Raplamaa Ühistöö nr 16, 16. aprill 2014

Nr. 16 (120) 16. aprill 2014Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Valeria Novodvorskaja pöördumine

Pöördumine 2. leheküljel

Novodvorskaya Ilvesel külas.

Raplamaa Ühistöö 2

Kallid eesti sõbrad, te üllatate meid. Leidsite ka aja sõlmida piirileping Venemaaga: täpselt selle aja, kui Venemaa ärapööranud Föderatsiooninõu-kogu näol, ärapööranud Riigiduuma ja diktaatori näol näitas oma täielik-ku lepinguvõimetust, kui nad pööravad kummuli kõik tänapäeva maailma poliitilised alused. Kui nad sülitasid Budapesti lepingule, millega lubati Ukrainale, et tuumavabasse tsooni mineku eest garanteeritakse tema terri-toriaalne terviklikkus. Kui ilma igasuguse ettekäände ja ilma mööndusteta lähevad nad Hitleri ja Stalini teed, hõivates Ukraina kogu maailma silme all, leiate teie, et kui te nendega lepingu alla kirjutate, siis see garanteerib teile midagi. See ei garanteeri teile midagi ja võtke teadmiseks, et teie olete järgmised. Sest kui Ukraina ei suuda selles võitluses vastu pidada ja Lääs teda ei aita, kui Lääs ta maha jätab, aga tegemist on ju päris suure riigiga 46 miljoni elanikuga, siis pole midagi lihtsamat kui alla neelata väikesed Balti riigid või vähemalt nende alad, millised kuulutavad endid venekeelsete või õigemini nõukogudekeelsete reeturite sidusaks asualaks ja hääletavad sel-liste projektide poolt “referendumitel”. Kui NATO osutub võimetuks kaits-ma juba suurt Euroopa riiki, siis missugune on garantii, et NATO hakkab ponnistama kolme väikese pärast. Praegu peate te kõrgeimal tasemel kogu-nema – Eesti, Läti ja Leedu juhid – ja vastu võtma otsuseid nagu Balti keti ajal, siis kui taotlesite oma iseseisvuse taastamist. Peate Europarlamenti ja Euroliitu sundima vastu võtma reaalseid sanktsioone Venemaa suhtes, võib olla lahti ütlema Venemaa naftast ja gaasist. Venemaa tuleb välja hei-ta ÜROst ja kõigist Euroopa struktuuridest. Venemaa peab mõistma, et tal ei lubata enam edasi minna ja siin peate teie olema algatajad, sest oht, mis teie kohal ripub, on suurem kui kellegi teise kohal. Kahjuks olukord Venemaal on kontrolli alt väljunud. See ei ole enam tagurlus, vaid otsene hullumeelsus, see on langemine avalikku hitlerismi, avalikku stalinismi, see on valmisolek minna kas või kolmandasse maailmasõtta. Kui praegu teete näo, et kõik on korras ja et Venemaa on lepinguvõimeline, kiirendate lihtsalt oma hukku.

Toimetuselt: Valeria Novodvorskaja on juba nõukogude ajal tuntuks saanud ja oma kodumaad, Venemaad läbi ja lõhki tundva inimesena.

Ta on Venemaa liberaalne poliitik, inimõiguslane, ajakirjanik, publitsist ja endine Nõukogude dissident. Ta on erakonna Demokraatlik Liit asutaja ja selle kesknõukogu esimees.

Valeria Novodvorskaja pöördumine


Jätkub 4. leheküljel

Neid on 89. Küllap kõigil ka õiged passid olemas. Kokku tahetakse saada 754 kõrgepalgalist kojuigatsu-sega varustatavat isikut Brüsseli kontorisse.

Meie riigile antakse kuus mandaati.Kandidaatide valimisõigus saab alguse 1775 eurot

makstud kautsjonist. Kui 5% künnist ei ületa, läheb raha riigile.

Parteidele pole see suur raha. Üksikkandidaatide-le küll. Ega siis muidu kõige vaesem neist, Reformi-erakonnast välja visatud Silver Meikar poleks korjan-dust teinud. Ja näe, saigi peaaegu, et ühe eurosaadiku kuupalga kokku. Kandideerimiseks sellest jätkub küll. Hakkas rääkima midagi rohujuure tasandist ja selle kasvamisest. Iseasi, kui tõsiselt teda valijad võtavad.

Teine üksikkandidaat, juba palju rikkam, Kristiina Ojuland, ei taha mitte mingil juhul Euroopa rahast loobuda ja Reformierakonnast välja visatuna, kandi-deerib nüüd omal jõul. Tahtis ka partei moodustada, aga see asi vist veel registreerimiseks pole küps. Olles riigikogus, paistis ta silma Riigikogu liikmele lubatud kuluhüvitiste maksimaalse kasutamisega.

1997. aastal tabati toona Riigikokku kuulunud Oju-land autoroolist 0,4-promillise joobega. 2002. aastal kritiseeris ta joobes autot juhtinud Indrek Tarandit, kes on samuti nüüd eurosaadik.

2013. aastal puhkes Reformierakonnas skandaal, kui selgus, et mitmes piirkonnas oli erakonna sisevali-mistel hääletustulemusi võltsitud ja hääletust mõjuta-tud. Vähemtuntud poliitikute kõrval oli skandaali se-gatud ka Kristiina Ojuland, kes sihilikku häältepettust eitas. Partei juhatuse otsusega heideti ta siiski Refor-mierakonnast välja.

Keskerakondlane Olga Sõtnik eelistab soolot. Partei teda nimekirja ei pannud ja nüüd peab ta arvestama sellega, et tuleb kuidagi vastu seista parteide nimekir-jadele ja ka liiga eestimeelsele valijale.

Partei nimekirjas kandideerib valitsusest väljajää-nute ridades Erik Niiles Kross, kes kohalikel valimistel klouni mängis. Nüüd tigetseb ta keskerakondlase Jüri Ratase kallal.

Mis asi see isamaareeturite liit siis on? Juhtumisi müüs just IRL elamislube. Indrek Raudse, Siim Kabrit-sa ja Nikolai Stelmachiga seotud elamislubade vabrik tõi Eestisse juba ligi 150 tundmatut, aga rikast vene-last. Riigikogu liige Siim Kabrits (IRL) kutsus mullu detsembris kõiki ausaid Tallinna linnavolinikke üles umbusaldama linnapea Edgar Savisaart. Põhjus: Savi-saar küsis Venemaalt raha. Siiani pole aga selles kaebes midagi tõestada suudetud.

Vähem korruptsiooni.

Eliitraha taotlejad on nüüd teada



Algus 3. lk

Ja veel, Alajõe vallas oli võimul isamaareeturite liit ja just sellel ajal müüdi enamus piiriäärsetest maa-dest maha venemaa kodanikele, kusjuures paljud neist said laenu maade ostmiseks Putini Peterburi pangast. Samuti sahkerdavad isamaareeturite liidu poliitikud vene allilmaga.

Kindlasti mäletate Krossi poolt maale toodud rah-vusvahelisi avantüriste Angottit ja Sposatot, kellele sooviti „ärastada“ Eesti Energia. Nüüd siis minnakse välja loosungiga, et hea oleks pisut korruptsiooni vä-hendada! Aga miks mitte päris likvideerida? Kas pole julgust?

Minu arust on kolm põhjust miks kandideeritakse. Esimene on muidugi isuäratav palk ja tulevane suur-pension. See põhjus on kõigil ühine. Teiseks saavad mõned asjalikumad oma näo Brüsselis “isakestele” meeldejäävaks teha, et hiljem oma kodumaal redeli kõrgemasse otsa ronida. Seega auahnus. See on isegi hea. Kolmandad aga lähevad sinna lootuses, et kuna seal nende lollust niikuinii ei märgata, kodus aga on vastupidi, siis mõni aasta puhkust kulub ära.

Üksikkandidaat peab tegema parema tulemuse kui terve partei, et läbi lüüa. Tarandil see üks kord õnnes-tus, kuid see oli selgelt protestiaktsioon. Praegu ei ole kellelgi lootust protestihääli enda taha koguda ja ka Tarandi tähelend on läbi, temas ollakse ikka väga pet-

tunud. Ei saa aru millele need üksiküritajad loodavad, ilmselt on tahtmist rohkem kui mõistust. Kuid praegu on täiesti võimalik hääletada uute parteide poolt.

Näiteks Martin Helme Eesti Konservatiivsest Rah-vaerakonnast, kes on üks väheseid ausaid, julgeid ja otsekohese ütlemisega poliitikuid üldse ning kes jul-geb muuhulgas öelda välja asju, mida rahvas tegelikult mõtleb. Näiteks tõe pederastia propaganda ja homosu-hete legaliseerimise kohta, pealesurutava multikultuu-ristumise suhtes, kohalike vene äärmuslaste provokat-sioonide osas.

Tema Brüsselisse saatmine oleks tõeline maiuspa-la: Martin-poiss suudaks ehk sealses poliitkorrektselt limaselt libedaks nühitud keskkonnas korraliku tormi veeklaasis tekitada ja paljud sealsed libedikud õhku ahmima panna.

Martin Helme: „Meie erakond pooldab tihedat lä-bikäimist naabritega nii majanduse, hariduse, kultuuri kui igas muus valdkonnas, aga rangelt tingimusel, et see on vabatahtlik ja vastastikku kasulik. Euroopa Liit ei ole tänapäeval enam kumbagi. Leian, et juba praegu on ületatud see mandaat, mille eesti rahvas 2003. aas-tal referendumil liitumiseks andis, kuna referendumil oli selge sõnaga öeldud, et Eesti võib EL-i kuuluda, kui

Martin Helme, tagaplaanil Paul Tammert, kellest järgmine kord.

Eliitraha taotlejad on nüüd teada


see on kooskõlas meie põhiseaduse aluspõhimõtetega. Nende aluspõhimõtete hulka kuulub kahtlemata rahva õigus otsustada ise oma maksude üle, sisserännanutele seatavate tingimuste üle, oma maksuraha kasutamise üle. Tänaseks päevaks on riigikogu parteid neist pii-rangutest ammu üle sõitnud ning annavad Brüsselile innukalt ära viimastki otsustusõigust. Sealjuures ei varjagi nad enam seda, et pooldavad Eesti omariikluse lõplikku kaotamist euroföderatsiooni kasuks“.

Tuleme ka edaspidi valimisteemade juurde. Agitat-sioon ja ka sõimlemine alles algab.

Välja on pakkuda vaid kuus kohta õndsasse Brüsse-lisse. Ei rohkem.

Jeremy Nagelmyller

Eliitraha taotlejad on nüüd teadaAlgus 3. lk

Kristina Ojuland.

Rapla valla laulukarussell16. aprillil kell 13

Rapla KultuurikeskusesTasuta!http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7408.html

19. aprillil kell 19Rapla Kultuurikeskuse

KammersaalisRändteater Vaba Vanker

etendus „Hundihüüdja“.

Pilet 7/10€.http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7411.html



peakonstruktor ning üks Nõukogude kontinentideva-heliste ballistiliste rakettide väljatöötajaid.

Kunagi oli vastupidi, Koroljov allus Jangelile, kuna viimane oli NLKP liige.

Hiljem osad vaheldusid. Koroljovi huvi oli kosmo-selaevade konstrueerimine ja Jangel jällegi relvastuse looja ja pooldaja. Palju ei puudunud, et Jangeli töödele oleks konkurent lõpu teinud. Hrustšovi laual oli juba ka ettepanek, kuid Nikita võeti enne parteijuhi kohalt maha ja algas Jangeli juhitav relvastuse väljatöötami-se programm, mida toetas Ukraina mees L. Brežnev. Loodi eraldiseisvad Kosmose väed. Muidugi ikka sa-lastatult. Kõik see rakettide ehitamine toimus just sel-les samas Dnepropetrovski tehases ja heal juhul läks Baikonuri katsetustele üks raketimootor igas kuus. Kõik tehase hoovil tehtud katsetuste nuritulemused pisteti sulatusahju. Ja niimoodi, et vaid väga väikene grupp isikuid nägi kokkupandud seadme hävitamist. Valvsus ja salastatus oli ülikõrge.

Muuseas, Kuuba kriisi aegu olidki Jangeli loodud raketid need, mis venelane üles tõstis. Algas külma

Kära Ukraina ümber pole vaibumas. Krimm läks Venemaa külge, nagu see oli ka varem, enne Hruštšovi kingitust Ukrainale. Nüüd on madinad Ida-Ukrainas, kus separatistideks nimetatud venemeelsed soovivad tagasi saada oma keelekasutuse riigi tasemel ja saada nii tööd kui leiba. Vallutatakse valitsushooneid ja ka-keldakse kohaliku Ukraina miilitsaga.

Tegelik põhjus on muidugi ikkagi majanduslikult laostatud Ukrainas ja ülirikaste oligarhide pidev mõ-juvõim.

Neli aastat Ukrainas õppinud ja töötanuna julgen siin oma arvamust avaldada ja meenutustest kirjutada.

Ida Ukraina suurim keskus on Dnepropetrovsk. Linn oli ülisalajane ja isegi sotsialismimaade inimeste-le keelutsoon. Oli aasta 1963.

Igal öösel undas tehase „Avtozavod“ polügoonil alla minuti järjekordne raketimootor. Mootor pandi kok-ku kolme töövahetuse tulemusena. Ja nii igal ööpäeval. Tegelik nimi sellel tehasel oli „Južnõi“, kuid vaid sala-jastes paberites. Tehas oli loomulikult Moskva alluvu-ses ja seda juhatas akadeemik Mihhail Jangel, kes oli peakonsrtuktor Sergei Koroljovi esimene asetäitja.

Koroljov oli Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi

Endine Ukraina pealinn.

Ukraina mõlemalt poolelt vaadatuna


Jätkub 8. lk

Algus 6. lkUkraina mõlemalt poolelt vaadatuna

sõja periood ja Ameerika valmistumine tähesõdadeks.Kirjutasin sellest tehasest seepärast, et ta püsib tä-

naseni. Venemaa ei anna seda nüüd mitte mingil juhul Ukrainale. Ta peab seda enda omaks.

Kunagise Ukraina NSV pealinna (1919–1934) Har-kovi rahvas on samuti mässama hakanud. Põhihäda ikkagi halb toiduga varustamine, kõrged hinnad, ma-dalad pensionid. Kui ukrainlased võtsid vedu Euroo-pa Liidu propagandast, siis tavavenelased usuvad oma emamaad rohkem. Nüüd, kus võimul vahevalitsus ja president ka põgenenud, pole neil enam mingit usku Ukraina tulevikku.

Gaasitarnealased suhted Venemaa ja Ukraina vahel liiguvad taas kriisi suunas.

Gazpromi hinnangul peab Ukraina Venemaale täies ulatuses tagasi maksma viimase nelja aasta jook-sul gaasihinna soodustuse tõttu maksmata summad ehk umbkaudu 11,4 miljardit dollarit.

Venemaa maksis lepingu pikendamisel nii, et Mus-ta mere laevastik saaks olla Ukrainas Sevastoopolis maini 2017. aastal. Seega, Venemaa maksis avanssi,” lausus Gazpromi juhatuse esimees Aleksei Miller.

Kogu Ukraina metallurgia on rajatud gaasile. Koksi põletatakse kõrgahjudes, martäänides ja konvertereis just gaasiga, kui põlemise aktivaatoriga.

Ukraina kaevandused on üsna eluohtlikud. Nende tootlikkus väheneb aastatega. Alles eelmisel nädalal Donetski oblastis Skotšinski-nimelises kaevanduses hukkus plahvatuses seitse kaevurit. On ka vigastatuid,

kelle arv ei ole esialgu teada. Mõtelgem ise, kuidas see kõik mõjub praegustele rahutustele Ukrainas.

Kui metallurgia ka kiratsema hakkab, on tegu juba väga valusa kriisiga. Ja Venemaa teab seda ja seetõttu ka käitub palju julgemalt.

Angela Merkel viibutab sõrme Venemaa suunas ja samas oma töösturid näitavad prouale lausa rusikat. Kui Saksamaa jääks gaasita, kaotaks ka Merkel oma ametikoha.

Venemaa ei karda ka Ameerika sanktsioone, sest need võetakse varsti vaikselt maha. Ameerikal on ka-sulikum olla sõber rohkem Venemaaga ja Ukraina on neile vaid peenraha.

Kui nüüd võidavad Ida-Ukraina venelased ja saavad õiguse referendumiks, on edasine stsenaarium kõigile selge. See võib murda tärganud Ukraina rahvusliku poliitika. Muuseas, kuuekümnendail oli Ukrainas põ-hiliseks ikkagi vene keel. Vaid üksikud telesaated kõla-sid kahe keele seguna.

Aga meie siin. Iga kommentaator rõhutab vajadu-sest relvastuda, osta tanke, tuua NATO lennukid Äma-rile. Kas on selline hüsteeria ka põhjendatud?

See, et Tallinnas planeeritavate venemeelsete mii-tingute taga on kapo sõnul juba teada-tuntud provo-kaatorid, kes üritavad väljamõeldud liikumistega pin-geid üles kruvida, ei tohiks meid küll mitte hirmutada. Provokaator Dmitri Linter on Eesti avalikkusele eri-

Ülestõusnud venelased Ukrainas.


Ukraina mõlemalt poolelt vaadatunanevate kahtlaste tegude poolest tuntud. Samuti pronk-siöö sündmustega tuntuks saanud Linterit süüdistati isegi 2007. aastal toimunud sündmuste organiseerimi-ses, kuid kohtus ta süüd tõendada ei suudetud.

Teine mees Juri Žuravljov käis ka pärast pronksi-ööd väidetavalt Läti eurosaadiku Tatjana Ždanoka ma-hitusel Brüsselis politseipoolse vägivalla üle kurtmas. Mäletate, kuidas Ansip lubas neid karmilt karistada? Lõpuks maksis hoopis meie riik neile veel valuraha pealekauba.

Selline saamatu ja arg oli meie kohtusüsteem.Huvitav, kuidas avalikult meie rahvale ja riigile vae-

nulikud tegelased on saanud ebaseaduslikult Eesti pas-sid või alalised elamisload? Miks selliseid dokumente ei annulleerita?

Olgu nende provokaatoritega kuidas on, ärgem las-kem ennast lollitada.

Las räuskavad oma saatkonna ees!A. Aju

Algus 6. lk

Raketikonstruktor M. Jangel.

Eesti Koerte Pääste Selts MTÜ Head sõbrad, täname teid, et olete meid toetanud!

Hetkel on kutside söögivarud otsa korral ning palume teid jällegi appi! Kui Sinul hea inimene on võimalik annetada

koerte söögi ostmiseks kasvõi mõni euro, on meie neljajalgsed lõputult tänulikud,

sest nende oma peremees ei suutnud, võibolla ei tahtnud, ega olnud võimalik seda teha.

Meile on võimalus annetada:EE832200221055925168 Eesti Koerte Pääste Selts MTÜ ja

info tel teel: 554 0518


Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida.NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eestKoht ja aeg: Kaiu terviserada - 22. aprill Aivo Sildvee Pirgu terviserada - 21. mai U.TammemäeKäru terviserada - 18. juuni Eva Seera Järvakandi terviserada - 13. august Margus SeppMärjamaa – Järta terviserada - 3. sept. Andres ElmikPaluküla terviserada - 24. sept. Kalju KaldaRapla terviserada - 15. oktoober Heiti VahtraVõistluste algus kõikidel etappidel kell 18.00Vanusegrupid:I gr. -7 aastased P - TII gr. 8 – 12 aastased P - TIII gr. 13 – 16 aastased P - TIV gr. 17 – 34 aastased M - NV gr. 35 - 49 aastased M - NVI gr. 50 aastased ja vanemad M - N Distantside pikkused: I II III - VIIKaiu 500 m 1400m N - 1400 m - M – 2800mPirgu 500 m 2100 m 2100 m - 4200 mKäru 500 m 1100 m 1100 m - 2200 m Järvakandi 600 m 1200 m 2200 m - 4400 m Märjamaa 500 m 1000 m 2800 m - 2800 mPaluküla 500 m 1000 m 1000 m - 2500 mRapla 500 m 1400 m 1400 m - 2800 mAutasustamine:Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- ja naissportlast.Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisumma korral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte.Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga.

Korraldus.Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja Rapla Maakonna Spordiliiduga – Priit KarjaneKepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.

Seeriavõistlus

Jookse ja kõnniRaplamaa terviseradadel



Kas Rapla ETK rahahädas?Avaldasime eelmises lehes info, et Rapla ETK püüab aeguvaid toiduaineid müüa võimalikult kõrge hinnaga,

tehes kohe-kohe prügikasti visatavatele toiduainetele ainult 25protsendilist allahindlust. Seda ajal, kui üldine ETK süsteem kasutab jätkuvalt kuni 75protsendilist allahindlust. Ilmselt on siin tegemist rahapuudusega, mida Rapla ETKs püütakse leevendada aeguva kauba hinna tõstmisega.

Antud loo valguses saatis meile lugeja Vändrast kirja koos pildiga kohalikust Konsumist, kus on selgelt näha 50protsendiline allahindlus. Samas kutsus ta lugejaid lahkelt oste tegema Vändrasse, kus on lisaks Konsumile ka Grossi pood ja kus hinnatakse samuti aeguvad kaubad kuni 70 protsendi võrra alla.

Lisaks on lugeja arvates Vändras parem kaubavalik kui Rapla konsumis.

Lugeja foto Vändra kauplusest ostetud kaubast.

Antud kirja valguses hindas ka toimetus Rapla kau-bavalikut ja paraku sealt midagi eriti head ei leidnud. Esialgu uhkelt avatud Selveri kaubavalik on suhteli-selt tagasihoidlik ja konkurentsitult kõrgeima hinnaga Raplas. Kui seni hoidsid nemad äravisatava kaubahulga koguse suhtes üsnagi kindlalt esikohta (maksimaalne allahindlus enne äraviskamist kondiitritoodetel kuni 50%, muudel toodetel 30 %), siis nüüd rebis esikoha endale Rapla Konsum (tegelikult küll Rapla ETK, sest samad allahindlused kehtivad kõigis ETK kauplustes) maksimaalselt 25protsendilise allahindlusega. Sama allahindlus kehtib ka kondiitritoodetele ja sedagi vaid poolteist tundi enne kaupluse sulgemist (varem 50 % 2 tundi enne sulgemist).

Kuigi äriettevõtete majandustegevus on ärisaladus, tundub silmaga vaadates, et kõige enam püüab Raplas praegusel ajal tarbijat pügada ja samas ka kõige enam

viskab toitu prügikasti Rapla ETK. Kui lisada siia (jäl-legi visuaalsel hinnangul põhinev) kaubavaliku kaha-nemine, tuleks oma ostud sooritada teistest poodi-dest. Pole ju mõtet toetada kaubandusettevõtteid, mis püüavad tarbijalt aeguva kauba eest kvaliteetse kauba raha kätte saada. Prügikasti mineva kauba hinna kom-penseerimiseks aga tõstetakse kauba normaalhinda, sest tarbija peab loomulikult ka prügikastikauba kinni maksma.

Kuigi Maximas, Säästumarketis ja Karmanis puu-duvad täpsed protsendid aeguvate kaupade allahinda-misel, tunduvad need olema vähemalt viiekümneprot-sendilised. Lisaks pole neis märgata ka kaubavaliku kitsenemist, mis kahes eespoolmainitud kaupluses on üsnagi tajutav. On ju meiegi lehes ilmunud pilte täiesti tühjadest koogi- ja tordilettidest.


Kevadlaat Raplas

19. aprillilRapla Kultuurikeskuse taga

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7405.html

Näitus on Rapla Vallavalitsuse II korrusel. Andres Tarto aerofotosid saab vaatama saab tulla vallavalitsu-se lahtioleku aegadel.

Andres Tarto: Minu jaoks üks suurimatest rõõ-mudest pildistamise juures on asjaomastele kindlasti tuttav, vahetult pildi tegemisele eelnev “ahhaa!” tüüpi avastus. Hetk, mil oled midagi uut leidnud, midagi ära või millestki läbi näinud. Ning nagu ikka, on inimene kõiksugu avastustele avatum siis, kui on väljas tavapä-rastelt radadelt.

Maastik ülevalt - linnulennult - ongi üks suur ja ebatavaline rada, mida mööda käies võib justnagu kommipoodi eksida. Iga mõttelise käänaku järel oled silmitsi väikese Eesti tuttavate paikadega, mis küll teise nurga alt palju äratundmisrõõmu pakuvad; kuid nen-de vahele mahuvad mõnikord ka just minu jaoks veel olulisemad - avastused. Nendele, sõna otseses mõttes Eesti maastike suurimatele avastustele, milleks on eri-nevad mustrid ning kujundid või mingi seletamatu või siis seletatav korrapära, mida maa pealt näha ei saa, ning pole vaatamiseks loodudki, olen tundlik ning just sellest näitus räägibki.

Mustreid ja kujundeid on kahesuguseid: ühed on looduse, teised inimese loodud. Eks inimene on sa-muti osake loodusest, aga see selleks. Inimeste tehtud

mustrid mõjuvad vahel vaimukamalt, sest nende auto-rid seda ilmselt ise ei teagi, kuigi võiks. Pealegi, sellised mustrid on ju vaid põllu- jt välitööde paratamatuteks kaasnähtusteks. Kuna olen aastate jooksul neid inim-tekkelisi mustreid ülalt palju imetleda saanud, olen tänulik kõikidele, kes meie maastikel toimetavad. Li-saks sellele, et nad nii vajalikku tööd teevad, pakuvad nad ülaltpoolt vaatlejale ka suuremõõtmelist maasti-kukunsti. Loodan, et selle näituse abil saavad nüüd ka mustriloojad osa enda loodud rütmidest ja jälgedest maastikul.

Fotode hulgas on ka valik loodusmustreid ning ku-jundeid (nt jää- või rabamustrid; näokujuline rannik, puudest ‘mehike’ põllul jne) ning osadelt piltidelt leiab auto, traktori või inimese - aitamaks vaatajat mõõtka-va osas. Loodan väga, et see vahest harjumatum vaa-tenurk Eestile avardab arusaama siinsest maastikust ja selle ilust ning paikadest, mille keskel või lähistel me ju elame. Kõrgemalt on teisiti, kas pole?

Andres Tarto (1975): varasemad näitused “Kast ja post ehk Eesti postkast” (2003); “Päevinäinud peeg-lid” (2007); raamat “Eestimaa 1000 jala pealt” (2008). Aerofotograafiaga tegelenud 2004. aastast, vt taevapilt-nik.ee või facebook.com/taevapiltnik

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Aerofotonäitus “Kõrgelt leitud. Eestimaa mustrid ja kujundid” Rapla Vallavalitsuseshttp://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2349.html


Foto ja tekst: facebook.com, foto autor Jelena Rudi.

Miss Raplamaa 2014 Grete RoosI printsess - Merilin ReinoII printsess - Terje Meister

Lisaks esikolmikule jagati rohkesti eritiitleid

Interneti miss - Terje MeisterPubliku lemmik - Grete RoosSkechers - Helina Horn, Annika Saar ja Merilin

ReinoNoorte Hääl - Agnes JevstafjevG4S - Terje MeisterRapla Valla külad - Elina TilkBastion - Merilin Reino ja Helina HornMummu bear - Grete RoosMaret Erm - Karina KülingBuduaar - Merilin ReinoRappeli keskus - Agnes JevstafjevMokai cider - Elina Tilk

Kehtna MTK - Helina HornCosmopolitan - Merilin ReinoVitamin Well - Grete RoosIdeaal Kosmeetika - Agnes JevstafjevGlo Minrelas - Terje MeisterJosephine salong - Helina HornRotary - Merilin reinoRapla Tyco kossumiss - Grete RoosPuraviku Tuuleveski Sepikoda - Elina TilkPäästeamet - Merilin ReinoMarika Talpas-Taltsepp- Helina HornSillaotsa Talumuuseum - Merilin ReinoMadhouse - Grete RoosViikingite küla - Merilin ReinoRapla vald - Keity-Johanna Kaldaru, Helliki Jakk,

Merilin Reino, Helina Horn, Grete Roos, Elina Tilk


Esmaspäeval, 21. aprill kell 19.00 Rapla Kultuurikeskuses

James Dalton (USA). Pilet 5€

James Dalton on pärit New Jerseyst. Ta on bluesman – laulik ja maailmarändur, poeet ja jutuvestja. Ta on käi-nud läbi tulest ja veest otsides oma kuulajat kõikjalt, mõeldavatest ja mõeldamatutest kohtadest. James Dalton ütleb, et teda paeluvad inimesed: individuaalselt, personaalselt, üks inimene korraga, ja ta otsib neid, et jagada rännakuil kogunenud elukogemust ja -rõõmu, olgu lavadel või metrooplatvormidel, elutubades või raadioeetris, jalgu trampides ja trummi lüües, huilates ja hõikudes, kitarri plõnnides ja suupilli puhudes.

James Dalton on rännanud kõikidel mandritel ja meredel. Oma teed on ta jaganud paljude suurepäraste muusikutega, nende hulgas Valerie June, Ron Pope, Jerry Joseph, Nicole Atkins, David Bryan (Bon Jovi), Chris Thomas King, Bernard Purdie, Vinny Lopez (E Street Band), Michael Powers, Jon Fishman (Phish) ja paljud teised.

http://www.raplakultuur.ee/


Meeldib.eeProfessor oma autojuhile:“Ma pean täna taas loengu pidama. Seekord ühes

Tallinna ülikoolis. Aga seal mind keegi nägupidi ei tea. Sa oled mind juba kümme aastat sõidutanud ja iga kord auditooriumis istunud mind oodates…sul peaks see asi ju selge olema? Seega, me teeme täna nii – sina pead minu eest loengu ja hoopis mina sõidutan see-kord sind!”

Autojuht pidas endamisi aru ja arvas, et tuleb hu-vitav päev.

Nad vahetasidki kohad.Kohale jõudes kõndis autojuht enesekindlalt ees ja

professsor lentsis tagasihoidlikult tema järel.Saalis pidas autojuht loengu.Kõik kuulasid tähelepanelikult.Professor istus ukse lähedal ja mudis imestusest

mütsinokka.Loeng meeldis kõigile.Aplodeeriti mitu korda.Ja siis juhtus ootamatu – püsti tõusis üks üliõpilas-

test ja ütles:“Palun vabandust, tavaliselt pole siin kombeks lisa-

küsimusi esitada, aga mul on üks raske küsimus ja ma siiski tahaks hirmsasti teada….” ja järgnes viieminuti-line seletus teda huvitava teema kohta, kus ta kasutas mitmeid raskeid termineid, mis olid autojuhile täiesti tundmatud.

Kui üliõpilane lõpetas, siis teatas autojuht ülbelt:“Ja seda te kutsute raskeks küsimuseks? Teate, selle-

le suudab vastata isegi minu autojuht! Kohe ta vastab teile…”

Ning autojuht lahkus saalist ja läks autosse oota-ma…

***Juku tuli koju, päevikus matemaatika eest “2.”“Mille eest sa kahe said?” küsib isa.“Õpetaja küsis minult palju on kaks korda kolm. Ma üt-

lesin et kuus!” selgitab Juku.“See on ju õige!” vastab isa.“Aga pärast küsis õpetaja, kui palju on kolm korda

kaks…”“Ja mis kuradi vahe seal on???” hüüatab isa.“Nii ma ütlesingi!” pomiseb Juku.***Vestlevad kaks meest.“Mis ajast sul kaks papagoid on?”“Noh, seni oli ainult mu naisel papagoi, aga nüüd ostsin

ma endale ka ühe.”“Kas sinu oma ka räägib?”“Ja kuidas veel! Kui naise papagoi karjub: “Sa lurjus,

miks sa jälle alles keset ööd koju tuled???”, kisab minu oma vastu: “Krdi moor, juba jälle on praad kõrbenud!””

“Tütreke, see noormees on vaenelaps. Peale selle ta lon-kab… Ära abiellu temaga!”

“Aga, ema, mulle polegi vaja mingit iludust!”“Asi ei ole selles. Halasta talle! Ta on niigi palju kanna-

tanud…”***Rootslane, norrakas ja soomlane satuvad Aafrika

džunglis matkates inimsööjate kätte.Näljased metslased võtavad kõigepealt käsile rootslase

ja panevad ta toorelt nahka.Seejärel pistetakse patta norrakas ja keedetakse teda

kaks päeva.Tursket soomlast keedetakse igaks juhuks lausa kolm

päeva.Kui katlalt viimaks kaas tõstetakse, pistab soomlane pea

auru seest välja ja kiidab:“Küll teil on siin hea saun! Aga äkki saaks ühe viha

ka…?”***Mammi läheb hambaarsti juurde.Kuna nägemine on kehvavõitu, siis ajab ta segi sildid

“Stomatoloogia” ja “Günekoloogia” ning trambib güneko-loogi uksest sisse.

Seal saadetakse mammi ilma pikema jututa pukki.Günekoloog teostab läbivaatust, mingit viga ei leia ole-

vat.Küsib siis mammi käest: “Mille üle te kaebate?”Mammi: “Hammas valutass!”Günekoloog imestunult: “Aga miks te siis lasite mul siin

allotsas sorida?”“Ma mõtli, et ti juurikid otsiti!”***- Kallis, seksiksime õige?- Ei saa praegu, laps ei maga veel…- Magab kindlasti! Kas kontrollime? Pojake, kas tooksid

klaasi vett?Vaikus….- Olgu siis, eks lase käia…Metsik seks, kõva ähkimine ja oigamine, taevasse viiv

ekstaas, mis lõppeb hingetuksvõtva orgasmiga……..ja siis hääleke pimedusest:“Kas pean veel kaua selle veeklaasiga siin seisma???”***Jack treenib kosmonaudiks ja saadetakse koos väljaõpe-

tatud inimahviga maailmaruumi.Mõlemad saavad kaasa pitseeritud ümbriku, kus on kir-

jas, mida kosmoses teha tuleb.Ahv avab oma ümbriku ja loeb:“Esiteks – kontrollida hapniku taset,teiseks – valmistada ette raketid avaruumi väljumiseks,kolmandaks – pidada ühendust kontrollkeskusega.”Jack avab oma ümbriku ja loeb:“Sööta ahvi.”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42 43 44 45

46 47 48 49 50

51 52 53 54 55

56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66 67 68

69 70 71 72

73 74 75 76 77 78 79

80 81 82 83 84 85 86

87 88 89 90 91 92 93 94

95 96 97

98 99 100 101

102 103 104

PAREMALE 1 Tähematk 8 Ajaühik 13 Tavaõigus islamimaades 18 Häire 19 Suures koguses 20 Linn Lätis 21 Sõnajalgtaim 22 Kahjutu 23 Kuurort Leedus 24 Puhas rasvaine 25 Lind 26 Aralt, arglikult 27 Dekoratiivne lubjakivi 28 Väsinud 31 Näitleja (1929-84) 34 Üksildane inimene 36 Odrasort 38 Põhjarahvaste pikk põdranahast

kasukas 41 Doonau lisajõgi 43 Brasiilia osariik 46 Paljas 47 Riigikogu liige 49 Metallitöömees 51 Asula Harjumaal 53 Vald Lääne-Virumaal 55 Pealinn Euroopas 56 Raadiosidepidaja 58 Tõele vastav 59 Alaline tellija, ostja

62 Islami peajumal 64 Tuntud talu Mulgimaal 66 Kümme 67 Eesti näitleja 69 Suusatreener 70 Vähehaaval läbi tungima 72 Vene kirjanik 73 Tegelikult 76 Asula Jõgevamaal 79 Küla Valgamaal Taheva vallas 80 Küsitlusfirma 81 Käsnkõrvits 83 Heaksarvamine 84 Mikroob 87 Riik Aasias 89 Kagu-Aaasia maade ühendus 92 Küla Järvamaal Ambla vallas 93 Poola proua 95 Vahel, sees-, sise-, sisse- 96 Taevakeha liikumistee 97 Suurem osa 98 Inglise muusik 99 Kirjavahemärk100 Riik Okeaanias101 Linn Saksamaal102 Kasahstani rahaühik103 Lisatav ese104 Ettekanne

ALLA 1 Vaarudes liikuma (murdes)

2 Fantastika 3 Tartu linnaosa 4 Irdumine 5 Armastushaldjas 6 Teaduskeskus Tartus 7 Mazhoor 8 Ravimtaim 9 Eeslinn 10 Soonega katuselauake 11 Mongoolia RV sõdur 12 Riigikogu liige 13 Osmani väepealik 14 Leivasorgo 15 Alluv 16 Eesti kirjanik 17 Krimmi endine nimi 29 Huumor 30 Vald Harjumaal 32 Mehhiko osariik 33 Dirigent 35 Väike kaanega kastike 37 Omaani rahaühik 39 Näitleja (s 1927) 40 Eesmärk 41 Lunaraha mõrsja eest 42 Rünnak 44 Veekogu 45 Praht, rämps, risu 48 Küla Raplamaal Kohila vallas 50 Kartulisort 51 Nurga mõõtühik 52 Endine Ameerika tennisekuulsus 54 Toidu keeduvedelik 57 Elsassi rahvatants, hiljem

seltskonnatants 58 Kolme esineja ansambel 60 Aeru osa 61 Pruukost 63 Lai 64 Kaardimast 65 Maha, kadugu (pr) 67 Lihttööline 68 Kunagisest noorteliikumisest

osavõtja 71 Küla Harjumaal 74 Valguskvant, valgusosake 75 Inglise filmilavastaja (1935-90) 76 Jalanõu 77 Troopilise puu vili 78 Lahti 80 Paremik, valituim osa 82 Itaalia füüsik 84 Mängu pandud summa 85 Riidesort 86 Kukk 88 Kehaosa 90 Maitseaine 91 Näo osa 93 Äkiline tuule- või vihmahoog 94 Kehv, vilets


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42 43 44 45

46 47 48 49 50

51 52 53 54 55

56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66 67 68

69 70 71 72

73 74 75 76 77 78 79

80 81 82 83 84 85 86

87 88 89 90 91 92 93 94

95 96 97

98 99 100 101

102 103 104

PAREMALE 1 Elektroodiga elektronlamp 8 Ehitise seinast väljaulatuv akendega

osa 13 Vana 18 Poolkõrbetes, kõrbetes,

troopikametsades elutsev sisalik 19 Endine Sloveenia rahaühik 20 Meri Kuul 21 Kampuchea rahaühik 22 Puunõu 23 Kõige õigemat teed 24 Lahti soome keeles 25 Linn Prantsusmaal 26 Kaardimäng 27 Kaklus, võitlus 28 Eesti linn 31 Automark 34 Antiloop 36 Mordva keel 38 Sõjalaevastik 41 Haldusüksus Saksamaal 43 Kõdu, reo 46 Fordi mudel 47 Kasakate nõupidamine 49 Võredetektor 51 Arusaadav, mõistetav 53 Kandma 55 Kümnejalaline vähk 56 Ülemine osa 58 Liigne, ülearune 59 Jorjen

62 Vene rahvapill 64 Hommik soome keeles 66 Ilmakaar 67 Kehtestatud hulk, kogus, suurus 69 Putukas 70 Aerudega sõjalaev 72 Istevann 73 Itaalia helilooja 76 Lumetorm 79 Linn, suurlinna ärikeskus 80 Nähtaval 81 Armastuse jumalanna slaavi

mütoloogias 83 Rämps, trään 84 Kvartett 87 Väike kiviterrass maja peaukse ees 89 Kagu-Aaasia maade ühendus 92 Linn Rumeenias 93 Itaalia rahaühik 95 Köögiviljataim 96 Nõiduma 97 Muinaseesti maakond 98 Siga 99 Väline laad100 Kaalukas101 Ida-Timori pealinn102 Endine Eesti näitleja103 Helilooja (1913-1949)104 Loom kõnekeeles

ALLA 1 Lõuna-Korea rahvuslind

2 Linn Ungaris 3 Meteoriidikraater Eestis 4 Sihvakas 5 Saaremaa ajaleht 6 Lõppenud 7 Kinnine tulistuspunkt 8 Sidefirma 9 Väike koer 10 Peen mahapressitud volt 11 Teater Eestis 12 Küla Valgamaal Sangaste vallas 13 Vana-Kreeka filosoofiakoolkond 14 Kristlik misjoniorganisatsioon 15 Sporditarve 16 Eoskott 17 Lühiaegne peatus 29 Linn ja järv USA ja Kanada piiril 30 Muusikas väga aeglaselt 32 Papagoi 33 Köis raa asendi muutmiseks 35 Linnriik Sumeris 37 Pealinn Euroopas 39 Suhkrupeedi töötlemise jääk,

söödasiirup 40 Aega puudutavad andmed 41 Harima, puhastama 42 Kaasmäng 44 Jõgi Kesk-Euroopas 45 Pettus 48 Lõuna- või õhtusöök 50 Nigeri pealinn 51 Aastaaeg 52 Ruum korteris 54 Eesti poliitik 57 Välja ostma, vabaks ostma 58 Toa osa 60 USA filminäitlejatar 61 Veesõiduk 63 Kerisele visatud veest tekkinud aur 64 Küla Valgamaal Palupera vallas 65 Metsloom 67 Linn Prantsusmaal 68 Küla Valgamaal Põdrala vallas 71 Iva 74 Ilutaim 75 Elatusraha 76 Piltlikult segadus, korratus 77 Mõrvar 78 Riigikogu liige (Koonderak) 80 Veoloom 82 Pärisnahk 84 Kehv 85 Kitsas lauakate või vaip 86 Murdepunkt, otsustav pööre 88 Teatud taara 90 Ruum aidas vilja jaoks 91 Kala 93 Hoidla 94 Endine Eesti võimlemispedagoog


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

4 2 7 8 4 5 8 6 9 4 8 1 5 7 9 1 9 4 6 3 7 4 7 2 3

1 4 9 5 6 2 3 8 76 8 3 4 7 9 2 1 52 5 7 3 1 8 6 9 45 3 2 7 9 4 1 6 84 1 6 8 5 3 9 7 29 7 8 1 2 6 4 5 38 9 4 6 3 5 7 2 13 2 1 9 8 7 5 4 67 6 5 2 4 1 8 3 9

9 6 4 1 3 3 2 8 7 5 2 6 9 6 3 7 6 2 1 8 1 6 8 5 7 5 3 1

6 9 3 7 1 5 9 8 4 2 7 5 2 9 6 7 4 6 9 3 2 6 9 8 2 8 4 7 6

7 2 8 2 9 9 6 7 1 8 5 2 3 9 61 6 2 33 6 8 5 7 5 2 9 8 3 6 1 5 8 5


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Grandtour ülesandedAntud ülesande eesmärgiks on koostada kinnine

kontuur, mis külgneks antud numbritega nii mitme küljega, kui suur on number. Näidisülesanne selle aas-ta Raplamaa Ühistöös nr 2. Lahendus järgmises lehes.

Eelmises lehes ilmunud ülesannete lahendused

Kaevude hooldus ja remont - puhas joogivesi ja kaevu pikk iga. Kvaliteetne teenus, mitme kaevu

puhul kehtib soodustus. Töötame 7 päeva nädalas.

Tel 5871 1171.

1 1 1 2 3 12 3 1 2 0 1 0 1 2 3 1 3 2 0 1 0 0 1 1 2 12 3 3 3 3 3 0 1 2 2 1 0 1 1 2 2 2 2 1 0

1 1 1 2 3 12 3 1 2 0 1 0 1 2 3 1 3 2 0 1 0 0 1 1 2 12 3 3 3 3 3 0 1 2 2 1 0 1 1 2 2 2 2 1 0

3 2 3 1 0 3 2 3 2 3 1 1 2 1 2 1 3 2 1 1 1 2 1 2 2 2 1 2 2 1 2 1 2 1 2 1 31 3 3 2 1 1 2 0 2 2 3

3 2 3 1 0 3 2 3 2 3 1 1 2 1 2 1 3 2 1 1 1 2 1 2 2 2 1 2 2 1 2 1 2 1 2 1 31 3 3 2 1 1 2 0 2 2 3

4 2 7 8 4 5 8 6 9 4 8 1 5 7 9 1 9 4 6 3 7 4 7 2 3

1 4 9 5 6 2 3 8 76 8 3 4 7 9 2 1 52 5 7 3 1 8 6 9 45 3 2 7 9 4 1 6 84 1 6 8 5 3 9 7 29 7 8 1 2 6 4 5 38 9 4 6 3 5 7 2 13 2 1 9 8 7 5 4 67 6 5 2 4 1 8 3 9

3 2 1 0 2 1 3 22 1 2 1 1 2 2 2 2 3 0 2 1 1 3 1 0 22 2 3 1 1 1 2 2 2 1 1 1 2 2 2 3 1 1 1 2 1 2 1 1 2 2 1 2

3 2 1 0 2 1 3 22 1 2 1 1 2 2 2 2 3 0 2 1 1 3 1 0 22 2 3 1 1 1 2 2 2 1 1 1 2 2 2 3 1 1 1 2 1 2 1 1 2 2 1 2

2 1 1 3 1 0 2 1 1 1 2 1 1 1 1 2 0 11 0 1 3 2 0 1 1 2 1 1 1 1 2 2 2 2 2 1 1 1 2 2 1 1 3 2 1 1

2 1 1 3 1 0 2 1 1 1 2 1 1 1 1 2 0 11 0 1 3 2 0 1 1 2 1 1 1 1 2 2 2 2 2 1 1 1 2 2 1 1 3 2 1 1


Veidi peamurdmist lisaksSiin kõrval avaldame eelmise numbri ülesande la-

henduse. Selle teksti all oleva ülesande põhimõtet saate sellest lahendusest samuti jälgida. Telgid tuleb paigu-tada nii, et iga telgi kõrval oleks vähemalt üks puu, aga telgid ei tohi omavahel kokku puutuda (ka nurkapidi mitte). Telkide arv igas reas ja veerus on antud.

Leia, mida siia on kirjutatud. Kõigepealt jällegi näidisülesanne. Paiguta alumises ruudustikus olevad tähed ülemisse nii, et moodustuks mõtestatud tekst. Etteantud tähed ja kirjavahemärgid asuvad õigetes veergudes, kuid read on segi aetud. Mustad ruudud tähistavad sõnavahesid, kirjavahemärgid on alati enne sõnavahet. Rea lõpp ei tähista sõna lõppu. Mõistatamisele tulev tekst ei pärine meie lehest vaid ilukirjandusest.

Lahenduse mõlemale ülesandele anname järgmises lehes.Positiivse tagasiside korral jätkame antud ülesannete avaldamist ka edaspidi. Nii et andke meile e-maili teel

teada, kuidas sellised ülesanded meeldivad.

Ülesanne lahendamiseks

Eelmise numbri ülesande lahendus






17.04.2014 kell 18-19.30

TIINA TIITUSe loengRapla Kultuurikeskuse Valgre toas

Kuidas olla õnnelikus paarisuhtes? Kuidas elada õnnelikku elu? Miks on see olnud läbi aegade nii raske?

Oodatud on küsimused.Võimalik osta autogrammi ja pühendusega raamat

“Õnnelik suhe” 15.-.Vaata ka tiinatiitus.com

Osalus 15.-

Rapla linna koolide ja asutuste võistkondade JÜRIÖÖ JOOKS

23. aprillil kell 18Koolidele 19. jooks, asutused esmakordselt!Start RÜG, finiš RVG staadionil. Distants kulgeb mööda promenaadi.Registreerimine stardis kell 18.00-18.30, liikumine vahetustesse. Vahe-

tuse pikkus u 200-300m.Start kell 19.00.Võistkonnas 5tüdrukut /naist ja 5 poissi/meest Võistkonnal soovitav ühtne riietus või detail (peapael, käepael vm)Täiskasvanute võistkonnad registreeruda aadressil [email protected]õrvikud saab kohapeal.Kõigile osalejatele tee ja diplom, parimatele auhinnad!Kell 19.30 esinevad RVG trepil noortebändid, toimub ÜHISLAULMINEProjekti toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Rapla vallavalitsushttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7438.html


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6

Sel aastal avas PRIA pindalatoetuste taotlemiseks mõeldud e-teenuse taotlejate soovidele vastu tulles juba aprilli alguses ehk varem kui eelnevatel aastatel.

Aprillikuu esimesest päevast on pindalatoetuste klientidele avatud teenus „Pindalatoetuste taotlemi-ne“, mille kaudu on võimalik oma taotlust e-PRIAs elektrooniliselt eeltäita (st lisada taotlusele eelnevalt joonistatud põllud ning märkida toetuste taotlemised vormile PT50 ja PT50A). Eeltäita on võimalik ainult vorme PT50 (pindalatoetuste taotlus) ja PT50A (põl-dude loetelu).

Teenus „Minu põllud“, kus on võimalik enda maa-alasid digitaalselt e-PRIAs joonistada, on klientide jaoks avatud olnud aastaringselt. Seega ongi klientidel nüüd võimalik aprillikuu jooksul oma pindalatoetus-te taotlus e-PRIAs ette valmistada ning 2.mail algava taotlusvooru ajal on tarvis vaid taotluse esitamine ära kinnitada ning lisada taotlusele vajalikud dokumen-did.

Samuti on 1.aprillist taas avatud teenus „Minu nii-dud“ poollooduslike koosluste alade joonistamiseks ning Keskkonnaametiga kooskõlastamiseks. Koos-

luse alasid on võimalik taotlusele lisada ning taotlust PRIAle esitada alates 2. maist.

Pindalatoetuste taotlemisega seotud e-teenu-sed leiab e-PRIAsse sisenedes menüü “Teenused” alt „Pindalatoetused“ alajaotusest.

Pindalatoetuste taotlusvoor kestab 2.-21. mai-ni ning hilinenult on võimalik taotlust esitada kuni 16.juunini. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Pärast 16. juunit esitatud taotlusi menetlusse ei võeta.

Alates sellest kevadest saavad kõik pindalatoetuse taotlejad soovi korral lisaks PRIA teenindusbüroodele tasuta e-PRIA kasutamise juhendamist ka maakond-like nõuandekeskuste konsulentidelt. Maakondlikes nõuandekeskustes juhendatakse kliente e-PRIA tee-nuste kasutamise osas. Taotlejatel aidatakse nende põllud või koosluse alad e-PRIAs sisse joonistada ja taotlus elektrooniliselt ära esitada.

Rohkem infot e-PRIA alase juhendamise kohta ja nõuandekeskuste kontaktid leiab PRIA kodulehelt http://www.pria.ee/et/ePRIA/kontakt.

e-PRIAs on juba võimalik eeltäita oma pindalatoetuste taotlust

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2347.html

Näitemängupäev Külalava Kaereperes25. aprillil kell 17

Kaereperes Valtu seltsimajas näitlevad Valtu Põhikooli õpilased, õpetajad ja näitering Anderaasuke.Teave tel 526 2722, [email protected]



Documents

Raplamaa Ühistöö nr 16, 16. aprill 2014