Rahvusvaheline Rahvusvaheline õigusõigusLeif KalevLeif Kalev

Avaliku õiguse Avaliku õiguse magistrikursusmagistrikursus

Rahvusvahelise õiguse Rahvusvahelise õiguse mõistemõiste

Rahvusvaheline (avalik) õigus on Rahvusvaheline (avalik) õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteidõiguse subjektide omavahelisi suhteid

Rahvusvaheline eraõigus sätestab toimimise Rahvusvaheline eraõigus sätestab toimimise siseriiklike seaduste vastuolu korral (siseriiklike seaduste vastuolu korral (conflict of lawsconflict of laws) ) piiripealsetel juhtudelpiiripealsetel juhtudel

Riigiülene eRiigiülene e.. suprasupranatsionaalne õigus on natsionaalne õigus on õigusnormide kogum, mis kehtib vähemalt kahes õigusnormide kogum, mis kehtib vähemalt kahes riigis, kehtestatakse kogu õigusruumi hõlmava riigis, kehtestatakse kogu õigusruumi hõlmava keskse (üldise) menetlusega ning on otse keskse (üldise) menetlusega ning on otse rakendatav, st on olemas riikide õiguskordadest rakendatav, st on olemas riikide õiguskordadest sõltumatud kohtud, millel on otsuste täitmiseks sõltumatud kohtud, millel on otsuste täitmiseks reaalne jõudreaalne jõud. (Transnatsionaalne e riikeläbiv õigus, . (Transnatsionaalne e riikeläbiv õigus, EL-i õigus)EL-i õigus)

Rahvusvahelise õiguse Rahvusvahelise õiguse subjektidsubjektid

Põhilised subjektid on riigidPõhilised subjektid on riigid Teised toimijad on:Teised toimijad on:

Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e. johanniidid e. ja Vatikani riik, Malta Ordu e. johanniidid e. hospidalivennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee)hospidalivennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee)

Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt. Euroopa Liit) on institutsioonid, millest mõned (nt. Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st. samuti esmatasandi muutumas riigiülesteks, st. samuti esmatasandi subjektidekssubjektideks

Valitsusvälised rahvusvahelised ühendusedValitsusvälised rahvusvahelised ühendused Rahvusvahelised e. hargmaised suurettevõtted (MNC-d)Rahvusvahelised e. hargmaised suurettevõtted (MNC-d) Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm. Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm.

vabastusliikumised, mässulised, vabastusliikumised, mässulised, de factode facto valitsused valitsused Üksikisikud alati vaieldava subjektideringinaÜksikisikud alati vaieldava subjektideringina

Kehtivuse alusedKehtivuse alused

Rahvusvahelise õiguse kehtivus põhineb Rahvusvahelise õiguse kehtivus põhineb otsesel või varjatud kokkuleppel: kehtib otsesel või varjatud kokkuleppel: kehtib siis, kui riigid tunnustavad/järgivad siis, kui riigid tunnustavad/järgivad (voluntarism, konsensualism)(voluntarism, konsensualism)

Loomuõiguse varjatud mõju Loomuõiguse varjatud mõju ius cogensius cogensi i käsitluse arengule. Üldtunnustatud tava käsitluse arengule. Üldtunnustatud tava ja uued tavad. Rahvusvaheline ja uued tavad. Rahvusvaheline KriminaalkohusKriminaalkohus

Vajalikkuse põhimõte: rahvusvahelise Vajalikkuse põhimõte: rahvusvahelise õiguse tunnustamise taga on praktiline õiguse tunnustamise taga on praktiline vajadus, muidu vajadus, muidu ubi societas, ibi iusubi societas, ibi ius

Rahvusvahelise ja Rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse suhesiseriikliku õiguse suhe

Siseriiklik õigus võib omada Siseriiklik õigus võib omada rahvusvahelises suhtluses teatavat rolli, rahvusvahelises suhtluses teatavat rolli, ent pigem fakti kui õigusnormi ent pigem fakti kui õigusnormi tähenduses (riik ei saa end üldjuhul tähenduses (riik ei saa end üldjuhul sisemaise õigusega õigustada)sisemaise õigusega õigustada)

Rahvusvahelise õiguse normide toime:Rahvusvahelise õiguse normide toime: MonismMonism Dualism (transformatsioon ja adaptsioon)Dualism (transformatsioon ja adaptsioon)

Otsekohaldamine, kaudne kohaldamine Otsekohaldamine, kaudne kohaldamine (tõlgendamisel), kohaldamine (tõlgendamisel), kohaldamine normikontrolli käigus, kasutamine normikontrolli käigus, kasutamine siseõiguse andmise alusenasiseõiguse andmise alusena

Riik ja rahvusvaheliste Riik ja rahvusvaheliste suhete süsteemsuhete süsteem

Riik omandab rahvusvahelisõigusliku Riik omandab rahvusvahelisõigusliku tähenduse, kui ta on täieõiguslik/tunnustatud tähenduse, kui ta on täieõiguslik/tunnustatud osaline riikide süsteemisosaline riikide süsteemis

Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt jälgitud riikidevaheliste suhete refleksiivselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist.komplektist.

„„Rahvusvahelised suhted” ei seo valmiskujul riike, Rahvusvahelised suhted” ei seo valmiskujul riike, mis suudaksid oma suveräänsust säilitada ka ilma mis suudaksid oma suveräänsust säilitada ka ilma nendeta – nad on alus, millel põhineb nendeta – nad on alus, millel põhineb rahvusriikide toimimine.rahvusriikide toimimine.

(Giddens 1985: 263-264)(Giddens 1985: 263-264)

Ajaloolised rahvusvaheliste Ajaloolised rahvusvaheliste suhete süsteemi mudelidsuhete süsteemi mudelid

Tsivilisatsiooniline (andamiimpeeriumid, Tsivilisatsiooniline (andamiimpeeriumid, linnriigid): tsiviliseeritud ala vs. barbarite ala, linnriigid): tsiviliseeritud ala vs. barbarite ala, ühes ühed ja teises teised reeglid. Barbarite ala ühes ühed ja teises teised reeglid. Barbarite ala võib jõudumööda tsiviliseeridavõib jõudumööda tsiviliseerida

Kristliku maailmariigi mudel: üks jumal, üks Kristliku maailmariigi mudel: üks jumal, üks valitseja (või kaks: sau ja mõõk, paavst ja valitseja (või kaks: sau ja mõõk, paavst ja keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad õnnetud metslased ja saatana käsilased. elavad õnnetud metslased ja saatana käsilased. Kristlikul valitsejal ja tema alamatel on Kristlikul valitsejal ja tema alamatel on kohustus viia jumala valgustus metslasteni ja kohustus viia jumala valgustus metslasteni ja hävitada saatana käsilased. Paavsti ja keisri, hävitada saatana käsilased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalamate samuti keisri, kuningate ja madalamate valitsejate õiguste täpne jaotus ühtses valitsejate õiguste täpne jaotus ühtses süsteemissüsteemis

Westfaali suveräänsus- ja Westfaali suveräänsus- ja suhtemudelsuhtemudel

Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta endast kõrgemat võimu ja võistlevad võimu tunnusta endast kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärastpärast

Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asielluviimine on valdavalt riikide asi

Riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, Riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusvahelisi reegleid on vähe ja nad on nõrgadrahvusvahelisi reegleid on vähe ja nad on nõrgad

Ühine prioriteet on minimeerida tõkked riigi Ühine prioriteet on minimeerida tõkked riigi tegevusvabaduseletegevusvabadusele

Riigipiire ületavad õiguserikkumised on vaid Riigipiire ületavad õiguserikkumised on vaid asjaosaliste mure, rahvusvahelist ühishuvi siin ei asjaosaliste mure, rahvusvahelist ühishuvi siin ei tunnustatatunnustata

Kõiki riike käsitletakse õiguslikult võrdsena, õiguslikud Kõiki riike käsitletakse õiguslikult võrdsena, õiguslikud reeglid ei arvesta tugevuserisusireeglid ei arvesta tugevuserisusi

Rahvusvaheline õigus on suunatud minimaalsete Rahvusvaheline õigus on suunatud minimaalsete kooselureeglite kehtestamisele, riikide ja rahvaste kooselureeglite kehtestamisele, riikide ja rahvaste püsivamad sidemed on eesmärgiks üksnes niikaua, kuni püsivamad sidemed on eesmärgiks üksnes niikaua, kuni see võimaldab saavutada sõjalised eesmärgidsee võimaldab saavutada sõjalised eesmärgid

ÜRO maailmarahu mudelÜRO maailmarahu mudel Riigid otsustavad oma siseasjade üle iseRiigid otsustavad oma siseasjade üle ise Riigid elavad teineteisega rahus naabritenaRiigid elavad teineteisega rahus naabritena Riigid hoiduvad teineteist jõuga Riigid hoiduvad teineteist jõuga

ähvardamast või jõudu tarvitamastähvardamast või jõudu tarvitamast Riigid ühendavad jõu rahvusvahelise rahu ja Riigid ühendavad jõu rahvusvahelise rahu ja

julgeoleku säilitamiseksjulgeoleku säilitamiseks Relvajõudu rakendatakse Relvajõudu rakendatakse vaidvaid üldistes üldistes

huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või agressiooni tõrjumiseksagressiooni tõrjumiseks

ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengutja sotsiaalset arengut

Uus maailmakord?Uus maailmakord? ÜRO Julgeolekunõukogu on andnud nõusoleku ÜRO Julgeolekunõukogu on andnud nõusoleku

rahvusvaheliste jõudude sissetungiks Afganistani rahvusvaheliste jõudude sissetungiks Afganistani pärast 11.09 rünnakuid ja mõnedesse pärast 11.09 rünnakuid ja mõnedesse piirkondadesse (nt. Dar-fur Sudaanis, Kosovo) piirkondadesse (nt. Dar-fur Sudaanis, Kosovo) massimõrvade ärahoidmiseksmassimõrvade ärahoidmiseks Teatud juhtudel võib sekkuda ka siseriiklike Teatud juhtudel võib sekkuda ka siseriiklike

inimõiguste kaitseksinimõiguste kaitseks Teatud juhtudel võib sekkuda ohu ennetamiseks: Teatud juhtudel võib sekkuda ohu ennetamiseks:

tuuma-, keemia- või bioloogiarelvad, terrorismtuuma-, keemia- või bioloogiarelvad, terrorism USA on eiranud ÜRO Julgeolekunõukogu lõpliku USA on eiranud ÜRO Julgeolekunõukogu lõpliku

sõna õigust riikidele kallaletungimisel (Iraak), sõna õigust riikidele kallaletungimisel (Iraak), ent on kasutanud ulatusliku liitlasriikide rühma ent on kasutanud ulatusliku liitlasriikide rühma abi ning teiste riikide teadlikku mittesekkumistabi ning teiste riikide teadlikku mittesekkumist ÜRO roll muutunud ebamäärasemaksÜRO roll muutunud ebamäärasemaks

Maailmastumise uued Maailmastumise uued vastasseisudvastasseisud

Üliriik Ameerika ÜhendriigidÜliriik Ameerika Ühendriigid Tugevad riigid (JN 4, Saksa, Jaapan)Tugevad riigid (JN 4, Saksa, Jaapan) Stabiilsed riigid (Stabiilsed riigid (ŠŠveits, Eesti, Singapur jt)veits, Eesti, Singapur jt)

VSVS Paariariigid ja kokkuvarisenud riigidPaariariigid ja kokkuvarisenud riigid 4GW e. neljanda põlvkonna sõda (4GW e. neljanda põlvkonna sõda (fourth-fourth-

generation warfaregeneration warfare), terroristirünnakud), terroristirünnakud Ülemaailmsed võrgustikud, mis püüavad Ülemaailmsed võrgustikud, mis püüavad

inimeste liikumist teatava paindliku inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida?kontrolli all hoida?

Paaria- ja Paaria- ja kokkuvarisenud riigidkokkuvarisenud riigid

Paariariigid (Paariariigid (rogue statesrogue states): tugev autoritaarne ): tugev autoritaarne võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes vaenulikud, tõenäoliselt rahastavad terroriste vaenulikud, tõenäoliselt rahastavad terroriste (Kuuba, Põhja-Korea, Iraan, Liibüa)(Kuuba, Põhja-Korea, Iraan, Liibüa)

Kokkuvarisenud riigid (Kokkuvarisenud riigid (failed statesfailed states): ): vägivaldne anarhia, hõimude ja sõjapealikute vägivaldne anarhia, hõimude ja sõjapealikute võitlus, oht selle tõttu, et ei suuda oma ala võitlus, oht selle tõttu, et ei suuda oma ala kontrollida ja terroriühendused saavad kontrollida ja terroriühendused saavad kasutada tugipunktidena (Angoola, Afganistan, kasutada tugipunktidena (Angoola, Afganistan, Burundi, Elevandiluurannik, Kolumbia, Kongo Burundi, Elevandiluurannik, Kolumbia, Kongo DV, Libeeria, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, DV, Libeeria, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Zimbabwe. Küsimärgiga: Albaania, Bosnia, Zimbabwe. Küsimärgiga: Albaania, Bosnia, Gruusia, Iraak, Jeemen, Nigeeria, Pakistan, Gruusia, Iraak, Jeemen, Nigeeria, Pakistan, Zimbabwe)Zimbabwe) Chomsky: mõlemad ennekõike USA vaatenurgastChomsky: mõlemad ennekõike USA vaatenurgast

Eripiirkondi maailmasEripiirkondi maailmas ÜRO halduses alad (Kosovo, varem Afganistan jt)ÜRO halduses alad (Kosovo, varem Afganistan jt) Antarktika eriseisundAntarktika eriseisund Sõjaväebaasid ja elaniketa saared (Diego Garcia)Sõjaväebaasid ja elaniketa saared (Diego Garcia) Maailmastumise jõukus- ja eluviisierisuste, aga ka Maailmastumise jõukus- ja eluviisierisuste, aga ka

rahvamõrvade tõttu kasvab pidevalt sisserändesurve rahvamõrvade tõttu kasvab pidevalt sisserändesurve nn tuuma riikidele: erivööndid ja laagridnn tuuma riikidele: erivööndid ja laagrid

Rahvuslike vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Rahvuslike vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Somaalimaa, Ida-Kongo, Aceh, TSomaalimaa, Ida-Kongo, Aceh, Tššetetššeenia (osalt) jteenia (osalt) jt

Maksuparadiisid ja tagaotsitavate asüülid: Bahama, Maksuparadiisid ja tagaotsitavate asüülid: Bahama, Mani saar jtMani saar jt

Olematud riigid: Patagoonia, platvormid ja pisisaared, Olematud riigid: Patagoonia, platvormid ja pisisaared, talud, Kuu, Marsi, Veenuse jt erastaminetalud, Kuu, Marsi, Veenuse jt erastamine

Riikidevahelised Riikidevahelised vaidlusedvaidlused

Tüliga riikide vahel on tegemist siis, kui:Tüliga riikide vahel on tegemist siis, kui: riikide vahel on lahkarvamus faktis, riikide vahel on lahkarvamus faktis,

õiguslikus või poliitilises küsimusesõiguslikus või poliitilises küsimuses on tegemist huvide vastuolugaon tegemist huvide vastuoluga ühe riigi õigustatud nõue lükatakse teise ühe riigi õigustatud nõue lükatakse teise

riigi poolt tagasi või kaheldakse õigustatusesriigi poolt tagasi või kaheldakse õigustatuses Õiguslike ja poliitiliste tülide eristamine Õiguslike ja poliitiliste tülide eristamine

sõltub suuresti riigi suvast, põhialuseks sõltub suuresti riigi suvast, põhialuseks on normide või normivaidluse olemasolu on normide või normivaidluse olemasolu õiguslikes tülidesõiguslikes tülides

Vaidluste lahendamise Vaidluste lahendamise meetodidmeetodid

Poliitilised meetodid (pole õiguslikult Poliitilised meetodid (pole õiguslikult siduvad)siduvad) LäbirääkimisedLäbirääkimised Head teenedHead teened VahendusVahendus UurimineUurimine Lepitus (lepitusmenetlus)Lepitus (lepitusmenetlus)

Õiguslikud meetodid (põhimõtteliselt Õiguslikud meetodid (põhimõtteliselt siduvad)siduvad) Menetlus Rahvusvahelises Kohtus vm. kohtusMenetlus Rahvusvahelises Kohtus vm. kohtus Menetlus Rahvusvahelises Alalises vm. Menetlus Rahvusvahelises Alalises vm.

VahekohtusVahekohtus

Riigi Riigi enesekaitsevahendidenesekaitsevahendid

Vaidluste lahendamise meetodite Vaidluste lahendamise meetodite kasutamine (vt. eelmine slaid)kasutamine (vt. eelmine slaid)

Hoiatused, noodid jm. diplomaatilised Hoiatused, noodid jm. diplomaatilised vahendidvahendid

Retorsioon e. vastuabinõuRetorsioon e. vastuabinõu Repressaal e. surveabinõuRepressaal e. surveabinõu Sõda:Sõda:

Enesekaitse e. hädakaitseEnesekaitse e. hädakaitse Rünnak e. intervensioon – pole tänases Rünnak e. intervensioon – pole tänases

rahvusvahelises õiguses lubatud, va. ÜRO rahvusvahelises õiguses lubatud, va. ÜRO heakskiidulheakskiidul

RetorsioonRetorsioon Retorsioon e. vastuabinõu – Retorsioon e. vastuabinõu – ebasõbralikuebasõbraliku,, kuid kuid

seadusliku tegevuse toimepanemine, mis on ühe seadusliku tegevuse toimepanemine, mis on ühe riigi vastus teise riigi poolt sooritatud riigi vastus teise riigi poolt sooritatud ebasõbralikuebasõbraliku,, kuid seadusliku tegevuse kuid seadusliku tegevuse toimepanemise eesttoimepanemise eest

Retorsiooni eesmärgiks on suhtRetorsiooni eesmärgiks on suhtee reguleerimine, reguleerimine, mitte ainult kättemaksmitte ainult kättemaks. K. Kannataja riik kitsendab annataja riik kitsendab teise riigi huve samal määral, kui tema enda teise riigi huve samal määral, kui tema enda huvid on kitsendatudhuvid on kitsendatud

Retorsiooni oluliseks tingimuseks erinevalt Retorsiooni oluliseks tingimuseks erinevalt repressaalidest on see, et retorsiooni puhul jääb repressaalidest on see, et retorsiooni puhul jääb mõlemõlemma riia riigigi tegevus seaduslikesse piiridesse tegevus seaduslikesse piiridesse

Tavalised Tavalised retorsioonimeetodidretorsioonimeetodid

EEbasõbralikult käitunud riigi basõbralikult käitunud riigi diplomaatide arvu vähendaminediplomaatide arvu vähendamine

DDiplomaatiliste suhete katkestamineiplomaatiliste suhete katkestamine EEbasõbralikult käitunud riigi kodanike basõbralikult käitunud riigi kodanike

suhtes sissesõidukeelu kehtestaminesuhtes sissesõidukeelu kehtestamine VVastava riigi ebasõbralikule tegevusele astava riigi ebasõbralikule tegevusele

rahvusvaheliste organisatsioonide rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu juhtiminetähelepanu juhtimine

EEbasõbraliku käitumise avalikustaminebasõbraliku käitumise avalikustamine

RepressaalRepressaal Repressaal e. surveabinõu – Repressaal e. surveabinõu – ühe riigi poolt, kelle ühe riigi poolt, kelle

rahvusvahelisõiguslikke huve on rikutud, teisele rahvusvahelisõiguslikke huve on rikutud, teisele riigile, kes nimetatud huve rikkus, varalise kahju riigile, kes nimetatud huve rikkus, varalise kahju tekitamine või mingil muul viisil selle riigi huvide tekitamine või mingil muul viisil selle riigi huvide kahjustamine mitteõiguspärase tegevusekahjustamine mitteõiguspärase tegevusegaga

Repressaalide eesmärgiks on suhte Repressaalide eesmärgiks on suhte reguleerimine, läbirääkimistele sundimine, mitte reguleerimine, läbirääkimistele sundimine, mitte otseselt kättemaksotseselt kättemaks

Repressaalide teostamine Repressaalide teostamine tähendab tihti tähendab tihti probleemide kuhjumistprobleemide kuhjumist, , sestsest algset tegu, mille algset tegu, mille tõttu üldse repressaali teostama hakati, ei tõttu üldse repressaali teostama hakati, ei suudeta sageli piisavalt tõestada, rikutud normid suudeta sageli piisavalt tõestada, rikutud normid võivad olla üldiselt tunnustamata ning võivad olla üldiselt tunnustamata ning repressaalid ise võivad olla liialdatudrepressaalid ise võivad olla liialdatud

Repressaalide liigidRepressaalide liigid Üldliigitus:Üldliigitus:

positiivsed repressaalidpositiivsed repressaalid – teod, mida tavalistes – teod, mida tavalistes tingimustes peetakse rahvusvahelise õiguse rikkumisekstingimustes peetakse rahvusvahelise õiguse rikkumiseks

negatiivsed repressaalidnegatiivsed repressaalid – väljenduvad – väljenduvad selliste tegude selliste tegude mittetegemises, mis tavalistes tingimustes oleksid mittetegemises, mis tavalistes tingimustes oleksid kohustuskohustus--likud, nt. lepingute mittetäitmine, võla likud, nt. lepingute mittetäitmine, võla mittetasumine jnemittetasumine jne..

EmbargoEmbargo – – laevade ja muu vara kinnipidami laevade ja muu vara kinnipidaminene sadamates või ulgumerelsadamates või ulgumerel (rahvusvahelisõiguslik), (rahvusvahelisõiguslik), sisse- ja väljaveopiirangud (majanduslik tähendus)sisse- ja väljaveopiirangud (majanduslik tähendus)

BlokaadBlokaad – maa-alale, rannikule vm. ligipääsu – maa-alale, rannikule vm. ligipääsu piiramine. Rahuaja (piiramine. Rahuaja (pacificpacific) ja sõjaaja () ja sõjaaja (hostilehostile) ) blokaad. Esimene lubatud ÜRO heakskiidul või blokaad. Esimene lubatud ÜRO heakskiidul või mitteliikmesriigi pooltmitteliikmesriigi poolt

Repressaalide näitedRepressaalide näited

Repressaalide näiteid:Repressaalide näiteid: viisarežiimi ühepoolne muutmineviisarežiimi ühepoolne muutmine tähtajaliste varaliste kohustuste mittetäitminetähtajaliste varaliste kohustuste mittetäitmine relvastatud jõudude demonstratsioon, ühise relvastatud jõudude demonstratsioon, ühise

riigipiiri äärde relvajõudude koondamineriigipiiri äärde relvajõudude koondamine lepingu ühepoolne lõpetamine jnelepingu ühepoolne lõpetamine jne..

Vastavalt ÜRO Vastavalt ÜRO ppõhikirja art 2õhikirja art 2 lg lg 44 on riikidel on riikidel keelatud keelatud rakendadarakendada relvastatud repressaale. relvastatud repressaale. Siiski on relvastatud repressaalid lubatud Siiski on relvastatud repressaalid lubatud juhul, kui need kujutavad endast enesekaitset juhul, kui need kujutavad endast enesekaitset teise riigi relvastatud pealetungi vastuteise riigi relvastatud pealetungi vastu

Represaalide kasutuse Represaalide kasutuse piirangudpiirangud

repressaalirepressaali peab peab lõpetama kohelõpetama kohe, kui , kui rikkujarikkujariik riik ((offending stateoffending state) on hüvitanud kahju oma ) on hüvitanud kahju oma ebaseadusliku teo eestebaseadusliku teo eest

repressaali ei repressaali ei võivõi toime panna teise repressaali toime panna teise repressaali vastuvastu

repressaale ei või toime panna, kui see võib repressaale ei või toime panna, kui see võib kahjustada kolmandaid poolikahjustada kolmandaid pooli

repressaal peab vastama kahju suurusele, mida repressaal peab vastama kahju suurusele, mida algselt teise riigi poolt tekitati (st. ei tohi olla algselt teise riigi poolt tekitati (st. ei tohi olla oluliselt suurem)oluliselt suurem)

mõned autorid on mõned autorid on arvamusel, et arvamusel, et repressaalerepressaale ei tohi ei tohi kasutada,kasutada, kuni ning kui läbirääkimised süüdlase kuni ning kui läbirääkimised süüdlase poolt kahjude hüvitamispoolt kahjude hüvitamisekseks pole läbi kukkunud pole läbi kukkunud

EnesekaitseEnesekaitse Enesekaitse e. hädakaitse – Enesekaitse e. hädakaitse – juba alanud või juba alanud või

vahetult eelseisva teise riigi relvajõudude vahetult eelseisva teise riigi relvajõudude pealetungi tagasitõrjumine jõugapealetungi tagasitõrjumine jõuga (ÜRO põhikiri (ÜRO põhikiri art 51). Peab olema:art 51). Peab olema: vajalikvajalik proportsionaalne e. mõõdupäraneproportsionaalne e. mõõdupärane

Kitsam tõlgendus: ainult relvastatud rünnaku Kitsam tõlgendus: ainult relvastatud rünnaku puhulpuhul

Laiem tõlgendus: ka muudel juhtudelLaiem tõlgendus: ka muudel juhtudel EEristatakseristatakse::

individuaalsetindividuaalset,, ühe riigi poolt teostatud enesekaitset ühe riigi poolt teostatud enesekaitset kollektiivsetkollektiivset,, mitme riigi poolt ühiselt teostatud mitme riigi poolt ühiselt teostatud

enesekaitsetenesekaitset

ProportsionaalsusProportsionaalsus Proportsionaalsus e. Proportsionaalsus e. mõõdupärasusmõõdupärasus - nii - nii

negatiivsed negatiivsed kuikui positiivsed repressaalid positiivsed repressaalid jt. jt. vahendid vahendid peavad vastama tekitatud kahju peavad vastama tekitatud kahju suurusele ja sellele sunnisuurusele ja sellele sunni ulatusele ulatusele, mis on , mis on tõenäoliselt tõenäoliselt vajalik rahuloleku saamiseksvajalik rahuloleku saamiseks

Nt. ei saa õigustada riiki A, kes paneb aresti alla Nt. ei saa õigustada riiki A, kes paneb aresti alla tuhandeid enda territooriumil elavaid B riigi tuhandeid enda territooriumil elavaid B riigi kodanikke lihtsalt seetõttu, et riik B keeldus kodanikke lihtsalt seetõttu, et riik B keeldus õigust mõistmast ühe A riigi kodaniku üle. Siiski õigust mõistmast ühe A riigi kodaniku üle. Siiski on riigil A täielik alus keelata oma kohtutel B riigi on riigil A täielik alus keelata oma kohtutel B riigi kodanike üle õigust mõistmast või pidada kinni B kodanike üle õigust mõistmast või pidada kinni B riigi lipu all sõitvad laevad või peatada tegevus B riigi lipu all sõitvad laevad või peatada tegevus B riigiga sõlmitud kaubanduslepingu täitmiseksriigiga sõlmitud kaubanduslepingu täitmiseks

VajalikkusVajalikkus Riigi enesekaitsevahendite rakendamisel peab Riigi enesekaitsevahendite rakendamisel peab

olema mõistlik alus, nad peavad olema vajalikud olema mõistlik alus, nad peavad olema vajalikud ((necessitynecessity)) TTihti ihti on on raske kindlaks teha, kas raske kindlaks teha, kas rikkujarikkujariik käitus riik käitus

ebasõbralikult, ebaseaduslikult. On olnud palju ebasõbralikult, ebaseaduslikult. On olnud palju juhtumeid, kus mõlemad riigid väidavad, et tegutsesid juhtumeid, kus mõlemad riigid väidavad, et tegutsesid enesekaitseks. Seepärast on riienesekaitseks. Seepärast on riigilgil mõistlikmõistlik enne enne vastumeetmete rakendamistvastumeetmete rakendamist kaaluda, kas teise riigi kaaluda, kas teise riigi käitumine üldse tõi kaasa endaga küsimuse käitumine üldse tõi kaasa endaga küsimuse hädavajaduse rakendamisest, st. kas vastuabinõude hädavajaduse rakendamisest, st. kas vastuabinõude rakendamine on üldse rakendamine on üldse vajalikvajalik

VajalikkuseVajalikkuse küsimusküsimus võib üles võib üles kerkida ka juhul, kui kerkida ka juhul, kui teise riigi poolt tekitatud kahju või käitumise küsimusteise riigi poolt tekitatud kahju või käitumise küsimust t saaks lahendadasaaks lahendada teisiti kui sellele riigile kätte makst teisiti kui sellele riigile kätte maksteses

Jõu kasutamise käsitluse Jõu kasutamise käsitluse arengareng

Keskaeg: Keskaeg: õiglase sõja doktriinõiglase sõja doktriin – sõda ilma – sõda ilma õiglase põhjuseta (eesmärgita) on õigusvastaneõiglase põhjuseta (eesmärgita) on õigusvastane

17. sajandi lõpust oli sõda õiglane, kui riik 17. sajandi lõpust oli sõda õiglane, kui riik uskus, et sõjal on õiglane põhjus (eesmärk)uskus, et sõjal on õiglane põhjus (eesmärk)

Õiguspositivism (19. saj. jj.) – Õiguspositivism (19. saj. jj.) – suveräänne riik suveräänne riik iseise otsustabotsustab, millal ja kelle vastu ta jõudu , millal ja kelle vastu ta jõudu kasutabkasutab

Rahvasteliidu põhikiri (1919) sätestas Rahvasteliidu põhikiri (1919) sätestas piirangud vaid sõja alustamiselepiirangud vaid sõja alustamisele

Briand-Kellogg’i pakt (1928) – üldine sõjast Briand-Kellogg’i pakt (1928) – üldine sõjast loobumise lepingloobumise leping

ÜRO põhikiri (1945) – ÜRO põhikiri (1945) – keelati jõu keelati jõu kasutamine ja jõuga ähvardaminekasutamine ja jõuga ähvardamine

ÜRO jõu kasutamisest ÜRO jõu kasutamisest (1970)(1970)

Agressioonisõjad on rahuvastased kuriteodAgressioonisõjad on rahuvastased kuriteod Riigid ei tohi kiasutada jõudu ega ähvardada jõu Riigid ei tohi kiasutada jõudu ega ähvardada jõu

kasutamisega piiride rikkumise eesmärgilkasutamisega piiride rikkumise eesmärgil Riigid on kohustatud hoiduma jõu kasutamist Riigid on kohustatud hoiduma jõu kasutamist

hõlmavatest repressaalidesthõlmavatest repressaalidest Riigid ei tohi kasutada jõudu rahvaste Riigid ei tohi kasutada jõudu rahvaste

enesemääramis-õiguse ja iseseisvuse äravõtmise enesemääramis-õiguse ja iseseisvuse äravõtmise eesmärgileesmärgil

Riigid peavad hoiduma teiste riikide alal Riigid peavad hoiduma teiste riikide alal tsiviilrahutuste ja terroriaktide koraldamisest, tsiviilrahutuste ja terroriaktide koraldamisest, neis osalemisest, abista-misest või õhutamisest. neis osalemisest, abista-misest või õhutamisest. Ka ei tohi julgustada teise riigi alale tungida Ka ei tohi julgustada teise riigi alale tungida kavatsevate relvaüksuste moodustamistkavatsevate relvaüksuste moodustamist

Probleemid 1: ennetus ja Probleemid 1: ennetus ja välisabivälisabi

Ennetava enesekaitse (Ennetava enesekaitse (anticipatory self-anticipatory self-defencedefence) õigus, nt kui üks riik varustab teise ) õigus, nt kui üks riik varustab teise riigi alal olevaid valitsusvastaseid rühmitusiriigi alal olevaid valitsusvastaseid rühmitusi

Välisabi vs kodusõda. Valitsus võib paluda Välisabi vs kodusõda. Valitsus võib paluda teise riigi relvajõudude kohalolekut oma alal, teise riigi relvajõudude kohalolekut oma alal, kui (1) palve esitab ala suverään ja (b) on kui (1) palve esitab ala suverään ja (b) on olemas õiguspärane eesmärk. Kui aga tegu on olemas õiguspärane eesmärk. Kui aga tegu on juba kodusõjaga, st. üldiseks muutunud juba kodusõjaga, st. üldiseks muutunud võitlusega, on sekkumise lubatavus vaieldav. võitlusega, on sekkumise lubatavus vaieldav. Sel juhul võib abi olla poliitiline või Sel juhul võib abi olla poliitiline või majanduslik, aga mitte sõjalinemajanduslik, aga mitte sõjaline

Probleemid 2: rahvaste Probleemid 2: rahvaste enesemääramisõigusenesemääramisõigus

Riigid on kohustatud hoiduma sunnijõu Riigid on kohustatud hoiduma sunnijõu kasutamisest rahvaste enesemääramisõiguse, kasutamisest rahvaste enesemääramisõiguse, vabaduse ja sõltumatuse vastu (deklaratsioon vabaduse ja sõltumatuse vastu (deklaratsioon 1970)1970) Koloniaalvõimude poolt jõu kasutamine Koloniaalvõimude poolt jõu kasutamine

vabastusliikumise mahasurumiseks on ühemõtteliselt vabastusliikumise mahasurumiseks on ühemõtteliselt hukka mõistetud (põhikiri+praktika)hukka mõistetud (põhikiri+praktika)

Rahvusliku vabastusliikumise poolt jõu kasutamisel Rahvusliku vabastusliikumise poolt jõu kasutamisel koloniaalvõimu vastu peab jõu kasutamine „olema koloniaalvõimu vastu peab jõu kasutamine „olema kooskõlas ÜRO eesmärkidega”kooskõlas ÜRO eesmärkidega”

Rahvusliku vabastusliikumise abistamine kolmandate Rahvusliku vabastusliikumise abistamine kolmandate riikide poolt on vaieldav, ühtset praktikat pole riikide poolt on vaieldav, ühtset praktikat pole kujunenud. Pigem aktsepteeritakse poliitilist ja kujunenud. Pigem aktsepteeritakse poliitilist ja majanduslikku, mitte sõjalist abi, aga ka see pole majanduslikku, mitte sõjalist abi, aga ka see pole üldkehtivüldkehtiv

Probleemid 3: kodanike Probleemid 3: kodanike ja vara kaitse välisriigisja vara kaitse välisriigis

Klassikalises rahvusvahelises õiguses oli riigi Klassikalises rahvusvahelises õiguses oli riigi välismaal asuvate kodanike ja kodanike välismaal välismaal asuvate kodanike ja kodanike välismaal asuva vara kaitseks jõu kasutamine igati asuva vara kaitseks jõu kasutamine igati õiguspärane.õiguspärane.

Tänapäevases rahvusvahelises õiguses on jõu Tänapäevases rahvusvahelises õiguses on jõu kasutamine ja jõuga ähvardamine põhimõtteliselt kasutamine ja jõuga ähvardamine põhimõtteliselt keelatudkeelatud

Vaieldav on luba kasutada relvajõudu oma Vaieldav on luba kasutada relvajõudu oma kodanike kaitseks terroristlike rünnakute vastu, kodanike kaitseks terroristlike rünnakute vastu, ükskõik kus terroristid asuvadükskõik kus terroristid asuvad

Praktikas on välismaal asuvate kodanike kaitseks Praktikas on välismaal asuvate kodanike kaitseks ka tänapäeval mõnikord jõudu kasutatudka tänapäeval mõnikord jõudu kasutatud

Probleemid 4: Probleemid 4: sõjahädavajadussõjahädavajadus

Sõjaline hädavajadus (Sõjaline hädavajadus (mmilitary necessityilitary necessity) ) – – sõdivasõdiva poole õigus poole õigus eirataeirata teatud teatud sõjapidamisreegleid, kui see on õigustatud sõjapidamisreegleid, kui see on õigustatud teatud seadusliku sõjalise eesmärgi teatud seadusliku sõjalise eesmärgi teostamiseks. Nt. kuigi on kohustus austada teostamiseks. Nt. kuigi on kohustus austada omandiõigust nii okupeeritud omandiõigust nii okupeeritud alalalal kui kui mujal, võib siiski sõjalistel võimudel tekkida mujal, võib siiski sõjalistel võimudel tekkida vajadus võtta ära omandit selleks, et vajadus võtta ära omandit selleks, et teostada plaanitud operatsioone. Kuid teostada plaanitud operatsioone. Kuid sõjaline vajadus ei õigusta ausa sõdimise sõjaline vajadus ei õigusta ausa sõdimise reeglite rikkumist ükskõik kui äärmuslik see reeglite rikkumist ükskõik kui äärmuslik see vajadus ka poleks (Stowellvajadus ka poleks (Stowell))

Probleemid 4: Probleemid 4: humanitaarinterventsioohumanitaarinterventsioo

nn Humanitaarse iHumanitaarse interventsioonnterventsioonii ( (humanitarian humanitarian interventionintervention) olemuseks on rahuvalvajate poolt jõu ) olemuseks on rahuvalvajate poolt jõu kasutamine, kasutamine, eesmärgigaeesmärgiga kaitsta elanikkonda kaitsta elanikkonda omavolilise ja pideva kuritarvitava kohtlemise eest, omavolilise ja pideva kuritarvitava kohtlemise eest, mis ületab eeldatava mõistliku ja õiglase käitumise mis ületab eeldatava mõistliku ja õiglase käitumise piiridpiirid

Humanitaarseks interventsiooniks peab olema luba Humanitaarseks interventsiooniks peab olema luba pädevalt rahvusvaheliselt organisatsioonilt (pms. pädevalt rahvusvaheliselt organisatsioonilt (pms. ÜRO)ÜRO)

Relvajõu kasutamine on lubatud vaid juhul, kui tegu on Relvajõu kasutamine on lubatud vaid juhul, kui tegu on üliraskete inimõiguste rikkumistega, nt genotsiidigaüliraskete inimõiguste rikkumistega, nt genotsiidiga

Sekkumise järele on olemas äärmine vajadus ja sekku-Sekkumise järele on olemas äärmine vajadus ja sekku-mise tulemusena päästetakse suurel hulgal inimelusidmise tulemusena päästetakse suurel hulgal inimelusid

HumanitaarõigusHumanitaarõigus

Ius ad bellumIus ad bellum (õigus sõjale) (õigus sõjale) Ius in belloIus in bello (õigus sõjas e. (õigus sõjas e.

humanitaarõigus)humanitaarõigus) Humaanse kohtlemise põhimõteHumaanse kohtlemise põhimõte Neli rühma:Neli rühma:

Relvajõudude liikmedRelvajõudude liikmed Muud võitlejad (probleemne)Muud võitlejad (probleemne) SõjavangidSõjavangid TsiviilisikudTsiviilisikud

Tribunalid ja rahvusvaheline kriminaalkohusTribunalid ja rahvusvaheline kriminaalkohus

Kesksed rahvusvahelised Kesksed rahvusvahelised kuriteodkuriteod

Genotsiid e. rahvamõrvGenotsiid e. rahvamõrv Apartheid e. rassieraldusApartheid e. rassieraldus Inimsusevastane kuriteguInimsusevastane kuritegu SõjakuriteguSõjakuritegu Agressioon e. kallaletungAgressioon e. kallaletung