Võiks küsida nii, et kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes vaba-tahtlikuna on ühiskon-na hüvanguks lume-uputusele käed külge pannud? Tänavusel erakordselt lumeroh-kel talvel on endises vääringus juba ligi pool miljonit krooni „lumme lükatud”. Ko-he sulab kõik ära ja läinud nad ongi – nii lumi kui raha. Ja ini-mesed on ikka rahul-olematud. Peale oma uksealuse on veel pal-ju selliseid kohti, mida kahjuks ei saa raske-tehnikaga lumevabana hoida. Näiteks külade bussiootekojad ja ühiskasutuses olevate prügikonteinerite ümbrused võiks ju kü-laseltsid oma hoole

alla võtta. Ei ole vaja ter-vet väljakut lahti ajada – piisab läbi valli aetud labidalaiusest teera-jast bussijaama ees. Sellise probleemiga on vallavalitsuse poole pöördunud nii Saare-peedi kui teiste küla-de elanikud. Ei ole ju mõeldav, et lumelük-kajale traktoristile an-name kaasa labida, et ole hea mees ja lükka lumesahast järelejää-nud vallist mõned labi-datäied ka veel ära.

Järgmine suur kuluar-tikkel valla eelarves on kütte- ja energiama-jandus. Avalikus kasu-tuses olevate hoonete - kooli ja rahvamaja kütte- ja energiakulud on meil teiste omava-litsustega võrreldes sedavõrd suured, et

Eesti riik on eraldanud CO2 kvoodi müügist saadud vahendeid Saarepeedi koolimaja hoone soojustamiseks ja välisuste vahetuseks ning rahvamaja venti-latsioonisüsteemi re-noveerimiseks. Töid teostab Riigi Kinnisva-ra AS. Tingimuseks on hilisem oluline ener-giasääst.

Eelmise aasta lõpul eraldas SA Keskkonna-investeeringute Kes-kus vallavalitsuse taot-luse alusel Saarepeedi küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüstee-mide ning reoveepu-hasti renoveerimiseks ja biotiikide puhasta-miseks ligi 7 miljonit krooni, millele lisan-dub valla omafinant-seering. Projekti ees-märgiks on tagada Saarepeedi küla elani-ke ja kooli häireteta

Selles numbris:

Vallavalitsuse istungid 2

Vallavolikogu istungid 3

Koolielu sündmused 3

Korraldatud jäätmevedu rakendub 1. märtsist 2011

5

Joogivee kvaliteedist 8

“Mesilaste” tegemistest 8

Lugu Jaan Poska lapse-lapsest

9

Mehed vajavad kaitset iseenda eest, naised

11

Rahvamaja tegemised 13

Spordiuudised 14

Teated ja info 14

N r 5 9 V E E B R U A R 2 0 1 1

Raha läheb lumme, korstnasse ja veetorudesse

Pilt võetud http://www.sheep.ee/?m1=20&m2=27

varustamine nõuete-kohase joogiveega ja olemasolevate kanali-satsioonisüsteemide nõuetele vastavusse viimine. Ehk lõpevad siis ära ka üle 40 aasta vanuste trasside leke-te ja ummistuste probleemid. Projekti teostamiseks on kor-raldamisel riigihange. Tööde teostamise lõpptähtaeg on august 2012.

Maire Palutaja

Majandusnõunik

Leht 2 Nr 59

07. detsembri istungil:

Määrati ühekordsed sotsiaaltoe-

tused valla eelarvest vähekind-

lustatud isikutele hädavajalike

kulutuste osaliseks katmiseks

kogusummas 1000 krooni

(63,91 eurot) ning otsustati ta-

suda alates 2011.a eaka hoolde-

kodu kulud vastavalt esitatud

arvetele.

Otsustati ajutiselt (27. detsemb-

rist 2010.a kuni 31. detsembrini

2010.a) sulgeda Saarepeedi

Kooli lasteaed.

Määrati projekteerimistingimu-

sed:

Oja 12 kinnistule üksikela-

mu ehitusprojekti koostami-

seks;

Saba ja Viidika kinnistule

elektripaigaldise ehituspro-

jekti koostamiseks.

Anti kirjalik nõusolek puurkae-

vu rajamiseks Järveääre puur-

kaevu kinnistule.

Väljastati kasutusluba laohoone

-masinakuuri kasutamiseks La-

pi kinnistul.

21. detsembri istungil:

Määrati toimetulekutoetused

summas 8141.- krooni (520,30

eurot).

Muudeti Saarepeedi Vallavalit-

suse 20.03.2008.a määrust nr 3.

Moodustati aastainventuuride

korraldamiseks ajutine komis-

jon ning reguleeriti Saarepeedi

valla varade ja kohustuste aas-

tainventuuride korraldamist.

Eraldati Saarepeedi valla

2010.a eelarve reservfondist

10 000 krooni (639,12 eurot)

MTÜ-le Spordiklubi Saarepee-

di.

Määrati katastriüksustele koha-

aadressid ja sihtotstarbed:

Saarepeedi küla, Saare;

Saarepeedi küla, Kivi.

Määrati katastriüksusele koha-

aadress Peetrimõisa küla, 51

Viljandi-Põltsamaa tee.

Keelduti kirjaliku nõusoleku

andmisest puurkaevu rajami-

seks Peetri 3 kinnistule.

Kinnitati riigihanke

„Väikebussi liisimine kasutus-

rendiga“ hankedokumendid ja

hankekomisjon.

Muudeti Saarepeedi Vallavalit-

suse 24.03.2009.a korraldust nr

61.

07. jaanuari istungil:

Muudeti Saarepeedi Vallavalit-

suse 21.12.2010.a korraldust nr

168.

23. novembri istungil:

Määrati ühekordsed sotsiaaltoe-

tused valla eelarvest vähekind-

lustatud isikutele hädavajalike

kulutuste osaliseks katmiseks

kogusummas 84 eurot (1314,31

krooni) ning otsustati tasuda 2

lapse lasteaia toiduraha ning

eaka hooldekodu kulud vasta-

valt esitatud arvetele.

Muudeti Saarepeedi Kooli hoo-

lekogu koosseisu.

Tunnistati kehtetuks Saarepeedi

Vallavalitsuse 22.05.2007.a

määrus nr 3.

Moodustati valimisjaoskond.

Määrati katastriüksustele koha-

aadressid ja sihtotstarbed

Peetrimõisa küla, Kuivati-

esise;

Peetrimõisa küla, Aruheina;

Peetrimõisa küla, Mäepeal-

se.

Väljastati kasutusluba elektri-

paigaldise kasutamiseks Välgita

kinnistul.

Väljastati 3 ehitusluba:

Väikemõisa väikelastekodu

kinnistule peremaja nr 1

püstitamiseks;

Väikemõisa väikelastekodu

kinnistule peremaja nr 2

püstitamiseks;

Väikemõisa väikelastekodu

kinnistule puurkaevu rajami-

seks.

25. jaanuari istungil:

Määrati toimetulekutoetused

summas 767,24 eurot (12005

krooni).

Lõpetati hooldajale hooldaja-

toetuse maksmine, seoses hool-

duse lõppemisega.

Määrati katastriüksustele koha-

aadressid ja sihtotstarbed:

Kokaviidika küla, Maapõue;

Peetrimõisa küla, Ojavälja;

Kokaviidika küla, Põllusil-

ma.

Väljastati ehitusluba Saarepeedi

Rahvamaja keldrikorruse reno-

veerimiseks Saarepeedi Rahva-

maja kinnistul.

Vallavalituse istungid:

SAAREPEEDI VALLAVALITSUS

MÄÄRUS

Valimisjaoskonna moodustamine

Saarepeedi 11. jaanuar 2011 nr 2

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3,

riigikogu valimise seaduse § 8 lõigete 1,2,3,4 ja 5 alusel.

§ 1. Moodustada Saarepeedi vallas, valimisringkonnas nr 8, üks alaline valimisjaoskond:

Vallavolikogu istungid:

Leht 3

16. detsembri istungil:

Toimus Saarepeedi valla aren-

gukava aastateks 2011-2018

esimene lugemine.

Võeti vastu Saarepeedi Kooli

põhimäärus.

Võeti vastu Saarepeedi Kooli

hoolekogu moodustamise kord

ja töökord.

Muudeti Saarepeedi Vallavoli-

kogu 21.01.2010.a määrust tun-

nistades kehtetuks nimetatud

määruse § 10, kuna alates

1.septembrist 2010.a sõidavad

Saarepeedi valla õpilased maa-

konna bussidega õpilaspileti

alusel ning ei pea enam sõidu-

pileteid vallavalitsusele esita-

ma. Samuti muudeti §-s 15 sõ-

nastust jättes välja sõna

„vähekindlustatud“, sest välti-

matut sotsiaalabi võivad vajada

kõik isikud.

Muudeti rida Saarepeedi Valla-

volikogu määrusi seoses euro

kasutusele võtmisega Eesti Va-

bariigis.

Anti luba riigihanke

„Väikebussi liisimine kasutus-

rendiga“ korraldamiseks.

24. jaanuari istungil:

Võeti vastu vastu Saarepeedi

valla arengukava aastateks 2011

-2018.

Nimetati riigikogu valmisteks

jaoskonnakomisjon.

Tunnistati peremehetuks ehiti-

seks Karula külas asuv Karula

pumbamaja koos puurkaevuga.

Tunnistati riigihankes

„Väikebussi liisimine kasutus-

rendiga“ edukaks AS Avestark

pakkumus summas 54 141 eu-

rot, mis sisaldab 60 kuu liisingu

kogumaksumust ning ühe aasta

kaskokindlustust.

Kehtestati Karula maja kinnis-

tu detailplaneering Saarepeedi

vallas Karula külas kahe hoole-

kande peremaja ehitamiseks

koos abihoonetega.

Võeti vastu detailplaneeringu

muudatus Peetrimõisa külas

Teeotsa kinnistul üksikelamu

ehitamiseks ja kinnistu jagami-

seks kaheks katastriüksuseks,

krundi hoonestusala piiritlemi-

seks, juurdesõiduteede, tehno-

võrkude- ja rajatiste asukoha

määramiseks.

Otsustati taotleda Saarepeedi

valla munitsipaalomandisse

Põllusilma maaüksus Kokavii-

dika külas suurusega 9,31 ha,

Maapõue maaüksus Kokaviidi-

ka külas suurusega 11,67 ha ja

Ojavälja maaüksus Peetrimõisa

külas suurusega 8,54 ha.

Võeti vastu määrus vallavoliko-

gu ja vallavalitsuse tööst osavõ-

tu eest makstava tasu ja hüvitu-

se suuruse ja maksmise korra

kehtestamise kohta.

Suleti Saarepeedi valla 2010.

eelarveaasta assigneeringud.

22. detsembri õhtul olid kooli oodatud kõik huvilised ja lapse-vanemad „Ekskursioonile tele-majja”. Ringkäik algas auhinnagalaga „Saarepeedi uh-kus”, kus anti üle õpilastele kii-tuskirjad heade tulemuste eest koolitöös ja tänukirjad lasteva-

nematele tublide laste kasvata-mise ja klassi tegevusse panus-tamise eest. Galal astusid üles 6.-7. klassi laulutüdrukud Melany, Mari, Kätlin, Helen; 9. klassi neiud Triin, Kaisa, Mariella, Kairi hoogsa etteaste-ga ning maailma kuulus laulu-

Koolielu sündmused

1) valimisjaoskond nr 1, mille piirideks on Saarepeedi valla territoorium ning

hääletamisruum asub Saarepeedi külas Saarepeedi Rahvamajas.

§ 2. Määrata valimisjaoskonnaks, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma

elukohajärgset valimisjaoskonda, valimisjaoskond nr 1.

§ 3. Määrata valimisjaoskonnaks, kus saavad hääletada valijad, kelle elukohaandmed

Saarepeedi vallas on Eesti rahvastikuregistrisse kantud valla täpsusega, valimisjaoskond

nr 1.

§ 4. Tunnistada kehtetuks Saarepeedi Vallavalitsuse 07.01.2003.a määrus nr 1 ,,Saarepeedi

valla valimisjaoskonna moodustamine".

§ 5. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist.

Leht 4 Nr 59

täht Lady Gaga.

Pärast tunnustuste kätte and-mist algas algklasside ühine las-teekraan „Saame kokku Tomi

juures”. Tomi (German Hunt) ja Anni (Andra Teder) olid külla kutsunud omale palju erinevaid esinejaid: mudilaskoor, I klassi õpilased lustaka luulekavaga, IV klassi rahvatantsijad, peotantsi-jad Angel ja Anett, kitarri palaga esines Robin, Tomi ise esitas loo trompetil, II klass lauludega. Suure laulu ja tantsu peale tuli Tomile ja Annile külla ka Jõulu-vana. Koos asuti nautima õhtu-seid telesaateid.

Teleprogramm pakkus järgmisi põnevaid telesaateid: VI klassi „Sõnasõda”, VIII klassi „Võta või jäta”, VII klassi „Stiilipäevik”, IX klassi kassahitt „Tavaline Eesti mees”. Hetkel olulisemate päe-vasündmustega viisid meid kurssi V klassi uudistetoimetus. Saadete vahepeal näidati IX klassi Rogeri filmitud ja kokku monteeritud videoklippe

„Lapsesuu”, kus õpilased rääki-sid päkapikkudest, kingitustest ja oma pere traditsioonidest pühade aeg.

Kui kõik saated olid ära vaada-tud arvas Jõuluvana, et lapsed on preemiaks kingitused ära teeninud!

Õhtul oli avatud kooli hooleko-

gu eestvedamisel heategevuslik Jõulukohvik, kus sai maitsvaid küpsetisi ja sooja teed või kohvi nautida. Suured tänud hooleko-gule ettevõtlikkuse eest!

Teleprogramm lõppes soovija-tele suurel ekraanil mängufilmi „Jääprintsess” vaatamisega.

24.-28. jaanuaril oli meie koolis keskkonna nädal. Selle raames toimus viis päeva kestnud klas-sidevaheline vanapaberi kogu-mise võistlus. Kui esilagu saabu-sid kooli väiksemad ja tagasi-hoidlikumad paberipakid, siis reedeks kasvasid kogused juba päris suureks. Kõikide klasside peale saime kokku koguni 2279 kg vanapaberit. Klasside arves-tuses jaksas vanapaberit kooli tuua kõige enam IV klass-kokku 843 kg.

Kogutud paberi aitas Viljandi Prügimäele sorteerimiskesku-sesse viia bussijuht Jüri. Nädala viimasel päeval käisime osade V-VI klasside õpilastega vaata-mas, kuhu meie paber viiakse ja mis sellest edasi saab. Prügilas

Mariella Oja, Kätlin Kukk, Jüri Uha H. Jaaksoni nimelisel matemaatika võistlusel Saarepeedi Koolis

Anni (Andra Teder) ja Tomi (German Hunt) aitavad Jõuluvanal kingitusi jagada

Leht 5

selgitati meile, et vanapaber sorteeritakse, pakitakse ja Lätis tehakse see ümber tualettpa-beriks.

Paberi kogumise kõrvalt jõudsid algklasside õpilased ka veel meisterdada. Lapsed valmista-sid jäätmetest erinevaid elu-kaid. I klass tegi pakkekilest ämbliku, II klass vanadest mu-nakarpidest hiirekesi, papp to-rudest koeri ja vanadest ajakir-jadest siilikesi, III klass ehitas papp-karpidest prügiveo auto ja IV klass erinevatest materjali-dest robotid.

27. jaanuaril toimus traditsioo-niline koolidevaheline Hermann Jaaksoni nimeline matemaatika võistlus, millest võtsid osa Leie Põhikool, Olustvere Põhikool, Kolga-Jaani Põhikool, Tääksi Kool ning loomulikult meie oma kool. Algklasside ülesannete lahendamises said meie kooli õpilased järgmised tulemused: I klasside arvestuses III koht Carmen Victoria Vender ja II

klasside arvestuses I koht Grete Roostik. Lisaks neile kahele tüd-rukule esindas meie kooli III klassist Oskar Lind ja IV klassist Ragne Randmäe. Algklasside üldarvestuses sai Saarepeedi Kool IV koha

Vanemas vanuseastmes võeti üksteisega mõõtu võistkondli-kult. Saarepeedi Kooli mees-konda kuulusid VII klassi õpila-sed Kätlin Kukk ja Jüri Uha ning IX klassist Mariella Oja. Ühes-koos saavutati koolide arvestu-ses IV koht. Rändauhinna viis endaga kaasa Olustvere Põhi-kool.

Sellel aastal valmis ka ajaloo-õpetaja Heli Rahnu eestvedami-sel ja Roger Ote kaasabil kuulsa matemaatikaprofessori Her-mann Jaaksoni elust lühike hu-moorikas tummfilm. Peaosas mängis V klassi õpilane Tauno Toomsalu, kõrvalosades tegid kaasa Lisann Adamson ja Mar-kus Lehemets.

Film võeti külaliste poolt soojalt

vastu ning ajas nii mõnegi lapse ja täiskasvanu naeru kihistama.

Novembrikuus viisime 5.-9. klasside õpilaste ja kooli tööta-jate seas läbi küsitluse klasside esindajate senise tegevuse ja ametliku Õpilasesinduse (ÕE) loomise kohta Saarepeedi Koo-li. Küsitluse tulemused näitasid, et meie koolis võiks olla oma põhimäärusega Õpilasesindus. Õpilasesindus annab laiema võimaluse õpilastel neid puudu-tavates küsimustes kaasa rääki-da ja oma arvamust avaldada. Samuti peaks loodav ÕE esinda-ma meie kooli õpilasi väljaspool kooli ning aitama kaasa erine-vate tunniväliste tegevuste läbi viimisele. Kindlasti ei ole ÕE õpetajatele vastutöötav organi-satsioon, vaid pigem koostöö-partner.

Nüüdseks oleme 5.-9. klasside esindajate valmis saanud Saare-peedi Kooli Õpilasesinduse põ-himääruse, mille vaatab üle ja kinnitab kooli direktor.

Meret Anson

Korraldatud jäätmevedu rakendub 1. märtsist 2011

Lõppes MTÜ Kesk-Eesti Jäätme-hoolduskeskuse poolt läbi viidud avalik konkurss korraldatud jäät-meveo vedaja leidmiseks Saare-peedi vallas. Parimaks pakkujaks ja ainuõiguse vääriliseks tunnista-ti AS Veolia Keskkonnateenused pakkumine.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehooldus-keskuse ja olmejäätmete veoõi-guse saanud AS Veolia Keskkon-nateenused vahel 17. jaanuaril 2011.a sõlmitud lepingu kohaselt alustab vedaja korraldatud olme-jäätmete vedu Saarepeedi vallas

01.märtsist 2011.a. Ainuõigus olmejäätmete veoks anti veda-jale kolmeks aastaks ja lõpeb 28.veebruaril 2014.a.

Oma klientidega suhtlemiseks teavitab AS Veolia Keskkonna-teenused jäätmevaldajaid jäät-meveo olulistest tingimustest kirjalikult üks kuu enne veope-rioodi algust.

Konteinereid hakatakse tühjen-

dama alljärgnevate hindadega: Ülaltoodud hinnad hakkavad keh-

tima alates 01.03.2011, kuni selle ajani kehtivad praegused

Mahutite suu- Hind EEK Hind EUR

80 l mahuti 32,40 2,07

140 l mahuti 34,80 2,22

240 l mahuti 44,40 2,84

360 l mahuti 52,80 3,37

600 l mahuti 94,80 6,06

800 l mahuti 102,00 6,52

1500 l mahuti 204,00 13,04

2500 l mahuti 332,40 21,24

4500 l mahuti 564,00 36,05

Leht 6 Nr 59

hinnad. Lepingu mittesõlmimine ei vabasta kohustusest liituda korraldatud jäätmeveoga.

Jäätmevaldajad, kellel ei ole jäät-mekonteinerit, tuleb vastav jäät-mekonteiner omale soetada või rentida. Konteineri ostu puhul kehtib vaba turg, neid võib osta ja rentida AS-lt Veolia Keskkonna-teenused või ka mõnelt teiselt ettevõttelt.

Jäätmeseadus sätestab, et olme-jäätmete minimaalne konteineri-te tühjendamissagedus tiheasus-tusalal on vähemalt üks kord 4 nädala jooksul ja hajasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. NB! Korraldatud jäät-meveoga liitumisest vabastuse võib taotleda vaid erandjuhtudel, kui:

kinnistul ei elata

kinnistut ei kasutata

perioodiline vabastamine

seoses suvila või suvekodu-

ga.

Soovime kõigile jäätmevaldajate-le rahulikku meelt vajadusel anda vedajale tagasisidet tekkinud muudatustest postiaadressis, ma-huti suuruses või teistest jooksva-test muudatustest.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehooldus-keskus

www.kejhk.ee

Viie valla ühises jäätme-

veopiirkonnas rakendub

korraldatud jäätmevedu

alates 1. märtsist 2011

Vastavalt Jäätmeseaduse § 66-le

on omavalitsustel kohustus oma

haldusterritooriumil korraldada

olmejäätmete kogumine ja vedu.

Korraldatud olmejäätmete veo

põhieesmärkideks on hoida kesk-

konda ning hõlmata jäätmekäitlu-

sesse kõik jäätmetekitajad – kaasa

arvatud need eramajad, suvilapiir-

konnad ja väike-ettevõtted, kes

seni ei ole veel prügiveoga liitu-

nud. Korraldatud jäätmeveoga on

hõlmatud kodumajapidamises tek-

kivad olmejäätmed ja kaubandu-

ses, teeninduses ning kontoris tek-

kivad samaliigilised jäätmed.

Kesk-Eesti 5 vallavalitsust (Saarepeedi, Tarvastu, Kõo, Võh-ma ja Suure-Jaani) korraldasid ühiselt avaliku konkursi soodsai-ma hinnaga jäätmevedaja leidmi-seks ja jäätmeveo ainuõiguse and-miseks järgnevaks kolmeks aas-taks. Saarepeedi, Tarvastu, Kõo, Võhma ja Suure-Jaani valdade esindajate vastav komisjon tun-nistas korraldatud jäätmeveo kon-kursi võitjaks Veolia Keskkonna-teenused AS-i. Vallavalitsuste ja Veolia Keskkonnateenused AS-i vahel sõlmiti korraldatud jäätme-veo leping 17. jaanuari 2011 aas-tal. Alates 1. veebruarist 2011.a. alustab Veolia Keskkonnateenu-sed uute jäätmeveoteenuse osu-tamise lepingute sõlmimist kõigi jäätmevaldajatega, kelle elukoht või kinnistu asub Saarepeedi, Tar-vastu, Kõo, Võhma ja Suure-Jaani valla territooriumil.

Korraldatud jäätmeveo rakendu-misest alates, so. 1. märts 2011.a. puudub teistel jäätmekäitlusette-võtetel õigus nimetatud piirkon-nast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid koguda ja ve-dada.

Korraldatatud jäätmeveo raken-dumisel leiavad aset mitmed oluli-sed muudatused ka jäätmevalda-jate igapäevaelus. Palume siinko-hal juba ette klientide mõistvat suhtumist korraldatud jäätmeveo-le ülemineku perioodil.

Esimene ja ilmselt ka kõige tüli-kam muudatus on see, et alates 1. märtsist 2011.a. lõpevad auto-maatselt seni kehtivad jäätmeveo

lepingud. Tõrgeteta teenuse osu-tamiseks on vajalik sõlmida uus jäätmeveoleping Veolia Keskkon-nateenused AS-ga.

Veolia Keskkonnateenused AS saadab veebruari kuu esimeses pooles kõigile jäätmevaldajatele uued eeltäidetud lepingud posti-ga. Juhul, kui eeltäidetud leping pole jõudnud jäätmevaldajani hil-jemalt 16. veebruariks 2011 tuleb kindlasti võtta ühendust Veolia Keskkonnateenused klienditee-nindusega, et enne veo algust täpsustada lepingu tingimused. Juhul, kui eeltäidetud leping ni-metatud ajaks pole kohale jõud-nud siis lihtsaim ja kiireim viis le-pingu sõlmimiseks on saata oma andmed meie kodulehe kaudu – vastava ankeedi täitmiseks leiate Veolia kodulehelt www.veolia.ee, klikates ülal menüüribalt “Teenused”, avaneb vasakul ser-vas teenuste loetelu, klikates vali-kus “Korraldatud jäätmevedu” avaneb korraldatud jäätmeveo-piirkondade loetelu, valides oma piirkonna leiate lingi “saada meile oma andmed lepingu sõlmimi-seks”. Lepingu sõlmimiseks võib andmed meile saata ka tavaposti-ga Musta tee 9, 71008 Viljandi., faksi teel nr. 4 355 029, või e-postiga: viljandi@veolia.ee. Või-malusel palume kasutada eelpool viidatud infokanaleid, korraldatud jäätmeveo rakendumise perioodil võib telefoniteel kontakteerumine olla raskendatud ja ootejärjekord pikaks venida.

Postiga saadetavas eeltäidetud lepingus palume pöörata tähele-panu lepingu Lisa 1-le, milles on kirjas iga kinnistu kohta jäätme-veo aadress, konteinerite arv, suurus, veo sagedus ja konteineri omand ning esimene jäätmeveo

Leht 7

suuruses konteinerit kasutatak-se ja kellele vedaja hakkab esi-tama arveid. Sellise avalduse laekumisel saab AS Veolia Kesk-konnateenused koostada vasta-vasisulise eeltäidetud lepingu, mis saadetakse kõigile osapool-tele allkirjastamiseks.

Meeldivam muudatus on see, et seoses korraldatud jäätme-veole üleminemisega muutu-vad jäätmeveo teenuse hinnad senisest soodsamaks. Soodsa-ma hinnaga teenuse osutamine saavutatakse eelkõige jäätme-veo ringide optimeerimise tule-musel ja seetõttu tuleb arvesta-da prügiauto graafikuga ka eral-di lisaveo tellimisel. Esimene veopäev on märgitud AS Veolia Keskkonnateenused AS-i poolt välja saadetud eeltäidetud Jäät-meveoteenuse osutamise le-pingus, Lisa 1. Samuti on veo-graafikuga võimalik tutvuda ka ettevõtte kodulehel.

Korraldatud jäätmevedu võib küll esmalt tunduda tülikas ja keeruline, kuid selle rakendami-ne annab igale elanikule ja ette-võtjale garantii, et tema jäät-meid käideldakse võimalikult keskkonnasäästlikult ning pari-ma hinnaga.

Korraldatud jäätmeveo kohta saab küsida lisainformatsiooni Vallavalitsusest ja AS Veolia Keskkonnateenused klienditee-nindusest. Lisaks toimuvad veebruari kuus korraldatud jäätmeveo alased infotunnid, et vajadusel ja huvi korral esitada küsimusi lepingu tingimuste ja edasise jäätmeveokorralduse kohta.

Meeldivat koostööd soovides Veolia Keskkonnateenused AS

suse poolt kehtestatud tingimus-tel ainuõigust omavale vedajale üle anda. AS Veolia Keskkonna-teenused alustab jäätmete vedu kõikidelt jäätmevaldajatelt oma-valitsuse poolt vedajale üle antud jäätmevaldajate registri alusel, olenemata sellest, kas jäätmeval-dajaga on sõlmitud kirjalik leping või mitte. Juhul, kui jäätmete väl-javeopäeval jäätmeid vedajale üle ei anta, on vedajal õigus esitada nn. tühisõidu arve. Palume taga-da lepingus märgitud kuupäeval konteinerile ligipääs, tõrgete ole-masolul tuleb vedajat ette teavi-tada vähemalt 1 tööpäev.

Juhul, kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse korraldatud jäätme-veopiirkonnas asuval kinnistul ja seetõttu ei teki kinnistul jäät-meid, siis saab jäätmevaldaja taotleda korraldatud jäätmeveo-ga mitteliitunuks lugemist üksnes kohalikult omavalitsuselt, esita-des omavalitsusele vastavasisuli-se avalduse, mis peab sisaldama muuhulgas põhjendust mitteliitu-nuks lugemise vajaduse kohta. Juhul, kui jäätmevaldajad elavad korrusmajas või mitmepereela-mus, on võimalik sõlmida ka ühis-kasutusleping, mis igapäevaelus tähendab, et mitu peret hakka-vad kasutama ühte konteinerit. Sellise lepingu sõlmimiseks tuleb saata vastavasisuline avaldus ko-halikule omavalitsusele, kes kont-rollib ühiskasutuse vastavust piir-konna Jäätmehoolduseeskirjaga. Kinnituse saanud ühiskasutus-avaldus saadetakse omavalitsu-sest edasi AS-le Veolia Keskkon-nateenused ning avalduse esita-jaid teavitatakse otsusest. Kõne-alune avaldus sisaldab muuhulgas ka andmeid ühiskasutajate kohta - kes ja millisel aadressil soovivad ühislepingut sõlmida, millises

kuupäev.

Jäätmeveolepingud on koostatud Vallavalitsuste poolt edastatud jäätmevaldajate registri alusel, mahutite suurused ja sagedused on määratud olemasoleva info (kohaliku omavalitsuse Jäätme-hoolduseeskiri, Jäätmeseadus jne) põhjal või siis korraldatud jäätmeveo miinimum tingimusi arvestades - üksikelamutes sh suvilad, jäätmete veosagedus tiheasustusega aladel üks kord 4 nädala jooksul, hajaasustusega aladel jäätmemahuti tühjendami-ne üks kord 12 nädala jooksul.

Eeltäidetud lepingus kajastatud tingimuste sobivuse korral tuleb lepingu üks eksemplar allkirjasta-da ning postitada see meile taga-si aadressil Musta tee 9, Viljandi 71008 või elektrooniliselt viljan-di@veolia.ee. Jäätmevaldajad, kes soovivad lepinguga pakutust erinevaid tingimusi (erinev kon-teineri maht, veosagedus või konteineri rentimise või ostu-soov), tuleb muudatustest ette teatada, et saaksime kooskõlas-tada jäätmeveo tingimused ja vajadusel paigutada puuduvad jäätmemahutid. Juhul, kui jäät-mevaldaja ei oma isikliku jäätme-konteinerit või rendib 1. märtsist kehtetuks muutuva lepinguga jäätmekonteinerit mõnelt teiselt jäätmevedajalt, siis tuleb eeltäi-detud lepingus täpsustada, kas edaspidi soovitakse kasutada AS Veolia Keskkonnateenused rendi-konteinerit või muretseb jäätme-valdaja konteineri endale ise.

Seadusest tulenevalt on korralda-tud jäätmeveo rakendumisest kõik jäätmevaldajad liitunud jäät-meveoga automaatselt - kirjaliku lepingu mitte omamine või sõlmi-mata jätmine ei vabasta kedagi kohustusest jäätmeid omavalit-

Leht 8 Nr 59

Oskari puurkaevust vett saavad Pärna puiestee majapidamised saavad Saarepeedi küla vee- ja kanalisatsioonitrasside reno-veerimise käigus liidetud Saare-peedi pumbamaja teenindus-piirkonda, mille joogivesi on nõuetele vastav. Väikemõisa lastekodu uute majade ehitami-se käigus on neil veel käesole-val aastal plaanis ehitada uus puurkaev, millega loodetavasti kaasneb vee kvaliteedi parane-mine.

Maire Palutaja

aga arvestama nii ülemäära kõrge raua kui ka fluoriidide sisaldusega joogivees, mis on loodusliku päritoluga. Ülenor-matiivse fluoriidisisaldusega joogivee pideval tarbimisel esi-neb väikelastel hamba- ja luus-tikufluoroosi oht ja võivad kaas-neda ka neurotoksilised toi-med.

Terviseamet soovitab eelpool-nimetatud piirkonna elanikel toiduvalmistamiseks ja joogiks tarvitada vett teistest allikatest ja kasutada fluori mittesisalda-vaid hambapastasid.

Terviseamet kontrollib regu-laarselt joogivee kvaliteeti, mil-le tulemustest peame vajali-kuks elanikkonda teavitada. AS Viljandi Veevärgilt saadav ja Saarepeedi küla ühisveevärgi vesi vastab joogivee kvaliteedi-nõuetele.

AS Oskar LT ja Karula Kodu puurkaevu vesi on mikrobio-loogiliste näitajate ja rauasisal-duse poolest nõuetele vastav, kuid lubatust kõrgema fluorisi-saldusega. Väikemõisa väike-lastekodu puurkaevust vett saavad majapidamised peavad

Joogivee kvaliteedist

loal olime nende koju külla kut-sutud. Õigemini õue kelgumäe-le. Kuigi ilm oli vihmane ja lört-

Saarepeedi lasteaia Mesilaste rühm otsustas seda koos laste-vanematega meeldejäävalt tä-histada. Marie vanemate lahkel

3. veebruaril algas Hiina ka-lendri järgi valge jänese/kassi aasta.

”Mesilaste” tegemistest

Leht 9

sine ning üldse ei kutsunud õue, olid lapsed elevil ning va-litses üleüldine lõbus meeleolu.

Lapsed olid maskeeritud kas jänesteks või kassideks ning tublid emmed ja vanaemad olid küpsetanud palju maitsvaid kooke. Marie ema oli keetnud potitäie mõnu-sat teed.

Lustlik õhtupoolik algas Marie isa ettevalmistatud kelgu-mäel. Mäele oli rajatud pikk rada, kust mudilased said tuubi-ga alla vuhiseda. See oli mõista-gi laste vaieldamatu lemmikte-gevus. Ka need lapsed, kes esi-algu veidi kartsid pikka ja kiiret sõitu, seisid hiljem kannatlikult järjekorras, et veel ja veel alla liuelda. Need, kes parasjagu kelgumäel ei lustinud, ehitasid koos vanematega lumest kas-se ja jäneseid. Kasvataja Virve voolis kaunid lumelater-nad, millesse pandi hämaruse saabudes põlema teeküünlad.

Kui juba mõnda aega oli mäel rassitud, siirduti koogilaua juu-re. Pärast väikest maiustamist korraldas kasvataja Piret paar lõbusat mängu ning märkama-tult oligi õhtu saabunud. Kuigi riided ja kindad olid läbimärjad ning õhtu tõi kaasa jaheduse, ei raatsinud keegi mäelt lahkuda. Oli üks lustakas üritus, mille eest täname kasvatajaid, Marie vanemaid ja kõiki teisi, kes olid võtnud vaevaks koos oma laste-ga veeta üks tore õhtu. Pärast külaliste lahkumist jäid Marie kodu valvama lumest loomad ning hõõguvad lumelaternad. Heleri ema Eve

Aasta tagasi, veebruaris, lubasin oma kirjutises “Väärikad tähtpäe-vad”, et kunagi kirjutan loo JAAN POSKA lapselapsest, kes leidis oma elu armastuse Saarepeedil 1944.a sõjasuvel. Täidan oma lubaduse.

Jälle on käes veebruar, mil tähistati Tartu rahu aastapäeva (2.veebr.) ja tulekul on meie riigi sünnipäev (24.veebr.).Tänavu 7. märtsil möö-dub 90 aastat Jaan Poska surmast. Kõigi nende sündmustega seoses räägitakse Jaan Poskast. Miks siis mitte ka tema järglastest.

Olen selle loo kirjutamist ikka edasi lükanud, lootuses, ehk õnnestub Ungaris ära käia, et siis selgitada seost Ungari ja Saarepeedi vahel. Nimelt selle loo peategelane tuleb ilmale Ungaris. Pealegi on ungarla-sed meie hõimurahvad, kus tuleks ära käia. Kahjuks ei ole see veel teoks saanud. Ja kas saabki? Aga loo kirjutan siiski.

Meeldetuletuseks, kes oli J.Poska? Ta oli 1917.a Eestimaa kubermangu komissar (Jüri Jaakson tema asetäit-ja), hiljem Tallinna linnapea, välismi-nister ja Tartu rahulepingu sõlmimi-sel Eesti delegatsiooni juht. Tal oli suur pere – 6 tütart. Üks neist, TAT-JANA (kellest selles loos juttu), oli sügavalt usklik. Ta tuba oli täis ikoo-ne. Igal hommikul enne kooli palve-tas ta ühe tunni õigeusukirikus. Ta oli otsustanud pärast gümnaasiumi lõpetamist minna kloostrisse. Kõik muutus, kui Poskade peret külastas noor andekas laulja ALEKSANDER ARDER. Ta laulis nii kaunisti, et Tat-jana armus temasse. Neist sai paar. Tatjana loobus kloostrisse mineku mõtetest.

Aleksander oli KARP ARDERI poeg (peres oli 7 last). Isa andis kõigile lastele muusikalise algõpetuse. Ta ise oli õppinud viiulit, klaverit ja muusikateooriat ning laulnud 4-5 aastat Peterburi keiserlikus õukon-

nakooris. Aleksander oli peres kõi-ge musikaalsem laps. Isa saatis ta õppima Riia õigeususeminari, kus ei olnud õppemaksu. Seal on õp-pinud ligi tuhatkond eestlast, nen-de hulgas ka KONSTANTIN PÄTS.

Tatjana jätkas õpinguid Ungaris Budapesti ülikoolis. Ta oli lapse-ootel. Tatjana kavatses tulla sünni-tama oma kodumaale, kuid hai-gestus. Ta viidi haiglasse, siis juba kriitilises seisundis. Arstide kollee-gium arutas, keda päästa, kas ema või last. Ainult kõige noorem arst ERNÖ SZLABEY (29 a.) tahtis, et päästa tuleb mõlemad. Noor toh-ter valvas nii ööd kui päevad, et päästa nii ema kui laps. 6. det-sembril 1922.a sündis Tatjanal poeg. Ema oli veel väga raskes sei-sundis, ei suutnud oma lapsele nime panna. Noor Ungari arst pani lapsele nimeks ARPAD.

Ajalooliselt on Arpad olnud Unga-ris esimese kuningliku suguvõsa asutaja. Tema juhtimisel tuli see soome-ugri hõim üle KARPAATIDE oma praegusesse asukohta, kau-gele läände, ilusa sinise DOONAU äärde. Ungarlased ütlevad ”MEIE ISA ARPAD”.

Nii sai Jaan Poska lapselaps omale kuningliku nime – ARPAD.

Ungari pealinna BUDAPESTI terri-tooriumil on 7 saart, neist kõige suurem kannab kuningas ARPADI (845-907.a) hobuse CSEPELI nime.

Arpadi isa Aleksander Arder oli Estonia teatris üks parim ooperi-laulja. Abielu algus oli ilus ja õnne-lik, nagu ikka. Varsti sai tööst ja perest tähtsamaks alkohol. Mida aeg edasi, seda enam. Abikaasa Tatjana ja ka sõbrad püüdsid teda päästa, kuid tulemusteta. Järgnes lahutus. Arpad oli siis 4- aastane.

Poska tütar Tatjana asus elama Pariisi. Ta alustas õpinguid SORB-ONNI ülikoolis sotsioloogia ja aja-

LUGU JAAN POSKA LAPSELAPSEST

Leht 10 Nr 59

8.juulil 1941.a marssisid saksa väed Eestisse. Arpad läks Tallinna tööd otsima. Sai koha Tallinna raa-matukogus. 1942. a sügisel alustas ta õpinguid Tartu Ülikooli majan-dusteaduskonnas. Varsti oli õppi-misel lõpp. 1943.a 24.veebruaril kuulutas Hitler välja 1919 – 1924.a sündinud noormeeste sundvärba-mise töö- ja ajateenistusse. Kogu-neti saksa armee kogunemiskohta KOHILAS. Kümne päeva pärast Arpad põgenes. Ta jooksis läbi metsade ja soode Läänemaale VÄIKE-LÄHTRUSSE tädi VEERA juurde. Elu oli täis hirmu. Arpad riietati naiseks ja teda nimetati tädi Veera rumalaks vennatütreks KLOTILDEKS. Nii sai ta osaleda ta-lutöödel.

Sakslased hakkasid aga varsti tõsi-selt talusid läbi otsima. Arpad var-jus sigalasse kuni sügiseni. Siis sai ta teada, et ema on korraldanud poja põgenemise SOOME. Passis oli tal nüüd uus nimi – mehaanik FELIX-VOLDEMAR METS. Arpad asus koos kahe kaaslasega teele KOLGA lahe poole, tädi Veera küp-setatud pannkoogid taskus. Oldi juba üsna mere lähedal, kui vastu-sõitvast vankrist hüppas püsti pikk saksa ohvitser ja karjus: ”Seis.” Püssitoru lükati vastu nägu. Vahis-tatud viidi LOKSALE ülekuulamise-le, kust neid järgmisel päeval viidi Tallinna keskvanglasse.

Eeluurimine oli pikk. Ainus hea asi oli see, et vanglal oli suur raama-tukogu. Ta tellis endale saksakeel-se PIIBLI, sai lugeda ja harjutada saksa keelt. Ta luges piiblit mõtte-ga ja eelarvamusteta. Kongis oli 33 meest. Nii mõnigi neist oli uskilik, kellega saadi suurteks sõpradeks. Ta hakkas kasvatama habet ja te-mast sai usklik.

5. jaanuaril 1944.a viidi Arpad keskvanglast HIIU KOONDUSLAAG-RISSE. Sinna viidi saksa armeest põgenenud ja Soome pageda üri-tanud mehed. Hiiul kästi tal habe ära ajada, kuna see oli täisid täis. Ta keeldus habemest loobuma. Ta

takse kokku üle maa kõik andekad ja võimekad lapsed, kus neile tagatakse kõrgetasemeline haridus. Selle ees-märgi saavutamiseks tuli oma isikli-kus elus teha muutus. Ta vahetas kooli, läks õppima Prantsuse Lütseu-mist Tallinna Poisslaste Kommerts-kooli. Esimene koolipäev uues koolis oli 1.sept. 1939.a. Samal päeval algas ka II maailmasõda.

Kooli lõpetas Arpad 1941.a kevadel. 1939.a 23.augustil olid Stalin ja Hitler sõlminud Molotov- Ribbentropi pak-ti, millega EESTI, LÄTI JA LEEDU alad anti Nõukogude Liidu alluvusse. 1939.a sügisel algas sõjaväebaaside rajamine, 17. juunil 1940.a algas Ees-ti okupeerimine.

Algasid repressioonid ja küüditami-sed. 18.juunil 1940.a küüditati JO-HAN LAIDONER koos abikaasaga, 30. juulil president KONSTANTIN PÄTS koos perekonnaga, 13. detsembril JAAN TÕNISSON.

24.veebruaril 1941.a (tänavu 70.a tagasi) EV aastapäeval viidi töö juu-rest minema ka ARPADI kasuisa EDUARD LAAMAN. Nad ei näinud teda enam kunagi. Nende kodus teh-ti läbiotsimine. Tatjanale anti võima-lus saata oma mehele seep ja ham-bahari. Arpad mäletab, kuidas ema suured pisarad langesid nendele ese-metele. Ed.Laamani ainus süü oli, nagu kõikidel teistel, et ta oli teeni-nud oma isamaad ja rahvast.

14. juunil 1941.a algas esimene suur massiküüditamine. Ka Arpad oma emaga olid selleks valmis. Asjad olid pakitud. Oodati koputust uksele. Mil-legipärast läks see karikas neist möö-da...

Nädal peale küüditamist, 22. juunil 1941.a algas SUUR SÕDA. Saksamaa tungis kallale N Liidule. Algas uus ja väga raske ajajärk, nii Eestis kui kogu Euroopas. Arpad oli sii 19-aastane. Nende pere asus elama VÕSULE su-vekodusse. Arpad hakkas kaevama kaitsevalle ja kaitsekaraave. Algul Tallinnas, kuhu ta läks Võsult jalgsi, hiljem MAHU rannas. Aga juba

kirjanduse erialal, kus kaitses ka doktori väitekirja. Väike Arpad õp-pis Pariisi kloostrikoolis.

Pärast õpingute lõpetamist pöördus Tatjana koos pojaga Eestisse. Ta võttis ühendust veel Arpadi isaga, kuid ta oli vahepeal leidnud endale uue naise. Nii jäidki Tatjana ja Arpad kahekesi. Ema pühendus oma poja kasvatamisele. Ta pani suurt rõhku haridusele, eriti keelte-le: prantsuse, saksa ja vene keelele. Arpadil oli kaks saksa keele kodu-õpetajat, kaks lapsehoidjat olid ve-ne rahvusest ja prantsuse keelt os-kas ema ja ka Arpad ise. Ema pani poja õppima Tallinna Prantsuse Lüt-seumi. Samal ajal õppis koolis ka GEORG OTS. Nende usuõpetuse õpetajaks oli Konstantin Pätsi vend Nikolai Päts.

Kui Arpad oli 8-aastane, tuli tema ellu uus isa – EDUARD LAAMAN, kes kasvatas poissi 10 aastat. Ed. Laaman oli olnud 1919.a Prantsus-maal pärast I maailmasõja lõppu VERSAILLE`i rahulepingu sõlmimisel Eesti vabariigi delegatsiooni sekre-tär, delegatsiooni juht oli välismi-nister Jaan Poska. Toona 1919.a, olid Tatajana ja Ed.Laaman kord Pariisi kohtunud. Möödus 11 aastat. 1930.a kevadel kohtuti taas ühel juhuslikul jalutuskäigul. Samal aas-tal ka abielluti. Eduard Laaman oli hariduselt jurist, aktiivne ühiskonna- ja poliitikategelane, ajakirjanik (ajalehe ”VABA MAA” peatoimeta-ja), paljude raamatute autor. Nende hulgas ka raamatu ”EESTI VABARII-GI SÜND” autor (1936), mille kor-dustrükk on kindlasti paljudes kodu-des raamaturiiulil (1990-1993). Sel-lest abielust sündis perre veel 2 last – tüdrukud ILONA ja SILVIA. Ed.Laaman kohtles kõiki lapsi võrd-selt ja oli ARPADILE HEA ISA.

Nooruses oli Arpadi suurteks eesku-judeks Norra maadeuurija ROALD AMUNDSEN ja ameerika president ABRAHAM LINCOLN. Juba 16- aasta-selt oli tal unistus asutada Eestis andekate laste erikool, kuhu kogu-

Leht 11

nõudis vähemalt habemega fotot, mälestuseks eluperioodist, mil temast oli saanud usklik.

Hiiu laagris tutvus ta noore üliõpi-lase ILO JAKSIGA, kes oli ka usklik (baptist). Temalt kuulis ta VILJAN-DIS elavast RAID-i nimelisest bap-tistide perekonnast. Ta pidas selle nime meeles.

Koonduslaagris tuli teha igasugu-seid töid. Kuna tema sattus sinna talvel, oli põhitööks lume rookimi-ne. Puhas tuli hoida Pärnu mnt. Ja Hiiu raudteejaama vaheline maa-ala. Kui ei sadanud lund, kaevati kaevikuid Mustamäele. Märjas ja poris hakkasid Arpadi jalad mäda-nema. Nende ravimiseks võimalus puudus. Ühel öösel tuli nende ba-rakki üks valvuritest, FRITZ LINNENBERG, rohupudelid ja side-med kaasas. Ta käis ja käis, kuni jalad said terveks. Neist said sõb-rad kuni laagris oleku lõpuni.

1944.a kevadel viidi Arpad koon-duslaagrist tööpataljoni. Mehed jagati kolme rühma. 99 meest too-di rongiga VILJANDISSE. Posti täna-val rivistati mehed üles. Kuna kee-gi ei osanud saksa keelt, hakati otsima tõlki meeste hulgast. Kaks

meest oskasid saksa keelt. Valiti Arpad. Talle anti võimalus elada tsiviilelu. Talle meenus Hiiu laagris kuuldud RAIDI pere Viljandis. Väi-keses linnas ei olnud selle pere-konna leidmine raske. Pereema BERTTA võttis teda vastu kui oma poega, kuigi ta oli neile täiesti võõ-ras. Ta sai oma toa. Perenaine küpsetas saiakesi ja pani kõikjale lilli. Seda puhtust, ilu ja armastust! See eluperiood oli nagu paradiis, kus ta kogus jõudu sellele järgne-vale põrgule. Õnneks ta seda ise veel ei teadnud.

Teinegi armastav inimene kingiti talle Viljandis (õieti SAAREPEEDIL). Ta nimi oli VERONIKA. Tütarlaps oli pärit Tallinnast. Nad olid varem kohtunud. Veronika töötas Tallin-na Kommertskooli sekretärina. Tal tekkis aga soov saada õpetajaks. Suvel puhkuse ajal osales ta õpe-tajate ettevalmistuskursustel, mis toimusid Saarepeedi koolimajas.

Ühel ilusal suveõhtul läks Arpad Saarepeedile temaga kohtuma. Nad jalutasid Saarepeedil ja nauti-sid siinset kaunist loodust. Rääki-sid teineteisele läbielatust ja oma mõtetest. Nad rääkisid ka Juma-

last, kuna Arpadist oli saanud sü-gavalt uskilik noormees. Ka Vero-nika oli usklik juba väga noorest east. Arpad tegi neiule ettepaneku koostööks, millele Veronika vastas jaatavalt. Arpad haaras neiu oma embusse. Veronika võttis seda nagu abieluettepanekut. Oma ”jah” sõna neiu enam hiljem tagasi ei võtnud. Hiljem Veronika väitis, et noormees oli kosinud teda ka-valusega. Küllap viis neid kokku usk ja armastus Jumalasse. Nii lei-dis ARPAD ARDER Viljandist omale ema ja Saarepeedilt armastatud tütarlapse, kelle armastus ja pal-ved saatsid teda läbi kõikide ees-ootavate raskete aegade.

Saarepeedi ja Viljandi jäid Arpadile kogu eluks ESIMESE ARMASTUSE KOHTADEKS.

(Järgneb)

Evi Eilonen

Allikas: Matti Niemelä ”MISSA ON ARPADIN KUNINGAS” Hämeenlinna 1989

(Soome keelest eesti keelde va-hendanud VELJO EILONEN)

koost lagunema. Seda on ohtli-kult palju.

Projekt kinnitas peredele suu-natud koolituste vajadust

Perekeskus Sina ja Mina ühes SA-ga Väärtustades Elu viisid möödunud aasta jooksul koos-töös Sotsiaalministeeriumi, Hai-gekassa ja kohalike omavalit-suste spetsialistidega Lääne-Viru, Viljandi ja Harju maakon-nas läbi riskigrupi peredele suu-

Toetust vajavad nii mehed kui naised koos ja eraldi. Kuidas oleks kõige targem peresid toe-tada? Kuidas leida ja julgeda küsida abi? Kuidas saaks tagada koolituste ja nõustamise järje-pidevuse võimalikult kodu lähe-dal? Kas kompetentsikeskus-test maakonnakeskustes oleks abi?

Täna on küsimusi rohkem kui vastuseid, kuid Eesti elu edene-miseks ja perede edasikestmi-seks on hädavajalik leida võt-meküsimustele vastused. Iga teine pere meie riigis kipub

Elus muidugi kõik nii selge ja lihtne ei ole, nagu pealkirjas postuleeritud. On palju keeruli-sem ja mitmekihilisem. Nõusta-jate sõnul on näiteks meestel kriise, sh ka raseduskriise, palju rohkem kui arvata oskame. Naistel on töö-ja koduelu koor-mus suurem kui tunnistada ta-hame. Mehed kipuvad pere toitja stressi kandma ka siis kui palk ja võimed naise omadele all jäävad. Naised ei taju end suhtes võrdse partnerina jne, jne.

Mehed vajavad kaitset iseenda eest, naised pealesurutud rollide eest

Leht 12 Nr 59

ennast igati tõestanud. Omava-litsuste lastekaitsetöötajate ar-vates võik kaaluda Gordoni me-toodika lülitamist põhikooli ini-meseõpetuse ainekavasse.

PREP-paarisuhtekoolitus on Eestis uudne täiskasvanute täiendkoolituse vorm, mis aitab inimestel, kes elavad koos või alles kavandavad kokku kolida, teadvustada läheduse hoidmise ja taastekitamise tähtsust paa-risuhtes läbi erinevate dimen-sioonide nagu rõõm, lõbu, in-tiimsus, sensuaalsus, seksuaal-sus ja sõprus ja pöörab tähele-panu efektiivsete suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste loo-misele paaride vahel ning aitab näha kooselu pikaajalise part-nerlusena.

Meie, mehed ja naised, elame koos, loome pere ja kasvatame lapsi, surume maha pettumusi, püüame vältida mureküsimusi ja igatseme oma ellu õnnetun-net, stabiilsust ja heaolu, ega suuda leppida mõttega kriisist ja ebastabiilsusest. Ometi on kriisid terve organismi ja täis-väärtusliku elu tunnused, mis vabastavad ja teevad targe-maks. Lahendamatuid olukordi ei ole. Ületatud kriisid on hin-damatu pagas meie endi laste-le. Mõistkem, et on täiesti nor-maalne tahta abi ja küsida õpe-tamist. Uute ja toimunud toe-tusprogrammidega saate tutvu-da: www.sinamina.ee ja www.rasedus.ee

Eeva Kumberg

Perekeskus ja omavalitsused, kes aitasid leida sobivad ruumid ja olid ka muudes korraldusküsimus-tes partnerid.”

„Euroopa Sotsiaalfondi toetusel läbi viidud pilootprojekt oli suu-natud eelkõige nendele peredele, kus üks või mitu vanemat on töö-tuks jäänud või jäämas,” selgitas projekti juhtpartneri, Perekeskuse Sina ja Mina tegevjuht Ly Kasvan-dik. Nii projekti juhid kui ka koor-dinaatorid maakondades tõdesid, et samasugust tuge vajab pea iga teine pere Eestis, kuna meil ei peeta vanemaks õppimist ja toi-metuleku- ning suhtlemisoskuste omandamist oma pere- või paari-suhte parandamiseks veel kuigi enesestmõistetavaks ja paljudes kohtades ei teata ka, millised on abisaamise võimalused.

Gruppide täitumist kommenteeri-des sõnas Margit Pajo, et osale-jaid ei olnud just PREP – paarisuh-tekoolitusele kerge leida, aga kes kohale tulid jäid väga rahule. „Osavõttu lihtsustas see, et kooli-tus on kontsentreeritud kahele päevale. Boonuseks oli kindlasti ka atraktiivne osaleja käsiraa-mat, aktiivõppe meetod ja pro-fessionaalsed koolitajad.” Margit Pajo arvates võiks PREP- i kooli-tusse kaasata rohkem noori, kes on püsisuhet alles alustanud, et aidata kaasa üksteise mõistmisele ja õpetada oma tunnetega toime-tulekut.

Gordoni perekool on Eesti tuntud koolitusmudel, mis toetab lapse-vanemaks olemist ja õpetab tule-muslikku suhtlemist laste ja part-neriga. Gordoni perekool kiidavad nii spetsialistid kui lapsevanemad. Tegu on kvaliteetse ja usaldus-väärse koolitusvormiga, mis on

natud toetusprogrammi, mille raames pakuti eri tsüklitena Gordoni perekooli metoodikale toetuvat lastevanemate kooli-tust ja Eestis veel vähetuntud PREP-paarisuhtekoolituse me-toodikale toetuvat koolitust pe-redele ning internetinõustamist, sealhulgas ka raseduskriisi nõus-tamist. Projekti nimi „Töö- ja pe-reelu edukas ühildamine töötu-rul püsimiseks ja tagasi tööturule suundumiseks koostöös kohalike omavalitsuste spetsialistidega” peidab endas lihtsat tõde - õn-nelik ja rahuldustpakkuv pere-elu toetab ka meie tööd ja kar-jääri.

Pika nimega projekti eesmärk oli aidata inimestel paremini mõista töö– ja pereelu omavahelisi seo-seid ning parandada seeläbi oma võimalusi taas tööle saada või muuta oma seniseid, harjumus-päraseid vaateid elule, sest head lähisuhted kindlustavad meie hakkamasaamise tööl ja elus üldse.

Aasta jooksul projekti korralda-tud koolitusprogrammis osales üle 600 inimese, raseduskriisi nõustamist sai sama palju inime-si. Lisaks kogunes arvestatav hulk pöördumisi internetinõusta-misse. Projekti ühe eestvedaja, SA Väärtustades Elu esindaja Kaia Kapsta sõnul toetati projekti käigus kokku üle 2000 inimese.

Viljandi maakonna poolse pro-jekti koordinaatori Margit Pajo arvates on väga teretulnud, et pädev organisatsioon teeb suu-rema projekti ja pakub koolitus-alast koostööd erinevates maa-kondades. „Meie maakonnas olid projekti koostööpartnerid SA Viljandi Haigla, Päikesekillu

Leht 13

Alanud on jäneseaasta. Teen väikese tagasivaate eelmisesse aastasse.

Meenutusi jõuludest. Jõulud algasid meil rahvamajas näite-ringi laste nukunäidendiga mida esitati kaks korda. Peale näi-dendit toimus päkapiku töötu-ba, kus lapsed said ise teha pi-parkooke. Niikaua, kui pipar-koogid ahjus küpsesid, said lap-sed päkapikuga koos mängida ja muidu lustida. Kui koju hakati minema, saadi kaasa enda kau-nistatud piparkoogid ja ega koju eriti ei tahetudki minna.

Saarepeedi rahvamajal täitus jõulude ajal 40. tegevusaasta. Peole oli kutsutud vallarahvas, sõbrad ja tuttavad. Väga erilis-teks külalisteks olid Malle ja Kalle Paldra, kes siin 1970. aas-tal maja valmides kultuurilist tegevust arendama hakkasid. Meelsasti jagasid nad meenutu-si rahvamaja algusaastatest. Tervitama olid meid tulnud kü-lalised naabervaldadest Kolga –Jaanist ja Viiratsist ning Viljandi Omavalitsuste Liidust.

Tervituse andis edasi ka Saare-

peedi vallavalit-sus.

Esinesid meie ma-ja rahvatantsunai-sed, kelle tantsu-oskus on oluliselt paranenud. Siin-juures suurimad tänud Saarepeedi vallavalitsusele, kelle finantseerimisel sai tant-surühm „Udusõlg“ omanäolised rahvariided. Üllatuse pakkus meile ka naisansambel „Rukkilill“, kus esinesid ka me-

hed – nii, et ei olegi tegu enam naisan-sambliga. Väga tub-lid olid meie ma-ja väike-sed laulu-lapsed. Rahvama-ja tänas oma tubli-

sid töötajaid ja koostööpartne-reid selleks puhuks valmistatud tassiga. Kui ametlik eeskava läbi ja tort söödud, algas pidu an-sambli „Svips“ saatel. Tantsuva-heaegadel esinesid juba profid kabaree- ja šõutantsijad tantsu-ansamblist „Danzart“ ning mustkunstnik Marek Sandermat. Pidu kestis varajas-te hommikutundideni.

Jaanuarikuus pidas Ühendus Kodukant Viljandimaa oma 16 aastapäeva Saarepeedi rahva-majas. Meile oli see suureks

auks võõrustada külalisi oma majas ja pakkuda neile eeskava. Kodukandi liikumine saigi algu-se just Moori külast ja Olev Kuusk oli selle idee algataja. Meie valla aktiivsemad külad panid selle ürituse tarbeks kok-ku oma külast info- ja pildisten-di. Rahvamaja käsitööringi te-gijad tõid oma tööd näitusele - mida väga uudistati ja imestati, kui ilusaid asju naised teevad.

Tulemas on rahvamajas 18. veebruaril kell 16.00 Vabariigi aastapäeva tähistamine. See-kord pakume kontsertaktust vallarahvale ja peale kontserti kringlit ja kohvi. Esinemas näe-te – kuulete uhket puhkpillior-kestrit Suure-Jaanist Rein Vendla juhendamisel. Minule teada olevalt ei ole selles ma-jas veel ühtegi suurt orkestrit esinemas käinud. Nii et tulge kõik vaatama ja kuulama. Esi-nevad veel oma maja laululap-sed ja rahvatantsunaised uue tantsuga “Kodu“. Oma valla tublisid inimesi tuleb tervitama vallavanem. Üritus on inimeste-le tasuta. Vallabuss sõidab vas-tavalt vajadusele, kes soovib üritusest osa võtta, andke tea-da telefonil 43 90 173, 52

Rahvamaja tegemised

Malle ja Kalle Paldra

Leht 14 Nr 59

konnad kokku ja liugu laskma. Aktiivsemale külale eriauhind -

üllatus.

Ille Mirka Saarepeedi rahvamaja juhataja

Käbi ja Känd“. Laseme liugu ja sõidame reega ning sööme herne-suppi. Kõigile osavõtjatele vastla-kuklid. Tegusad külavanemad pange aga oma küladest mees-

34 605. Tulge veetke ilus õhtu-poolik.

23. veebruaril kell 15.00 – pea-me valla vastlapäeva „Kuldne

Teated ja info

Aitan müüa, osta, vormistada, üürida, vahetada - korterit, maja, maad.

Tel.56 979 000

maakler Eve

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Märts

03. Elfriede Väli 82

07. Helda-Liivi Kolk 72

08. Liidia Kase 75

09. Martin Kase 90

16. Aino Väljaots 73

18. Helmi Raikko 72

21. Maimu Kass 77

Saarepeedi valla infolehte annab välja Saarepeedi Vallavalitsus. Leht ilmub üle kuu.

Lehe toimetaja on Reet Maks tel 43 90 120;

Kirjad, teated, kuulutsed. Kaastööd esitada lehe ilmumise kuul 5.-dnaks kuupäevaks

Aadressil reet@saarepeedi.ee või 70 201 Saarepeedi Vallavalitsus Viljandi mk.

Mälestame lahkunuid

Adele Leesi 10.01

Oskar Johanson 30.01

Arved Tiigimäe 03.02

TEADE Saarepeedi rahvamaja otsib kapelli pillimängijaid. Kui oled huvitatud ja oskad mingit pilli mängida, anna endast teada telefonil 43 90 173, 52 34 605.

15.jaanuaril Viljandis toimunud Viljandi maakonna meistrivõist-lustel spordi- teemalisel mälu-mängul saavutas Paul Kolla III ko-ha. Lõppenud on Credit24 Rahvaliiga võrkpalliturniiri alagrupimän-gud.Saarepeedi naiskond mängis B tugevusgrupi Edela regioonis ja tegi seda edukalt võites Kõpu naiskonda 3:0,Tarvastu naiskonda 3:1, võistkonda A&H 3:2 ja Suure-Jaani naiskonda 3:1.Ainus kaotus

tuli vastu võtta Paikuse naiskon-nalt tulemusega 0:3. Viljandi maakonna meistrivõist-lustel võrkpallis on Saarepeedi naiskond praegu neljandal kohal. 3.veebruaril Holstre-Pollis toimu-nud Viljandimaa suusatamise meistrivõistlustel esinesid hästi Saarepeedi suusatajad. N-14 2km distantsil saavutas Mari Uha 1. koha,Hanna-Brita Kaasik oli 9-s, Laura Soo 13-s, Hanna Oja 14-s.

M-14 3 km distantsil saavutas 1. koha Jüri Uha, Jan-Hendrik Maks oli 6-s, Raido Õnne 8-s, Taneli Eensalu 9-s ja Tauno Toomsalu 10-s.

N-16 3 km distantsil saavutas Kai-ri Kangro II koha. M-16 5km dis-tantsil saavutas I koha Kevin Raja ja Naiste 5km distantsil oli parim Sigrid Külaots.

Paul Kolla

Spordiorganisaator

Spordiuudised

Aprill

02. Mati Rännik 72 11. Laine Reha 86

12. Helgi Pedaru 81

15. Aime Johanson 74

16. Aino Vinnal 84

22. Viivi Kangro 77

22. Aarne Adrat 71

24. Helmi Mat 84

25. Hilja Kase 80