-
TOIMETAJA VEERG TOIMETAJA VEERG
SELLES NUMBRIS
- 12. klassi õpilaste tutvustus
- Spordipäev
- Algklasside karjääripäev
- Uued kunstitööd koolimajas
- Mali missioonist läbi sõduri
silmade
LEHE TOIMETUS:
Liisi Ernesaks 9. kl
Eneli Jüris 9. kl
Keidi Sokorova 9. kl
Liisa Tatar 9. kl
Egle Tohver 9. kl
Tiina Laineste 12. kl
Aleksander Tamm
kontakt: [email protected]
-
2
TOIMETAJA VEERG
Ongi järjekordne õppeaasta selja taga ja ees
ootamas suvevaheaeg. Kuna mitmed
lehetegijad on sellel kevadel lõpetamas, siis
on ka käesolev lehenumber sellevõrra
lühem, et mitte õpilasi raskel
eksamiperioodil lisaülesannetega liialt
koormata. Uuel sügisel ootame lehega
liituma uusi tegijaid, võtke julgesti
ühendust!
Esikaanel on selle aasta abituriendid ehk 12.
klassi õpilased koos riigikaitse ja religiooni
õpetaja Marko Tiirmaaga lõpukella ehk
tutipäeva riietuses.
Kena koolivaheaega kõikidele õpilastele ja
õpetajatele! Lisaks soovitus: katsuge sellel
suvel ilma nutiseadmeteta rohkem aega
veeta ja päris elu elada
Teritaja toimetus
Pisike ülevaade selle aasta
lõpetajatest ehk 12. klassi õpilaste
iseloomustused
Selle aasta abituriendid alustasid oma
kooliteed 2004. aastal. Rõngu Keskkooli
tuli siis 13 esimese klassi õpilast, kellest
nüüdseks on alles jäänud neli.
10. klassi 2013. aasta sügisel tuli kolm
tüdrukut Palupera põhikoolist, üks Puka
keskkoolist, üks Elva gümnaasiumist ja üks
Otepää gümnaasiumist. Alljärgnevalt
tutvustan veidi meie kaheteistkümnendikke.
Siim põhikooli lõpetamas Erakogu
Siim on pigem omaette ja vaikne poiss, kuid
kui vajadus on, siis ei jää keel hammaste
taha. Usun, et vaga vee all on üsna sügav
põhi. Kooliasjad teeb Siim enamasti õigeks
ajaks ära. Klassivend kirjutas ta kohta nii:
Siim on hästi pikk poiss. Pole just kõige
jutukam, aga siiski vahest kuuleb ka teda
rääkimas. Elvast pärit mees, armastab tööd
teha ja vabal ajal ka sõpradega aega veeta.
-
3
Martin muhelemas Erakogu
Martin on üks neist, kes on kõik 12
kooliaastat Rõngu koolimajas veetnud. On
olnud ikka kaasas, kui midagi tehakse.
Meenub, et 8. klassi klassiõhtul käis oma
rattaga kõigile poest karastusjooke toomas.
Hiljem, kui poes ära käidud, jäi väsinuna
koolipingile tukkuma, samal ajal kui teised
mänge mängisid. Klassiõed Martinist:
Martin on väga tore ja abivalmis
pinginaaber. Alati kui temalt abi paluda, siis
ta ei lükka teisi eemale, vaid aitab nii palju
kui oskab. Samuti on ta veel väga julge ning
ei karda midagi öelda või küsida.
Kaisa mustvalgelt Erakogu
Kaisa on koolis pigem vaikne, kuid samas
hea vestluskaaslane. Kaitseliitlasena on ta
ilmselt riigikaitse õpetaja lemmik. Kaisale
meeldib ka sport ning lisaks kehalise
kasvatuse tundidest aktiivsele osavõtule
käib vabal ajal võrkpalli mängimas. Kaisat
on kirjeldatud nii: sõbralik ja tagasihoidlik,
kuid samas on ta julge ja otsekohene.
Marlene mustvalgelt Erakogu
Marlene on alati tundunud kindlameelne ja
tugeva vaimuga. Ta on vahetu ja ta ei varja,
kui tal on rõõmus meel või kui matemaatika
uus teema ei meeldi. Marlene tundub ka
väga lõbus ja taibukas. Kas tuleb ka päev,
kui ükski õpetaja ei ütle talle mitte Marlen,
vaid Marlene?
-
4
21. sajandi noormees Simson Erakogu
Klassi tuju oskab oma tabavate ütluste ja
naljadega üleval hoida Simson. Ta on ka
sportliku vormiga. Teda võib näha kõrgust
hüppamas, saalihokit, jalgpalli või korvpalli
mängimas. Simsonit on klassiõde
iseloomustanud nii: inimene, keda ei ole ma
kunagi halvas tujus näinud, väga
rõõmsameelne ja sõbralik kõigi vastu.
Kunstnikuhing Tiina looduses Erakogu
Tiina kohta on öeldud: Tiina on väga
mitmekülgne ning andekas neiu. Teda võib
kutsuda fotografeerima või üritusi
korraldama, olles kindel, et lõpptulemus on
alati suurepärane. Midagi ei jää juhuse
hooleks, i-l on alati täpp peal. Ta suudab
teha tuju heaks kõigil, isegi nalja ei pea
selleks tegema. Usaldusväärse inimesena
on just Tiina see, kes tanki lükatakse. Seega
pole midagi imestada, et ta on päästnud
klassi au mitmelgi korral.
-
5
Sihikindla pilguga Pille Erakogu
Pille on töökas ja hoolikas. Tema konspekte
vaadates puhkab iga perfektsionisti silm.
Samuti meeldib Pillele organiseerida üritusi
ja kokkusaamisi. Pille on sõbralik, kuid ei
jäta keelt hammaste taha, kui tunneb, et
midagi on valesti. Samuti ka tark ja
intelligentne. Pillet on iseloomustatud
kohusetundliku ja abivalmina.
Talvine Ele Erakogu
Ele on alati olnud üks klassi priimustest,
kellelt on saanud nii mõnigi keemia või
matemaatika kodutööks „abi”. Ta on
sportlik: käib kergejõustiku- ja
laskmistrennis. Ele on kahtlemata
perfektsionist, nii et ükskõik, kas temast
saab matemaatikaõpetaja või veterinaar,
temast saab oma ala parim. Klassivend on ta
kohta kirjutanud: Ele on sõbralik ning tore.
Klassist on ta üks parimaid õpilasi. Üldiselt
on ta suhteliselt vaikne tüdruk.
-
6
Naerusuine Agnes Erakogu
Agnes on väga sõbralik ja soe inimene.
Samuti on ta otsekohene, mis pole kindlasti
halb omadus tema puhul. Agnes on hooliv
ja väga tark inimene ning kui ta midagi
käsile võtab, tuleb see tal hästi välja.
Klassiõde on Agnest kirjeldanud nii: Agnes
on otsekohene, aus, aktiivne, edasipüüdlik
ning tuleb toime ka kõige raskemates
olukordades.
Särava naeratusega Kristel Erakogu
Kristel on esmapilgul veidi tagasihoidlik
või rahulikuna näiv, kuid tegelikult väga
lõbus ja tore kaaslane. Kristelil on hea
huumorimeel ja ta on hea matemaatikas.
Loomulikult on ta sõbralik ja toetav. Teda
on kirjeldatud nii: äkilise iseloomu, ent
särava naeratusega neiu.
Tiina Laineste
Algklasside karjääripäev
25. aprill polnud 1.-3. klassi õpilastele
teps mitte tavaline koolipäev, vaid sel
päeval tehti tutvust nelja erineva
elukutsega.
Õpilased jaotati rühmadesse ning päeva
jooksul külastati töötubasid, mida viisid
läbi kaitseliitlased, pagar-kondiiter,
massöör ja ettevõtlik taluperenaine.
PAGARI TÖÖTUBA
Lastele tutvustas köögikunsti Rõngu
Pagaris töötav pagarineiu. Kõigepealt
tutvuti toiduvalmistamise üld- ja
-
7
ohutusreeglitega. Kõik õpilased panid
põlled ette, misjärel selgitas pagar, mis
aineid läheb vaja rullbiskviidi
valmistamiseks. Seejärel jagati rühm
kaheks. Kõigepealt mõõdeti-kaaluti,
seejärel vahustati munad, valmistati tainas,
mis läks ahju ning siis valmistati vahukoor.
6-8 minutit pidi tainas ahjus olema, seejärel
võeti välja, keerati rulli ja pandi vahukoor
vahele (juba natuke jahtunud taignale).
Seejärel toimus endavalmistatud
rullbiskviidi söömine. Rõõmsate nägude
põhjal võis järeldada, et õpilased jäid oma
kätetööga väga rahule.
ETTEVÕTJAST TALUPERENAISE
TÖÖTUBA
Lapsevanem Liina Lehis tutvustas erinevaid
villasid, mille hulgas oli ka wensleydale
lammaste ja alpaka villasid. Lisaks lasi ta
õpilastel ära arvata, mis villaga on tegemist.
Õige vastus oli angoora küüliku vill –
maailma üks pehmeim vill. Tal oli kaasas
trummel-kraasimismasin ning õpilased said
seda ka ise proovida. Lisaks õpiti vokiga
ketramist. Liina näitas veel kuidas kedrata
kedervarrega. Õpilastele see töötuba
meeldis ja laste lõng tuli üldiselt väga kena.
Osadel poistel siiski ei tulnud protsess hästi
välja, kuna nad hoidsid ketramise ajal
villast liiga tugevalt kinni, mistõttu vill
tõmbus krussi nagu patsikumm.
KAITSELIITLASTE TÖÖTUBA
-
8
Kohal olid kaks kaitseliitlast Valgamaa
Malevast, kelles üks on Rõngu Keskkooli
riigikaitse õpetaja Marko Tiirmaa.
Kõigepealt tutvustati sõduri varustust,
milleks olid kiiver, kaitsevestid, nuga ja
erinevad laskerelvad, sõduri
toiduvalmistamise komplekt. Õpilased said
kiivrit pähe proovida. Kaitseliitlastel oli
kaasas ka laskmissimulatsioon. Kõigi
üllatuseks oli laskmises kõige täpsema
käega Eleonor 2. klassist, tabades
kümnesse.
Pärast laskmissimulaatoriga mõõduvõtmist
istusid õpilased sõjaveautosse, mis sõidutas
rühma Rõngust välja ja tagasi, et õpilased
saaksid teada, kuidas pärissõdureid
transporditakse.
MASSÖÖRI TÖÖTUBA
Massaaži põhitõdesid tutvustas lastele
Rõngu Keskkooli 11. klassi õpilane Karin,
kes on mitmekülgselt andekas neiu ning
kes lisaks laulmisele-tantsimisele on
omandanud ka massööripaberid. Ta
tutvustas erinevaid massaažistiile ja andis
ülevaate, mis puhul tuleks massööri poole
pöörduda (liigesed kanged, pinged) ja millal
ei tuleks (nt põletikud). Näitas, kuidas näeb
välja massaažilaud. Õpilased, kes soovisid
samuti massaaživõtteid proovida, võtsid
paaridesse. Karin näitas, kuidas õlamassaaž
käib ja siis õpilased proovisid järgi.
Õpilased olid väga imestunud, et massöör
käib siin samas Rõngu koolis. Ei teatud, et
juba koolis käies võib õpilane mingi
erialaga tööd teha ja raha teenida.
Pärast töötubasid joonistasid õpilased
kokkuvõtva pildi sel päeval kogetust ning
pakkusid välja, keda nad järgmise aasta
karjääripäeval näha tahaks. Ülekaalukalt
populaarseimaks ettepanekuks sai tagasi
kutsuda kaitseliitlased, kes olid pälvinud nii
laste kui juhendajate poolehou.
Arvamus karjääripäevast:
Natasha Mi Lehis, 2. klassi õpilane: Minu
meelest oli see väga tore päev, hästi õpetlik
ning tore oli, et sai nii palju asju ise katsuda
ja proovida. Minu lemmik oli sõjaväelase
juures märki laskmine.
Karjäärikoordinaator
-
9
Fotoreportaaž: spordipäev
17. mail toimus koolis spordipäev, mis
algas pärast neljandat tundi. Kogu
koolipere kogunes staadionile üksteisega
mõõtu võtma – õpilased võistlemises,
õpetajad kohtunikuametis.
Alad, milles võisteldi, olid järgmised:
60 meetri jooks, teatejooks, pallivise (alates
8. klassit kuulitõuge), 400 või 800 meetri
jooks (sõltuvalt vanusest), kaugushüpe.
Pilti tegi Hille Raja.
Poleks seda gravitasiooni... viskaks 100 meetri
peale.
Erki Noole rekord jäi sel korral ületamata...
Milline tehnika!
Bolt on eilne päev, Kõiv ja Krillo tänapäev
A. Kesküla
Teritaja toimetus
-
10
Mali missioonist läbi sõduri
silmade
6. mail käis koolis Mali missioonist
rääkimas Madis Tombak, kes on meie
kooli bioloogia- ja geograafiaõpetaja
Liselle abikaasa.
Madis näitab kaardi peal, et kus see Mali täpsemalt
asub Foto H. Raja
Laigulistes riietes tegelasi on sel kevadel
Rõngu koolimajas natuke rohkem näha
olnud kui muidu. Madis Tombak rääkis
kooliperele, mida ja miks Eesti Mali
missioonil osales.
Madis Tombaki Mali missioon kestis pool
aastat, 2015. aasta lõpust 2016. aasta I
pooleni.
Eestlaste eesmärk oli koolitada ja treenida
kohalikke Mali sõdureid, pakkuda
kaasaegset väljaõpet. Lisaks varustati
kohalikke relvadega, kuna kohalikud olid
väga kesiselt varustatud.
Malis elati teiste liitlasvägedega ühistes
ruumides.
Lisaks sõjaväelistele eesmärkidele tegeldi
ka muuga. Näiteks viisid Madis ja tema
kaaslased lastekodudesse mänguasju. Üks
lastekodu kasvataja oskas vigast inglise
keelt, muidu sai kohalikega suhelda vaid
tõlkide vahendusel.
Käidi ringi ka mägedes ja koobastes. Üks
koobas oli kohalikele hirmuäratav, aga
sõdureid koopakoletis ei puutunud.
Vahepeal sai paariks päevaks koju naise ja
lapse juurde jõuludele, muidu pidi terve aja
seal olema.
Madise ettekanne võeti huviga vastu ning
talt küsiti palju küsimusi. Uuriti, kas
inimeste pihta tuli lasta, kuidas kohalikega
läbisaamine oli ja muud taolist. Madis
vastas, et õnneks surnuid ei nähtud ja
inimeste pihta ei tulistatud.
Eneli ja Keidi
Uued kunstiteosed kooli koridoris
Alates 20. aprillist ilmestavad lisaks
karupoeg Puhhile kooli teise korruse
koridore kaks uut kunsitööd.
Taiesed on valmistatud kooli kunstiringi
(juhendaja õpetaja R. Lepiste) õpilaste
Tiina Laineste ja Celesthy Plankeni poolt.
Celesthy töö koolimaja koridoris mõjub lummavalt
Tiina oma päevakajalise kunstitööga Foto H. Raja
Teritaja toimetus
