Transcript
  • 13

    teine plaan|N

    50 38 045Ronald Harwoodi komöödia

    Helgi Sallo, Katrin Karisma, Endrik Kerge, Hans Miilberg

    25.09 SAKU HUVIKESKUS26.09 TALLINN SALME KK27.09 ELVA SINILIND28.09 TARTU VANEMUINE kl 1603.10 KÄRDLA KULTUURIKESKUS04.10 ORISSAARE KULTUURIMAJA05.10 SALME KULTUURIMAJA kl 1808.10 PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS09.10 PUHJA SELTSIMAJA10.10 PÕLVA KULTUURIKESKUS

    11.10 VÕRU KANNEL13.10 KIVIÕLI RAHVAMAJA18.10 VILJANDI SAKALA21.10 PÄRNU KONTSERDIMAJA22.10 KILINGI-NÕMME KULTUURIMAJA23.10 ARE HUVIKESKUS28.10 VASTEMÕISA RAHVAMAJA29.10 KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS30.10 VALGA KULTUURIKESKUS03.11 TALLINN VENE KK

    04.11 KIILI RAHVAMAJA06.11 MUSTVEE KULTUURIKESKUS10.11 TARTU SADAMATEATER13.11 RÄPINA RAHVAMAJA14.11 OTEPÄÄ GÜMNAASIUM18.11 PALAMUSE RAHVAMAJA19.11 JÄRVAKANDI KULTUURIHALL20.11 TÜRI KULTUURIMAJA25.11 TAMSALU KULTUURIMAJAAlgus kell 19

    Lavastaja: Ago-Endrik Kerge, Kunstnik: Riina Vanhanen, Muusika: Jaak Jürisson

    50 38 045Ronald Harwoodi komöödia

    50 38 04550 38 045

    Helgi Sallo, Katrin Karisma, Endrik Kerge, Hans Miilberg

    Lavastaja: Ago-Endrik Kerge, Kunstnik: Riina Vanhanen, Muusika: Jaak Jürisson

    Helgi Sallo, Katrin Karisma, Endrik Kerge, Hans Miilberg

    Tallinn Staadioni 1, Tartu Jõe 9a, www.citymotors.ee

    Indrek Treufeldti kaks elu

    na on ülihuvitavad, nagu näiteks Erkki-Sven Tüür, kellega jutt lihtsalt hästi klappis.

    Vaatajad märkasid Sinu “Kahekõne” saates Kristiina Ehiniga, et olid elevil, nagu oleksid armunud… Kas olid?

    (Puhkeb rõõmsalt naer-ma.) Eks igasse interv-jueeritavasse peab põhja-likult süvenema, aga see intervjuu oli nii ammu, et ma enam ei mäleta. (Nae-rab.) Inimesed on erine-vad, aga ma suhtun kõi-gisse intervjueeritavates-se lugupidamisega ja olen neist huvitatud. Ilmselt paistab see rõõm ka välja. Oluline on, et inimesega vesteldes peaks ta kõige-pealt millegagi käivita-ma. Leidma midagi, mis talle meeldib, millest ta ise tahab sinuga rääkida. Sellele kontaktile saab siis mõtete jagamist edasi ehi-tada.

    Käisid teadlasena just Tokyos ringhäälingu-fi losoofi a konverentsil esinemas. Kuidas Sinu kaks poolt, meediamees ja teadlane, omavahel klapivad?

    Minu kaks elu tekitavad mõningaid kõksumisi, samas toetavad teineteist. Imelik oleks ju ajakirjan-dust ja visuaalset meediat õpetada, kui endal pole loomingulist kogemust. Kuidas sa räägid mingi loo tegemisest, kui sa pole reaalselt pildiga kõnele-vat lugu teinud, kogu seda protsessi läbinud? Samas peab olema tugev teoree-tiline sissevaade. See ongi õigustus, miks ma seda kahte elu elan. Doktorikraad eeldab tea-dustöö tegemist, aga see võtab aega. Olen siis seda tasapisi teinud. Jaapanis käik oli võimalus mõnd uuemat teoreetilist mõtte-käiku tutvustada ja innus-tust saada. Minu ala on ringhäälingu uurimine ja

    tekstide analüüs. Teks-tid on siin laiemas tähen-duses – igasugune tekst, pilt ja heli ehk tähendu-sega kogum, selle levik maailmas ja selle leviku jälgimine. Uurin, kuidas massikommunikatsioo-nis luuakse ühiselt uusi tegelikkusi. Meie elus on üha vähem reaalseid asju. Reaalseid asju – nagu mõni puu koduuk-se kõrval, kodu-tänaval peatuv buss – on võimalik käega katsu-da. Samas on aina rohkem näh-tusi, mida me tajume, aga ei saa käega katsuda, ent millest kogu aeg räägitak-se. Näiteks majanduskriis või sõjaoht. Me tarbime aina rohkem meediat, ole-me suhetes sotsiaalvõr-gustike kaudu ja tarbi-me üha rohkem pilte. On tuhandeid pilte, mida me igapäevaselt näeme, kas-või reklaamid, suvalised fotod jne. Elame aina roh-kem sellises maailmas, kus infouputuses saab kõigest üks konstruktsioon. Suurt osa sellest ei ole käega-katsutavalt olemas. Mina siis püüangi uurida seda, millistest elementidest see ühiselt konstrueeritud maailm koosneb. Vaatame kasvõi, kuidas tänases maailmas islami-äärmuslased konstruee-rivad sotsiaalmeedias õõvastavaid-ootamatuid maailmu ja reaalsusi või kuidas Lääne ja Ida näge-mused maailmast üha rohkem erinevad. On üks sündmus ja kaks “reaal-sust”, mida siis vastavalt vaatenurgale õigeks pee-takse. Moodsa tehno-loogiaga on uusi reaal-susi ülilihtne luua, seda kasutavad ka pühasõda-lased. Vanasti levis ajaleht aeglaselt ja paberil. Nüüd

    võid ühe näpuliigutusega sündmuse esile kutsuda ja maailma ajalugu muuta.

    Kas me saaksime selliselt ka Eesti suuremaks konstrueerida?

    Suur ja väike on uues reaalsuses muutunud mõisted. Näiteks Eesti on

    palju suurem kui meie territoorium. Ini-

    mesed Austraa-liast Tenerifeni

    ja Jaapanist Siberini vaa-tavad Eesti televisioo-ni, mõtlevad kaasa. Miks

    peaks mujal elavate eestlas-

    te sõna Eesti valit-semises olema vähem

    oluline kui kohalike oma? Eestikeelne maailm pole ammu riigipiiridega pii-ratud. Mõned inimesed peenutsevad, et seda või teist asja ei ole võimalik eesti keeles öelda, ütleme

    inglise keeles. Aga on küll võimalik. Eesti keeles on võimalik kõigest rääkida. Uurija jaoks on globaalne eestlaskond põnev mater-jal, sest see on suhteli-selt väike ja samas kõigis kogukonna mehhanismi-des täiuslik. Ingliskeelsete tekstide globaalset levi on peaaegu võimatu uurida, sest inglise keelt räägitak-se nii laialdaselt ja keele-kogukondi ei saa nii liht-salt piiritleda. Globaalne Eesti kogukond on nagu katseklaas, kus saab vaa-delda teemade liikumist ja teha üldistusi suuremate inimhulkade kohta. Uutest reaalsustest rää-kides mõelgem, et vaid mõni aeg tagasi andis ini-mesele identiteedi küla ja võib-olla kirik selle keskel, praegu aga toimivad uued mustrid – Eesti maailm ulatub Austraaliast Alas-kani, kus inimesed mõt-levad Eestile ja elavad iga-päevaselt kaasa. Neid on

    Nüüd võid ühe näpu-liigutusega

    maailma ajalugu muuta.


Recommended