Ilusat jõuluaega .............................. 1

Vallavalitsuse ja volikogu istungid .. 2

Kuidas toimub korraldatud jäätmeveole üleminek ......................................... 3

Vaimuvalgus teeb sügisõhtud helge-maks ............................................... 3

Õpilasesinduse ja õpetajate ümarlaud – Pole ükskõik, kõik on üks! ........... 4

Tegemised koolimajas ................. 4-5

Liikluskoolitus noorteklubis ............. 5

Meie noored konverentsil ............... 6

Kodu-uurimise uudised ................ 6-7

Hingedepäeva kontsert ................... 8

Perepäev ........................................ 8

Saarepeedi valla spordiuudised ..... 9

Teated ja info ................................ 10

Täna infolehes:

Saarepeedi SõnumidSaarepeedi SõnumidS a a r e p e e d i v a l l a i n f o l e h t Nr 52

DETSEMER 2009

Ilusat ja rahulikku jõuluaegaAastaring hakkab jälle lõppema ja on

aeg vaadata tagasi tehtule ning teha plaane uueks aastaks. Lõppeva aasta te-gevusi kajastas eelmine vallaleht ja seega neid siin üle ei korda. Teha oleks vaja ala-ti rohkem, kui selleks vahendeid ja või-malusi on.

Majanduskriis mõjutas ka meie val-la tegemisi. Teedele eraldati vahendeid võrreldes 2008.aastaga ainult 25% ehk ca 300 000 krooni. Mitte kõiki teid ei ol-nud võimalik isegi hööveldada ja sellest tulenevalt on valla teed täna väga halvas seisukorras. Püüame detsembris osa teid veel hööveldada ja leida selleks valla eel-arvest lisaraha. Lumelükkamisteenust osutavad kohalikud ettevõtjad, kellega on lepingud sõlmitud.

Üksikisiku tulumaksu laekumine võr-reldes eelarvesse planeerituga on kuust kuusse vähenenud. Kuna tulud vähene-vad, on vaja analüüsida kulusid ja leida kokkuhoiu kohad nii vallavalitsuses kui ka allasutustes.

Järgmise aasta prioriteediks on val-la teede hooldus, korrashoid ja remont. Selleks tuleb lisaks riigi poolt eraldatava-le rahale lisada juurde ka omavahendeid valla rahakotist.

Samuti tuleb tegeleda vee- ja kanali-satsioonitrasside rekonstrueerimisega Saarepeedi külas. Selle rahastamiseks tu-leb leida vahendeid läbi projektide.

Jätkub projektirahaga ühishooldeko-du rajamine Viiratsisse, kus meie vallal on 9 kohta.

Juba kolmandat aastat jätkab vald ha-jaasustuse veeprogrammi taotluste kaas-finantseerimist. Jätkame kooli ja lasteaiaülalpidamiskulude ning personalikulude katmist vallaeelarvest.

Olulise osa moodustavad sotsiaaltoe-tused, kuna töötute arv järjest kasvab ja abivajajad tuleb valda juurde. Toetame külaliikumist ja kaasfinantseerime pro-jektide omaosaluse.

Kavas on Saarepeedi puhkemaasti-kule laululava ehitamine ja Saarepeedi karjääri supluskoha rajamine - ikka pro-jektidega.

Olgu ajad kuitahes keerulised ja ras-ked, elu on näidanud, et kergemini saab neist üle üheskoos tegutsedes ja ükstei-sest hoolides.

On aeg näidata abivalmidust, armas-tust, ausust, hoolivust, kannatlikkust, lahkust, lojaalsust, lugupidamist, mõist-mist, otsustavust, rahulikkust, sallivust, sihikindlust, sõbralikkust, säästlikkust, tasakaalukust, tähelepanelikkust, tänu-likkust, usaldust, vastutustundlikkust, viisakust, õiglust.

Soovin kõigile ilusat jõuluaega ja head uut aastat!

Salme Koplikaskvallavanem

Saarepeedi Vallavalitsus võtab alates 1. jaanuarist tööle majandustöölise, kelle tööülesanneteks on:

• üldkasutatava territooriumi ja hoonete heakord (muru niitmine, lumekoristus jms.);

• keskasula vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toimimise (s.h. pumbamaja ja reovee-puhasti töörežiimi) tagamine;

• ühiskondlikes hoonetes (rahvamaja, raamatukogude) ja valla omanduses oleva-tes eluruumides vajalikud ning mitmesugused muud jooksvalt tekkivad majan-dus- ja remonditööd.Kandidaadilt eeldame tehnilist taipu, kohusetunnet ja vastutustundlikku suhtu-

mist oma tööülesannetesse, auto kasutamise võimalust ja juhiluba.Soovijal esitada avaldus Saarepeedi Vallavalitsusele 21. detsembriks aadressil:

70201 Saarepeedi, Viljandimaa või e-mail: salme@saaarepeedi.ee

Saarepeedi Vallavalitsus ja Volikogu

soovivad kõigile valla elanikele ja

ettevõtjatele ilusaid ja

rõõmurohkeid jõulupühi

ning edukat ja õnnelikku uut

aastat!

Saarepeedi Sõnumid Nr 522

22. oktoobri istungil: - Määrati toimetulekutoetusi summas

12 387 krooni.- Anti ehitusload lauda rekonstrueeri-

miseks Auksi külas Parduse kinnistul, puurkaevu rajamiseks Peetrimõisa kü-las Kuke kinnistul ja aiamaja rekonst-rueerimiseks Peetrimõisa külas Keva-de 4 kinnistul.

- Määrati kohanimed väikekohtadele en-distes aianduskooperatiivides Välgita, Karula ja Peetrimõisa külades.

- Määrati koha-aadressid Peetrimõisa külas Aia katastriüksus ja Kevade ka-tastriüksus, Välgita külas Veere katast-riüksus, Muti katastriüksus ja Metsa katastriüksus, Saarepeedi külas, Karula külas Järve katastriüksus, Moori külas Moori Põllu katastriüksus.

- Määrati katastriüksusele koha-aadres-sid ja sihtotstarbed Saarepeedi külas Saarepeedi puhkemaastiku katastriük-susel ja Saarepeedi rannamaastiku ka-tastriüksusel, Auksi külas Järveääre ka-tastriüksusel, Peetrimõisa külas Kõrge katastriüksusel.

- Muudeti Saarepeedi Kooli hoolekogu koosseisu.

- Määrati projekteerimistingimused Peetrimõisa külas Liivatee maaüksusel vee- ja kanalisatsioonitrasside projek-teerimisel.

- Eraldati raha reservfondist 1000 kroo-ni EELK Viljandi Jaani kogudusele kontsertklaveri ostuvõla tasumiseks.

4. novembri istungil:- Kinnitati heakorrakonkursi võitjate ni-

mekiri.- Väljastati ehitusload Taari külas Sini-

meri kinnistul laut-küüni rekonstruee-rimiseks, Peetrimõisa külas Härjapea kinnistul laut nr 1 rekonstrueerimiseks, Auksi külas Kääriku kinnistul puur-kaevu rajamiseks ja Saarepeedi külas Hõbemänni kinnistul kuuri rekonst-rueerimiseks.

- Anti arvamus maa riigi omandisse jät-miseks, sihtotstarbe ja koha-aadressi määramiseks.

- Kinnitati Saarepeedi valla teede tali-hoolduse teostamise tingimused.

17. novembri istungil:- Kinnitati Saarepeedi valla teede tali-

hooldustööde hanke tulemused ja pak

kumuste edukaks tunnistamine.- Võõrandati vallavara.

01.detsembri istungil:- Otsustati lõpetada raske puudega isiku

hooldus.- Määrati toimetulekutoetusi summas

24 588 krooni.- Määrati ühekordseid sotsiaaltoetusi

valla eelarvest summas 3812 krooni.- Määrati hooldaja ja hooldajatoetus

raske puudega isikule.- Kinnitati Saarepeedi Kooli hoolekogu

koosseis.- Väljastati kasutusluba OÜ Kullis kaup-

lus-lao kasutamiseks Aindu külas.- Määrati projekteerimistingimused Ede-

laraudtee infrastruktuuri AS-le Aindu külas Lelle-Türi-Viljandi raudteel Pärsti raudteeülesõidukoha renoveerimiseks.

- Väljastati ehitusluba üksikelamu püsti-tamiseks Peetrimõisa külas Vana-Või-du tee 1B kinnistul.

- Anti luba maa ostueesõigusega eras-tamiseks Helju-Laine Purgale Moori külas Suurekivi katastriüksus 1340 m2.

- Määrati koha-aadress ja sihtotstarve Auksi külas Järvesilma katastriüksus.

Saarepeedi Vallavolikogu VI kooseisu viimasel istungil 15. oktoobril:- Võeti vastu Saarepeedi valla 2009. aasta

I lisaeelarve.- Määrati avalikuks kasutamiseks era-

teed.- Võeti vastu Saarepeedi valla 2010.a in-

vesteeringute kava valdkondade kaupa.

Saarepeedi Vallavolikogu VII koossei-su esimesel istungil 28. oktoobril:- Valiti vallavolikogu esimeheks Marek

Tanvald.- Valiti vallavolikogu aseesimeheks

Ando Eensalu.- Kuulati ära Saarepeedi Vallavalitsuse

lahkumispalve.

19. novembri istungil:- Otsustati moodustada Saarepeedi Valla-

volikogu alatised komisjonid järgmiselt:3 – liikmeline revisjonikomisjon;5 –liikmeline eelarve- ja majandusko-misjon;

5 – liikmeline sotsiaal- ja hariduskomis-jon;5 – liikmeline kultuuri- ja spordikomis-jon;5 – liikmeline maaeluarengukomisjon.

- Saarepeedi Vallavolikogu revisjoniko-misjoni esimeheks valiti Rudolf Toss ja liikmeteks Ando Eensalu ja Maarika Kiisler.

- Valiti Saarepeedi Vallavolikogu alatiste komisjonide esimehed ja aseesimehed:

o Eelarve- ja majanduskomisjoni esime-heks Marek Tanvald ja aseesimeheks Ando Eensalu;

o Sotsiaal- ja hariduskomisjoni esime-heks Maarika Kiisler ja aseesimeheks Marek Tanvald;

o Kultuuri- ja spordikomisjoni esime-heks Marko Moks ja aseesimeheks Maarika Kiisler;

o Maaeluarengukomisjoni esimeheks Ando Eensalu ja aseesimeheks Rudolf Toss.

- Valiti Saarepeedi vallavanemaks Salme Koplikask.

- Nimetati esindajad Viljandimaa Oma-valitsuste Liidu Vanemate kogusse.

26. novembri istungil:- Eraldati raha reservfondist.- Otsustati maksta hüvitist lahkuvale

vallavanemale Ando Eensalule tema 3 kuupalga ulatuses.

- Kinnitati volikogu alatiste komisjonide koosseisud.

- Nimetati vallavolikogu esindajaks Saarepeedi Kooli hoolekogus Marek Tanvald.

- Kinnitati Saarepeedi vallavalitsus järg-mises koosseisus:

Salme KoplikaskAldur KünnapuuKätlin SarapuuAnnika MätasArvo Pertel

Vallavalitsuses otsustati:

Vallavolikogus otsustati:

Saarepeedi Sõnumid Nr 52 3

Jäätmeveo hinnad on Saarepeedi vallas oluliselt kallimad kui naaberomavalit-

sustes. Mõne pere jaoks tähendab see, et ühe ja sama jäätmefirma poolt tühjenda-takse üle tee asuva linnamaja juurest 0,14 m3 prügikonteiner ära kolm korda oda-vama hinna eest, kui teisel pool teed valla maal asuvast elamust. Selline hinnavahe tuleneb sellest, et jäätmekäitleja raken-dab nende omavalitsuste suhtes, kus ei ole korraldatud olmejäätmeveo konkurs-si nn. vabaturu hinda ehk et ei pea vaja-likuks võrdset kohtlemist. Jäätmeseadu-sest tulenevalt ei ole alla 1500 elanikuga vallas (s.h. Saarepeedi vald) kohustuslik rakendada korraldatud olmejäätmeveo rakendamise korda. Tegelik elu aga näi-tab et seadused tehakse suurte linnade ja asumite tarvis. Lõpuks tuleb väikse vallana meilgi korraldatud jäätmeveole üle minna ja kõigi nõuete täitmiseks teha koostööd teiste omavalitsustega. Peale hinnavahe on korraldamata veol veel tei-sigi puudusi (näit: puudub ülevaade jäät-mekoguste ja veolepingute kohta jms).

Eeltoodust tulenevalt otsustas sep-tembrikuu volikogu Saarepeedi vallas korraldatud olmejäätmeveo rakendami-seks konkursi korraldamiseks ning va-jalike õigusaktide väljatöötamiseks teha koostööd ja liituda Kesk-Eesti Jäätme-hoolduskeskusega.

Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on liita jäätmeveoga kõik valla territoo-riumil asuvad jäätmevaldajad ja jäätme-tekitajad, tagada kõikidele jäätmevaldaja-tele kvaliteetne ning ühtsetel põhimõtetel välja töötatud ja võrdse hinnaga korral-datud olmejäätmete kogumise ja veo-teenus. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatakse kodumajapidamistes, ettevõ-tetes ning asutustes tekkivate segaolme-jäätmete kogumine ja vedu.

Korraldatud jäätmeveo rakendami-seks on detsembrikuu volikogu istungi päevakorras Saarepeedi valla jäätmeval-dajate registri põhimääruse ja registri pidamise korra kehtestamine ning jäät-mekava koostamise algatamine. Register on andmebaas korraldatud jäätmeveo

andmete kogumiseks, kuhu on kantud jäätmevaldajatena kõik hoonestatud kin-nistute omanikud. Jäätmekava on aren-gukava osa, mis seadusest tulenevalt on kohustuslik koostada igal omavalitsusel. Jäätmekavas on vaja seada eesmärgid jäätmetekke vähendamiseks ja jäätme-hoolduse korraldamiseks lähiaastatel ning meetmed nende eesmärkide täitmi-seks. Jäätmekava puudumisel ei rahastata ka vastava ala KIKi projekte.

Kokkuvõtteks võime tõdeda, et käimas on üleminek korraldatud olmejäätme-veole, mille konkurss kuulutatakse välja pärast vastavate õigusaktide kehtesta-mist. Tõenäoliselt kulub veel pool aastat, enne kui meie vald saab võrdse liikmena liidetud Kesk-Eesti Jäätmehoolduskesku-se Viljandi veopiirkonnaga. Selleks ajaks peab igal registrisse kantud jäätmetekita-jal olema soetatud või renditud nõuete-kohane kogumisvahend.

Maire Palutaja

Kuidas toimub korraldatud jäätmeveole üleminek?

Meie laiuskraadile siin Euroopa ser-val on taas saabunud pikkade ja

pimedate õhtute aeg. Aeg, mil tavalisest rohkem mõtiskletakse enese ja lähedaste eluolu üle, mil jõuab juttu ajada, lugeda ja televiisorit vaadata. Elame, teadagi, in-foajastul ja vahel tundub, et see ähvardab meid enda alla matta. Kuidas sealt siis enese jaoks olulist üles leida?

Teame, et kõigi jaoks on oluline meie eneste ja lähedaste hea käekäik, et hom-me oleks parem, et saaks õppida ja arene-da. Juba kolmandat korda ilmuv ajakiri „Õpitrepp” aitab täiskasvanute õppimise teemasid valgustada ja jagada teavet kõi-ge kohta, mis Eesti täiskasvanuhariduses toimumas on.

Ajakirja viimase, 15. novembril ilmu-nud numbri kaanelt vaatab vastu teleek-raanidelt tuttav nägu, Hannes Hermaküla – mees, kes ühteviisi hea telesaate juht ja leivaküpsetaja. „Hannes läks Eestist siis, kui nõukogude võimu lõpp hakkas tasa-pisi paistma. Loobus ametlikult NSV Lii-du kodakondsusest ja põrutas minema. Algul Itaaliasse, seal vahetas oma Iisraeli viisa, mida Liidus anti ka „eriti tülikatele

elementidele” Ühendriikide viisa vastu ning põrutas koos seltskonnaga kõigi võimaluste maale,” kirjutab „Õpitrepis” ajakirja toimetaja Agne Narusk. Prae-gu, septembrist alates, juhib sama mees laupäeva õhtuti Ave Marleeniga kahasse rahvusringhäälingus täiskasvanute õppi-misest ja õpetamisest kõnelevat telesaa-det „Tagatargemad”. Ekraanil on palju tavalisi eesti inimesi, kelle muudab erili-seks see, et nad on otsustanud raskuste ja tihti ka vanuse kiuste millegi uue õppi-misega alustada. Vaadata tasub ka ainult saatejuhtide pärast! Küsi „Õpitreppi” oma kodukoha raamatukogust ja saad põneva loo Hannesest lõpuni lugeda.

Ajakiri annab informatsiooni ka hetkel olulistel teemadel – kõneldakse koolituskaardist, haridus- ja teadusmi-nisteeriumi poolt rakendatavast pooleli jäänud õpingute jätkamise programmist, täiskasvanud õppija nädalal tunnustatud õppijatest Aili Valbist Luutsnikult ja Ella Põderist Kanepist, Euroopa keelema-pist, täiskasvanute gümnaasiumitest kui õppijasõbralikust keskkonnast ja paljust muust.

„Õpitreppi” saab lugeda ja kommen-teerida ka internetis aadressil: www.andras.ee/opitrepp ning pdf-failina alla laadida. Oodatud on ka kirjad toimetaja-le teemadest mida järgmises „Õpitrepis” kajastada võiks. Loe, saa targemaks ja sü-gisõhtud muutuvad valgemaks!

Ajakiri „Õpitrepp” ning telesaade „Ta-gatargemad” valmivad Eesti Täiskasva-nute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös Euroopa sotsiaalfondi prog-rammi „Täiskasvanuhariduse populari-seerimine” raames. Ajakirja koostab Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Tasuta koolituste kohta saad infot: • kutsekoolid: www.hm.ee/

tasutakursused tel 7350242• vabahariduslikud koolituskeskused:

www.vabaharidus.ee tel 6776299

Külliki SteinbergEesti Täiskasvanute Koolitajate

Assotsiatsiooni Andras projektijuht

Vaimuvalgus teeb sügisõhtud helgemaks

Saarepeedi Sõnumid Nr 524

3.novembril kutsusime koos õpilasesin-dusega ühise laua taha meie kooli õpe-tajad ja töötajad, et arutleda õpilaste käitumise teemal. Püüdsime leida, mida saaksid õpetajad ja õpilased koos ära teha, et muuta käitumist koolis pare-maks.

Esmalt koostasime käitumise teemali-se küsitluslehe, mille palusime igal klassil ühiselt täita. Samadele küsimustele vas-tasid ka õpetajad.

Alustasime koosolekut 15.30 Saare-peedi rahvamaja saalis. Õpetajatest vii-bisid kohal Vahur Juudas, Meret Anson, Liivia Kriisa ja Enna Tikas. Õpilasi esin-dasid Carmen Oja, Kertu Kipper, Tarmo Ibis, Mariella Oja ja Gunnar Hunt.

Alustasime väiksemates rühmades tä-hestiku mänguga. Tabelis tuli täita iga tä-hestiku tähega algavaid sõnu, mis seon-duvad kooliga. Pärast tähistasime ära käitumisega seonduvad sõnad, ja eralda-sime positiivset ja negatiivset käitumist tähistavad sõnad.

Seejärel vaatasime üle küsitluslehtede vastuste kokkuvõtte. Üllatuseks leidus vähe sarnaseid märksõnu tähestikumän-gu ja vastuste vahel.

Meie rääkisime õpilaste tähelepane-kutest ja õpetajad avaldasid oma arva-must, millest üks või teine käitumisviis põhjustatud võiks olla. Positiivne oli, et saime julgustust rohkem sekkuda kaas-laste halba käitumisse.

Meie soov oli ka, et tunnustataks õpi-lasi ka nende tegemiste eest, mis ei ole otseselt seotud õppetöö ega spordiga. Kindlasti leidub õpilasi, kes väljaspool kooli milleski häid tulemusi saavutavad ja oma tegevusega teistele eeskujuks on.

Tegime ka ettepaneku iga veerandi lõ-pus heade hinnete eest kiituskiri anda.

Tekkis mõte taastada õpilaskorrapi-dajate süsteemi, et jõuaks ka sööklas ja saalis korda hoida.

Koosoleku kokkuvõttes otsustasime püüda teha õpilaste ja õpetajate vahel

rohkem koostööd ning tugevdada õpi-lasesinduse mõjuvõimu kaaslaste seas. Õppealajuhataja tegi ettepaneku igal vee-randil samalaadne kohtumine ette võtta. Meie aga viime läbi erinevaid teemanä-dalaid ja mõtleme välja erinevaid rinna-märke, millega kaasõpilasi tunnustada.

Täname väga kõiki, kes leidsid aega meie küsitluslehtedele vastata ja õpeta-jaid, kes said aega meiega kohtuda.

Carmen Oja Saarepeedi Kooli õpilasesinduse

president

Õpilasesinduse ja õpetajate ümarlaud - Pole ükskõik, kõik on üks!

Saarepeedi Kooli õpilasesindus.

Traditsiooniline Kahe mäe jooks lük-kus sellel aastal vihmasaju tõttu eda-

si teise veerandisse. Jooksjad võistlesid kolmes eri vanuseklassis. Kiiremad olid seekord:1.-3. klassI Brigitta Sadam I Henry VahtramäeII Mia Maks II Oskar LindIII Marie Sagevus III Reio-Jan Oja4.-6. klassI Mari Uha I Kevin RajaII Hanna Oja II Jüri UhaIII Caroly Palits III Angel Maksimov7.-9.klassI Kaisa Raja I Tarmo Ibis

II Jaanika Joandi II Raigo RohtlaIII Kairi Kangro III Egert Pilv

***Alustasime Saarepeedi Kooli raadio

toimetamisega. Raadio meeskonda kuu-luvad: Mariella Oja, Roger Ote, Kertu Kipper, Uku Moks, Tarmo Ibis, Jüri Uha. Meie esimene saade valmis 16. oktoobril. Esialgu toimuvad saated reedestel päeva-del kahel pikal vahetunnil. Kuulutasime välja ka raadiole nime leidmiseks kon-kursi. Ettepanekuid laekus palju. Raa-diomeeskond valis välja Jaana Kallakase

pakutud nime Aerosool. Püüame alati pihustada värskeid ja põnevaid uudiseid.

Iga kuu viimane reede on soovilugude päev. Kooli kodulehel on ka raadiol oma link, kus oma tegemisi kajastame.

***19.-27. novembril oli koolis Kodani-

kunädal. Kestis kampaania „Kiida kaas-last!“, kus igaüks võis tänada ja kiita oma sõpra, kolleegi, õpetajat, õpilast. Hääle-tuskasti tuli panna inimese nimi, keda tunnustada sooviti ja lisada juurde väike põhjendus, miks just see inimene esile-tõstmist väärib.

Tegemised koolimajas

Saarepeedi Sõnumid Nr 52 5

Kodanikunädala raames käisid koo-lis ka külalised. Esimesena kohtus 5.-9. klassi õpilastega Viljandimaa noorsoo-politseinik, kes rääkis noore kodaniku õigustest ja kohustustest. Õpilased arut-lesid neid huvitavate teemade üle ja said vastused oma küsimustele.

Teisteks külalisteks olid Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskooli kaks

9. klassi õpilane Kristo taldrikute kand-mist harjutamas.

Kodanikunädala viimasel päeval tegi-me kampaania kokkuvõtte.

Oma kaaslaste tunnustuse ja tänu-kirjad said:

Angel Maksimov – on saavutanud häid tulemusi võistlustantsus

Kairi Kangro – abistas vabatahtliku-na kodutute loomade varjupaigas

Gunnar Hunt – tegeleb koduloo uuri-misega ja on koolis noorkotkaste ja ko-dutütarde tegemiste eestvedaja

Raigo Rohtla – on leidnud alati või-maluse abipalvetele vastu tulla

Liivia Kriisa – osaleb tantsimis-ja maalimiskursustel ning kasutab saadud oskusi ära oma töös õpilastega

Meret Anson – kirjutab ja viib läbi erinevaid projekte

Kirke Jüris – aitab kodutuid loomiKertu Kipper – tegeleb koduloo uuri-

misegaCarmen Oja – tegeleb koduloo uuri-

misegaUku Moks – julgeb oma kaaslaste eest

seistaElmar Põder – on teistele eeskujuksHelle Eensalu – on väsimatu projek-

tikirjutajaOskar Lind isaga – meisterdab klassi-

kaaslastele toredaid üllatuskingitusiPiret Ahosepp – on Saarepeedi valda

esindava võrkpallinaiskonna eestvedajaRaido Õnne – aitab oma klassikaas-

lasi

viimase kursuse õpilast, kes tutvustasid meie kooli 8.-9. klassi noortele laua-kombeid ja etiketti. Kõigepealt vaadati üle teoreetiline pool ja siis harjutati eri-nevaid salvrättide voltimisvõimalusi ja julgemad said proovida kolme või nelja praetaldriku kandmist.

***Käsil on usin ettevalmistumine jõulu-

deks. Kui eelmisel aastal meisterdas iga klass oma kuusepuu, siis sellel aastal on teemaks ingel. Kuidas klassid antud tee-ma lahendavad, on nende endi nuputada ja valida.

Ka jõuluvanale etteaste harjutamine on täies hoos. Sellel aastal sai iga klass esinemiseks teema loosiga. Mida keegi oma teemale vastavalt selgeks õpib, sel-gub juba jõulupeol 22. detsembril, kui külla tuleb jõuluvana!

Igal advendijärgsel esmaspäeval süü-tame koolis üheskoos advendiküünlad. Esimese küünla pani põlema õpilaste esindaja Carmen Oja, kes juhtis tähele-panu üksteise hoidmisele ja toetamisele.

Tänan õpetaja Liiviat, Astritit ja Ennat ning õpilasi Kätlinit, Kirket, Railit, Anne-Katrinit, Jaanat, Kadrit, kes kõik tulid appi koolimaja ühisele kaunistamispäevale 25. novembril.

Ilusat jõuluaega!

Meret Ansonhuvijuht

Saarepeedi noorteklubis toimus ok-toobrist detsembrini liiklusalane jätku-koolitus, millest võtsid osa nii noored kui ka lapsevanemad.

Esimesel kohtumisel Saarepeedil an-dis Maanteeameti liiklusohutuse osa-konna juhataja Sirli Leier teoreetilise ülevaate pimedas liiklemisest ja helkuri õigest kasutamisest. Lisaks tutvustas Sirli meile erinevaid helkuri kampaaniaid ning andis näpunäiteid, mida helkuri ostmisel kindlasti kontrollima peab (pa-kendil peab olema CE tähis ning helkuril endal väikesed kolmnurgad, värvus võiks helkuril olla võimalikult hele). Igaüks sai soovikorral testida oma helkuri valguse peegeldamisomadusi. Kodus saab seda teha, kui pimedas ruumis lasta silmade kõrguselt taskulambiga oma helkurile

valgus peale. Nii nagu näete siis teie hel-kuri heledust, näeb ka autojuht pimedas teie helkurit helkimas.

Teises koolituse osas käisime linnas LRK Autokoolis. Kordasime üle noortele jalakäijatele ja juhtidele olulised punk-tid liikluseeskirjas ja vaatasime õppefil-mi autos liiklejate turvalisuse tagamise kohta. Loengu lõpus sai igaüks teada, kui suureks tema mass erinevate kiiruste juures kokkupõrkel muutub. Julgemad proovisid kaldteel autoistmel turvavöö-ga kinnitatuna äkkpidurdamist kiirusel 7 km/h.

Viimase koolituse osa viis läbi taas-kord Sirli Leier. Seekord sõitsime suure bussiga maanteele, et seal veel kord üle vaadata, kuidas tuleks pimedal ajal lii-geldes oma turvalisus tagada. Ärevaim

osa oli “musta nuku” katse. Bussis sõitjad pidid bussijuhile märku anda, kui nad tee ääres jalakäijat (nukku) näevad. Jala-käija oli paraku üleni musta riietatud ja ei kandnud helkurit. Bussijuht nägi teda liiga hilja ega jõudnud enam pidama jää-da.

Täname noorteklubiga kõiki tublisid osalejaid.

Maanteeameti viimane kampaania on Eestimaa särama. Loodan, et pärast neid kolme koolitus paneme ka oma koduval-la helkuritest särama.

Hooli endast ja kanna helkurit ning vaata, et ka su sõber seda teeks!

Meret AnsonNoortetoa juhendaja

Liikluskoolitus noorteklubis

Saarepeedi Sõnumid Nr 526

Saarepeedi valla poolt saadeti kolm meie valla noort- Kertu Kipper, Carmen Oja

ja Gerty Kallak preemiaks noortekonve-rentsile “Lahe Koolipäev”

Esimesed emotsioonid olid väga posi-tiivsed - buss millega meid viidi, oli luk-suslik, saime filme vaadata ning istmedolid mõnusad ja suured. Koos kõigi mu-gavustega viidi meid Tallinnasse Vabaduse platsile, kus saime uurida Vabaduse Risti. Siis alustati rongkäiguga läbi vanalinna Nukuteatri juurde. Tee peal olid Nuku-teatris töötavad inimesed plakatitega meid tervitamas. Jõudes Nukuteatrisse olime juba läbi külmunud, kuna ilm oli väga jahe. Siis viidi meid ühte pimedasse ruumi, kust kostus juba kaugemalt kilkeid. Sinna jõudes saime aru, et see on õudustetuba. Seal olid Nukuteatri nukud, mis olid väga hirmsad. Osad olid mehhaniseeritud nii, et need liikusid ning see ehmataski kõiki. Sealt edasi läksime üleriideid garderoobi viima. Teel saime ka Contra, Märt Treieri ja Voldemar Kolga kätt suruda.

Siis kutsuti kõiki Nukuteatri sisehoovi, kus konverents toimuma pidi. Esimesena oli Nukuteatri näitlejate väike etteaste, mis oli väga tore. Siis astusid lavale Contra ja Voldemar Kolga, kes rääkisid maa- ja lin-naelu positiivsetest ja negatiivsetest külge-dest. Pärast neid tuli lavale Neeme Raud, kes vahetas muljeid elust välismaal ning kohe tema järel pidas oma ettekande Mar-tin Saar.

Pärast lõunapausi astus lavale Ene Ergma, kes andis üle tiitli “Hea Eeskuju”. See autasustamine oli väga liigutav, kuna terve saal tõusis püsti, kui võitja kutsuti lavale ning Jaagup Kreem pühendas oma kauni laulu tiitli võitjale. Veel külastasid lava Marju Lauristin ja Ivo Linna, kelle-ga lauldi üheskoos laulu „Vana Vaksal“. Viimastena astusid lavale Raul Talmar ja Märt Agu. Sellega olidki etteasted läbi ning meile pakuti veel kringlit ja alustasi-megi sõitu kodu poole.

See päev oli väga meeldejääv ning tore. Loodame, et järgmine aastagi annab vald meile võimaluse sinna minna ning ka rohkem õpilasi sinna kaasata, kuna nagu nimeski öeldud - oli see küll üks “Lahe Koolipäev”.

Kertu KipperCarmen OjaGerty Kallak

Sügis on kodu-uurijatel kokkuvõtete te-gemise aeg. Möödunud aastal esindas

Saarepeedi kooli maakonnas ja vabariigis KERTU KIPPER, tänavu tema klassikaas-lane GUNNAR HUNT.

Kevadel, 23. aprillil toimus maakonna kodu-uurimiskonverents, kus tuli esitle-misele 21 uurimistööd 7 koolist (neist 3 põhikoolist). Vabariiki otsustati saata 13 tööd, nende hulgas ka Gunnari töö.

16. oktoobril toimuski Tallinnas vaba-riiklik konverents, kus kanti ette 76 tööd 6 sektsioonis. Gunnar esines oma uurimu-sega „VANEMAD ARHEOLOOGILISED LEIUD SAAREPEEDIL“. Tegime Gunna-riga suvel tublisti tööd: täiendasime ja pa-randasime uurimistööd ning viimistlesime töö esitlust.

On ju teada, et õpilaste esinemis- ja väl-jendusoskus on aasta-aastalt halvenenud. Põhjusi on mitmeid. Õpilasi klassi ette vas-tama ju enam ei kutsuta, mistõttu puudub esinemisoskus. Loetakse vähe, mistõttu puudub sõnavara ja seega ka väljendusos-kus. Arvuti aga pärsib õpilaste loovust ja mõtlemisvõimet, esinemis- ja väljendus-oskusest rääkimata. Õpetajale on aga väga oluline, kuidas õpilane oma tööd esitleb. Oleks ju piinlik, kui esitlus ebaõnnestuks. Õnneks ei ole ma pidanud oma õpilastes pettuma. Ka Gunnaris mitte. Ta saavutas oma sektsioonis parima esineja tiitli. Aga selle nimel on tulnud palju tööd teha. Aas-tate jooksul on selleks kulunud lugematu arv tunde ja lugematu hulk närvirakke.

Ilusa punkti meie kodu-uurimistege-vusele pani KERTU töö ilmumine 2008.a uurimistööde kogumikus, mida konve-rentsil kõigile esinejatele ja külalistele jaga-ti. Viimaste hulka kuulus ka Kertu ise.

Gunnar esines veel 12. novembril maa-konna juubelikonverentsil „Viljandi kodu-uurimise selts 80“. Tänuks kõigile esineja-tele Lennart Meri koguteos „Hõbevalge“. Nüüd võime kodu-uurimise teatepulga väärikalt üle anda uutele tegijatele. Tegi-jaid peaks jätkuma, kuna kodu-uurimise-ga võivad tegeleda ju kõik õpetajad. Ja õpe-tajaid on koolis rohkem kui eales varem. Iseasi, kas keegi tahab teha tööd, millest materiaalset tulu ei tõuse.

Loodan, et õpilasi, kes edukalt esinda-vad kooli nii maakonnas kui ka vabariigis, osatakse ka vääriliselt tunnustada. Seni seda tehtud ei ole.

x x x x x x x

Osalesin ka sel suvel vabariiklikul kodu-uurijate ja noor-giidide ühisel uurimisrei-sil. Kodu-uurijad ei reisi tuhandete kroo-nide eest tuhandete kilomeetrite taha, vaid tutvuvad oma lähiümbrusega. Juba 1934.a ütles rahvakirjanik A. H. Tammsaare: “ Kui vähe me oleme huvitatud oma lähemast ümbrusest ja kui vähe me seda tunneme.“ Kodu-uurijad on huvitatud, kuid üldiselt kehtib see seisukoht ka tänapäeval.

25. – 27. augustini viibisime Järvamaal. Alustasime Eestimaa südamest Paidest, kus äsja renoveeritud raekojas kohtusime linnapea Kersti Sarapuuga. Proua linna-pea väitis, et Eestimaal on raha küllalt, mida siia-sinna jagatakse mitte millegi eest. Raha tuleb suunata õigesse kohta ja seda olevat ka Paides tehtud. Järgnes pikk loetelu, mis Paides tehtud või teoksil. Jõud-sime järeldusele – EESTIMAA SÜDA ON TERVE.

Tutvusime Paide ajalooliste vaatamis-väärsustega – Paide Vallimäe ja Vallitor-niga. Saime teada huvitavatest tuleviku-plaanidest. Kes ajalugu õppinud, teavad, et Paide on tuntud Jüriöö ülestõusu aegu (1343.a) nelja eestlaste kuninga hukka-mispaigana. Plaanis on linna paigaldada skulptuur nelja kuninga mälestuseks, mille maketti raekojas nägime. Seda sündmust meenutab ka „Nelja kuninga“ nimeline hotell ja restoran, kus me oma ühisekspe-ditsiooni alustasime ja ka lõpetasime.

Kohtusime Järvamaal mitmete tegusate inimestega. Meie kõikide imetluse osali-seks sai noor kodu-uurija ja giid RÜNDO MÜLTS, kes õpib alles Paide gümnaa-siumis 12. klassis, kuid on jõudnud juba rajada Päinurme koduloomuuseumi. Kümmekond ruumi on täis küll fotosid, dokumente ja mitmesuguseid esemeid. Selle eest pälvis ta EV presidendi tunnus-tuse, mille üleandmist näidati ka ETV-s. Noormees korraldas meile sisuka ekskur-siooni nii muuseumis kui Päinurme lä-hiümbruses. Ta jutustas hävituspataljoni koletuslikest tegudest Päinurmes 1941.a suvel. Sain tema juttu täiendada, toetudes Saarepeedi valla elaniku Herbert Kasaku mälestustele, kes need õudused lapsepõl-ves ise üle elas. Tema mälestuste põhjal kirjutas 2007.a uurimistöö KUIDO REIN. Sellest tööst on huvitatud ka Päinurme muuseum. (Ründo Mülts esines Tallinna

Meie noored konverentsil

Kodu-uurimise uudiseid

Saarepeedi Sõnumid Nr 52 7

konverentsil uurimistööga „Pöördelised sündmused minu kodukohas Päinurmes 1939-1950.“ Ka võitis ta giidide konkursi käesoleva aasta kevadel Hummulis).

Külastasime mitmeid Harjumaa mõi-said. Muljetavaldav oli ROOSNA-AL-LIKU mõis, mis värskelt renoveeritud. Kauniks mõisaprouaks riietunud giid korraldas meile „rännaku“ läbi mõisa ajaloo ja läbi mõisahoone. Mõis kuulus alates 1645.a Bogislaus Rosenile, kes oli Eestimaal üks rikkamaid ja mõjukamaid mehi. Suguvõsa vapil oli üks valge roos, mis eristas teda teisest Vana-Liivimaal tuntud von Rosenite suguvõsast.

1725.a läks mõis Bogislav Roseni po-jatütre kaasavarana von Stackelbergidele, kelle kätte jäi mõis järgnevaks 200 aastaks. 1786.a valmis uhke härrastemaja, mis säi-linud tänaseni. Pärast mõisate riigistamist 1939.a alustas hoones tööd kool, mis te-gutseb tänaseni.

Külastasime ka Jäneda mõisa, kus nüüd on muuseum. Nõukogude ajal oli seal põllumajandustehnikum, kus on õppinud nii Arnold Rüütel kui enamus meie põl-lumajandusministreid. Üllatus! Üllatus! Astronoomiahuviline helilooja Urmas Sisask on lasknud ehitada Jäneda mõisa ülemisele korrusele planetaariumi, kus ta käib kosmosest inspiratsiooni ja väge saamas oma heliteoste loomiseks. Samas korraldatakse ka kontserte.

Reisi maiuspalaks oli KILPLALA. Lapsepõlvest teame kõik lustakaid lugu-

sid kilplastest. Ka see Kilplala teemapark Müüsleris on eelkõige mõeldud lastele, kuid sobib suurepäraselt ka täiskasva-nutele. Annab positiivse laengu tükiks ajaks. Ja seda on väga vaja, kuna kõikjal vohab klatš, kadedus ja kurjus. Soovitan kindlasti sinna minna. Ja minna on liht-ne, Mäekülast 13 km Koeru poole ja oled-ki kohal. Seal enam eksida ei ole võima-lik, kuna korralikud teeviidad juhatavad sind „SINNA“, „TÄNNA“ ja „MUJALE“. Kilplalas neid lugusid kuulates hakkad mõtlema, kui palju kilplust meie igapäe-vaelus esineb.

Iga reisi programmi kuulub kindlasti ka ühe kiriku külastamine. On ju kirik läbi aegade olnud oluline kultuurikolle ja on seda ka kaasajal. Seekord tutvusi-me AMBLA kirikuga. See on Järvamaa vanim kirik (13. saj). Kirik on pühitsetud Neitsi Maarjale. Siit on kiriku ladinakeel-ne nimetus Ampla Maria (Suursugune Maria), millest omakorda tuleneb ka kohanimi Ambla. Kirik on olnud eesku-juks ka Pilistvere ja Suure-Jaani kirikute ehitamisel. Kuna Ambla kirik sarnaneb Gotlandi kirikutele, arvataksegi, et ehitus-meister on pärit Gotlandilt – LAFRANS BOTVIDARSON. Kirikus on 53 kunsti-mälestist, mis kõik on riikliku kaitse all.

Külastasime ka SASSI TALU jaanalin-nufarmi, kus kasvatatakse ka emusid ja nandusid. Need on linnud, kes ei lenda. Jaanalindude kodumaa on Aafrika, emu-del Austraalia ja nandud elavad Lõuna-

Ameerikas. On huvitav teada, et nandu-del haudub poegi isalind, samuti toidab ja kasvatab neid. Emalinnu ülesanne on ainult muneda ja rohkem ta oma järglas-tega ei tegele.

Samasse kanti jääb ka Imavere piiman-dusmuuseum, kus meil oli saatjaks imeli-ne giid. Ringkäigul muuseumis märkasin aukirja Karula meiereile, mis saadud Ber-liinist vabariigi algusaastail. Ringkäigu lõpul oli võimalus degusteerida erinevaid jogurteid ja kohupiimakreeme, et kind-laks teha igaühe maitse-eelistus.

Lootsin, et meid viiakse ka „TÕE JA ÕIGUSE“ maile, kuid kahjuks mitte. Kül-lap on seal kõik juba käinud, tõde ja õi-gust leidmata.

Nägime-kuulsime Järvamaal palju hu-vitavat ning kohtusime mitmete tegusate ja ettevõtlike Eestimaa inimestega. Need on inimesed, kes elu Eestimaal edasi vii-vad.

Lõpetuseks üks mõttetera raamatust, mis lisandus minu kogusse (koos tänukir-jaga) juubelikonverentsil:„MITTE TUNDA OMA KODUKOHTAON NÄOTU JA HÄBIVÄÄRNE,SEDA AGA PÕHJALIKULTTUNDMA ÕPPIDA JA UURIDAON NII KIIDUVÄÄRNE KUI KA AUS-TAV.“/Johann Claudius Rising/

Evi Eilonen

MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUSavab projektitoetuste taotlusvooruProjektitaotlusi saavad vastavalt meetme tingimustele esitada Tarvastu, Viiratsi, Saarepeedi, Kõo, Kolga-Jaani, Rannu ja Rõngu valla ning Võhma linna territooriumil tegutsevad ettevõtjad, mittetulundus-ühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Meede 1. Turismi ja ettevõtluse arendamise toetus Meede 2. Kogukonna ja elukeskkonna arendamise toetus

Täpsem teave meetmete kohta MTÜ Võrtsjärve Ühendus koduleheküljel www.vortsjarveyhendus.ee

Taotlusi võetakse vastu jooksvalt alates 8. veebruarist 2010 Viiratsi vallamajas asuvas Leaderi tegevusgrupi kontoris.

Kontakt ja teave info@vortsjarveyhendus.ee, tel 435 0557, 5667 9371.

Saarepeedi valla infopäev 11. jaanuaril 2010.a kell 14.00 Saarepeedi rahvamajas

Saarepeedi vallas lumetõrjetöid teostavad

ettevõtjad Saarepeedi vald on jaotatud neljaks lumetõrjepiirkon-

naks, millest iga piirkonna lumetõrjetöid teostab allpool tabelis olev kohalik ettevõtja. Saarepeedi valla lumetõrje-tööde kohta käivat lisainfot saab küsida Saarepeedi valla teehoiu korraldamise eest vastutavalt isikult maanõunik Kaido Krause´lt, tel 53057516 või 43 90 136

FIE Jüri Toomsalu 5149740

Piirkond (Moori, Tõnissaare, Saarepeedi)

FIE Margus Juurik 5295491

Piirkond (Taari, Kokaviidika, Välgita, Auksi, Võistre)

FIE Arvo Rohtla 5068550

Piirkond (Peetrimõisa, Karula, Tobraselja Aindu,Võistre, Auksi)

FIE Eve Soo 53467697

Piirkond (Saarepeedi keskasula)

Saarepeedi Sõnumid Nr 528

Väga hea kontserdielamuse andis Mihkel Mattisen 7. novembri pä-

rastlõunal Saarepeedi rahvamajas. Katsi-me tulijaile väikese kohvilaua. Kes tulid ei pidanud kahetsema, sest need helid läksid kindlasti inimeste südamesse. Nii professionaalne klaverimäng esineja poolt oli vapustav!

Kohati tundus lausa uskumatu, et va-nast klaverist selliseid meloodiaid välja tuleb.

Saime kuulda Beethoveni ja Mozarti klassikalisi muusikapalu, kui ka kaasaeg-seid laule.

Suurimad tänud Mihklile ja heale publikule!

Majandusraskustele vaatamata pi-dasime ka sellel aastal perepäeva.

Väga armas oli vaadata kui paljud isad ja vanaisad olid oma lastega päeva veetma tulnud.

Mis siis toimus? Vallavanem jagas peo alguses tunnus-

tust kaunimate kodude omanikele. Pärast astus publiku ette Vello Vaheri peretsir-kus. Etteastele kaasati ka pealtvaatajaid ja õpetati lastega võimlemiseks vahvaid nippe. Kui kehalised harjutused tehtud jätkus näputöö.

Õpetaja Kalmeri töötoas saeti ja klop-siti hoolega. Meisterdati väga uhkeid lin-numaju ning vahvaid pliiatsitopse.

Proua Laine õletoas meisterdati ak-nakaunistusi ja õpetati kuidas õlgedest kaarte ning jõulukaunistusi teha. Huvili-si jätkus ka pärast peo lõppu, kui väljas juba pimedaks läks.

Köögis said lapsed teha õunapomme ja maiustada suhkru ning kaneeliga gla-suuritud ahjuõuntega.

Tänan kõiki osalejaid vahva perepäe-va eest!

Kaunist jõuluaega kõigile!

Ille MirkaSaarepeedi rahvamaja juhataja

Hingedepäeva kontsert

Perepäev

30. septembril tähistati Saarepeedil eakate päeva.

JÕULUKUUL SAAREPEEDI RAHVAMAJAS:

16. ja 17. detsembril kell 10.00 Nukuetendus kõige pisematele

„Jõuluõhtu kitseperes“Mängivad rahvamaja näiteringi lapsed.Pärast etendust päkapiku töötuba. NB! Kodused lapsed saavad kätte ka oma jõulupakid.

******

18. detsembril kell 20.00

JÕULUPIDUAnsambliga „GÜNF“

Pääse 80 krooni Laudade broneerimine telefonil 43 90 173 ja 52 34 605

******

20. detsembril kell 13.00

EAKATE JÕULUPIDUTantsuks mängib Toomas Anni

Osavõtumaks 25 krooni

Bussiring kell 12.00 Karula - Peetrimõisa - Väikemõisa -Taari kell 12.30 Moori -TõnissaareHelista ja pane kirja telefonil 43 90 173 või 43 90 132

9. oktoobril esines hooaja avapeol SOTSPOP Tallinnast.

Saarepeedi Sõnumid Nr 52 9

19.-20.novembril Kolga-Jaanis toimu-nud 58.Naabrimeeste-ja 53.Naabri-nais-te turniiril saavutasid Saarepeedi võist-konnad I koha. Korraldajad tunnistasid Saarepeedi parimateks mängijateks Ene Männiku ja Tarmo Taresaare.

21.novembril toimus valla sügisturniir korvpallis. Osales 5 võistkonda. Turniiri võitis võistkond “MEHED” koosseisus Steveni Metsa, Tauri Metsaots, Matis Kukk, Sergei Bogdanov ja Alari Ojalill. II koha saavutas võistkond “SUVA” Va-hur Kets, Reevo Kirna, Kaimo Maiste, Margus Maiste ja Tarmo Maiste. III koha saavutas võistkond “ÜLE 100” Vello Tilk, Mati Miilen, Rein Männik, Ergo Kolla ja Paul Kolla. Jägnesid “KARULA PUIT” Ain Sibul, Ilmar Vellearu, Marko Allik, Erki Veikar, Rommi Järvesoo ning võist-kond “SNACK” Tarmo Tahker, Targo Tahker, Simo Tahker ja Raigo Rohtla.

Detsembris lõppenud Valla Volle tur-niiril saavutas Saarepeedi võrkpalli-nais-kond II koha.

05.detsembril toimunud saalihoki tur-niiril saavutas I koha võistkond “TASA” koosseisus Margus Juurik, Martin Juurik, Ergo Kolla ja Paul Kolla. II koha saavu-tas võistkond “AUKSI” Erki Veikar, Hei-ki Veikar, Tõnu Ibis ja Aivar Joandi. III koha saavutas võistkond “SNACK” Simo Tahker, Arli Tahker, Raigo Rohtla ja Joel Peddai.

Saarepeedi valla spordiuudised

Saalihoki turniiriril I koha saavutanud võistkond TASA.

Korvpalli sügisturniiri võitnud võistkond MEHED.

Detsember 02. Leida Grünbaum 8405. Zinaida Salu 7608. Heino Sillavee 7309. Ille-Johanna Sooväli 8110. Elli Animägi 7212. Pärta-Regina Paas 8512. Valdur George 7216. Endel Meerits 7518. Linda Lammas 8619. Urmas Tisler 7119. Valentina Meigas 8027. Aino Serpova 77

Jaanuar03. Harry Üts 7503. Ingrid Sillavee 7605. Ants Rohtla 7109. Helju-Laine Purga 7911. Heino Puusild 7512. Arvo Haltsonen 8313.Linda Kallak 7916. Jaan Tusti 9819. Jevdokia Grauberg 8819. Ants-Mati Rang 7220. Vilma Väljaru 8221. Milvi Roosipuu 7226. Liidia Ojanurm 7630. Jelena Tjuška 8030. Aime Kichno 75

Õnnitleme eakaid

sünnipäevalapsi!

Saarepeedi Sõnumid Nr 5210

Saarepeedi valla infolehte annab välja Saarepeedi Vallavalitsus. Leht ilmub kord kvartalis. Lehe toimetaja on Reet Maks tel 43 90 120;

kirjad, teated, kuulutused: 70 201 Saarepeedi postkontor, reet@saarepeedi. ee.

Mälestame lahkunuid Egert Rein 11.10Anna Leon 03.11Ants Puusild 01.12Arvo Tusti 03.12Maria Koovit 04.12

TEATED JA INFO

Saarepeedi Vallavalitsus annab üürile kahetoalise korteri Moori 8 korteriga elamus eelisjärjekorras sotsiaalsesse riskirühma kuuluvale Saarepeedi valla elanike registris olevale perele. Avaldusi saab esitada 23. detsembrini Saarepeedi Vallavalitsuse aadressil: 70201 Saarepeedi. Täiendav info tel 433 4612

Jõulupaki valla poolt saavad Saarepeedi valla elanike registrisse kantud ja faktiliselt valla territooriumil elavad lapsed alates sünnist kuni neljanda klassini (kaasa arvatud). Kelleni jõulupakk selle aasta sees ei jõua, saab selle kätte vallamajast kuni 10. jaanuarini 2010.a.

Lai valik kala ja kalatooteid

Saarepeedi rahvamaja

juures

neljapäeviti 13.15-14.15

Ostan “Kalevi” šokolaadi pabereid, hind kokkuleppel. Kontakt tel. 56603993 Marko Tenno.

Teade

Ettevõtjad, hallatavate asutuste juhid ja kõik huvilisedtööinspektsioon pakub välja tasuta koolituse Saarepeedi vallasuue töölepingu seaduse rakendamise küsimustesja töötervishoiu ja tööohutuse alal

19. jaanuaril 2010kell 14.00Saarepeedi rahvamajas

Neljapäev, 24.12 kell 18 JÕULUÕHTU JUMALATEENISTUS Muusikaga teenib koguduse ansambel kell 21 JÕULUÖÖ MISSA Muusikaga teenib Aare Külama klaveril

Reede, 25.12 kell 11 I JÕULUPÜHA PEREMISSA. JÕULUNÄIDEND Muusikaga teenivad Viljandi Maagümnaasiumi õpilased

Pühapäev, 27.12 kell 10 JOHANNESEPÄEVA MISSA Viljandi Jaani koguduse 537. aastapäev. Muusikaga teenivad koguduse Jaani koguduse koorid. Sünnipäevakringel

Neljapäev, 31.12 kell 18 VANA-AASTA ÕHTU MISSA kell 23.15 AASTAVAHETUSE VIGIILIA

Reede, 01.01.2010 kell 12 UUSAASTA KESKPÄEVAPALVUS

Pühapäev, 03.01.2010 kell 10 II JÕULUAJA PÜHAPÄEVA JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA

Teisipäev, 05.01 2010 kell 18 KOLMEKUNINGAPÄEVA OIKUMEENILINE JUMALATEENISTUS KAUNIMATE JÕULULAULUDEGA

koolitusel osalemiseks registreeridatel 43 90 120 võie-post: salme@saarepeedi.ee

Jõuluaja ja aastavahetuse teenistused Viljandi Jaani kirikus

tel. 52 36 252