1

Seeneriigi illuStreeritud entSüklopeedia

MüStiliSteSt MikroSeenteSt MaaliliSte hiidSeenteni

Jens H. Petersen

SISUKORD

Eessõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

Sissejuhatus seente elutegevusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

Seene eosed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

Hüüfid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

Sugulus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

Täiuslikud defektid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

Viljakehad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34

Hõimkond kottseened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46Liudseened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50Lehtereoslaga seened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68Sulgeoslaga seened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70Peiteoslaga seened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84Liudsamblikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88Kambereoslaga seened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94Trühvlid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98Laboulbeniomycetes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100

Kandseened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102Koorikseened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106Nahkisjad seened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110Torikulised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115Puravikulised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124Šampinjonilised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133Tsüfelloidsed seened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146Kukeseenelised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150Narmikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154Tõlvharikud ja harikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160Murumunaseened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172Tardseened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 182Rooste- ja nõgiseened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 188

Ikkesseened ja teised rühmad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 192

Seente ökoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194Orgaanilise aine lagundajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194 Puidulagundajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202Sõnnikuseened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 206Lagundajad mujal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 208Mükoriisaseened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210Sambliku moodustajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218Parasiitseened . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220

Seened maailmas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 223Kus seened kasvavad? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 223Kus mitte midagi ei kasva? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 236Miks me seeni vajame? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 238

Seente tulevik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 254

Järelsõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 259

Register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 260

6

S i S S e j u h a t u S S e e n t e e l u t e g e v u S S e

Lühike ülevaade seene ühest põlvkonnast näeb välja järgmine. Seene eoste kasvamisega moodustuvad pikad silindrilised hargnenud rakud nimega hüüfid. Hüüfid kasvavad toitaineterikkas substraadis (mullas, puidul, sõnnikus jne), kus neist moodustub mütseel ehk seenenii­distik (allpool). Hüüfid eritavad lagunenud toitaineterik­kasse pinnasesse ensüüme. Tulemuseks on väiksemad suhkrumolekulid, mis hajuvad tagasi hüüfidesse, et anda seentele kasvuks vajalikku energiat. Seene kasvades koguneb energia müt­seeli, kust hüüfide abil on võimalik uute

toitumisallikateni jõuda. Pärast teatud ajavahemikku (nädalad, kuud, aastad) on mütseel valmis tootma viljakehi. Seente viljakehad erinevad nii suuruselt kui ka vormilt: alates väikestest tõlvjatest ja kausjatest struktuuridest kuni suuremate vormideni, mis on iseloomulikud šampinjonilaadsetele, murumunadele, torikulistele ja harikulistele (kõrval üleval). Viljakehade eesmärk on sugulise palju­nemise käigus toota seene eoseid. Tavaliselt levivad eosed tuulega. Kui eos on sobivale substraadile lennelnud, loob ta uue seene mütseeli. Suurem osa eostest siiski nii kaugele ei jõua.

Sissejuhatus seente elutegevusse

mütseel

võrsuv eos

hüüfid

eosed

7

seeneniidid

viljakehad

30

t ä i u S l i k u d d e f e k t i d

Kõik peamised seenegrupid on võimelised levima mittesugulise paljunemise teel. Kuigi kõige sagedasemad seened hoonetel ja toidul on kottseened, siis pole harvad ka ikkesseened. Ikkesseened moodustavad väga iseloomulikke struktuure, mis mee­nutavad väikseid nööpnõelu. Kerajas ülaosa (sporangiool) sisaldab eoseid.

Nutthallik (Mucor sp.) kompostikastis, Taani.

Nutthalliku (Mucor sp.) eostekott, Taani (× 120)

31

t ä i u S l i k u d d e f e k t i d

Eriti elegantne ja tõhusa levikuga mit­tesuguline seen on must täpphallik (Rhizo­pus stolonifer), mis kasvab justkui võrse­tena, meenutades maasikataime. Niiviisi saab seen kiiremini liikuda, ta paiskab välja substraati juurdunud pikad hüüfid, mille tipus moodustuvad kerajad eoslad.

Must täpphallik (Rhizopus stolonifer), Taani (× 100).

64

Märkimisväärsel arvul inoperkulaatsetel liudseentel on moodustunud pikk jalg, mis tõstab eoslava kõrgemale õhku. Mõnel juhul muudab see terve viljakeha tõlvjaks.

k o t t S e e n e d – i n o p e r k u l a a t S e d l i u d S e e n e d

Pisipahtlik (Mitrula paludosa), Norra (× 1,5)

Geoglossum starbaeckii, Taani (× 3)

Vibrissea truncorum, Norra (× 4)

Roheline pisikeel (Microglossum viride), Taani (TF, × 2)

Geoglossum glutinosum, Taani (JV, × 2)

Harilik pahtlik (Spathularia flavida), Taani (× 2)

Kollane hüüvik (Leotia lubrica),

Taani (× 5)

65

t h e f r u i t b o d y – i n o p e r c u l a t e S k i v e S v a m p e

112

Troopilised liigid on veelgi rohkem are­nenud. Pikad viljakehad, mõnikord isegi basaalkettaga või ka komplekssed ja mitmest viljakehast koosnevad grupid on tavalised. Mõned on väikese peekri kuju­lised. See võimaldab vihmast saadavat niiskust püüda ja kauem hoida.

k a n d S e e n e d – n a h k i S j a d S e e n e d

Hymenochaete damicornis, Ecuador (× 3)

Cymatoderma dendriticum, Ecuador (× 1)

113

k a n d S e e n e d – n a h k i S j a d S e e n e d

Podosypha nitidula, Ecuador

Cotylidia spectabilis, E

cuador (× 2)Stereopsis nigripens, E

cuador (× 4)

142

k a n d S e e n e d – š a m p i n j o n i l i S e d

Pilvikute (Russula) ja riisikate (Lactarius) perekonnad moodustavad erilise eoslehe­kestega seentegrupi, mis ei ole enamikuga šampinjonilistest lähedalt seotud. Üheks eriliseks omaduseks on nende väga rabe seeneliha, mida on sageli võrreldud kuivanud juustuga. Riisikad eritavad lõigates või murdudes ka piimmahla. Enamik nende liikide esindajatest moodus­tavad suuri värvikad viljakehi ja on ühed tähtsamad ektomükoriisamoodustajad.

Soopilviku (Russula paludosa) rabe seeneliha, Taani

Soopilvik (Russula paludosa), Taani

143

k a n d S e e n e d – š a m p i n j o n i l i S e d

Kahkjas riisikas (Lactarius uvidus), Rootsi (× 3)

Porgandriisikas (Lactarius deliciosus), Taani (× 5)

Sooriisikas (Lactarius helvus), Taani (× 4)

Roosapiimane riisikas (Lactarius acris), Taani (× 3)

Kuldpiimane riisikas (Lactarius chrysorrheus), Taani (× 2)

224

Parasitic fungi

225

Kus seened kasvavad?Boreaalsed okasmetsad katavad Põhja­Ameerika, Euroopa ja Aasia põhjapoolseid alasid subarktilisest alast allpool. Enne lühikese sügise lõppu võivad need metsad olla seeni täis. Kuigi seal kasvab palju lagundajaseeni, domineerivad kuuse (Picea), männi (Pinus), tsuuga (Tsuga) ja lehisega (Larix) ektomükoriisat moodustavad seened. Ülekaalus on perekonnad, nagu vöödik (Cortinarius), pilvik (Russula), riisikas (Lacta­rius), narmasnutt (Inocybe), harik (Ramaria), hebel (Hebeloma) ja põdramokk (Sarcodon).

S e e n e d m a a i l m a S

Harilik põdramokk (Sarcodon imbricatus) kasvab koos kuuse ja männiga, Rootsi (JV)

Suillus asiaticus kasvab koos lehisega, Venem

aa (TL

)

Koervöödik (C

ortinarius caninus) kasvab koos kuusega, Rootsi

246

S e e n e d m a a i l m a S

Seened on mitmetes ühiskondades oluline toidu allikas. Kuna seeni seostatakse pigem loomse raku kui taimerakuga, on nende söömine taimedieedi juures oluline. Seened võivad sisaldada vitamiine ja antioksüdante. Kõige väärtuslikumad seened kuuluvad perekondadesse kärbseseen (Amanita), kivipuravik (Boletus), kukeseen (Cantha­rellus), torbikseen (Craterellus), riisikas (Lactarius), mürkel (Morchella), Termito­myces ja heinik (Tricholoma).

Mõningaid seeni süüakse psühhoaktiivsete omaduste pärast. Täpsemalt teatakse mõningaid liike paljaku perekonnast (Psilo­cybe) kui hallutsinogeenseid seeni ja neid kasutatakse LSD­ga sarnaste toimete saamiseks. Neid seeni on traditsioonilistel religioossetel rituaalidel tarvitatud aastatu­handeid. Praeguses ühiskonnas on aga nende seente omamine kriminaalkorras karistatav.

Miks me seeni vajame?

Väärtuslik Tricholoma matsutake, Thimphu turg, Bhutan

Seenekütid, Taani

Laetiporus sp. ehk „metsa kana” üle tingimas, Bhutan

247

Austerse

rviku (Pleurotus ostreatus) kultiveerimine

Mõningaid söödavaid seeni kultiveeritakse, eriti Euroopas, Põhja­Ameerikas ja Aasias. Suurel hulgal kasvatatakse šampinjoni (Agaricus), kõrvtarriku (Auricularia), serviku (Pleurotus), Lentinula, sametkõr­gese (Flammulina) ja tupplehiku (Volvari­ella) perekondade liike. Kahjuks on enamik maitsvaid seeni ektomükoriisamoodusta­ jad ja kultiveeritult viljakehi ei tooda.

S e e n e d m a a i l m a S

Kivipuravik (Boletus edulis), Taani Trühvel (Tuber aestivum), Taani (JV)

Kultiveeritud tumeda tupplehiku (Volvariella volvacea) müük, Tai (FR)

Terav paljak (Psilocybe semilanceata), Taani