Loo lubjakivikarjääris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise võimalikkusest võrreldes Saksamaa hiigelkarjääridega M ärt Saum, Vivika Väizene, Veiko Karu Tallinna Tehnikaülikool, mäeinst ituut m. saum@ttu. ee , vivika. vaizene@ttu. ee , veiko. karu@ttu. ee Sissejuhatus Ett evõtt ed soovivad avada uusi lubjakivikarjääre nii Loo kui Nabala lubjakivimaardlat es. See aga ei ole vastuvõet av kohalikele elanikele. Käimasolevat e keskkonnamõjuhinnangut e avalikud koosolekud on väga tulised, kus kaevandajaid süüdist at akse kõiges toimuvas. Kuid kompromiss on vaja leida, sest uued t eeprojekt id vajavad t eost amist ja auklikud t eed parandamist ning selleks on vaja killust ikku. Tallinna Tehnikaülikooli mäeinst ituudi tudengid käisid aprillikuu alguses tutvumas Saksamaa mäetööstusega. Õppereisi jooksul näht i erinevaid karjääre ja kaevandusi, saadi t eada, kuidas kohalikud suhtuvad karjäärides t eht avat esse töödesse (müra, vibrat sioon, tolm).Art iklis käsit letu näit ab seda, etEest is p laanit avad uued lubjakivikarjäärid on võrreldes Saksamaa karjääridega imepisikesed ning nende rajamine ja hilisem korrast amine ainult mitmekesist ab loodust ja loob uusi maast ikke inimest ele puhkamiseks. Loolubjakivikar jäär Plaanit av Loo lubjakivikarjäär kuulub Väo lubjakivimaardla alla. Väo maardla on üleriigilise t äht susega. Kaevandat av lubjakivi on plaanis kasut ada eh ituskillust ikuks. Loo mäeeraldise pindala on 41,5ha, kasuliku kihi ( lubjakivi) keskmine paksus 6 ,5m, kat endi keskmine paksus 0 ,3m ( sh mulla paksus 0 ,1m) , lubjakivi varu mäeeraldisel 2 ,698 mln m 3 , kat endi maht mäeeraldisel 125 tuh m 3 , sh mulla maht 42 tuh m 3 . Kaevandamise aast ane maht oleks üle 500tuhm 3 ja kaevandamine kest aks 5aast at. Lubjakivi on kavas kaevandada mäekombainiga ja killust iku tootmisel lubjakivi purustussõlmes soovit akse kasut ada uutt ehnoloogiat , mis ait aks vähendada mürat aset ja purustusel t ekkivaid jäätmeid. PILT: Loolubjakivikar jäär i mäeeraldis Nabala lubjakivimaardla Nabala lubjakivimaardlasse (Joonis 1) on plaanis rajada karjääre mitme ett evõtt e poolt. Nõmmküla karjäär on üks osa keskkonnaregist ris arvele võetud üleriigilise t äht susega Nabala lubjakivimaardlast. Maardla peal asub rohevõrgust ik ja väike osa Rahaaugu loodushoiualast. M aardlast ida poole jääb Tammiku looduskait seala. Piirkonnas on puude kait set soone, püsielupaikade sihtkait sevööndeid, kait sealuseid liike, mis enamikus jäävad maardlast väljapoole. Piirkonna hüdrogeoloogilised t ingimused on keerulised, kaevandat av varu jääb prakt iliselt allapoole põhjaveet aset , mistõttu kaevandamisel tuleb veet aset alandada. Nõmmkü la karjäärist ida ja kagu suunas on karst ialasid ( shmaa- alused jõed) [1].
1. Loo lubjakivikarjris ning Nabala lubjakivimaardlas
kaevandamise vimalikkusest rreldes S v aksamaa h iigelkarjridega M
rt aum, Vivika Viz S ene, Veiko Karu Tallinna Tehnikalikool, meinst
uut it m.saum@ t ee, vivika. ene@ t ee, veiko. tu. vaiz tu. karu@ t
ee tu. Sissejuhatus Et t soovivad avada uusi lubjakivikarjre nii
Loo kui Nabala lubjakivimaardlat S t t ev ed es. ee aga ei ole vast
et koh uv av alikele elanikele. Kimasolevat keskkonnam innangut e
juh e avalikud koosolekud on vga t ulised, kus kaevandajaid s dist
akse k at iges t oimuvas.Kuid komp romiss on vaja leida, sest uued
t rojekt vajavad t amist ja auklikud t eep id eost eed parandamist
ning selleks on vaja killust ikku. Tallinna Teh nikalikooli meinst
uudi t it udengid kisid aprillikuu alguses t vumas S ut aksamaa met
usega.p ereisi jooksul nhi erinevaid karjre ja kaevandusi, saadi t
st p t eada, kuidas koh alikud suhuvad karjrides t t esse t t
ehavat desse ( ra, vibrat m sioon, t . Art olm) iklis ksit u nit
seda, etEest p let ab is laanitavad uued lubjakivikarjrid on v
rreldes Saksamaa karjridega imepisikesed ning nende rajamine ja h
ilisem korrast amine ainultmit mekesist ab loodust loob uusi maast
inimest p kamiseks. ja ikke ele uh Lo l jak ik j r o ub iv ar P
laanit Loo lubjakivikarjr kuulub Vo lubjakivimaardla alla. av Vo
maardla on leriigilise t t hsusega.Kaevandat lubjakivi on p av
laanis kasut eh uskillust ada it ikuks.Loo meeraldise pindala on 4
h kasuliku kih ( 1,5 a, i lubjakivi)keskmine p aksus 6 m, kat ,5
endi keskmine p aksus 3 0 ,3m ( mulla p sh aksus 0,1m) lubjakivi
varu meeraldisel 2 9 mln m , kat , ,6 8 endi mah t meeraldisel 12 t
m3, sh mulla mah 4 t m3.Kaevandamise aast mah oleks 5 uh t 2 uh ane
t le 5 0t m3 ja kaevandamine kest 5aast . 0 uh aks atLubjakivi on
kavas kaevandada mekombainiga ja killust t misel lubjakivi p iku
oot urust lmes soovit uss akse kasut uutt noloogiat mis ada eh ,
ait vh aks endada m aset p rat ja urust tusel ekkivaid jt meid.
PILT:Lo l jak ik j r m al is o ub iv ar i eer d Nab a l jak imaar l
al ub iv da Nabala lubjakivimaardlasse (oonis 1) on p J laanis
rajada karjre mit et t p . me t t oolt ev e N mmk karjr on osa
keskkonnaregist arvele v ud la ks ris et leriigilise t t hsusega
Nabala lubjakivimaardlast M aardla p asub roh rgust ja vike osa Rah
. eal ev ik aaugu loodushoiualast . M aardlast ida poole jb Tammiku
looduskait seala. Piirkonnas on p uude kait soone, set p sielup
aikade sihkait t sev ndeid, kait sealuseid liike, mis enamikus jvad
maardlast vljapoole. Piirkonna h drogeoloogilised t ingimused on
keerulised, kaevandat varu jb p iliselt av rakt allapoole p h
javeet , mistt kaevandamisel t aset tu uleb veet aset alandada.
Nmmkla karjrist ja kagu suunas on karst ida ialasid ( maa- sh
alused j [ . ed) 1]
2. Nabala maardlal on eeliseid. Esiteks on see hiiglaslik.
terve maardla potentsiaal ulatub 200 miljoni kuupmeetrini. Teiseks
jb Nabala otse Tallinna-Tartu maantee ja tulevase Tallinna raudtee
mbersidu naabrusse. Maardla kaugus ehitusobjektist on
majanduslikult lioluline. Kui killustik maksab 120 krooni tonn,
siis iga tonni transport he kilomeetri kaugusele lisab hinnale 1,5
krooni. Kolmandaks pole Nabala kanti veel pstitatud uusrajoone, mis
takistaksid kaevandamist [2]. Joonis 1 Nabala lubjakivimaardla
[http://www.sakuvald.ee/12709] Kaevandamine Rdersdorf
lubjakivikarjris i Rdersdorf on lubjakivi kaevandatud juba 7 aastat
(Joonis 2). Praegune karjr kuulub is 50 firmale CEMEX, kes kasutab
lubjakivi tsemendi toormeks. On teada, et seda lubjakivi on
kasutatud Berliinis asuva Brandenburgi vrava ehitamisel.
3. Joonis 2 Rdersdorfi karjr Berliini klje all
Mendustingimused: katendi paksus on 30 meetrit, phja poole minnes
see suureneb ja seda teisaldatakse 500 000 m3 aastas. Lubjakivi ei
asetse horisontaalselt, vaid on kaldu luna suunas ning maavara
kvaliteet on karjri phja- ja lunaosas erinev. Karjr on ristkliku
kujuline, 4 km ida-lne suunas ning 800m phja-luna suunas.
Kaevandamismaht on 3 mln tonni lubjakivi aastas. Karjrist
pumbatakse vlja 12 mln m3 vett aastas, selleks on rajatud
spetsiaalsed allmaa kaevened kaevevlja alla ning vee pumpamine
toimub tielikult maa all. Praeguse toodangumahu juures on
arvestatud, et karjri eluiga oleks veel 20 aastat. Varude poolest
oleks perspektiivi kauemakski ajaks, kuid lheduses asetseb maantee,
mille stabiilsus tuleb tagada ning kaevandamissgavuse suurenedes
hakkaksid lhedal asetsevad jrved karjri thjaks jooksma. Lubjakivi
kaevandamine toimub viie astanguga, lemine nlv on tasandatud, teine
vertikaalne, seal asub esi. Lubjakivi raimamine toimub
puur-lhketdega. Korraga lhatakse 10 000 tonni lubjakivi. hes
laenguaugus on 80 100kg lhkeainet ja korraga lhatakse 20
laenguauku. Lhatud materjal veetakse Caterpillar kalluritega (kolm
100 tonnist kallurit ja neli 40 tonnist) purustisse (Joonis 3),
purustamine toimub kahe astmelisena, prast seda liigub materjal mda
lintkonveierit (pikkus 2 km) tehaseplatsile angaari, kus toimub
kvaliteedi htlustamine. Lubjakivi peal asetsev katend veeti kuni
1993. aastani karjrist vlja, nd ladustatakse katend karjri phja.
Katendist moodustunud vlispuistang toimib mratkkena, et klas elavad
inimesed saaksid rahulikult elada. Puistangute peale on rajatud ka
tuulepark elektrienergia tootmiseks klale.
4. Joonis 3 Lhatud materjali kallutamine purustisse Saksamaa
moodsaim ligniidikarjr Hambach Maailma suurima ligniidikarjri
pindala on 85 km2 ning maavaravaru ulatub 2,5 gigatonnini.
Tehnilisi andmeid: ligniidi kttevrtus 7,810,5 MJ/ tuhasisaldus
1,58%;veesisaldus kg; 5060%;vvli sisaldus 0,150,50%. hest tonnist
ligniidist saab jrgnevalt, kas 1) 860 kW h elektrienergiat;2) 400kg
brigetti;3) 250kg koksi;4) 580m3 snteetilist gaasi;5) 160l ktust.
Hambac karjr varustab lhedal asuvaid elektrijaamu, neid on 4 ning
toodavad hi ligikaudu 50% elektrist, mida Saksamaa vajab. 96%
elektrist lheb inimestele kasutamiseks ning 4% kasutavad jaamad ise
oma tarbeks ra. Karjri peamine tehnopark koosneb 7 puisturist, 8
ekskavaatorist, 8 lintkonveierist, Rheinbraun 289, Rheinbraun 758,
Cat D8. Konveieri laius 2,8 m, kiirus 7,8 m/ Kui tekib s.
lekuumenemine, siis lindid peatatakse automaatselt, lintkonveieri
ssteemis on olemas tuletrjevoolikud nnetusjuhtumite puhuks.
Ligniidikihi paksus on 70m. Karjris on 7 astangut, tprotsesside
juhtimiseks kasutatakse spetsiaalset tarkvara, lintkonveiereid
liigutatakse 3 korda aastas. Vesi pumbatakse settebasseinidesse ja
puhastatakse enne kui suunatakse loodusesse tagasi. Elektrijaamades
tekkiv tuhk ladustatakse karjri ja kaetakse katendiga, mis on eest
eemaldatud. Maavara kaevandab 18 kopaline rootorekskavaator, mille
iga kopa maht 6m3. Liikumiseks kasutab ekskavaator 8 roomikut taga
ja 4 roomikut ees. Ekskavaatori kabiin asub rootori lhedal. Rootor
kaevandab, sealt liigub materjal edasi lindile ja sealt
lugpurustisse.
5. Joonis 4 Rootorekskavaator Hambachi ligniidikarjris Katend
transporditakse mda lintkonveiereid hest servast teise. Uue
puistenlva moodustamiseks kasutatakse pinnasepuistureid, mille
otsas on sknnerid, kontrollimaks materjali mahtu ning tekkiva nlva
kaldenurka, et kik oleks stabiilne. Puisturi noole pikkus on 70m,
puistangu krgus 3040m, td opereerivad 2 meest: ks puisturil, teine
puistangu juures.
6. Joonis 5 Kaevandatud alal puistangu moodustamine.
Puistangusse maetakse elektrijaama tuhka Kokkuvte Saksamaa nitel
saab elda, et sealsed karjrid on rajatud samuti keerulistesse
kohtadesse nagu Eestiski. Samas on sealsed karjrid mitu korda
suuremad ja sgavamad kui plaanitavad karjrid Eestis. Karjre rajades
on arvestatud kohalike elanikega: tehtud mratkked, veevarustus vi
muretsetud uus elamispind klaelanikele. Uued lubjakivikarjrid Loo
ja Nabala lubjakivimaardlates on teostatavad. Tnapevane
kaevandamistehnoloogia vimaldab lubjakivi kaevandada palju
keskkonnasbralikumalt. Kohalikud elanikud peaksid suhtuma
mistvamalt kaevandustegevusse, sest toodetav killustik kasutatakse
inimeste endi hvanguks, teede ja elamute ehituseks.
Kaevandustegevuse lppedes karjrid korrastatakse ja avatakse
vallaelanikele kasutamiseks. Viited kogumikus olevatele piltidele
ja videolikudele Pildid on nhtavad: Hambachi ligniidikarjr -
Hambach Rdersdorfi lubjakivikarjr - Rydersdorf Videolik
Hambach