Eesti Vabariigiriigi põhiseadus ütleb et, kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.

Maailma arenenud tööstusriike koondava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organi-satsiooni (OECD) 2011. aasta kevadel aval-datud raporti kohaselt on Eesti valitsemi-se ja avaliku sektori toimimise peamiseks probleemiks killustatus ja koostöö vähe-sus.

Meie jaoks väljendub see eeskätt omava-litsuste võimekuses ja hakkamasaamises teenuste pakkumisel oma elanikele. Kui selle juures hakkab ühel omavalitsusel nappima pädevaid spetsialiste või rahalisi vahendeid, tuleb kaaluda just koostöö laiendamist. Koostöö üheks vormiks, kõr-geimaks vormiks võib lugeda ühinemist.

Väiksema ressursiga omavalitsuste ühine-mine loob eeldused omavalitsuse pare-maks toimimiseks.

Senised kogemused kinnitavad, et piir-kond muutub ühtsemaks ja selle arengu suunamine toimub kompaktsemalt; üht-lustub ja paraneb avalike teenuste kvali-teet; volikogu roll muutub kaalukamaks; kasvavad omatulude laekumine ja inves-teeringud infrastruktuuri arendamiseks; tõuseb haldusaparaadi kvalifikatsioon; ametnike vahel tekib eluterve konkurents; vähenevad administratsiooni halduskulud jne. Ühesõnaga – luuakse võimalused piir-konna ühtlasemaks ja hoogsamaks aren-guks ning elukvaliteedi parendamiseks.

Seda perspektiivi silmas pidades on Pais-tu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi volikogud oma otsusega alustanud ettevalmistusi nelja valla ühinemiseks. Moodustatud on valdade 12-liikmeline ühinemiskomisjon ja iga vallavolikogu või -valitsuse liikmete hulgast on määratud need kolm inimest, kes komisjoni kuuluvad.

Samuti on moodustatud kuus alakomisjo-ni: juhtimiskomisjon, hariduskomisjon,

sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, ma-janduskomisjon, kultuuri- ja spordi-komisjon ning kodanikuühiskonna ümarlaud. Paika on pandud etteval-mistuste protsessi üldine tegevus-plaan ja ajakava, läbi arutatud koos-tatava uuringu põhimõtted jm.

Ettevalmistuste käigus kaasatakse erinevaid spetsialiste ja valmib ühi-nemisleping, mis saab tulevase omavalitsuse toimimise raamlepin-guks

Sama oluline või olulisemgi on aga ettevalmistuste protsess ise, mille käigus analüüsitakse põhjalikult ole-masolevat olukorda ja võimalusi ning otsitakse üheskoos parimaid lahendusi edaspidiseks.

Kogu selle protsessi paremaks jälgi-miseks ja kõigi asjast huvitatud ini-meste kaasamiseks on loodud vee-bileht aadressiga www.viljandimaa.ee/viljandivald. Antud veebilehel avaldatakse üle-vaated komisjonide istungitest, ot-sused ja nende eelnõud, uuringu-materjalid jm. asjassepuutuva tea-be. Samuti on oodatud kõik kom-mentaarid, arvamused ja ettepane-kud, mida ühinemist ette valmista-vad komisjonid oma töös saaksid arvesse võtta. Ettepanekud palun esitada kirjalikult vallakantseleisse või elektrooniliselt e-posti aadressi-le viljandivald@viljandimaa.ee.

Soovime kõigile head kaasalöömist protsessis, mis annab meie piirkon-na arengule uued mõõtmed!

Ühinemiskomisjoni esimees: Kaupo Kase Ühinemiskomisjoni aseesimehed : Ene Saar, Erich Palm, Salme Kopli-kask Ühinemiskomisjoni liikmed: Ain Sibul, Ande Lehtmets, Ando Adam-

Viiratsi, Paistu, Pärsti ja Saarepeedi valdade

ühinemisläbirääkimised on alanud!

N r 6 3 O K T O O B E R 2 0 1 1

Selles numbris:

Viiratsi, Paistu, Pärsti ja Saarepeedi valdade ühine-misläbirääkimised on ala-nud!

1

Vallavolikogu istungid 2

Vallavalitsuse istungid 3

Talihooldustööd

2011/2012 talveperioodil 3

Õppeaasta algus Saarepee-di Koolis

4

Õpetajate päev 5

Saarepeedi valla kaunimad kodud 2011

6

Maakasutusõigus versus pindalatoetus – kuidas vältida arusaamatusi

7

Reisimuljeid Ungarist 8

Teatetants 9

Suvelõpupidu lastele 9

Kultuuri- ja spordikomisjoni tööst

10

Spordiuudised 10

7 töösuhete alast nõuannet 12

Programm “KUTSE” 13

Tööta noored saavad tulla tasuta õppima palkmaja-ehitajaks või aednikuks

14

Teated ja info 14

son, Jaan Mätas, Lauri Alver, Mart Vaiksaar, Siim Sillamaa, Sulev Kannimäe

Leht 2 Nr 63

01. augusti istungil:

Väljastati ehitusluba Saarepeedi Kooli fassaadi

renoveerimiseks.

09. augusti istungil:

Määrati toimetulekutoetused summas 614,29

eurot.

Määrati ühekordsed sotsiaaltoetused valla eelar-

vest vähekindlustatud isikutele hädavajalike ku-

lutuste osaliseks katmiseks kogusummas 60 eu-

rot.

Otsustati maksta 2011. aastal ühekordset pere-

toetust 20 eurot iga koolis käiva lapse (kelle elu-

kohaks on Eesti Rahvastikuregistris registreeri-

tud Saarepeedi vald) kohta lapsevanemale, kelle

laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhiha-

riduse baasil kutseõppeasutuses või kes on põhi-

hariduseta ja õpib kutseõppeasutuses.

Eraldati Saarepeedi valla 2011.a eelarve reserv-

fondist 410 eurot.

Väljastati MTÜ-le Karula Külaselts avaliku üri-

tuse korraldamise luba.

Anti nõusolek kohalike teede ajutiseks sulgemi-

seks 12. augustil 2011.a.

Muudeti Saarepeedi Vallavalitsuse 28.06.2011.a

korraldust nr 109.

Muudeti Saarepeedi Vallavalitsuse 28.06.2011.a

korraldust nr 110.

Väljastati 2 kasutusluba:

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le rekonst-

rueeritud Võhma 15 kV fiidri Partose HL

liini kasutamiseks;

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le Siili kin-

nistule paigaldatud elektripaigaldise kasuta-

miseks.

Määrati projekteerimistingimused kuivati laien-

damise ehitusprojekti koostamiseks Uue-Rõuna

kinnistul.

Kinnitati riigihanke „Saarepeedi küla vee- ja ka-

nalisatsioonitrasside rekonstrueerimine“ tulemu-

sed. Edukaks pakkujaks tunnistati OÜ Vändra

MP.

23. augusti istungil:

Määrati toimetulekutoetused summas 717,16

eurot.

Seati hooldus sügava puudega isikule ning mää-

rati hooldajatoetus.

Korraldati lihtsustatud hankemenetlusega riigi-

hange „Sõiduauto liisimine kasutusrendiga“.

Väljastati 2 kasutusluba:

laululava-puhkeala kasutamiseks Saarepeedi

puhkemaastiku kinnistul;

hobusetalli kasutamiseks Pikamihkli-Ly kin-

nistul.

13. septembri istungil:

Määrati ühekordsed sotsiaaltoetused valla eel-

arvest vähekindlustatud isikutele hädavajalike

kulutuste osaliseks katmiseks kogusummas 60

eurot ning otsustati tasuda 2 õpilase ning 8 las-

teaialapse toiduraha.

Anti reklaami paigaldamise õigus Gagarini kin-

nistule.

Vabastati jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo-

ga liitumisest.

Anti nõusolek korraldatud jäätmeveo tingimus-

te muutmiseks.

Vabastati jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo-

ga liitumisest ning anti nõusolek korraldatud

jäätmeveo tingimuste muutmiseks.

Väljastati kasutusluba üksikelamu kasutamiseks

Peetrimõisa külas.

Väljastati ehitusluba ratsatalu liivast treening-

platsi ja jooksuaia ehitamiseks Pikamihkli-Ly

kinnistul.

27. septembri istungil:

Määrati toimetulekutoetused summas 524,79

eurot.

Kinnitati Keldri kinnistu kirjaliku enampakku-

mise tingimused.

Kinnitati lihtsustatud hankemenetlusega riigi-

hanke „Sõiduauto liisimine kasutusrendiga“

tulemused. Edukaks pakkujaks tunnistati AS

SEB Liising.

Eraldati Saarepeedi valla 2011.a eelarve reserv-

fondist 1269,80 eurot.

Vabastati jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo-

ga liitumisest.

Määrati katastriüksusele koha-aadressid ja siht-

otstarbed.

Määrati katastriüksustele koha-aadressid.

Korraldati teede talihoolduse teostaja leidmise

hankekonkurss.

Vallavalituse istungid:

Leht 3

18. augusti istungil:

Eraldati raha reservfondist veevarustusele

2847,80 eurot

Anti arvamus Välgita kruusakarjääri korrasta-

mistingimuste kohta, mille kohaselt rekulti-

veeritakse kaevandatud maa-ala osaliselt tehis-

veekoguks ning tasandatud maa-ala haljasta-

takse soovitatavalt okaspuuistikutega välti-

maks võsastumist.

Anti luba vallavalitsusel korraldada lihtsusta-

tud hankemenetlusega riigihange sõiduauto

liisimiseks kasutusrendiga. Kuna sotsiaalnõu-

niku kasutuses oleva senise sõiduauto kasutus-

rendi tähtaeg saab läbi, siis peeti otstarbekakas

mitte pikendada olemasoleva auto

renilepingut, vaid võtta kasutusrendile uus au-

to.

Otsustati esitada taotlus Sotsiaalministeeriu-

mile tasuta ühe elektriauto eraldamiseks Saa-

repeedi vallale sotsiaaltöötaja tarbeks.

15. septembri istungil:

Kehtestati Saarepeedi valla ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga liitumise eeskiri.

Lubati vallavalitsusel võtta laenu SA-lt Kesk-

konnainvesteeringute Keskus 123 876,83 eurot

60 kuuks, tagasimaksetega alates 01. veebruarist

2012.a. Laen on mõeldud Saarepeedi küla vee-

ka kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise pro-

jekti omaosaluse tasumiseks.

Võeti vastu Saarepeedi valla 2011.a II lisaeelar-

ve summas 541 511 eurot.

Anti luba Saarepeedi vallas Karula külas Saare-

peedi vallale kuuluva Keldri kinnistu võõranda-

miseks kirjaliku enampakkumise korras alghin-

naga 65 000 eurot.

Kehtestati koduteenuste osutamise tingimused ja

kord.

Vabastati Arvo Mirka Saarepeedi Vallavolikogu

eelarve- ja majanduskomisjoni esimehe kohus-

test vastavalt esitatud avaldusele ja valiti uueks

esimeheks Rein Männik.

Vallavolikogu istungid:

Saarepeedi valla territoorium on jaotatud neljaks

lumetõrjepiirkonnaks: I piirkond Saarepeedi kesk-

asula, II piirkond Saarepeedi-Moori-Tõnissaare,

III piirkond Taari-Kokaviidika-Auksi-Välgita ja

IV piirkond Aindu- Peetrimõisa-Karula-Tobraselja

-Võistre. Nagu eelnevatel aastatel korraldab ka

tänavu Saarepeedi vallavalitsus lihtsustatud hanke

talihooldustööde teostaja leidmiseks talveperioodil

2011/2012. Hanke tulemused selguvad oktoobri

keskpaigas ja kindlasti teavitame elanikke valla

kodulehel ja kohalikus ajalehes, kes antud tali-

hoolduspiirkonnas lumekoristustöid teostama hak-

kavad.

Käesolev aasta toob talihooldustöödes muuda-

tusi.

Majaomanikud on kohustatud oma eramajapida-

miseni viiva sissesõidutee ääres olevad aiad, hekid

ja ilupõõsad ära tähistama, samuti postkastid tuleb

kõrgemale panna ja tähistada ning eemaldada teede

äärest esemed, mida lume lükkamine võib kahjusta-

da. Tähistada tuleb ka tee asukoht ja kraavid-truubid

nendes kohtades, kus lumelükkajal on tee tegelikku

asukohta lumesajus raske eristada.

NB! Käesoleval aastal eramajapidamiste õueala-

de lahtilükkamist valla poolt ei finantseerita. Val-

la teed lükatakse lahti väravani või õue alguseni.

Õuealade ja parklate lahtilükkamist saab eraldi

tellida oma piirkonna talihooldustööde teostajalt.

Saarepeedi valla lumelükkamise küsimustega pöör-

duda maanõunik Kaido Krause poole tel. 43 90 136

või mobiililt 53 057516.

Talihooldustööd 2011/2012 talveperioodil

Leht 4 Nr 63

Nii nagu kõikides Eestimaa koo-

lides, algas ka Saarepeedil Tead-

mistepäeval, 1. septembril uus

õppeaasta piduliku aktusega.

Koolimaja avas oma uksed 72-le

lapsele, kes teadmisi omandama

tulid. Esimesse klassi astusid

Mihkel Kuldkepp, Sören Mets,

Birgit Pilve, Liisel Põder ja

Marttin Vendelin. Esimesed kooli-

tarkused omandavad nad õpetaja

Liivia Kriisa käe all. Kõik esimese

klassi õpilased said Saarepeedi

vallalt kingituseks koolikotid.

Esimese koolinädala lõpus tähista-

sime üle-eestilist Tervisepäeva

„Reipalt koolipinki” mõnusa vir-

gutusega õues. 1.-4. klasside õpila-

sed pidid läbima väikse vahe-

maa üksteise jalgade vahelt läbi

pugedes ja pärast seda endale ja

sõbrale tervisliku ampsu - õu-

na, tooma. Vanemate klasside

õpilased alustasid samuti ükstei-

se jalgade vahelt läbi pugemise-

ga. Nende võistlus jätkus aga

papptorust prillidega slaalomit

joostes. Kõik õpilased said Vil-

jandimaa tervisetoalt kingitu-

seks teemakohased kleepsud

ning algklasside õpilased puu-

vilja söömise päevikud. Pärast

värskendavaid harjutust jätkati

reipalt koolitööd!

12. septembril pidas oma sünni-

päeva Saarepeedi lasteaed. Pi-

dulisi käisid õnnitlemas Saare-

peedi valla esindajad, kooli

juhtkond ning õpilaste esinda-

jad. Viimased kinkisid oma

noorematele kaaslastele iseteh-

tud luuletused. Pärast õnnitlusi

maiustati suure sünnipäevator-

diga.

22. septembril osales Saarepee-

di Kool juba neljandat aastat

õppevõistlustel Abi ABC. Sellel

aastal oli võistluse teemaks liik-

Õppeaasta algus Saarepeedi Koolis

1. Klass

Tervisepäeva „Reipalt koolipinki” virgutusharjutus

Leht 5

lemine linnas. Meie kooli esinda-

sid Romet Orumaa, Rait Mänd-

mets, Melany Vainola ja Helen

Kangro. Võistluspäeva jooksul

anti õpilastele praktilisi näpunäi-

teid erinevate õnnetusjuhtumite

ärahoidmiseks ja kaaslase aitami-

seks. Lisaks said võistlejad proo-

vida tule kustutamist, suitsuandu-

ri kokku panemist, elektriõnne-

tusse sattunud sõbra aitamist.

Kõige põnevam ja segadust teki-

tavam ülesanne oli esmaabi and-

mine tõetruult lavastatud olukor-

ras. Kannatanuid tuli rahustada,

anda neile esmaabi ning säilitada

selge mõtlemine ja rahulik meel.

Kerge see õpilastele kindlasti ei

olnud. Reaalne õnnetusse sattunud

inimeste aitamise kogemus andis

aga neile õppetunni pikemaks

ajaks. Päeva lõpus tutvustati pom-

mirühma tööd ja tehnikat. Kõige

rohkem põnevust pakkus nn pom-

mikoer, kes meie kõigi ees Pääste-

komando hoovist lõhkeainekasti

üles otsis.

5. klass käis 23. septembril tervita-

mas sügise saabumist perekond

Malõhi taluõues. Teekond kulges

ratastel rõõmsas meeleolus mööda

porist külateed. Lastele tutvustati

tänapäevast piimakarja kasvatust.

Nii õpilased kui ka klassijuhataja

tänavad siinjuures Heli Malõhi

sooja vastuvõtu ning toreda ül-

latuse eest !

19. oktoobril läheme kogu koo-

liga rahvamajja kontsertetendu-

sele „Külla kuningale”

Veerandi lõpus, 21. oktoobril,

tähistame piduliku aktusega

Saarepeedi Kooli sünnipäeva.

Teadmisterohket uut õppeaas-

tat!

Meret Anson

Saarepeedi Kooli huvijuht

Abi ABC Saarepeedi Kooli meeskond

esmaabi ülesannet lahendamas Lasteaia sünnipäev

Õpetajate päev

Sellel õppeaastal tähistasime õpe-

tajate päeva kolmapäeval, 5. ok-

toobril. Päeva alguses tervitasime

kooliuksel kõiki õpetajaid ja kin-

kisime neile magusa pulgakom-

mi.

Hommik algas aktusega, kuhu

õpetajad suure aplausi saatel ju-

hatati. Luuletustega esinesid oma

õpetajatele kooliõpilased ja laste-

aia mudilased. Siis oli aeg või-

muvahetuseks. Direktor Aivo

Maalmeister andis ohjad üle uue-

le koolijuhile, kelleks sai 9. klas-

sist Romet Orumaa. Kui uus di-

rektor oma kõne lõpetas, moo-

dustati kaks viieliikmelist võist-

konda – üks õpilaste ja teine õpe-

Õpetajate päeva „uute õpilaste” kehalise kasvatuse tund.

Väravat tuleb jalgpallis kaitsta iga hinna eest.

Leht 6 Nr 63

tajate poolt. Võisteldi karaoke

laulmises, kusjuures võistkonna

kaks liiget pidid laulma ja ülejää-

nud olid taustatantsijad. Lõbusas

heitluses jäid peale publikust koh-

tunike otsusel õpetajad.

Päev jätkus nagu ikka koolitundi-

dega, mida viisid läbi 8. ja 9.

klassi õpilased. Kehalise kasvatu-

se tunnis pidasid õpetajad koos

kuuenda klassiga maha jalgpalli-

lahingu, mille lõpptulemusena

võitsid õpetajad.

Teine tund oli õpetajatel inglise

keel. Kahjuks peab ütlema, et ega

need “õpilased” väga eeskujulikult

ei käitunud. Oli mitu põhjusea

puudumist, üritati spikerdada, te-

geleti tunnis kõrvaliste asjadega

ning vahetunnis kiputi aknalauale

istuma. Neid vaadates tekkis kui-

dagi väga tuttav tunne.

Kokkuvõttes jäime aga kõik päe-

vaga rahule. Vahel ongi tore kui

nalja ja naerda saab, sest ees ootab

pikk ja töine kooliaasta.

„Direktor” Romet Orumaa sõnul

võiks ta seda ametit pool aastat

veel teha aga ilma paberitöö ja

dokumentide vormistamiseta.

Kannatlikku meelt õpetajatele ja

õpihimu koolikaaslastele!

Kirke Jüris

9.klass

Saarepeedi valla kaunimad kodud 2011

Komisjon hindas ringsõidul vallas kaunimaid kodu-

sid omal valikul. Ühtki ettepanekut esitatud ei ol-

nud.

Üksmeelne otsus oli tunnistada käesoleva aasta kon-

kursi võitjaks Piret ja Andres Ahosepa Pupsi elamu

Välgita külas. Endisaegsed taluhooned on püütud

säilitada. Vanad aidad taastatud ja osaliselt säilinud

elamu kaasaegseks ümber ehitatud. Kaunilt kujunda-

tud koduümbrus - teed, hekid, piirded väga korras.

Terrassi ääristab suur maakividest kiviktaimla. Õue-

ala piiril tiik. Haljastus ja heakord on eeskujulikud.

Teise ja kolmanda koha punktid jagunesid võrdselt:

Kätlin ja Marko Jakki Uue-Muraka-2 elamu

Välgita külas, kus suhteliselt uue elamu ümbruse

heakorrastamisel on kõvasti vaeva nähtud. Kaunilt

kujundatud suur õueala, mida ehivad lillepeenrad ja

kiviktaimla. Taustaks avar vaade Muraka järvele.

Kristel Vare ja Mati Miileni kodu Ojasoo Taari kü-

las. Väga heakorrastatud avar koduõu, kus loodusli-

kust reljeefist tulenevalt asuvad eri tasapinnal ela-

mu, terrass ning kiik ja tiik metsaveeres.

Heakorrakomisjoni nimel,

Maire Toomsalu

Mati Miileni pere kodu Ojasoo Taari külas

Andres Ahosepa pere Pupsi elamu Välgita külas Marko Jaki pere elamu Muraka-2 Välgita külas

Leht 7

sed (sh rendi suurus või muu hüvi-

tis), lepingu jõustumise ja kehtivu-

se aeg ning andmed maa kohta.

Lepingule lisage katastriüksuse

plaan, millel on rendile antav maa

tähistatud. - Niisuguse lepingu ole-

masolu annab kindlust mõlemale

poolele.

Rendisuhte puhul on oluline, et kui

rendileandja vahetub (maa saab

uue omaniku), siis rendilepingu

kehtivus sellega ei lõpe. Kui näi-

teks uus maaomanik tahab ise

maad kasutada, tuleb tal eelmise

rendileandja ja rentniku vaheline

leping üles öelda.

Kui maaomanik leiab, et tema

maad on omavoliliselt kasutatud,

saab ta sellest PRIAle teatada ja

küsida, kas ja kes on tema maale

toetust taotlenud. Kui sinna ongi

taotletud, käivitub eespool kirjel-

datu: järelepärimine, õiguste tõen-

damine, nende puudumisel toetu-

sest ilmajäämine. Mõni maaoma-

nik on ka PRIA-le eraldi teatanud,

et ei luba oma maale üleüldse kel-

lelgi toetusi taotleda.

Topelttaotlemised samale maale

tuvastab aga PRIA administratiivse

kontrolli käigus – konkreetsel maal

saab olla vaid üks toetuste saaja.

Kokkuvõttes on maakasutusõigu-

sega seotud sihilikke rikkumisi

siiski suhteliselt vähe ning taotleja-

te teadmised toetuse saamise nõue-

test on aasta-aastalt paranenud.

Infot saab alati meie kodulehelt

www.pria.ee ja infotelefonil 7377

679.

AHTI BLEIVE

PRIA padirektori asetäitja

konnatingimustes. Kasutusõigus on

maa omanikul, rentnikul

(põllumajanduslik rendileping), aga

maa kasutamine võib toimuda ka

kasutusvalduse või tasuta kasutamise

lepingu alusel.

Rendisuhete tõendamiseks ei saa

PRIA ise tingimusi määrata, sest

Eestis reguleerib rendisuhteid

“Võlaõigusseadus” (§ 339-360) ja

see ei kehtesta rendilepingule kohus-

tuslikku vormi. See võib olla oma

sõnadega kirja pandud või ka suuli-

ne.

Kasutusvaldust reguleerib

“Asjaõigusseadus” (§ 201-224) ja

tasuta kasutamise lepingut

“Võlaõigusseadus” (§ 389-395). Ka

neid kokkuleppeid võib teha nii suu-

liselt kui kirjalikult.

Kui pindalatoetuste taotlejal maaka-

sutusõigus tegelikult puudub, aga ta

hakkas maad harima/kasutama, siis

rikub ta tegeliku omaniku omandiõi-

gust ja ka toetuse saamise tingimusi.

Kui selline info PRIAsse jõuab –

näiteks maaomanik teatab -, siis saa-

dab PRIA taotlejale järelepärimise ja

tal tuleb oma maakasutusõigust, nt

suulise rendilepingu olemasolu tõen-

dada. Kui taotleja seda ei suuda, jä-

tab PRIA talle toetuse maksmata.

Kui samale maale taotlevad toetust

mitu taotlejat, kellest ükski ei suuda

tõendada oma maakasutusõigust ja

maa tegelikku hooldamist, jätab

PRIA neile kõigile toetuse määrama-

ta. PRIA omandivaidlusi ei lahenda,

vajadusel tuleb osapooltel pöörduda

kohtusse.

Eelistage kirjalikke lepinguid

Oleme nii rentnikest taotlejaile kui

ka maaomanikele alati soovitanud:

sõlmige maakasutuse kohta lepingud

kirjalikult, et vajadusel oma õigusi

tõendada.

Lepingus peaks kindlasti kirjas ole-

ma andmed maa rendile andja ja võt-

ja kohta, nende õigused (sh õigus

taotleda pindalatoetusi) ja kohustu-

Igal suvel jõuab PRIAsse maa-

omanike kaebusi selle kohta, et

tema maid kasutab ja saab PRIAst

pindalatoetust keegi, kellele ta po-

le selleks luba andnud. Vahel taot-

leb samale maale toetust mitu isi-

kut.

Kuidas on toetused ja maakasu-

tusõigus seotud ning kuidas aru-

saamatustega toime tulla?

PRIAlt on päritud, miks me maga

seotud toetustaotlusi vastu võttes ei

küsi kõigilt ka maakasutusõiguse

kohta dokumenti, et omanike õigusi

ei rikutaks.

Pindalatoetuste taotlejaid on üle

17 000 ja taotlusalust pinda üle

860 000 hektari, põllumassiive üle

220 000. Mõnigi suurtootja majan-

dab mitmel tuhandel hektaril ning on

põllud rentinud sadadelt erinevatelt

maaomanikelt.

Kui juba taotluse esitamisel nõuda

maa kasutusõiguse kohta dokumen-

te, siis oleks seda vaja nõuda kõigilt

taotlejatelt ja iga massiivi ning ka-

tastriüksuse kohta, sest omanik võib

iga oma põlu erineval ajal erinevale

rentnikule kasutada anda ja osa

maad hoopiski ise kasutada. Tõen-

deid peaks koguma igal aastal uuesti,

sest olukord muutub pidevalt.

Poleks mõistlik toota sadu tuhandeid

pabereid ja kulutada nende koosta-

miseks ja töötlemiseks märkimis-

väärselt aega, sest ilma loata maaka-

sutuse juhtumeid on suhteliselt vähe.

PRIA saab paljudel juhtudel neile

rikkumistele jälile. Administratiivses

(taotlusandmete võrdlemine registri-

ga) ja kohapealses kontrollis tuvasta-

sime mullu 136 taotlejat, kel polnud

tervele või osale taotletud maale ka-

sutusõigust. Neist viie kohta saime

info kaebuse või vihjena.

Rendisuhteid reguleerivad seadu-

sed

Pindalatoetuse saamiseks peab taot-

lejal olema õigus maa kasutamiseks

ning ta peab tagama, et maad hoitak-

se heades põllumajandus- ja kesk-

Maakasutusõigus versus pindalatoetus – kuidas vältida arusaamatusi

Leht 8 Nr 63

Bogi, kes meie omas eesti keeles

meiega suhtles. Bogi on käinud

Eestis ja ka Viljandis ning kõik

kutsusid teda Eestisse endale kül-

la. Ungari maad ja rahvast jääme

meenutama lahke ja siirana ning

suured tänud festivali korraldaja-

tele. Kes teab, võib-olla ühel päe-

val võõrustame meie ungarlasi

siin Eestis. Koju tagasi sõites

keerles kõigil peas mõte: Kuhu

me järgmisel aasta lähme?

See oli super reis ja meelde jää-

vad fantastilised reisimuljed.

Meie tantsunaised olid väga tub-

lid, kindlasti andis see palju ener-

giat ja motivatsiooni edasi koos

käia ja uusi tantse õppida.

Suured tänud Kultuurkapitalile ja

Saarepeedi vallavalitsusele, kes

toetasid meie osalemist Szegedi

festivalil.

Meie kolme tantsurühma Ungaris

esitatud programmi on võimalik

kõigil näha Saarepeedi valla 20.

aastapäeva kontsert - aktusel,

16.detsembril.

Ille Mirka

Tantsija

ris ikka oma riigi piires, aga nüüd

on pidustused kasvanud suureks

rahvusvaheliseks ettevõtmiseks.

Meiega koos olid festivalil esin-

datud soomlased, rumeenlased,

poolakad, türklased ja prantsla-

sed.

Kõik riigid olid kokku pannud

oma esinemiskava ja me saime

üksteise programme näha tõesti

palju. Festivalid toimusid viies

erinevas kohas. On ikka suur va-

he, kas minna turismireisiga nii-

sama reisile või käia kultuurifesti-

valil kaemas ka teiste riikide tra-

ditsioone ja kultuuri. Uskumatu

kogemus kogu eluks Hilisõhtuti

ööbimiskohta jõudes, toimus

omavahel kultuuride segunemine.

Saime näha erinevate rahvaste ja

nende kultuuride käitumist, mida

muidu ei näeks. Tants ühendab

kõik rahvad, ole kes sa oled.

Tihedate festivalipäevade ja esi-

nemiste vahel jõudsime veel tut-

vuda Ungari oma maa kultuuriga.

Päevad olid meil teguderohked,

algasid varahommikul ja lõppesid

hilisõhtul. Meie, viljandimaalaste,

tantsuprogramm meeldis rahvale

väga. Ikka küsiti, kus te pärit ole-

te. Ja meie südant soojendas giid

Augustikuu esimesel poolel käis

meie tantsurühm „Udusõlg“ oma

esimesel rahvusvahelisel

tantsufestvalil Ungaris.

Reisikaaslasteks olid veel Pärsti

valla segarühm „Pärilised“ ja Vil-

jandi noorterühm „Ru- Le- Me“.

Vahetult enne reisi panime koos

kokku esinemiskava, mis sai vä-

ga ilus ja hoogne.

Sõit algas meil esimese augusti

varahommikul Viljandi bussijaa-

ma parklast. Esimene ööbimis-

peatus oli Poolas. Teise augusti

õhtuks jõudsime juba Ungari pea-

linna Budapesti ning kolmanda

päeva õhtuks festivali linna Sze-

gedi. Meid ootas ees tore üllatus-

Ungari neiu Bogi Janurik tervitas

meid eesti keeles ja temast sai ka

meie järgnevate päevade giid.

Miks just Szegedi ja rahvatantsu-

festival? Szegedit peetakse Unga-

ris kultuuripaabliks. See on piiri-

äärne linn ja sealsed rahvused on

omavahel segunenud. Samuti ni-

metatakse Szegedit ülikoolilin-

naks, kuna kõik ülikoolid on

koondunud sinna linna ja ru-

meenlased ning serblased käivad

seal koolides.

Algselt toimusid festivalid Unga-

Reisimuljeid Ungarist

Udusõlg Ungaris Eestit esindamas

Leht 9

Üks suuremaid ettevõtmisi oli

peale reisilt tagasitulekut esma-

kordselt toimuv üle-eestiline tant-

suüritus- Teatetants. Meie rühma

tantsunaised pidid tantsuga täitma

1,7 km pikkuse vahemaa. Oli häs-

ti vahva ettevõtmine, kus tantsisi-

me sõna otseses mõttes ennast

„hingest kinni“. Tantida tuli veo-

auto taga, millest meile muusikat

lasti. Meie oma juhendaja Gerli

valis pikast lugude nimekirjas

välja 5 tantsu, mille me mõne

trenniga selgeks õppisime ja siis

neid Teatetantsul vastavalt män-

gitavale muusikale esitasime. Oli

igati lõbus ja pigem vast sportlik

ettevõtmine. Meie tantsunaistele

olid appi tulnud ka mõned mehed.

Kes teab, varsti saab ehk meist

segarühm. Ega mööda asfaldit

tantsida olegi nii kerge, sest jalad

jäävad valuseks ja mõnedki

kukkusid. Aga hullu ei juhtunud

midagi. Emotsioon, mida see

ettevõtmine andis, kaalus kõik

üles. Naised on meil tragid ja

suured tänud kaasalöönud

meestele.

Ille Mirka

Tantsija

Teatetants

Juba neljandat aastat järjest toi-

mus augusti lõpus, enne kooli al-

gust, lastele ilus pidu. Sel aastal

vedas meil ka ilmaga, sooja oli

kohati 30 kraadi. Oleme eelneva-

tel aastatel vihmavett batuudist

välja kallanud ja batuudi suurde

saali vedanud. Sel aastal seda mu-

ret polnud.

Lastele oli erinevaid atraktsioo-

ne. Eriti populaarne oli zorbi pall,

kuhu oli kogu aeg pikk järje-

kord. Ning muidugi pannkoo-

gid. Loodame, et neid jagus kõi-

gile, sest kiire küpsetamine käis

mitu tundi. Ja sööjaid jagus.

Vahva võistluse korraldas laste-

le Meret. Õhtu poole said nii

väiksemad kui suuremad lapsed

saalis multifilme vaadata.

Meeldiv oli näha nii palju lapsi

rahvamaja õuele kogunenult.

Loodame, et lapsed said endale

toreda ja vahva päeva, sest

kohe- kohe on neil pikk kooli-

aasta algamas.

Ilusat sügist!

Ille Mirka

Rahvamaja juhataja

Suvelõpupidu lastele

Leht 10 Nr 63

Kultuuri- ja spordikomisjoni tööst

antagi võimalust.

Meie vallas on ainult üks rahva-

maja ja kodanikualgatused on

teretulnud. Kui aga kodanikual-

gatust ei teha heade kavatsuste-

ga, on meil veel palju arengu-

ruumi.

Rahvamaja on heade mõtete ja

heade tegude koht. Hoidkem ja

austagem seda, mis meil juba

on ja tehkem koostööd!

Häid mõtteid ja ideid kõigile!

Karmen Roos

Kultuuri- ja spordikomisjoni

liige

või mõni teine kollektiiv.

Viimasel komisjoni koosolekul ot-

sustati, et valla ürituste korraldami-

ne võiks kuidagi olla reguleeritud.

Seega, kui kellelgi on mingi ettepa-

nek või idee, tuleks selle idee ka-

vand panna paberile ja edastada

kultuuri- ja spordikomisjonile. Ko-

misjon otsustab, kas võtta see idee

kultuurikalendri kavva või mitte.

Kõike tuleb ette mõelda ja planeeri-

da. Samuti tuleks esitada ürituste

plaan tarbeks, mida võiks veel val-

las organiseerida aga mida pole

märgitud kultuurikalendrisse. See

hoiaks ära sel teemal edaspidiseid

möödarääkimisi. Meie komisjoni

esimees on noor ja veel väikeste

kogemustega, aga see eest väga

tubli ja aktiivne ise käed külge löö-

ma. Kus see kogemus tuleb, kui ei

Saarepeedi valla kultuuri- ja

spordikomisjon käib koos vasta-

valt vajadustele. Kui on suurem

sündmus vallas tulemas, siis või-

maluse piires aitavad seda orga-

niseerida kõik komisjoni liikmed.

Igal aastal koostatakse valla kul-

tuurikalender eelseisvaks aastaks

ja rahvamaja juhataja teeb eelar-

ve sündmuste tarbeks.

Seniajani on toimitud ürituste

läbiviimisel kultuurikalendrit jär-

gides ja rahalised vahendid on

eelarves planeeritud. Muidugi

võib juhtuda, et vallas oleks vaja

tähistada mõnda sündmust, mida

kalendrisse pole märgitud ja

vahendaid pole eelarvesse pla-

neeritud. Sellepärast ei jää veel

üritus toimumata, korraldab selle

siis kultuuri- ja spordikomisjon

Spordiuudised sus Meret Anson, Maie

Kangro ja Ille Mirka. Järg-

nesid Peetrimõisa Jana

Hunt, Eini Ilves ja Vello

Tilk, Moori küla Karmen

Roos, Olev Kuusk ja Su-

lev Saarpuu, Saarepeedi

küla Liina Kriisa, Karin

Vidder ja Marika Kiisler,

võistkond Külatud Urmas

Puhu, Rita Puhu ja Raili

Puhu, Tobraselja Vello

Kaup, Jaan Leppik ja Ines

Leppik ning Auksi küla

Anne Arusoo,Liis Adam-

son ja Janek Tšulkovski.

19. augustil toimunud Vil-

jandimaa kohalike omava-

litsustöötajate spordipäev

04. augustil Viljandi järve äärse-

tel vastvalminud rannavolle väl-

jakutel toimunud maakonna ran-

na-volle meistrivõistlustel saavu-

tas Reevo Kirna koos Joonas Lii-

giga 4 koha.

14. augustil Võistres kümnenda-

tel valla külapäevadel peetud mä-

lumängu võistkonlikul turniiril

osales 9 võistkonda, mis on väga

hea tulemus.Valla parimaks

võistkonnaks osutus Karula küla

võistkond koosseisus Arko Kuld-

kepp, Ain Sibul ja Rivo

Stutšalov. Teise koha saavutas

Võistre küla võistkond koossei-

sus Eve Kiis, Arvo Kase ja Kat-

rin Iila. Kolmanda koha saavutas

Välgita küla võistkond koossei-Spordipäeva avavad VOL- juht Ene Saar ja

vallavanem Salme Koplikask

Leht 11

meistrid 1000 meetri ja 10000 meetri jooksus. Vil-

jandimaa meistriks naiste 1000 meetri jooksus tuli

Kaisa Raja, III koha saavutas Mari Uha. Poeglaste

1000 meetri jooksus tuli maakonna meistriks Ke-

vin Raja, 6.koha saavutas Jüri Uha.

01.oktoobril Tõrvas toimunud Eesti klubide murd-

majooksu karikavõistlustel saavutas Kevin Raja

poiste B klassi 2000 m distantsil I koha. Poiste B

klassi 1000 m distantsil oli Jüri Uha 15-s. Tütarlas-

te A klassi 2000 m distantsil oli Kaisa Raja 6-s,

tütarlaste C klassi 500 m distantsil oli Mari Uha 15

-s.

02. oktoobril toimus 30. Paide -Türi rahvajooks.

29 korda on jooksul osalenud Paul Kolla. Selle

jooksu rinnanumbrit jääb minul ja Rein Männikul

kaunistama jooksu starteri, 1972. aasta 1500 m

olümpiavõitja Pekka Vasala autogramm.

Paul Kolla,

spordiorganisaator

oli seekord Saarepeedi valla korraldada. Võistlus-

paigaks valisime Saarepeedi karjääris äsja valminud

puhkeala. Võistlused toimusid loosungi all „Oh

kolhoosiaeg, kolhoosiaeg, millal sina jälle tuled“.

Võistlustel osalesid kõik Viljandimaa omavalitsu-

sed, väljaarvatud Kõo vald. Võisteldi järgmistel ala-

del: ümber karjääri orienteerumises, paadirallis,

ATV-ga vigursõidus, liivahokis, nõukogude aegsete

masinate detailide tundmises, taimede tundmises ja

mälumängus. Kui kõikide alade punktid oli kokku

löödud, selgus et parimaks osutus Mõisaküla linna

võistkond. Igati tubli oli ka Saarepeedi valla võist-

kond kes saavutas IV koha. Võistlusõhtut jäi lõpeta-

ma Türi ansambel “MisSiis”. Tantsupauside vahe-

ajal astusid oma kolhoositeemaliste taidluskavadega

üles valdade ja linnade esindused.

Omalt poolt tahan tänada kõiki, kes olid abiks ja

toeks võistluste ladusaks korralduseks Järgmisel

aastal kohtutakse Suure-Jaani vallas.

Juunis, juulis ja augustis toimunud tänavakorvpalli

sarivõistlus toimus Saarepeedi ja Karula korvpalli-

väljakutel. Erinevatel etappidel osales viis võistkon-

da. Võitjaks tuli võistkond Vanad: koosseisus Rein

Männik, Vello Tilk, Mati Miilen ning Paul Kolla.

Järgnesid võistkond Head Poisid: Matis Kukk, Egon

Jänes, Raigo Rohtla ja Ott Kukk, võistkond Ergo

Sats: Ergo Kolla,Tauri Metsaots, Alar Ojalill ning

Alari Künnapuu ja võistkond Sega: Meret Anson,

Rommi Järvesoo, Tarmo Tahker ja Simo Tahker.

31.augustil Viljandi staadionil toimunud „Staieri“

seeriajooksu raames selgitati Viljandi maakonna

Võitja meeskond Vanad Paul Kolla ja Rein Männik rahvajooksul

Leht 12 Nr 63

7 töösuhete alast nõuannet tus ületunnid eelkõige vaba ajaga

hüvitada. Kui see võimalik ei ole

ja töötaja nõustub, siis võib ületun-

nid 1,5-kordselt hüvitada. Paraku

on meie elatustase veel selline, et

enamasti vajame raha rohkem, kui

vaba aega.

7) Töötasin 2 kuud, kirjalikku

töölepingut ei ole, raha ei ole seni

saanud, mida teha?

Kuni kahenädalase töösuhtega ei

ole kirjalik tööleping nõutav, sa-

mas kirjaliku lepingu korral on

lihtsam töösuhet tõendada ning see

annab kindlustunde kokkulepitud

tasu ja töötingimuste suhtes. Juhul,

kui kahest nädalast pikema tööta-

mise korral puudub kirjalik tööle-

ping, ei tee selle vorminõude rik-

kumine töölepingut olematuks.

Kui tööandja hakkab töösuhet eita-

ma, võib töötaja pöörduda töövaid-

luskomisjoni, kuid enne peab ta

koguma ja esitama tõendeid oma

töötamise kohta tööandja juures.

Selleks võivad olla tunnistajate

ütlused, meilivahetus tööandja

meiliaadressilt, töökäsud, sõidule-

hed, tööajagraafikud jne. Kui töö-

suhe on tõestatud, tekib töötasu

maksmise küsimus, sest ka see

võib vajada tõestamist. Samas tu-

leb siin jällegi appi Töölepingu

seadus, mis määrab, et töötasu

tõendamata jätmise korral arvesta-

takse töötasuks summa, mis harili-

kult selle töö eest selles piirkonnas

makstakse.

Soovime kõigile „võit-võit“ lahen-

dusi töösuhetes.

Kokkuvõte on koostatud nõuande-

keskuses www.vastused.ee 250

tööõiguse küsimuse-vastuse alusel.

Sealt saab lugeda arvukalt teisi

tööõigusalaseid nõuandeid ning

keeruliste probleemide korral tasub

uurida www.metiabi.eu kodulehel

pakutavaid võimalusi.

Uute kohtumisteni!

Autorid: Merike Mihkelson, Tiit

Kruusalu

Personaliteenused, tööõigusabi

www.metiabi.eu www.vastused.ee

damishüvitise suurus tööstaažist töö-

andja juures. Uue töölepingu sõlmimi-

se korral hakkab tööstaaž nullist luge-

ma ja vana lepingu alusel varem tööta-

tud aastaid koondamishüvitise määra-

mise juures ei arvestata.

4) Kas puhkusetasu makstakse ette?

See on tõesti tööandja poolne seaduse-

järgne õigus. Puhkus, mille pikkus on

üldjuhul 28 kalendripäeva, antakse

jooksva kalendriaasta eest. Kui seda ei

anta just aasta viimasel kuul, siis para-

tamatult osa puhkusest on töötaja saa-

nud avansina ette. Töölt ära minnes

tuleb aga võlg tagastada, ehk siis ette-

puhatud osa tööandjale tagasi maksta.

Toome näiteks, et töötaja puhkas mai-

kuus 28 päeva ja soovib 30. juunil

töölt ära minna. Sellisel juhul peab

tööandja töötaja lõpparvest II poolaas-

ta ettepuhatud 14 päeva tasu kinni.

Et asi võrdne oleks, on tööandjal sa-

mamoodi kohustus lahkuvale töötajale

hüvitada väljateenitud, kuid veel kasu-

tamata puhkus.

5) Firma kolib tehase linnast välja,

kas pean seal tööl hakkama käima?

Siinkohal aitab töölepingu lugemine,

kus peab olema kirjas töö tegemise

koht. Tavaliselt on see määratletud

kohaliku omavalitsuse täpsusega ja kui

uus asukoht jääb samasse piirkonda,

siis tuleb töötajal töölepingut täita.

Praktikas on vaidluste korral siiski

arvestatud, kas asukohavahetus põh-

justab töötajale ebaproportsionaalselt

liiga suuri logistilisi ebamugavusi.

Näiteks võib tuua olukorra, kus töö-

päev teises linna servas algab varem,

kui avatakse lasteaed, kuhu töötaja

peab oma lapse viima.

Teisalt on mul siiralt kahju tööandjast,

kes kirjutab töölepingusse töö tegemi-

se koha sisse aadressi täpsusega ja ot-

sustab siis kõrvaltänavasse kolida.

6) Ületundide eest soovin saada lisa-

tasu, sellel eest antakse hoopis puh-

kepäevi, kas nii võib?

Tegelikult käitub tööandja igati sea-

duskuulekalt. Meie töölepingu seadus

on oma mõttelt Eesti tänasest elatusta-

semest natukene ees. Nimelt eeldab

seadus Euroliidu heaoluühiskonna vai-

mus, et inimese vaba aeg on rahast

tähtsam ja seetõttu on tööandjal kohus-

1) Kirjutasin tööandja survel lah-

kumisavalduse, olen töötu aga

miks ma ei saa Töötukassalt toe-

tust?

Töötukassast toetuse saamise eeldu-

seks on sunnitud, mitte vabatahtlik

töötus. Sunnitud töötus tekib töö-

andja algatusel, olgu selleks siis töö

ümberkorraldamisest või töö lõppe-

misest tingitud koondamine, ettevõt-

te pankrot või töölepingu erakorrali-

ne ülesütlemine mõnel muul põhju-

sel. Silmas tuleb pidada seda, et kui

töötaja lahkub pahandusega, näiteks

usalduse kaotuse või varguse tõttu,

siis ei ole Töötukassast midagi loo-

ta.

2) Pärast euro tulekut makstakse

vähem palka, kas nii võib?

Euro käibeletulek ei muuda tööle-

pingut, ega saa olla ettekäändeks

töölepingu (töö tasustamise aluste)

muutmiseks. Töölepingus kokku

lepitud kroonipalka tuleb edasi

maksta, ainult valuuta on vahepeal

muutunud - nüüd makstakse seda

eurodes. Veelgi enam - seni, kuni

kroonipalk on eurodesse ümber ar-

vestatud kursiga 15,6466, ei ole vaja

isegi töölepingut muuta ega sinna

europalka sisse kirjutada. Juhul, kui

eurole üleminekuga on tehtud üm-

berarvestamise tagajärjel ümardami-

si, peaks selle kohta tehtama tööle-

pingu muudatus, mida saab loomuli-

kult teha ainult poolte kokkuleppel.

3) Firma omanikud ja nimi muu-

tus, kas minuga sõlmitakse nüüd

uus tööleping?

Vastavalt Töölepingu seadusele

omanike vahetus, ettevõtte üleminek

või jagunemine ei muuda kehtivat

töölepingut. Uus omanik võtab keh-

tivad lepingud muutmata kujul üle.

Uuel omanikul võib küll olla soov

teha ümberkorraldusi, kuid midagi

ei muutu enne, kui töötaja millelegi

alla kirjutab (nõustub). Ka siis, kui

töötaja on olude sunnil valmis keh-

vemate töötingimustega uue omani-

ku juures, tuleks nõuda olemasoleva

lepingu muudatust, mitte nõustuda

uue lepingu sõlmimisega, sest või-

maliku koondamise korral tulevikus

sõltub Töötukassast saadava koon-

Leht 13

Programm “KUTSE” Programm „KUTSE“ on tei-

nud läbi uuenduskuuri ning

lisaks katkestanutele on prog-

rammi raames võimalik õppida

ka täiskasvanutel eraldi õppe-

rühmades.

Kui sa oled kunagi katkestanud

õpingud kutseõppeasutuses ning

tahaksid need nüüd lõpetada,

siis on programm KUTSE just

sinule !

Kas ka Sinuga juhtus nii, et ma-

jandusõitsengu ajal tundus tööta-

mine mõistlikum kui õppimine

ning praktikalt tagasi kooli Sa

enam ei jõudnud? Nüüd aga on

olukord tööturul hoopis teine.

Äkki kuluks lõputunnistus siiski

ära?

See programm on suunatud Sulle,

kui oled õppinud kutsekoolis ja

ajavahemikus 01.01.2000-

01.09.2010 selle pooleli jätnud.

vaid tahe õppimiseks.

Kui asud õppima programmi

KUTSE alusel, siis on Sul või-

malik taotleda õppijatele ette-

nähtud õppetoetust, sõidusoo-

dustust ja koolilõuna toetust.

Õpe on TASUTA!

Kooli kontaktandmed leiad aad-

ressilt www.hm.ee/kutse

Uuri oma võimalusi kohe!

Lisainformatsiooni saad ka tele-

fonil 735 0382 ja e-posti teel

aivi.virma@hm.ee või

jatkukutse@hm.ee

Aivi Virma

Programmi KUTSE juht

Katkestamise põhjused pole oluli-

sed.

Huvi korral pöördu kutsekooli, kus

õppisid enne või teise kutsekooli,

kus on sama või sarnane eriala.

Või soovid hoopis omandada uut

elukutset omaealiste, elukogenud

inimeste grupis? Ka siin on sulle

abiks programm KUTSE !

Sinu hariduse omandamine jäi aas-

tate taha ning on minetanud oma

funktsiooni, kuid nüüd oled moti-

veeritud leidma uut rakendust läbi

uue kvalifikatsiooni omandamise,

aga Sa ei soovi asuda tavaõppesse

koos noortega. Õppimine omaealis-

te, elukogenud inimestega, ühes

grupis oleks meelepärasem? Antud

programm pakub Sulle sellise või-

maluse. Programmi alusel õppimi-

sele ei ole eelduseks varasem sar-

nane haridus, töötamine antud eri-

alal või töötu staatus. Oluline on

Teated ja info

Kutseline korstnapühkija Kutseline korstnapühkija Kutseline korstnapühkija

Teen ka küttekollete remonti Tel 58197703 Raul

Tööta noored saavad tulla tasuta õppima palkmajaehitajaks või aednikuks

Tööta noored saavad tulla tasu-

ta õppima palkmajaehitajaks

või aednikuks

Novembrikuust saavad alustada

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse

Voltveti Koolituskeskuses Tihe-

metsas aianduse ja palkmajaehi-

tuse kutseõpet 16-29-aastased

noored, kes ei tööta ja on ainult

põhiharidusega või katkestanud

põhihariduse omandamise

2010/2011 õppeaastal või varem .

Eesti Töötukassas arvel olema ei

pea.

Õpingud on tasuta, neid rahastab

meetme 1.3.1 „Kvalifitseeritud

tööjõu pakkumise suurendamise”

raames Euroopa Sotsiaalfond.

Õppe- ja praktika ajal makstakse

osalejatele stipendiumi, sõidutoe-

tust ning tasutakse majutuskulud

õpilaskodus. Õppima asujatele

sutatavad ehituspalgid; tööva-

hendid; erinevad palkmajade

konstruktsioonid ja ehitamise

tehnoloogia.

Kui oled huvitatud või tead ke-

dagi, kellele oleks antud projek-

tides osalemisest palju kasu, siis

võta minuga ühendust!

Rohkem infot:

www.hariduskeskus.ee/

projektid/noortele-

töötutele.html

Kontakt: projektijuht Maarja

Lenk,

maarja.lenk@hariduskeskus.ee,

tel 449 1062; 56 655 063

laienevad ka kõik õpilastele mõel-

dud soodustused. Lisaks on ette

nähtud individuaalne ja grupisise-

ne nõustamine praktikale suundu-

misel ja praktika ajal.

Õppetöö algab 8. novembril 2011

ja kestab 1 aasta. Õppegrupid moo-

dustatakse aianduse eriala puhul 10

ja palkmajaehituse puhul 12 õpila-

sest.

Aianduse õppekava läbides õpitak-

se taimede paljundamist ja pooki-

mist, praktilisi aiatöid, seda, kuidas

kasutada aiatöömasinaid ning kui-

das hoida korras aiatööriistu. Palk-

majaehituse õppekava läbides õpi-

takse, kuidas valmib palkmaja ala-

tes kujunduse paberile panekust

kuni maja valmimiseni. Sealhulgas

õpitakse tundma ehitusmaterjale ja

nende kasutusalasid; seinakarkassi,

vahelagede ja põrandate

ehitamimist. Samuti omandatakse

teadmised palkmaja ehitusest: ka-

Rahvamajas tulemas

19. oktoobril kell 10.40 Barokkmuusika kontsert triolt „TALLINN BAROQUE“.

Üritus toimub koos kooliga, sellepärast varasem ürituse alguse kellaaeg.

Kontsert on tasuta ja

kõik huvilised on oodatud.

Infoks niipalju, et kuna sel aastal Saarepeedi vald saab 20 aastaseks, siis seoses sellega toimub 12 - 16 detsemb-rini vallas juubeli nädal, mis lõpeb suure ühispeoga. Nii et jälgige reklaami!

Nr 63 Leht 14

Viljandi Jaani koguduse üritused august-september

Igal pühapäeval kell 10 armulauaga jumalateenistus ja kell 20 õhtu-palvus Taiźe lauludega.

Igal teisipäeval kell 12 keskpäevapalvus armulauaga

Kaks korda kuus toimub pühapäevase teenistuse ajal lastekirik ehk pühapäevakool.

Lastekiriku ajad: 09.10 (lõikustänupüha), 23.10, 13.11, 27.11

Peremissad: 13.11 kell 10 Isadepäeva peremissa ja lastekirik

27.11 kell 10 I advendi peremissa ja lastekirik

Piibli- ja palvering: 11.10, 25.10, 8.11, 22.11, algusega kell 18 kiriku keldrisaalis

2.11 kell 19 Hingedepäeva kontsert-mõtisklus

Mängivad ja laulavad Viljandi Kultuuriakadeemia muusikud koos Aleksander Sünteriga. Mõtiskleb õpetaja Marko Tiitus. Sissepääs tasuta

12.11 kell 16 koguduse ansambli juubelikontsert IRIS 15.

20.11 kell 16 Kontsert: Viljandi Linnakapelli Brass

24.11 kell 19 Kontsert “Ja ma nägin lumevalgust…” Laulavad Tõnis Mägi ja Kärt Johanson

26.11 kell 18 I advendilaupäeva kontsert

Sel sügisel, kuupäeval 11.11.11 kell 20:11

linastub üle Eesti igas maakon-nas ja enam kui 80-s kinopunk-

tis Filmitalgute rahvafilm "Täitsa lõpp". Tegemist on esili-

nastusega, mis algab täpselt samal ajal kõigis maakondades ja kinopunktides. Üks linastus-koht on ka Saarepeedi Rahva-

maja.

Teade!

Minuni on jõudnud info, et on veel soovijaid rahvatantsurühma.

Kõik tantsida soovijaid, kel vähegi tahtmist ja lusti, oodatud on kõik.

Ole sa siis kaaslasega või ilma, kedagi tagasi ei saadeta.

Tulge räägime, leiame lahenduse või avame hoopis uue rühma.

Ille Mirka

Rahvamaja juhataja

Leht 15

Leht 16 Nr 63

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

November

01. Ella Šašmakova 74

08. Anna Špokas 84

08. Asta Õnne 86

09. Astra Allik 82

14. Laine Ehrstein 80

15. Lidia Gorshkova 77

15. Semjon Kondio 76

17. Heini-Maria Luisk 77

19. Olev Mirka 76

21. Evi Pedaru 73

21. Valja Erm 81

28. Jelena Maran 75

29. Evald Roomets 77

Saarepeedi valla infolehte annab välja Saarepeedi Vallavalitsus. Leht ilmub üle kuu.

Lehe toimetaja on Reet Maks tel 43 90 120;

Kirjad, teated, kuulutsed. Kaastööd esitada lehe ilmumise kuul 5.-dnaks kuupäevaks

Aadressil reet@saarepeedi.ee või 70 201 Saarepeedi Vallavalitsus Viljandi mk.

Detsember

02. Leida Grünbaum 86

05. Zinaida Salu 78

08. Heino Sillavee 75

09. Ille-Johanna Sooväli 83

10. Elli Animägi 74

12. Pärta-Regina Paas 87

12. Valdur George 74

16. Endel Meerits 77

19. Urmas Tisler 73

19. Valentina Meigas 82

Õnnitleme lapse sünni puhul!

Kristjan Villem 25. 08

Steisy Viks 31. 08

Mälestame lahkunuid

Jaanika Joandi 03.08 Külli Liivat 09.10

12. novembril kell 12.00

PEREPÄEV Külla tuleb lasteteater etendusega „Pilli-Tiidu“.

Üleskutse perenaistele- teeme ühe leivapäeva.

Kuna leivategemine on pikem protsess ja nõuab

teatuid tingimusi, siis palun, kallid perenaised,

küpsetage kodus leib valmis, kohapeal saame

degusteerida erinevaid leibu. Kel huvi tekib ise

leiba teha, võtame juuretist jagamiseks kaasa

ning vahetame omavahel leivaküpsetamise

kogemusi.

Eelmisel aasta toimunud magusate kookide

küpsetamisega tuldi küll väga hästi kaasa.

Toome oma kakukesed ka teistele proovida.

Tean, et meil ka leivaküpsetajaid jagub!