Maailma riigid

Mihkel Erenvert

Harmi Põhikool

4 klass

2

Sisukord 1……………………….Afganistan 2……………………….Albaania 3……………………….Argentina 4……………………….Austria 5……………………….Soome 6……………………….Norra 7……………………….Rootsi 8……………………….Hiina 9……………………….Jaapan 10……………………...Eesti ………………………...Vaatamisväärsused …………………………Kasutatud kirjandus

3

Afganistan

Afganistani lipp Afganistani vapp

Pealinn: Kabul

Pindala: 647 500 km² Rahvaarv: 28 717 200 (2003)

Riigikeeled: puštu, dari

Afganistan on pinnamoelt mägine. Paikneb Edela-Aasias . Suure osa riigi pindalast mägine. Suurt osa riigist katvad Hindukuši ja Safīd Kūhi mäestik on tekkinud Alpi kurrutusel. Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistani, kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani ning läänes Iraaniga. Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas Vākhāni koridor. Lähimast merest (Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Sademeid on vähe ning nad langevad peamiselt talve (lumi) ja kevadesse (vihm). Kõrbes on aastane sademete hulk alla 100 mm (kõrbetasandikel 40...50 mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250 mm, riigi kaguosas kuni 800 mm ning kõrgmägedes üle 1000 mm (suuremalt jaolt lumena).

Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla –18 kraadi; madalamal on talved pehmemad. Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi. Juuli keskmine temperatuur on 24...32 kraadi, jaanuari keskmine temperatuur 0...8 kraadi. Kabulis ulatub temperatuur –30°C-st talvel + 40°C-ni suvel. Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks.

4

Albaania

Albaania lipp

Albaania vapp Pealinn: Tirana

Pindala: 28 748 km² Rahvaarv: 3 782 960 (2005) Riigikeeled: albaania keel

Albaania Vabariik paikneb Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Ta piirneb idast Kreeka ja Makedooniaga idast ja põhjast Serbia (Kosovo; 114 km) ning põhjast Montenegroga. Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Lääne poole jääb Aadria meri ja edela poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja strateegiliselt tähtsa Otranto väinaga, mis jätab alla 100 km vett Albaania ning Itaalia saapa "kanna" vahele. Otranto väin ühendab Aadria merd Joonia mere ja Vahemerega. Albaania maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunas on umbes 340 km ja maksimaalne laius ida-lääne suunal umbes 145 km. Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine (üle 200 m üle merepinna). Albaania on Balkani poolsaare kõige mägisem maa. Keskmine kõrgus merepinnast on 700 m. Kõrgeim mägi on Korab (2764 m; Kesk-Albaanias), kipsirahn Makedoonia piiri ääres. Mäeahelikud kulgevad enamasti põhja-lõuna suunas. Ainsasse ida-lääne suunas kulgevasse ahelikku kuulub Tomorr (2480 m) Lõuna-Albaanias. Kõige mägisem on Põhja-Albaania, mida katavad Põhja-Albaania Alpid, mis on osa Dinaari mägedest. Kõrgeim tipp on Jezercë (2692 m). Piirkond on väga metsane ja hõredalt asustatud. Elanikud tegelevad metsanduse ja karjakasvatusega.

Kesk-Albaania mäed Drini jõest kuni Devolli jõe keskjooksuni ja Osumi jõe alamjooksuni on tihedamalt asustatud ning on tasasem. Seal on palju kroomi, rauda, niklit ja vaske. Elatusallikad on metsandus, karjakasvatus, mäendus ja põllundus.

Lõuna-Albaanias on kirde-edelasuunalised mäeahelikud, mis koosnevad lubjakivist. Nende vahel on laiad orud. Erinevalt põhjapoolsetest mägedest on nad kas paljad või on kaetud

5

hõreda vahemerelise põõsastiku (makja), tammede ja vahemere mändidega. Mäenõlvu kasutatakse karjamaadena. Ainult rannikul on väikesed tasandikud (umbes veerand Albaania pindalast). Seal elab umbes pool Albaania elanikest. Looduslikke sadamaid on vähe. Tasandikud on enamasti liivased. Liiva sidumiseks on istutatud palju männimetsa. Aadria mere rannikul on suurepärased rannad ja ka muu maastik. Tasandike ja mägede vahele jääb kuni 400 m kõrguste küngaste piirkond.

Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Näiteks Sarandës on ööpäeva keskmine õhutemperatuur juulis 24° C ja jaanuaris 9° C. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda –26 kraadini. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. Näiteks Peshkopis on keskmine õhutemperatuur juulis 23° C ja jaanuaris -1° C.

Albaanias sajab palju vihma, kuid aasta lõikes ebaühtlaselt. Keskmine aastane sademete hulk on Põhja-Albaania Alpides üle 2500 millimeetri, idapiiri ääres alla 750 mm. Umbes 40% sademetest langeb talvele. Edela-Albaania kannatab suviti põua all. Tiranas on keskmine õhutemperatuur augustis 23,8° C ja jaanuaris 6,7° C. Sademeid on oktoobris keskmiselt 157 mm ja juulis 28 mm.

6

Argentina

Argentina lipp Argentina vapp

Pealinn: Buenos Aires Pindala: 2 766 890 km² Rahvaarv: 40 302 000

Riigikeeled: hispaania keel

Argentina Vabariik on Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga.

Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum (hõbe), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist. Argentina on jaotatud 23 provintsiks ja 1 autonoomseks linnaks. Argentina on kolmnurgataoline: maa kitseneb La Plata suudmest alates, kuni Andid ja Atlandi ookean Patagoonia kõrgmaa ja Tulemaa taga kohtuvad. Pinnaehitus on üpris mitmekesine. Andid on erakordselt kõrged, madaldudes vaid lõunas, Patgaoonias, kus nad kattuvad liustike ning jääväljadega. Peaahelikust veidi ida pool levivad madalamad mäestikud, mida lahutavad kitsad orud. Lõunas asuv Patagoonia kiltmaa näeb välja sealse külma ja tugeva tuule, pampeero mõjul välja kõrbeline.

Enamiku Argentina keskosast hõlmab avar viljakas tasandik- Pampa. Entre Rios on mõõduka, kuid vihmase kliimaga piirkond kirdes, Uruguay ja Pranà jõe vahel. Põhjas asub Chaco- suur palmisalude, aasade ja metsadega tasandik. Just riigi põhjaosas voolavad suured jõed, mis on enamasti väärtuslikud liiklemisteed. Paraguay jõgi Argentina ja Paraguay piiril toob oma veed Paranàsse. See omakorda ühineb Uruguayga ja moodustab viimasel, alla 300 kilomeetri pikal lõigul La Plata, kus mõlema jõe veed voolavad koos Atlandi poole. Kokku on Paranà-Uruguay jõgikonnas laevatatav 3200 kilomeetrit. Ja mitu sisemaa linna on suured jõesadamad. Läbi Pampa voolavad Rio Negro, Santa Cruz, Rio Colorado ja Patagoonia; läänes voolavad Andidelt alla Tunuyan ja Mendoza; maa põhjaosa läbivad Pilcomayo, Bermejo ja Salado.

7

Austria

Austria lipp Austria vapp

Pealinn: Viin Pindala: 83 858 km²

Rahvaarv: 8 299 075 (2007) Riigikeeled: saksa keel

Austria Vabariik on riik Euroopa sisemaal Kesk-Euroopas, üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Austria lääne- ja lõunaosa kujundavad Alpi mäed, kuid riigi idaosa ja pealinn Viin asuvad Doonau jõe orus. Austria ilma teevad Alpid. Kui põhja pool Alpides on ka südasuvel veidi jahe ja niiske, siis lõuna pool on ilm pigem vahemereline – soe ja kuivem. Talved on külmad ja lumised, eriti just Alpides, kus talveperioodil on lume tõttu osa teid suletud. Ida-Austrias on kontinentaalsem kliima – kuivad ja soojad suved ning külmad talved. Austria paikneb samuti merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Talved on siin mahedad. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on 0 kuni –5°C. Lumi ei püsi siin terve talve. Viini keskmine õhutemperatuur jaanuaris on –2°C. Igilume alampiir on 2700 m kõrgusel merepinnast. Alpide kliima on mägede keerulise pinnamoe tõttu väga mitmekesine. Kõrguse suurenedes alaneb õhutemperatuur 0,5–0,6°C iga 100 m kohta, mistõttu valitseb kõrgel külm alpikliima. Talvel on mägedes suur sademete hulk, mistõttu mäenõlvadele koguneb paks lumekiht. Sula või väga ulatusliku lumesaju ajal esineb lumelaviine.

8

Soome

Soome lipp Soome vapp

Pealinn: Helsingi Pindala: 338 419,13 km²

Rahvaarv: 5 304 800 (2008) Riigikeeled: soome ja rootsi

Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Soome on üks Põhjamaadest. Soome Vabariik kuulub 1995 aastast Euroopa Liitu. Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia. Soome kuulub maailma hõredamalt asustatud riikide hulka. Soome on ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal. Soome keel on eesti, ungari ja malta keelega üks vähestest Euroopa Liidu ametlikest keeltest, mis ei ole indo-euroopa päritolu. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu.

Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Soomet nimetatakse ka jõuluvana kodumaaks. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart.

Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva.

9

Norra

Norra lipp Norra vapp

Pealinn: Oslo Pindala: 324 220 km²

Rahvaarv: 4 691 500 (1.04.2007) Riigikeeled: norra, uusnorra (saami, soome)

Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas.

Norra on mägise pinnamoega. Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv.

10

Rootsi

Rootsi lipp Rootsi vapp Pealinn: Stockholm

Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9 002 000 Riigikeeled: rootsi

Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindalast on 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skone. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna) ja Sarek (2090 m). Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on ilm muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas –1°C, põhjas –16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. Sademeid on 500- 800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.

Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.

11

Hiina

Hiina lipp Hiina vapp

Pealinn: Peking

Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 307 917 872

Riigikeeled: Hiina (mongoli keel ja mandžu keel)

Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang.

Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.

12

Jaapan

Jaapani lipp Jaapani vapp Pealinn: Tōkyō

Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 (2008)

Riigikeeled: jaapani keel (korea, hiina)

Jaapan ('tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber.

Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju.

13

Eesti

Eesti lipp Eesti vapp

Pealinn: Tallinn Pindala: 45 226 km² Rahvaarv: 1 340 300

Riigikeeled: Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti asub Läänemere idarannal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa.

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on -5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur –4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15-18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.

14

Vaatamisväärtused Norra fjordid. Jaapani Fuji mägi

Hiina müür

Suure munamäe torn

Austrias, Viini Stephansdomi katedraal

15

Kasutatud kirjandus TEA laste ja noorte entsüklopeedia

Maailma riikide lipud.

http://et.wikipedia.org

http://images.google.ee/

http://austria8b.wordpress.com/2008/05/01/austria-kliima/

http://europa.eu/abc/european_countries http://www.miksike.ee/