13
teine plaan|N
50 38 045Ronald Harwoodi komöödia
Helgi Sallo, Katrin Karisma, Endrik Kerge, Hans Miilberg
25.09 SAKU HUVIKESKUS26.09 TALLINN SALME KK27.09 ELVA
SINILIND28.09 TARTU VANEMUINE kl 1603.10 KÄRDLA KULTUURIKESKUS04.10
ORISSAARE KULTUURIMAJA05.10 SALME KULTUURIMAJA kl 1808.10 PÕLTSAMAA
KULTUURIKESKUS09.10 PUHJA SELTSIMAJA10.10 PÕLVA KULTUURIKESKUS
11.10 VÕRU KANNEL13.10 KIVIÕLI RAHVAMAJA18.10 VILJANDI
SAKALA21.10 PÄRNU KONTSERDIMAJA22.10 KILINGI-NÕMME
KULTUURIMAJA23.10 ARE HUVIKESKUS28.10 VASTEMÕISA RAHVAMAJA29.10
KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS30.10 VALGA KULTUURIKESKUS03.11 TALLINN
VENE KK
04.11 KIILI RAHVAMAJA06.11 MUSTVEE KULTUURIKESKUS10.11 TARTU
SADAMATEATER13.11 RÄPINA RAHVAMAJA14.11 OTEPÄÄ GÜMNAASIUM18.11
PALAMUSE RAHVAMAJA19.11 JÄRVAKANDI KULTUURIHALL20.11 TÜRI
KULTUURIMAJA25.11 TAMSALU KULTUURIMAJAAlgus kell 19
Lavastaja: Ago-Endrik Kerge, Kunstnik: Riina Vanhanen, Muusika:
Jaak Jürisson
50 38 045Ronald Harwoodi komöödia
50 38 04550 38 045
Helgi Sallo, Katrin Karisma, Endrik Kerge, Hans Miilberg
Lavastaja: Ago-Endrik Kerge, Kunstnik: Riina Vanhanen, Muusika:
Jaak Jürisson
Helgi Sallo, Katrin Karisma, Endrik Kerge, Hans Miilberg
Tallinn Staadioni 1, Tartu Jõe 9a, www.citymotors.ee
Indrek Treufeldti kaks elu
na on ülihuvitavad, nagu näiteks Erkki-Sven Tüür, kellega jutt
lihtsalt hästi klappis.
Vaatajad märkasid Sinu “Kahekõne” saates Kristiina Ehiniga, et
olid elevil, nagu oleksid armunud… Kas olid?
(Puhkeb rõõmsalt naer-ma.) Eks igasse interv-jueeritavasse peab
põhja-likult süvenema, aga see intervjuu oli nii ammu, et ma enam
ei mäleta. (Nae-rab.) Inimesed on erine-vad, aga ma suhtun
kõi-gisse intervjueeritavates-se lugupidamisega ja olen neist
huvitatud. Ilmselt paistab see rõõm ka välja. Oluline on, et
inimesega vesteldes peaks ta kõige-pealt millegagi käivita-ma.
Leidma midagi, mis talle meeldib, millest ta ise tahab sinuga
rääkida. Sellele kontaktile saab siis mõtete jagamist edasi
ehi-tada.
Käisid teadlasena just Tokyos ringhäälingu-fi losoofi a
konverentsil esinemas. Kuidas Sinu kaks poolt, meediamees ja
teadlane, omavahel klapivad?
Minu kaks elu tekitavad mõningaid kõksumisi, samas toetavad
teineteist. Imelik oleks ju ajakirjan-dust ja visuaalset meediat
õpetada, kui endal pole loomingulist kogemust. Kuidas sa räägid
mingi loo tegemisest, kui sa pole reaalselt pildiga kõnele-vat lugu
teinud, kogu seda protsessi läbinud? Samas peab olema tugev
teoree-tiline sissevaade. See ongi õigustus, miks ma seda kahte elu
elan. Doktorikraad eeldab tea-dustöö tegemist, aga see võtab aega.
Olen siis seda tasapisi teinud. Jaapanis käik oli võimalus mõnd
uuemat teoreetilist mõtte-käiku tutvustada ja innus-tust saada.
Minu ala on ringhäälingu uurimine ja
tekstide analüüs. Teks-tid on siin laiemas tähen-duses –
igasugune tekst, pilt ja heli ehk tähendu-sega kogum, selle levik
maailmas ja selle leviku jälgimine. Uurin, kuidas
massikommunikatsioo-nis luuakse ühiselt uusi tegelikkusi. Meie elus
on üha vähem reaalseid asju. Reaalseid asju – nagu mõni puu
koduuk-se kõrval, kodu-tänaval peatuv buss – on võimalik käega
katsu-da. Samas on aina rohkem näh-tusi, mida me tajume, aga ei saa
käega katsuda, ent millest kogu aeg räägitak-se. Näiteks
majanduskriis või sõjaoht. Me tarbime aina rohkem meediat, ole-me
suhetes sotsiaalvõr-gustike kaudu ja tarbi-me üha rohkem pilte. On
tuhandeid pilte, mida me igapäevaselt näeme, kas-või reklaamid,
suvalised fotod jne. Elame aina roh-kem sellises maailmas, kus
infouputuses saab kõigest üks konstruktsioon. Suurt osa sellest ei
ole käega-katsutavalt olemas. Mina siis püüangi uurida seda,
millistest elementidest see ühiselt konstrueeritud maailm koosneb.
Vaatame kasvõi, kuidas tänases maailmas islami-äärmuslased
konstruee-rivad sotsiaalmeedias õõvastavaid-ootamatuid maailmu ja
reaalsusi või kuidas Lääne ja Ida näge-mused maailmast üha rohkem
erinevad. On üks sündmus ja kaks “reaal-sust”, mida siis vastavalt
vaatenurgale õigeks pee-takse. Moodsa tehno-loogiaga on uusi
reaal-susi ülilihtne luua, seda kasutavad ka pühasõda-lased.
Vanasti levis ajaleht aeglaselt ja paberil. Nüüd
võid ühe näpuliigutusega sündmuse esile kutsuda ja maailma
ajalugu muuta.
Kas me saaksime selliselt ka Eesti suuremaks konstrueerida?
Suur ja väike on uues reaalsuses muutunud mõisted. Näiteks Eesti
on
palju suurem kui meie territoorium. Ini-
mesed Austraa-liast Tenerifeni
ja Jaapanist Siberini vaa-tavad Eesti televisioo-ni, mõtlevad
kaasa. Miks
peaks mujal elavate eestlas-
te sõna Eesti valit-semises olema vähem
oluline kui kohalike oma? Eestikeelne maailm pole ammu
riigipiiridega pii-ratud. Mõned inimesed peenutsevad, et seda või
teist asja ei ole võimalik eesti keeles öelda, ütleme
inglise keeles. Aga on küll võimalik. Eesti keeles on võimalik
kõigest rääkida. Uurija jaoks on globaalne eestlaskond põnev
mater-jal, sest see on suhteli-selt väike ja samas kõigis kogukonna
mehhanismi-des täiuslik. Ingliskeelsete tekstide globaalset levi on
peaaegu võimatu uurida, sest inglise keelt räägitak-se nii
laialdaselt ja keele-kogukondi ei saa nii liht-salt piiritleda.
Globaalne Eesti kogukond on nagu katseklaas, kus saab vaa-delda
teemade liikumist ja teha üldistusi suuremate inimhulkade kohta.
Uutest reaalsustest rää-kides mõelgem, et vaid mõni aeg tagasi
andis ini-mesele identiteedi küla ja võib-olla kirik selle keskel,
praegu aga toimivad uued mustrid – Eesti maailm ulatub Austraaliast
Alas-kani, kus inimesed mõt-levad Eestile ja elavad iga-päevaselt
kaasa. Neid on
Nüüd võid ühe näpu-liigutusega
maailma ajalugu muuta.
