Raplamaa Ühistöö nr 1, 1. jaanuar 2014

Nr. 1(105) 1. jaanuar 2014Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 2. lk Jätkub 5. lk

Head uut aastat!

Enne kristliku maailma jõule lasti ka Venemaa vang Mihhail Hodorkovski vanglast vabaks.

Imekombel oli kohe ka eralennuk Saksamaalt temal vastas ja kõik passiformaalsused ka kohet täidetud. Järelikult, kui vaja, saab ka kiiresti asjad korda ajada. Kogu maailm oli huvitunud, miks selline kiire ja äki-line otsus?

President Putin rääkis oma pressikonverentsil pi-kalt üleriigilisest amnestiast, mille olevat vastu võtnud nende riigiduuma. Ja siis äkki presidendi ukaas eraldi Hodorkovski kohta?

Viimasele advendipäevale määratud presikonve-rents pidi üle kantama ka meie ajalehes Postimees. Kahjuks jäi nende poolt lubatud ekraan tühjaks. Ja mit-te esimes korda.

Pressikonverents toimus ja oli üsna „steriliseeritud“ olemusega. Muutuvad ajad ja muutub ka poliitika.

Aktiivne aasta 2013 sai meil alguse kevadise laulu-konkursiga Eurovisioon.

Kena häälega noor tüdruk saadeti sinna meid esin-dama. Ka tossuraha saadi kokku. Ainuke häda oli, et laul ei saanud erilist pooleoidu ja jäi kahekümnendaks.

Et meil lauluhääli on, selgus saates „Sinu nägu kõ-lab tuttavalt“, kus Andrus Vaarik esitas selge küsimuse meie esilauljaist poistele-„Miks te igapäevaselt nii ei laula“? Aga kogu vigur selles just oligi, et lauldi seal häid laule ja ja ka sobivas helistikus.

Eurovisioonile minnakse aga jällegi ja vaevalt sealt midagi loota on, kui head laulu ei leita.

Aasta teine sündmus oli Edward Snowdeni üleilmse luureskandaali paljastus. Saime teada, kui kaitsetud me oleme. Suur Ameerika luurab rahumeeli ka riigijuhtide järele ja abiks nii Inglismaa, Rootsi, kui teised suurrii-gid. Algul olid ka meie riigijuhid pahased, aga siis vist saadi juhiseid lombi tagant ja ennäe, Eesti president Toomas Hendrik Ilves Helsingin Sanomatele antud intervjuus nimetas NSA nuhkimise ümber puhkenud skandaali ülereageerimiseks.

Ilvest silmnähtavalt häirib see, kuidas Euroopa Lii-du riikides reageeriti USA nuhkimisele üle.

Nüüd siis arvame, et miks Eesti riik nii suur USA

Soovides Head Uut Aastat, vaatame tagasi

möödunusse

Miljardäri vabanemine

Vang ja vabastaja

Raplamaa Ühistöö 2

Jätkub 3. leheküljel

Algus 1. lksõber on. Arvatavasti me siis ise pakume aeg-ajalt nei-le meie inimeste nimekirju, kes võiksid USAle mingil moel huvi pakkuda.

Samas meenub 18. jaanuari 2012 President Toomas Hendrik Ilvese”Aktuaalse kaamera” uudistesaate aval-dus, milles ta mõistis ägedalt hukka poliitik Hannes Rummi kirjavahetuse sattumise võõrastesse kätesse. Riigipea hinnangul ei saa kuritegelikul viisil hangitud kirjade omamisel ja levitamisel olla mingit õigustust. „Kaks aastakümmet oleme ühiselt ehitanud demo-kraatlikku õigusriiki, mille keskmes seisab inimene ja tema põhiseaduslikud õigused.

Need õigused on õigusriigis pühad ja puutumatud, neid kaitsevad lisaks meie põhiseadusele ka rahvusva-helised kokkulepped. Võõrasse arvutisse sissemurdjad, võõra kirjavahetuse omastajad ja levitajad on kurjate-gijad. Ootan riigipeana, aga ka kodanikuna, asjasse-puutuvate ametkondade professionaalset tegutsemist.” ütles toona president.

Ja nüüd siis Ilves Helsingin Sanomatele antud in-tervjuus naeruvääristas NSA pealtkuulamise kriiti-kuid.

Probleem ei ole ju sugugi selles, nagu pakuks me kõik NSA-le huvi- probleem on selles, kui mõni peaks huvi pakkuma mis iganes põhjustel, siis NSA tegutseb seaduseväliselt, tegeleb jälitustoiminguga omal moel, mis ei vasta mitte ühelegi normaalsele menetlusnor-mile, samuti pole vähimalgi määral läbipaistvad need asjaolud, mille alusel sellist uurimist alustatakse ega see, mis on uurimustoimingu tulemus. See ongi tota-litarism. Sellise käitumise vennad on poliitilised mõr-vad, atendaadid ja omavoliline militaartegevus teiste riikide territooriumil.

Sisuliselt tegeleb Ilves totalitaarsete meetmete ja ideoloogia õigustamisega ning seetõttu on eriti õõn-sad ja variserlikud tema kohatised nükked Venemaa suunal.

Igatahes Briti ajalehe The Guardian ajakirjanikud ja toimetajad valisid aasta inimeseks USA luuresaladuste lekitaja Edward Snowdeni.

„Seda on praegu veider mõelda, ent vaid pisut enam kui pool aastat tagasi ei olnud mitte keegi kuul-nud Snowdenist ja väga vähesed inimesed väljaspoolt Ühendriike teadsid, mida tähendab tähelühend NSA. Kuigi internetiprivaatsuse teema oli juba tõstatunud,

oli väga vähestel inimestel aimu sellest, mis ulatuses valitsused ning nende salateenistused koguvad ja tööt-levad miljonite inimeste digitaalseid jalajälgi,“ kom-menteeriti Guardianis Snowdeni võitu.

Järgmisena võiks ära märkida Veerpalu dopin-gusaaga, mis lõppes võistluskeelu mahavõtmisega. Aga komisjon kinnitas, et sportlane on tarvitanud keelatud ainet, kuid selle mõju on juba langenud alla-poole keelunormi. Kas siis dopingukütid magasid õige aja maha?

Sporditeemaline oli ka Erika Salumäe medalite müük. Aga see rohkem veterani eraasi.

Välismaailmast veel niipalju põrutavat, et Venemaa rahandusministeeriumi kinnitusel tasus riik Soomele, Tšehhile ja Montenegrole NSV-Liidu aegse võla, mis ulatus umbes 2,7 miljardi €uroni.Tšehhile tasus Vene-maa eelkõige kaupade, teenuste näol 2,6 miljardit eu-rot, Montenegrole umbes 13 miljonit eurot ja Soomele umbes 22 miljonit eurot, vahendas Moscow Times.Kogu võla Soomele tasus Venemaa 21 aastaga. Soome meedia teatel ulatus Venemaa võlg NSV Liidu lagune-mise järel Soome ees 600 miljoni euroni.

Huvitav, kas ka meie võlga tagasi nõudsime? Vist mitte.

Ja veel sai meie riigipea tähelepanu, lisaks kogu sel-lele tema Ärma ärile.

„Kui negatiivne suhtumine presidenti, valitsusse või riigikogusse võib olla arusaadav, siis riigi halvusta-mine aga mitte“, ütles president Toomas Hendrik Ilves. President tõi välja, et lõppevast aastast on negatiivsena silma hakanud inimeste sõnapruuk, mis ei ole edasi-viiv. „Igasugune kriitika on alati vajalik, aga mitte selli-ses tonaalsuses ja nende sõnadega, mida sageli näeme. „Kusjuures ma saan aru, kui sa ütled, et valitsus on paha ja loll, kui president on paha ja loll, kui riigikogu on paha ja loll, aga riik iseenesest on tegelikult usku-matult hea.“

Tegelikult rahvas halvustab pigem ärmatamist, aga mitte oma riiki. Selle asemel , et raha rahva heaoluks anda ,abistame Kreekat ja Hispaaniat. Palgad ei kanna-ta mingisugustki kriitikat. Kui ei suudeta samaväärset palka maksta nagu mujal euroliidu liikmesriikides, ei ole seal euroopas meil ka asja.

Ilves on tulnud siia heaoluriigist ja elab siin hea-

Soovides Head Uut Aastat, vaatame tagasi möödunusse


Algus 1. lk


oluelu. See on midagi muud kui väga paljude inimeste tegelik elu siin riigis.

Praegu püütakse igati väita, et “rumalad” on need, kes arvavad/leidvat meid vaikivas ajastus olema. Kui nii, siis miks taheti maha vaikida aasta isa kõne: „Mure Eesti ja eestluse säilimisest“?

“Riigiaparaat kasvab, kasvab bürokraatia. Ministee-riumid sarnanevad üha enam ENSV-aegsete parteiko-miteedega. Ametkonnad bojaaristuvad - meie teame, mis on õige, meie otsustame,” kritiseerib TiitVähi.

“Kehtib totalitaarne tõde, millele ei julgeta vastu hakata, sest riik võib muutuda teisitimõtlejate suhtes kurjaks. Otsustatakse poliitiliselt, sest muuks puudu-vad teadmised. Tegelikkust ilustatakse. Üha enam la-hendatakse vaidlusi riigikogu tasandil seaduste muut-misega. Väheneb isiku vabadus otsustamises,” räägib ekspeaminister.

President on distantseerunud, teadlikult või kunst-likult hädadest, mis tänast Eestit vaevavad. See on perspektiivi nappus ja väljaränne. See pole statistikale otsa vaadates ju riigi halvustamine, kui just neist ka-hest teemast kõikjal kõneldakse ja muretsetakse.

Imestama paneb sünagoogis juuditeklit peas kan-dev Ilves Toomas oma suhtumisega õigeusklike pilas-tamisesse huligaanitüdrukute poolt Moskva kirikus.

Samas unustas ETV Jõuluintervjuus president suu-re sahmimisega isegi rahvale häid pühi soovida.

Tekib paratamatult küsimus, kas ta ikka armastab Eestit ja eestlasi?

Aga Head Uut Aastat ikkagi!Jeremy Nagelmyller

Soovides Head Uut Aastat, vaatame tagasi möödunusse

Harri MarstioUue aasta esimene laulik

Aivo OinaHarri Tapio Marstio on järgmise nädala esmaspäe-

vane sünnipäevalaps. (sündinud 6. jaanuar 1957 Iittis ) Ta on Soome muusik . Marstio on soolokarjäärile lisaks toiminud ansamblites , „Harri Marstio ja Maa-nantai“, „Kultakurkut“, „Harri Marstio Duo“ , Pedro „Heavy Gentlemen“ ja „Harri Marstio Band“. Tuntuks sai aastal 1982 Pedro Heavy Gentlemenin albumi kü-lalisesinejana lauluga “Romany Violin” .Hiljem tuli seniks üks populaarsemaid „Muisto vain jää”.

Vasakukäelise kitarristina esineb ta tihti ka üksin-da.

Tema parimad albumid on:• Marstio(LP/MC,1982)• ADateWithMr.Marstio(LP,1984)• Strip-tease(LP/MC,1986)• Huoneestasiloistaavalo(LP,1988)• Ilonsekunnit(LP/CD,1989)• Sametinpehmeäyö(LP/CD/MC,1991)• Sateenkaarenpää(CD/MC,1993)

• Elämävie(CD,1999)• Loivaavoimaa(CD,2001)• 10(CD,2006)• 2 alkuperäistä–Marstio /ADatewithMr.

Marstio(2CD,2011)


Harri MarstioUue aasta esimene laulik

Aivo Oina

Kontserdid 2014 13,1-20,1. Kanaari saared, Puerto Rico, Playa del

Ingles (Solo)24.1. Tampere, Rav. Time-out (Solo)25.1. Jyväskylä, San Siro (Solo)07.02. Oulu, Beer Room (Marstio & Juha Harri Kal-

lio Duo)07.02. Oulu, Rav. Dixon (Marstio & Juha Harri Kal-

lio Duo)08.02. Oulu, House (Marstio & Juha Harri Kallio

Duo)15.02. Hervey Bay, Hospoda Papirna (Solo)22.02. Vantaa, Jyvänen (Martin) (Solo)08.03. Jokela, Old Master (Solo)04.05. Kuopio, Bob Pub (soolo)17.05. Laukaa Peurunkarally / pubi Apollo (Solo)24.05. Forssa, Forssa tõmmata (Solo) umbes 16,0006.06. Joensuu, Gloria (Solo)07.06. Joensuu, Gloria (Solo)01.08. Holy Mountain Püha Unplugged (Solo)

Pakun kuulamiseks järgmised lood:http://www.youtube.com/watch?v=H17FpFV3_oQ Muisto vain jäähttp://www.youtube.com/watch?v=_fqNFFOUong Sametinpehmeä yöhttp://www.youtube.com/watch?v=ls8Wk_EY3r8RomanyViolin http://www.youtube.com/watch?v=KJywDl5N9B8 Sandra of St. Murahttp://www.youtube.com/watch?v=aS1BMK_Mp-YÄläKiiruhdahttp://www.youtube.com/watch?v=2ktJIWo_pssVielävähänaikaahttp://www.youtube.com/watch?v=f4L-0Z2bsTw Vanha Mieshttp://www.youtube.com/watch?v=11IXSyOqWTwMäelänvieläkinhttp://www.youtube.com/watch?v=YVhywOzKoMMSerenade



Miks ikkagi selline kiirustamine ja ka arusaamatu salatsemine. Tavaliselt peab vang ennast ikka süüdi tunnistama ja alles siis võib ta armu saada.

Ootamatult vanglast vabanenud Vene naftafirma Jukose eksjuht Mihhail Hodorkovski avas Berliinis Vene lehele „Novaja Vremja“ antud intervjuus oma vanglast vabanemise üksikasju.

„Minu advokaadid andsid mulle mõista, et võidak-se langetada armuandmisotsus ja et vabastamise tingi-museks ei seata süü omaksvõtmist.

Teadsin, et niipea, kui kirjutan, et tunnistan oma süüd, leiavad paljud inimesed, keda ma austan, end väga keerulisest olukorrast. Tegelikult oleks haavata-vaks muutunud kõik inimesed, kes naftafirmas Jukos töötasid. Seekord öeldi mulle, et süü tunnistamiseks ei ole vajadust,“ selgitas Hodorkovski.

Ametlik armuandmistaotlus on tegelikult vaid ühe-realine: „Soovin taotleda edasisest karistusest vabasta-mist, kuna olen 10 aasta ja 10 kuu pikkusest karistusest enam kui 10 aastat ära kandnud“. See on kõik,” sõnas ta.

Kremli kriitik palus ühtlasi ka luba välismaale sõita.Putin põhjendas ema haigusega.

Asi on selles, et veel 12. novembril viibis ema Ber-liinis haiglas. Õnneks ütlesid arstid mitu nädalat taga-si, et ta võib kolmeks kuuks Moskvasse naasta, et siis tagasi Berliini tulla. Selle tulemusel liikusime me üks-teisest mööda,“ täpsustas Hodorkovski ajakirjanduses levinud väiteid, nagu oleks ta sõitnud Berliini raskesti haiget ema vaatama.

Arusaamatu ja ilmselt ka jabur selgitus.Aga jura jätkub:„See, et ma pidin lendama Berliini - ja ma saan aru,

et võin Berliini lennata vaid ühe korra, ehk praegu, ja kui ma naasen, siis ei pruugita mul lasta uuesti lahku-da, kuna on piisavalt formaalseid ettekäändeid, mida kasutada - ühesõnaga, ma arvan, et see muutis Vla-dimir Vladimirovitš Putini jaoks armuandmisotsuse langetamise lihtsamaks,» ütles Hodorkovski. Endine suurärimees ei kinnitanud, nagu oleks kas või ajutine emigreerumine olnud tema vabastamise eeltingimu-seks.

„Ma ei saa öelda, et see oleks olnud tingimuseks. See oli asjaolu, mis armuandmisotsust lihtsustas ja sel-lele kaasa aitas. „Vladimir Vladimirovitš Putin ja mina


Hodorkovski pressikonverents.


Algus 1. lktunneme teineteist juba liiga kaua. Ja mul ei ole vaja lausuda mittevajalikke sõnu, et saada juba ette loetavat ja arusaadavat vastust,“ sõnas mees.

Hodorkovski andis Putinile mõeldud kirja oma ad-vokaadile, kes toimetas selle edasi Saksa endisele välis-ministrile Hans-Dietrich Genscherile. „Kellele Gensc-her selle edasi andis, on mulle teadmata,“ lisas ta.

Ta kinnitas, et on valmis Venemaale naasma vaid kindlatel asjaoludel. „Naasen vaid juhul, kui saan olla kindel, et mul lubatakse uuesti reisida. See on minu perekonna praeguse olukorra tõttu peamiseks tingi-museks.»

Hodorkovski avaldas, et sai armuandmisest teada meedia vahendusel. „Kõigepealt kuulsin raadiost seda, mida Putin võimaliku kolmanda kohtuasja kohta üt-les. See valmistas mulle rõõmu, sest ma olin juba ha-kanud mõtlema, et mu südametunnistust hakkab pii-nama veel 15 inimese saatus.

Tundsin kergendust kuuldes, et kolmandat kohtu-asja ei tule. Seda, mida ta lõpuosas ütles (et kavatseb Hodorkovskile armu anda), raadios üle ei kantud. Kell kuus lülitati sisse teler ja me kuulsime seda,» seletas ta.

Kremli kriitik kirjeldas, kuidas ta Karjalas Segeža linnas asuvast karistuskolooniast lahkus ja Peterburi kaudu Berliini lendas. „Jõudsime Peterburi, minuga koos lennanud isikud andsid mulle välispassi. Ma pi-din selle lennukis allkirjastama. Siis võtsid nad passi, väljusid lennukist, hankisid riigist lahkumist lubava templi ja tagastasid mulle passi loaga Vene Föderat-sioonist lahkumiseks. Istusin lennukis ja ootasin,“ rää-kis ta.

Vastates küsimusele, kas ta teadis, et ta saadetak-se riigist välja, ütles Hodorkovski: „Olen kümne aas-ta jooksul õppinud aru saama, kes mida kontrollib ja kes otsuseid langetab. Mind puudutavaid otsuseid teeb üks inimene. Nii on see olnud kõik kümme aastat,“ sõ-nas ta.

„Jukose kohtuasjade puhul on mind väga palju ai-danud Šveitsi advokaadid, kes tõestasid ka, et süüdis-tused on poliitilised“, teatas Hodorkovski ja lisas: „Mul pole kavatsust ärimaailma naasta. Ma arvan, et saavu-tasin ärimaailmas kõik, mida võiks tahta. Mu finants-olukord on selline, et ma ei pea raha juurde hanki-ma.“ Ta kinnitas, et tahab elada jäänud aja pühendada nende aitamisele, kes endiselt ebaõiglaselt vangis on. Hodorkovski kinnitas, et jätkab võitlust ühiskondlikul tasandil, ent ei soovi sekkuda poliitikasse.

Ajakirjanikke painas peamine küsimus- Taliolüm-

pia. Vastus oli küllaltki ebalev: „Ma arvan, et see on kõigi jaoks spordielamus ja

ma ei arva, et selle peaks rikkuma, kuna see toimub Venemaal.“.

Kogu see esinemine ja vastused küsimustele on kui-dagi väga kriminaalfilmi taolised. Nagu ka vanglast va-banemine:

„Komandant ajas mind üles kell kaks öösel ja mina arvasin, et lähen koju. Ma sain alles teel teada, et ma lähen Berliini“

Hodorkovski mainis, et Jukose juhtum hävitas sadu või isegi tuhandeid elusid ning nüüd on vähemalt jõu-tud esimese positiivse lahendini, aga paljud ta sõbrad ja kaaslased, sealjuures Platon Lebedev ja Aleksei Pit-šugin, on endiselt vangis.

Välkkiire vabastamine ja Venemaalt lahkumine oli Hodorkovski sõnul selgelt riigi korraldatud. Saksamaa ametnikud on kinnitanud, et tema vabastamise taga oli kahe riigi vaheline varjatud diplomaatia ning otse-suhtlus Putiniga.

Üle kümne aasta vangis olnud Venemaa kuulsaim kinnipeetu ja läänemaailma jaoks Nõukogude Liidu lagunemise järel kõige kauem kinni peetud poliitvang riigis rääkis, et ei kavatse Venemaale minna enne, kui on kindel, et tema liikumist seal ei piirata.

Vanglast vabastatud ja Saksamaale sõitnud Mihhail Hodorkovski võlad võidakse pankrotimenetluse käi-guskustutada,kirjutasVenepäevalehtIzvestija.Vaatsee on juba eriline uudis! Loobuda 521 miljonist dolla-rist, mis olevat kahjunõue tema vastu?

Nüüd on kired jõuluajal vaibunud. Küsimused on aga endiselt ikka õhus.

Eriti kummaline on sellesama arvatava poliitvangi hea toitumus ja sile välimus vanglast välja tulles. Kas tõesti vanglas maksab ka raha eest parem elu?

Vaatasin jupikest prantsuse režissööri dokumen-



Hodorkovski isa ja ema


taalfilmist, mis tehtud kohtusaalis kümme aastat tagasi ja tehke või tina, „represseeritu“ on lõbus ja sama mu-retu, nagu praegu, pärast imelist vabanemist. http://www.forbes.ru/node/249022

Siin on peidus mingi kaval ja meile arusaamatu po-liitiline mäng.

Kui võtta aluseks lubatud boikott Sotši olümpiale, siis esimesed avaldused on tõesti juba tehtud.

Soome presidendi Sauli Niinistö hinnangul on Ve-nemaa läänest kaugenemas ja vaimne lõhe nende va-hel kasvamas. Usutluses avaldab Niinistö muret lääne liberaalse mõtteviisi tõrjumise pärast Venemaal. Pre-sident on seisukohal, et veel Putini esimese ametiaja alguses oli olukord teine.Niinistö mõtiskleb selle üle, kuidas taoline areng mõjutab Venemaa suhteid teiste riikidega. „Soomes ja Euroopa Liidus on loodetud pa-remat koostööd Venemaaga. Ent kui selline hoiakute muutumine avaldab mõju riikidevahelistele suhetele, ei tähenda see kahtlemata sammu edasi,“ ütles presi-dent.

Niinistö võrdles praegust olukorda Venemaal vaim-se õhustikuga Soomes viiekümne aasta eest. Tema hinnangul võib keskmise venelase hoiakutes tähelda-da samasugust konservatismi, mis oli tuttav 1960.-70. aastate Soomes. Ja edasi.

Otsus anda armu Kremli kriitikust ärimehele Mih-hail Hodorkovskile ei muuda Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė kriitilist suhtumist Venemaasse.

Tema sõnul on Putini otsus tingitud välisriikide liidrite otsusest mitte külastada veebruaris Venemaal peetavaid Sotši taliolümpiamänge. „Ma usun, et see otsus langetati seoses selgete signaalidega sellest, et Sotši taliolümpiamängude boikott on alanud. Kõrgei-ma taseme ametiisikud keelduvad Sotšisse minemast ning suurriigid vähendavad oma esindatuse taset,“ rääkis Leedu riigipea.

Otsusest mitte külastada Sotši olümpiamänge on Grybauskaitė kõrval teatanud Prantsuse president François Hollande, USA riigipea Barack Obama ning Saksa president Joachim Gauck.

Grybauskaitė sõnul on tema otsus Sotšisse mitte minna tingitud inimõigusrikkumistest Venemaal ning sellest, kuidas Moskva oma naaberriike kohtleb.

Ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves teatas, et ei saa tiheda ajagraafiku tõttu Sotsi mängudele sõita.

Aga eks aeg annab selgust ja seda ka miljardär Mih-hail Hodorkovski asjus.

A. Aju

Läinud nädalal vanglast amnestiaga vabastatud Mihhail Hodorkovski avaldas heameelt punkbändi Pussy Riot liikmete vabadusse pääsemise üle.

Kui Hodorkovski vabanes läinud nädala reedel, siis Vladimir Putini vastase aktsiooni eest Moskva Lunas-taja Kristuse kirikus kaheaastast vanglakaristust kand-nud Pussy Rioti liikmed Nadežda Tolokonnikova ja Maria Aljohhina vabastati eile kaks kuud enne nende karistusaja lõppu.

«Mulle valmistab rõõmu teadmine, et piinamine, mis ei sobi euroopalikule riigile 21. sajandil, on lõppe-nud,» ütles Hodorkovski Tolokonnikova ja Aljohhina vabastamist kommenteerides. «Poliitvangide vabasta-mine muudab võime vähemalt pisut inimlikumaks,» lisas üle kümne aasta finantskuritegude pärast vangla-karistust kandnud Hodorkovski oma veebilehel.

Läinud nädalal vanglast vabastatud ja Saksamaale sõitnud Mihhail Hodorkovski võlad võidakse pankro-timenetluse käigus kustutada, kirjutas Vene päevaleht Izvestija.

Väljaanne viitas riigiduuma saadikule Sergei Gav-rilovile, kelle sõnul tuleb esmalt vastu võtta uus füüsi-lise isiku pankroti seadus, mille jõustumise järel peab Vene naftafirma Jukose eksjuht läbi tegema füüsilise isiku pankrotimenetluse, vahendas uudisteagentuur Interfax.

Gavrilovi sõnul saaks Hodorkovski soovi korral Ve-nemaale naasta 2015. aastast. Hodorkovski on ise va-rem öelnud, et teda takistab kodumaale naasmast just võlg.

«Naasen vaid juhul, kui saan olla kindel, et mul lu-batakse uuesti reisida. See on minu perekonna praegu-se olukorra tõttu peamiseks tingimuseks,» lisas Kremli kriitik intervjuus Vene lehele Novaja Vremja.

Kui ta pankrotis on, miks ta taotleb nüüd Sveitsi viisat? RTR Planeta ühes vestlussaates väitis üks osa-line, et Hodorkovskit ei pandud kinni varastamise pä-rast, sest varastavad kõik. Ka Eestis ei panda tippvar-gaid kinni,vaid kõik saavad tingimisi. Hodorkovski aga jäi ette sellega, et plaanis osta 50 kohta riigiduumasse” väljavalitud rahva” esindajatele, mis oleks Putini või-mu ohustanud ja Venemaa oleks lääneriikide vahel ära jagatud. Seda on avalikult välja öelnud ka riigisekretär Madlen Albright, et üks riik (Venemaa) ei peaks nii suurt territooriumi omama!

Miljardäri vabanemineAlgus 1. lk


Üks teguderikas aasta on jälle möödanikuks saanud. On palju üritusi, mis möödunud aastal aset leidsid. Kuidas neid üritusi aga selliselt jäädvus-tada, et nad ka edaspidi, aasta, kahe, kümne, kasvõi saja aasta pärast mee-nuksid? Parim viis selleks on oma sündmuse jäädvustamine fotoalbumis

“Raplamaa pildis ja pildil 2013”.Aasta tagasi ilmus samalaadne album 2012. aasta kohta. Album on näh-

tav aadressil http://kalev35.planet.ee/album.pdf , http://issuu.com/piirp/docs/pildialbum või http://www.mediafire.com/download/u57frfc59eucs-md/album.pdf

2013 aasta album tuleb üldjoontes samade põhimõtetega. Väikesed eri-nevused siiski on. Album on A5 formaadis ja iga ürituse (sündmuse) kohta üks foto. Foto orientatsioon on soovitatav “landscape” ja ta peaks olema võimalikult suurte mõõtmetega (kvaliteetne). Fotole tuleb lisada fotograafi nimi, sündmuse (pildistamise) kuupäev, sündmused kirjeldus ja võimalu-sel ka pildil olevate inimeste nimed.

2012. aasta albumiga ei olnud mõningad piirkonnad rahul, kuna nende tegemisi oli kajastatud vähe. Selles albumis saavad kõik tegusad maakonna inimesed näidata, millega nad möödunud aastal tegelesid. Ükski sündmus, mille kohta teavet saadetakse, kajastamata ei jää. Pildistajaks ei pea olema kutseline fotograaf, sobib ka telefoniga tehtud pilt. Vajalik on siiski, et pilt oleks terav ja tegevus pildil arusaadav.

Pildid on oodatud kuni 20. jaanuarini (kaasa arvatud) aadressile [email protected], teemaks panna pildialbum. Kui kõik läheb esialgsete plaanide kohaselt, on album kõigile soovijatele tasuta vaadatav alates 1. veebruarist.

Raplamaa pildis ja pildil 2013Raplamaa pildis ja pildil 2013


Uusaastapidu Kuimetsas

1. jaanuaril 2014 kell 1:00

http : / / w w w. r apl ama a . e e / e t / k a l e nd e r / 3 5 -view-5748.html

Kuimetsa rahvamajas tantsutab uude aastasse ansambel

“Lihtsad Poisid”Kell 1:00 — 5:00Sissepääs: 3 eurot

Uusaastapidu ansambliga Melodymix 1. jaanuaril

kell 1:00Märjamaa rahvamajashttp : / / w w w. r apl ama a . e e / e t / k a l e nd e r / 3 5 -

view-5683.htmlpiletid eelmüügist 5 €, uuel aastal 7 €

Väljaandja: Vabariigi ValitsusAkti liik: määrusTeksti liik: algtekst-terviktekstRedaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2014Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT I, 03.12.2013, 4

Töötasu alammäära kehtestamineVastu võetud 28.11.2013 nr 166Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel.§ 1. Töötasu alammäära kehtestamine (1) Kehtestada alates 1. jaanuarist 2014. a tunnitasu alammääraks 2,13 eurot ja kuutasu alammääraks täis-

tööajaga töötamise korral 355 eurot. (2) Kehtestada alates 1. jaanuarist 2015. a tunnitasu alammääraks 2,34 eurot ja kuutasu alammääraks täis-

tööajaga töötamise korral 390 eurot.§ 2. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2013. a määrus nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine” tunnistatakse

kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2014. a.Andrus AnsipPeaministerTaavi RõivasSotsiaalministerHeiki LootRiigisekretärhttps://www.riigiteataja.ee/akt/103122013004

Uut seadusandluses



Raplamaa Käkk 2013Ootame nominente

Raplamaa Käkk 2013 austavale nimele!

Nominentideks on oodatud nii üksikisikud kui asutused-ettevõtted, organisatsioonid.

Kandidaatideks võib esitada Raplamaal tegutsevaid (tegutsenud) isikuid,

asutusi-ettevõtteid-organisatsioone. Esitajaks võib olla iga Raplamaa,

Eesti või ükskõik mis riigi kodanik või organisatsioon. Oma kandidatuuri võib esitada ka ise.

Nominentide kandidaate saab esitada e-maili kaudu ([email protected]) või meie facebooki lehe kaudu (kas Raplamaa Ühistöö või Raplamaa Aasta Käkk lehekülg). Arvesse lähevad mõlemale lehekül-jele esitatud kandidaadid. Kandidaatide esitamiseks facebookis peab ole-

ma facebooki konto, kuid lehekülge meeldivaks ei pea tunnistama.Nominendi esitamisel tuleb selgelt ja konkreetselt välja tuua,

millise teoga või tegematajätmisega konkreetne isik, asutus või organisatsioon 2013. aastal hakkama sai või

mille tegemata jättis.Nominente saab esitada

14. jaanuari kella 12.00-ni. Nominendid avaldame 15. jaanuari lehes ja

seejärel võivad kõik soovijad hääletada ülesseatud mominetide poolt.

Hääletus lõpeb 28. jaanuaril kell 12.00 ja Raplamaa Käkk 2013

kuulutatakse välja 29. jaanuari lehes.


Edelaraudtee saadab täna teele viimased reisid

31. detsember 2013Edelaraudtee saadab täna, 31. detsembril 2013 teele viimased reisid, mis toimuvad vastavalt pühade eelsele

sõidugraafikule.Edelaraudtee tänab kõiki oma seniseid reisijaid, keda on 17 tegevusaasta jooksul teenindatud kokku ligemale

33 miljonit.Ühtlasi juhib ettevõte tähelepanu sellele, et uuest aastast ootab diiselrongidega reisijaid ees mitmeid muuda-

tusi.„Soovitame reisijatel segaduste vältimiseks jälgida hoolikalt uue operaatori sõiduplaani, mis muutub uuest

aastast oluliselt. Näiteks tuleb Tallinnast Pärnusse sõites ümber istuda Lelle raudteejaamas. Jaanuarist ei saa ka enam diiselrongides tasuda pangakaardiga ega sõita ID-kaardi alusel. Samuti kaob võimalus osta kõrgemas mu-gavusklassis kindla istekohaga reisipileteid ette,“ tõi Edelaraudtee kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov välja mõningaid ees ootavaid muudatusi.

Edelaraudtee AS on sunnitud majandustegevuse lõpetama seoses 2012. aastal suvel riigi tehtud otsusega anda uued rongid konkurssi korraldamata opereerida riigiettevõttele Elron. Sõlmitud otselepingu seadusvastasust on tänaseks kinnitanud nii riigihangete vaidlustuskomisjon kui kaks kohtuastet. Ringkonnakohus jättis lepingu jõusse ajutiseks perioodiks üksnes reisirongiliikluse katkematuse huvides, kuid riik peab uute rongide operaa-tori leidma kahe aasta jooksul avaliku konkursi kaudu.

Edelaraudtee kontserni kuuluv Edelaraudtee AS on diiselrongidega reisijaid teenindanud Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu, Tallinna-Valga, Tallinna-Rapla, Tallinna-Türi-Viljandi, Tallinna-Tartu-Valga ja Tartu-Koidula rongiliinidel aastast 1996. Edelaraudtee lõpetab reisijate teenindamise 31.12.2013. Lisaks kuuluvad Edelaraud-tee kontserni raudteetaristu-ettevõtja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, jaamahoonete haldust korraldav Edel-araudtee Halduse AS ja rongide hooldust ning remonti teostav AS Ühinenud Depood, mis jätkavad tegevust.

http://www.edel.ee/uudised/0/readmore/711/

Lehekülgedel 21 ja 22 toome veelkord ära ka reisirongide sõiduplaani alates 1. jaanuarist 2014

Rapla - Rapla rtj

Kehtib alates 01.jaanuarist 2014Liiklus toimub iga päevLiini teenindab Rapla Bussipark OÜ

Bussi-jaamast Rongi väljumine Raplast

Raudtee-jaamast

5:40 5:56 Tallinna 5:50

Alusse 6:15* Alust 6:25*

6:15* 6:34 Tallinna* 6:35

7:32 saabub Tallinnast 7:35

7:40 7:56 Tallinna 7:57

8:10 8:27 Pärnu; 8:37 Tallinna 8:30

9:25** 9:39 Tallinna ** 9:40**

10:00 10:16 Türile 10:17

12:10 12:21 saabub Tallinnast 12:22

12:30 12:46 Tallinna 12:45

13:05 13:22 Tallinna 13:25

14:05 14:22 Viljandi 14:25

14:40 14:54 Tallinna 14:55

15:20 15:32 Türile 15:35

16:45 17:00 Tallinna 17:02

17:45 18:00 Türile 18:05

18:15 18:30 Tallinna ja Pärnu 18:35

19:2019:21 saabub Tallinnast; 19:36

Tallinna 19:30

19:55 20:07 Viljandi 20:10

21:3521:42 saabub Tallinnast;

21:57 Tallinna 21:45

23:20 23:33 Türi 23:35

* Käigus tööpäeviti

** Käigus laupäev, pühapäev

Rapla - Rapla rtj

Kehtib alates 01.jaanuarist 2014Liiklus toimub iga päevLiini teenindab Rapla Bussipark OÜ

Bussi-jaamast Rongi väljumine Raplast

Raudtee-jaamast

5:40 5:56 Tallinna 5:50

Alusse 6:15* Alust 6:25*

6:15* 6:34 Tallinna* 6:35

7:32 saabub Tallinnast 7:35

7:40 7:56 Tallinna 7:57

8:10 8:27 Pärnu; 8:37 Tallinna 8:30

9:25** 9:39 Tallinna ** 9:40**

10:00 10:16 Türile 10:17

12:10 12:21 saabub Tallinnast 12:22

12:30 12:46 Tallinna 12:45

13:05 13:22 Tallinna 13:25

14:05 14:22 Viljandi 14:25

14:40 14:54 Tallinna 14:55

15:20 15:32 Türile 15:35

16:45 17:00 Tallinna 17:02

17:45 18:00 Türile 18:05

18:15 18:30 Tallinna ja Pärnu 18:35

19:2019:21 saabub Tallinnast; 19:36

Tallinna 19:30

19:55 20:07 Viljandi 20:10

21:3521:42 saabub Tallinnast;

21:57 Tallinna 21:45

23:20 23:33 Türi 23:35

* Käigus tööpäeviti

** Käigus laupäev, pühapäev

Rapla bussiliinid alates 1. jaanuarist


Tookord rong lahkus siitja mind kaasa ta viis kaugele,rattad laulsid sama viit.

http://etv.err.ee/?0552897

Need rongid enam ei sõida...


Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Kiilid tantsivad taevas: sumi-e kohtub luulega (Andres Ehini haikud) (saalis)

Draakonid ja saurused. Autor Inger-Berlissa Kaugemaa (vitriinis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Märjamaa Muusika ja Kunstikooli õpilase Inger-Berlissa Kaugemaa ja tema kaasõpilaste tööde näitus

(lasteosakonnas)

Aastaaegade aken: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Книги для вас, женщины: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Käsitöö varasalvest : teavikute näitus (lugemissaalis)

Jõuluime põue poeb : raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.Raamatukogu 31. dets. avatud 10 - 15, 1. jaanuaril suletud

TalvePÄRIMUSA laager02.01.2014 - 05.01.2014

Mahtra Seltsimajas Teist korda ajaloos saab 2.-5.jaanuaril 2014 toimuma TalvePÄRIMUSA

laager.Selles laagris õpitakse palju põnevaid pillilugusid, laule ja tantse, et saada

sügavamaid teadmisi ja tunnetust meie rahvatraditsioonist.Õpetavad Eeva Talsi, Villu Talsi, Merike Paberits ja Mari Tammar.

Laagri lõppkontsert toimub 5.jaanuaril kell 14.00

Seltsimaja saalis.Olete oodatud!Täpsem teave Margit Kuhi tel 5568 7474E-post: [email protected]://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7009.html


Meeldib.eeVanaisa meenutab vanu häid aegu:“Kui mina alles poisike olin, saatis vanaema mu

poodi ja andis kaasa 1 rubla.Ja mina tulin poest tagasi viie koti kartulite, kahe

leiva, kolme pudeli piima, tüki juustu, karbi tee ja kuue munaga!

Aga nüüd enam ei saa nii…Liiga palju kuradi turvakaameraid!”***Arst vaatab läbi 65-aastast vanameest ja leiab ta

täiesti terve olevat.“Kuidas teie suguvõsas üldiselt tervisega lood on?”

küsib ta. “Kas teie isa on elus?”“On küll, tohtrihärra,” vastab mees. “Saab kohe 87

ja vihub metsatööd teha, nagu ta seda juba 70 aastat teinud on!”

“Oo kui vägev vana! Aga teised sugulased?”“Vanaisa sai just 102, tal on järgmisel laupäeval pul-

mad…”“Ka on arukas nii kõrges eas veel abielluda?” on

doktor üllatusest keeletu.“Noh taadil ei jäänudmuudüle – tal juhtus selle

naisega väike tööõnnetus ja nüüd on laps tulekul…” selgitab mees.

***Merekooli lõpetanud noormehel on ees esimene

merereis.Kunagi merd sõitnud vanaisa jagab lapselapsele

õpetussõnu: “Kõige olulisemad on oksendamisvasta-sed tabletid jakondoomid– eesonmõõtmatud tor-mised veteväljad ja paljud sadamad kenade tüdruku-tega…”

Noormees läks apteeki ja ostis 10 tabletti ja 10 kon-doomi.

Vanaisa leidis, et seda on vähe.Läks siis noormees uuesti apteeki ja ostis veel kum-

bagi 10 tk.Aga vanaisa vangutas ikka pead, mistõttu läks me-

remehehakatis uuesti apteeki ning ostis veel 20 kon-doomi ja 20 tabletti.

Ulatanud nõutud kaubad, lausus apteeker: “See pole ehk minu asi, aga kui ta teil südame pahaks ajab, miks temaga üldse seksida?!?”

***Sõidavad rongis ühes kupees üheskoos keegi mees

ja keegi naine.Sõidavad pikka aega ja läheb igavaks.Et olemist lõbusamaks muuta, alustab naine jutu-

ga: “Teate, ma tulen just ühelt ülemaailmselt naiste kongressilt. Ühest sealsest ettekandest selgus, et mitte

prantslased pole kõige paremad armastajad, vaid hoo-pis poolakad, ja mitte itaallastel pole kõige suuremad peenised, vaid hoopis indiaanlastel!”

“Vabandage,” vastas mees, “ma pole end tutvusta-nud.MinunimionWinnetouKowalski.”

***Lõbustuspargis ringi jalades otsustab mees end lõ-

bustada ja astub sisse ennustaja juurde.“Näen, et oled kahe lapse isa,” teatab too oma kris-

tallkuuli silmitsedes. “Haa, seda näed sina,” ironiseerib mees. „Tegelikult olen ma kolme lapse isa!”

„Hahaahaa,” ütleb nõid. “Seda arvad sina!”***Naine mehele:“Me peame väga ettevaatlikud olema, kui oma väi-

kese tütre kuuldes räägime. Ta hakkab juba üht-teist taipama ja esitab kahemõttelisi küsimusi.

“Nagu näiteks?” küsib mees.“Näiteks, miks ma sinuga abiellusin?”***Kaks sõbrannat omavahel.“Täitsa jama, minu mees joob nii palju, et ma ei

jõua enam tema järgi koristada. Sina said oma mehe joomarlusest lahti, kuidas sa seda tegid?”

“Väga lihtsalt, võtsin ämbri, panin selle viina täis, panin ühe kärvanud kassi sinna sisse ja jätsin ämbri esikusse.Õhtultulenkojujavaatan–ämbertühi,kassseal sees ja mees peldikus öökimas. Pärast seda pole ta enam tilkagi võtnud.”

Naine läheb siis koju, valab ämbri viina täis, paneb kärvanud kassi sinna sisse, jätab ämbri esikusse ja lah-kub. Järgmine päev saavad sõbrannad uuesti kokku.

“Noh, kuidas läks?”“Mis seal siis ikka läks…Tulin õhtul koju ja vaatan

–ämbertühi,kassisealseespolejameesköögilaualpikali, kass käes ja pigistab teist, ise anudes “Kiska, dai isjo 100g!””

***Mees on apteegis ja soovib kondoomi osta. Aptee-

ker ütleb: “Otsas on.” Mees vastab: “Aga andke seegi siis!”

***Mees jõuab töölt koju hilja öösel.“Kus sa nii kaua olid?” küsib naine vihaselt.“Aitasin ühel välismaalt tulnud kolleegil hotelliasju

ajada.”“Ajasid korda?”“Ajasin. Ütles, et paremini, kui ta oma mees…”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36

37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59

60 61 62 63 64 65

66 67 68

69 70 71 72 73 74 75

76 77 78 79 80 81 82 83

84 85 86 87 88 89 90 91

92 93 94

95 96 97 98

99 100 101 102

PAREMALE 1 Mungalill 6 Preili Inglismaal 10 Tokk, toigas 14 Osmani väepealik 18 Vedelema, vähkrema 19 Piirkond, territoorium 20 Nurjatu 21 Endine Eesti võimlemispedagoog 22 Ajastik, ajalooline pöördeaeg 23 Ümmargune ese 24 Küla Lääne-Virumaal 25 Osa 26 Müürileht 27 Spordifirma 28 Vaimuliku pidulik ametirüü 32 Lõunamaine vili 34 Järv Soomes 37 Kokku varisema, kõlbmatuks

muutuma 39 Nüüdsama 40 Nähtaval 42 J. Cameroni film 44 Rooma eepos 48 Küla Raplamaal Märjamaa vallas 49 Kompaktne, kokkusurutud 50 Puuämber 51 Eesti laulja 53 Eesti poliitik 54 Padrik 57 Laevaomanik

58 Napakas, totakas 60 Igas suhtes 61 Küla Rapla vallas 63 Vehklemisrelv 64 Väike hobune 66 Piima ja mett voolav tõotatud maa

(Piiblis) 67 Riigikogu liige 68 Tegelane "Kevadest" 69 Minilennuk 72 Linn Saksamaal 74 Idamaade vaip 76 Jõgi Saaremaal 79 Tähelepanek 81 Linn Itaalias 84 Salaja 85 Doonau lisajõgi 87 Vanaaja linn Mesopotaamias 90 Eesti graafik 92 Teistest lahus 93 Irisema 94 Ukraina laulja (1947) 95 Vahend kivide viskamiseks 96 Tõrva ajama 97 Dzhässmuusika põhirütm 98 Küla Valgamaal Sangaste vallas 99 Rohttaim100 Linn Rumeenias101 Tasa!102 Värvus

ALLA 1 Õunasort 2 Pelgupaik 3 Koht laevade remontimiseks või

ehitamiseks 4 Hulgas 5 Tshehhi helilooja 6 Dokumentide hoidik 7 Linn Itaalias 8 Kõrb Põhja-Aafrikas 9 Adra tööosa 10 Vahtkond 11 G.Suitsu esikkogu 12 Küla Raplamaal Vigala vallas 13 Eesti linn 14 Lõigu algusrida 15 Noorteorganisatsiooni liige 16 Tuntud küla Raplamaal 17 Austav kohustus 29 Teraapia 30 Ehtne, täiesti usaldatav 31 Iva 33 Jõuk 35 India osariik 36 Latt 37 Eesti kirjanik 38 Maavara 41 Ilutaim 43 Teaduskeskus Tartus 45 Põõsastaim 46 Paradiis 47 Rõhtkaeveõõs 50 Pealinn Euroopas 52 Tepitud kaunistus 53 Õhtusöök kutsutud külalistele 55 Vähe huvi pakkuv 56 Luu 58 Lülitusmehhanism 59 Vastu-, vastas-, vastand 62 Itaalia uudisteagentuur 65 Pealinn Euroopas 67 Hooplema, kiitlema 69 Canterbury kuulsaim piiskop 70 Riik Euroopas 71 Kunstnik 73 Suurem osa 75 Nafta destilleerimise jääk 77 Vokaalosa ooperis 78 Eesti linn 79 Osahaaval 80 Pikanäpumees 81 Ruja trummar (s 1961) 82 Kiiremini 83 Vana katkine riidetükk 86 Juudi vaimulik 88 Vald Raplamaal 89 Inglise filminäitleja (1931-84) 91 Lai hunnik


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36

37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59

60 61 62 63 64 65

66 67 68

69 70 71 72 73 74 75

76 77 78 79 80 81 82 83

84 85 86 87 88 89 90 91

92 93 94

95 96 97 98

99 100 101 102

PAREMALE 1 Küla Raplamaal Märjamaa vallas 6 Lauamäng 10 Sõjamasin 14 Esiti 18 Kaunistusese 19 Rohtu kitkuma 20 Küla Valgamaal Otepää vallas 21 Härra 22 Järv Soomes 23 Siseorgan 24 Eskimote lumionn 25 Rõhumärk tähe peal 26 Tähesarnane võimsa valguskiirguse

allikas 27 Aasialane 28 Koduloom 32 Hollandi õlu 34 Tähe- 37 Pere noorim liige 39 Hingeldustõbi 40 Puhhi sõber eesel 42 Kaaristu 44 Küla Raplamaal Vigala vallas 48 Bulgaaria sadam ja kuurort 49 Vanakreeka laulik 50 Riidesort 51 Papagoi 53 Emane koer 54 Okasnahkne mereloom 57 Nisusort

58 Kerge puhkus 60 Kiskja 61 Väike kiviterrass maja peaukse ees 63 Linnast väiksem asula 64 Hoiul, alles 66 Ogataoline 67 Ameti- või aunimetus 68 Meelest minema 69 Lamama 72 Sõjavägi 74 Üleannetus 76 Chicago lennujaam 79 Putukas 81 Alkoholi mittetarvitav 84 Kodulind 85 Riik Aafrikas 87 (lehtedeta) oks 90 Elektroonikafirma 92 Kurgumandlite põletik 93 Maailma esimene programmeeritav

elektronarvuti 94 Soni 95 Maailma suurim arvutite

emaplaatide tootja 96 Vooditarve 97 Meteoriidikraater Venemaal 98 Istevann 99 Jahikoeratõug100 Astumine, samm101 Number102 Ruum aidas vilja jaoks

ALLA 1 Agaavilehtedest saadav tugev

kiudaine 2 Pagun 3 Linn lätis 4 Majanduslik tulu 5 Ette kandma 6 Kosmeetiline näovärv 7 härmakosuKüla Harjumaal 8 Tühja juttu ajama 9 Kaunistus 10 Kella pendel 11 Armastushaldjas 12 Ründeaine (naftatoode) 13 Maniokk (bot) 14 Juuretus 15 Niisketel aladel kasvav rohttaim 16 Eesti näitleja 17 Keelpill 29 Õhk-, õhu- 30 Teat sportlane 31 Suits ja udu 33 Elbe lisajõgi 35 Supinõu 36 Serv, ääris 37 End Soome peaminister 38 Kilbike 41 Küla Raplamaal Kehtna vallas 43 Viltu, kõveraks 45 Vehklemismõõk 46 Köögiviljataim 47 Privaatne sfäär 50 Sihikindel 52 Jõumees, sportlane 53 Suzuki mudel 55 Vastik, jälk 56 Söötis põld 58 Kurgunibu 59 Hommik soome keeles 62 Läbilõikav 65 Valgustatuse mõõtühik 67 Trigonomeetriline funktsioon 69 Restoran, kõrts 70 Kesk-Aafrika Vabariigi pealinn 71 Filipiinide pealinn 73 Seade kinos 75 Staatiline 77 Kaubalinnade liit keskajal 78 Raiskamine 79 Jõedelfiin 80 Ülemkoda USAs 81 Suur kraav 82 Seadeldis töödeldava eseme

kinnihoidmiseks 83 Suur pada 86 Häire, tõrge 88 Brasiilia osariik 89 Kõrb Sise-Aasias 91 Ragulka


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

3 8 4 5 9 6 4 4 9 1 8 7 6 9 6 2 5 7 4 7 8 2 3 5 1 4 3 6

3 8 5 7 5 3 92 7 3 6 8 3 6 4 8 9 2 8 5 9 7 37 6 4 2 9 6 7

2 6 8 4 9 3 4 6 1 1 6 9 2 5 7 9 3 1 9 8 4 4 1 5 9 5 8 7 9 3

1 2 4 8 2 9 7 2 9 6 2 8 1 7 4 5 6 5 8 4 1 7 6 1 1 8 3

7 1 2 8 6 9 4 5 34 8 6 5 1 3 9 7 25 3 9 7 4 2 6 8 19 4 5 6 3 8 1 2 73 2 8 1 7 4 5 6 91 6 7 2 9 5 3 4 88 5 3 4 2 1 7 9 66 9 4 3 8 7 2 1 52 7 1 9 5 6 8 3 4


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/ 1 2 4

8 2 9 7 2 9 6 2 8 1 7 4 5 6 5 8 4 1 7 6 1 1 8 3

7 1 2 8 6 9 4 5 34 8 6 5 1 3 9 7 25 3 9 7 4 2 6 8 19 4 5 6 3 8 1 2 73 2 8 1 7 4 5 6 91 6 7 2 9 5 3 4 88 5 3 4 2 1 7 9 66 9 4 3 8 7 2 1 52 7 1 9 5 6 8 3 4

1 2 0 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 1 2 2 1 1 0 0 2 2 1 1 3 3 2 2 3 0 1 1 1 1 2 3 1 1 2 1 1 2

1 2 0 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 1 2 2 1 1 0 0 2 2 1 1 3 3 2 2 3 0 1 1 1 1 2 3 1 1 2 1 1 2

1 2 0 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 1 2 2 1 1 0 0 2 2 1 1 3 3 2 2 3 0 1 1 1 1 2 3 1 1 2 1 1 2

1 2 0 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 1 2 2 1 1 0 0 2 2 1 1 3 3 2 2 3 0 1 1 1 1 2 3 1 1 2 1 1 2

0 2 2 2 2 3 1 1 3 1 1 2 3 1 2 1 2 1 1 1 1 1 1 1 0 2 1 0 1 1 1 0 1 1 1 1 11 1 2 2 1 0 1 2 2 1 22 1 1 2 3 3

Grandtour ülesanneAntud ülesande eesmärgiks on koostada kinnine

kontuur, mis külgneks antud numbritega nii mitme küljega, kui suur on number. Esimene ülesanne on esi-tatud näidiseks koos lahendusega, teine ilma lahendu-seta. Proovige, kas saate hakkama. Lahendus järgmises lehes.



Reisirongide sõiduplaan alates 1.01.2014


Reisirongide sõiduplaan alates 1.01.2014

http://elron.ee/avaleht/soiduplaan/2014-soiduplaan



RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6

Mesilill Ära tõtta enam iga kaebusega apteeki, lippa parem

poodi või vanaema juurde maale ning muretse mee-purk ja pakk kaneelipulbrit. Võid peatselt oma mu-redega hüvasti jätta! Mesi on kasulik antioksüdant ja mikroobide hävitaja. Mesi võib abistada allergikuid, õrna nahatüübi jaoks on mesi parim kreem. Segades mett oliiviiõliga, võid saada suurepärase juuksepal-sami. Pärast seda tuleb juukseid hoolikalt pesta ning kiharad läigivad kaunimalt kui iial enne. Mesi on alati olnud imeravim, mida inimesed unustama kipuvad. Siin on mõned probleemid, mille puhul kaneel ja mesi edukad ja looduslikud abimehed on. - Juuste kadu: kellel on probleeme kiilanemise või juuste väljalan-gemisega, siis just teile on see retsept. Kuum oliiviõli segada ühe teelusikatäie mee, ühe lusikatäie kaneeli-pulbri ja hoida peas 15 minutit, seejärel pesta. - Põie-põletikud: lisa klaasile leigele veele kaks teelusikatäit kaneelipulbrit ja lusikatäie mett ning joo see ära. See hävitab põies soovimatud pisikud. - Hambavalu: tee pasta ühes lusikatäiest kaneelipulbist ja viiest lusika-täiest meest ning määri see valutavale hambale. Seda võib teha kolm korda päevas nii kaua kuni valu üle läheb. - Kolestorool: kaks lusikatäit mett ja kolm lusi-katäit kaneelipulbrit segada 16 untsi (28,35 grammi) teeveega. See võib haigel alandada kolestorooli veres kahe tunniga kuni 10%. Puhas mesi tavalise toiduga võib leevendada kolestoroolist tulenevaid vaevuseid. - Külmetushaigused ja köha: kellel esineb tihti või on tõsine külmetus peaksid võtma ühe lusikatäie mett 1/4 lusikatäie kaneelipulbriga iga päev kolm päeva järjest.

See ravib kroonilist köha, külmetust ja puhastab hin-gamisteid. - Viljatus: antiik-ajast teadsid kõik, et mesi aitab meeste sperma produktiivsust tõsta. Kui impo-tentne mees võtab regulaarselt kaks lusikatäit mett enne magamajäämist, tema probleemid saavad lahen-duse. Hiinas ja kaug-ida riikides, kus naine ei rasestu-nud ja emakas töötas halvasti on kasutanud kaneeli-pulbrit nüüd juba sajandeid. Kui naisel on probleeme rasestumisega, võiks võtta näpuotsatäis kaneeli koos poole teelusikatäie meega ja määrida igemetele päeva jooksul, et see tasapisi seguneks süljega ja imenduks kehasse. - Kõhuprobleemid: mesi koos kaneelipulbriga ravib kõhtu ja maohaavandeid. - Südamehaigused: tee pasta meest ja kaneelipulbrist, määri see saiale moosi asemel ning söö seda regulaarselt hommikuti. See ai-tab ära hoida südameatakke. Regulaarne tarvitamine aitab vältida õhupuudust ja tugevdab südamelööke. - Ülekaalulisus: joo mett ja kaneelipulbrit keedetud veega igal hommikul pool tundi enne hommikusööki tühja kõhu peale ja enne magama jäämist. Regulaarselt tarbides aitab see kaalust alla võtta ega lase rasval ke-has lihtsalt ladestuda. - Halb hingeõhk: põhja-Ameeri-ka inimesed loputavad suud esimese asjana hommikul teelusikatäie mee, kaneelipulbri ja kuuma veega. Suu püsib värskena terve päeva. - Vistrikud: tee kreem kolmest lusikatäiest meest ja kaneelipulbrist. Määri see enne magamajäämist vistrikele ja pese järgmisel hommikul sooja veega maha. Kaks nädalat regulaarset määrimist kaotab vistrikud täielikult.

Naiste Maailm, Pamela Parts ,01 mai 2008

http://www.mesilill.eu/blog/2011/10/15/mee-ja-kaneeli-imevagi/

Mee ja kaneeli imevägi


Kui lõpetad valede asjade järgi jooksmise, siis an-nad õigetele võimaluse sind leida. Pole vaja tunda hir-mu tundmatu ees ega klammerduda mineviku külge, ole julge ja alati enda vastu aus ning sa näed, kui palju võid sa ise oma elu muuta. Ameerika kirjanik Maria Robinson on kord öelnud, “Mitte keegi ei saa aega ta-gasi kerida ja uuesti alustada, kuid igaüks saab asjadele uut moodi lõpu teha. Selles ütluses on väga palju tõtt. Kuid enne kui sa selle transformatsiooni protsessiga algust teed, pead sa lõpetama selliste asjadega tege-lemise, mis sind tagasi hoidnud on. Siin on mõned ideed, millest alustada võiksid:

1. Ära veeda enam aega valede inimestega. Elu on liiga lühike, et veeta see inimestega, kes sinust energia välja imevad. Kui keegi tahab teid oma ellu, siis teevad nad teile selleks ka ruumi. Sa ei peaks ise oma koha eest võitlema. Mitte iialgi ära suru end kellelegi pea-le, kes pidevalt sind ja sinu väärtusi ignoreerib. Ja ära unusta, et sinu tõelised sõbrad ei ole mitte need, kes su hiilgeaegadel sinu kõrval on, vaid need, kes on sinuga siis kui sul kõige raskem on.

2. Ära jookse enam oma probleemide eest. Seisa nendega silmitsi. Jah, see ei saa lihtne olema. Mitte ükski inimene maailmas ei ole võimeline vastulööki-dega ilma pingutamata võitlema. Me ei peagi suutma probleeme silmapilkselt lahendada. Inimesed ei ole niimoodi loodud. Õigupoolest olemegi loodud ärri-tuma, kurvastama, haiget saama, komistama ja kuk-kuma. Kuna see ongi elamise olemus - seista prob-leemidega silmitsi, õppida neist, kohandada ja neid aja jooksul lahendada. See ongi see miski, mis voolib meid selliseks inimeseks kes me tänaseks oleme.

3. Lõpeta enesele valetamine. Sa võid valetada üks-kõik kellele tahes, kuid sa ei saa valetada iseendale. Meie elu saab paremaks minna ainult siis, kui me ris-kime ning esimene ja kõige suurem risk, mille saame võtta, on enda vastu aus olemine.

4. Lõpeta oma vajaduste tahaplaanile seadmine. Kõige valusam osa protsessis kedagi palavalt armas-tada, on seeläbi iseenese kaotamine ja unustamine, et sa ise oled ka midagi väärt. Jah, aita teisi, kuid aita ka ennast. Kui on üldse olemas selline moment, mil oma kire järgi tegutseda ning teha seda, mis sulle meeldib, siis on see moment just praegu!

5. Ära ürita enam olla keegi, kes sa pole. Üks suuri-maid väljakutseid siin elus on iseendaks jäämine selles maailmas ka siis, kui see üritab sinust teha sellise nagu seda on kõik teised sinu ümber. Alati leidub keegi ilu-sam, keegi on alati sinust targem, mõni jällegi noorem, kuid nad ei ole Sina. Ära muutu vaid selleks, et inimes-

http://alkeemia.ee/artiklid/30-asja-mida-sa-ei-tohiks-endale-teha/l-12/c-669/

30 asja, mida sa ei tohiks endale tehatele meeldida. Jää iseendaks. Õiged inimesed armasta-vad sind sellisena nagu sa oled.

6. Ära ürita enam minevikust kinni hoida. Sa ei saa alustada oma elus uue peatükiga, kui sa pidevat vana peatükki loed.

7. Ära karda enam vigu teha. Mingi asja tegemine ja seejuures eksimine, on vähemalt kümme korda pro-duktiivsem kui mitte midagi tegemine. Iga edu taga on peidus rida ebaõnnestumisi ja iga läbikukkumine viib sind edu poole. Lõppude lõpuks kahetsed sa neid asju mida sa EI teinud palju rohkem, kui neid mida sa te-gid.

8. Lõpeta enda piitsutamine vanade vigade pärast. Me võime küll armastada valet inimest või nutta vale-de asjade pärast, kuid olgu need kui halvad tahes, üks asi on kindel - vead aitavad meil leida inimesi ja asju, mis on meie jaoks õiged. Me kõik teeme vigu, peame heitlusi ja isegi kahetseme mõningaid minevikus teh-tud asju. Kuid sina ei ole sinu vead, sina ei ole sinu heitlused, sa oled siin ja PRAEGU, omades võimet kujundada oma päeva kulgu ja enda tulevikku. Ab-soluutselt iga asi, mis sinuga elu jooksul juhtunud on, valmistab sind ette momendiks, mis alles tulemas on.

9. Ära enam ürita oma õnne osta. Paljud meie ihal-datavatest asjadest on kallid. Kuid need asjad, mis meid tõepoolest õnnelikuks teevad, on täiesti tasuta - nagu armastus, naermine ja oma kirega tegelemine.

10. Lõpeta teistele lootma jäämine oma õnne leid-miseks. Kui sa ei ole rahul sellega, kes sa sisimas oled, ei ole sa ka rahul pikaajalises suhtes kellegi teisega. Sa pead esmalt looma stabiilsuse iseenda elus ja alles see-järel jagama seda kellegi teisega.

11. Lõpeta tühikäigul olemine. Ära mõtle liiga pal-ju, muidu sa lood probleemi seal, kus seda esmalt ei eksisteerinudki. Hinda situatsioone ja astu kindlaid samme. Sa ei saa muuta midagi sellist, millega sa keel-dud silmitsi seismast. Asjade paremaks muutmisega kaasneb risk. Punkt! Sa ei saa järgmisele tasemele jõu-da kui sa oled kinni alles esimeses.

12. Ära enam mõtle, et sa pole selleks valmis. Mitte keegi ei tunne võimaluse esilekerkimisel 100%-list val-misolekut. Seepärast, et enamik elu suurimatest või-malustest sunnib meid mugavustsoonist välja murd-ma, mistõttu me ei tunne ennast esialgu väga hästi.

13. Lõpeta valedel põhjustel suhetesse astumine. Suhteid tuleb väga targalt valida. Parem on olla üksi kui olla kellegi halvas seltskonnas. Pole tarvis kiirusta-da. Kui miski on määratud juhtuma, siis see ka juhtub - õigel ajal ja õige inimesega ning parimate eeldustega. Armu siis, kui sa oled selleks valmis, mitte siis kui sa


oled üksildane.14. Ära tõrju enam uusi suhteid lihtsalt sellepärast,

et vanadest midagi välja ei tulnud. Sa avastad, et kõi-gel, keda sa oma elus kohtad, on põhjus. Mõned pane-vad sind proovile, mõned kasutavad sind ära ja mõned õpetavad sind. Kuid mis kõige tähtsam - mõned too-vad välja parima, mis sinus peitub.

15. Ära proovi enam kõikidega võistelda. Äa mu-retse asjade pärast, mida teised sinust paremini teevad. Keskendu parem igapäevaselt oma isiklike rekordite purustamisele. Edu on võitlus vaid SINU ja ISEENDA vahel.

16. Ära ole enam teiste peale armukade. Armuka-dedus on kunst pidada arvet kellegi teise õnnestumiste üle, iseenda omade asemel. Esita endale küsimus: “Mis on minul sellist, mida kõik teised tahavad?”

17. Lõpeta nurisemine ja iseenda haletsemine. Elu viskab kaikaid kodaratesse põhjendatult, et nihutada sind suunas, mis on sulle õige. Sa ei pruugi seda kõike näha ja mõista siis, kui see juhtub ning see võib väga karm olla. Kuid meenuta kõiki neid negatiivseid taga-silööke, millega sa minevikus silmitsi oled seisnud. Sa-geli märkad, et need on sind välja viinud mõne parema paiga, inimese, meeleseisundi või situatsiooni juurde. Nii et naerata! Anna kõigile märku, et oled täna palju tugevam kui sa olid eile ja sa saadki seda olema.

18. Lõpeta teiste peale viha pidamine. Ära ela oma elu, hoides oma südames viha. Sa kahjustad sellega rohkem iseennast kui neid inimesi, keda sa vihkad. Andeksandmine ei ole väljendus, “See, mis sa mulle te-gid on OK.” See on ütlus, “Ma ei lase sellel, mis sa mul-le tegid, oma õnne igaveseks rikkuda.” Andestamine on võti…lase sellel minna, leia rahu, vabasta ennast! Ja pea meeles, andestamine ei ole ainult teise inimese hüvanguks, vaid sinu jaoks ka. Kui muu ei aita, andesta iseendale, liigu edasi ja ürita järgmine kord paremini.

19. Ära lase enam teistel end negatiivselt mõjutada. Keeldu oma standardeid madalamaks laskmast, et so-bituda kellegiga, kes keeldub enda omi tõstmast.

20. Lõpeta aja raiskamine, end teistele tõestades. Sinu sõbrad ei vaja seda ning sinu vaenlased ei usu seda nagunii. Lihtsalt tee seda, mida sa oma südames õigeks pead.

21. Ära tee enam samu asju uuesti ja uuesti, ilma pausi tegemata. Õige aeg on hingata sügavalt välja siis, kui sul ei ole selle jaoks aega. Kui sa teed vaid asju, mida sa kogu aeg teed, siis sa ka saad asju, mida sa kogu aeg oled saanud. Vahel pead sa iseennast kaugelt vaatama, et asju selgelt näha.

22. Ära jäta enam märkamata ilu, mis peitub väi-kestes momentides. Naudi ka pisikesi rõõme, sest ühel

päeval tagasivaadates võid avastada, et need olid suu-red asjad. Parimaks osaks sinu elus on väikesed, nime-tud momendid, mis on veedetud naerdes mõne väga erilise inimesega.

23. Ära proovi enam kõike perfektselt teha. Päris maailm ei autasusta perfektsioniste, vaid neid, kes as-jad lõpule viivad.

24. Ära mine enam väiksema vastupanu teed. Elu ei ole kerge, eriti kui sa plaanid saavutada midagi väär-tuslikku. Ära otsi lihtsamat lahendust. Tee midagi era-kordset.

25. Lõpeta teesklemine, et kõik on korras kui tege-likult see nii ei ole. On täiesti normaalne kui me vahel enesevalitsuse kaotame. Sa ei pea end alati tugevana näitama ning pole mingit vajadust pidevalt tõestada, et sul kõik hästi läheb. Sa ei peaks muretsema ka selle pärast, mida teised inimesed mõtlevad - nuta kui sa seda vajad- pisarate valamine on tervislik. Mida rutem sa seda teed, seda kiiremini suudad sa taas naeratada.

26. Lõpeta teiste süüdistamine iseenda muredes. Sinu unistuste saavutamise ulatlikkus sõltub sellest, kui palju sa suudad oma tegude eest vastutada. Kui sa oma muredes teisi süüdistad, siis väldid sa vastutust - sa annad võimu selles osas oma elus teiste kätte.

27. Ära proovi enam kõigi jaoks alati olemas olla. Seda ei ole lihtsalt võimalik teha ning proovimine viib sind ainult läbipõlemiseni. Kuid tuues naeratuse vaid ühe inimese näole VÕIB muuta maailma. Ehk mitte kogu maailma, kuid selle inimese maailma küll. Nii et keskendu väiksemale osale.

28. Ära muretse enam nii palju. Muretsemine ei tee homsete tegemiste raskust kergemaks, vaid teeb ole-mise tänases raskemaks. Üks viis kuidas teada saada, kas miski on seda väärt, et selle pärast pead murda, on eneselt küsida:” Kas sellel on ka tähtsust aasta pärast? Aga kolme või viie aasta pärast? Kui vastus on ei, siis ei tasu selle pärast ka muretseda.

29. Ära keskendu enam asjadele, mille juhtumist sa ei soovi. Keskendu sellele, mille juhtumist sa soovid. Positiivne mõtlemine on iga suurepärase eduloo esi-küljel. Kui sa ärkad igal hommikul mõeldes, et sinuga midagi toredat juhtub, siis piisava tähelepanelikkuse juures avastad sa sageli, et sul oli õigus.

30. Ära ole enam tänamatu. Ükskõik kui hästi või halvasti sul parasjagu läheb, ärka igal hommikul olles tänulik, oma elu eest. Kusagil on keegi, kes parasjagu võitleb meeleheitlikult enda oma eest. Selle asemel, et mõelda sellest mida sul ei ole, proovi mõelda asjadele mis sul juba olemas on.

Tõlkis ja toimetas: Anni Amor

30 asja, mida sa ei tohiks endale teha

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 1, 1. jaanuar 2014