Märt Vahemäe

IV klass

Harmi Põhikool

Harmis, 2009

Sissejuhatus. Maailmas on palju huvitavat mida tahaksin suurena k ogeda ja näha. Õppida tundma erinevaid kultuure ja maid. Iga maa on erinev juba rahvaste ja keelte poolest. Millega ma ailmas inimesed tegelevad. Maailmas on erinevaid liiki loomi. Tahak sin kindlasti näha suurimaid pilvelõhkujaid. Kasutatud materjal ENE, „A ja O“, „Õpilase atlas“, Google Wikipedia.

Sisukord. LK 1 .............................................. ...... Rootsi LK 3 ............................................. ........ Taani LK 4 ............................................. ........ Ameerika LK 6 ............................................. ........ Mehhiko LK 7 ............................................. ........ Egiptus LK 10 ............................................. ......... Madagaskari saar LK 12 ............................................. ........ Austraalia LK 16 ............................................. ........ Venemaa LK 14.............................................. ....... Itaalia LK 18 ............................................. ...... Eesti

ROOTSI

Rootsi lipp . Rootsi vapp Rootsi kaart. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ida osas 62 kraadi põhjalaiu st ja 15 kraadi idapikkust. Maismaa pikkus on 2205 km. Id ast ja lõunast piirab Rootsit läänemeri. Rootsi keel on põhjagermaani keel. Rootsi keel on lähedane Taani j a Norra keelele. Rootsil ei ole ametlikku keelt ,kuid Roots i keel on De facto sellena kasutusel. Rootsi rahvaarv ületab üle 9 miljoni piiri. Rootsi riiki valitseb kuningas Karl XVI Gustav. Rootsi kuninganna on Silvia. Rootsi pindala on 4499 64 ruutkilomeetrit. Rootsis on ka väga palju leiutajai d. Näiteks Sven Wingquist kes leiutas kuullaagrid. Rootsi suur im vaatamisväärsus on kuningaloss. Rootsi pikima jõgi on Gõta jõgi mis on 720 km pikk. Rootsi suurim järv on Vänerna järv mille pindala on 5648km 2. Rootsi suurim saar on Gotland mille pindala on 2994 km 2. Rootsist on ka pärit tuntud laste ajakirjanik Astrid Lingren. Rootsi oli ka madrijää all mis algas 110 000 aastat tagasi ja lõp es 10 000 aastat tagasi. 1

Rootsi suurim vaatamisväärsus ku ningaloss.

Gotlandi saar Visby sadam.

2

Taani.

Taani lipp Taani kaart. Taani vapp. Taani pealinn on Kopenhaagen. Taani pindala on 43 0 94 km 2. Taani riigi kord on parlamentaarne monarhia. Taa nit valitseb kuninganna Margarethe 2. Taani peaministe r on Andres Fogh Rasmussen. Taani rahvaarv ületab 5,5miljonit.Taani pikim jõgi on Gudena mille pikkus 158km. Taani suurim järv Arrese 39,9km 2.Talved on Taanis lumevaesed ja soojad, suved aga vihmased ja jahedad . Taani suurim vaatamisväärsus on Bornholmi saare kin dlus. Taanis on ka palju mäestike. Taani rahaühik on kroon. 8-10 saj. tunti taanlasi rohkem viikingitena, nad r üüstasid ja kauplesid. Tuntum taanlane on Hans Christian Andersen laste muinasjutu kirjanik. Taanist on ka tulnud laste le mmik mänguasi "Lego". Taanil on suur kalatööstus ja tug ev kaubalaevastik.

Lossiväljak. Amalenborgi loss ... üks paljudest. ja Marmorkirik.

Ameerika Ühendriigid.

Ameerika lipp. Ameerika vapp.

Ameerika kaart. Ameerika keel on inglise keel. Ameerika pindala on 9 826 630 km 2. Ameerika rahvaarv on 305 529 000 inimest. Ameerika raha ühik on dollar. Ameerika president on Barack H. Obama. Ameerika pealinn on Washington D.C. Ameerika temperatuur suv el on põhjaosas 8-16 kraadi sooja lõunaosas on 16-24 k raadi sooja. Talvel on Ameerikas külma põhjaosas 0-32 kra adi külma lõunaosas 0-8 kraadi külma. Ameerika pikim jõ gi on Mississippi jõgi mille pikkus on 6020 km. Ameerika suurim järv on Ülemjärv mille pindala on 82 414 km 2 ja sügavus on 406 meetrit. Ameerika kõige kahjustavad maavärinad on olnud San Franciscos ja Los Angeleses. Ameerika maa pind koosneb tasandikest ja madalatest mäestikkudest. Ameerika vaatamisväärsused on Valge maja, Pentagon ja Vabadus sammas Ja Kuld värava sild. Ameerika lääneo sas asub suur kanjon see on sügav kuristik mille on uur istanud Colorado jõgi. 4

Valge maja mis asub Washington D.C.

Pentagon on Ameerika kaitseministeeriumi peahoone. See on Pentagon ülevalt vaatena.

New Yorki vabadusesammas

Mehhiko .

Mehhiko lipp. Mehhiko vapp. Mehhiko kaart. Mehhiko keel on Hispaania keel. Mehhiko pealinn on Mexico. Mehhiko president on Felipe Coladeron. Mehh iko pindala on 1 972 550 km 2. Mehhiko rahvaarv on 103 089 021 inimest. Mehhiko raha ühik on peeso. Mehhiko on presinentaalne riik. Mehhiko pikim jõgi on 3304 km suurim järv on Nicoragua järvpindala on 8200 km 2. Mehhiko kõrgeim mägi on Pico de Orizado mägi kõrgus 5700 m. Mehhiko saab sissetulekut banaanidest. Mehhiko on p lju templeid püramiide ja vulkaane. Mehhikos on ka kullakaevandused.

Üks Mehhiko templitest. Mehhiko üks suuremaid vulkaane Kullakaevanduses (just purskab)

6

Egiptus.

Egiptuse lipp. Egiptuse vapp. Egip tuse kaart. Egiptus asub põhja Aafrikas Punase mere kaldal. Egi ptuse president on Husni Mubarak. Egiptuse pindala on 1 0 01 450 km 2. Rahvaarv on 74 718 800 inimest. Egiptus on presidentaalne riik. Egiptuse pealinn on Kairo. Kai ros asub palju vaatamisväärsusi. Kairo eeslinnas asub surnut e linn. Sellepärast kutsutakse seda surnute linnaks ,et ini mesed elavad vanades hauakambrites. Kairos on ka mošeed. Mošeedes käivad ainult mehed. Kairos on ka iidne t urg. See on kitsastest tänavatest labürint. Kui seal käi ja tuleb tulla tagasi sama teed mida mindi. Kairos on ka maa ilma suurim muuseum. Muuseumisse on toodud vanadest hauakambritest välja kaevatud muumiad, ehk endised valitsejad koos oma varaga. Egiptuses on ka kuninga te org seal asuvad vanad vaaraode kambrid. Veel tänapäeval gi kaevavad hauarüüstajad neid sealt lahti ,et leida a ardeid. Kuningate orus asub ka kaks Nemnoni kolosseumi, kes on vilistanud ,ehk laulnud. Kairos on ka püramiidid ,l egend räägib ,et neid on terve kõrb täis. Kolm neist on t uristidele nähtavad. Egiptuses on kasutusel rahaühik Egiptuse nael. Egiptuses on ka Niiluse jõgi mille pikkus on 62,87 miljonit km ja laius 20km. Niiluse jõgi on maailma pikim jõg i. Egiptlased kasvatavad põhiliselt suhkrurooga. Neile peaks tegelikult sellest saagist piisama aga nad on nii m agusa maiad ,et ekspordivad veel suhkrut juurde. 7

Egiptuse püramiid.

Maailma suurim muuseum. Mis asub Kairo linnas. 8

Madagaskari saar.

Madagaskari vapp. Madagaskari lipp.

Madagaskari kaart. Madagaskar asub India ookeani lääne osas, 400 km Aafrikakogurannikust. Rahvaarv on 19 400 000 . Rahva arv on pidevas tõusus. Pindala on 595 790 km 2. Pealinn on Antananaryo. Riigikeel on malagass. Madagaskar on vabariik. Rahaühik on ariany. Madagas kar on maailmas 4. kohal. Saare kesk- ja idaosa hõlmab kõrgplatoo kõrgus 800-1500m, millel kõiguvad tugeva sti liigistunud vulkaanilise tekkega mäemassiivid. Riig i kõrgeim tipp on Maromokotro 2876 m. Keskosas Ankara tra 2343 m. Lõunaosas Pic Boby 2658 m. Sageli esinevad ka maavärinad. Rannikul ja madalikul on kogu aasta ku um 25-27 kraadi. 10% territooiumist hõlmab troopiline vih mamets. Suurim järv on Alaotra. 10% rahvastikust on malagas sid,

kes kuuluvad 18. etneilisse rühma. On ka palju sisserännanud rahvast prantslased, indiaanlased, pakistaanlased, hiinlasi, araablasi, malaisialasi. Peamised toidu kultuurid on riis, mais, sorgo, kartul, maiok k, bataat, taro, maapähkel, aeduba. Kasvatatakse ka kohviuba, tubakat, kakaouba, suhkruroogu. Kuigi 80%rahvastikust on hõivatud põllumajanduses , ei suuda see imelise kliimaga maa oma elanike ära toit a.Kuni kolmandik teraviljast ,peamiselt riis tuuakse sisse mujalt.Madagaskaril kasvavad ka 1000 aastat vanad baobabe puud ,mida leidub vähe.

Madagaskari küla.

Viimased baobabid.

Madagaskarlaste elamud.

Austraalia.

Austraalia lipp Austraalia vapp.

Austraalia kaart. Austraalias valitseb parlamentaarne monarhia. Austraalia asub lõuna poolkeral 7,6miljonit km 2 .Elanike arv 19,732 milj. Pealinn on Canberra. Suuremad linnad o n Sydney, Melbourne, Brisbane. Rahaühik Austraalia dollar. Austraalial on ka oma kuninganna Elisabeth. Suuremat osa Lääne-Austraaliast katab kõrb ,põhja s haljendavad vihmametsad ja mangroovisood. Austraalia esmaasukad olid aborigeenid, kuid nüüd moodustavad suurema osa elanikkonnast alates 18.saj.Euroopast sisse rännanud inimesed. Austraali a on koduks paljudele ulukitele keda kusagil mujal ei l eidu. Nende hulka kuuluvad kukkurloomad, imetajad kes kannavad poegi kõhupaunas., nt. kängurud, vombatid, koaalad. Tuntuim linna vaade on Sydney ooperimaja, mis on maailmas ainulaadne. 12

Sydney sadam.

Sydney ooperimaja ja sadamasild.

13

Itaalia.

Itaalia lipp. Itaalia vapp.

Itaalia kaart. Itaalia pindala on 301 323 km 2. Rahvaarv on 59 829 700 inimest. Itaalia president on Giorgio Napolitano. I taalia rahaühik on euro. Itaalia on parlamentaarne vabarii k. Itaalia pelinn on Rooma. Itaalia põhjapiiri moodustuvad Al pid. Itaalias on a terve rida vulkaane. Suurim neist on Napoli lähistel asuv Vesuuv ja Etna. Itaallastele kuuluvad ka Sitsiiliaja Sardiinia. Itaalia piirides on kaks ise seisvat riiki need on San Marino ja Vatikan. Milaano on tuntud kogu maailmas ostulinnana. Itaali as asub ka autotehas, mis toodab Ferraarisid. Makaronid on saanud nimeks, Torino väikese linna järgi. Seal toodetakse ka erinevaid veine. Suuremad vaatamisväärsused on Markuse katedraal, Pisa torn, Firenze katedraal ja Golloseum. Itaalias esikohal o n turism. Itaalia põhi road on pasta ja pizza. Põhiliselt kas vatatakse seal viinamarju. Laiuvad suured istandused. 14

Itaalia pealinna Rooma Golloseum.

Itaalia Pisa torn . 15

Venemaa Föderatsioon.

Venemaa lipp. Venemaa v app.

Venemaa kaart. Venemaa on maailma suurim riik mille pindala on 170 75 400 km 2.Venemaa president on Dmitri Medvedev. Rahva arv 142 526 000 inimest. Venemaa on presidentaalne liit vabariik. Pealinn on Moskva. Venemaa ulatub nii Euroopasse ja Aasiasse. Suurim osa tema elanikkonna st elab Uuralitest läänepool. Venemaad valitses 18.saj andil keiser. Keisri pere elas talvel Peterburis Talvepal ees ,see ehitati 1732 a. Venemaa suurimad linnad on Moskva j a Peterburg. Pikim jõgi on Jenissei - Angara 5540 km. Suurim järv on Baikal 30 500 km 2. See on maailma sügavaim ja mageda veega järv. Kõrgeim mägi on Elbrus 5642 km. Venemaal kasvatatakse suurem osa toodetavast teravi ljast. Venemaa Föderatsioon moodustati 1991a. pärast kommunistliku Nõukogude Liidu lagunemist. Venemaa idaosas asuv Vladivostok on tähtis sadam. Seal base erub Venemaa Vaikse ookeani laevastik ja sealt väljuvad ka kalalaevad. 16

Venemaa idaosas asuv Vladivostoki sadam. 17

Eesti.

Eesti lipp. Eesti vapp. Eesti kaart. Eesti Vabariik pealinn Tallinn .Rahvaarv 1 340 341.President Toomas Hendrik Ilves. Riigikord parlamentaarne vabariik. Pindala 45 227 km 2. Käibel olev raha Eesti kroon. Riigikeel Eesti keel. Lipp sini ,must, valge. Eesti riigi lipp on rahvusl ipp. Eestil on ka riigivapp millel on kujutatud kolme sammuvat otse vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb kaks kuldset ta mme oksa. Riigi hümn on "Mu isamaa ,mu õnn ja rõõm" .V ene okupatsiooni ajal oli see laul rangelt keelatud, tõ i kaasa karmi karistuse, kui seda lauldi. Eesti iseseisvuse taastamisega 1991.aastal võeti uuest ka kasutusele Eesti riigihümn. Eestis on kokku 15 maakonda. Eesti pealinn on keskaegse linnasüdamega Tallinn, kus pisut vähem kui kolmandikust kogu rahvastikust (38 4 434 elanikku).Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab 6 tundi. Eestis elab mitmeid mujal t Euroopast kadunud või üliharva esinevaid taime-ja loomaliike. Eestit nimetatakse ka 1502 järvega maak s. Eesti rahvuslill on Rukkilill, rahvuslind on Suitsu pääsuke ,rahvuskala on Räim, rahvuskivi on paekivi. Suurim mägi on Munamägi 318 m, mis asub Haanja kõrgustiku kesko sas on nii Eesti kui ka Baltikumi suurim mägi. Suure Mu namäe tipus asub vaatetorn kõrgus 346,7meetrit mille tip ust saab vaadata Eestit 50 km raadiuses. Eestis asub ka palj u vana aegseid linnuseid. 18

Laiuselinnus Vaade Suure Munamäe torni st Jõgevamaal.

Suure Munamäe t orn. 19

Kasutatud materjal: ENE „A ja O“ „Õpilase atlas“ Google Wikipedia