VIKIPEEDIAvabatahtlike koostöö eelistest ja puudustest

vaba entsüklopeedia kontekstis

Toomas Schvak

Eesti Rahvusraamatukogu projektijuht /

et.Wikipedia administraator

Ettekanne on avaldatud CreativeCommons Attribution-NonCommercial 3.0 litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage veebiaadressi http://creativecommons.org/licenses/by-nc/3.0/

Mis on Vikipeedia?

Tasuta veebipõhine entsüklopeedia Loodud jaanuaris 2001 Koostamisel vabatahtlike poolt Kokku üle 8 miljoni artikli 253 maailma keeles neist umbes 2,63 miljonit inglise keeles ja umbes 56 500 eesti keeles (33. koht)

Probleem definitsiooniga

Definitsioon: entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokku-võtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest

Koostajateks vabatahtlikud, keda iseloomustab sageli:– Anonüümsus– Ebaprofessionaalsus– Isiklikud huvid– Vastutuse puudumine

Kas siis Vikipeedia ikka klassifitseerub entsüklopeediaks või on tegu teadlaste poolt verifitseerimata andmete ja arvamuste kogumiga?

Koostöö alused

Igaüks võib olla autor Iga autor võib kirjutada, millest iganes Iga teine autor võib kirjutatut vaidlustada Tõde peaks sündima diskussioonides Hierarhia on minimaalne ja see pannakse paika demokraatliku protsessi

käigus Reeglid on kokkuleppelised, mitte väljapoolt

ette antud

neist tulenevad puudused …

Kvalifikatsiooni aspektist:– artiklite hõlme on ebapiisav, nad sisaldavad vigu– artiklite stiil ja õigekiri ei ole rahuldavad– artikleid täiendatakse lähtuvalt isiklikust huvist– palju asjatuid vaidlusi ja redigeerimiskonflikte

Vastutuse aspektist:– autorid ei tunne vastutust oma sõnade eest– mitmed valdkonnad on katmata– artiklite uuendamine ja täiendamine on puudulik– puuduvad efektiivsed kontrollmehhanismid

… ja eelised

Läbipaistvus– artikli kujunemislugu, selle sisu üle peetud diskussioonid on

kõigile nähtavad Operatiivsus

– värskem info kui üheski trükiväljaandes, kiirus vigade parandamisel

Kollektiivsus– artiklid sünnivad mitmete inimeste koostöös ega esinda

seetõttu vaid ühte vaatenurka, ühte seisukohta Integreeritus

– võimalik luua lihtsalt seoseid teiste võrgu- ja trükiallikatega

Eestikeelne Vikipeedia

1 bürokraat 26 (enam-vähem) aktiivset administraatorit 3 passiivset administraatorit üle 12 000 registreeritud kasutajakonto reaalset kasutajate arvu hinnata võimatu aktiivseid u. 20 admini + 10-20 tavakasutajat umbes ¼ täiendusi registreerimata isikutelt

Kes on kes?

Kokku 30 administraatorit Nime on neist avalikustanud 5 Eluala on välja toonud 8 administraatorit Domineerivad humanitaar/sotsiaalteadused Sünniaasta on avaldanud 6 Keskmine vanus 23 aastat

Tegevuse koordineerimisest

Esimene avalik vikiseminar (detsember 2007) Esimene eestlane Wikimanial

(juuli 2008)

Aktiivsete eesti vikipedistide kokkusaamised (alates juulist 2008)

Koostöö ülikoolide ja teadusasutustega, nt Eesti Keele Instituut

Wikisource ja Wiktionary keskkondadega

Mis tehtud, mis teoksil?

Mingil määral kaetud:– Ajalugu, filosoofia ajalugu– Sport– Muusika, kujutav kunst– Poliitika ja rahvusvahelised suhted

Ebapiisavalt kaetud:– Eestit puudutav ainestu– Reaalteadused– Pedagoogika– Meditsiin– Riikide artiklid

Teravamad probleemid

Kriitilise massi puudumine enamuse valdkondade põhimõistete ja -teooriate osas

Autoriõiguse ja andmekaitse temaatika Isikuartiklite koostamine ja toimetamine

– Anti Liiv, Sirje Kingsepp, Ahti Mänd

Isiklike eelistuste ja arvamuste põrkumine Kõigi jaoks aktsepteeritava vahekohtu mehhanismi

puudumine Kuidas motiveerida inimest kaastööd tegema?!

Tänan tähelepanu eest!

Küsimused, kommentaarid, vastuväited, ettepanekud?!