EESTI SADAMATE LiiT

Ametid ja töövõimalusedEeldused ja oskused

Haridus ja karjäär

3

UUED SUUNAD,UUED INIMESED

agu teistes majandusvaldkonda-

deski, on majandust vallanud

kriis mõjunud negatiivselt ka sadama-

ettevõtlusele. Sadamate ja transportija-

teni jõuab kriisist väljatulek teatud hili-

nemisega. Siiski annab transpordi-

sektor tugeva tõuke kriisist välja tulemi-

seks ning paari aastaga hakkavad

transiidisektoris tegutsevad ettevõtted

taas kasvavas tempos arenema.

Eesti peab praegu naftale ja söele

orienteeritud transiidile leidma alterna-

tiivi konteinerkaupade vedude näol.

Praegu on edu võti tarbekaupade

vedu. Selleks on tarvis rohkelt inves-

teerida ja teha koostööd paljude

majandusvaldkondadega. Raudteed,

autoettevõtjad, sadamad ja riik juba

investeerivadki uue suuna võtmiseks.

Uus suund nõuab ka täiendavalt

kvalifitseeritud inimesi, maailmatasemel

koolitatud kutsekvalifikatsiooniga

töötajaid, kes oleksid valmis võtma

vastutust. Sadamatöötaja elukutse on

üks maailma stabiilsemaid. Sadama-

töölise või logistiku kutsega on võimalik

töötada igal ajal ja saab valida ameti

maa- või meretranspordis. Sadama

spetsiifikat tundvad eri- või kõrgharidu-

sega sadamatöötajad on nõutud nii

Eestis kui ka kaugemal.

Viktor PalmetEesti Sadamate Liidu tegevdirektor

N

esti Sadamate Liitu on koon-

dunud kõik aktiivsed Eesti

kaubasadamad. Neile lisaks on

liidus ka väiksemad, Lehtma, Mõntu

ja Loksa sadamad, kes näevad

võimalusi anda oma panus Eesti

sadamaettevõtluse arendamiseks

ning osaleda ühiste probleemide

lahendamisel.

Kuigi võiks arvata, et konku-

rents ei soodusta konstruktiivset

koostööd sadamaettevõtjate vahel,

pole see Eesti Sadamate Liidus

siiski nii.

Eesti majanduses on rasked

kriisiaastad. Sadamaettevõtlusele

avaldab rahvusvahelise majandus-

kriisi kõrval otsest mõju ka Eesti

sisemajanduse langus ja riigi eel-

arveraskused. Riiklikud tippstruk-

tuurid on eelarvestressis ja see

raskendab uuenduslike majan-

dusotsuste tegemist. Riigi majan-

duspoliitilisi samme astutakse argli-

kult, õigusloomes ollakse pigem

valvsad ja kartlikud.

Eesti Sadamate Liit ongi

loodud selleks, et jagada järjekind-

lalt oma parimat tahet ja konstruk-

tiivset initsiatiivi riigi ja seonduvate

ettevõtlusorganisatsioonidega.

EEStI SADAMAtE LIIt

Eesti Sadamate LiitSadama 25, 15051 Tallinntel: 512 8188e-post: viktor@sadamateliit.eehttp://www.sadamateliit.ee

E

5

tÕUSUOOtUSESEE

StI

SA

DA

MAt

E LI

It

4

äänemere sadamate juhid ütlevad,

et sadamate veo maht on vähe-

nenud umbes poole või isegi kolmvee-

randi võrra. Eesti on varem olnud maha-

jääja konteinervedudes. Seda valdkonda

kriisiajal edendades saavutame kriisi-

järgsel perioodil konkurentsieelise.

Sadamatransiidi kriisijärgse arengu

eeldus on uued majanduslikult efek-

tiivsed tehnoloogiad ja nende kasuta-

mine tootmises ning transiit. Panustades

tarbekaupade transiidile ning tuues seda

Eestisse, võiks eeldada suurt edasi-

minekut. Tarbekaupade transiidiga on

seotud ka raudtee, autovedajad ja riik.

Tarbimispeojärgne kriis saab läbi.

Kui tehnoloogia areneb, muutub pare-

maks ja energiasäästlikumaks, hakkavad

inimesed taas tarbima, panustades

sellega ka sadamatransporti.

Praegu on Eesti greograafiline

positsioon transiidis väga tugev, sest

Eesti kasutamine transiidikoridorina on

suhteliselt odav.

L

Eks iga tööandja otsi kogemustega

töötajat – kogemusi on vastselt koolilõpe-

tajalt aga raske loota. Eelis on neil, kes on

õpingute ajal omandanud töökogemusi,

oskavad võõrkeeli (eesti, inglise ja vene

keel on meie valdkonnas lausa kohustus-

likud), on head suhtlejad. Hinnatakse ka

juhtimiskogemust ja oskust tööd korral-

dada. Sära silmades aitab ületada väga

suuri raskusi. Seetõttu pean ehk isegi

kõige olulisemaks kestvat huvi eriala

(ameti) vastu, pühendumist, ausust, lojaal-

sust ettevõttele ning oskust ja tahet olla

hea kolleeg.

Milliseid teadmisi ja oskusi on vaja,

oleneb kindlast ametist sadamas. Ühest

küljest annab ju tööd alati õppida ja kusa-

gilt tuleks alustada, kuid sellegipoolest on

lihtsam, kui on olemas eelteadmised

sadamast, meretranspordist ja transpor-

dist üldisemalt. Mida varem inimene

mõistab, et talle pakuvad huvi sadamad ja

laevandus ning et ta soovib seda eriala

õppida, seda parem.

Vastukaaluks võid olla osa tõeliselt

rahvusvahelises äris, kus sinu otsus võib

mõjutada omakorda kellegi otsuseid ja

tegevusi maailma teises otsas. Nii saad

aru, kui väike on maailm tegelikult, tunda

ja õppida teiste maade ning rahvaste (äri)

tavasid.

OLULISED ON hUvI jA pühENDUMUS

Marko JüriojaTallinna Bekkeri Sadama juht

EELDUSED jA OSkUSED

EES

tI S

AD

AM

AtE

LIIt

6 7

SADAMATööTAjAL peab olema kolm

olulist omadust: vastutustunne, tahe juurde

õppida ning täpsus. Maailma transport on

lõputu tsükkel, igaüks selles jadas täidab

oma osa. Kui kuskil selles ahelas esineb

vastutustundetust, siis see mõjutab tuge-

valt kogu ketti.

Kui inimene võtab teha mõne

töölõigu, peab ta olema kindel, et ta seda

oskab. Transporditöötaja peab olema kvali-

fitseeritud, samas omandab transporditöö-

taja töö käigus vajalikud praktilised

oskused. „Kui inimene, kes on konteiner-

tõstuki roolis või töötab laevasillal, on oma

oskustes ebakindel, seab ta ohtu palju

inimesi,” selgitab Eesti Sadamate Liidu juht

Viktor Palmet.

Sadamateenindus on valdkond, kus

kõik pidevalt muutub. Iga aastaga tuleb

juurde uusi tehnilisi lisaseadmeid ja muutusi

ning kõik see nõuab õppimistahet. Näiteks

kogu maailma konteinerivedusid juhitakse

elektronseadmete abil, konteinerid on

sadamas leitavad GPS-seadmetega ning

ainult nii saab jälgida konteinerite liikumist

sadamas. Tehnoloogia uueneb, masinad

täiustuvad, pidevalt on vaja juurde õppida.

Transpordisektor on raske ala, kuid

ka siin valitseb meeste ja naiste võrdõigus-

likkus. Nii nagu merel, on laevasillas nii

mehi kui naisi. Naiste korraarmastus,

täpsus ja vastutustunne võivad anda ka

teatud eelise.

Sadamatöö omapära on pikemad

töövahetused – 12, 16 või 24 tundi järjest,

aga ka välitingimused.

ENDALT VÕIKS KÜSIDA,

• kassadam,laevad,kaubadjms

pakuvad huvi;

• kasmeeldibinimestegasuhelda

ja neid juhtida;

• kuidastalunpinget(hooajalisusvõib

töö mõnikord pingeliseks muuta);

• kasolenvalmistöötamapuhkepäe-

vadel, nädalavahetustel, öisel ajal;

• kasoskankeeliningkasutada

arvutit;

• kasoskantöödplaneeridaja

korraldada.

EES

tI S

AD

AM

AtE

LIIt

8 9

erinevaid masinaid ja töövahendeid.

Dokkeri töö eesmärk on kaup ohutult

ja rikkumata laadida ja ladustada.

STIVIDoR on lossimise-lastimisega

tegeleva ettevõtte esindaja, kes

korraldab ja juhib laevade laadimist-

lossimist sadamas vastavalt laeva lasti-

plaanile. Laeva stividor või vahetuse

stividor korraldab dokkerite tööd.

olenevalt sadama suurusest võib

sadamas tööl olla ka rohkem kui üks

stividor. Stividor korraldab ka kauba

õigeaegset liikumist laevadelt teistele

transpordivahenditele (rongid, autod) ja

vastupidi. Superkargo korraldab keeru-

liste lastimiste korral lastimisplaani ja

lastimise käiku. Supervaiser on lasti-

mise õigsuse ja kauba kvaliteedi järele-

vaataja.

TALMANI ehk KAUBALUGEjA

tööülesanne on laaditavate või lossita-

vate kaupade arvestamine ja doku-

menteerimine. Talman loeb kauba üle

ning kontrollib, et see vastaks veose

dokumentidele ja laadimiseeskirjadele

– et kogus oleks õige ning kaup rikku-

mata. Seejärel täidab ta kauba koguse

ja kvaliteedi arvestuslehe.

KAIMADRUSE ehk KALDAMADRUSE

ülesanne on laevade haalamine. Ta

võtab laeva sildumisel vastu sildumis-

otsad ja kinnitab need. Kui laev sada-

mast väljub, on kaimadruse ülesanne

kinnitusotste äraandmine. Vahel kuulub

laevade haalamine ka dokkeri tööko-

hustuste hulka, seda enamasti väikse-

mates sadamates.

LooTS on kohalikku veeala hästi

tundev laevajuht, kes on kapteni

nõuandjaks laeva juhtimisel ohtlikes või

raskesti navigeeritavates vetes, kus

adam on kaubalaevade lastimi-

seks ja lossimiseks, reisilaevadele

minekuks ja laevalt tulekuks, laevare-

mondiks või harrastuslikuks laevasõi-

duks kohandatud piiritletud ala, mis

hõlmab hooneid ja rajatisi (kaid, laine-

murdjad, kaldatammid jms) ning veeala

ehk akvatooriumi. Igas sadamas on

sadamaettevõtted, kes korraldavad

sadama tegevust. Erinevaid sadama-

teenuseid ja sadamategevusega kaas-

nevaid teenuseid pakuvad sadama alal

tegutsevad firmad (operaatorfirmad,

ekspedeerimisfirmad, agentimisteenust

pakkuvad firmad jm). Sadamas teenin-

datakse laevaliine, kauba- ja kalalaevu,

võetakse vastu jäätmeid, varustatakse

laevu joogivee, toidu ja elektriener-

giaga, teenindatakse reisijaid ja harras-

tusmeresõitjaid.

Sadamat valdavas ettevõttes

töötavad sadamakaptenid koos oma

meeskonnaga, sadama valveinspek-

torid ja kaimadrused. Sadamateenu-

seid pakkuvates firmades töötavad

dokkerid, talmanid, surveierid, stivi-

dorid, supervaiserid, superkargod ja

tehnoloogid, samuti laevaagendid,

liiniagendid, terminalispetsialistid jt.

Sadamas tegutsevad ka lootsid.

SADAMAKAPTENI ja tema meeskonna

ülesanne on korraldada ohutut laeva-

liiklust ühes või mitmes tema tööpiir-

konnaks määratud sadamas. Igal

sadamal peab olema sadamakapten,

kes vastutab, et laevu oleks võimalik

ohutult manööverdada sadamas, reidil

või dokis, ning tagab kauba lastimiseks

ja teisteks toiminguteks vajalikud tingi-

mused. Sadamakapten annab laeva-

dele loa sadama veealal liiklemiseks.

Reeglina on sadamakapten spetsialist,

kes on varem töötanud laevakapteni

või vanemtüürimehena.

DoKKERITE ehk LAADIjATE põhilised

tööülesanded on laevade laadungite

laadimine ja lossimine, ümberlaadimine

ja -paigutamine eri transpordivahen-

ditel. Nad transpordivad ja ladustavad

kaupa sadama ladudes. Vastavalt

ametiastmele töötavad dokkerid sada-

malaadurite, vedukite ja kraanade juhti-

dena, troppijatena ja veoste lahtivõtja-

tena ning nad kasutavad oma töös

AMEtIDS

EES

tI S

AD

AM

AtE

LIIt

10

läheb tarvis eriteadmisi, eelkõige sada-

masse sisse- ja sealt väljasõidul ning

sadamavetes ümbersildumisel. Loots on

spetsialiseerunud ühele kindlale laevasõi-

dupiirkonnale, tunneb väga hästi selle

piirkonna navigatsiooni ja sadama veeala.

Lootsiks on võimalik saada vaid (vanem)

tüürimehe või laevakapteni töökogemu-

sega inimesel.

TEHNoLooGID korraldavad ja aren-

davad laevade laadimise ja lossimise

tehnoloogilist protsessi. Tehnoloogi üles-

anne on välja töötada protseduur, kuidas

eri kaupu kõige paremini laevadele

laadida. Ta jälgib laadimise ja lossimise

protsessi ning otsib võimalusi selle

tõhustamiseks. Üldjuhul töötavad tehno-

loogid stividorfirmades.

SURVEIER on tehniline ekspert, kes

kontrollib laeva valmisolekut kaubaveoks

ja kauba paigutust ning kinnitust laeval.

Tehnikasurveier hindab vigastusi, mis

laev on tekitanud kaidele, lüüsidele ja

teistele rajatistele. Surveierid töötavad

tavaliselt sõltumatutes ettevõtetes.

SADAMA VALVEINSPEKToR on sada-

makapteni teenistuse töötaja, kes

korraldab oma töövahetuses laevaliiklust

ja jälgib ka laevade ohutut seismist

sadamas. Valveinspektori ülesanne võib

olla ka tervise- ja keskkonnakaitse eeskir-

jade täitmise jälgimine – ta hoiab silma

peal tööohutusnõuete täitmisel, tööriiete

olemasolul ja kasutamisel, tehnika

korrasolekul.

LAEVAAGENT on laeva esindaja

sadamas. Ta korraldab laevafirma nimel

sadamas kõike seda, mida on laeval vaja

sadama külastuseks. Laevaagent

broneerib laevale kaikoha sadamas, tellib

vajaduse korral lootsi, jälgib ja korraldab

koos stividori, supervaiseri või superkar-

goga laadimis- ja lossimistöid. Kui laev

sildub, teatab laevaagent sellest tolli- ja

piirivalveametnikele ning korraldab

laadimis- ja lossimistöid, laevaheitmete

äravedu, vajaduse korral remonttöid.

Agent tellib laevale kütust, vett, toitu jm

laevavarustust. Samuti teenindab

laevaagent laeva meeskonda: kui keegi

on haige, toimetab agent ta haiglasse ja

vajaduse korral ka tagasi laeva, korraldab

kapteni sõidu linna jne. Laevaagent peab

olema valmis laeva teenindama 24 tundi

ööpäevas, vastavalt sellele, millal laev

sildub, ning kogu aja jooksul, mil laev on

sadamas.

LIINIAGENT on laevafirma esindaja, kellel

on laevaagendiga sarnased tööüles-

anded, kuid ta teenindab kogu laevaliini.

Liiniagendi tööaega ja -jaotust on

võimalik planeerida vastavalt laevaliini

sõidugraafikule. Täpsemad tööülesanded

olenevad laevaliinist ja sellest, mida

laevaga veetakse. Liiniagendi tööüles-

anne on ka reisilaeva piletite ja kaubale

koha broneerimine kaubalaeval ning

check in.

Väiksemates sadamates võidakse

ühel ametikohal töötavale inimesele anda

erinevaid sadamatöötajate ülesandeid,

näiteks täidab dokker ka kaimadruse

rolli.

13

SADAMA MAjANDAMIST ja MERETRANSPoRDI jUHTIMIST saab

õppida Eesti Mereakadeemias. Rakenduskõrgharidusõpe kestab

4 aastat. Õppekava eesmärk on valmistada ette kõrgharidusega

spetsialiste meretranspordiga seotud ettevõtetele (sadamad,

stividor-, laevade agenteerimis- ja laevandusettevõtted). Konkreet-

sele ametile spetsialiseerutakse tööle asudes. Õppekava läbimine

tagab lõpetajatele eeldused õpingute jätkamiseks akadeemilise

kraadi ja kutsekraadi omandamiseks. Eesti Mereakadeemiasse

võetakse vastu keskhariduse või sellele vastava kvalifikatsiooniga

inimesi, kes on sooritanud vastuvõtueeskirjades ette nähtud riigi-

eksamid.

Sadamatöötajad ja teised merendusvaldkonna spetsialistid

saavad oma erialaseid ja merendusettevõtte või -organisatsiooni

arendamise ja juhtimisega seotud teadmisi ja oskusi süvendada ka

magistriõppes. Õpe kestab 1,5 aastat,

sisseastumise täiendavaks tingimuseks on

varasem töökogemus merenduse vald-

konnas.

Lisaks Eesti Mereakadeemiale saab

sadamatööliseks ja -spetsialistiks õppida

Tallinna Merekoolis.

Tallinna Tehnikaülikoolis tasub õppida

ka ehitust, täpsemalt hüdroehitust. Selle

eriala omandanu saab hakata projekteerima

ja konstrueerima sadamaehitisi, terminale ja

sadamakaisid. Meretranspordisüsteemis on

inseneriharidusega inimesed eelistatud.

Lisaks kõrgharidusele ja eriharidusele pakuvad suured sadamad

ise koolituskeskustena sadamatöötajatele lisaõpet. Perioodiliste õppe-

programmidega on võimalik stažeerida maksimaalselt poole aasta

jooksul mõnes maailma sadamas. Antwerpeni sadamas on maailmata-

semel koolituskeskus, mis korraldab aastas kümmekond koolitust,

kuhu saab sponsor- või oma raha eest minna täiendusõpet saama.

äljavaated tööd leida on head, seda

ennekõike tänu merevedude

osatähtsuse kasvule Euroopa Liidus ning

kaubalaevastiku kiirele kasvule.

Põhilisteks töökohtadeks on

sadamad, mida Eestis on üle 30, samuti

sadamates ladustamise, laevaagendi ja

ekspedeerimisteenuseid pakkuvad ette-

võtted, transpordi logistika ja konteinerve-

dude vahendusega tegelevad ettevõtted,

Veeteede Amet, Piirivalveamet ja teised

avaliku sektori ametkonnad ning suvisel

navigatsiooniperioodil järjest rohkem ka

huvilaevandus.

Suurim sadamaettevõte on riigiette-

võte AS Tallinna Sadam, mis on kuuest

sadamast koosnev Eesti suurim kauba- ja

reisisadamate kompleks, ning AS Saarte

Liinid, mis haldab Eesti praamiühendusi

mandri ja saarte vahel. AS Eesti Loots on

riigiettevõte, mis osutab lootsiteenuseid

ning pakub lootsimisalast koolitust ja

konsultatsiooni. Ühe aasta jooksul teeb

AS Eesti Loots kokku keskmiselt ligi

20 000 lootsimist Kundas, Loksal, Pärnus,

Väinameres (11 sadamat), Paldiskis

(2 sadamat), Tallinnas (13 sadamat) ja

Sillamäel.

töövÕIMALUSED

hArIDUS

12

EES

tI S

AD

AM

AtE

LIIt

V

15

öötasu sõltub peamiselt ametiko-

hast sadamas. Tõsteseadmete

juhtide (sh dokkerid) brutokuupalk on

pisut madalam kui Eesti keskmine palk

täistööajaga palgatöötajatel. Laeva

tekiohvitseride ja lootside (sh sadama-

kaptenid) brutokuupalk on kuni

veerandi võrra kõrgem ning transpordi-

ametnike (sadamadispetšer, sadama-

silla inspektor-järelevaataja, sadama-

terminali inspektor-järelevaataja,

sorteermäe korraldaja, stividor) bruto-

kuupalk on Eesti keskmise palgaga

võrdne.

Tippspetsialistide palgad võivad

olenevalt ettevõttest ulatuda

25 000–40 000 kroonini kuus. Kesk-

astme töötajad saavad palka

15 000–20 000 krooni vahel. Tööliste

palku on raske välja tuua, nende

töötasu sõltub keeleoskusest, staažist

jms. Töölistel on mitmeid lisatasusid

(tõstetud tonnide, kauba laadimise,

kauba kinnitamise eest jne).

Euroopa suurtes sadamates on

palgad kõrgemad, tihti isegi 50%

võrra. Välismaa sadamatesse tööle-

minek pole hea võõrkeelteoskuse

korral kuigi keeruline. Kui kutsetun-

nistus ja staaž lubavad, ei ole raske

leida tööd suurtes Euroopa sada-

mates, nagu näiteks Amsterdam või

Antwerpen.

Sadamatöötajate tööaeg on 40

tundi nädalas. Kuna kliendid vajavad

teenindamist kogu ööpäeva, tööta-

takse üldjuhul vahetustes. Seega tuleb

arvestada vajadusega töötada ka

puhkepäevadel ja riiklikel pühadel.

Sadamas on 12tunnised vahetused,

millele järgneb poolteisepäevane

puhkeaeg. 24tunnise valve korral on

puhkeaeg 64 tundi.

Enamikus sadamatöötajate

ametites (talman, dokker, kaimadrus,

stividor) tuleb arvestada ka tööga

õhtusel ja öisel ajal ning rasketes

ilmastikutingimustes. Vajalik on regu-

laarne tervisekontroll. Laevaagent peab

olema valmis töötama 24 tundi

ööpäevas sel ajal, kui laev on

sadamas. Samas tagatakse nõueteko-

hane puhkeaeg. Liiniagentide töökor-

raldus on korrapärasem.

Nendel ametikohtadel, kus tuleb

töötada välitingimustes ja töö iseloom

nõuab spetsiifilist riietust ja varustust,

on enamasti tööandja poolt ette

nähtud tööriietus.

pALk jA SOODUStUSEDT

14

EES

tI S

AD

AM

AtE

LIIt

Väljaandja Tööandjate Keskliitwww. tooandjad.ee

Teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: Scanpix, Eesti Sadamate Liit

Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel