnanõuete tagamine sõnnikumajanduses jasuuremate farmide ning jõgede läheduses paiknevatesõnnikuhoidlate korrastamine.

Väga oluline on põllumajandustoetuste maksmisesidumine keskkonnanõuete täitmisega.

Pikema perioodi jooksul (2010) tuleb keskkonna-nõuetele vastavaks viia kõikide valgalal asuvate lau-tade (üle 10 loomühiku) sõnnikuhoidlad.

Oodatavad tulemused. Sõnnikumajanduse korrasta-mine parandab eelkõige põhjavee seisundit antudpiirkonnas. Loodetavasti väheneb ka taimetoitaineteärakanne pinnavette, kuid selle mõõtmistel põhinevadarvandmed puuduvad.

7.1.3 Väetisehoidlad Väetisehoidlate korrastamise prioritiseerimisel juhin-duti järgmistest kriteeriumitest:

7.1.2 Manure pitsThe following aspects were considered during thepriority listing:

o Condition and management of the manure pit;

o Distance of manure pit from surface water body;

o Groundwater vulnerility

o Pollution tolerance of local natural environment.

Main works of manure pits reconstruction are:enlarging of insufficient capacity pits, concreting of pitswith soil bottom, construction of side walls, levelling ofpits according to requirements, construction of manurewater collection wells, prevention of surface waterinflow to the manure pits.

Usually a new pit must be built to achieve the propersolution. Planning of these works in near future iscomplicated, since it is uncertain, which farms will beworking.

During the next years (2004) the inventory of manurestorages and assessment of emissions from manurestorages must be carried out, which is basis for manuremanagement improvement programme at the riverbasin. Control of manure pits condition should be theresponsibility of the local authorities in the future. Thegoal of nearest years is the fulfilment of elementaryenvironmental requirements in the manure managementand reconstruction of manure pits of bigger farms andin the vicinity of surface water bodies. Very importantis the linking of agricultural subsidies with thefulfillment of environmental requirements. During the longer period (2010) manure pits of allfarms (holding over 10 cattle units) at the river basinmust be brought to compliance with environmentalrequirements.

Expected results. Bringing into order of manuremanagement first of all improves groundwater condi-tion locally. Decreasing of plant nutrients dischargeinto surface water is also anticipated, but there is nodata about this pollution load, based on measurements.

7.1.3 Fertiliser storages Prioritising of fertiliser storages reconstruction wasbased on following criteria:

- 46 -


o hoidlate seisukorrast;

o põhjavee reostuskaitstusest;

o hoidlate kaugusest pinnaveekogust.

Esmajärjekorras tuleks likvideerida või renoveeridaväetisehoidlad, mis asuvad nõrgalt kaitstud või kaits-mata põhjaveega alal ning on pinnaveekogule lähemalkui 200 meetrit. Aastaks 2004 tuleb likvideerida vä-hemalt Viisireiu, Virnhoffi ja Pärnjõe väetisehoidlad.

Edaspidi tuleks renoveerida kõik valgalale jäävadhalvas seisundis olevad väetisehoidlad ja likvideerida mittekasutatavad väetisehoidlad. Nende rajatiste kor-rasoleku kontroll võiks jääda edaspidi vallavalitsu-sele, kes annab infokoondi edasi maakonna keskkon-nateenistusele.

Oodatavad tulemused. Väheneb põhjavee piirkond-liku reostamise oht.

7.1.4 Kütusehoidlad, bensiinijaamad ja vanad asfaltbetoonitehased

Kütusehoidlate ja bensiinijaamade korrastamise võilikvideerimise pingereas loeti prioriteetseteks needobjektid, mille tehniline seisund ei vastanud keskkon-nakaitse nõuetele. Samuti arvestati põhjavee kaitstust, veehaarde või veekogu lähedust. Sillaotsa asfaltbe-toonitehas asub Paide linna põhjaveehaarde lähedu-ses.

Aastaks 2004 tuleks likvideerida Sillaotsa ja Jaskaasfaltbetoonitehaste jääkreostus ning korrastada kuusmasuudihoidlat või bensiinijaama. Vajalik on kesk-konnaohtlike objektide perioodiline kontroll, suure-matele tuleb teha keskkonnaauditid ja kehtestadakeskkonnaloaga seire kohustus.

Aastaks 2010 tuleks rekonstrueerida või likvideeridaveel kuus masuudi- ja kütusehoidlat, edaspidi agakõik teised reostusohtlikud objektid. Selle tööplaanimääratlemiseks on vajalik kütusehoidlate regulaarnekontroll ja andmebaasi täpsustamine.

Oodatavad tulemused. Väheneb tunduvalt põhjavee ulatusliku reostamise risk ohtlike ainetega. Need ra-kendatavad meetmed on suure majandusliku efektiiv-susega.

o Condition of the storages;

o Groundwater vulnerability;

o Distance of storage from surface water body.

In the first order must be liquidated or renovated fer-tiliser storages, located at poorly protected or unpro-tected groundwater areas or closer than 200 metres tothe surface water body. Fertiliser storages at Viisireiu,Virnhoffi and Pärnjõe must be at least liquidated by theyear 2004.

In the future should be renovated all fertiliser storagesin bad condition, located at the river basin. Not usedfertiliser storages are to be liquidated. Control of thecondition of these facilities should be the responsibilityof local authorities, delivering the data summary to thecounty environmental authorities.

Expected results. Decreasing of regional groundwaterpollution hazard.

7.1.4 Fuel storages, service stations and old asphalt concrete plants

Priority list of fuel storages and service stations wasmade according to the compliance of the technical con-dition of the facilities to environmental safety require-ments. Higher priority was given to objects in bad con-dition, located at unprotected groundwater area or in thevicinity of water intake or water body. Sillaotsa asphaltplant is located in the vicinity of Paide groundwater in-take.

By the year 2004 past pollution should be liquidated atSillaotsa and Jaska asphalt plants and six black oilstorages or service stations should be brought into or-der. Periodical control of hazardous objects is neces-sary, environmental audit is to be carried out at largerhazardous objects and monitoring obligation must beimplemented with environmental permit.

By the year 2010 six more black oil or fuel storagesshould be liquidated or reconstructed, in the future allother hazardous objects. Regular control of fuelstorages and development of database is necessary fordetermination of this work plan.

Expected results. Considerable decrease of extensivegroundwater contamination risk with hazardous sub-stances. These measures have high economical effi-ciency.

- 47 -


7.1.5 Prügilad Kuna valgalal asuvast 78 prügilast ei vasta ükskikeskkonnakaitse, eelkõige põhjaveekaitse nõuetele,tuleb need sulgeda. Valgalale jääks 3 suuremat jäät-mekäitluskompleksi - Paikuse, Väätsa ja Ainja. Needkompleksid on erinevas projekteerimis–ehitamisstaa-diumis.

Aastaks 2004 tuleks sulgeda 4 kõige enam keskkondasaastavat prügilat, korrastada olemasolevat jäätme-käitlussüsteem ning töötada välja lõpnud loomade jatapajäätmete utiliseerimise struktuur.

Prügilate sulgemise osas peab lähtuma Eesti prügilateeeskirjast, mis loodetavasti kinnitatakse lähemal ajal.Hiljuti vastuvõetud EUROOPA LIIDUPRÜGILADIREKTIIVIS (1999/31/EC) on antud kaprügilate sulgemise soovitused.

Kohalikul omavalitsusel koos keskkonnateenistusega on võimalik direktiivis pakutud lahendusi lihtsustada,siis kui prügilates tekkivat nõrgvett ei pea kogumaega puhastama või nõrgvesi ei tekita potentsiaalsetkeskkonnamõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele.Prügila katte konstruktsiooni lihtsustamise aluseks onprügila potentsiaalse keskkonnamõju ja keskkonna-riski hinnang [1]. Peale nende tegemist on võimalikselle tööliigi pikaajaline plaan täpsustada.

Oodatavad tulemused. Väheneb põhjavee reostamineseniste prügilate ümbruses. Väheneb kohalike vee-juhtmete reostamine. Samas on saavutatav efekt suh-teliselt kallis.

7.2 Hajureostuse ohjamine Põllumajandus

Üldiselt on emissioonid põllumajandusest järsult vä-henenud ja edasist piirkondlikku vähenemist oleksraske nõuda. Lähiajal tuleb tagada põllumajanduse jätkusuutlik areng koos maastiku mitmekesisuse säi-litamisega. Vajalik on baasõigusaktide väljatööta-mine. Antud materjali koostamise ajal on poliitilisedotsused veel tegemisel. Hajureostuse kontrolli allhoidmine on otseselt seotud põllumajandustehnoloo-giaga.

Põllukultuuride struktuuri muutmine. “Rohelised põllud talvel” - idee on suurendada talvel rohumaadeja taliviljade all olevate maade osatähtsust. Võimalu-sel viia künd kevadele jne.

7.1.5 LandfillsAll 78 landfills at the river basin must be closed, sincenone of those is compliant with environmental protec-tion, first of all with groundwater protection require-ments. Three bigger waste processing complexes willbe located at the river basin – Paikuse,Väätsa and Ainja.These complexes are in different phases of design andconstruction at the present time.

By the year 2004 should be closed 4 most pollutinglandfills, waste management system should be broughtinto order and structure of dead cattle and slaughteringwaste utilisation is to be elaborated.

Closing of landfills must be carried out according to theLandfill Regulation of Estonia, which hopefully will beapproved in the nearest future. Recently passedLANDFILL DIRECTIVE OF EUROPEAN UNION(1999/31/EC) also includes recommendations of land-fills closing. Local authority and environmental au-thority can simplify the solution, proposed in the direc-tive, if the landfill seepage water must not be collectedor purified or if the seepage water does not have poten-tial environmental impact on groundwater and surfacewater. The basis of the landfill cover construction sim-plification is the landfill potential environmental impactand environmental risk assessment [1]. After executionof these works it will be possible to determine long-time plan of activities. Expected results. Pollution of local surface water net-work and groundwater at the surrounding of existinglandfills will decrease. However, the cost of achievedeffect is relatively high.

7.2 Diffuse pollution control Agriculture

Generally the emissions from agriculture have rapidlydecreased and further regional decreasing would behard to demand. In the close future must be securedsustainable development of agriculture with the preser-vation of landscape diversity. Elaboration of basiclegislative acts is necessary. During the compilation ofthis document the political decisions are still to bemade. Diffuse pollution control is directly associatedwith agricultural technology.

Agriculture structure rearrangement. “Green fieldsin winter” idea is to increase the share of fields undergrasslands and winter crops during the winter.

- 48 -


Mineraalväetise ja sõnniku kasutamise paranda-mine. Efekti taotletakse eelkõige väetiste ja sõnnikuparema kasutamisega. Lämmastikukadude vähenda-mine saaki vähendamata nõuab suuri investeeringuidkorralikele väetisekülvikutele, piisava mahutavusegasõnniku- ja virtsahoidlate (ka silohoidlate) rajamiseksning virtsa- ja sõnniku laotusmasinatele.

Vajalik on taimetoitainete bilansside pidev dokumen-teerimine ja optimaalse kasutuse planeerimine. Loo-mulikult on keelatud väetamine lumele ja külmunudmaale.

Meetme rakendamise kontrolliks on vajalik põllu-raamatute kohustuslik sisseviimine.

Mulla orgaanilise aine sisalduse säilitamine (tõst-mine). Üheks võimaluseks on põhujääkide sisse-kündmine. Seda kasutatakse põhujääkide likvideeri-miseks ka Eestis. Veekaitsealast efekti uuritud ei ole,kuid on selge, et orgaanilistest ainetest rikas muldsuudab siduda rohkem lämmastikku.

Meil võib probleemiks muutuda muldade energeeti-lise tasakaalu rikkumine, kui loomade arv muutubliiga väikeseks ja põllud ei saa orgaanilist ainet. Seevõib olla ka üheks põhjuseks, miks Pandivere piir-konnas nitraadisisaldus põhjavees uuesti tõuseb.

Haritava maa vähendamine annab ainult lokaalsetulemuse. Aladel, kus on olemas detailsed veekaitse-skeemid, on põhimõtteliselt võimalik valida sööti jää-vad maad karstialadele või alvaritele. Senini on Eestis veekaitse vajadustest lähtudes kasutusest välja jäetudainult veehaarete sanitaarkaitsealasid või väikeseidveekaitsealasid suurte allikate või unikaalsemate karstialade ümbruses.

Selliste alade loomisel tuleks mõelda nende integree-ritud kasutusele (haruldaste loomaliikide elupaika-dena, kaitstavate taimeliikide säilitamiseks, veesäili-tusaladena).

Ilmselt tuleb Eestis täna loobuda püüdest saada mak-simaalseid saake viletsa tehnikaga. Sellest lähtudes oleme ka soovitanud kasutada mineraalset lämmas-tikväetist mitte rohkem kui 100 kg/ha. Aladel, kus on koostatud veekaitseskeemid, on antud konkreetsed soovitused. Samas pole põllumajandustootjad nõusoma konkurentsivõimet vabatahtlikult vähendama.

Improvement of mineral fertilisers and manureusing. The effect is first of all aimed at better using offertilisers and manure. Decreasing of nitrogen losseswithout losing the harvest requires big investments toproper fertiliser distributors, sufficient capacity ofmanure and manure water pits, manure and manurewater spreaders.

Continuous documenting of plant nutrient balances andoptimal use planning is necessary. Of course, spreadingof fertilisers on snow and frozen soil is forbidden.

Obligatory implementation of field books is neces-sary to control the execution of these measures.

Preservation (increasing) of soil organic mattercontent. One possibility is ploughing in of straw waste(litter), this is already used for liquidation of strawwaste in Estonia. Water protection effect is not studied,but it is obvious, that the soil with high organic mattercontent can bind more nitrogen.

Our problem can be the disturbance of energy balanceof the soil, if the number of cattle is too low and thefields don’t get enough organic matter. This can be oneof the reasons, why the nitrate content in groundwaterof Pandivere is rising.

Decreasing of arable land gives only local results. Atthe areas with detailed water protection schemes thefallow lands can be located at karst-submitted areas oralvars (limestone regions covered with thin topsoil). Sofar in Estonia only sanitary protection areas of waterintakes or small water protection areas, surrounding bigsprings or unique karst-submitted areas, have been leftout of the use.

Establishment of these areas should be aimed on inte-grated use (living spaces of rare animal species,preservation of protected plant species, water preser-vation areas).

Estonia obviously has to give up the idea of gettingmaximum harvests at limited areas (even worse – atsensitive areas) with old-fashioned technical equipment.Accordingly, we have recommended to use mineralnitrogen fertilisers depending of the sensitivity of thearea no more than 100 kg/ha. Concreterecommendations have been given for regions, wherewater protection schemes already are elaborated.However, the farmers do not voluntarily agree to de-crease their competitiveness.

- 49 -


Reostuse leevendamise võimalused:

o Kaitsetsoonide ja ribade rajamine;

o Lodude ja settetiikide rajamine taimetoitainetekinnipüüdmiseks nii maaparandussüsteemidele kui ka turbatööstuse aladele (foto nr. 6);

o Veekaitsenõuete täitmine maaparandussüstee-mide ehitamisel ja ekspluateerimisel aitab vä-hendada toitainete kandumist põhjavette;

o Veevarustuse arendamine nitraatiooniga reosta-tud maapinnalähedase veekihiga aladel.

Oodatavad tulemused. Põllumajandusliku hajureos-tuse edasist vähenemist on raske ette näha, sest põl-lumajanduse madalseis on möödas ja lämmastikväe-tiste kasutamine suureneb uuesti. Praktiliseks ees-märgiks saab olla ikkagi otsese taimetoitainete vee-kogudesse uhtumise vähendamine.

Veehoidlate hooldamine

Hajureostuse leevendamise üheks võimaluseks on kavee akumuleerimine veehoidlatesse, kuna see võimal-dab:

o voolutaseme reguleerimist (miinimumvoolu-hulga suurendamist) ja seeläbi reovee lahjendus-tingimuste parandamist keskkonnakaitseliseltkriitilistel perioodidel;

o peab kinni toitaineid, sest osa toitaineid ja orgaa-nilist ainet settib põhja ja kasutatakse ära veetai-mede poolt;

o parandada tänu paisudel ja ülevooluregulaatoriteltoimuvale õhutamisele vee hapnikutingimusi.

Veehoidlate rajamisel või taastamise kavandamiseltuleb teha põhjalikud uuringud, kuna tekkida võivadtäiendavad probleemid (veehoidlate ümbruse soostu-mine, mis võib põhjustada konflikte põllumajandus-tootjate või maaomanike huvidega; paisud võivadtõkestada kalade kudemisrännet jne.). Veehoidladvajavad regulaarset korrashoidu (näiteks tuleb kuhju-nud setted perioodiliselt eemaldada).

Aastaks 2004 tuleb puhastada Are veehoidla põhja-setetest, selleks kulub 4 miljonit krooni. Taani Kesk-konnaagentuuri ja ekspertide abiga projekteeritakse

Pollution decreasing possibilities:

o Establishment of protection zones and bufferstrips;

o Establishment of sedimentation ponds andmarshes to catch plant nutrients at both land rec-lamation systems and peat production areas (Photo6,);

o Fulfilment of environmental protection require-ments in construction and exploitation of landreclamation systems decreases the discharge ofplant nutrients into groundwater;

o Water supply development at regions, where upperaquifer is contaminated with nitrate ion.

Expected results. Further decreasing of agriculturaldiffuse pollution is hard to foresee, since the crisis inagriculture is over and usage of nitrogen fertilisers isincreasing again. Thus, practical goal will be de-creasing of direct discharge of plant nutrients into wa-ter bodies.

Maintenance of water reservoirs

One possibility of diffuse pollution decreasing is alsowater accumulation in water reservoirs, since it allowsto:

o Regulate flow level (increasing of minimum flowrate) and thereby improvement of wastewater di-lution conditions during environmentally criticalperiods;

o Catch nutrients, since part of the nutrients and or-ganic matter deposits on the bottom and is con-sumed by water plants;

o Improve oxygen conditions of water due to thewater aeration at dams and overflow regulators.

Profound investigations must be carried out for plan-ning of establishment or rehabilitation of water reser-voirs, since additional problems may arise (swampingof water reservoir surrounding, dams may block the fishspawning migration etc.). Water reservoirs need regularmaintenance.

By the year 2004 Are water reservoir must be cleanedof bottom sediments, estimated cost of these works is 4million EEK. With the assistance of Danish experts andspecialists will be established new fish ladder at Sindi

- 50 -


Sindi paisu (foto 7) kalatrepp, kuna praegune ei täidaoma ülesandeid ja kalad ei pääse ülesvoolu kudema.

Edaspidi (aastani 2010) tuleb kaaluda ka Tarbja ja teiste veehoidlate ja mudastunud jõesängide (näiteksPaide – Türi lõik ja allavoolu) puhastamist.

Oodatavad tulemused. Veehoidlate regulaarse puhas-tamise mõjul kiireneb vee kvaliteedi paraneminePärnu jões.

7.3 Põhjavee kaitse ja veevarustuse parandamine

Põhjavee kaitse

Ennetav tegevus. Vajalik on pidev töö keskkonna-ohtlike objektide korrastamiseks: kütusehoidlad, tanklad, katlamajad, asfaltbetoonitehased, kemikaali-hoidlad. Regulaarselt tuleb täiendada nende objektideandmebaasi.

Lähiajal (aastani 2004) on vajalik punktreostusalli-kate inventariseerimine (see töö on suures osas tehtudPandivere Veekaitsealal). Keskkonnaohtlikele ette-võtetele tuleb teha keskkonnaauditid ja keskkonnalu-badega kehtestada ettevõtte seire kavad.

Väga oluline on ohtlike jäätmete jääkide inventari-seerimine, andmebaaside uuendamine ja riski hin-nang, mille alusel selgitatakse ohtlikumad objektidning operatiivsed meetmed.

Tuleb koostada reostunud alade andmebaas ja pin-nase ja põhjavee reostuse ohutustamise ning likvidee-rimise kava.

Tuleb koostada kogu valgala hõlmav põhjaveereostuskaitstuse digitaalne kaart, mis ühildub maa-katastri kaardiga. Praeguseks on selline kaart olemasainult Pandivere Veekaitsealale jääva Järvamaa kohta.

Kaardi abil saab teha prognoose näiteks uute prügilateasukohtade leidmiseks, vanade prügilate ning reostus-ohtlike objektide ohtlikkuse hindamiseks.

Reostusohtlike objektide saneerimine. Eelkõige tuleb tagada põhjavee kaitse veehaarete sanitaar- ja toitealadel. Selles osas on prioriteetne Sillaotsa as-faltbetoonitehase vana reostuse likvideerimine, misasub Paide uue veehaarde läheduses.

dam (Photo 7), since present one is not useable and fishcannot migrate to spawning places at the upper courseof the river.

In the future (2010) the cleaning of Tarbja and otherwater reservoirs and silted riverbeds (for example Paide– Türi section and downstream) should be considered.

Expected results. Regular cleaning of water reservoirsaccelerates Pärnu River water quality improvement.

7.3 Groundwater protection and water supply improvement

Groundwater protection

Preventive activities. Continuous work to bring intoorder environmentally hazardous objects – fuelstorages, service stations, boiler houses, asphalt plants –is required. Very important is the updating of databasesof hazardous objects.

In the near future (2004) must be carried out the in-ventory of point pollution sources (mostly done atPandivere Water Protection Area). Enterprise environ-mental audits are to be carried out and enterprisemonitoring programmes should be implemented withenvironmental permits of enterprises.

Very important is the inventory of residual hazardouswaste and preliminary risk assessment as basis for de-termination of hazardous objects and operativemeasures.

Contaminated areas database must be established andsoil and groundwater remediation programme is to beelaborated.

Digital map of groundwater vulnerability, coincidingwith the land cadastre map, should be elaborated forentire river basin territory. At the present time it is doneonly at Järva County.

The map can be used for prognosis of new landfills lo-cation, risk assessment of existing landfills and envi-ronmentally hazardous objects etc.

Remediation of hazardous objects. First of all thegroundwater protection must be secured at sanitaryprotection zones and recharge areas of the water in-takes. Here first priority belongs to Sillaotsa asphaltplant residual contamination liquidation, located in thevicinity of Paide new water intake.

- 51 -


Lähiajal tuleb likvideerida või renoveerida kõik pinna- ja põhjaveele ohtlikud mahajäetud kütuse- ja kemikaalihoidlad.

Seejärel tuleb saneerida reostusobjektid vastavaltpõhjavee kaitstusele ja veetarbijate lähedusele.

Veevarustuse parandamine

Veevarustuse parandamise meetmed peavad lähtumaeesmärgist parandada võimalikult paljude inimeste veevarustuse olukorda. Vastavate programmide kok-kuvõtted on esitatud koondtabelis pt. 7.7.

Eelkõige on vajalik joogivee kvaliteedi andmebaasikoostamine.

Lähiajal (2004) tuleb rajada Paide linna veehaarekoos jaotussüsteemiga, Viljandi linna veehaare ja veetöötlusjaam, Reiu – Paikuse joogiveetrass ning rekonstrueerida Türi linna veevarustussüsteem. Käi-vitatud 17 linna projekti koosseisu on lülitatud Sindi,Viljandi, Türi ja Võhma linnade veevarustuse paran-damine. Ettevalmistamisel on järgmised projektid, mille raames arendatakse joogiveevarustust Vändras,Kilingi-Nõmmel, Karksi-Nuias, Paikusel, Abja-Paluojal ja Pärnu-Jaagupis.

Lähiperioodil tuleb koostada valdade veevarustuse jakanalisatsiooni arengukavad. Sõltuvalt iga piirkonnaeripärast pole omaette eesmärgiks tsentraalse veeva-rustuse osakaalu tõstmine. Säästva arengu seisukohaltvõib külades ja hõredama hoonestusega linnaosadesolla otstarbekas ka edaspidi individuaalkaevude või väikeste lokaalvõrkude kasutamine. Küll aga peaksmugavuste (soe vesi, WC) kasutuselevõtuga kaas-nema ka ühiskanalisatsiooni kasutuselevõtt. Sellisedvariandid võimaldavad odavamaid lahendusi ilma ELjoogivee direktiiviga (50 veetarbija nõue) vastuolluminemata.

Aastaks 2010 tuleb rekonstrueerida 19 linna ja asulaveevarustussüsteemid ning 25 väikeasula veevarus-tussüsteemid (vt. meetmete tabel peatükis 7.7.).

Käesoleva töö meetmete plaani järgi saavad ELnõuetele vastava kvaliteediga joogivee 2004. aas-taks 20450 inimest ja aastaks 2010 lisaks 20550inimest.

In the near future all abandoned fuel and chemicalstorages, hazardous for surface- and groundwater,should be liquidated or renovated.

Thereafter the pollution objects are to be rehabilitatedaccording to the groundwater vulnerability andproximity to the water consumers.

Water supply improvement

Water supply improvement measures must be targetedon improvement of water supply condition of a manypeople as possible. Abstracts of corresponding pro-grammes are presented in summary table in Chapter7.7. First of all it is necessary to compile the groundwaterquality database. In the near future (2004) must be established PaideTown water intake and distribution system, Viljanditown water intake and water treatment plant and Reiu-Paikuse drinking water pipeline; Türi Town water sup-ply system must be reconstructed. Initiated project of 17towns includes Sindi, Viljandi, Türi and Võhma townswater supply improvement. The following water supplydevelopment projects are under the preparation at Vän-dra, Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia, Paikuse, Abja-Paluoja and Pärnu-Jaagupi.

Water supply and sewerage development plans of thetownships are to be elaborated in the nearest time. De-pending from the specifics of each region the increasingof public water supply importance is not a goal on it’sown. According to sustainable development principlesit may be reasonable to use individual wells or smalllocal networks at villages or sparser population towndistricts. However, application of conveniences (hotwater, WC) should be accompanied with application ofsewerage. These solutions provide cost-effective solu-tions without being in contradiction to EU drinkingwater directive (50 users requirement).

By the year 2010 must be reconstructed water supplysystems of 19 towns and settlements and 25 small set-tlements (look Chapter 7.7).

According to the measures plan of this project 20450 inhabitants will be provided with drinking wa-ter, corresponding to EU quality requirements bythe year 2004. Additionally 20 550 inhabitants willbe provided with drinking water, corresponding toEU requirements by the year 2010.

- 52 -


Hajaasustuse veevarustuse parandamise võimalusedtuleb selgitada aastaks 2004. Aastaks 2010 tuleb elluviia mõned hajaasustuse veevarustuse pilootprojektid.Tõenäoliselt ei ole jõukohane kõigi hajaasustuse vee-tarbijate varustamine nõuetekohase veega aastaks2010.

7.4 Järelevalve ja seire Suur osa lähiperioodi ülesannetest on ühtsed koguriigile (vaata peatükk 7.0).

Põhjavesi, lähiperiood (2004):

o Seire kohustuse kehtestamine ettevõtetele vasta-vate seire programmide lisamisega veelubadesse.

o Ettevõtja poolt teostatud seire andmestikust olu-lise koondamine maakondlikku andmebaasi.

Kaugem periood (2010):

o Seiresüsteemi ümbervaatamine ja uue prog-rammi koostamine valgala jaoks.

Pinnavesi, lähiperiood (2004):

o Praeguse valgala pinnavee seire läbivaataminelähtudes valitud kriteeriumidest.

o Suurematele reostajatele kehtestada jõevee kvali-teedi kontrolli kohustus ülalpool ja allpool heitvee väljalasku (näiteks kasvõi ainult fosforiosas).

o Tuleb kaaluda osade praeguste fooniseire punk-tide toomist kriitilistesse piirkondadesse.

o Selgitada bioloogilise seire sidumise võimalusveekasutuskava mõõdetavate eesmärkide ja kri-teeriumidega.

o Regulaarne (5 aastase perioodiga) vee kvaliteedikaardistamine. See annab ülevaate jõe pindalali-sest olukorrast allikatest kuni suudmeni.

Pinnavesi, kaugem periood (2010):

o Seire tulemuste operatiivne rakendamineveekaitsel. Näiteks vooluhulga vähenemisel koosfosforisisalduse tõusuga rakendatakse täiendavat fosforiärastust selleks valmis puhastusseadmetel.

Possibilities of sparse population water supply improve-ment should be studied by the year 2004. Some pilotprojects of sparse population water supply are to becarried out by the year 2010. Probably it is not realisticto supply all sparse population water consumers withwater according to quality requirements by the year2010.

7.4 Supervision and monitoring Most of the short-term tasks are the same for entireEstonia (look Chapter 7.0).

Groundwater, short-term tasks (2004):

o Implementation of monitoring obligation of theenterprises by including of corresponding moni-toring programmes in water permits:

o Summarizing of the essential part from enterprisemonitoring data into the county database.

Groundwater, long term tasks (2010):

o Monitoring system rearrangement and elaborationof new programme for the river basin.

Surface water, short term tasks (2004):

o Review of existing surface water monitoring net-work at the river basin according to the selectedcriteria;

o Implementation of river water quality control ob-ligation upstream and downstream from thewastewater discharge to the bigger polluters(phosphorus load control for example).

o Relocation of some of the existing backgroundmonitoring points to critical areas should be con-sidered;

o Possibility of linking biological monitoring tomeasurable goals and criteria of the water man-agement plan should be studied;

o Regular (with 5 years period) water quality map-ping, providing overview of the areal condition ofthe river from the upstream springs down to theriver mouth.

Surface water, long term tasks (2010):

o Operative implementation of monitoring resultsfor water protection. For example, in case of flowrate decreasing and simultaneous phosphoruscontent increasing will be applied complementaryphosphorus removal at the treatment devices.

- 53 -


o Seire tulemusi kasutatakse säästliku veekasutuse propageerimisel – näiteks madala fosforisisaldu-sega pesuainete kasutamise propageerimine.

o Seire tulemuste alusel planeeritakse pinnaveeko-gude korrastamine (jõelõikude, veehoidlate pu-hastamine).

7.5 Kaitsealad Lähiperiood (2004):

o Pandivere Riikliku Veekaitseala kaitsekorralduse kava koostamine ja seadustamine.

o Valgalal paiknevate olemasolevate ja kavandata-vate kaitsealade ülevaate koostamine (GIS and-mebaas).

o Eri kaitsealade veekaitseliste aspektide ja seosteselgitamine. Näiteks kalakaitse, linnustiku ja taimestiku kaitse vajaduste konkreetne paik-kondlik arvestamine.

o Valgala kaitsealade ja kaitset vajavate objektideühtse registri koostamine - 31.12.2001.

o Vajadusel uute veekaitsealade põhjenduste koos-tamine.

o Matkamarsruutide ja puhke- ning ööbimispai-kade planeerimise ning rajamise alustamine.

Kaugem periood (2010):

o Muude olemasolevate ettepanekute ja võimalikeuute veekaitsealade vajaduse läbivaatamine ja vajadusel rakendamine.

o Ühitatud või ainult veesäilitusalade kohaldaminekülastamiseks – õpperajad, külastuskeskused, uurimistööd jne. Looduskülastuse matkamars-ruutide kujundamine.

7.6 Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

Veekaitseabinõud soodustavad veeelustiku mitmeke-sisuse säilimist. Käesolevaks ajaks on selgumas eri-nevate huvirühmade (veekaitse, soode kaitse, loo-mastiku kaitse, haruldaste taimede kaitse) taotlusedkaitsealade moodustamiseks. Nüüd tuleb kaaluda ka-vandatavate erinevate kaitsealade ja piirangute ühil-damise võimalusi.

o Application of monitoring results for promotion ofeconomical water consumption – for example,promotion of low phosphorus content detergents.

Cleaning of surface water bodies (cleaning of riversections and water reservoirs) will be planned accordingto the monitoring results.

7.5 Nature reserves and protected areasShort-term tasks (2004):

o Implementation of Pandivere State Water Protec-tion Area protection management plan.

o Compilation of existing and designed nature re-serves review at the river basin (GIS database).

o Study of water protection aspects and connectionsof different protected areas. For example, concreteregional considering of fish protection, birds andplants protection requirements.

o Elaboration of unified register of protected areasand objects at the river basin – 31.12.2001.

o Elaboration of new water protection areas justifi-cation, if necessary.

o Planning and establishment of hiking routes, rec-reation and accommodation facilities at PärnuRiver basin.

Long-term tasks (2010):

o Review and if necessary implementation of otherexisting proposals and possible new waterprotection requirements.

Adjustment of unified or solely water protection areasfor visiting – study tour routes, visitor centres,investigation works etc. Design of hiking routes ofnature tours.

7.6 Biological diversity preservation Water protection measures enhance preservation ofaquatic life diversity. Applications of different interestgroups (water protection, wetland protection, wildlifeprotection, rare plant protection) for establishment ofprotection areas are formulated at the present time. Nowthe possibilities of unifying different protection areasand restrictions should be considered.

- 54 -


Lähitegevused (2004): Tuleb koostada valgala vee-kasutuskavaga seotud meetmete programm bioloogi-lise mitmekesisuse säilitamiseks valgalal.

Konkreetse tegevusena liigilise mitmekesisuse kait-seks on praegu alustatud Sindi tammi kalatrepi re-konstrueerimisprojekti koostamist Taani Keskkon-naagentuuri toetusel.

Vajalik on selgitada veesäilitusalade ja piirangutegaalade veekaitseeesmärkide ja bioloogilise mitmekesi-suse säilitamise vajaduste ühitamise võimalused.Veekaitse ja klassikalise looduskaitse spetsialistidekoostöös tuleb ühildada kaitsealade registrid ja kait-sekorralduse kavad.

Pikema perioodi (2010) tegevused: Bioloogilisemitmekesisuse säilitamise eesmärkide sisuline integ-reerimine korrigeeritud veekasutuskavasse.

7.7 Meetmete koondtabelid aastani 2004 ja 2010

VAATA TABEL 5 LEHEKÜLGEDEL 55-58 JA

TABEL 6 LEHEKÜLGEDEL 59-61

Lühendid tabelites:

KM – Keskkonnaministeerium;

PM – Põllumajandusministeerium;

KOV – kohalik omavalitsus;

KOVL – kohalike omavalitsuste liit;

RE – riigieelarve;

KK – keskkonnakeskus;

VA – välisabi;

ETT – ettevõte.

SAPARD –

Laen

ERA – erakapital

Short term (2004) activities: Elaboration of biologicaldiversity preservation measures programme, relatedwith the water management plan of the river basin.

Concrete activity of species diversity protection is thestarted reconstruction project of Sindi Dam fish ladderwith the support of Danish Environmental ProtectionAgency.

Study of uniting water protection and biological di-versity preservation goals. Elaboration of unifiedregisters and protection management plans in co-operation of water protection and classical natureprotection specialists.

Long term (2010) activities: Substantial integration ofbiological diversity preservation goals in the correctedprotection management plans

7.7 Summary tables of measures until 2004 and 2010

LOOK TABLE 5 ON PAGES 55-58 AND

TABLE 6 ON PAGES 59-61

Abbreviations in tables:

KM – Ministry of Environment;

PM – Ministry of Agriculture;

KOV – local authority;

KOVL – Union of Local Authorities;

RE – State Budget;

KK – Environmental Centre;

VA – foreign aid;

ETT – enterprise.

SAPARD –

Laen – loan

ERA – private

- 55 -

Tabel 5 Meetmete koondtabelid aastani 2004

Table 5 Summary tables of measures until 2004

Tabel 5 Meetmete koondtabelid aastani 2004 Table 5 Summary tables of measures until 2004

EESMÄRK/ GOAL

Meetmete grupp Measures group MEETMED / MEASURES OBJEKTID / OBJECTS TÄ

HTS

US

PRIO

RITY

TEOSTUSE AEG

EXECUTION TIME

VASTU-TAJAD

RESPONSIBLE PARTIES

Maksumus Miljonit EEK

COST Million EEK

VÕIMALIK RAHASTAJA POSSIBLE FINANCER

I PUHAS PINNAVESI / CLEAN SURFACE WATER Seire ja järelevalve ümberkorraldamine 2000-2004 KM 5 RE Ohtlike ainete emissioonide inventuur valgalal 2001 KM 0.3 RE Põllumajandustoetuste väljamaksmise keskkonnakontrolli süsteemi rakendamine

2001-2004 PM; KM 1.5 RE

Sõnnikuhoidlate inventuur ja reostuskoormuse hinnang 2000-2001 PM; KM 0.5 RE Suuremate reostusobjektide süsteemne ohjamine ja kontroll (auditid, ettevõtte seire)

2003 KM 0.5 RE, ETT

Koolitus ja selgitustöö 2000-2004 KM 3 RE ÜLD

ISED

MEE

TMED

G

ENER

AL

MEA

SUR

ES

Järelevalve, andme-baasid, koolitus

Supervision, databases,

training

Kokku / Total 10.8 Paide linna reoveepuhasti renoveerimise lõpetamine 1 - 2002 KOV 21 RE, KOV, ETT, VA Türi linna kanalisatsiooni laiendamine (lühiajaline prog-ramm –2001) 1 - 2001 KOV 11.613 RE, KOV, ETT, VA

Pärnu linna otseste heitveeväljalaskude likvideerimine 1 2000 - 2004 KOV 4 KOV Viljandi linna esmane heitvee programm 1 - 2002 123 Võhma linna veevarustuse ja heitvee prior. programm 1 2000 – 2001 8.3 Sindi linna keskkonnaprojekt 1 2000 - 2002 KOV 16.840 RE, KOV, ETT, VA Roosna-Alliku biopuhasti ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine 1 1999 - 2001 KOV 4 RE, KOV, ETT, VA

Pärnu-Jaagupi keskkonnaprojekt 1 1998 – 2001 KOV 14 RE, KK, KOV Kokku / Total 202.753

Oisu asula; Karksi-Nuia, Karksi ja Polli ühtne heitveeprojekt

2 2000 - 2004 KOV 25.3 RE, KOV, ETT, VA

Puhastusseadmete ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine, uute

puhastusseadmete ehitamine, fosfori-

ärastuse paigaldamine

Reconstruction of treat-ment facilities and sewer systems, construction of new treatment facilities,

installation of phosphorus removal

Järva-Jaani asula ja E-Piim Järva-Jaani Piimatööstus; Väät-sa , Kamara, EKSEKO, Sürgavere, Käru, Vändra, Paikuse, Kergu asulate biopuhastid

3 - 2004 KOV 79.4 RE, KOV, KK ETT, VA

OB

JEK

TID

/ O

BJE

CTS

O

BJE

KTI

D /

OB

JEC

TS

Kokku / Total 307.183

- 56 -



EESMÄRK/ GOAL


HTS

US

PRIO

RITY

TEOSTUSE AEG

EXECUTION TIME

VASTU-TAJAD

RESPONSIBLE PARTIES


COST Million EEK


Veekogude puhastamise vajaduse selgitamine ja kava koostamine

2001-2004 KM 0.5 KOV, KK

Valgala P jääkreostuse selgitamine (reostatud luhad, täitunud biotiigid, mudastunud jõesängid) I etapp

- 2004 KM 0.5 KK

Are veehoidla saneerimine - 2004 KM 4 RE, KK, KOV Kokku / Total 5 O

BJE

KTI

D /

OB

JEC

TS

Eutrofeeruvate pinna-veekogude uuringud ja

puhastamine Investigation and cleaning works of

eutrophicating surface water bodies PINNAVESI KOKKU / SURFACE WATER TOTAL 322.983 mln. EEK 322.983

II PUHAS PÕHJAVESI JA KVALITEETNE JOOGIVESI / CLEAN GROUNDWATER AND QUALITY DRINKING WATER Põhjavee andmebaaside korrastamine maakondade kesk-konnaosakondade tasandil

2000-2001 KM 1 RE

Maakondliku andmetöötluse ja juhtimissüsteemi loomine 2001-2002 KM 1.5 RE Veereostust ennetavate meetmete rakendamine (ohtlike ettevõtete regulaarne kontroll, auditid, renoveerimiskavad)

2000-2004 KM, Ettevõte 4.2 ETT, RE

Reostatud pinnase ja põhjavee registri loomine ja pidamine 2001-2003 KM 1 RE Seire kohustuse panemine ettevõtetele veelubadesse vastavate seireprogrammide lisamisega 2000-2002 KM 0.6 RE

Ettevõtja seire andmestikust olulise koondamine keskkon-naosakondade andmebaasi - 2001 KM 0.3 RE

Valdade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kavade koostamine - 2001 KOV 30 KOV Koolitus ja selgitustöö 2 KK, KOV

ÜLD

ISED

MEE

TMED

200

4 G

ENER

AL

MEA

SUR

ES 2

004

Järelevalve ja seire, andmebaasid,

omavalitusute vee- ja kanalisatsiooni kavad

Supervision and

monitoring, databases, water supply and sewer plans of local authorities

Kokku / Total 40.0 Sillaotsa Asfaltbetoonitehase vana jääkreostuse likvideerimine, soola-liiva lao renoveerimine 1 - 2004 Ettevõte 3 ETT, KOV, KK

Paide linna endise naftabaasi jääkreostuse likvideerimine 1 1999 -2004 KOV 1 ETT, KOV

Paide keskkatlamaja vana masuudihoidla likvideerimine 1 - 2004 KOV 0.5 ETT, KOV

OB

JEK

TID

/ O

BJE

CTS

Kütusehoidlate korras-tamine ja vanade kesk-konnaohtlike ettevõtete

likvideerimine Reconstruction and reno-

vation of fuel storages, liquidation of old environmentally

hazardous enterprises

Oisu asula kütusehoidla, Karksi-Nuia EPT vana bensiini-jaama korrastamine; Jaska bituumenitehase, AS Wendre, AS Kase, AS Iivakivi, Vändras Keraamika masuudihoidlate likvideerimine

2 - 2004 KOV 8.5 ETT, KOV

- 57 -



EESMÄRK/ GOAL


HTS

US

PRIO

RITY

TEOSTUSE AEG

EXECUTION TIME

VASTU-TAJAD

RESPONSIBLE PARTIES


COST Million EEK


Väätsa jäätmekäitluskompleks-prügila rajamine I etapp 1 1998 - 2000 KM 12 Paikuse jäätmekäitluskompleks-prügila projekteerimine ja I etapi ehitus 1 2000 - 2002 KM 54 RE, KK, VA, Laen

Ainja jäätmekäitluskompleks-prügila rajamine I etapp 1 - 2004 KM 27 RE, KK, KOV Pakamäe prügila sulgemine 1 - 2004 KOV 5.6 KOV, KK Paide linna prügila sulgemine 1 - 2004 KOV 6.0 KOV, KK Viljandi linna prügila sulgemine 1 - 2004 KOV 12 KOV, KK Lõpnud loomade ja tapajäätmete utiliseerimise süsteemi väljatöötamine valgalal 2 -2004 PM 0.5 ETT, KOV

Olemasoleva jäätmemajanduse korrastamine valgalal I etapp

2 -2004 KM 20 RE, KOV

AS Textuur puidujäätmete (saepuru) ladustamise korrastamine Karksi-Nuias

3 -2001 KM 0.5 ETT

Vändra alevi endise prügila keskkonnaohtlikkuse hinnang 3 -2000 KOV 0.1 KOV, KK

Olemasolevate prügilate korrastamine, vajadusel

sulgemine ja uute rajamine

Reconstruction and if necessary closing of

existing landfills, construction of new

landfills

Kokku / Total 137.7 Sõmeru sigala (4000 siga) 1 - 2001 1.5 ETT, SAPARD EKSEKO (68000 siga) 1 - 2002 25 ETT, SAPARD Röa sigala (4800 siga) 1 - 2002 1.8 ETT, SAPARD Pärnjõe farm (500 lehma) 1 - 2002 4.5 ETT, SAPARD Halinga suurfarm (600 lehma) 1 - 2002 5.5 ETT, SAPARD Luige farm (300 lehma) 1 - 2002 2.7 ETT, SAPARD Lellassaare farm 2 - 2004 1.9 ETT, SAPARD Veneküla farm (200 lehma) 2 - 2004 1.9 ETT, SAPARD Kärdi farm (450 lehma) 2 - 2004 4 ETT, SAPARD

Sõnnikumajanduse korrastamine

Putting into order of manure management

Kokku / Total 48.8 Viisireiu väetisehoidla likvideerimine 1 - 2002 0.1 ETT, KOV Virnhoffi väetisehoidla likvideerimine 1 - 2002 0.1 ETT, KOV Pärnjõe väetisehoidla likvideerimine 1 - 2002 0.1 ETT, KOV

OB

JEK

TID

/ O

BJE

CTS

Väetisehoidlate likvideerimine

Liquidation of fertiliser storages Kokku / Total 0.3

- 58 -



EESMÄRK/ GOAL


HTS

US

PRIO

RITY

TEOSTUSE AEG

EXECUTION TIME

VASTU-TAJAD

RESPONSIBLE PARTIES


COST Million EEK


Paide linna veehaarde rajamine koos jaotussüsteemi väljaehitamisega 1 - 2002 KOV 26 RE, KOV, VA

Türi linna veevarustussüsteemi rekonstrueerimine 1 - 2001 16.625 RE, KOV, VA Viljandi linna veevarustuse lühiaegne programm 1 - 2002 54.8 RE,KK,KOV, ETT Sindi prioriteetne veevarustuse programm 1 - 2002 KOV 11.940 RE, KOV, VA Pärnu veevarustuse edasiarendamine 1 - 2002 KOV 15 KOV Karksi-Nuia veetrasside ehituse lõpetamine 2 KOV 0.2 KOV Viljandi maakondliku veevarustuse uuringute programmi koostamine ja esmane inventuur 2 - 2000 0.2 RE, KK

Järvamaa maakondliku veevarustuse uuringute programmi koostamine ja esmane inventuur

2 - 2000 0.2 RE, KK

Väikelinnade ja asulate põhjaveevarude uuringud (25) 2 - 2003 4 RE, KK Pärnu maakonna puurkaevude inventariseerimine 1 1996 – 2001 MV, KOV 0.15 RE, KK, KOV Pärnu maakondliku programmi “Puhas joogivesi” koostamine

1 1999 – 2001 MV 0.10 RE, KK

Reiu – Paikuse – Sindi joogiveetrassi rajamine 1 - 2001 KOV 9.0 KOV, ERA, RE

Veevarustuse korras-tamine, uute veetrasside

rajamine

Water supply develop-ment, construction of

water pipelines

Kokku / Total 138.015 Kaitsealade register Register of nature

reserves

Valgalal olevate erinevate kaitsealade ja kaitset vajavate objektide. koondamine ühtsesse registrisse 1 -2001 1 RE, KK

Pandivere Riikliku Veekaitseala seadustamine, kaitsekorralduse kava 0 - 2000 0.2 RE, KK

Kogu valgala hõlmava põhjaveekaitstuse kaardi koostamine 1 - 2004 1.5 KK Kokku / Total 2.7

OB

JEK

TID

/ O

BJE

CTS

Veekaitsealade kaitse-korralduskavad, põhjavee

kaitstuse digitaalkaart Protection management plans of water protection

areas, digital map of groundwater vulnerability

PÕHJAVESI JA VEEVARUSTUS KOKKU / GROUNDWATER AND WATER SUPPLY TOTAL 373.515 mln. EEK

373.515

KOKKU AASTANI 2004 / TOTAL UNTIL 2004 697.498 mln. EEK

- 59 -


Tabel 6 Meetmete koondtabelid aastatel 2005 - 2010

Table 6 Summary tables of measures 2005 - 2010

See meetmete programm täpsustatakse vastavalt lähiaastate programmi edukusele ja selle realiseerimisel saadud kogemustele 2003 – 2004 a. This programme of measures will be specified according to the success and experience of next years programme execution 2003 - 2004

Tabel 6 Meetmete koondtabelid aastatel 2005 - 2010 Table 6 Summary tables of measures 2005 - 2010

EESMÄRK / GOAL


HTS

US

PRIO

RIT

Y TEOSTUSE AEG

EXECUTION TIME

VASTUTAJADRESPONSIBLE

PARTIES

MAKSUMUSMiljonit EEK

COST Million EEK


I PUHAS PINNAVESI / CLEAN SURFACE WATER Tarbja asula reoveepuhasti ja kanalisatsioonisüstee-mi rekonstrueerimine -2010 KOV 5 RE, KOV, VA,

ETT Türi linna heitvee pikaajaline programm -2010 83.250 RE,KOV, VA, ETT Viljandi linna pikaajaline programm 2008 30 RE,KOV, VA, ETT Sindi linna pikaajaline programm 2008 KOV 29.280 RE, KOV, KK, VA Paide linna pikaajaline programm 30 RE, KOV, VA,ETT

Puhastusseadmete ja kanalisat-sioonirajatiste rekonstrueerimi-

ne, uute puhastusseadmete ehi-tamine

Reconstruction of wastewater treatment and sewer system facilities, construction of new

wastewater treatment facilities

Tarbja, Koigi, Peetri, Sargvere, Kabala, Lõõla, Kaha-la, Viisu, Anna, Mõisaküla, Abja-Paluoja, Õisu, Suure-Jaani, Piistaoja, Seljametsa, Kaisma, Tori, Tootsi, Surju, Vihtra, Pärnjõe asulad

-2010 KOV 63.1 RE, KOV, VA, ETT

Jõesängi puhastamine, vanade kasutute biotiikide likvideerimine

-2010 KM 30 KM, KOV, ETT Eutrofeeruvate veekogude selgitamine, puhasamine

Investigation and cleaning works of eutrophicating water bodies

Roosna-Alliku kalakasvatusest tuleneva fosforikoor-muse täpsustamine

-2010 ETT 0.2 ETT

OB

JEK

TID

O

BJE

CTS

KOKKU / TOTAL 265.83 II PUHAS PÕHJAVESI JA KVALITEETNE JOOGIVESI / CLEAN GROUNDWATER AND QUALITY DRINKING WATER

Kõigi veevarustuse kulude sissenõudmise tagamine 2010 KM 1,0 RE

ÜLD

ISED

M

EETM

ED 2

010

GEN

ERA

L M

EASU

RES

201

0 Veemajanduskulude täieliku katmise tagamine tarbijate

poolt, kaitseplaani uuendamineSecuring of water management

costs covering by the consu-mers, updating of protection

management plan

Valgala kaitseplaani regulaarne elluviimine ja regulaarne uuendamine

2005-2010 KM 0,5 KK

- 60 -



EESMÄRK / GOAL


HTS

US

PRIO

RIT

Y TEOSTUSE AEG

EXECUTION TIME


PARTIES


COST Million EEK


Kütusehoidlate korrastamine ja vanade keskkonnaohtlike ettevõtete likvideerimine

Reconstruction and renovation of fuel storages, liquidation of old environmentally hazardous

enterprises

Vastemõisa katlamaja, Are asula, endise TK Vikero kütusehoidla ja Selja asula endise bensiinijaam

-2005 KOV 1.4 KOV, KK, RE

Väetisehoidlate likvideerimine Liquidation of old fertiliser

storages Suurejõe ja Põua väetisehoidla - 2005 KOV 0.2 KOV, KK, RE

Väätsa prügila laiendamine II etapp KOVL 20 KOV, KK; RE Ainja jäätmeladestuskompleksi rajamise II etapp KOVL 35 KOV, KK, RE Pärnu prügila sulgemine - 2005 KOV 40 KOV, KK, RE

Olemasolevate prügilate korrastamine, sulgemine ja

uute rajamine Reconstruction and closing of existing landfills, construction

of new landfills

Kõikide valgalale jäävate väikeprügilate sulgemine II etapp

KOVL 55 KOV, KK, RE

Viljandi linna veevarustuse korrastamine II etapp 1 - 2008 KOV 1.4 KOV, KK, RE Võhma linna veevarustuse korrastamine II etapp? 1 - 2010 KOV 4.4 KOV, KK, RE Türi pikaajaline programm 1 - 2008 KOV 50.75 KOV, KK, RE Sindi pikaajaline programm 1 - 2008 KOV 32.97 KOV, KK, RE Suure-Jaani veevarustuse korrastamine 1 2001- 2005 KOV 14.2 KOV, KK, RE Mõisaküla veevarustuse korrastamine 1 - 2010 KOV 7.5 KOV, KK, RE Karksi-Nuia veevarustuse korrastamine 1 2001- 2005 KOV 16.8 KOV, KK, RE Abja-Paluoja veevarustuse korrastamine 1 - 2010 KOV 10.35 KOV, KK. RE Pärnu linna veevarustuse korrastamine 1 - 2010 KOV 54 KOV, KK., RE Kilingi-Nõmme veevarustuse korrastamine 1 - 2010 KOV 10.7 KOV, KK, RE Vändra veevarustuse korrastamine 1 - 2010 KOV 13.7 KOV, KK, RE

OB

JEK

TID

O

BJE

CTS

Veevarustuse korrastamine, uute veetrasside rajamine

Water supply development, construction of water pipelines

Väikeasulate (25) veevarude uuringud - 2008 KM 3 KK, KOV

- 61 -



EESMÄRK / GOAL


HTS

US

PRIO

RIT

Y TEOSTUSE AEG

EXECUTION TIME


PARTIES


COST Million EEK


Särevere, Oisu, Väätsa, Roosna-Alliku, Järva-Jaani, Koigi, Tarbja, Peetri, Sargvere asula veevarustussüs-teemi rekonstrueerimine

-2010 KOV 13.2 KK, KOV

25 väikeasula veevarustuse korrastamine 3 KOV 37 KOV, KK

Veevarustuse korrastamine, uute veetrasside rajamine

Water supply development, construction of water pipelines

Hajaasustuse veevarustuse pilootprojektide rakenda-mine

KK, PM 10 RE, KK

KOKKU / TOTAL 433.07 Loodi – Paistu veesäilitusala moodustamine KM 0.5 KK Veekaitsealade moodustamine

Establishment of water protection areas

Viljandi – Pärnu maakonna piiril olevatesse rabadesse (Suitsna raba, Kuresoo, Allikasoo, Ördi raba) veesäilitusalade moodustamine

KM 1 KK

OB

JEK

TID

O

BJE

CTS

KOKKU / TOTAL 1.5

KOKKU AASTATEL 2005 - 2010 / TOTAL 2005 - 2010 700 mln. EEK

- 62 -

8 ÜLDSUSE KAASAMINE

8.1 Publikatsioonid Käesolev materjal on veekasutuskava projekti kokku-võte, mis saadetakse tutvumiseks kõigile maavalit-sustele ja Pärnu jõe valgla omavalitsustele. See onesimene võimalus tutvustada laiemale üldsusele teh-tud tööd.

8.2 Arutelud Veekasutuskava on põhjalikult arutatud koostamisekäigus. Lisaks projekti osapooltele vaatasid töö läbika eksperdid. Keskkonnaspetsialistidele esitleti sedalõppseminaril 1999. aasta detsembris.

Vajalik on veekasutuskava ja selle rakendamisegakaasnevate kulutuste ning veeteenuse paranemise ning sellega kaasnevate hinnamuutuste selgitaminetarbijatele.

Kuna Keskkonnaministeerium pole veekasutuskavakoostamise metoodilist juhendit senini koostanud võib osutuda vajalikuks kava korrigeerimine selle juhendining avalikustamise tulemuste alusel.

8.3 Koolitus Veekasutuskava elluviimist peab toetama koolitus-programm.

Koolitus spetsialistidele, kes peavad kaitseplaani elluviima:

o Ettevõtete spetsialistidele (omaseire läbiviimine,keskkonnajuhtimissüsteemi arendamine, kesk-konnareostust ennetav tegevus, paremate tehno-loogiate rakendamise võimalused)

o Kohaliku omavalitsuse spetsialistidele(omavalitsuse veealaste andmete korrastamine,omavalitsuse veemajanduse arengukavadekoostamine, veekaitse omavalitsuses)

o Seminarid maakonna tasandi ja keskkonnami-nisteeriumi ning tema allasutuste töötajatele(kaitseplaani elluviimiseks vajalike õigusaktidetäiendamine, veemajanduslike eri tasandil and-mebaaside koostöö, seire ümberkujundaminekaitseplaanis määratletud kriteeriumide kontrol-liks).

8 PUBLIC PARTICIPATION

8.1 Publications This document is a summary of Pärnu river basinmanagement plan project, distributed to all countygovernments and local authorities at Pärnu River basin.It is the first possibility to introduce the executed worksto the wider public.

8.2 Discussions Water management plan has been thoroughly discussedduring the elaboration. Besides the project partners thedocument has been revised and edited by the expertsand introduced to the wider public of environmentalexperts during the final seminar in December 1999.

It is necessary to introduce the water management plan;expenses of the implementation; associated im-provement of water services and changes of pricepolicy to the water consumers.

Since the Ministry of Environment has not issuedmethodical guidelines of water management planelaboration so far, the correction of the plan may benecessary according to the guidelines and results ofpublic discussion.

8.3 Training Implementation of water management plan must besupported by the training programme. Training ofspecialists, implementing the protection managementplan:

o Specialists of enterprises (monitoring execution,environmental management system development,pollution prevention activities, better technologiesapplication possibilities);

o Specialists of local authorities (processing of localauthority water management data, local authoritieswater management development plans elaboration,water protection at local authorities);

o Seminars at county level and for the employees ofMinistry of Environment and it’s subdivisions(amendment of legislative acts, co-operation ofwater management databases, monitoring rear-rangement to control the criteria, determined in thewater management plan).

- 63 -


Koolitus laiemale üldsusele:

o Kooliõpilased (praktilised õppused eri tasemekoolides)

o Kaitseplaani tutvustamine elanikkonnale mitme-sugustel üritustel.

Üldsuse kaasamise (avalikustamise) eesmärgiks onkavandatavate tööde otstarbekuse laialdane läbiaru-tamine ja kavandatavatele töödele üldsuse toetusetagamine. Arvamused käesoleva töö kohta saataPärnu, Järva või Viljandi maakonna keskkonnatee-nistustele.

Training for the wider public:

o Introduction of water protection managementplans to the population by different events, pub-lications;

o School pupils - practical training courses at dif-ferent level schools.

The goal of public participation is wide discussion ofthe feasibility of designed works and securing ofpublic support to the designed works. Please forwardyour opinions and comments about this work toPärnu, Järva of Viljandi County environmental au-thorities.

- 64 -


KASUTATUD MATERJALID / REFERENCES

1. Pandivere Riiklikul Veekaitsealal paiknevate prügilate kaardistamine ja keskkonnaohtlikkuse hindamine. AS MAVES, 1999.

2. Eesti jõgede kalamajandusliku potentsiaali, seisundi ning reostumise bioindikaatorite selgitamine. Eesti TA Zooloogia- ja Botaanika Instituut, Merebioloogia laboratoorium. Tartu, 1991.

3. Eesti keskkonnaseire 1996. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn, 1998.

4. Eesti statistika aastaraamat 1998. Statistikaamet Tallinn, 1998.

5. Joogivee Programm 1998-2010. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn, 1998.

6. Keskkonnakaitse 1999.a. riiklik programm. Veekaitse. Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaosakond. Tallinn, 1999.

7. Pandivere Riiklik Veekaitseala. AS Maves, Eesti TA Geoloogia Instituut, Järva Maavalitsuse Keskkonna-osakond, Lääne-Virumaa Looduskaitsetalitus, Keski-Suomen Vesi- ja Ympäristöpiiri. Jyväskylä ,1993.

8. Põllumajanduslik hajureostus lämmastikühenditega Eestis. Typpi Keski-Suomen vesissä. AS Maves, Järva Maavalitsuse Keskkonnaosakond, Keski-Suomen Vesi-ja Ympäristopiiri. Yväskylä, 1994.

9. Eesti riikliku keskkonnaseire jõgede seire 1998. a. aruanne. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituut. Tallinn, 1999.

10. Pandivere veekaitseala põhjavee kvaliteedi seire 1998. AS Maves. Tallinn, 1999.

11. Development of Environmental Quality Objectives for Surface and Marine Waters. Improvement of Data Use and Data Management Within the Environmental Monitoring Programme (DADAM). 1998

12. Pärnu jõe valgala reostuskoormuste uuring 1997-1998. Väikepuhastid. AS Maves. Tallinn, 1998.

13. Põhjavee seisund 1997.-1998. aastal Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 1999.

14. Gagarini nimelise näidissovhoostehnikumi eksperimentaalse sealihatootmise kombinaadi lägalaotuse mõju vooluvetele. Tartu Vee Kasutamise ja Kaitse Valitsus. Tartu, 1988.

15. Maakonnad arvudes 1994-1998. Statistikaamet. Tallinn, 1999.

16. Baltic Sea Environmental Proceedings. No. 70. Helsinki Commission 1998.

17. AS EKSEKO Viiratsi seakombinaadi lägamajandus. AS Maves, 1999.*

18. Järva Teedevalitsuse Sillaotsa bituumenibaasi õlireostuse uuring. AS Maves, 1999.*

19. Are veehoidla keskkonnaseisundi uuring. AS Maves, 1999.*

20. Draft Regulation of the Environment Ministry Water Quality Classes of the Surface Water Bodies. Environmental Information Centre, 2000.

*Tööd 17-19 on käesoleva Phare/Tacis projekti raames tehtud pilootuuringud *17-19 in the list are pilot investigations, carried out in the framework of this Phare/Tacis project.

Documents

PÄRNU JÕE VALGALA VEEKASUTUSKAVA PROJEKT joe valgala veekasutuskava projekt.pdf · - 2 - — pÄrnu jÕe valgala veekasutuskava projekt — sisukord 0 sissejuhatus 5 1 valgala ÜldÜlevaade