Segaõppe - Lefo...wikisid jne.Wikisid ja muud sotsiaalset tarkvara kasutatakse e-õppes järjest rohkem. Wikid on tarkvara, mis võimaldavad kasuta-jatel lihtsalt luua ja redigeerida

Segaõppe (b-learning)(b-learning)

juhendväljatöötamise ja juurutamiseSegaõppe väljatöötamise ja juurutamiseSegaõppe

B-learing4all projekti rahastas Euroopa Komisjoni Hariduse ja Kultuuri direktoraadi LEONARDO DA VINCI programm

www.b-learnin4all.org

2007-2008

Autor

B-learning4all projekti konsortsium

Segaõppeväljatöötamise ja juurutamise juhend

Sisukord

Sissejuhatus 4Õige kombinatsiooni mõte 7Mudelid ja põhimõ� ed 10Esitamismeetodid 17Programmi väljatöötamine 22Sisu loomine 24Õppuri hindamine 29Tehnoloogia ja infrastruktuur 32Õpikeskkonna väljatöötamine 36Programmi juhtimine ja õppuri toetamine 40Investeeringutasuvus (ROI) 43Segaõpe ja VKE-d 45Segaõpe kutsehariduses – innovatsioonituules b-õppesse! 48Kokkuvõte 50Mõistete sõnastik 51Näited asjakohastest kogemustest

1. õppeolukord: iseõpe ja klassiõpe 542. õppeolukord: õpperühmad 563. õppeolukord: projektipõhine õpe 57

Kasulikud lingid 59Viited 61

4b-learning4all

Segaõppe (b-learning) väljatöötamise ja juurutamise juhend

Tagasi sisukorda

Eesmärk

Mitmete Euroopa ja riiklike haridusprojektide kogemusele põhinedes usuvad projekti Blearning4All partnerid, et segaõpe aitab suurendada juurdepääsu huvitavatele e-õppe programmidele ning samal ajal kontrollida koolituskulusid.

Segaõppe põhimõte toetab kolme muutumisvaldkonda––– mõtlemine vähem juhtnööride andmisele

ja rohkem tõhusa õppimise loomisele, ––– jõudmine üliõpilasteni

kaugõppetehnikate abil ––– ja õppuritevahelise tugeva

kogukonnatunnetuse edendamine.

Segaõppe põhimõte on nende mõtete süntees, sest õpikeskkond muutub järjest õppurikesksemaks, rõhk on aktiivõppel koostöö ning arusaamise sotsiaalse konstruktsiooni abil. Selline põhimõte läheneb nägemusele õppivast organisatsioonist kui kohast, kus õppimine on esikohal ning õppurid saavad haridusliku kogemuse mis tahes juhul, kohas ja ajal. See tõstatab olulise küsimuse: kas Euroopa

haridus- ja koolitusvaldkonna spetsialistid on valmis selliseks õpetamise ja õppimise paradigma muutuseks? Kui valmis on õpetajad, kutsehariduse ja –õppe koolitajad, õppematerjalide koostajad, õpidisainerid, haridusvaldkonna e� evõtjad jne kasutama segaõpet tõhusalt oma igapäevases töös? Selle juhendi eesmärk on anda sammsammulised juhtnöörid ja soovitused, kuidas segaõppe programme välja töötada ja korraldada.

Ulatus

Üks selle juhendi eesmärke on anda laiem ülevaade kõrghariduse, kutsehariduse ja –õppe ning e� evõtetes toimuva koolituse erinevatest sektoritest. Mis on e-õppe ja segaõppe praegune arengutase? Mida me saame õppida innovaatilistelt praktikutelt, milline on meie endi kogemus, mida saame lisada? Selle juhendi eesmärk on anda õpetajatele ja koolitajatele üldist teavet ja abi segaõppe kohta, kirjeldada võimalikke pedagoogilisi lähenemisi veebipõhiste programmide disainimisel ning anda soovitusi strateegiate valimiseks, mis tagavad segaõppeprogrammide eduka juurutamise.

Sissejuhatus

Sissejuhatus

5b-learning4all


Tagasi sisukorda

See juhend peegeldab projektis osalevate partnerite erinevaid kogemusi segaõppe valdkonnas. Projektirühm loodab, et see juhend aitab segaõppest aru saada ja seda praktikas kasutada ning et õpetajad ja koolitajad leiavad juhendist abi ja tuge segaõppeprogrammide väljatöötamisel. Segaõppe ülesehitus sõltub väga palju sisust ja kontekstist ning sellel on väga palju lahendusi. Seega ei saa see juhend tutvustada mis tahes ühte lahendust kui AINSAT ÕIGET LAHENDUST.

Sihtrühmad

See juhend on mõeldud laiemale sihtrühma le: kõrghariduse, kutsehariduse ja –õppekoolitajatele ja konsultantidele ning koolita-jatele ja konsultantidele väljaspool formaalset haridus- ja koolitussüsteemi (organisatsioonid ja e� evõ� ed, eriti väikesed ja keskmise suuru-sega e� evõ� ed).

See juhend on mõeldud inimestele, kellel on selles vallas juba teatud kogemusi, profes-sio naalsetele universaalsetele koolitajatele ning neile, kes on huvitatud uuenduslikust haridusest ja koolitusest. See juhend nõuab teatud e-õppe läbiviimise kogemusi.

Sissejuhatus

6b-learning4all


Tagasi sisukorda

Juhendi ülesehitus

Juhend algab ülevaatega segaõppest, s.h segaõppeprogrammide juurutamisest saa-da vast kasust ning sellega seotud välja-kutsetest. Juhendis käsitletakse sisu ja meediumide arendamist ning uuritakse erinevaid tehno loogiaid. Juhendi 1. osa annab teavet pedagoogilistes, tehnoloogiaalastes,

õpikeskkonna välja tööta mist ja tuge puudu-tavates küsimustes. Juhendi 2. osas leiate näited asjakohastest kogemustest ja kasulikud lingid. Autorid soovitavad tungivalt külastada projekti veebisaiti www.b-learning4all.euwww.b-learning4all.eu. Veebisaidilt leiate rikkalikult segaõppe multimeedianäiteid Austriast, Bulgaariast, Eestist, Itaaliast ja Suurbritanniast.

Sissejuhatus

7b-learning4all


Tagasi sisukorda

Segaõppe määratlemine

Traditsiooniliselt kasutavad õpetajad ja kooli-tajad õppurite toetamiseks mitmesuguseid õpitegevusi. Mõte metoodikaid, sh loenguid, rühmategevusi, rollimänge, videoid, harjutusi ja mänge omavahel kombineerida ei ole uus. Segaõpe e kombineeritud õpe on aastaid olemas olnud, kuigi seda pole selle nimega nimetatud.

Segaõpe on mõiste, mida kasutatakse tehno-loogia abil täiustatud hariduses ja koolituses. Paljud haridus- ja äriorganisatsioonid on käivitanud olulisi e-õppe algatusi. Üldiselt kasutatakse seda mõistet metoodika kirjeldamiseks, mis ühendab traditsioonilise koolituse e-õppega. Seega on segaõpe kahe arhetüüpse õpikeskkonna lähendamise tulemus. Ühelt poolt on traditsiooniline näost näkku õpe, teiselt poolt aga veebipõhine õpe. Mitmed eksperdid ütlevad, et segaõpe ühendab mõlema maailma parimad küljed.

Segaõpe esineb mitmel kujul ja mitmes vormis, kuid see ei ole lihtne kombinatsioon veebipõhisest ja näost näkku (ehk veebiühen-duseta) õppest ja koolitusest. Ühendada ei

tule mi� e ainult meediume ja klassiõpet, vaid vastavalt õpieesmärkidele tuleb ühendada ka õppevorme. Loodetavasti näitab see juhend teile, et klassiõppe ühendamine e-õppega on alles esimene samm uute õppe vormide suunas.

Olulised tõukejõud

Segaõppe põhimõ� ed ühtlustuvad järjest rohkem muude õpihalduse töövahenditega. Sellisel viisil saab kõrgkoolide ja kolledžite juhtidele, aga ka organisatsioonidele ja e� evõtetele luua ühtse pildi kõikidest haridus- ja koolitusprotsessi haldusalastest, organisatsioonilistest ja fi nantsaspektidest. Näiteks astuvad suured e� evõ� ed sammu lähemale efektiivsemateks õppivateks organisatsioonideks muutumisele. See viib neid lähemale uute õpitehnoloogiate sujuvale integreerimisele oma organisatsiooni tulemusjuhtimisse ja muudesse olulistesse protsessidesse. Kui e� evõ� ed nõustuvad sellega, et segaõpe on päris metoodika, kulissidetagune e� evõtluse edendamise tõukejõud, saavad nad maksimaalset kasu sellest, mida segaõppel on pakkuda nii nüüd kui tulevikus.

Õigekombinatsiooni mõte

Õige kombinatsiooni mõte

8b-learning4all


Tagasi sisukorda

Põhjusi, miks hakkava kõrgkoolid, ameti-kolledžid, organisatsioonid ning e� evõ� ed pakkuma segaõppeprogramme, on palju. Autori kogemuse põhjal on segaõppe juurutamise peamisteks tõukejõududeks vajadus1:

• parandada näost näkki õpetamise ja e-õppe pedagoogilist rikkust

Sageli puuduvad ülikoolide ja kolledžite õpe tamis- ja koolitamispraktikas, samuti ka e� evõ� esisesel koolitamisel interaktiivsuse rakendamise strateegiad. Senini domineerivad õpetamisel formaalsed loengud. Teiselt poolt eeldavad e-õppeprogrammid olulist iseõppele pühendumist.

• suurendada õppimise kättesaadavust ja paindlikkust

Juurdepääs õppele on üks olulisemaid tegu-reid, mis võimaldab elukestvat õpet. Ka paindlikkus muutub järjest olulisemaks, sest järjest suurem arv inimesi otsib / peab otsima täiendavaid koolitusvõimalusi. Kuid samas soovivad õppurid ka vastastikust suhtlemist ning inimlikkust, mida nad kogevad näost näkku koolitustel.

• suurendada kulutasuvust

Organisatsioonid ja e� evõ� ed on edukalt kasutanud segaõpet investeeringutasuvuse (ROI) saavutamiseks. Ülikoolid ja kolledžid otsivad viise, kuidas kasutada tehnoloogiat, saavutamaks nii kvaliteedi tõus kui ka kulude vähenemine.

Eelised

Lühidalt on segaõppe eelised kõrghariduse, kutsehariduse ja –õppe ning e� evõtetes toimuvate koolituste valdkondades järgmised:

• Te saate alustada veebipõhise õppe juurutamist sammhaaval. Teie õpilased ja/või töötajad saavad tutvuda e-õppega ning te saate omandada kogemusi ning asjakohaseid oskusi sammhaaval.

• Te saate suurendada e-õppe aktsepteerimist.

• Segaõppe juurutamine võimaldab õpilastel pääseda loengutele ja seminaridele kodunt või töötajatel koolitusele oma töökohalt, seega vähendab see kodunt ja e� evõ� est eemalolemise aega ning reisikulusid ja –aega.

• Segaõppe kulud võivad olla madalamad kui kulud lihtsalt näost-näkku koolituse asendamisel e-õppeprogrammiga.

• Segaõppe kasutamine suurendab õpilaste toetamise ja haldusprogrammide paindlikkust. Halduspersonal saab jälgida õpilaste edusamme.

• Segaõppe kasutuselevõtmine võimaldab pakkuda programme madalate kuludega ka väljaspool organisatsiooni vahetut teeninduspiirkonda.

1 Bonk, C.J., Graham, C.R. (Eds) (2004): Handbook on Blended Learning: Global perspectives, local designs. San Francisco,CA: Pfeiff er Publishing


9b-learning4all


Tagasi sisukorda

Väljakutsed

Lühidalt on segaõppe kasutuselevõtuga seotud väljakutsed järgmised:

• E-õppe komponentide kombineerimine klassiõppega võib toetada õppurikeskset õpetamist. Interaktiivsete komponentide ja nõudmisel spikrifunktsioonide kasutamine on mõjunud positiivselt õpilaste kaasamisele õpiprotsessi. See aga ei tähenda seda, et ainuüksi programmi nimetamine segaõppeprogrammiks kaasab õpilasi rohkem! Me teame, et on olemas häid klassiõpetajaid ja mi� e nii häid… Sama kehtib ka e-õppe puhul. Kvaliteetse segaõppeprogrammi väljatöötamiseks kulub palju tööd.

• Kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine võib parandada õpilase-õpilase ja õpilase-õpetaja vahelist suhtlemist väljaspool klassi. Tehnoloogia pakub nii sünkroonset kui asünkroonset suhtlemisvõimalust. (vaadake peatükki „Tehnoloogia ja infrastruktuur“)

• Veebipõhised suhtlustööriistad ja tehnoloogia toetavad koolitajaid, nii et nad leiavad aega igale üksikule õpilasele, ning võimaldavad reageerida nõudlusele.

• Segaõpe vajab asjakohast infrastruktuuri, s.h riistvara, tarkvara ja võrgu läbilaskevõimet.

• Õpetajad, koolitajad ja kasutajad vajavad arvutit ja suhtlemisoskusi.

• Juhid ja e� evõtjad peavad toetama töökohal õppimist ja nõustuma õppimiseks aja eraldamisega.

• Lõpuks, kuid mi� e vähemolulisena: mi� e ainult õpetuse edasiandmine, vaid ka õppe pedagoogiline disain peab olema kombineeritud.


10b-learning4all


Tagasi sisukorda

Segaõppe mudelid

Mudelid on vajalikud, sest need loovad raa-mis tiku, millele saab rajada praktika. Kuid mudelid on oma loomult abstraktsed. Mõjus õppimine nõuab täpsemat õppuri vajaduste, õpisisu, sihtrühmade ning organisatsiooniliste tingimuste ja keskkonna tundmist.See juhend kirjeldab seitset mudelit. Iga mu deli raamistik annab mõ� eid, kuidas on võimalik kombineerida. Alustagem võimal davate kombinatsioonide, täiustavate kombinatsioonide ja muundavate kombinat-sioonidega2 ning seejärel läheme EPIC grupi poolt väljapakutud tüüpide juurde.

1. Võimaldavad kombinatsioonid: Võimaldavad kombinatsioonid on kesken du-nud õppele juurdepääsule ning õppe paind lik-kusele.

Näide:Ülikool pakub samu kursusi nii veebipõhiselt kui ka traditsioonilises vormis. Õppurid vali-vad viisi, mis sobib paremini nende isiklike vajadustega.

2. Täiustavad kombinatsioonid:Ülikoolid ja kolledžid võtsid kasutusele

õpi haldussüsteemid (Learning Management Systems, LMS, ÕHS) ning klassiruum varustati tehnoloogiaga – see aitab kiiresti täiustavaid kombinatsioone rakendada. Õpetajad täiustavad oma kursusi mingil tasemel tehnoloogiaga. Selles mudelis toimuvad ainult väikesed pedagoogilised muudatused.

Näide:Õpetaja kasutab traditsioonilisel klassiruumis toimuval seminaril veebipõhiseid vahendeid, näiteks veebipõhiseid õppematerjale või teste.

3. Muundavad kombinatsioonid:Muundavad kombinatsioonid toovad kaasa radikaalseid pedagoogilisi muudatusi. Üldiselt iseloomustab see mudel üleminekut õpetamiskeskkonnale, kus õppurid saavad ise dünaamilise vastastikuse suhtlemise abil aktiivselt teadmisi luua.3

Näide:Ankurdatud probleemõpe; mobiiltelefonide kasutamine, leidmaks töövoo kontekstis õpi- ja suhtlemisvõimalusi.

EPIC grupp on määratlenud veel neli mudelit, mis määratlevad kombinatsiooni tüübi4.

Mudelid ja põhimõtted

2,3 Bonk, C.J., Graham, C.R. (Eds) (2004): Handbook on Blended Learning: Global perspectives, local designs. San Francisco,CA: Pfeiff er Publishing4 Kohandatud allikast: 2003, EPIC group pic. White paper. Blended Learning, lk 12

Mudelid ja põhimõ� ed

11b-learning4all


Tagasi sisukorda

4. Komponentide kombinatsioon: Kõik segaõppeprogrammi komponendid on iseseisvad komponendid. Igaüks neist on täies ulatuses eraldi kasutatav.

Näide:Programmi Leonardo da Vinci sponsoreeritud projekt ADysTrain töötas välja 12 käsiraamatut õpetajatele, lektoritele, juhtidele ja e� evõtjatele düsleksia kohta. Käsiraamatute sisu muudeti üks ühele veebipõhisteks e-raamatuteks (www.adystrain.orgwww.adystrain.org). Materjalide kasutamise juhendis antakse igale moodulile komplekt iseseisvaid komponente.

Projekti AdysTrain 2. moodul: Düsleksiat põdevate inimeste tugevuste ja nõrkuste tuvastamine5

• Pedagoogilised mängud: juhtumianalüüs• Iseõpe: e-raamat koolitajatele• Rühmatöö: ajurünnak tugevuste ja

nõrkuste tuvastamiseks• Juhendamissüsteem: düsleksiat

põdevate inimeste tugevuste ja nõrkuste tuvastamine

• Harjutamine ja kordamine: põhipunktidest kokkuvõtte tegemine

5. Integreeritud kombinatsioon Kõik komponendid on integreeritud ühte sisustruktuuri, kus iga komponent viitab teistele komponentidele või põhineb nendel.

Näide:Programmi Leonardo da Vinci poolt rahastatud projekt Blearning4All on välja töötanud turismi- ja geograafi aprogrammi, millesse on integreeritud mitmeid Internetist pärit

5 Guide to the Adystrain Project, lk 9 (www.adystrain.org)6 Kohandatud allikast: wikipedia

sisutükke. Tutvuge projekti veebisaidiga www.b-learning4all.euwww.b-learning4all.eu.

6. Koostööl põhinev kombinatsioon Koostööl põhinev kombinatsioon on integ-reeritud kombinatsioon (2. mudel), millele on lisatud koostööl põhinev keskkond. Koostööl põhinev keskkond võib sisaldada e-juhendamist, e-treenimist, veebipõhiste konverentside pidamist, kasutajagruppe, wikisid jne. Wikisid ja muud sotsiaalset tarkvara kasutatakse e-õppes järjest rohkem. Wikid on tarkvara, mis võimaldavad kasuta-jatel lihtsalt luua ja redigeerida lehti ning neid linkida. Wikisid kasutatakse sage li koostööl põhinevate veebisaitide loomiseks ning kogukondade veebisaitide käigushoidmiseks6.

Näide: Ülikoolide magistriõppe õpejõud kasutavad järjest rohkem koostööl põhinevaid tööriistu, kasutades jututube või videokonverentsi üliõpilastega nende magistritöö teemadel suhtlemiseks.

7. Ekspansiivne kombinatsioon Ekspansiivne kombinatsioon hõlmab õppi mist, mis jääb väljapoole formaalseid õppimistingimusi, näiteks õppimine töökohal, kogemusõpe (learning by doing), projektiõpe.

Näide: Selle juhendi lõpus leiate näited õppeolu-kordadest ning nende hulgas on ekspansiivse kombinatsiooni näide (3. õppeolukord).

KomponendidÜhtainust õiget valemit, kuidas kombineerida veebiga ühendamata ja veebipõhiseid


12b-learning4all


Tagasi sisukorda

õpimeetodeid ning segaõppeprogrammi jaoks sobivaid töövahendeid, ei ole. See sõl tub väga palju sisust, sihtrühmast ning organisatsioonilistest tingimustest ja keskkonnast. Järgmine alampeatükk annab

ülevaate segaõppe komponentidest.

Wiepke (2006) on visuaalselt kujutanud holistilist lähenemist segaõppele.7

Joonise erinevates ringides on segaõppe komponendid, mis on seostatud konstruktivismi, kognitivismi, biheiviorismi, asünkroonse ja sünkroonse õpetamise ja suhtlemisega ning veebiga ühendamata ja veebipõhiste meediumidega. Kuigi joonis annab hea ülevaate, saab pedagoogilist mängu läbi viia nii veebiga ühendamata kui veebipõhiselt, individuaalõpe võib toimuda veebipõhiselt ja veebiga ühendamata jne.

7 WIEPCKE, C. (2006): Computergestützte Lernkonzepte und deren Evaluation in derWeiterbildung. Blended Learning zurFörderung von Gender Mainstreaming. Hamburg 20068 Kohandatud allikast: 2003, EPIC group pic. White paper. Blended Learning, lk 12

Paljusid võimalikke segaõppe komponentide tüüpe leiate kirjandusest. Kasutame selles juhendis EPIC grupi poolt antud tüpoloogiat. Segaõppe komponendid on jagatud kahte kuuest komponendist koosnevasse komponendirühma8


13b-learning4all


Tagasi sisukorda

Kuus veebiühenduseta9

komponendirühma:

(1) Õppimine töökohal (õppimine tööst, projektidest, tööpraktika jne)

(2) Mis tahes individuaalne näost-näkku suhtlemine (juhendamine, treenimine, mentorlus jne)

(3) Klassiseminarid (loengud, juhendamised, õpitoad, seminarid, konverentsid jne)

(4) Trükimeediumid (raamatud, artiklid, esitluste väljaprindid jne)

(5) Elektroonilised meediumid (CD-d, videokassetid, helikassetid, iPod jne)

(6) Ringhääling (TV, raadio, kino jne)

Kuus veebipõhist10

komponendirühma:

(1) Veebipõhine e-õppe sisu (PowerPoint-esitlused, interaktiivne sisu, hüpertekstid jne)

(2) Mis tahes individuaalne veebipõhine suhtlemine (e-juhendamine, e-mentorlus jne)

(3) veebipõhine ühesõpe (asünkroonne, nagu elektronpost, teadetetahvlid, ja sünkroonne, nagu audio- ja videokonverentsid, jututoad jne)

(4) Veebipõhine teadmusjuhtimine (otsingud teabebaasides, andmekaevandus jne)

(5) Veeb (veebisaidid, kasutajagrupid, otsingumootorid jne)

(6) Mobiiliõpe (tahvelarvutid, pihuarvutid, mobiiltelefonid)

9 veebiühenduseta komponendid = näost-näkku õpetamise pedagoogilised komponendid10 Kohandatud allikast: 2003, EPIC group pic. White paper. Blended Learning, lk 12

Selles peatükis kirjeldatud jaotus ei ole ainuvõimalik ning see ei ole kivisse raiutud – see on pidevas arenemises.

Kontseptsioonid: teisendamine või uus programm

Koolituse pakkujana peate vastu võtma otsuse: kas soovite teisendada või muuta olemasolevat programmi või soovite välja töötada uue programmi.

Olemasoleva programmi teisendamiseks peaksite esmalt vastama küsimustele:

• Mis on teie peamised tõukejõud?

• Kas mis tahes olemasolevaid programmiosi saab paremini õpetada veebipõhiselt ja veebi ühendamata?

• Juhul kui olete määratlenud veebipõhiseks õpetamiseks sobivad osad, valige veebipõhise õppe tüüp, näit iseõpe ja e-õpe, sünkroonne õpe virtuaalses klassiruumis, toetus õpilastele elektronposti teel, jututuba jne.

Teisendamine

Teie peamiseks tõukejõuks segaõppe kasu-tusele võtul on vähendada kodunt või töökohast eemalolekut ja/või kõrgeid reisi- ja elamiskulusid osalemisel näost-näkku seminaridel. Teie programmi analüüs näitas, et seminarid olid teabe edasiandmisel olulised. Te otsustate need osad edasi anda veebipõhiselt.


14b-learning4all


Tagasi sisukorda

Olemasolevate programmide sisu asendamine lihtsa e-õppega võib olla esimene samm sega-õppe suunas. Teid huvitab, millal peaks e-õpe teie programmis toimuma. Tutvuge järgmise kolme põhimõ� ega.

(a) E-õppe kasutamine e� evalmistumiseks klassiseminaridel osalemiseks:

Osavõtjad õpivad kas ostetavate e-õppemater-jalide11 või spetsiaalselt koostatud e-õppemater-jalide12 abil kodus või töökohal, enne kui nad osalevad klassiseminaril. Iseõppe etapis abistab neid juhendaja. Kõik osavõtjad tule-vad klassiseminarile rohkem või vähem e� e valmistanutena. Koolitajad kasutavad klassiruumi aruteludeks, juhtumianalüüsidega töötamiseks jne.

(b) E-õppe kasutamine klassiruumis toimuvate seminaride käigus.

E-õpe on osa klassiruumis toimuvast seminarist. Seda saab kasutada osavõtjatele tarkvara tutvustamiseks või harjutuste tegemisel (näit keelekoolitusel, masinakirjakoolitusel) rühmatöödeks juhtumianalüüsidega, testide tegemiseks jne.


(c) E-õppe kasutamine pärast klassiruumis toimunud seminari

E-õpet kasutatakse pärast klassis toimunud seminari, näiteks materjali kinnistamiseks, edasiseks iseõppeks, projektitööks, harjutuste tegemiseks jne.

Uus programm

Esimesed sammud uue segaõppeprogrammi koostamisel on veidi erinevad kui mis tahes muu uue programmi väljatöötamisel:

• Kõrgkoolide ja kolledžite õppejõud peavad juurutama programmid, mis on mitmete arutelu- ja otsustamisvoorude tulemusena ministeeriumis ja ülikoolides

11 Standardne e-õpe, nt valmis-CD-d, DVD-d, teiste tootjate poolt pakutav sisu12 Kohandatud e-õpe, nt teie poolt Flash-vormingusse teisendatud PowerPoint-i esitlus

15b-learning4all


Tagasi sisukorda


ning kolledžites kokku lepitud. Õppejõud on suuremal või rohkemal määral sõl-tu vad olemasolevast tehnilisest kesk-konnast ning nad peavad lahendama küsimuse, kuidas need programmid (oma) töös realiseerida.

• Koolitusteenuse pakkujad ning orga-nisatsioonide ja e� evõtete koolitajad teostavad esmalt koolitusvajaduste analüüsi, analüüsi olemasoleva organisat-sioonilise ja tehnilise keskkonna koh ta e� evõ� es või organisatsioonis jne. Te teate kõiki neid samme juba eelnevatest uue koolituse väljatöötamise kogemustest.

Mõlemal juhul saab seda kasutada määratletud koolituseesmärkide ja sisu sobitamiseks optimaalsete veebi ühendamata ja veebipõhiste esitamismeetoditega. Te peate otsustama, millist mudelit te üldiselt järgite, millised on optimaalsed segaõppe komponendid ja sisu esitamismeetodid, sihtrühm ning milliseid organisatsioonilisi tingimusi ning keskkondi tuleb arvesse võ� a.

Sihtrühm

Kaaluda tuleks järgmisi küsimusi:

• Kas teie sihtrühmal on arvutioskused?

• Kas sihtrühm on iseõppes kogenud?

Kui mõlemale küsimusele vastatakse jaatavalt, siis saate edasi minna ja mõelda veebipõhistele esitamismeetoditele. Kui mõlemale küsimusele vastatakse eitavalt, siis peate mõtlema mingitele konkreetsetele

toetusmeetmetele, näiteks arvutikasutamise kursuse korraldamisele ja/või kavandate esimestesse iseõppe sammudesse rohkem juhendamist ja tagasiside etappe. Kogenud õpetaja või koolitajana teate, et iseõppeoskuste arendamine nõuab teatud aega ning mõned inimesed lihtsalt ei omandagi neid oskusi. Tuletage meelde üldtuntud õppimisstiile. Kõik muud küsimused, nagu motivatsioon, sihtrühma enesekindlus õppuritena jne on üldised küsimused, mida peate arutama nii või teisiti.

Organisatsioonilised tingimused ja keskkond

Kaaluda tuleks järgmisi küsimusi:

• Kas teie õpetajad või koolitajad on kogenud e-õppe väljatöötamisel?

• Kas teil on vajalik eelarve e-õppe komponentide väljatöötamiseks? Koostage oma eelarve. Vaadake peatükki „Investeeringutasuvus“.

• Kas teil on pädev ja piisava suurusega personal, selleks et rakendada koostööl põhinevaid metoodikaid, näiteks e-juhendamist?

• Kas teie organisatsioonis ja osavõtjate töökohtadel või kodudes on olemas vajalik IT-infrastruktuur, s.h vajalik võrgu läbilaskevõime?

Soovitused:

Selleks et luua ühine arusaam ja alus suht le-miseks oma kolleegidega, peaksite esmalt

16b-learning4all


Tagasi sisukorda

kokku leppima samade mõistete ja struk-tuuride kasutamises.

Koostage segaõppe strateegia – võtke arvesse mi� e ainult tehnoloogiaküsimusi, vaid ka õppi-misega seotud küsimusi.

Tehke kindlaks ja kirjeldage oma peamised tõukejõud segaõppeprogrammi teisendamiseks või väljatöötamiseks.

Segaõppel on palju vorme. Teostage koo li tus vajaduste, sisu-, sihtrühma- ja organisatsiooniliste tingimuste ja keskkonna analüüs.


17b-learning4all


Tagasi sisukorda

Esitamismeetodid

Ülevaade

Kui te olete endale selgeks teinud, kas teisen date olemasoleva näost-näkku (klassi) programmi segaõppeprogrammiks või loote uue segaõppeprogrammi ning mis tüüpi õpet iga sisuosa kasutab (vaadake eelmist peatükki),

Esitamismeetodid

siis saate alustada optimaalse esitamismeetodi määratlemist, võ� es arvesse oma sihtrühma ja organisatsioonilisi tingimusi.

Sõltuvalt vaatenurgast saab esitamismeetodeid liigitada erinevatesse rühmadesse. Selles juhendis kasutame järgmist tüpoloogiat13:

13 Kohandatud allikast: Epicon (2003), lk 18

18b-learning4all


Tagasi sisukorda

Esitamismeetodid

1. Veebiühenduseta näost näkku õpe:

Klassiõpe, laboriõpe, treenimine ja mentorlus, koolitus töökohal.

2. Sünkroonne veebipõhine koostöö:

Reaalajas veebipõhine õpe, veebipõhine jututuba, telefoni- ja videokonverentsid, ühiskasutuslikud virtuaalkeskkonnad (Multi User Virtual Environments).

Õppurite rühm (klass) saab kohtuda koolita-jaga veebipõhiselt (nii nagu klassiruumis). Juhendaja saab teha esitluse, juhtida arutelu jne. Õppurid osalevad samal viisil nagu klassiruumis, nad võivad esitada juhendajale või teistele õppuritele küsimusi, kasutada koostööks jagatud tahvlit jne.

Sünkroonne veebipõhine koostöö võib hõlmata ka rühmatööd ning veebipõhist jagatud projektitööd.

Sünkroonne virtuaalne koostöö nõuab õppurite üheaegset veebisviibimist, mis võrreldes iseõppega vähendab paindlikkust aja suhtes. Veebipõhiseid sessioone saab aga salvestada ning õppurid, kes ei saanud klassis osaleda, saavad tundi jälgida, millal iganes nad seda soovivad. Lisaks saavad õppurid osaleda oma töökohast või kodust.

3. Asünkroonne virtuaalne koostöö:

Veebipõhised autelutahvlid, listservid, elektronpost, ajaveebid, wikid, tekstisõnu mid, virtuaalsed õpikeskkonnad, õpihaldus süs-teemid (ÕHS), ühiskasutuslikud virtuaal-keskkonnad

Kuigi need suhtlusvormid sarnanevad punktis 2 kirjeldatutele, ei ole nende puhul vajalik üheaegne võrgusviibimine. Suhtlemise struktureerimiseks on aeg-ajalt kasulik pidada küsimuste ja vastuste vahel vahet. Seda teame me meilisuhtluse põhjal kõik.

4. Iseõpe:

Raamatud, CD/DVD/videod, veebipõhised käsiraamatud, veebipõhised interaktiivsed materjalid, simulatsioonid, veebipõhised enesehindamised, arhiivitud veebipõhised seminarid, netisaated (podcast), elektroonilised õpimapid (e-portfolio)

Õppurid saavad kasutada veebipõhiseid õpiplatvorme, ilma et nad ennast kursusele või klassi registreeriksid. See tähendab seda, et õppur saab osaleda programmis mis tahes ajal.

Teie üldkava

Võtke eelmises peatükis olevat joonist kui oma üldkava. Valige segaõppe mudel, mida te (enam-vähem) kavatsete rakendada. Paigutage iga programmi osa kohta, kuhu arvate seda kõige rohkem sobivat.

Te olete kogenud koolitaja. Seetõ� u on see juhend keskendunud veebipõhisele õppele. Teie poolt eelistatud esitamismeetod sõltub teie segaõppeprogrammi • sisu tüübist ja vajadusest seda uuendada, • mastaabitavusest ja jätkusuutlikkusest.

19b-learning4all


Tagasi sisukorda

Sisu tüüp ja vajadus seda uuendada Järgmine tabel annab ülevaate kõige kasutatavamatest veebipõhistest sisu esitamismeetoditest14:

Esitamismeetodid

14 Kohandatud allikast: 2003, EPIC group pic. White paper. Blended Learning, lk 17

20b-learning4all


Tagasi sisukorda

Esitamismeetodid

Tuleme tagasi projekti ADysTrain näite juurde, mida tutvustasime eelmises peatükis „Mudelid ja põhimõ� ed“. Segaõppe mudeliks on komponentide kombinatsioon. Üldiselt peaks teie üldkava välja nägema järgmine:

Mudel: komponentide kombinatsioon

Kõik segaõppeprogrammi komponendid on iseseisvad komponendid. Igaüks neist on täies ulatuses eraldi kasutatav.

Sisutüüp: peamiselt teadmised

• Pedagoogilised mängud: juhtumianalüüs (a)

• Iseõpe: e-raamat koolitajatele (b)• Rühmatöö: kasutajagrupi ajurünnak

tugevuste ja nõrkuste tuvastamiseks (c)• Juhendamissüsteem: düsleksiat

põdevate inimeste tugevuste ja nõrkuste tuvastamine (d)

• Harjutamine ja kordamine: põhipunktidest kokkuvõtte tegemine (e)

21b-learning4all


Tagasi sisukorda

Esitamismeetodid

Uuendamine

Millist sisu te pakute oma segaõppe-prog rammis veebipõhiselt? Kas see on põhiprogramm, nt suhtlemisoskused, sissjuhatus millessegi? Sellisel juhul vajab see ilmselt piiratud ulatuses uuendamist.

Kui teie sisu vajab sagedast uuendamist (nt numbrid, hinnad jne), siis vajate tark vara süsteemi, mis muudab sisu uuen damise lihtsaks – kas virtuaalset õpisüsteemi või sisuhaldussüsteemi või wikit või peate rakendama veebiühenduseta esitamismeetodeid.

Paljud ülikoolid ja ametikoolid juba kasutavad selliseid süsteeme, näiteks keskkonda Moodle (vaadake peatükki „Tehnoloogia ja infrastruktuur“). Suured e� evõ� ed ja organisatsioonid kasutavad kursusematerjalide uuendamise haldamiseks sageli tasulisi sisuhaldussüsteeme või tasulisi õpihaldussüsteem (ÕHS). Enamik VKE-sid sisekoolituste puhul neid süsteeme ei kasuta, kuid töötajad saavad kasutada neid süsteeme, kui nad osalevad väliste koolitajate poolt korraldatavatel kursustel (koolituskeskused, kaubanduskoda jne). Sageli kasutavad VKE-d lihtsalt veebisaiti, kust saab alla laadida pdf-faile.

Mastaabitavus ja jätkusuutlikkus

Mastaabitavus näitab seda, kas esitamismeetod tuleb toime suure arvu õppuritega. Kui kõik õppurid peavad kasutama sama sisu, siis võib veebipõhiste esitamismeetoditega saavutada kõrge mastaabitavuse.

Veebipõhine esitamine võib (!) muutuda kulukaks, kui on vaja personaliseeritud sisu või sagedast uuendamist. Sisu struktureerimisel ning e-õppe pakkumisel kaaluge uuendamise küsimust (kui sageli; kui lihtne on seda teha praegu kasutatava tarkvaraga; tootmiskulud, nt uus video, heli jne).

Millise ajaperioodi jooksul kursus toimub? Peate leidma optimaalse kombinatsiooni kasutusperioodi ja kasutajate arvu vahel. Võib juhtuda, et kuigi kursus toimub ainult väga lühikese aja jooksul, on osavõtjate arv nii suur, et on mõtet kasutada segaõppekursuse väljatöötamisel kõrgemat tehnoloogilist taset.

Näide:1999. aastal koolitati viie Austria tipp-panga töötajaid euro kasutuselevõtu küsimustes. Segaõppekursus koosnes 90% ulatuses e-õppest ning 10% ulatuses klassiseminaridest koos rollimängudega jne. Kursus toimus ainult 4-5 kuu jooksul, kuid sellel osales umbes 60 000 töötajat. Võimalik, et seda kursust kasutatakse uuesti uutes liikmesriikides. Vaadake veebisaiti www.everclever.at.

22b-learning4all


Tagasi sisukorda

Sammud

Teie segaõppekursuse ülesehitus peaks vastama olukorrale teie organisatsioonis, kasutama maksimaalselt selle tugevusi ning minimeerima mis tahes nõrkuste võimalikku mõju. Te teate, et iga programmi ülesehitus sisaldab tavaliselt:(1) eelneva kogemuse aktiveerimist, (2) oskuste näitamist, (3) kogemuste rakendamist ja (4) oskuste integreerimist reaalelu tegevustesse.

Segaõppeprogrammi ülesehituse kvaliteedi-nõuded võivad põhineda kvaliteedikriteeriumitel, mis on tu� avad tavapäraste programmide disainist. See juhend rõhutab mõningaid konkreetseid aspekte, millega peate täiendavalt arvestama. Juhend järgib ADDIE (analüüs, disain, arendamine, rakendamine, hindamine; Analyze, Design, Develop, Implement, Evaluate) mudelit.

Analüüs

Teie segaõppe disain peab selgelt näitama, kuidas täidetakse programmi määratletud eesmärgid (ülikoolid ja kolledžid) või

Programmi väljatöötamine


koolitusvajadused (organisatsioonid ja e� evõ� ed) ning kuidas võetakse arvesse õppurite eelnevaid teadmisi, kultuuritausta, motivatsiooni ning ligipääsu tehnoloogiale. Te peate määratlema soovitavad õpitulemused ning selle, kuidas segaõpe saab aidata neid asjakohaste ülesannete abil saavutada.

Soovitus: Määratlege eeltingimuseks olevad teadmised teema kohta ja õppetase.

Disain

Te peate otsustama, milline on sobiv peda-googiline mudel, mis sõltub peamiselt määratletud koolitusvajadustest ja õpiees-mär kidest ning loomulikult teie lemmik õpetamisstiilist. Kui võimalik, määratlege, milliseid õppimisstiile õppuri eelistavad, ning kaaluge, millist õppimisstiili saab milliste veebiühenduseta ja/või veebipõhiste komponentidega toetada. Vaadake eelmist peatükki „Esitamismeetodid“. Programmi disain peaks olema täpselt dokumenteeritud.

23b-learning4all


Tagasi sisukorda


Näide Operatiivjuhtimise segaõppekursuse (vaadake www.everclever.at) sissejuhatuseks valiti konstruktivistlik mudel. Selgitati bilansi koostamise põhimõ� eid. Tutvustati mitmeid juhtumiuuringuid. Iga õppur pidi koostama bilansi või seda analüüsima. Õppur pidi vastama mitmetele küsimustele ning talle anti ulatuslikku tagasisidet. Anti ka täiendavat veebiühenduseta ja veebipõhist abimaterjali.

SoovitusMääratlege juba disaini varajases etapis, millised komponendid suudavad kõige paremini toetada õppurite motivatsiooni. Milliseid hindamis- või tagasiside andmise meetodeid või akrediteerimis- või sertifi tseerimispõhi-mõtteid kavatsete kasutada? Kuidas kavatsete õppureid (individuaalselt) toetada?

Väljatöötamine

Määratlege nõuded riistvarale, tarkvarale ja suhtlustööriistadele. Tehnilised nõuded mõjutavad segaõppe disaini tervikuna. Nõuete määratlemisel lähtuge keskmisest olemasolevast tehnilisest tasemest, uurige, millised tehnilised seadmed (arvuti, tarkvara, võrguühendus jne) on õppuritel kodus ja töökohal.

KOHUSTUSLIK on teostada mitmeid teste. Esmalt viige läbi veebipõhiste komponentide tehniline testimine. Nii koolitajatele kui ka õppuritele mõjub demotiveerivalt see, kui veebipõhised komponendid ei tööta korralikult. Testige neid erinevate riist- ja tarkvarakombinatsioonidega. Pärast tehnilisi

teste viige läbi sisemised hindamised ehk pilootkoolitused. Koostage küsimustikud, mille abil saate esimestelt õppuritelt tagasisidet.Plaanige eelarvesse vahendid võimalike kohandamiste jaoks!

Rakendamine

Hinnake oma koolitajate ja õppurite võimeid (IT-oskused, suhtlemisoskused jne). Korraldage koolitajate koolitus, õppuritele sissejuhatavad koolitussessioonid jne.

Hindamine

Te peate määratlema soovitavad õpitulemused ning selle, kuidas programmi disain saab aidata neid asjakohaste ülesannete abil saavutada.

Määratlege, kuidas te saate õpitulemuste alusel hinnata õpieesmärkide saavutamist. Kas seda saab teha veebipõhiste meetoditega? Või kas vajate veebiühenduseta hindamist?

Juhul kui soovite õpitulemusi mõõta veebipõhiselt, peate määratlema, kuidas toimub andmete kogumine. Milline on juhendajate roll selles protsessis, millise ülesanded peavad nad endale võtma?

Programmi disain peab olema dokumentatsioonis täpselt kirjeldatud.

SoovitusDokumentatsioon peaks sisaldama õpi-eesmärkide, sihtrühma, nõutava riist- ja tarkvara (s.h suhtlemistööriistad) kirjeldust; programmi struktuuri ja ajastuse kirjeldust, veebiühenduseta ja veebipõhiste materjalide kirjeldust (nt kursuse õpik, e-õppematerjalid jne), hindamist ja sisemist riskijuhtimist.

24b-learning4all


Tagasi sisukorda

Kuna see juhend on mõeldud õpetajatele ja koo litajatele, siis keskendub see peamiselt sega-õppe veebipõhistele aspektidele. Me eel dame, et teil on suured kogemused näost-näkku õpe ta misel ja koolitamisel. Üldiselt öeldeson segaõppeprogrammide väljatöötamiseks kaks lähenemisviisi: te võite kasutada kas omandiõigustega kaitstud e-õppematerjale või võite ise välja töötada oma materjalid.

Omandiõigusega kaitstud e-õpe

E-õppematerjalide müüjatelt või kirjastajatelt ostetavate omandiõigusega kaitstud õppe-materjalide kasutamine võib olla odavam, kui need on mõeldud laiema kasutusvaldkonna põhikoolitusvajaduste rahuldamiseks.

e-õppematerjalide leidmine juhtimise, info-tehno loogia või keeleõppe jaoks ei pruugi olla keeruline. Raskem on leida omandiõigusega kaitstud materjale vähemlevinud õppeainetele, vähemusrahvaste keeltes või loomulikult materjale, mis on seotud konkreetse haridus- ja koolitussektori või –toodetega.

Järjest laiemalt hakkab levima avatud hari-duse vahendite (open educational resources) väljatöötamine ja vahetamine. Neid vahen-

Sisu loomine

Sisu loomine

deid võib tasuta kasutada ja muuta. USA Massachuse� si Tehnoloogiainstituut ja Rice’i Ülikool ning Suurbritannia Avatud Ülikool on teinud ulatuslikud kvaliteetsete koolitusmaterjalide kogud tasuta kä� esaadavaks. Need materjalid on tavaliselt litsentseeritud Creative Commonsi litsentsiga.

Omandiõigusega kaitstud e-õppematerjale saate kasutada põhikoolituseks. Sellisel juhul saab mingi sihtrühma konkreetsed koolitusvajadused rahuldada nii, et täiendate standardiseeritud e-õppematerjale kohandatud näost-näkku õpetamisega. Kogenud koolitajad suudavad sellisel viisil (klassiseminar) välja töötada segaõppeprogrammi. Vaadake peatükki „Mudelid ja põhimõ� ed“.

SoovitusOtsige teavet: omandiõigusega kaitstud e-õppe pakkujad (nimetatakse ka standardseks e-õp-peks) peaksid andma materjalide sisu kohta järgmist teavet15: õppurite sihtrühm, eesmärgid, sisu, kavandatud tegevused, õppeviisid, eel-tingimused juurdepääsuks, kestus, hindamis-viisid, tugi õppurile. Sageli pakutakse tasuta kasutamiseks demoprogramme või -mooduleid. Tasuta kasutatavaid demomaterjale saate testida oma õpikeskkonnas.

15 Meca-ODL, Methodological Guide for the Analysis of Quality in Open and Distance Learning delivered via Internet, lk 97, www.adeit.uv.es/mecaodl

25b-learning4all


Tagasi sisukorda

Kohandatud e-õpe

Jagage oma koolituse sisu osadeks ning määratlege, mis tüüpi õpet need vajavad. Seda saab teha mitmel viisil. Ühte neist kirjeldasime eelmises peatükis. Te saate määratleda viisi, kuidas igat osa saab kõige paremini õpetada ja milliseid tööriistu selleks kasutada. On võimalik, et peate ühendama erinevad kogemused – seda teemat klassis õpetanud koolitaja kogemused ja kogenud e-õppe õpetaja või eksperdi kogemused.

Sisukomponentide valimiseks saate kasutada järgmisi kriteeriume:

• Sisu sobib valitud veebipõhise tööriistaga, sihtrühmaga, organisatsiooniliste tingimuste ja keskkonnaga.

• Valitud veebipõhine tööriist sobib sihtrühma poolt eelistatud õppimisstiiliga.

• Sisukomponent põhineb valitud mudeli teistel komponentidel või viitab neile.

• Sisu on esitatud interaktiivsel viisil.

Koolituse sisu väljatöötamisel ärge proovige klassis hästitöötavaid veebipõhiseid meeto deid lihtsalt üle kanda. Te peaksite arvestama, et viis, kuidas teave ja teadmised on organi see-ritud klassis, tuleb segaõppe- ja e-õppekesk-kondades ümber korraldada. Olulised on mi� e niivõrd veebipõhised ressursid, kuivõrd viis, kuidas õppurid neid õpikontekstis kasutavad. 16

E-õppeprogrammi väljatöötamisel proovige e� e kujutada järgmist pilti: õppurid istuvad

arvuti ees ning proovivad õppida. Te ei ole küsimustele vastamiseks või selgituste andmiseks kä� esaadav. Kuidas tuleks e-õpe korraldada, et see vastaks õppurite ootustele: kas nad teavad, mis ülesandeid tuleb teha, kuidas neid teha, miks neid tuleb teha, kuidas neid hinnatakse, kust leida selgitusi ja tagasisidet ning milline on olemasolev toetussüsteem. Seega, kontrollige oma e-õpet.

• E-õppe objektid peavad olema iseenesestmõistetavad ning peidetud sisusse.

• Tuleb anda navigeerimisjuhendid.

• Tuleb selgitada seoseid lingitud sisuga.

• Kombineerige meediume: pilte, graafi kat, heli, videoid, animatsioone.

• Veenduge, et e-õppematerjalid köidavad õppurite tähelepanu kogu õpiperioodi jooksul.

Sageli saavad ülikooli- või kolledžiõpetajad ja -koolitajad eelnevalt väljatöötatud materjale, mis on talletatud virtuaalses õpikeskkonnas või sisuvaramus (content repository), üm ber kombineerida või uuesti kasutada. Võib-olla saate neid materjale täiendada publitseeritud ja tasuta kä� esaadavate avatud hariduse vahenditega või nende alusel isegi uusi programme välja töötada. Kogemuse põhjal võib öelda, et vähestel haridusprogrammide väljatöötajatel on juurdepääs teemavaldkonna ekspertidele, multimeediumitele ning tehni-

16 Bridging the gap, Bite, lk 57

Sisu loomine

26b-learning4all


Tagasi sisukorda

listele ekspertidele, kellega selles protsessis koostööd teha.

Virtuaalsete õpikeskkondade kasutamine võib teid sisu loomisel aidata. Need süs tee-mid pakuvad sageli sisuloomise ja navigee-rimisstruktuuride funktsionaalsusi ning abi harjutuste ja testide väljatöötamisel.

Olemas on mitmeid omandiõigusega kaitstud ja avatud lähtekoodiga virtuaalseid õpiprogramme. Omandiõigusega kaitstud programmide hulka kuuluvad Blackboard ja Desire 2 Learn; avatud lähtekoodiga platvormid on näiteks Moodle, Illias, Claroline ja Sakai. Olemas on ka mitmeid institutsionaalseid platvorme. Praegusel hetkel domineerivad järgmised virtuaalsed õpikeskkonnad: WebCT, Moodle ja institutsionaalsed sisuloomise platvormid.

Võimalik on ka segaõppeprogrammide väljatöötamine ilma juurdepääsuta virtuaalsele õpikeskkonnale. Tarkvaratoodete, nagu Microso� Offi ce, Open Offi ce, Audacity või Adobe Acrobat abil saab valmistada lihtsaid õppematerjale, näiteks esitlusslaide, video- ja helisalvestisi. Need materjalid saab manustada oma veebisaidile. Võimalik on sotsiaalse tarkvara, nagu Flicker, Voicethreads, Slideshare või YouTube, abil toota ja avaldada ka multimeediumimaterjale. Need veebisaidid pakuvad ka materjale, mis on litsentseeritud Creative Commonsi litsentsiga ning mida saab alla laadida ja kasutada.

Soovitused

Töötage sisu uuestikasutamiseks välja programmi strateegia või institutsionaalne strateegia. Õpiobjektide17 väljatöötamine vastavalt standarditele võib kasulik olla siis, kui soovite neid hiljem uuesti kasutada, kuid see on tehniliselt keerukas. Olulisem võib olla see, et kasutatavad failivormingud võimaldavad faile lihtsalt redigeerida.

Soovitame tungivalt testida ja katsetada iga veebipõhise komponendi kasutatavust.

Pidage kinni sisu autori- ja omandiõigustest. Olemasolevate programmide autori- ja omandiõigused kuuluvad sageli institutsioonidele või erakoolitajatele. Kasutajaõiguste litsentsi ostmine võib kaasa tuua olulisi täiendavaid kulutusi. Creative Commonsi litsentsi kasutamine võib aidata mitmeid takistusi ületada ning kulusid vähendada, kuid see nõuab nii organisatsioonilist kui ka individuaalset kokkulepet strateegilisel tasandil.

Sisuloomise tööriist Veebisaidi wikipedia.org kohaselt on „sisu-loomise tööriist tarkvararakendus, mille abil luuakse multimeediumisisu, mis on mõeldud veebis avaldamiseks. Sisuloomise tööriistad võivad sisu luua ka muudes failivormingutes, nii et koolitust saab edasi anda CD-l või muudes erinevateks kasutusotstarveteks sobivates vormingutes. Sisuloomise tööriistade hulka kuuluvad HTML, Flash ja erinevat tüüpi e-õppe sisuloomise tööriistad.“

17 Rääkides e-õppe objektidest, räägime me veebipõhise õppe väikestest sisutükkidest, mida saab omavahel kombineerida (erinevateks) veebipõhisteks programmideks.

Sisu loomine

27b-learning4all


Tagasi sisukorda

Sisu loomise tööriistad on mõeldud konkreetseks otstarbeks ning ilmselgelt ei paku need laiemat funktsionaalsust, mida võib pakkuda näiteks virtuaalne õpikeskkond. Siiski pakuvad erinevad sisuloomise tööriistad sageli suuremaid funktsionaalseid võimalusi, kui mõnedes virtuaalsetes õpikeskkondades olevad tööriistad. Kui virtuaalne õpikeskkond (mida sageli nimetatakse ka õpihaldussüsteemiks) on maja koos uste, akende, mööbli jms, siis sisuloomise tööriistad sisustavad selle maja raamatute, interaktiivse sisu ja harjutustega.Sisuloomise tööriista valimine on keeruline. See sõltub palju sellest, millist sisu soovite toota. Mõned tööriistad on mõeldud html-i, teised muud tüüpi multimeediumite tootmiseks. See võib sõltuda ka teile kä� esaadavatest ressurssidest ning millised on teie oskused ja teadmised seda tüüpi tööriistade kasutamisel. Ning loomulikult sõltub see sellest, kas soovite toota standardseid ning mitmekordselt kasutatavaid materjale. Selleks otstarbeks on mõeldud mõned tööriistad, näiteks OpenSource.exe.

Kiire e-õpeOlemas on mitmeid kiire e-õppe tarkvaratööriistu. Mõned neist on saadaval tasuta. Neid tarkvaratööriistu on lihtne kasutama õppida ning nende abil saab luua professionaalse välimusega materjale. Nende tööriistade abil saate kiiresti luua õppematerjale ja seda madalate kuludega. Kaks kiire e-õppe tarkvara peamist tüüpi on: (1) Ekraaniviisori (screen cast) tarkvara võimaldab teil salvestada oma ekraanikuva. See rakendus on eriti kasulik tarkvara esitlemisel.Näited

Camtasia Studio www.techsmith.com/camtasia.www.techsmith.com/camtasia.aspasp, vastab SCORM-ile ja/või AICC-le, vastab SCORM-ile ja/või AICC-leViewlet Builder www.qarbon.co/presentation-www.qarbon.co/presentation-so� ware/viewletbuilderso� ware/viewletbuilder, vastab SCORM-ile , vastab SCORM-ile so� ware/viewletbuilder, vastab SCORM-ile so� ware/viewletbuilderso� ware/viewletbuilder, vastab SCORM-ile so� ware/viewletbuilderja/või AICC-le(2) Tööriistad PowerPoint-esitluste tei sen da miseks Flash-vormingusse. Täiustatud tööriistade abil saab luua navi-geerimismenüüsid, teste jne. Te saate luua oma e-õppeprogramme! Nii saate edastada oma koolituse kiiremini laiemale auditooriumile.

NäitedArticulate Presenter www.articulate.com/pre-www.articulate.com/pre-senter.html, vastab SCORM-ile ja/või AICC-le, vastab SCORM-ile ja/või AICC-le

Adobe Presenter www.adobe.com/products/www.adobe.com/products/presenterpresenter

SoovitusSaadaval on mitmeid odavaid või tasuta avatud lähtekoodiga ja lihtsalt kasutatavaid sisuloomise tööriistu. Kui teie eelarve on väike, siis saate nende tööriistade abil luua tunde, harjutusi, hindamisi, simulatsioone jne. Internetist leiab neid mitmeid. Veebipõhised teabebaasid ning kasutajagrupid võivad olla abiks teie jaoks sobivaima tööriista määratlemisel. Sisuloomise tööriistade hindamisel saate kasutada järgmisi kriteeriume: teie olukord, koolituseesmärgid, sihtrühmad, organisatsioonilised tingimused ja keskkond, olemasolevad meediumid, olemasolev tugi arendamisel ja tootmisel, rahalised vahendid ning ajaraamistik.

Sisu loomine

28b-learning4all


Tagasi sisukorda

Sisu loomine

Netisaated

Mõiste ’podcast’ (netisaade) on moodustatud kahest sõnast - iPod (Apple) ja ’broadcast’ (saade). Netisaate loomisel peate esmalt salvestama ja redigeerima sisu, nt loengud, intervjuud ekspertidega, klassis toimuvate esitluste salvestused. Helisalvestused võivad olla klassiseminaridele huvitavaks täienduseks.

Netisaated vajavad väikest alginvesteeringut. MP3-faile on lihtne luua. Saate pakkuda sisu, mis on mobiilne ja nõudmisel saadaval. See on hea lahendus õppuritele, kellele meeldib sisu kuulata (õppimine kuulamise teel).

Soovitus

Netisaated tunduvad väga lihtsad, kuid taas peate arvestama ajaga, mis kulub sisu kavandamisele, salvestamisele, toimetamisele ja avaldamisele nt programmi veebisaidil või ÕHS-is. Ning kindlasti peaksite meeles pidama seda, et õppurid ei suuda materjali nii kiiresti läbi võtta, kui nad seda ehk teeksid paberkandjal või veebipõhiste tekstide puhul. Seega, olgu need lühikesed, kuid sisutihedad.

29b-learning4all


Tagasi sisukorda

Õppuri hindamine

Õppuri hindamine

Sammud

Õppimise hindamine on protsess, mille käigus määratletakse, kas õpieesmärgid on täidetud või mi� e. Te peate määratlema oma segaõppe hindamisstrateegia. See juhend on keskendunud veebipõhise õppe aspektidele, sest eeldame, et te olete tu� av veebiühenduseta õppimise hindamisega.

Siin tuleb arvestada kahe üldise küsimusega:

• Mida hinnatakse? Hindamine peab olema kooskõlas määratletud õpitulemustega. Sertifi tseerimine on võimalik ainult siis, kui see peab paika.

• Kuidas hinnatakse õpitulemusi? Niipea kui tulemused on kindlaks tehtud,

tuleb otsustada, kuidas neid hinnata, ning alles siis saab programmide disain jätkuda. Siis otsustate, mida hinnatakse veebipõhiselt ja kuidas.

Loomulikult erineb olukord ülikoolides ja kolledžites olukorrast organisatsioonides ja e� evõtetes. Seetõ� u käsitletakse selles juhendist üldist põhimõtet, mida saab lihtsal viisil teie olukorra jaoks sobivaks kohandada. Juhend järgib ADDIE-mudelit. Kirjeldame lühidalt kuut etappi ning näitame, millised onnende seosed hindamisega. Saate seda kasutada kontroll-loendina.

30b-learning4all


Tagasi sisukorda

Analüüs Kirjeldage oma sihtrühma

- eelistatud õppimisstiile - tehnoloogiatundmist - juurdepääsu tehnoloogiale

Kirjeldage hindamise konteksti (teoreetiline või praktiline)

Analüüsige praegust praktikat

- võimalused parandamiseks? - võimalused uuenduseks?

Tehke kindlaks olemasolevad vahendid

DisainValige hindamismeetodKoostage esialgne hindamiskavaVõtke arvesse õiguslikud küsimused

Väljatöötamine ja esitamineKoostage ülesandedKoostage juhend hindajateleVaadake ülesanded üle

Tagage õppurite teavitamine kriteeriumitest, mida hinnatakse

Viige hindamisprotsessi läbi ja juhtige seda

- millised on elektroonilise juhtimise strateegiad - kuidas hindamist salvestada - kuidas tegeleda turvalisuse küsimustega

Õppuri hindamine

Rakendamine

Õppurite toetamine

- kuidas hindamisülesanded esitatakse? - kuidas saavad õppurid selgitusi ülesannete täitmiseks? - kuidas saavad õppurid tagasisidet?

Kas asjakohased ja pädevad koolitajad ning juhendajad on olemas?Kas asjakohaseid ja pädevaid koolitajaid ning juhendajaid on piisaval arvul?

Hindamine

Kontrollige üle hindamisülesanded ja protsessid

Hinnake hindamisprotsessi: - kas hindamisülesannete kohta antakse piisavalt teavet? - kas ülesanded on piisavalt selged?

Hinnake hindamistööriistu

Kui vaja, siis muutke hindamisprotsessi, -tööriistu ja -ülesandeid

Soovitus: Koolitajatele organisatsioonides ja ettevõtetes: mis iganes strateegia te valisite, andke programmi lõppedes õppuritele hinnang ja tunnistused. See annab kirjaliku dokumendi selle kohta, kas osavõtja saavutas teie prog rammi õpieesmärgid või mitte. Kirjalik dokument on lisandväärtuseks

31b-learning4all


Tagasi sisukorda

Õppuri hindamine

teie programmile ning aitab õppureid moti vee rida. Projekti veebisaidilt www.b-learning4all.eu leiate projekti juhtumianalüüsi „The Performance Bridge“. See käsitleb segaõppeprogrammi tantsijatele. Hindamine näitas, et osavõtjad soovisid saada tunnistust, mida nad saavad kasutada tulevikus tööle kandideerimisel.

Veebipõhiste testide tüübid

Hindamine võib olla kokkuvõ� ev (summative) või kujundav (formative), seda võib teostada väliselt või see võib olla enesehindamise vor-mis. Kõiki neid hindamistüüpe saab rakendada erinevate testitüüpide abil veebipõhiselt. Nende hulka kuuluvad järgmised testitüübid:

• Õige-vale testid (true or false tests), mis keskenduvad konkreetsele teabele. Veenduge, et teie vastused ei ole mitmemõ� elised.

• Valikvastuselised testid (multiple choice tests) annavad ühe või enama õige vastusega valikud. Õppurid peavad välistama asjasse mi� epuutuva teabe.

• Sobitustestid (matching tests, drag and drop tests) nõuavad osavõtjatelt oluliste sõnade vaheliste seoste või suhete kind-lakstegemist.

• Testid lünkade täitmisega (completion tests) nõuavad õppuritel sõnade või numbrite sisestamist.

Veebipõhiste testide eelised

• Veebipõhised testid hoiavad kokku juhendaja aega, sest testid on arvuti-põhised.

• Testi saab struktureerida vastavalt programmi vajadustele, valiku saab salvestada arvutipõhiselt.

• Testi tulemus on koheselt kä� esaadav.

Veebipõhiste testidega seotud väljakutsed

Kuigi veebipõhisel hindamisel domineerib endiselt kokkuvõ� ev hindamine, sobib veebipõhine kontekst ideaalselt kujundavaks hindamiseks. Hindamine peab toimuma sageli ning tagasisidet tuleb anda nii kiiresti kui võimalik. See aitab suurendada õppurite motivatsiooni ning nad saavad kohandada oma õppimist, keskendudes teemadele, mis vajavad kõige rohkem tähelepanu.

Soovitus Olemas on tarkvararakendusi, mis aitavad teil luua teste ilma programmeerimiseta. Selliseid tööriistu pakuvad kõige arenenumad virtuaalsed õpikeskkonnad.

32b-learning4all


Tagasi sisukorda

Juurdepääs

Tehnoloogia ja infrastruktuuriga on seotud terve rida küsimusi ja probleeme nii õppĳ a kui organisatsiooni vaatevinklist. Kas need on juurdepääsetavad ning kas neid on lihtne kasutada? Tehnoloogiad ja tööriistad peavad sobima teie ülikooli, kolledži, organisatsiooni ja e� evõ� e olemasoleva tehnilise infrastruktuuriga ning teie õppurite tehnilise infrastruktuuriga (riist- ja tarkvara, võrgud, võrguühendus jne). Samal ajal on oluline teada õppurite ja koolitajate tehnoloogilisi oskusi.

Tehnoloogiaid, tööriistu ja rakendusi peetakse tavaliselt e-õppe puhul väga olulisteks. E-õpe kaugeneb aeglaselt tehnoloogiapõhisusest. Segaõpe on üks neist teguritest, mis toetab sisu ja tehnoloogia liitu. Tehnoloogiad võivad18:

• Võimaldada kuvateabe talletamist

• Kiirendada materjalide ja ideede läbitöötamist

• Võimaldada arusaamise rakendamist

• Korraldada materjale või ideid nii, et need soodustaksid analüüsi

Tehnoloogia ja infrastruktuur


• Toetada hindamist ja probleemide lahendamist

• Hõlbustada projektide kavandamist ja koostamist

Kõikidele nimetatud kognitiivsetele protses-sidele, alates madalamast tasemest kuni kõrgema tasemeni, on olemas tööriistad, mis toetavad nii individuaalset kui ühesõpet. Tehnoloogia liigitamine aitab teil kavandada, kuidas neid tööriistu kasutada, nii et need annaksid parima õpikogemuse.

Näide Pdf-vorming on suunatud üksikisikule, samas kui failĳ agamistehnikad on mõeldud koostööks.

Asünkroonsed koostööriistad

Asünkroonsed tööriistad on näiteks faks, elektronpost, meililistid ja foorumid. Kollektiivsel kirjutamisel põhinevad tööriistad nagu wikid võib samuti sellesse klassi liigitada.

18 Kohandatud allikast: BAILEY, M. 2002. Education and Values: Interface on the Internet. Reconceptualizing Teaching and Learning in a Technocracy. h� p://bcis.pacifi cu.edu/

33b-learning4all


Tagasi sisukorda


Soovitus Kasutage asünkroonseid tööriistu, kui te vajate rohkem paindlikkust. Need tööriistad võimaldavad suhtlemise talletamist ja sellele tagasiside andmist. Õppurid ja juhendajad saavad oma aega juhtida ning võtta ega mõtlemiseks ja oma kaastöö ettevalmistamiseks.

NäitedElektronpostitööriistad on väga mõjusad, sest neid kasutavad laialdaselt nii õppurid kui juhendajad. Elektronposti saab kasutada sisu kohaletoimetamiseks.

E-õppeprogrammides kasutatakse sageli foo-rumeid. Kuid paljud foorumid on tühjad, sest võrreldes elektronposti kasutamisega nõuab foorum täiendavat jõupingutust – nimelt sisenemist foorumisse. Meilid saabuvad enam-vähem automaatselt.

Arutelutahvlid on kasulikud mi� eametliku suhtlemise hõlbustamiseks. Koolitaja postitab küsimuse või ülesande ning õppurid postitavad küsimustele hiljem oma vastused. Neile jääb aega mõtlemiseks. Arutelud jäävad tahvlile ning neid saab hiljem üle vaadata või neid saavad kasutada uued õppurid.

Sünkroonsed koostööriistad

Sünkroonseid tööriistu võib kasutada siis, kui õppurid ja koolitajad (e-juhendajad) asu vad hajutatult erinevates kohtades, kuid õppimine toimub ühel ja samal ajal. Sünkroonsed koostööriistad nõuavad osavõt jate üheaegset kohalolekut. Sünkroonsed tööriistad on

näiteks vahetu sõnumside (instant messaging), jututuba, valgetahvel (whiteboard), telefoni- ja videokonverentsid.

Te saate luua kas juhendamisel põhineva suhtluskeskkonna (seminar, inimsuhted jne) või kollektiivsel tööl põhineva keskkonna, mis põhineb sisu ühisel loomisel rühma- või projektitööde käigus jne.

NäideVahetu sõnumside- ja jututoaseansid annavad õppuritele kohest tagasisidet ning võimaldavad esitada küsimusi reaalajas. Kogenud koolitajad määravad õpilastele nn lahtiolekuajad, mil viimased saavad koolitajatele selgitavaid küsimus esitada.

Soovitus Mõned koolitajad (kuid ka õppurid) ei tunne ennast veebipõhisel suhtlemisel mugavalt. See võib olla tingitud näiteks sellest, et nad eelistavad traditsioonilist õpetaja poolt juhitud suhtlust või et nende e-suhtlemis- või arvutioskused on ebapiisavad. Sellisel juhul tuleb koolitajatele tuge pakkuda või tuleb leida spetsialiseerunud e-juhendajad.

Süsteemid

Õpihaldussüsteemid (ÕHS)

ÕHS on kõrgtasemel strateegiline lahendus, mis võimaldab kavandada, edasi anda ja juhtida enamikku organisatsioonisiseseid koolitussündmusi, s.h veebipõhist suhtlemist, virtuaalseid klassiruume ja juhendaja poolt veetavaid programme. Peamine ÕHS-ifunktsioon on hallata õppureid, jälgida

34b-learning4all


Tagasi sisukorda

nende edusamme ja tulemusi igat tüüpi koo-li tus tegevuste käigus. ÕHS täidab administ-ratiivseid ülesandeid, näiteks aruandlus koolitajatele ja juhtkonnale, ja üldiselt ei kasutata seda programmi sisu loomiseks.

Osa süsteeme piiravad juurdepääsu oma lähtekoodile; on ka tasuta ja avatud lähtekoodiga rakendusi19. Avatud lähtekoodiga ÕHS Moodle on väga laialt kasutusel.ÕHS-e nimetatakse sageli virtuaalseteks õpikeskkondadeks (VÕK-id).

Õppimise sisuhaldussüsteemid

Õppimise sisuhaldussüsteem on ÕHS-iedasiarendatud versioon. Õppimise sisuhaldus-süsteem keskendub õppimise sisule. See võimal-dab koolitajatel tõhusamalt e-õppe sisu luua ja seda korduvalt kasutada.

Soovitus Mis tahes segaõppeprogrammi saab disainida ja juurutada ka ilma oma organisatsioonis ÕHS-i või õppimise sisuhaldussüsteemi juurutamata. Kuid kui teie organisatsioon on suur ning te kavandate laialdasemalt oma organisatsioonis e-õpet juurutada, siis soovitamine uurida erinevaid süsteeme ning leida endale sobivaim.

Normid

Kujutage e� e, et teie õpilased ülikoolis või kolledžis või töötajad teie organisatsioonis või e� evõ� es saavad oma hariduse ja koolituse ÕHS-i kaudu. ÕHS peab õppurid juhtima asjakohaste kursuste juurde, jälgima õppurite edusamme jne. Kuid mis siis, kui te soovite jagada oma e-õpet kolleegidega, kes kasutavad teist ÕHS-i?

Suund on e-õppe sisu standardimisele. Stan-dardite eesmärgiks on tagada koostalitusvõime, kaasaskantavus ja korduvkasutus. Need põhi-nevad õpiobjektide kontseptsioonil: väikesed sisu osad, mis peaksid olema kontekstid sõltu matud, neutraalsed ning formaalselt kirjeldatud, selleks et paljud koolitajad saaksid neid uuesti kasutada mitmetes kontekstides, kusjuures iga koolita võib kasutada oma süsteemi (mis ühildub teistega).

AICCAICC (Aviation Industry Computer-based Training Commi� ee, Lennundustööstuse arvutipõhine õppekomisjon) on rahvusvaheline organisatsioon, mis esitab standardid e-õppe platvormide ja sisu koostalituse jaoks. AICC lihtsustab sisupakkuja ja platvormipakkuja vastastikust arusaamist. ÕHS ja muud süsteemid kasutavad laialdaselt AICC-i standardeid, selleks et kutsuda välja sisu ja hindamisülesandeid. See on XML-i eelne.

SCORMSCORM (Shareable Content Object Reference Model, jaotatud sisuobjektide viitemudel) on tehniline kirjeldus, mis juhib, kuidas veebipõhist koolitust (ehk e-õpet) luuakse

19 Kohandatud allikast: wikipedia


35b-learning4all


Tagasi sisukorda

ja õppuritele edasi antakse. Iga sisu, mis vastab SCORM-i spetsifi katsioonile, töötab mis tahes SCORM-iga ühilduvas ÕHS-is. SCORM määratleb sisu kirjeldamiseks XML-ist (laiendatavast märgistuskeelest) tulevad spetsifi katsioonid. SCORM on see võluvits, mis tegutseb kulisside taga ja muudab asjad ühilduvaks20.

SCORM võimaldab koolitajatel jagada oma e-õppeprogramme paljudesse õpihaldussüsteemidesse (ÕHS) väikseimate võimalike probleemidega.

20 SCORM sarnaneb paljuski videokasse� ide VHS-standardile.


36b-learning4all


Tagasi sisukorda

Segaõppekeskkonna väljatöötamine nõuab kas koolituse pakkuja või õppuri organisatsiooni poolseid ümberkorraldusi.

Moodsad ülikoolid ja kolledžid

Segaõppeprogrammide väljatöötamine nõuab nii pedagoogilisi kui õppetehnoloogilisi oskusi. See on paljudele õpetajatele ja koolitajatele uus väljakutse.

Segaõppekultuuri ülikoolides, kolledžites, organisatsioonides ja e� evõtetes määratlevad viis tegurit:

• Korraldus (nt väljatöötamisprotsessi korraldus),

• Personal (nt kaasatud koolitajate ja juhtide pädevus, arvutioskused, juhendamisoskused),

• Tehnoloogia (nt olemasolev tehnoloogiline infrastruktuur),

• Teave (nt segaõppe kohta, meediadidaktika kohta jne),

• Aktsepteerimine ha heakskiit (nt koolituse veebipõhised komponendid)21:

Õpikeskkonnaväljatöötamine

Segaõppe kultuur

Õpikeskkond peaks pakkuma võimalusi mi� e ainult juurdepääsuks õppematerjalidele, vaid ka laiemat haridus- ja koolitusfunktsionaalsust.

SoovitusedProovige läbi viia pilootprojekt, kui teie argumendid segaõppe kohta ei veena teie ülikooli või kolledži juhtkonda. Pilootprojekt võib aidata saada heakskiitu sellele, mida on võimalik teha.

21 Kohandatud allikast: Hinze (2006), lk 44

Õpikeskkonna väljatöötamine

37b-learning4all


Tagasi sisukorda

Kaasake võimalikke kasutajaid nii sega-õppe programmide väljatöötamisse kui ka juurutamisse (määratledes reeglid ja tingimused).

Moodsad organisatsioonid ja ettevõtted

Moodsaid õppivaid organisatsioone ja e� evõ� eid iseloomustab:

1. suur valmisolek saada koolitust ja õppida töökohal

2. juhtide olemasolu, kes vastutavad organisatsioonis koolitus- ja haridusküsimuste eest

3. organisatsioonis koolitus- ja õpistrateegia juurutamine

4. piisavate õpikohtade ja –tingimuste pakkumine töökohal või kodus

5. erinevate õppimismeetodite, nagu klassiõppe, segaõppe ja e-õppe tundmine

Oluline on saada juhtkonna toetus mõ� ele, et segaõpe on organisatsiooni professionaalse arengu soodustaja. Kaasake juhtkond, kutsudes neid esitlustele, ning julgustage neid osalema veebipõhistes demodes. Kui potentsiaalsed õppurid teavad, et juhtkond toetab algatust, siis on edukate muudatuste tõenäosus organisatsioonis suurem.

Soovitus: Juhtkonna avatus segaõppe suhtes on väga oluline. Sageli peavad koolituse pakkujad oma ideid selgitama ja juhtkonda veenma. Segaõpet toetavad argumendid leiate 1. peatükist.

Õppimine klassis

Selles juhendis käsitletakse ainult mõningaid küsimusi, mis puudutavad koolituste pakku-jaid ja mis on seotud segaõppe veebipõhiste komponentidega.

Tavaliselt koosnevad segaõppeprogrammid veebiühenduseta ja veebipõhistest elemen-tidest. Kogenud koolitajana olete te kursis traditsiooniliste programmide disainimise ja nende õpetamisega. Sageli puutute kokku küsimustega, nagu kas on olemas sobiv klassiruum, kas on olemas projektor ja arvuti materjalide esitlemiseks, kes need omavahel ühilduvad jne.

Õppimine töökohal Sageli on töökohas üpris keeruline juuru-tada sobivat õpikeskkonda. Üks kõige kee-rulisematest asjadest töökohal õppimise puhul on pidevad katkestused ümbruses töötavate kolleegide või kliendikõnede tõ� u jne.

Kui õppurit pidevalt katkestatakse, siis kur-susele püsimajäävate õpilaste arv väheneb ning programmi lõpetanude arv langeb oluliselt. Kui osavõtja tunneb, et ta peab programmi lõpetamiseks töötama pärast tööaega, võib ta seda meediumit põlgama hakata.


38b-learning4all


Tagasi sisukorda

Õppurid peaksid planeerima aja programmide lõpetamiseks ning nad peaksid olema kindlad selles, et seda aega austatakse. Seega tuleb kaaluda mitmeid küsimusi:

1. Kas õppuritel lubatakse õppida tööajal? Juhtkonna ja töötajate vahel peab olema kokkulepe, millal ja kui mitu tundi võib töökohas õppimiseks kasutada. Uuringud näitavad, et töötajate motivatsioon langeb, kui juhtkond ei nõustu vähemalt osaliselt tööaja kasutamisega õppimiseks.

2. Kas töökohal on olemas sobivad arvutid ja muud seadmed (s.h Interneti-ühendus), et pääseda juurde e-õppele? Tootmistsoonides olevaid arvuteid ei saa tavaliselt e-õppeks kasutada. Kuid isegi kontorites võib olla arvuteid, mis ei ole e-õppeks sobivad (pangakontorid, raamatupidamised jne). Kontrollige keskmise tehnoloogilise baasi olemasolu oma sihtrühma töökohtadel. E� evõtetes on sageli tulemüürid, mis võivad takistada Interneti kaudu juurdepääsu e-õppe komponentidele.

3. Kui e-õppeks sobivad arvutid on töökohtadel olemas, siis kontrollige muid õppimisega seotud küsimusi. Kas töökohal on rahulik? Kas seal esineb liiga palju häirivaid tegureid (kliendid, kolleegid jne)?

NäidePankade grupp tellis segaõppekursuse. Programmi pidid läbima kogu kliendi tee-ninduse personal ning kõik telefonitoe töötajad. Programmi ülesehitus sisaldas 20% klassiõpet

ja 80% e-õpet. Pangakontorites olevad arvutid ei sobinud e-õppeks: nendel puudus heliväljund. Lisaks otsustas IT-juhtkond, et nad ei luba intranetipõhist e-õpet, sest see oleks oluliselt vähendanud sisevõrgu läbilaskevõimet ning mõjutanud pangategevusi. Võeti vastu järgmised otsused:

1. Panga A koolituskeskuse juhtkond otsustas osta 100 sülearvutit ning laenutada need töötajatele. Selleks töötati välja asjakohane kava. Töötajad said õppida määratud ajaperioodi jooksul kodus ning see aeg arvestati maha nende töötundidest.

2. Panga B juhtkond otsustas luua õpikeskuse – spetsiaalse arvutitega varustatud ruumi. Töötajad said õppida määratud ajaperioodi jooksul õpikeskuses ning see aeg arvestati maha nende töötundidest.

3. Panga C juhtkond otsustas luua kontoritesse vaiksed õpinurgad. Töötajad said õppida määratud ajaperioodi jooksul õpinurkades ning see aeg arvestati maha nende töötundidest.

Õppimine kodus

Taas peate peamiselt arvestama tehnoloogiliste küsimustega:

1. Kas teie õppuritel on e-õppeprogrammile juurdepääsuks sobivad arvutid ja muud seadmed (s.h Interneti-ühendus)?


39b-learning4all


Tagasi sisukorda

2. Kas teie õppurid peavad teie e-õppeprogrammide kasutamiseks alla laadima rakendusi või lisandmooduleid?

Sageli puudub õpilaste kodudes sobiv tehnika. Seetõ� u õpivad nad sageli oma töökohtadel või ülikooli või kolledži arvutiklassides.

SoovitusPeamine õppurite toetamisega seotud küsimus on selles, et järjest rohkem vajatakse õpetaja aega veebipõhise toe osutamiseks. Õpetajatele ja koolitajatele tehniliste oskuste andmine ning õpetamise ja koolitamise kultuuri muutmine oma ülikoolis või kolledžis ning oma organisatsioonis või ettevõttes.


40b-learning4all


Tagasi sisukorda

Programmi juhtimine

Programmi juhtimise peamised sammud on 1. Programmi käivitamine

2. Programmi edasiandmine

3. Programmi käigushoidmine

Programmi käivitamine

Teie segaõppeprogramm on juurutatud võrgustatud maailmas. Segaõpe ei ole endiselt veel õpetajatele, koolitajatele, õpilastele ning juhtidele ja töötajatele tu� av mõiste. Pidage seda meeles, kui organiseerite tegevusi oma programmi käivitamiseks. Näited tegevuste kohta on:

• Õpetajate, koolitajate ja juhendajate koolitamine

• Kõikide koolitusmaterjalide e� evalmistamine ja kontrollimine

• Teabe- ja turundusmaterjalide e� evalmistamine

Programmi juhtimineja tugi õppuritele

Programmi juhtimine ja tugi õppuritele

• Teabe- ja turundustegevused üliõpilaste teavitamiseks programmi kohta ülikoolis ja kolledžis või õppurite ja nende juhtide teavitamiseks e� evõtetes

• Teabeliini käivitamine või üksikasjaliku teabematerjali jagamine

• Sisemise juhtimise ja raamatupidamise e� evalmistamine

• Kõikidele kaasatud inimestele uue programmi tutvustamine

• Õppurite rühmitamine asjakohastesse rühmadesse

Programmi edasiandmine

Tegevuste hulka kuuluvad näiteks:

• Õppuritele selgitamine, mida nad peavad tegema ja millal

• Koolitajate ja juhendajate jälgimine,

41b-learning4all


Tagasi sisukorda


tagamaks et nad annavad asjakohasel viisil (nt veebipõhised kogukonnad, teadetetahvlid) õigeaegset tagasisidet

• Koostöö korraldamine erinevate teemavaldkondade ekspertide vahel

• Tehnilise toe korraldamine koolitajatele, juhendajatele ja õppuritele, kui vaja

• Asjakohaste klassiruumide ja tehnilise varustuse korraldamine, kui vaja

• Hindamisprotseduuride korraldamine

Soovitus Õppurite varustamine õppeplaaniga on lihtne viis, kuidas õppureid toetada, nii et nad teavad kus nad on ja mida neilt nõutakse.

Programmi käigushoidmine

Tegevuste hulka kuuluvad näiteks:

• Pidev aruandlus õppurite edusammude kohta

• Kindlakstegemine, kas koolitajad ja juhendajad vajavad abi

• Sertifi tseerimiseks vajaliku raamistiku väljatöötamine, kui vaja

ÕHS pakub funktsionaalsusi, mis aitavad teil oma programme juhtida, kuid nad ei tee teie eest kõike ära.

Programmĳ uhtimiseks sobivaid lahendusi tekib kiiresti. ÕHS-is võetakse järjest rohkem kasutusele kasulikke tööriistu, mis soodustavad koostööd, treenimist, tulemusjuhtimist, rühma-juhtimist jne. Kontrollige ÕHS-i funktsioone ning võrrelge erinevaid süsteeme.

Näited selle kohta, mida ÕHS ei suuda teha:Kujutage e� e, et soovite A-rühma õppuritele anda pärast B-kursuse 6. mooduli lõppu töötamiseks juhtumianalüüsi X. Juhtumi ana-lüü si X leiab raamatukogust. Pärast juhtu-mianalüüsi lõppu peavad õppurid tegema ühe harjutuse. Paljud ÕHS-id ei anna teile aruannet, kes õppuritest esitasid harjutuse.

Tugi õppuritele

Enne programmi algust:

• Looge veebisait, mis sisaldab kursuse kirjeldust, õpieesmärke, tööülesandeid ja hinnangulist aega, mis kogu töö tege miseks kulub. Selgitage, millist tehnoloogiat kasutatakse ning millised on mis tahes eelnõuded.

• Avaldage varakult õpieesmärgid, tagamaks et õppurid suudavad need täita. Koostage igast programmist jaotusmaterjalid, näiteks pdf-vormingus.

• Teavitage sihtrühma oma programmi olulisusest ja asjakohasusest. Kui õppurid ei saa asjakohasusest aru, siis nad kipuvad programmi lõpetama minimaalsete vajalike jõupingutustega.

42b-learning4all


Tagasi sisukorda

Kui programm on juba töös:

E-juhendamine on õpetajatele ning koolitajatele väga aeganõudev, seetõ� u on see üks segaõppekursuse olulisemaid kuluartikleid. Kuid te saate selleks kuluvat tööd järgmiste meetmete abil vähendada:

• Postitage arutelutahvlile kordumakippuvate küsimuste (KKK) loend, rakendage automaatsed meeldetuletused meili teel.

• Talletage arutelud ning eelmiste õppurite poolt tehtud tööd ning muutke need kä� esaadavateks.

• Koostage standardsete teadete ja teabe teek.

Kogenud õpetaja või koolitajana te teate, kuidas pakkuda tugitegevusi klassis. Veebipõhiste tugitegevuste puhul on üheks oluliseks küsimuseks teada, millal tuleb juhendada. Kuna veebipõhine õppimine on seotud iseõppega, on sageli aegu, mil peate olema väga kehtestav ning võtma initsiatiivi: tagant lükkama, juhendama, julgustama, innustama.

• Ärge oodake, kuni saate oma õppuritelt meilid, saatke meilid ise välja, et nende edusamme kontrollida.

• Ärge oodake, kuni teie õppurid leiavad projektirühma või õpipartnerid, määrake need.

• Foorumid ja kogukonnad ei tööta iseenesest. Te peate ise kogu aeg kaasa lööma, andmaks õppuritele teada, et te

olete taustal olemas ning hoiate kõigel silma peal.

• Õppurid soovivad, et neid tuntakse ja austatakse, nad soovivad olla osa rühmast. See on ülesanne segaõppeprogrammi näost näkku komponendi jaoks.

• Juhul kui teie õppurid asuvad erinevates piirkondades ja üksteisest kaugel, siis võite korraldada neile erinevates piirkondades aeg-ajalt näost-näkku tugiüritusi.

• Isiklik tagasiside on väga motiveeriv. Vahetevahel võite õppureid individuaalselt välja kutsuda.

• On kindlaks tehtud, et veebipõhistele õppuritele on hindamine väga motiveeriv. Töötage välja asjakohased veebipõhised testid.

• Õppuritele meeldib küsimustele õigesti vastata ning õpetajatelt ja koolitajatelt tagasisidet saada. Sageli õppurid ei eelda, et neile antakse veebipõhise õppe puhul tagasisidet. Otsige viise, kuidas luua asünkroonsete komponentide puhul võimalusi käegakatsutavate preemiate andmiseks ning tunnustamiseks.

Pärast programmi lõpetamist:

• Andke lõpetamise puhul tagasisidet või isegi tunnistused.

• Avaldage edulood. Kasutage edulugusid oma turundustegevuste toetamiseks.


43b-learning4all


Tagasi sisukorda

Kulud üldiselt

Sageli alahinnatakse segaõppeprogrammi väljatöötamiskulusid. Samuti ülehinnatakse võimalusi raha kokku hoida. Haridus- ja koo litusteenuse pakkujad loodavad, et üle minek klassipõhistelt programmidelt sega õppele aitab alates esimesest päevast ra ha kokku hoida. Probleem seisneb selles, et selle tagajärjel võidakse eraldada liiga vähe ressursse olemasolevate programmide segaõppeprogrammideks teisendamiseks või uute segaõppeprogrammide loomiseks ning vähendada vahendeid uute programmide käigushoidmiseks. Segaõpe võib aidata raha kokku hoida, kuid alati ei ole see nii. Selle tagajärjel riskite madala kvaliteediga segaõppeprogrammide ja kurnatud õpetajatega. Oluline on see, et organisatsioonid saaksid aru, et kvaliteetsete e-õppeprogrammide loomine või olemasolevate programmide teisendamine kvaliteetseteks e-õppeprogrammideks nõuab tööd ja vahendeid. Võimalusi säästmiseks on ning segaõpe võib osutuda tasuvamaks kui traditsiooniline näost-näkku koolitus, kuid selle saavutamine on omae� e väljakutse.

Investeeringutasuvus (ROI)


Kululiigid

Rahanduses on investeeringutasuvus (ROI) teenitud või kaotatud raha ja investeeritud rahasumma suhe.

Kuidas ROI-d mõõta? Investeeringu esialgsel väärtusel ei ole alati selgelt määratletud raha-list väärtust, kuid ROI mõõtmiseks tuleb alg väärtus täpselt määratleda. Investeeringu lõppväärtusel ei ole samuti alati selgelt määrat-letud rahalist väärtust, kuid ROI mõõtmiseks tuleb ka lõppväärtus täpselt määratleda.22

Segaõppe puhul võib nende määratlemine olla keeruline.

Segaõppe ROI on valdkond, mida kirjanduses ei ole hästi kirjeldatud.Igal juhul, kui alustate segaõppe stratee gia väljatöötamist, saate aru, et sega õppe prog-ram mide väljatöötamine on kallim võr rel des traditsiooniliste klassis õpetatavate prog-rammidega. Kuid paljudel juhtudel on see vähem kulukas, kui asendada traditsioonilised klassis õpetatavad programmid e-õppeprog-rammidega. Kulud sõltuvad oluliselt klassi-õppe ja e-õppe omavahelisest suhtest ja

22 Vt wikipedia

44b-learning4all


Tagasi sisukorda

segaõppes kasutatava e-õppe kvaliteedist (kasutatavate meediumite arvust).

Neli peamist kalkulatsioonidesse lisatavat kululiiki on: (1) Personalikulud(2) Investeeringud tehnoloogiasse(3) Kulud koolitusmaterjalidele ja

meediumitele(4) Kulud toetustegevustele

(1) Personalikulud• Segaõppe arenduskulud on suuremad

kui traditsioonilise klassipõhise koolituse arenduskulud.

• Sageli alahinnatakse e-juhendamise kulusid. E-juhendamise kulud tuleks õigesti kalkuleerida.

• Te peate sisse kalkuleerima koolitajate koolituskulud (tehnoloogia kasutamiseks, veebipõhiste suhtlemisoskuste parandamiseks jne).

• Lisaks peate sisse kalkuleerima ka tugipersonali, nt IT-töötajate kulud.

(2) Investeeringud tehnoloogiasse• Kalkuleerige riistvara ostukulud ning

tarkvara litsentsikulud. • Kalkuleerige sisse muutuvkulud, nagu

side, elektrienergia, üürid, hooldus, uuendamised jne.

(3) Kulud koolitusmaterjalidele ja meediumitele• Raamatute ja muude koolitusmaterjalide

ostukulud. • Audio-, video- ja fotomaterjalide

litsentsid jne.

(4) Kulud toetustegevustele• Kulud konsultantidele.

Kuidas alustada? 23

• Alustage andmete kokkukogumisest, mida teie ülikool, kolledž, organisatsioon või e� evõte juba kogub.

• Võtke arvesse kõik need tegurid, mis võivad mõjutada kavandatud segaõppeprogrammi väljatöötamist, juurutamist ja käigushoidmist. Ärge unustage kaudseid kulusid ja tasusid.

• Lisage juurde raha, mida teie organisatsioon segaõppeprogrammilt teenib.

Küsimused, mida peate selle protsessi jooksul esitama:

• Kas need numbrid on teie organisatsiooni jaoks olulised?

• Millised kululiigid on puudu? • Kuidas teisendada tegureid, näiteks

segaõppest saadavat kasu, nii et neid saaks teie kalkulatsioonides kasutada?

Soovitused ASTD Evaluation and ROI Community24 on veebipõhine keskkond, kust leiate vahendeid, kus te saate arutleda projekte ning jagada kogemusi teemadel, mis on seotud mõõtmise ja investeeringutega. Selles keskkonnas saate suhelda teiste professionaalidega, esitada küsimusi, postitada kommentaare ning saada nõu. http://www.astd.org/virtual_community/comm_evaluation/comm_top_page.html Siit leiate ROI kalkulaatori: http://www.geolearning.com/main/tools/roi.cfm

23 Kohandatud allikast: h� p://www.learnativity.com/roi-learning.html24 Võetud allikast: h� p://www.learnativity.com/roi-learning.html


45b-learning4all


Tagasi sisukorda

Taust

Euroopa Komisjoni eesmärgi – teadmuspõhises majanduses konkurentsivõimelisemaks ja dü naa mi li semaks muutumine, taga maks jätkusuutlikku kasvu, rohkem ja pare-maid töökohti ning suuremat sotsiaal set ühtekuuluvus – täitmine sõltub lõppkokku-võ� es sellest, kui edukad on väike- ja keskmise suurusega e� evõ� ed (VKE-d).25 Seetõ� u on see peatükk põhiliselt keskendunud VKE-dele. VKE-de vajadus investeerida koolitusse on ilmselge. Eristada saab kahte peamist motiivi26:

1. VKE-d saavad üldist kasu paremini koolitatud töötajatest. VKE-d proovivad sageli stimuleerida töötajaid püüdlema kõrgeima ja parima võimaliku kvalifi katsiooni poole, mis mõjutab tootlikkust ja konkurentsivõimet.

2. Arutletakse selle üle, et e� evõtlikkus on EL-i majanduse kasvu edasiviivaks jõuks. Suund kasvule, uuenduslike toodete või teenuste loomisele jne mis tahes tööstusharus toob kaasa e� evõtliku mõtlemise, tingimusel et juhtidel ja töötajatel on kogemus mõelda uutele arenemisvõimalustele.

VKE-de oskuste arendamisel on oluliseks küsimuseks, kuidas eemaldada takistused, mis ei võimalda koolitustel osaleda. VKE-d soovivad vähendada koolituseelarveid. Nad vajavad täppisajastatud õpet. VKE-d peavad tagama äritegevuse jätkumise ning seetõ� u võivad koolitused igapäevaseid tegevusi vaid minimaalselt katkestada.

Tuleks vältida VKE-de töötajate ja juhtide puudumist töölt. VKE-d eeldavad, et koolituse mõju oleks töötajate ja juhtide oskustele kohene. VKE-d eeldavad, et segaõppe võimaluste kasutamine annab neile tõelise kulueelise!

Nõuanded segaõppeteenuse pakkujatele

• Kasutage erinevaid meetodeid (sekto ri analüüse, olemasolevate koolitus või-ma luste analüüse, intervjuusid oluliste inimestega), et aru saada oskuste aren-gust VKE-des. Eriti püüdke aru saada koolitussituatsioonist VKE-de sees ning

Segaõpe ja VKE-d

Segaõpe ja VKE-d

25 Liikanen, E.,Observatory of European SME`s 26 Driel, J., 2004: Development skills within companies, in particular SMEs, Thematic Analysis of the Leonardo da Vinci Programme Phase 2, Final Report, S.26

46b-learning4all


Tagasi sisukorda

takistustest VKE-de töötajate ja juhtide koolitamisel. Tuleks hakata lähtuma turunõudlusest, mi� e -pakkumisest.

• Kaasake VKE-d vajaduste analüüsi ja pakkumismudelite (ärimudelite) väljatöötamise protsessi. VKE-d peaksid olema projektidesse kaasatud otseste partneritena. Nad peaksid täitma olulist rolli kui tulevikukasutajate esindajad.

• VKE-de jaoks segaõppevõimaluste väljatöötamisse tuleb kaasata pikaajalise kogemusega koolitusasutused. Nad teavad praktilisi takistusi ning neil on kogemused, kuidas neid vähendada või vältida.

• Kaasake partnerina kogenud e-õppe arendaja. Eelistada tuleks e-õppe arendajat, kes tunneb segaõppe edasiandmise ärimudeleid.

• E-õpe peab VKE-de jaoks olema madalate kuludega, kä� esaadav, välja töötatud kohalikus kontekstis ning selle kvaliteeti peab olema lihtne hinnata. Te peaksite grupeerima sisu väljatöötamise, kasutama uuesti olemasolevaid materjale ja multimeediumiallikaid, looma õpikogukondi, millel on kulude aspektist kriitiline arv kasutajaid.

• Koolitusteenuse pakkujatele, kes töötavad VKE-dele välja segaõpet, peaks ÕHS-i või isegi õppimise sisuhaldussüsteemi kasutamine olema pikaajalises perspektiivis KOHUSTUSLIK. VKE-de koolitamisel peaksite õpiobjektide

väljatöötamisel kaaluma kohandamist ja kulude vähendamist.

• Asjast huvitatud VKE-dele tuleks koolitusele rahalise toetuse leidmiseks pakkuda tuge ja abi. Mõelge võrgustikele, viige kokku VKE-d, kellel on sarnased koolitusvajadused.

• VKE-des puudub sageli inimene, kes vastutab koolituste väljatöötamise ja korraldamise eest. VKE-d ei ole sageli teadlikud oskuste arendamisest. Nad võivad vajada tuge. Ka need teenused peaksid kuuluma teie segaõppe pakkumisse.

Nõuanded VKE-dele

• Paljud koolitusfi rmad on spetsialiseerunud segaõppe pakkumisele. Juhtimise, IT ja keeltealase põhikoolituse programme ei ole keeruline leida. Olemas on laias valikus standardseid e-õpperakendusi, mida saab võ� a segaõppe aluseks.

• Raskused algavad siis, kui otsite konkreetsete teemadega, nt teie sektori või teie toodetega seotud programme. Kogenud koolitusteenuse pakkuja peaks olema suuteline kohandama segaõppeprogramme vastavalt teie vajadustele.

• Te peaksite ühinema teiste e� evõtete, koolitusteenuse pakkujate, sektori organisatsioonide, kaubanduskoja jms

Segaõpe ja VKE-d

47b-learning4all


Tagasi sisukorda

organisatsioonidega võrgustikuks, mille eesmärgiks on luua õpikogukonnad, õpirühmad, mis ühendavad kriitilise massi inimesi ning mis muudavad segaõppeprogrammid tasuvateks ja atraktiivsemateks nii koolitusteenuse pakkujatele kui ka teenuse kasutajatele.

• Te peaksite kaaluma võimalust luua oma VKE partnerlussuhted suurte e� evõtetega, selleks et saada juurdepääs e-õppeprogrammidele ning vähendada koolituskulusid.

Segaõpe ja VKE-d

48b-learning4all


Tagasi sisukorda

Õpetan turismigeograafi at Kuressaare Ametikoolis turismikorralduse erialale alates 1998. aastast, viimased viis aastat õpetan sama ka TTÜ Kuressaare Kolledži turismi- ja toitlustusteeninduse eriala üliõpilastele. Minu õpetamise kogemus ulatub 10 aasta taha, so aega, kus valdav töö tehti tunnis kriidi-tahvli abil, e-õpe ei olnud veel igapäevasesse kooliellu tunginud, b-õppest ei osatud veel unistadagi. Innovatsioonituuled jõudsid meie kooli koos Eesti e-kutsekooli konsortsiumiga ja e-VÕTI projektiga aastal 2005. Siis võeti ametisse haridustehnoloogid ja nende eestvedamisel asus suur hulk eesrindlikke õpetajaid e-õppe materjale looma. See julgustas ka teisi ning ühel hetkel oli neid, kes soovisid e-võti projekti kaudu õppematerjale luua enam kui projektil võimalusi. Teadmine, et vajadusel saad haridustehnoloogilt abi ning kuuldused kolleegide õnnestumisest innustas looma ja otsima uusi võimalusi. Turismigeograafi a on b-õppeks kui loodud. Teemad on atraktiivsed ja huvitavad. Pakkusin selle aine välja B-Learning4All projektile ja rõõmustasin, kui koos rahvusvahelise tiimiga sain võimaluse oma õppematerjale koostama hakata.

Kuidas valmis turismigeograafi a blended learning kursus?1. Saatsin partneritele turismigeograafi a

40-tunnise kursuse ainekava, et hinnata selle sobivust loodava kombineeritud õppe juhise (blended learning guide) näidiskursusena. Ainekava alusel otsustati üksmeelselt koostada näidiskursus turismigeograafi ast, arvestades, et turismiteema on sobiv ja ühine kõikidele partnerriikidele. Samuti on siin võimalik laialdaselt kasutada olemasolevaid e-õppe tehnoloogiaid.

2. Järgmises etapis otsisid partnerid kursusele sobivaid olemasolevaid õppematerjale. Näiteks Bulgaaria partner Tinko Stoyanov koostas kasulike linkide loendi iga ainekava teema kohta.

3. Turismigeograafi a õpetajana vaatasin soovitatud lingid üle ja tegin neist valiku. Valikukriteeriumiks oli vastavus ainekavale, atraktiivsus, õppe-otstarbeline kasutatavus jms.

4. Edasi järgnes mahukas töö traditsiooniliste ja e-õppe materjalide kombineerimisel, kasutades olemasolevat teksti-ja pildimaterjali, harjutusi-ülesandeid ning samuti kolleegide poolt kogutud e-õppe materjalide linke.

Segaõpe kutsehariduses – Segaõpe kutsehariduses – Innovatsioonituules b-õppesse!

Segaõpe kutsehariduses

49b-learning4all


Tagasi sisukorda

Õppematerjalide koostamise käigus tekkis vajadus ka täiendavate e-õppe materjalide järele. Suureks abiks b-kursuse loomisel oli B-Learning4Allprojekti käigus koostatud juhendist (blended learning guide’st), millest sain juhiseid ja soovitusi kursuse loomiseks.

5. Meie kooli haridustehnoloog ja B-Learning4All projekti meeskonnaliige Anne-Li Tilk leidis enamus soovitud e-õppe materjalide veebilinke ja lisas minu loengutele

Anne-Li Tilk: „Minu töö oli lihtne ja huvitav, kuid ajamahukas. Põhilise aja võttis otsitavate linkide läbivaatamine. Kasuks tuli Internetis surfamise ja otsimise kogemus. Kui mõni otsisõna ei andnud tulemust, tuli leida alternatiiv. Otsingu keskkonnana kasutasin Google.com ja otsisõnad sisestasin inglise keeles, kuna nii saab tunduvalt rohkem tulemusi. Eestikeelsest veebilehtedest leiab väga head pildi- ja tekstimaterjali wikipediast (http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti).

Piret oli õppematerjalidesse jätnud selgitused, millised pildid või animatsioonid sobiksid ning illustreeriksid vastavat peatükki. Internetist leiab tõesti väga huvitavaid interaktiivseid õppematerjale, peab ainult kannatust ja aega olema. Linkidega Internetis olevatele õppemater-jalidele peab arvestama, et need ei pruugi mõne aja pärast enam alles olla. Aga kuna kursust tuleb ikka aeg-ajalt uuendada, siis tuleks ka lingid üle vaadata ja leida uued ja võib olla paremadki. Sest maailm on ju pidevas arengus ja muutumises meie ümber.”

Koostöös sündiski turismigeograafi a b-kursuse eestikeelne versioon, esialgu veel tekstifailina

6. Tõlkisime materjalid inglise keelde ja saatsime Tinkole Bulgaariasse.

7. Bulgaaria Infoart partneri ülesandeks jäi b-õppe kursuse veebiformaati seadmine ja kujundamine. Rahvusvahelises koostöös valminud näidiskursus sai kombineeritud õppe juhendi (Blended learning guide) praktiliseks rakenduseks, kasutamiseks kutseõppes.

Sellised õppematerjalid ei saa kunagi täiesti valmis. Elu meie ümber muutub ja areneb. Õppeprotsess peab ajaga kaasas käima, materjale peab pidevalt uuendama ja arendama. Vaid nii saame lennata koos ajaga innovatsioonituules.

Piret Pihel, turismigeograafi lektorPiret Pihel, turismigeograafi lektorPiret PihelAnne-Li Tilk, haridustehnoloogAnne-Li Tilk, haridustehnoloogAnne-Li TilkKuressaare Ametikool

Segaõpe kutsehariduses

50b-learning4all


Tagasi sisukorda

Segaõpe on tulevik! E-õpe ei asenda tõenäo-liselt mi� e kunagi näost-näkku koolitust. Väljakutseks on see, KUIDAS leida teie olu-korras õige kombinatsioon.

Eduka segaõppeprogrammi loomine nõuab läbimõeldud analüüsi ja disaini – nagu mis tahes muu koolitusprogrammi loomine. Erinevate veebipõhiste komponentide lihtne kombineerimine näost-näkku koolitusega ei taga häid õpitulemusi. Olemasolevate või uute haridus- ja koolitusprogrammide

Kokkuvõte

Kokkuvõte

täiustamine tehnoloogiaga on vajalik, kuid mi� e viimane samm täiustatud pedagoogika suunas. Segaõppe tulevikuks on muundavad kombinatsioonid.

Autorid loodavad, et selles juhendis ja projekti veebisaidil www.b-learning4all.orgwww.b-learning4all.org toodud globaalsem lähenemine ja konkreetsed näited aitavad teil paremini aru saada segaõppe võimalustest oma kontekstis. Veenduge, et tutvute hoolikalt selles juhendis käsitletud oluliste teemadega.

51b-learning4all


Tagasi sisukorda

Mõistete sõnastik

Mõistete sõnastik

Asünkroonne õppimine (asynchronous learning) Instruktorite ja üliõpilaste omavaheline suhtlemine toimub vaheldumisi ja ajalise viivitusega, nt elektronpost, veebipõhised arutelutahvlid, listservid, ajaveebid, wikid, tekstisõnumid.

Loometööriist (authoring tool)Tarkvararakendus või –programm, mida koolitajad ja õpidisainerid kasutavad e-õpperakenduste loomiseks.

Segaõpe, kombineeritud õpe (blended learning)Koolitajad kombineerivad e-õppe ja tavalised klassiseminarid.

Komponentide kombinatsioon (blend by components)Kõik segaõppeprogrammi komponendid on iseseisvad komponendid. Igaüks neist on täies ulatuses eraldi kasutatav.

Arvutipõhine koolitus (CBT, computer-based training)Mõiste, mida kasutatakse arvutite kasutamise kohta nii õppeprotsesside läbiviimisel kui juhtimisel.

Koostööl põhinev kombinatsioon (collaborative blend)Koostööl põhinev kombinatsioon on integreeritud kombinatsioon (2. mu del), millele on lisatud koostööl põhinev keskkond. Koostööl põhinev keskkond võib sisaldada e-juhendamist, e-treenimist, veebikonverentse, kasutajagruppe jne.

Koostöötehnika (collaboration technology)Tarkvara, platvormid või teenused, mis võimaldavad erinevates kohtades asuvatel inimestel spetsiaalselt selleks loodud keskkonnas omavahel suhelda ja koostööd teha.

Kohandamine (customisation) E-õppe kohandamine vastavalt individuaalsete kasutajate vajadustele.

E-õpe (e-learning, electronic learning) See mõiste katab tervet rida rakendusi, tarkvaraprogramme ja protsesse. See tähendab õpisisu edasiandmist Interneti, Intraneti/Extraneti, satelliitülekande, interaktiivse TV, CD või muude vahendite abil ja kanalite kaudu.

52b-learning4all


Tagasi sisukorda

Mõistete sõnastik

E-õppe objekt (e-learning object)Digitaalse õppematerjali osa, mis käsitleb selgelt piiritletud teemat või õpitulemust ning mida on võimalik erinevates kontekstides uuesti kasutada.

Võimaldav kombinatsioon (enabling blend)Võimaldav kombinatsioon pakub erinevate õppeviiside puhul sama sisu, nt õppurid saavad osaleda klassiseminaril või lõpetada sama kursuse e-õppes.

Täiustav kombinatsioon (enhancing blend)Haridus- ja koolitusteenuse pakkujad täiustavad oma programme tehnoloogia abil, muutused on ainult tehnoloogilised.

Ekspansiivne kombinatsioon (expansive blend)Ekspansiivne kombinatsioon hõlmab õppimist, mis jääb väljapoole formaalseid õppetingimusi, näiteks õppimine töökohal, kogemusõpe (learning by doing), projektiõpe.

Formaalne õpe, ametlik õpe (formal learning)Formaalne õpe toimub mis tahes haridus- või koolitusteenuse pakkuja juures ning selle lõpetamisel väljastatakse üldiselt aktsepteeritud tunnistus.

Informaalne õpe, vabaõpe (informal learning)27

Informaalne õpe on organiseerimata ja formaalselt määratlemata õpe kodus või töökohal ning terves ühiskonnas. Selle puudub õppekava ning see ei ole professionaalselt korraldatud. See on pigem juhuslik, sporaadiline, seotud teatud asjaolude ning praktiliste vajadustega.

Integreeritud kombinatsioon (integrated blend)Kõik komponendid on integreeritud ühte sisustruktuuri ning kus iga komponent viitab teistele komponentidele või põhineb nendel.

Täppisajastus (just-in-time(just-in-time( )Iseloomustab e-õpet, õppurid pääsevad juurde neile vajaminevale teabele just täpselt siis, kui nad seda vajavad, nt otse töökohalt.

Õpihaldussüsteemid, ÕHS (learning management systems, LMS) Sisesed või välised õpisüsteemid, mis kasutavad erinevaid tehnoloogiaid (jututuba, elektronpost, rühmatarkvara, tahvlid jne) ning võimaldavad kasutajatel edastada ja alla laadida õppega seotud teavet, arutleda teiste õppurite ja juhendajatega teemasid jne ja mis võimaldavad juurdepääsu õpi-, õpetamis- ja haldusvahenditele.

Multimeediumid Hõlmavad interaktiivset teksti, pilte, heli ja värve. Multimeediumid võivad olla mis tahes meediumid, alates lihtsast PowerPoint-i esitlusslaidist ja lõpetades keeruka interaktiivse simulatsiooniga.

Mitteformaalne õpe, mitteametlik õpe (nonformal learning)Mi� eformaalne õpe on organiseeritud õpe väljapool formaalset õpet, mille lõpetamisel ei anta ametlikult aktsepteeritud tunnistust.

Segaõppe veebiühenduseta28 komponendid (offl ine blended learning components)Õppimine töökohal (õppimine tööst, projektidest, praktika jne); mis tahes individuaalne näost-näkku suhtlemine

27 Kohandatud allikast: wikipedia28 Kohandatud allikast: 2003, EPIC group pic. White paper. Blended Learning, lk 12

53b-learning4all


Tagasi sisukorda

Mõistete sõnastik

(juhendamine, treenimine, mentorlus jne); klassiseminarid (loengud, juhendamised, õpitoad, seminarid, konverentsid jne); trükimeediumid (raamatud, artiklid, esitluste väljaprindid jne); elektroonilised meediumid (CD-d, videokassetid, helikassetid, iPod jne); ringhääling (TV, raadio, kino jne).

Segaõppe veebipõhised29 komponendid (online blended learning components) Veebipõhine e-õppe sisu (PowerPoint-i esitlused, interaktiivne sisu, hüpertekstid jne); mis tahes individuaalne veebipõhine suhtlemine (e-juhendamine, e-mentorlus jne); veebipõhine ühesõpe (asünkroonne nagu elektronpost, teadetetahvlid ja sünkroonne, nagu audio- ja videokonverentsid, jututoad jne); veebipõhine teadmusjuhtimine (otsingud teabebaasides, andmekaevandus jne); veeb (veebisaidid, kasutajagrupid, otsingumootorid jne); mobiiliõpe (tahvelarvutid, pihuarvutid, mobiiltelefonid).

Netisaated (podcasting)Mõiste ’podcast’ (netisaade) on moodustatud sõnadest iPod (Apple) ja ’broadcast’ (saade). Netisaate loomisel tuleb esmalt salvestada ja redigeerida sisu, nt loengud, intervjuud ekspertidega, klassis toimuvate esitluste salvestused.

Kiire e-õpe (rapid e-learning)Kiire e-õppe tarkvara võimaldab kiiresti ja madalate investeeringukuludega õppematerjale luua.

Iseõpe (self-organised learning)Õppur määrab ise sisu vastuvõtmise kiiruse ja aja.

VKE (SME) Mikro-, väike- ja keskmise suurusega e� evõ� ed (VKE) on e� evõ� ed, kus töötab vähem kui 250 inimest ning mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või mille aasta bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot.

Sünkroonne õppimine (synchronous learning)Reaalajas toimuv veebipõhine õpe, kus kõik osavõtjad on üheaegselt sisse logitud ning suhtlevad otse üksteisega.

Muundav kombinatsioon (transforming blend)Muundavad kombinatsioonid viivad radikaalsete pedagoogiliste muudatusteni. Üldiselt iseloomustab see mudel üleminekut õpetamisele, mille käigus õppurid loovad dünaamilise vastastikuse suhtlemise abil aktiivselt teadmisi.30

WikiWiki on tarkvara, mis võimaldab kasutajatel lihtsalt luua ja redigeerida lehti ning neid linkida. Wikisid kasutatakse sageli koostööl põhinevate veebisaitide loomiseks ning kogukondade veebisaitide tööshoidmiseks.

Virtuaalne Mi� efüüsiline, nt virtuaalsel koolituskeskusel ei ole seminariruume, tunnid toimuvad Interneti-põhiselt.

Virtuaalne klassiruum (virtual classroom)Veebipõhine õpperuum, kus õpilased ja juhendajad omavahel suhtlevad.

29 Kohandatud allikast: 2003, EPIC group pic. White paper. Blended Learning, lk 1230 Bonk, C.J., Graham, C.R. (Eds) (2004): Handbook on Blended Learning: Global perspectives, local designs. San Francisco, CA: Pfeiff er Publishing

54b-learning4all


Tagasi sisukorda

Olukord

Kõnekeskusel on probleeme tööjõu suure voolavusega, sest enamik töötajatest on üliõpilased, noored emad, eakad inimesed. Need inimesed ei ole huvitatud pikaajalisest töötamisest kõnekeskuses. Teiselt poolt teeb kõnekeskus tööd erinevatele ja sageli vahetuvatele e� evõtetele, kampaaniatele jne. Kõnekeskus XYZ (mis on spetsialiseerunud sissetulevate kõnede vastuvõtmisele) kavandas anda igale uuele kõnekeskuse töötajale minimaalselt 15-20 tundi suhtlemisoskuste koolitust. Kuna tööjõu voolavus on nii suur, siis peaks koolitus toimuma iga päev, selleks et uued töötajad ei asuks tööle ilma koolituseta.

Lahendus

1. õppeolukord: Iseõpe ja klassiõpe

Väline programmiarendaja ja koolitusteenuse pakkuja töötasid koos välja e-õppeprogrammi. E-õpperakendus sisaldab 10 moodulit, s.h eeltesti, analüüsimaks uute töötajate koolitusvajadusi. E-õppeprogrammi saab käivitada CD-lt või kõnekeskuse Intranetist. Stsenaarium: Uus kõnekeskuse töötaja alustab e-õppeprogrammi iseõppe teel. Lisaks läbib ta koolituse, kus talle tutvustatakse klientidele antavat teavet toodete ja teenuste kohta. Selles koolitusetapis toetavad uusi töötajaid kogenud töötajad ja juhid. Koolituse pakkuja ning kõnekeskus lepivad kokku järgmise klassiruumis toimuva näost-näkku koolituse aja, mis sõltub sellest, millal värvatakse piisav arv uusi töötajaid. Klassiõpe koosneb peamiselt rollimängudest.

1. õppeolukord

55b-learning4all


Tagasi sisukorda

Saadud õppetunnid

E-õpperakenduse väljatöötamine ja tootmine oli suhteliselt kulukas. Kõnekeskus XYZ ei suutnud programmi fi nantseerida, seetõ� u valiti koolitusteenuse pakkuja, kes nõustus programmi välja töötama omal riisikol. Lepiti kokku, et kõnekeskusele

tagatakse kasutajaõigused osalemiseks sisu väljatöötamise etapis. E-õppe komponendid rahuldavad kõnekeskuse töötajate standardsed suhtlemisoskuste koolitusvajadused. Segaõppeprogrammi klassiõpe tegeleb kõnekeskuse konkreetsete vajadustega ja sisaldab koolituse harjutamise komponenti. (www.everclever.at)

1. õppeolukord

56b-learning4all


Tagasi sisukorda

2. õppeolukord

2. õppeolukord: Õpperühmad2. õppeolukord: Õpperühmad2. õppeolukord:

Olukord

Jõustus uus tööseadus. Uus seadus mõjutas kõiki personalĳ uhte, kes töötasid e� evõtetes, kus töötavad puudega inimesed. Kuid enamik neist e� evõtetest olid väikesed ja laiali üle riigi. Koolituseks oli vaja teemale spetsialiseerunud koolitajaid. Ainult ühel pealinnas asuval koolitusteenuse pakkujal oli 3 sellele teemale vastavate oskustega koolitajat.

Lahendus

Väline programmiarendaja ja koolitusteenuse pakkuja töötasid koos välja e-õppeprogrammi. E-õpperakendus koosneb 3 moodulist. E-õppe-programmi saab käivitada CD-lt või koolitus-teenuse pakkuja Intranetist. Stsenaarium: Personalĳ uhid kohtusid esmalt sissejuhataval klassiseminaril, mille kor ral das koolitusteenuse pakkuja. Näost-näkku koh-tumine aitas motiveerida neid õppima sisu, mis tõenäoliselt ei olnud väga huvitav. Programmi

e-õppe etapis suhtlesid nad üksteisega ja ju-hendajaga elektronposti või jututoa abil. Iga mooduli lõpus korraldati õpperühma koosolek. Koosolekud korraldati piirkondlikult. Juhendajad osalesid õpperühmade koosole ku-tel veebipõhiselt. Programmi lõpetav klassi se mi -nar toimus pärast viimast e-õppe moodulit ning selle korraldas taas koolitusteenuse pakkuja.

Saadud õppetunnid

E-õpperakenduse väljatöötamine ja tootmine ei olnud kulukas, sest sisu põhines peamiselt tekstil. Õpperühma koosolekutel said osavõtjad arutada praktilisest töökogemusest võetud juhtumeid. Hindamine ja tagasiside näitasid, et personalĳ uhtidel oli e-õppeprogrammiks ebapiisavalt aega ning neil puudus kodus vajalik tehnika. Kuna sisu koosnes põhiliselt tekstist, siis oleksid jaotusmaterjalid või raamat olnud parem lahendus kui e-õpe.

57b-learning4all


Tagasi sisukorda

3. õppeolukord

Olukord

Kiiresti arenevate sektorite VKM-ed vajavad sageli koolitusi. Nad soovivad, et uued teadmised rakendataks võimalikult kiiresti igapäevatöös. Projektipõhine õpe saab toetada uute toodete väljatöötamist, uute tehnoloogiate juurutamist või muid arendusprotsesse.

Lahendus

Kursusel kasutati standardset e-õppepake� i, mis maksis 150 eurot inimese kohta. E-õppe-programmile pääses juurde kas CD-ROM-i abil või Interneti kaudu. Stsenaarium: Osavõtjad alustasid kahe intensiivse sissejuhatava klassiseminariga.

3. õppeolukord: Projektipõhine õpe

Neile anti teavet segaõppeprogrammi üksikasjade kohta ning nad esitlesid projekte, mida nad koolitusprogrammi jooksul kavatsesid arendada. Projektid oli määratud osavõtjate ja nende e� evõtete vahel sõlmitud koolituslepingutega. Iseõppeetapp põhines e-õppel. Klassiseminari käigus pidid nad esitlema oma projektide ideid. Teine e-õppemoodul vajas veebipõhist testi. Osavõtjaid juhendati harjutusetapis (treenerid palusid neilt lühikesi aruandeid edusammude kohta jne). E� evõ� e sees toimunud õpitoas esitlesid osavõtjad projekti esimesi tulemusi ning arutlesid neid oma kolleegidega. Viimane e-õppemoodul sisaldas kordavat osa ning e� evalmistust lõppseminariks. Segaõppeprogramm kestis üle poole aasta.

58b-learning4all


Tagasi sisukorda

Saadud õppetunnid

See stsenaarium nõuab osavõtjate e� evõtete juhtkondade ja seal töötavate kolleegide väga suurt pühendumist. Osavõtjad peavad olema väga motiveeritud, et lahendada ’probleem’ segaõppeprogrammi jooksul.

3. õppeolukord

59b-learning4all


Tagasi sisukorda

Kasulikud lingid

Kasulikud lingid

Eesti keeles

Eesti e-ülikoolh� p://www.e-uni.eeh� p://www.e-uni.ee

Eesti e-kutsekoolh� p://www.e-vet.ee/h� p://www.e-vet.ee/

E-võti projekt – e-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolidesh� p://portaal.e-uni.ee/e-votih� p://portaal.e-uni.ee/e-voti

E-õpetaja tugisüsteemh� p://e-tugi.tlu.ee/ h� p://e-tugi.tlu.ee/

Eestikeelsed õppematerjalidh� p://www.koolielu.eeh� p://www.koolielu.ee

Inglise keeles

Open learn – OpenLearn veebisait pakub tasuta juurdepääsu avatud ülikooli (Open University) kursusematerjalidele. Materjale võib kombineerida segaõppeprogrammideks ning neid võib ümber kombineerida.h� p://www.openlearn.open.ac.uk/h� p://www.openlearn.open.ac.uk/

Learning and Teaching at Glamorgan – The Centre for Excellence in Learning and Teaching (CELT) Õppimise ja õpetamise tippkeskus pakub tuge õppimise ja õpetamise täiustamisel ning segaõppe väljatöötamisel.h� p://celt.glam.ac.uk/h� p://celt.glam.ac.uk/

e-learning XHTML editor – eXe-projekt arendab tasuta avatud lähtekoodiga loomerakendust, mis aitab õpetajatel ja teadustöötajatel publitseerida veebis sisu, ilma et nad peaksid olema vilunud HTML-i või XML-märgistuse kasutajad. eXe-projekt suudab eksportida sisu IMS sisupake� ide (Content Packages), SCORM 1.2 , IMS ühiste ümbriste (Common Cartridges) vormis või lihtsate iseseisvate veebilehtedena.h� p://www.exelearning.org/h� p://www.exelearning.org/

Moodle – Moodle on kursusehaldussüsteem (course management system, CMS) – tasuta avatud lähtekoodiga tarkvarapake� , mis on disainitud, kasutades õiged pedagoogilisi põhimõ� eid ning mis aitab haridustöötajatel luua efektiivseid veebipõhiseid õpikogukondi. h� p://moodle.orgh� p://moodle.org

Bazaar wiki – Bazaar-projekt pakub võimalust kasutada avatud sisu loomiseks, kasutamiseks, jagamiseks ja uuesti kasutamiseks mõeldud

60b-learning4all


Tagasi sisukorda

avatud lähtekoodiga tööriistu ja nende kohta kommentaare anda.h� p://wiki.bazaar.org/index.php/Main_Pageh� p://wiki.bazaar.org/index.php/Main_Page

Blended Learning and Instruction – See on veebipõhine kogukond üliõpilaste ja õpetajate kaasamiseks aktiivõppesse, kasutades selleks tehnoloogiat ning kombineerides veebipõhist õpet näost-näkku juhendamisega. Liikmed jagavad web 2.0 tööriistu ning teavet, kuidas mõjusalt tehnoloogiaid integreerida.h� p://blendedlear.ning.com/ h� p://blendedlear.ning.com/

Blended Learning Unit, Hertfordshire’ Ülikool – Segaõppe osakond (BLU) on õpetamise ja õppimise tippkeskus (CETL). Osakond töötab välja, edendab ja hindab õppimise ja õpetamise kombineeritud meetodeid ning tehnoloogilisi võimalusi, selleks et parandada õpilaste õppimise kvaliteeti ning muuta paindlikumaks, kuidas, millal ja kus nad õpivad.h� p://perseus.herts.ac.uk/uhinfo/info/blu/blu/h� p://perseus.herts.ac.uk/uhinfo/info/blu/blu/blu_home.cfmblu_home.cfm

MERLOT – on juhtiv, kasutajakeskne, otsimist võimaldav, ekspertide poolt valitud ja kontrollitud kogum kõrghariduse veebipõhiseid materjale, mis on kataloogitud registreeritud liikmete poolt, ning kogum õppejõudude arendamise tugiteenuseid. MERLOT’ visioon on olla esimene veebipõhine kogukond, kus õppejõud, personal ja üliõpilased kõikjalt maailmast saavad jagada oma õppematerjale ja pedagoogilisi teadmisi.h� p://www.merlot.org/merlot/index.htmh� p://www.merlot.org/merlot/index.htm

LearnHub – annab teile tööriistad, mida vajate mõjusaks veebipõhiseks õpetamiseks, sh sisuloomevahendid ning tööriistad tundide, testide ja tegevuste e� evalmistamiseks.h� p://learnhub.com/h� p://learnhub.com/

Saksa keeles

Segaõppevõrgustik Saksamaal www.blended-learning-network.com www.blended-learning-network.com

Segaõpe ülikoolis – stsenaariumide näited www.E-learning.fu-berlin.de/lehren_mit_www.E-learning.fu-berlin.de/lehren_mit_neuen_medien/einsatzszenarien/blended_neuen_medien/einsatzszenarien/blended_learning/index.htmllearning/index.html

Segaõppemeetodit kasutava seminari näideh� p://www.e-teaching.org/referenzbeispiele/h� p://www.e-teaching.org/referenzbeispiele/comp_textanalysecomp_textanalyse

Segaõppeprogrammi kirjelduse näideh� p://www.e-teaching.org/referenzbeispiele/h� p://www.e-teaching.org/referenzbeispiele/webgeowebgeo

Segaõpet kasutavate koolitajate võrgustik Link tehnilistele küsimustele-vastustele (s.h Moodle) www.blended-training.dewww.blended-training.de

IT-koolitusplatvorm www.bplusr.de/pla� form/www.bplusr.de/pla� form/?gclid=CLPkztraspECFQNvEgodThmOfg?gclid=CLPkztraspECFQNvEgodThmOfg

E-learning-Expo koos allalaadimisvõimalustega www.elearning-expo.dewww.elearning-expo.de

Tasuta loomevahend saksa keeles h� p://de.wbtexpress.com/?gclid=CNSck-h� p://de.wbtexpress.com/?gclid=CNSck-nbspECFSFYEgoddVE8fQnbspECFSFYEgoddVE8fQ

Kasulikud lingid

61b-learning4all


Tagasi sisukorda

Raamatud

Achinger, Birgi� ; Geritz, Torsten; Hagemann, Martin; Meißner, Hansgeorg (2004):Beispielha� e Erstellung von E-learning content, Stadtdruckerei Weidner GmBH

A� well, Dirckinck-Holmfeldt, Karpati, Li� ig, (2004): E-learning in Europe – Results and Recommendations. Thematic Monitoring under the Leonardo da Vinci Programme

Bersin, J. (2006): Blended Learniong Programme Management: What works? Valge raamat

Daelen, M., Miyata, C., Op de Beeck, I., Schmitz, P.-E., van den Branden, J., van Petegem, W. (2005): E-learning in Continuing Vocational Training, particulary at the workplace, with emphasis on Small and Medium Sized Enterprises. Final Report EAC-REP-003, Version 3

Driel, J., (2004): Development of skills within companies, in particular SMEs, Thematic Analysis of the Leonardo da Vinci Programme

Viited

Viited

Dworan, C, (2005): Evaluierungsmodell zur Erfassung des Impacts von E-learning in Bezug auf die Förderung von Unternehmergeist in KMUs, getestet am Beispiel ausgewählter Leonardo da Vinci Projekte.

EPIC group pic. (2003) Valge raamat. Blended Learning

Geldermann, B., Günther, D., Mohr, B., Sack, C., Reglin, T. (2005): Blended Learning für die betriebliche Praxis

Hinze, Udo (2006): E-learning als strukturelle Herausforderung. Ergebnisse des Projekts m.o.l.e. Rostock, tema Verlag OHG

Inglis, A., (1999): ‚Is online delivery less costly than print and is it meaningful to ask?‘, Distance Education 20 (2), 220-39

Liikanen, E., Observatory of European SMEs 2002

Morgan Brian, (2000): Is Distance Learning Worth It? Helping To Determine the Cost of Online Programmes.

62b-learning4all


Tagasi sisukorda

Rumble Greville, (1997): The Cost and Economics of Open and Distance Learning, Cogan

Weller, (2004): Reusability of learning objects. Teoses: E-learning for international markets. W.Bertelsmann Verlag GmbH & Co.KG, Bielefeld

Wiepcke, C. (2006): Computergestützte Lernkonzepte und deren Evaluation in der Weiterbildung. Blended Learning zur Förderung von Gender Mainstreaming. Hamburg 2006.

Konverentside ettekanded

Bridging the gap – from face- to- face to the E-learning environment (2003), Bite-projekt

Veebipõhised vahendid

Bailey, M. 2002. Education and Values: Interface on the Internet. Reconceptualizing Teaching and Learning in a Technocracy. h� p://bcis.pacifi cu.edu/h� p://bcis.pacifi cu.edu/

Meca-ODL (2004): Methodological Guide for the Analysis of Quality in Open and Distance Learning delivered via Internet, Socrates-Minerva-projekt, www.adeit.uv.es/mecaodl/www.adeit.uv.es/mecaodl/

www.learnativity.com/roi-learning.htmlwww.learnativity.com/roi-learning.html

h� p://webjunction.org/blendedlearningh� p://webjunction.org/blendedlearning

Wikipedia

Viited

Documents

Segaõppe - Lefo...wikisid jne.Wikisid ja muud sotsiaalset tarkvara kasutatakse e-õppes järjest rohkem. Wikid on tarkvara, mis võimaldavad kasuta-jatel lihtsalt luua ja redigeerida