Aasta Ettevõtja 2011

Eesti keeles on „entrepreneur” tähistatud sõnaga „ettevõtja”. See on inimene, kes „võtab ette”. Ehk võtab käsile, hakkab tegutsema, haarab härjal sarvist. Mõni võtab ette suurelt, mõni väikeselt. Mõni julgelt, mõni ettevaatlikult. Kuid alati väärib ettevõtja suuremat austust kui see inimene, kes jääb mugavaks kõrvalseisjaks. Sest ettevõtjal sünnib kõik läbi raskuste, riskide, vastupanu ja pingutuse.

Ernst & Young Eesti tahab igal aastal autasustada neid inimesi, kes on julgenud kõige rohkem ette võtta. Ja valida parima parimate seast.

Olge põnevil, sest 3. novembril selgub

Eesti Aasta Ettevõtja 2011 koostööpartnerid:

Aasta Ettevõtja 2011EESTI EKSPRESS 6. oktoober 2011

Väljaandja aS Eesti ajalehed

ToimETaja Toivo Tä[email protected]

KujunduS Tarmo Rajamets

KoRREKTuuR Katrin Hallas

KooSTÖÖPaRTnER

3

Aasta Ettevõtja 2011

Seoses ettevõtlusega meenub mulle Maarjamäel mererannas asuv mälestusmärk prantsuse päritolu Ameerika aeronaudi-le Charles Leroux’le. Kuigi Charlesi demonstratsioon-lange-

varjuhüpe õhupallilt lõppes 1889. aastal kurvalt, pühendas skulp-tor Mati Karmin oma teose siiski julgetele ja teotahtelistele ini-mestele.

Ehkki ettevõtja julgust ei saa alahinnata, toovad uuringud eduka ettevõtja kõige olulisema omadusena välja visiooni, mille-le järgneb kirglikkus ja tarmukus. Aktiivsus ilma sihita on nagu orienteerumisjooks ilma kaardita, mis paraku ettevõtluses edu ei too. Ettevõtjaid ühendab ka veendumus, et nemad kontrollivad sündmusi ja olukordi ning seetõttu näevad nad võimalusi seal, kus teised näevad probleeme. Ettevõtjaks ei sünnita, vaid kasva-takse paljude otsuste ja valikute kaudu. Ka paljude Eesti ettevõtja-te lood kinnitavad, et mõnikord on ettevõtlusega alustamisel ajen-diks elu keerdkäigud, nagu töökoha kaotus või juhuslik võimalus, mis on sillutanud tee Eesti edukamate ettevõtjate hulka.

Võrreldes “vana” Euroopa ettevõtjatega iseloomustab Eesti et-tevõtjaid oma ettevõtluse vaatamine väga lühikeses perspektiivis. Ilmselt kanname alateadlikult endiselt kaasas ajaloo taaka, sest võime ju vaid paarikümne aastaga mõõta perioodi, mil ettevõtlus selle tänapäevases tähenduses on Eestis võimalik olnud. Samas võib ettevõtja rolliks olla nii uute ettevõtete asutamine kui ka toi-mivate ettevõtete kasvatamine ja laiendamine. Globaalne statisti-ka näitab, et vaid 20 protsenti ettevõtjatest loob 50 protsenti ette-võtetest. Seega on ka Eesti ettevõtja jaoks valiku küsimus, kas olla uusi seiklusi ja väljakutseid ihkav hing, kellel on käsi püsti potent-siaalsete ostjate jaoks, või näha tulevikuperspektiivi osas müü-gile ka alternatiive. Võtame näiteks pikaajaliste traditsioonide-ga Euroopa pereettevõtted, mida on antud põlvkonnalt põlvkon-nale edasi nagu kroonijuveeli. Nimetagem nendest näiteks Eestis-ki tuntud nimesid: Soome Paasikivide perekonna äri Oras aastast 1945 või rohkem kui 200aastase ajalooga Rothschild-pank, mis on tänapäeval üks maailma suurimaid perekonna omandis olevaid panku. Ettevõtlus võib olla ka nagu tammeistandus – üks põlv-kond rajab, järgmised kasvatavad ning kunagi keegi otsustab küp-sed puud realiseerida.

Kohtasin hiljuti netiavarustes intrigeerivat küsimust, kas Eesti rikkad tuleks panna pingeritta. Inimestele ilmselt meeldivad ede-tabelid. Kuid ettevõtlus ei ole lineaarne tegevus ja väga erineva-tes valdkondades tegutsevate ettevõtjate kõrvutamine on ääretult keeruline. Kui tõmmata paralleele spordiga, siis tuleks panna oma-vahel võrdlusesse näiteks teivashüppaja, suusataja, golfar ja ma-letaja. Kuidas neid omavahel võrrelda? Seepärast ongi lood meie edukatest ettevõtjatest enam kui numbritejada rittaseadmine või järjekordse edetabeli koostamine.

Võrrelda saame ettevõtjate ettevõtlikku meelelaadi, stratee-giat, töömeetodeid, majanduskasvu, eetikat, ambitsioone, laiene-misplaane, heategevust jm ühes kogumis. Kindlasti ei ole see liht-ne. Kuid me soovime tunnustada ettevõtjaid ja valida siiski välja selle ühe silmapaistvaima, kes läheb Eestit esindama järjekordsele glamuursele maailma aasta ettevõtja valimisele Monte Carlosse.

Ettevõtja – kas hulljulge riskija või visionäär?

Ranno Tingas Ernst & Youngi Entrepreneur of the Year’

programmi vastutav partner


Descriptor line oneDescriptor line twoDescriptor line one

Descriptor line two

Descriptor line oneDescriptor line twoDescriptor line one

Descriptor line two

Tarmo ToigerErnst & Youngi Entrepreneur of the Year

programmijuht

Aasta Ettevõtja ehk Entrepreneur Of The Year’ konkurss sai alguse 1986. aastal USAst. Tänaseks 25

aastat toimunud konkurss on jõudnud enam kui 140 linna ning 50 riiki, kus igal aastal valitakse parim ettevõtja – inime-ne, kes võtab ette ja muudab maailma.

Rahvusvaheliselt on tegu kõige laia-ulatuslikuma konkursiga, millest võtab maailmas igal aastal osa umbes 900 et-tevõtjat. Kui heita pilk ajalukku ning vaa-data eelmiste aastate võitjaid, siis näeme seal tänaseid kuulsusi, näiteks Jeff Bezos (Amazon.com), Sergey Brin ja Larry Page (Google), Howard Schultz (Starbucks Corp), Ingvar Kamprad (IKEA), Andrea Illy (Illy caffè) jt. Ka peatselt Tallinna kü-lastav Cirque de Soleil – maailma tsirku-sekunsti absoluutne tipp – ning selle taga seisev Guy Lalibertè on tunnustatud Ent-repreneur Of The Year 2006 Canada tiitliga ning pärjatud seejärel ka World Entrepre-neur Of The Year 2007 auhinnaga. Neil aas-tatel, kui eespool mainitud ettevõtjad konkursi võitsid, tundis avalikkus neid veel vähe või üldsegi mitte. Konkurss ai-tabki esile tuua selliseid ettevõtjaid, kes on olnud eestvedajaks kiiresti kasvavate-le globaalsetele äridele – Aasta Ettevõtja konkurss osutab tuleviku suurtegijatele.

Kui pöörduda tagasi meie väikesesse Eestisse, siis seda põhimõtet on konkurss järginud ka siin. Eesmärk on tuua esile ettevõtjad, kes on ühelt poolt kiires kas-vufaasis, kuid ühtlasi näidanud võimet globaalses konkurentsis ellu jääda. Kui paljud teist teadsid Jaan Puusaagi enne aasta ettevõtja 2008 tiitli saamist? Täna-seks on Jaan üks olulisemaid eksportiva tööstuse eestkõnelejaid avalikkuses ning vallutamas uusi turge Lõuna-Ameerikas. Aasta Ettevõtja konkursi missioon on tutvustada laiemale avalikkusele ettevõt-jaid, kes oma usinuse ja nutikusega suu-davad vallutada maailma.

Sõltumatu žürii ja läbipaistev metoodikaAasta ettevõtja valib sõltumatu žü-rii, kes hindab iga ettevõtjat lähtuvalt

kuuest aspektist: ettevõtlik meelelaad, strateegia alused ning konkurentsieeli-sed, innovatsioon, töömeetodid ja prot-sessid, majandus edu, eetika ning ühis-kondlik panus. Kandideerima on ooda-tud ettevõtjad, kellel on ettevõttes olu-line osalus (25 protsenti või rohkem) ning kes juhivad, otsustavad ja vastuta-vad firmades, mille käive on vähemalt 2 miljonit eurot ning töötajate arv 10 või enam.

Käesoleval aastal said kutse ligi 700 kandidaati, kellest Ernst & Young va-lis välja 19 ettevõtjat. Iga kandidaadiga kohtuti personaalselt ning kahetunnise intervjuu käigus said ettevõtjad rääkida nii endast, oma maailmavaatest kui ka ettevõtte spetsiifilistest aspektidest.

Intervjuude kokkuvõtete põhjal tuli žüriil selgitada välja need, kes pääsevad edasi finaali. Kuigi Ernst & Young kor-raldab Aasta Ettevõtja konkurssi, ole-me end teadlikult taandanud ja lase-me võitjad valida välja inimestel, kes kas tegelevad pidevalt või on seotud ettevõtlusega. Žüriisse kuuluvad ette-võtlusega igapäevaselt seotud inime-sed: Hans H. Luik (Eesti Eks press), Ants Laos (Viru Keemia Grupp), Aavo Kokk (Catella Corporate Finance), Heldur Meerits (Audentes), Marika Priske (Ma-jandus- ja Kommunikatsiooniministee-rium) ning eelmise aasta parim ettevõt-ja Peter Hunt (Wendre).

Žürii kasutab otsustamiseks põhja-

likku intervjuud, samuti viimase kolme aasta finantstulemusi, et hinnata ette-võtjate lähiajaloo arengut.

Viimastel aastatel on žürii väga olu-liseks pidanud ekspordivõimekust ning rahvusvahelist ulatust. Eesti on niivõrd väike turg, mis piirab pikaajalist kas-vu. Seega vajame ettevõtjaid, kes oma-vad rahvusvahelist kogemust ning ka käegakatsutavaid tulemusi ekspordi ku-jul. Teine selgepiiriline trend on olnud mõju tööhõivele, sest 12–13protsendili-ne tööpuudus riigis vajab lahendamist – ja kes suudaks lahendada seda prob-leemi paremini kui ettevõtjad. Kolmas oluline punkt on ettevõtja isiklik raha-line panus ettevõttesse ehk teisisõnu hinnatakse ettevõtja riskivalmidust.

Päeval, mil valitakse Eesti aasta et-tevõtja, on žüriil võimalus kohtuda fi-nalistidega isiklikult. Kuna žürii valib siiski ettevõtjat – inimest, kes seisab et-tevõtte taga –, siis on tähtis kohtuda silmast silma. Isiklik kontakt ning va-bas vormis arutelu annab hea pildi et-tevõtja olemusest, tulemustest ning tu-levikuplaanidest – annab võimaluse teha just see õige valik tunnustamaks kedagi aasta ettevõtja tiitliga ning ju-hatada ta rahvusvahelisse konkurssi Monte Carlosse.

Monte Carlo punasel vaibalIga aasta juunis, kohe pärast rahvus-vahelist vormelietappi, algavad Monte Carlo kesklinnas ettevalmistused uueks suurejooneliseks pidustuseks. Nizza lennujaama saabunud ettevõtjad len-nutatakse helikopteriga Monte Carlos-se, kus neid võtavad Hotel Hermitage’is vastu Ernst & Youngi eri riikide esinda-jad. Ettevõtjatele on see suurepärane võimalus luua uusi kontakte ning su-helda rahvusvahelise meediaga. Kogu üritus kestab kokku neli päeva ning vii-mase päeva õhtul rullitakse lahti puna-ne vaip, et välja kuulutada World Ent-repreneur Of The Year’ võitja. Ka siin tu-leb enne kõikide riikide esindajatel koh-tuda personaalselt žüriiga. Kuigi võitja saab olla vaid üks, ei järjestata siin et-tevõtjaid paremuse järgi, vaid kõiki ko-heldakse võrdselt ja tunnustatakse vää-riliselt.

Kuidas me valime aasta ettevõtja?

K o n K u r S I S t

4


Heidit KaioEesti Ekspress

Soe sügistuul sikutab Andrei Sõ-ritsa kitlihõlmu. Kohtume suures aias kliiniku maja ees. Aednik mü-

ristab muru niita, võttes pügatud elu-puude ja madalate hekkide vahel hooli-kaid poognaid. “Meie pukspuud on ilu-samad kui presidendi lossis,” ütleb Sõ-ritsa, juhatades meid kliiniku läikivas-se, roosakast marmorist fuajeesse. Sein-tel on diplomid ilusaima aia ja kaunei-ma kodu eest.

Teisele korrusele viib tiibadega trepp – algab kahelt poolt ning suun-dub keskele kokku. Seintel on värviki-revad tulbimaalid, mille on teinud And-rei abikaasa Sveta. Tema töö vili on ka kogu kliiniku sisekujundus.

“Miks ma panustan välisesse ilus-se?” küsib Sõritsa. Toretsemine polevat kliinikule just hädavajalik. “Idee tek-kis mul Vatikanis käies, kus on imelised freskod, skulptuurid, mis on tehtud sa-

Tartu Elite erakliiniku omanik Andrei Sõritsa (49)müüb oma mõistust, käteosavust ja nime.

Andrei Sõritsa nimi müüb

jandeid tagasi,” räägib Sõritsa end ba-roksesse tooli istuma seades. “Miks oli religioonil seda vaja? Sest usk on oluli-ne. Minu töös on ka usk oluline.”

Sõritsa räägib, et mida kauem ta oma erialal töötab, seda selgemaks tal-le saab, et kunstliku viljastamise juures pole oluline mitte ainult arsti osavus ja tehnoloogia, vaid ka patsiendi usk õn-nestumisse.

Sõritsa on terves Baltikumis kunst-liku viljastamise pioneer. Tema abiga sündis Eestis 1995. aastal esimene kat-seklaasibeebi. Tänaseks on neid sündi-nud tuhandeid.

Mõnedel teistel asjaoludel võinuks Sõritsa tänaseni igal hommikul kell ka-heksa Tartu Ülikooli Kliinikumis ukse lukust lahti keerata ja kabinetis vastu-võttu alustada. “Kui küsisin juhatuselt raha hädavajalikeks investeeringuteks, patsutati mulle sõbralikult õlale: Tub-li! Jätka samas vaimus! Raha kahjuks pole,” meenutab Sõritsa. 1998. aastal tundus kunstlik viljastamine suurhaig-

lale huvitav, kuid olid tähtsamad ko-had, kuhu raha panna. Ka poliitikud pi-dasid seda luksusmeditsiiniks ning hai-gekassa teenust kinni ei maksnud.

Mis aga andis Sõritsale julguse asu-tada oma kliinik? Nõudlus. Ta ei pidanud oma teenust eriti müüma, pered taht-sid saada lapsi, isegi kui loodus polnud nende poolt. Saja-aastasest remontima-ta ülikooli kliinikumi majast otsisid Sõ-ritsa üles naised isegi Lätist ja Leedust. Nüüd maksavad näiteks Soome ja Rootsi haigekassad kunstliku viljastamise eest. “Meil on oma nišš ka Euroopas. Et oleme tulnud Nõukogude Liidust, peame en-nast tõestama.” Nime ja positsiooni saa-vutamine võtab palju aastaid.

Kuigi Sõritsa teenusele on nõudlust, ei tähenda see, et riske pole võetud. Oma ettevõtet alustades kaotas mees mõne kuuga kaalust kümme kilo. Hir-must, kas suudab võetud laenud taga-si maksta. See oli 1998. aasta suvel, mil majandus vajus mõõna.

Elite kliiniku üldruumid on luksus-

foTod Vallo KRuuSER

6


fInALISt

Kui haigekassa hakkas kunstlikku viljastamist toetama, tekkis Sõritsale ka neli konkurenti, nende seas Tartu Üli-kooli Kliinikum ja Ida-Tallinna Keskhaig-la, mis kuuluvad Elitega võrreldes ele-vantide klassi.

Eesti haigekassa isegi uuris, miks Sõritsa tegevust ei laienda. Tema tegi aga otsuse spetsialiseeruda. Sõritsa rää-gib, kuidas ta omaette arutles, et kui avaliku raha peal elav organisatsioon vajub, siis ta tõmmatakse mudast väl-ja. “Mis aga minust saaks?” esitab ta re-toorilise küsimuse. Et ta ei võtnud ris-ke, siis masu ajal ta ka ei hävinud. Mui-dugi vähenes nõudlus eksklusiivse-te teenuste järele, kuid vana rasv aitas pinnal püsida. Heal ajal oli vaba raha paigutatud laenudesse, kinnisvarasse ja isegi kütuseärisse.

Muidugi ei teeninda Sõritsa üksi kõiki patsiente. Raha poolest võiks ta ka jõude elada, kuid patsiendid tulevad kohale tema nime peale ning talle en-dalegi töö meeldib. Sõritsal on vaja klii-nikusse esmaklassilist personali ning ta värbab Tartust eelkõige kogenud ja hea kuulsusega tegijaid. Iga kuu teeb fi-nantsist kõikide arstide kohta majan-dusaruande, millele vastavalt neid ta-sustatakse. Aasta lõpus võetakse aas-taaruandesse kokku tulemused nii, et kõik arstid näevad, kuidas nad on tööd teinud. Selle abil saavad nad end võrrel-da kolleegidega, mis motiveerib hästi.

Elites on tööl kogu Sõritsa pere – abikaasa, tütar, poeg ja poja abikaa-sa. Poeg Deniss on ka ise arstiks õppi-nud ning Sõritsa loodab, et poeg kasu-tab teadustöös ära tema aastate jooksul kogutud kogemused. Lootus on, et ka 15-aastane noorem poeg tulevikus on isale abiks. Erasektoris töötamise ajal pole Sõritsal olnud aega teadust teha, selles asjas loodab ta pojale.

“Iga isa tahab elu jooksul omanda-tud teadmised oma lastele edasi anda.”

liku roosaka varjundiga, Sõritsa kabi-net aga beebiroosa. Seinal ripub kuldne raam, milles on paljude-paljude beebide fotod kohati isegi üksteise peal. Tundub, et Sõritsa pistab need sinna kohe, kui on nad tänulikelt vanematelt saanud.

Sõritsa räägib, et temas ei tekita ha-sarti võimalikult suur sündinud beebi-de arv, vaid protsess. Mõistatused. Ka-rid, mis tuleb ületada. Tema kliinik ongi keskendunud keerulisematele juhtumi-tele. Sõritsal on eriline asi, mida müüa – tema ise. Tema käed, mõistus ja koge-mus. Pole olemas aparaate, mis ütleksid, kas naine saab rasestuda, või vastaksid küsimusele, miks just tema lapsi ei saa.

Laiendamise otsuse tegi Sõritsa pä-rast seda, kui poliitikud leidsid, et Ees-tile on väärtuslik iga laps, keda vane-mad väga tahavad, ning haigekassa võttis plaani rahastada kunstlikku vil-jastamist. Elite saab haigekassast 600 000 – 700 000 eurot aastas. Ühelt poolt on see kindel sissetulek, teiselt poolt aga poliitiline risk – kui poliitikud peak-sid erahiaglates patsientide ravist loo-buma, kaoks kliinikul oluline osa sisse-tulekut.

Sõritsa, saanud erakliinikule haige-kassa toetuse, saavutas selle, millest unistavad teised erateenuse osutajad, nagu vanadekodu Villa Benita.

Kliinik Elite2010. aasta majandusandmed (eurodes)

Käive 1,9 miljonit

Käibekasv -6%

Kasum 177 000

Töötajaid 64

Turg: 100% Eesti

Sõritsa osalus: 100%

100% Eesti

ON OLNUD ÕNNE: Kliiniku asutamise aastal (1998) pakkus Sõritsa töötajatele saamata jäänud palga eest aktsiaid. Inimesed loobusid.

8


Mees, kelle hobiks on inimesedArgipäeviti astub Soome rahvusest advokaat Aku Sorainen (46) oma Kawe Plazas asuvasse büroosse tava-liselt mitte enne kella kümmet hommikul. Tal on selleks ajaks selja taga terve hommiku-täis isiklikke asjaaja-misi ning tema tervitus sekretärineidudele on alati personaalne. Ja eestikeelne.

Kirsti VainkülaEesti Ekspress

Aastal 1991 suunas noor jurist, Lapimaa ülikoolis õppiv Aku So-rainen pilgu Eestile, sest kirjutas

Baltimaade äriõigustest diplomitööd. Kaks aastat hiljem kolis ta siia alaliselt ning tuttavad diagnoosisid Aku hul-luks. Kuid Aku otsis “teistmoodi” ko-gemust ning 1995. aastal rajas Tallin-na omanimelise õigusbüroo. Kaks aas-tat hiljem laieneti juba Riiga, veel kaks aastat hiljem Vilniusse ning 2008. aas-tal Minskisse.

Sorainen tuli Eestisse ajal, mil eest-lased olid just lahti saanud Nõukogude Liidust. Soomlased seostusid eestlastele Soome televisiooni ja Viru hotelli ehita-jatega, kelle kaudu saadi “värvilist traa-ti, nätsu ja teksasid”. Sorainen ei varja-gi, et ta sattus turvalisest “kõik on ole-mas” maailmast postsovetlikusse kao-sesse. Aga talle meeldis, et Eestis “kogu aeg juhtus midagi”.

Hakates siin 90ndate alguses mees-konda kokku panema, avastas Aku, et “eestlane tahab teha äri omaette”. Pal-judel eestlastel puudus ettepoole vaa-tamise oskus, nad tahtsid kõike (loe: raha) nüüd ja kohe. Nüüd, ligi 20 aastat

hiljem, on asjad muutunud. Eestlased teavad, mida tähendavad sõnad “pikem perspektiiv” ja “stabiilne tulevikuehita-mise visioon”.

“Inimese ja sõbrana on eestlane alati ühtemoodi hea olnud, kuid eest-lane on kasvanud töökaaslasena,” üt-leb Aku. “Juba ollakse valmis investee-rima pikas perspektiivis ja minu arust individualism on vähenenud. Eestla-ne saab nüüd juba aru, et isegi kui oled nutikas ja ettevõtlik, on võimalik tööta-da kollektiivis ning asju ei pea tegema omaette.”

Meeskond on Soraineni äri nurgakivi. Seda on piltlikult ka bü-roos näha. Nimelt on keset bürood ümar betoonist post, kuhu kõik kat-seaja läbinud töötajad vajutavad oma värvilise käejälje. Koos nime ja kuu-päevaga. See on tõestus, et “oled nüüd meie meeskonna liige”. Aku naerab, et ta ei tea, mis juhtub, kui nad koli-ma peaks – nad peaksid selle (tõenäoli-selt Kawe Plaza üks tugisambaid) kaa-sa võtma! Sealsamas, printeri kohal on väike stend, kus sildi “kaks tilka vett” all troonivad fotod So rainenist ja Mo-naco printsist Albert II-st, nende kõr-val pilt, kus sama büroo advokaat Allar Jõks on pähe tõmmanud koheva pruuni

paruka ja näeb kahtlaselt sarnane välja Austin Powersiga!

Kas see ei pane klienti mõtlema, et oot, mis asja siin aetakse?

Sorainen muigab. Miks peaks? Sel-les töös on loomingulisus kirjeldama-tult oluline. Kui jurist teeb päevast päe-va täppistööd, ajab näpuga seadus-tes järge ja on üdini korrektne, peab ta suutma mõelda loogiliselt. Kliendile pa-rimate lahenduste leidmine on suur looming!

Nii viiski Sorainen oma meeskon-na kunstnik Aili Vindi juurde maalima. Büroo seinad on nüüd kaetud töötaja-te pastellmaalidega. Aku ise maalis trii-bulise trompeti, kust tulevad välja pu-nased mummud. Kui kogu büroo käis skulptor Tauno Kangro “loomingulises tunnis”, voolis Aku alasti naisekuju, an-dis talle kätte granaadi ning pani ni-meks “Femme fatale”.

Ja kuigi ta toonitab, et tal ei ole 15 viimast aastat hobi olnud, tundub, et ta ei ole päris täpne. Soraineni hobi ongi “töö inimestega”. Ta annab endanime-lise advokaadibüroo juhina inimestele tunde, et töötaja võiks ja tal tuleks igal sammul teada, et ta on oluline.

“See pole tehas, kus ehitad kapita-liga mingi seadme ja see hakkab kasu-

foTod Vallo KRuuSER

20 aaStat EEStIS: Kui veel kümme aastat tagasi kaalus aku Sorainen Eestist lahkumist, siis nüüd on ta siin kindlalt juured maasse ajanud.

9

Aasta Ettevõtja 2011fInALISt

mit tootma. Siin ei abista inimesed ma-sinat, siin on iga inimene ja tema aju meie äri,” ütleb Sorainen.

Inimesel peab olema ideeEt “ise tehtud on hästi tehtud”, sel-le peale tuli Sorainen juba Helsingis keskkoolis õppides. Taskuraha saami-seks jagas ta algul reklaame postkasti-desse, kuid sellise ränga töö eest sai närust palka. Nii disainiski ta oma koolile nn college-särgi, kuhu trükkis (tuttava joonistatud) logo peale. Kuna koolilapsi oli piiratud arv, võttis Sorai-nen ette vilistlased – neid oli sellel tra-ditsioonidega koolil sellel hetkel elus ligi 4000! Et rohkem särke müüa, võttis Aku kõrvuti ette vilistlaste raamatu ja telefo-nikataloogi ning hakkas helistama. Aas-taga oli tuhat särki müüdud! See an-dis mehele enesekindluse ja teadmise, et kui sa tahad teenida, siis see on või-malik. Aga sul peab olema idee – ainult siis saad kümnekordse tasu väikese kulu eest. Ülikooli ajal tegi Sorainen karton-gist majade mudeleid eri arhitektibüroo-dele – kuna Aku isa oli arhitekt, siis oli isa pojale heaks kliendiks.

Sorainen ütleb, et tema firmas ei ole võimalik töötada, kui pole “talen-ti ja sa ei panusta sada protsenti”. Ta ise peab end pigem väikeseks mutriks selles komplektis, kuid see on siiski pi-gem tagasihoidlikkusest öeldud. Sorai-neni büroo oli esimene Baltikumis, kes sai 2006. aastal tunnustatud ISO 9001 kvaliteedijuhtimise sertifikaadiga. See oli vajalik, et kindlustada sama hea töökvaliteet igas büroos. Neljal viimasel aastal on IFLR (International Financial Law Review), Financial Times, Merger-market ja teised institutsioonid vahel-dumisi tunnustanud tema advokaadi-bürood kui Baltikumi aasta parimat äri- ja maksuõigusteenuste pakkujat.

See ei tulnud Sorainenile kergelt. Esimesed kümme aastat töötas ta väi-kese meeskonnaga ja väheste ressurs-sidega, kogu aeg oli vaja sõita mööda Baltikumi ning Sorainen kaalus varian-ti, kas poleks targem lahkuda koju või mujale maailma.

“Samal ajal tegutseda mitmes rii-gis, kus pole veel tekkinud firmakultuu-ri, see väsitas. Kui kõik inimesed ei saa-nud veel aru, miks me seda teeme ja millised on meie ühised eesmärgid. Õn-neks on meil endiselt hulk inimesi, kes on olnud kaasas algusest peale ja kel-lele olen väga tänulik nende suure pa-nuse eest selle firma arengusse. Nüüd on hea vaadata, et firma tegutsemisviis

ja väärtused neljas eri riigis, kus üldine kultuur erinev, on sarnased. See häm-mastab. Meie äri ei põhine mitte sea-duste tundmisel, vaid usaldusel ja ühis-tel väärtustel. Seda ei tohi rikkuda.”

Advokaadibüroos ei ole juhil või-malik taanduda tagatuppa ja nii is-tubki Sorainen ka ise pidevalt kliendi-ga vastamisi, sest nii ei jää ta maha sel-lest, mis turul toimub, ja suudab sa-mas oma kogemusega kliendile kasulik olla. Advokaadi töö olevat kui kirurgil – sa pead kogu aeg hoos olema, sest ker-ge on rooste minna ning kvalifikatsioo-ni kaotada. Nii seadused kui majandus muutuvad. “Ei tohi “touchi” kaotada,” ütleb Sorainen.

Masu on heaMajandussurutis saabus Soraineni õue-le tõdemusega, et õnneks see meeletu majanduskasv lõppes! Vähesed ütleks selle kohta “õnneks!”, kuid Aku seda just silmas peabki…

“Kui on kogu aeg meeletu kasv ja inimeste liikumine, rebib see inimesi igasse suunda ning paljudel kaob pind jalge alt. Mingi aeg võib seda juhtida ja koos hoida, aga mitte lõpmatuseni.” Aku pani tähele, et suur kasv võib olla ka ne-gatiivse “laenguga” ning lammutav.

“Kasv peab olema kontrollitav ja kui paar aastat pole üldse kasvu – see on väga hea!” Aku meelest on masuaas-tad sissepoole vaatamise aastad, mil fir-mas saab “trimmida tiimi, tõsta sise-mist efektiivsust ja keskenduda klienti-de veelgi paremale teenindamisele”.

Soomlane tallinnasKüsimus, kas Eestisse tulek on soomla-sele edasiminek või pigem tagasiminek, paneb Soraineni muigama. “Need, kes mind kunagi hulluks nimetasid, nüüd kadestavad… Eesti on nii arenenud, nii ilus ja hea maksukeskkonnaga, ning Bal-ti regioon endiselt suurte võimalustega. Mõtlevad, et äkki koliks ise ka siia…”

Töötajate vabaliikumist peab juura-mees ise tegelikult heaks, kuid loodab, et suurem osa inimestest siiski otsusta-vad veel kodumaale naasta.

“Andekate inimeste suur väljaränne kõikidest Baltimaadest – see on nagu küüditamine. Osa tuleb tagasi, kuid ka Siberist tuldi tagasi. See on hirmutav. Näiteks on mul praegu kodus remont ja kohalik ehitusfirma tõi sinna poolakad ehitama – head Eesti ehitajad on kõik ilmselt Soomes.”

Veel sajandivahetusel arvas Sorainen, et ta ei jää Eestisse. Puudus kodutunne, mis oleks meest siin kinni hoidnud. Aga siis Aku abiellus eestlannaga, sai valmis oma kodu, perre sündisid tütred ning Aku tõi oma viimased asjad Soomest siia. Kui ta nüüd Soome vahet käib, siis on kotis kind-lasti ka lagritsat ja Soome “ruisleivät”.

Sorainen paneb bürooukse enda jä-rel kinni üldjuhul kella kaheksa paiku (aga vaadake, mis kell ta saabus). See on liiga hilja, ta teab seda, kuid tal on põhjendus varnast võtta: “Kes kümme aastat intensiivselt ühes valdkonnas tööd teha ei taha, sellest vaevalt tipp-tegijat saab. Esimesed kümme aastat töötasin aktiivselt advokaadina ja nüüd õpin juhtimist.” Kui liita kokku aastad, mis Sorainen on Eestis olnud, siis näh-tub, et kakskümmend on varsti täis.

Advokaadibüroo Sorainen2010. aasta majandusandmed (eurodes)

Käive 7,1 miljonit

Käibekasv 7%

Kasum 1,8 miljonit

Töötajaid 92

Turg:

Soraineni osalus: 100%

58% Euroopa 32% Eesti

10% muud

aLUStaLa: Sellele postile saavad käejälje jätta ainult need, kes läbivad Soraineni advokaadibüroos katseaja.

10


Maris SanderEesti Ekspress

Nad kohtusid 2000. aastal 21aas-taste tudengitena. Kotka tuli Webmediasse tööintervjuule.

Alamäele noor, turris juustega analüü-tik meeldis ja ta võetigi tööle.

“Taavi tuli ja hakkas korraldama. Mõtles välja tollel hetkel täiesti usku-matult uuendusliku ja geniaalselt lihtsa tarkvaraarenduse protsessi, tänu mille-le me suutsime olla teistest palju kiire-mad, efektiivsemad ja kvaliteetsemad. Taavi sisemine innovatsioonivõime on väga-väga vinge!” iseloomustab part-nerit Priit Alamäe.

Kotka sõnab jälle Alamäe kohta, et see mees on Eesti parim müügimees. “Heas mõttes. Tal on oskus tajuda ära see, mida kliendil on vaja, ja panna oma väärtuspakkumine kokku nii, et kliendil on ainult üks vastus: “Jaa, loo-mulikult, ma ostan teie käest.”

Nii on olnud algusest peale: kui nad midagi väga tahtsid – lepingut, klienti, projekti –, nad selle ka said. Ilmselt pal-juski ka tänu algusaastail saavutatud mainele, et “need Webmedia kutid on noored, pikad, hästilõhnastatud ja üli-kondades poisid, kes oskavad teha ilu-said IT-lahendusi ja teavad Javat”.

Viie aastaga turuliidriksAga hea jutu ja väljanägemise kõrval on Webmedia edu taga ka hullumeel-ne töö. Mehed tegid päevas 12–16 tun-di tööd. “See pole eputamise koht, aga perioodil 2000–2004 ei olnud mul ühte-gi nädalavahetust, kus ma töölt läbi po-leks käinud, kaasa arvatud jõuludel,” kommenteerib Kotka ja Alamäe kinni-tab kõrval, et “ei saagi teha start-up’i üheksast viieni tööl käies”.

Webmedia sai edukaks paljuski tänu sellele, et nende tarkvaralahen-dused olid kasutajasõbralikult lihtsad, väga nägusad ja nägid arvutiekraanil loogilised ja head välja. Alamäe toob võrdluse uue Tartu Kaubamajaga: “See on inseneride poolt tehtud. Põhimõtte-liselt saab seal kaupu osta, aga selle es-

Majanduskriisidest morjendamatud mehed

teetiline pool on null. Pärast seda kui iPhone tuli, said kõik aru, et võib-olla saab ka IT-valdkonnas teisiti.”

Nii läkski, et aastaks 2005 oli Web-media oma valdkonnas turuliider. “Me oleme uhked selle üle, et unelm, mis meil oli – et mitte millestki teeme viie aastaga Eesti suurima tarkvaraettevõt-te – me tegime selle ära. Ja selleks het-keks olime me 26aastased,” ütleb Ala-mäe särava näoga.

Ja nende hoog ei ole raugenud. Ise-gi majanduskriisi tingimustes suutsid nad kasvada, alates 2000. aastast on nende ettevõtte kasv olnud keskmiselt 80 protsenti aastas. Nad pakuvad tark-varalahendusi klientidele Soomes, Ve-nemaal, Leedus, Pärsia lahe riikides ja mujal. Nad on tööandjaks üle 600 ini-mesele kaheksas riigis. Möödunud aas-ta oli ettevõttele murranguline, kuna Webmedia Group ostis ära Soome tark-varaarendusettevõtte CCC. Just Soome ja lisaks ka Venemaa turud paistavad meestele olevat järgmised prioriteedid, kus kanda kinnitada ja turgu vallutada.

Ja see on see pool firma juhtimisest, mis on Priit Alamäe õlul. “Minna vallu-tama Balkanit või Pärsia lahe riike – vä-hesed suudavad selle ellu viia. Aga Priit on mängur, kes võtab ette järjest suure-maid riske ja väljakutseid, sest kui mis-ki on tehtud, hakkab tal igav. Selle tule-mus on, et kolm neljandikku ettevõtte käibest tuleb täna väljastpoolt Eestit,” räägib Taavi.

Alamäe aga täiendab kohe kõrval: “Visioonile peab alati järgnema stratee-gia ja taktika. Mina olen võib-olla män-gur, aga Taavi on malemängur,” toob ta paralleeli. “Kotka mõtleb mitu mängu ette ja tõestab, et me tegelikult ka suu-dame asjad ära teha. Ta on strateegiline planeerija ja hoiab kodu korras.”

töötaja vajab midagi enamat kui rahaKotka õlul on ettevõtte sisemine pool, nagu mehed seda ise nimetavad. Pole juhus, et firma on kahel korral valitud Äripäeva ja ajakirja Pere ja Kodu poolt Eesti kõige pere- ja töötajasõbraliku-

Priit Alamäe (32) ja taavi Kotka (32) on Webmedia Gruppi koos üles ehitanud juba üksteist aastat. Ja nad on endiselt head sõbrad.

maks ettevõtteks – 2008. ja 2010. aas-tal.

Kui Eesti tarkvaraturule ilmus Skype, hakkas see tööjõudu imema nii-öelda toore jõuga, pakkudes tippspet-sialistele turu keskmisest oluliselt kõr-gemat palka. Webmedia pidi inimres-sursi nimel konkureerima veel ka Swed-banki ja Playtechiga. “On paks vahe,

12


fInALISt

WEbMEDIa Yin ja Yang: taavi (paremal) tegeleb firmajuhtimises n-ö koduste asjadega ning on oma otsustes väga kaalutlev. Priit seevastu on enda sõnutsi pigem mängur, kes julgeb võtta riske, tänu millele on firma jõuliselt ka välismaale laienenud.

Majanduskriisidest morjendamatud mehed pakume talle keskkonna, kus ta saab seda teha,” nendib Alamäe. Ta rää-gib, et keskmise Eesti ettevõtte prob-leem ongi, et selleks, et osanikud saak-sid uue keskklassi auto liisida, võetakse igal aastal dividende välja. Aga sellega, mis firmasse alles jääb, kasvu ei finant-seeri. “Selleks, et minna Eestist välja, on vaja miljoneid eurosid. Samamoo-di ei tee toodet saja tuhande euroga. Me oleks võinud võtta vabalt igal aastal kümme miljonit dividende ja olla täna-seni viie miljoni eurose käibega ettevõ-te. See, kui ehitad üles ettevõtte, mis on hiljem väärt miljardi, on palju parem väljakutse!”

Webmedia töötajapoliitika eesmärk on, et kui keegi tahab neilt üle osta töö-tajat ja pakub talle mõnisada eurot roh-kem palka, poleks see motivaator ette-võttest lahkumiseks.

Sõprus ja äriPriidu ja Taavi töösuhe kasvas juba al-gusaastail üle sõpruseks. Koos on iga-suguseid lollusi tehtud, mehed käi-vad perekonniti läbi ja võtavad koos ka napsu. Selge, et nad ei kuulu koolkon-da, kus äri ja lõbu omavahel ei sega-ta. “Mina usun, et tuleks segada,” ar-vab Alamäe. “Kui sul on äris sõbrad, siis teatud barjääre ei ole. Sa ei pea mõtle-ma muudkui sellele, et äkki keegi lööb noa selga. Sõpradega äri tegemine on väga positiivne.” Muidugi, Priidul ja

Taavil on olnud ka tüli-sid ja halvasti ütlemisi ja isiklik läbikäimine on 11 aasta jooksul vähenenud ka seetõttu, et mõlemal on tekkinud pere.

Ent nüüd saavad me-hed kokku rohkem gol-firajal. “Muide, ma sain aru, mis mul viga on,”

hakkab Alamäe Kotkaga golfiasju aru-tama.

Kotka: “Golf on selles mõttes eba-mugav sport, et sa arvad, et sa juba os-kad teda, ja järgmisel päeval on sul mäng nii lagunenud, et…”

Alamäe: “Et sa ei saa aru, ka mis juhtus!”

Kotka: “Ei, veel hullem on see, kui sa saad aru, mis on valesti, aga sa ei suuda end parandada. Ma tean täpselt, mis mul valesti on! Ikka maadlen gripi ja swing’i kiirusega.”

Webmedia Group2010. aasta majandusandmed (eurodes)

Käive 14,8 miljonit

Käibekasv -1%

Kasum 2,1 miljonit

Töötajaid 366

Turg:

veel, mida ei saa otseselt rahas mõõta. Ja kokkuvõttes maksime turu keskmi-sest veidi rohkem ja värbasime rohkem programmeerijaid kui suured.”

See midagi, millest Kotka kõneleb, on armastus töö vastu. Nad on loonud töökeskkonna, kus nad ise tahaksid töötada. “See, et ka ülemus tahab tööd teha, on südamega asja juures, hoolib töötajatest ja sellest, et neil on hea olla, on osa meie töökultuurist,” lisab Ala-mäe. Nii on nad näiteks kontorisse pai-galdanud klaasseinad, et luua silmside tubades töötavate inimestega. “Teist-pidi on see kontroll: meil tehakse tööd, see on loomuliku organisatsioonikul-tuuri osa – ettevõte austab sind, sina austad ettevõtet,” räägib Kotka. “Kui sul on paha tuju või halb olla, mine koju, ja kõik teavad, et sa teed laupäe-val järele. Keegi ei käi isegi pastakaga seda mõõtmas.”

Enda eest räägib ka asjaolu, et kriisi ajal töötajate palkasid ei kärbitud ja et tradit-siooniks on saanud et-tevõttesisesed spordi-turniirid ja legendaa-rsed firmapeod, mil-le üle ettevõtte juhid on eriti uhked. Et neil on käsil integrat-sioon Soome ettevõttega, kutsusid nad hiljuti siia soomlased, leedukad ja ini-mesi ka kaugemalt. Pärast ei jõudnud välismaised töötajad ära imestada, mil-line laulu- ja tantsurahvas eestlased on!

Ja muidugi, kui töötaja näeb, et et-tevõte, kus ta töötab, on edukas, on ka tema turvatunne hoopis teisel tasemel. “Kui töötaja näeb, et meile tuleb järjest uusi töötajad, uusi kliente, uusi projek-te – see paneb inimestel silmad sära-ma. Iga inimene tahab kasvada ja me

kas sa vead tudengiettevõtet või sul on firma, millel pole vahet, kas pan-na “milku” sinna või tänna,” meenu-tab Kotka sellest tekkinud keerulist olu-korda. “Mida sa siis teed? Kuidas sa sel-lises situatsioonis, kus konkureerid sel-liste “jurakatega”, suudad kasvada? Me leidsime lahenduse – inimesed ei vaja ainult raha, nad vajavad midagi

70% Eesti 30% Euroopa

foTo Vallo KRuuSER

13


“Inimesed ei vaja ainult raha, nad vajavad midagi veel.”

Raul Ranne Eesti Ekspress

Kui palju on Eestis ettevõtjaid, kes saavad liialdamata öelda, et teevad toodet, mis Euroopas

tuntud ja tunnustatud? Ilmselt väga vähe, kui üldse. Aga Tahe Kayaks, kes toodab veesõidukeid – meresüstasid, kanuusid, viimasel ajal ka sportlikke sõudepaate ning sinna juurde kuuluvat varustust –, võib seda julgelt kinnitada. “Jah, seda ma võin küll öelda, et meie firma kaubamärk on Euroopa turul ar-vestatav tegija ning harrastajate seas tuntud nii Austraalias kui USAs,” ütleb Tahe Kayaksi tegevjuht ja üks kaasoma-nikest Janek Pohla. Erialaajakirjades Skandinaavias, Ameerikas, Saksamaal ja mujalgi on Tahe Kayaksi toodang ke-nasti nähtav. Võrdlustestid toovad nen-de tooteid esile, neil läheb maailmas hästi. Neid tuntakse kõikjal, kus vähegi leidub meresüstasõidu harrastajaid.

Aga esimese hooga pani mõte tub-list ettevõttest, mille põhitooteks on kajakid ehk siis süstad, pisut muigama. Raske ju esimese hooga uskuda, et see-gi võib olla tõsine bisnis.

Suhtumine muutub hoobilt, kui kuulad Tahe Kayaksi omanikest venda-de Janek ja Marek Pohla soravat juttu näiteks sellest, et briti klient tahab kii-luga süsta ega taha midagi kuulda tüü-riga alusest. Austraalia aerutajad aga, risti vastupidi, tahavad, et oleks just ni-

melt tüür. Ameerikas on palju kogukaid inimesi, sestap toodetakse sinna laie-maid aluseid, suurema istmega, millel tavapärasest “mehisem” polster. Jänki armastab ka vee peal matkates muga-vust, sestap peaks nende jaoks valmis-tatud süstal olema põhivarustuses ka koht joogitopsi jaoks ja õngeridva hoid-ja. Skandinaavias lähevad kaubaks pi-gem saleda joonega sportlikud süstad, mil kaasas nii tüür kui kiil. Neile meel-dib, kui saavad ise valida.

Terve omaette maailm on see, mil-liseid värvikombinatsioone eri paika-de inimesed eelistavad. “Kajakkidega on umbes nii nagu jalgratastega, mida on ju väga erinevaid,” toob Marek Poh-la näite. “Nii on ka eri hinnaklassis, eri tasemega ja erineva kehakujuga sõitja-te jaoks, erinevates oludes sõitmiseks kajakke.”

Tänase seisuga kuulub firma nii-öel-da tooteportfelli neli kaubamärki. Kaks on enda välja töötatud – Tahe Marine

Viimsis valmivad kajakid tervele maailmaleViimsis ja Tartus toimetav veesõiduva-hendite tootja OÜ Tahe Kayaks, mida juhivad vennad Janek Pohla (38) ja Marek Pohla (31), on suurimate hulgas kogu Euroopas. Tõsised vallu-tusplaanid on firmal Austraalias, Põhja-Ameerikas ja mujalgi.

14


fInALISt

tEgIjaD VENNaD: Nelja aastaga on Marek (esiplaanil) ja janek Pohla väikesest Viimsi kajakitoot-jast teinud rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud firma tahe Kayaks.

foTod TiiT blaaT

nud. “Edasimüüjaid tuli ikka veenda, et kaup on tõepoolest usaldusväärne, hin-na ja kvaliteedi suhe paigas. Võttis aas-ta-paar tihedat tööd ja tõestamist, enne kui me kaubamärk veesõiduringkonda-des laiemalt usaldust ja poolehoidu lei-dis,” meenutab Janek Pohla.

Vendade rollid on firmas laias laas-tus jagatud nii, et Janek tegeleb põhili-selt müügi ja turundusega, Marek aga pigem tootmise ja arendusega. Mõle-mad on tänaseks ka firma omanikud.

Praegu võib Tahe Kayaks julgelt öelda, et on turuliider nii Rootsis kui ka Taanis, ning üks kõvemaid tegijaid kogu Euroopas. “Päris täpset statistikat pole, aga me tahaks mõelda, et oleme Euroopa suurimad tegijad,” ütleb Ma-rek Pohla.

Ajaga, mil vennad on firmat veda-nud, on tootmine kasvanud neli-viis korda. Marek Pohla sõnul läheb üle 99

protsendi toodangust eksporti. Kes-keltläbi 40 protsenti müüakse Skandi-naavias, 30 protsenti mujal Euroopas (põhiliselt Saksamaal, Inglismaal, Prant-susmaal ja Itaalias). Jaapanis, Austraa-lias, Uus-Meremaal ja Taiwanis müüak-

se 15 protsenti toodangust ning teist sama palju Põhja-Ameerikas.

Kogu firma teadus- ja arendustöö toimub Viimsis. Ka klaas- ja süsinik-kiust ehk komposiitmaterjalist süstad valmivad suuresti seal. Polüetüleenist kajakke toodetakse Tartus, samuti on ülikoolilinnas lisatarvikute tootmine.

Tahe Kayaki strateegiline eesmärk on kasvada maailma juhtivaks kajaki-tootjaks. See kõlab uhkelt. Aga milline on selles kaunikesti omalaadses vald-konnas turupilt? Kes on maailmas te-gijad? Janek Pohla selgitab, et kaks ab-soluutset liidrit on USA tootjad John-son & Johnson Outdoor (just, tegu on meil pigem pesuvahendite tootjana tut-tava korporatsiooni ühe tegevusharu-ga) ning Confluence Watersports. Ma-rek Pohla sõnul ei ole päris täpset sta-tistikat, kui palju need kaks konkreet-selt Tahe Kayaksi toodetega konkureeri-vaid veesõidukeid valmistavad.

“Kuid suurusjärgud on umbes sel-lised – nemad teevad kumbki 110 000 – 120 000 kajakki aastas, meie 7000. Ameerika gigantideni on meil veel pikk-pikk maa,” ütleb Janek Pohla.

Küsin vendadelt, mis on selles üsna spetsiifilises äris sellist, mis iseäranis meeldib. “Inimesed,” vastab Janek. “Sel-les valdkonnas on üldjuhul kõik väga meeldivad, avatud ja elurõõmsad. Tule-vad, räägivad, arutavad…”

Selle jutu peale tuleb millegipärast meelde maailma kettaheiteseltskond, kes on justkui kah omamoodi nišialate-gijad ja saavad omavahel suurepäraselt läbi, kuigi on võistlusareenil tulised kon-kurendid. “Jah, ja nagu kettaheites, on ka kajakitootjate seas eestlased tõsised tegijad,” täiendab Marek mõttekäiku.

Ka vennad ise on oma tooteid proo-vinud. “Kuid eks meiega ole põhimõt-teliselt sama lugu nagu kingsepal kin-gadega – teed muudkui teistele, enda jaoks pole mahti,” ütleb Marek.

(laiatarbebränd) ning Fit (säästubränd). Rootsist on ostetud kaks seal juba sisse-töötatud kaubamärki – Zegul (premium-klassi bränd) ning Trapper (ökobränd, paljuski taastuvmaterjalidest toodetud kanuud).

Klassikut parafraseerides võiks öel-da, et kui vennad Pohlad 4 aastat taga-si Viimsi kajakitehasesse saabusid, oli seal juba umbes 18 aastat korralikul ta-semel sportlikke veesõidukeid toode-tud. 1989. aastal asutatud firma nimi oli lihtsalt kooperatiiv Tahe.

Ent 2007. aastal oli selge, et fir-ma vajab muutusi. Uusi inimesi ja uusi mõtteid. Ettevõttes oli käibekasv peatu-nud, puudus tõhus turundusstrateegia. Polnud oma korralikku kaubamärki, millega iseseisvalt turul läbi lüüa. Ühe-sõnaga, senine ärimudel ei töötanud.

2007. aastal tuli firmasse tööle Janek Pohla, kes seni oli tegelenud turundus-tööga Sangar Grupis. Vend Marek, kes seni oli olnud ametis firmas Bang & Bon-somer ning muu hulgas müünud Viim-si kajakitootjale materjale ja toorainet, järgnes vennale sama aasta lõpus.

Senine ärimudel vaadati kiiremas korras kriitilise pilguga üle. Otsustati keskenduda põhitegevusele ehk tootmi-sele. Loodi oma tugev kaubamärk Tahe Marine. Sõlmiti kindlad tarnelepingud edasimüüjatega, otsemüügist lõpp-kliendile, mida firma seni oli praktisee-rinud, loobuti.

Ei saa öelda, et muutus liiga lihtne oleks olnud ning pigem konservatiivse-ma suhtumisega edasimüüjad Eesti fir-ma tuleku peale rõõmutantsu oleks löö-

15


“Jah, seda ma võin küll öelda, et meie firma kaubamärk on Euroopa turul arvestatav tegija.”

Tahe Kayaksi tegevjuht ja üks kaasomanikest Janek Pohla

Tahe Kayaks2010. aasta majandusandmed (eurodes)

Käive 3,1 miljonit

Käibekasv 43%

Kasum 281 000

Töötajaid 71

Turg:

Vendade Pohlade osalus: 100%

81% Euroopa 19% muu

KäSItöö EI KaO: Nii valmivad kogu maailmas tuntud kaubamärki tahe Marine kand-vad kajakid. Loomulikult kasutab tahe Kayaks oma meresüstade ja muude aluste toot-misel kõige nüüdisaegsemat tehnikat, ent ka käsitöö on omal kohal.

Valdkonnaparimad

Minu ettevõte?Valdkonnahalvimad

Proovi kalkulaatorit!

www.sampopank.ee/kaibekapital

Mediaan

Minu ettevõte?Minu ettevõte?

Sampo Panga käibekapitali juhtimise KALKULAATORIGA saad oma ettevõtet lihtsalt testida!

vastutab, siis pole ka loota mingit muutust. Kui ettevõttel on

käibekapitali jälgimiseks ressursi- või kompetentsipuudus,

võib kaasata spet sia listi väl jast poolt. Rää kige oma panga-

ga või audiitoriga.

Käibekapitali kalkulaator – lihtne

abimees

Teine ja võib-olla veelgi lihtsam viis, kuidas alustada, on

vaadata käibekapitali kalku laatorit Sampo Panga kodulehe-

küljel www.sampopank.ee/kaibekapital.

See on avatud, tasuta ja täiesti ilma kohus tusteta abi-

vahend, mida võivad kasu tada kõikide pankade kliendid.

Seal on juhised, kuidas oma ettevõtte arvandmeid sises-

tada, ja selgitused kalkulatsioonide tulemuste kohta. Soo-

vi korral võib oma tule must võrrelda teiste sama valdkonna

ettevõtete viimase viie aasta keskmiste arvudega (EM-

TAK koodide kaudu). Lõpuks võib tellida e-posti aadressi-

le raporti PDF-faili kujul, kus on kirjas arvandmete analüüs

ning kommentaarid, samuti antakse nõu, kuidas olu-

korda mõjutada saaks. Kellel on soovi, saab ka panga

spetsialistide ga ühendust võtta, et teemat edasi arutada.

Pank ei jälgi, kes teevad neid kalkulatsioone või võrdlusi,

ega võta teiega ühendust, kui te seda just ei soovi. Selle

tasuta teenusega tahame toetada ettevõtteid, kes tõhusama

käibekapitali kasu tamise tulemusena saaks kasvuga või laiene-

misega ise hakkama, sellise „sisemise finantseerimise“ abil.

Mõni võib väita, et edukas tegevus koosneb heast äri-

ideest ja kõvast müügitööst. Olen nõus, et ilma nende te-

guriteta ei saa äri ajada. Aga mis vahe on siis edukate ja

väga edukate ettevõtete tegevustel? Näiteks võib väga

edukatel ettevõtetel olla käibekapitali kasutamine tõhu-

sam, ja efektiivne käibekapitali kasutamine ei nõua nii pal-

ju finantseerimist väljastpoolt, mis omakorda vähendab

intressikulusid, jne.

Mis on käibekapital?

Käibekapital on rahaline ressurss, mis ringleb ettevõtte

äriprotsessides ja toodab teatavat kasumit (loodetavasti)

iga ringiga. Mida rohkem kapital ringleb, seda rohkem ka-

sumit toodab ta ettevõttele.

Käibekapitali tsükkel (CCC – cash conversion cycle) võib

heade olude tulemusena isegi negatiivseks muutuda. Näi-

teks jaekaubanduses, kus suured poeketid sõlmivad lepin-

guid tarnijatega, mis annavad neile näiteks 60–90 päeva

krediiti / tarni jate võlgnevust, aga saavad kauba eest maks-

tud juba samal päeval, kui kliendid tooteid poest ostavad. S.t

kliendi nõudmisi ei ole praktiliselt olemaski. Kampaaniate-

ga või muud moodi korraldatakse müüki nii, et kaup kaua va-

rudes ei seisa.

Kuidas käibekapitali paremini kasutada?

Kuidas tegutseda nii, et need päevad, mis analüüsi tulemu-

sena välja tulevad, muutuks soovitud suunas? Võimalusi

on mitmeid, suuresti olenevad need tegevusvaldkonnast,

ette võtte positsioonist turul ja kohaliku turu harjumustest.

Kui tegevus kuidagi suudab varusid vähendada, näiteks

müüginumbrite tihe dama prognoosi mise ja jälgimise ga,

siis käibe kapitali kasuta mine väheneb. Üks teine võimalus

müügi tulusamaks muutmiseks on kampaania korras hin-

nastamine (odavmüük).

Kui ettevõte suudaks kliendi nõudmisi lühendada, näi-

teks läbimõeldud maksmiste jälgimise ja meeldetuletuste

kaudu, siis see seoks käibekapitali vähem.

Kui me saaks oma tarnijate võlgnevusi pikendada, näi-

teks mahu- või eksklusiiv lepingute kaudu, siis muutuks käi-

bekapitali kasutamine meile õiges suunas ja meie kapital

ringleks kiiremini, ja iga ringiga toodaks meile jälle kasu mit.

Tähtis on analüüsida käibekapitali kasutamist järje kindlalt,

näiteks iga kvartali andmete alusel, eriti kui on tehtud muu-

datusi lepingutes või protsessides, mis võivad arvusid mõ-

jutada. Käibekapitali jälgimine peaks olema ühe töötaja vas-

tutusala ja käibe kapitali kasutamise paren da mine võiks olla

üks tema isiklikest mõõdikutest. Kui pole kedagi, kes jälgib ja

Euroopas on masu järel väljastpoolt finantseerimine varasemate buumiaegadega

võrreldes veidi keerulisemaks muutunud ja üha enam juhitakse tähelepanu käibe-

kapitali juhtimisele (WCM – working capital management).

Käibekapitali ringlus tootmisettevõttes võiks olla selline:

Negatiivse käibekapitali tsükkel näeks välja niisugune:

VARUD

9 päeva 30 päevaAEG

NÕUDED KLIENTIDE VASTU

KLIENTIDE MAKSED

KÄIBEKAPITALI TSÜKKEL

TARNIJATELE MAKSMINE

VÕLGNEVUSED

TARNIJATELE

20 päeva 19 päeva

NÕUDED

KLIENTIDE VASTUKLIENTIDE MAKSED

VARUD

VÕLGNEVUSED TARNIJATELE

60 päeva

30 päeva 1 päev -29 päeva AEG

Euroopas on masu järel väljastpoolt finantseerimine varasemate buumiaegadega vaba raha

KASVATADA

KASVATADA

Käibekapitali juhtimine aitab

kasvatada

Vaid PAARI MINUTIGA saad:

ülevaate, kui palju pöörad tähelepanu käibekapitali juhtimisele;

selgeks, kui palju vahendeid saad vabastada käibekapitali alt;

võrdluse oma valdkonna konkurentidega;

tasuta raporti testi tulemustega ja soovitused olukorra parandamiseks.

S a m p o P a n kFinantsteenuste lepinguid sõlmides tutvuge enne lepingutingimustega www.sampopank.ee. Vajadusel küsige lisateavet meie infotelefonilt 6 800 800.

Jaan Jakobson, Cash Manager, Sampo Pank

Valdkonnaparimad

Minu ettevõte?Valdkonnahalvimad

Proovi kalkulaatorit!

www.sampopank.ee/kaibekapital

Mediaan

Minu ettevõte?Minu ettevõte?

Sampo Panga käibekapitali juhtimise KALKULAATORIGA saad oma ettevõtet lihtsalt testida!

vastutab, siis pole ka loota mingit muutust. Kui ettevõttel on

käibekapitali jälgimiseks ressursi- või kompetentsipuudus,

võib kaasata spet sia listi väl jast poolt. Rää kige oma panga-

ga või audiitoriga.

Käibekapitali kalkulaator – lihtne

abimees

Teine ja võib-olla veelgi lihtsam viis, kuidas alustada, on

vaadata käibekapitali kalku laatorit Sampo Panga kodulehe-

küljel www.sampopank.ee/kaibekapital.

See on avatud, tasuta ja täiesti ilma kohus tusteta abi-

vahend, mida võivad kasu tada kõikide pankade kliendid.

Seal on juhised, kuidas oma ettevõtte arvandmeid sises-

tada, ja selgitused kalkulatsioonide tulemuste kohta. Soo-

vi korral võib oma tule must võrrelda teiste sama valdkonna

ettevõtete viimase viie aasta keskmiste arvudega (EM-

TAK koodide kaudu). Lõpuks võib tellida e-posti aadressi-

le raporti PDF-faili kujul, kus on kirjas arvandmete analüüs

ning kommentaarid, samuti antakse nõu, kuidas olu-

korda mõjutada saaks. Kellel on soovi, saab ka panga

spetsialistide ga ühendust võtta, et teemat edasi arutada.

Pank ei jälgi, kes teevad neid kalkulatsioone või võrdlusi,

ega võta teiega ühendust, kui te seda just ei soovi. Selle

tasuta teenusega tahame toetada ettevõtteid, kes tõhusama

käibekapitali kasu tamise tulemusena saaks kasvuga või laiene-

misega ise hakkama, sellise „sisemise finantseerimise“ abil.

Mõni võib väita, et edukas tegevus koosneb heast äri-

ideest ja kõvast müügitööst. Olen nõus, et ilma nende te-

guriteta ei saa äri ajada. Aga mis vahe on siis edukate ja

väga edukate ettevõtete tegevustel? Näiteks võib väga

edukatel ettevõtetel olla käibekapitali kasutamine tõhu-

sam, ja efektiivne käibekapitali kasutamine ei nõua nii pal-

ju finantseerimist väljastpoolt, mis omakorda vähendab

intressikulusid, jne.

Mis on käibekapital?

Käibekapital on rahaline ressurss, mis ringleb ettevõtte

äriprotsessides ja toodab teatavat kasumit (loodetavasti)

iga ringiga. Mida rohkem kapital ringleb, seda rohkem ka-

sumit toodab ta ettevõttele.

Käibekapitali tsükkel (CCC – cash conversion cycle) võib

heade olude tulemusena isegi negatiivseks muutuda. Näi-

teks jaekaubanduses, kus suured poeketid sõlmivad lepin-

guid tarnijatega, mis annavad neile näiteks 60–90 päeva

krediiti / tarni jate võlgnevust, aga saavad kauba eest maks-

tud juba samal päeval, kui kliendid tooteid poest ostavad. S.t

kliendi nõudmisi ei ole praktiliselt olemaski. Kampaaniate-

ga või muud moodi korraldatakse müüki nii, et kaup kaua va-

rudes ei seisa.

Kuidas käibekapitali paremini kasutada?

Kuidas tegutseda nii, et need päevad, mis analüüsi tulemu-

sena välja tulevad, muutuks soovitud suunas? Võimalusi

on mitmeid, suuresti olenevad need tegevusvaldkonnast,

ette võtte positsioonist turul ja kohaliku turu harjumustest.

Kui tegevus kuidagi suudab varusid vähendada, näiteks

müüginumbrite tihe dama prognoosi mise ja jälgimise ga,

siis käibe kapitali kasuta mine väheneb. Üks teine võimalus

müügi tulusamaks muutmiseks on kampaania korras hin-

nastamine (odavmüük).

Kui ettevõte suudaks kliendi nõudmisi lühendada, näi-

teks läbimõeldud maksmiste jälgimise ja meeldetuletuste

kaudu, siis see seoks käibekapitali vähem.

Kui me saaks oma tarnijate võlgnevusi pikendada, näi-

teks mahu- või eksklusiiv lepingute kaudu, siis muutuks käi-

bekapitali kasutamine meile õiges suunas ja meie kapital

ringleks kiiremini, ja iga ringiga toodaks meile jälle kasu mit.

Tähtis on analüüsida käibekapitali kasutamist järje kindlalt,

näiteks iga kvartali andmete alusel, eriti kui on tehtud muu-

datusi lepingutes või protsessides, mis võivad arvusid mõ-

jutada. Käibekapitali jälgimine peaks olema ühe töötaja vas-

tutusala ja käibe kapitali kasutamise paren da mine võiks olla

üks tema isiklikest mõõdikutest. Kui pole kedagi, kes jälgib ja

Euroopas on masu järel väljastpoolt finantseerimine varasemate buumiaegadega

võrreldes veidi keerulisemaks muutunud ja üha enam juhitakse tähelepanu käibe-

kapitali juhtimisele (WCM – working capital management).

Käibekapitali ringlus tootmisettevõttes võiks olla selline:

Negatiivse käibekapitali tsükkel näeks välja niisugune:

VARUD

9 päeva 30 päevaAEG

NÕUDED KLIENTIDE VASTU

KLIENTIDE MAKSED

KÄIBEKAPITALI TSÜKKEL

TARNIJATELE MAKSMINE

VÕLGNEVUSED

TARNIJATELE

20 päeva 19 päeva

NÕUDED

KLIENTIDE VASTUKLIENTIDE MAKSED

VARUD

VÕLGNEVUSED TARNIJATELE

60 päeva

30 päeva 1 päev -29 päeva AEG

Euroopas on masu järel väljastpoolt finantseerimine varasemate buumiaegadega vaba raha

KASVATADA

KASVATADA

Käibekapitali juhtimine aitab

kasvatada

Vaid PAARI MINUTIGA saad:

ülevaate, kui palju pöörad tähelepanu käibekapitali juhtimisele;

selgeks, kui palju vahendeid saad vabastada käibekapitali alt;

võrdluse oma valdkonna konkurentidega;

tasuta raporti testi tulemustega ja soovitused olukorra parandamiseks.

S a m p o P a n kFinantsteenuste lepinguid sõlmides tutvuge enne lepingutingimustega www.sampopank.ee. Vajadusel küsige lisateavet meie infotelefonilt 6 800 800.

Jaan Jakobson, Cash Manager, Sampo Pank

Askur AlasEesti Ekspress

Muidu ei saakski hästiistuvas hallis ülikonnas, kuid erkpu-nase lipsuga, tervisest ja elu-

rõõmust pakatav härrasmees külali-si vastu võtta Tallinna vanalinna süda-mes asuvas esinduslikus kontoris. Juba 15 aastat sõelub taasiseseisvunud Ees-ti esimene keskkonnaminister Ida-Viru-maa ja Tallinna vahet, käies seal korra-kaks nädalas.

Sillamäel asub Ecometali ümber-töötlemistehas, mille toodang läheb suuresti ekspordiks Euroopasse (Saksa-maa, Itaalia, Poola) ja Lähis-Itta (Saudi Araabia, Iisrael, Egiptus).

Kaasik pidi noorukieas langeta-ma tähtsa otsuse, kui tal oli valida pro-fisportlase karjäär või ülikool. Tal oli Nõukogude Liidu juunioride meistri-võistlustelt pronksmedal ja asi liikus ülesmäge. Aga tema otsustas õpingu-te kasuks, erialaks looduskaitse. Tööd alustas mees Aegviidu metsamajandi looduskaitseinspektorina.

Inimesed said kuulata tema kesk-konnakommentaare Eesti Raadio saa-tes “Maailm täna” või lugeda tema filo-soofilisi traktaate ökosotsialismist aja-kirjast Looming. Igatahes oli ta taasise-seisvumise hetkeks ideaalne mees kesk-konnaministri ametisse. Praegu selle ministeeriumi arengule tagasi vaadates tõdeb Kaasik, et nüüd on väga palju bü-rokraatiat, varem tehti asju rohkem ter-ve mõistusega.

1997. aastal kutsus Tiit Vähi va-litsus Kaasiku äsja privatiseeritud Sil-

metisse. Riik ja uus omanik otsustasid luua eraldi ettevõtte, mis hakkaks tege-lema jäätmehoidla probleemidega. Järg-mised 11 aastat tegeles Kaasik Ida-Viru-maal keskkonnaküsimustega, juhtides firmat Ökosil. Lühikese ajaga tegi ta sel-lest ettevõtte, mille kogemusi hinnatak-

se ka teistes riikides. Tähtsaimaks pro-jektiks jäi uraanijärve likvideerimine. Kaasiku sõnul polnud Sillamäe uraani-jääkide hoidlaga seonduvate keskkon-naprobleemide lahendamine oluline mitte üksnes Eestile, vaid kõigile Lääne-mere maadele. Sisuliselt andis see Ees-

Mees õigel ajal ja õiges kohas – SillamäelBaltikumi ainsa pliiakude ümbertöötlemisega tegeleva ettevõtte Ecometal omanik ja tegevjuht tõnis Kaasik (62) on olnud õigel ajal õiges kohas.

foTod Vallo KRuuSER

18


fInALISt

EbataVaLINE äRI: tõnis Kaasiku Ecometal on baltikumi ainus firma, mis tegeleb pliiakude ümbertöötlemisega. Seejuures vägagi efektiivselt.

tile tuumajäätmetega tegelemise koge-muse.

2007. aastaks oli uraanimülgas lõp-likult likvideeritud. Kaasik keskendus enda loodud ettevõttele Ecometal, mil-lest tänaseks on saanud väga tugev te-gija. Ecometal ajab ebatavalist äri – see on Baltikumi ainus firma, mis tegeleb pliiakude ümbertöötlemisega. Põhja-Euroopas on üldse vaid kaks sellist te-hast, lähim neist Rootsis. Tegelikult on see Kaasiku jaoks loogiline areng – ta on eluaeg tegelenud keskkonnaküsi-mustega ja pliiakud on olnud pidevalt probleemiks. Ent ilmselt oli ta jällegi õi-gel ajal õiges kohas.

1990ndatel hakati Paljassaares plii-akusid lõhkuma ja neid sealt välja ve-dama. Kuna Eesti oli Baltikumis esime-ne Baseli konventsiooniga liitunud riik, mis võimaldas ohtlikke jäätmeid väl-ja vedada, siis hakkasid ka Läti ja Lee-du akud liikuma läbi Eesti. Kaasik mõis-tis, et akude purustamisest ei piisa. Kui maailmaturul plii hind tõusis, tek-kis idee rajada tehas, mis käivitus 2003. aastal.

Kaasik tunnistab, et algul uskusid vähesed, et tehas üldse ära tasub, sest mujal on mahud kordades suuremad. Kuid tal õnnestus vabrik nii efektiiv-selt tööle panna, et nüüd on see teiste-le eeskujuks. “Tehas töötab puhkepäe-vadeta 24 tundi päevas, 7 päeva näda-las, 365 päeva aastas. Ainult korra aas-tas tuleb see kolmeks nädalaks sulgeda, et asendada tulekindel sisevooderdis,” selgitab Kaasik. Praegu käib Sillamäelt läbi umbes miljon akut aastas.

Lisaks õigele asukohavalikule – tööstuspiirkonnana tuntud Ida-Viru-maal on nii infrastruktuur kui ka sobi-vat tööjõudu – seisneb firma tugevus ka Itaaliast ostetud patenteeritud edu-meelse tehnoloogia kasutamises. “Põl-vamaal võib olla väga suur tööpuu-

dus, aga sealt ei leia töötajaid, kes oleks 24 tundi valmis pliid sulatama,” mär-gib Tõnis. “See, et Ida-Virumaa on töös-tuspiirkond, ei ole iseenesest halb. Pole mõtet võidelda selle eest, et tööstus Ida-Virumaalt ära kaoks, kuskil peab see ju olema. Eesti riik peaks seda hoo-pis sihikindlalt toetama,” leiab ta.

Pliiakud on kallid ja korjatakse pea-aegu kõik kokku. Hinnad on nii kõrged, et akude eest küsitakse juba 40 prot-senti plii hinnast. Probleem on pigem väikeste akudega, mis jäävad ripakile. Samas on Leedus akud lausa salakaup – seal lõhutakse neid siiani ja keegi ei tea, kuhu satub hape. Ometigi on tegu ELi liikmesriigiga.

Kuid mida nende akudega siis õigu-poolest tehakse? Tõnis räägib, et nad lä-hevad tervikuna ühele lindile, mis viib purustavasse haamerveskisse. Metall, pasta ja plastid eraldatakse, plii läheb ahju. Plastidest tehakse valdavalt aku-

kaste, graanuleid kasutatakse ka näi-teks Kunda tsemendivabrikus kütusena. Hape kuivatatakse ja kristalliseeritak-se. Naatriumsulfaat, lumivalge pulber, müüakse suuremalt jaolt Kehra paberi-tööstusele, aga seda kasutatakse ka pe-supulbri tootmiseks või klaasitööstuses.

Sellega on seotud ka üks viimastest investeeringutest. Varem läksid ülejää-gid vesilahusena Läänemerre. See pole

küll keelatud ega ka väga ohtlik, kuid kuna Kaasik hoolib keskkonnast, inves-teeris ta selle probleemi lahendamiseks veel kolm miljonit eurot.

Äsja käis Kaasik koos oma tooteju-higa Indias erialasel sekundaarse plii tootjate ülemaailmsel kongressil. Järg-misel aastal toimub see kongress Eestis ja Ecometal võõrustab kõiki külalisi.

Kuna Sillamäe tehas töötab juba praegu maksimumvõimsusel, võib edaspidi mõelda pliist toodete tegemi-sele. Selle asemel, et pliid 25kiloste kan-gidena eksportida, on pliist tehtud näi-teks ka jahtlaevade kiilusid. Teine või-malus on seotud elektroonikajäätmete-ga – vanad telerite ekraanid sisaldavad pliid, mida praegu Sillamäel kasutatav tehnoloogia kätte ei saaks.

On vana tõde – kes palju teeb, see palju jõuab. Kaasik jõuab. Ta on ka näi-teks vehklemisliidu president – vehk-lemist harrastas ta nooruspõlves õige edukalt. Samas on tegu mitmenda põl-ve loodusemehega, loodushoidlikku el-lusuhtumist ja kultuuripärandit hinda-va inimesega.

Ida-Virumaal asub Kaasikule hinge-lähedane Saka mõis, mille ta on restau-reerinud.

Kompleks on peaaegu valmis. Värskelt sai valmis mõisa peahoone, see on seal nagu rosin. Hotell, restoran ja spaa olid juba varem korda tehtud. Saka tõi Kaasi-kule mullu Ida-Virumaa aasta tegija tiit-li. “Olen ehitanud Saka üles, et see oleks nagu värav pankrannikule,” ütleb Kaasik.

Kui Tõniselt küsida, kas unistused on täide viidud, arvab ta, et ehk see nii ongi. Tema elu on keskkonnale ela-tud elu.

Ecometal 2010. aasta majandusandmed (eurodes)


Käibekasv 61%

Kasum 2,7 miljonit

Töötajaid 53

Turg:

Kaasiku osalus: u 60%

58% Euroopa 40% muu2% Eesti

20


“Pole mõtet võidelda selle eest, et tööstus Ida-Virumaalt ära kaoks, kuskil peab see ju olema.”

Toivo TänavsuuEesti Ekspress

Viimastel aastatel on läinud IT-firmal Santa Monica Networks Group (SMN) ladusalt, sest firma

on kindlates kätes. Kuidas muidu sele-tada, et üks selle võtmefiguure, nõuko-gu liige Olli Heinonen reisib muudkui ringi. Tema sõbrad uurivad, kus ta jäl-le mägimatkab, palmi all peesitab, golfi mängib või hobikokana gurmeerooga-sid naudib. Neil päevil oli mees näiteks Prantsusmaal, kus tal on suvekorter.

“Pikendan siin jah veidi suve,” üt-leb Heinonen skaibi vahendusel. “Siin pole see nii mõttetult lühike, nagu põh-jamaades.”

Heinonenil polegi iga päev tööd. Tema roll on rohkem olla mentor. Võ-tab läpaka kaasa ja seikleb ringi, hoides vaikselt asjadel silma peal. Strateegia on ettevõttes paigas ning vastab Hei-noneni põhimõttele üheksa korda mõõ-da, üks kord lõika. Ta ei oota hüppelist kasvu, vaid konservatiivsema joonega arengut. Tark ei torma!

Heinoneni töisemad päevad kulge-vad, sõites Leedu, Eesti ja Soome va-het ning kohtudes SMNi kontserni te-gelastega.

SMN on Läti, Leedu ja Soome ette-võtetega kontsern, kus töötab üle 80 inimese. SMN tegeleb keeruliste IT-süs-teemidega ja on edasimüüjaks peami-selt Ciscole: ehitab koht- ja laivõrke, pa-neb tulemüüre üles, tegeleb krüpteeri-mise, ründetuvastuse, rämpsposti- ja viirusetõrjega. Samuti pakub SMN side-lahendusi alates konverentsipidamise tehnilistest võimalustest, lõpetades kõ-nekeskuste lahendustega. Kõik koos ko-hapealse ammendava tugiteenusega.

Ettevõtte missioon on olla profes-sionaalseim ja usaldusväärseim andme-side integraator Läänemere regioonis, aidates klientidel säästa aega ja raha.

Elektroonikainseneri haridusega Heinonen alustas oma karjääri Hewlett Packardi (HP) esinduses Soomes. 1994. aastal plaanis selleks ajaks Soome turu-liidriks tõusnud HP Balti riikidesse laie-neda ning vajas kedagi, kes seal juh-timisega toime tuleks. Heinonen pak-kis kohvrid ja sõitis Tallinna, arvates, et jääb umbes pooleks aastaks. Tänaseks on poolest aastast saanud 17 aastat!

Kümmekond aastat tagasi laienes Hansapank Lätti ning pangajuht Indrek neivelt vajas kedagi, kes aitaks IT-poo-

Hästi puhkav mentorSanta Monica Networksi osanik olli Heinonen (61) ehitas üles Hansapanga IT-süsteemi ning tõi Eestisse kamaluga euroopalikku ärimõtlemist.

21

Aasta Ettevõtja 2011fInALISt

HILINE äRKaja: OH on kergemal režiimil – ärkab hilja, reisib ringi, naudib gurmeeroogasid.

foTod ERaKogu

lelt. Ta kutsus Heinoneni Hansapanka, kus temast sai IT ja tootearenduse juht.

“Tubli mees ja huvitav inimene,” üt-leb Neivelt Heinoneni kohta.

Neivelti sõnul aitas Heinonen Han-sapanga ülebaltikumilise organisatsioo-nina kokku panna. Ärid olid küll kohali-kud, kuid tehnoloogia oli ühtne.

“Hansapank oli väga lühikese ajaga ja minimaalse rahvusvahelise kogemu-sega kahekordistanud klientide ja töö-tajate arvu ning muutunud järsku suu-reks rahvusvaheliseks firmaks – selles väljakutses aitas Olli meid tublisti!” räägib Neivelt.

Aga Heinonen ei aidanud mitte ai-nult panka, vaid ka Eesti IT-ettevõtlust, tuues sinna värsket, skandinaavialikku ja rahvusvahelist mõtlemist.

Näiteks meenutab Helmese omanik Jaan Pillesaar, et kui vanal hallil ajal te-geles Helmes veel arvutite hooldusega, sai ka Swedbankile selle teenuse pakku-mine tehtud. Heinonen oli toona Swed-banki IT-juht ning tegi Helmese-poiste-le kiiresti selgeks, et pakkumisi ei teh-ta nii, et täna istume maha ja aruta-me, homme paneme paberile ja üle-homme hakkame juba tööle. “Ta tah-tis näha põhjalikku läbimõeldust Skan-dinaavia stiilis – mõtleme ja arutame kolm kuud, siis võib-olla hakkame ot-sustama,” räägib Pillesaar.

Heinonen oli SMNiga seotud juba 2003. aastal, olles siis veel pangas. Soomlastest sõbrad moosisid meest et-tevõtlusse tulema ja 2006. aastal vahe-tas ta pangatöö lõplikult IT-ettevõtlu-se vastu. Esimesed aastad arenes SMN pööraselt – Heinonen oli pidevalt firma juhtimise juures, täiendas tiimi ja tõstis ettevõtte profiili. Hiljem, kui rutiinid ja väärtused olid välja kujunenud, on Hei-none tegevjuhtimise juurest taandu-nud ja tegeleb pigem strateegiliste kü-simustega.

Heinoneni arvates on väga oluline, et SMNi töötajad tunneksid end hästi,

inimesed on ettevõtte kalleim vara. Sel-leks mitte ainult ei maksta neile häs-ti palka ega koolitata neid, vaid terve SMNi kontor on kujundatud väga ko-duseks – töötajad käivad ringi pehme-tel põrandatel sussides, reedeti tuuakse neile kooki, koos tehakse sporti jne.

Kvaliteedipoliitika on ettevõttes erakordne. SMNi põhitarnija Cisco soo-vib omalt poolt garantiid, et kliendid

on SMNiga rahul. Tänu sellele teeb Cisco jooksvalt kõigile uutele SMNi teh-nikutele eraldi koolitusi kõikide Cisco toodete osas ja lisaks küsib otse SMNi klientidelt tagasisidet saadud teenus-te ja toodete kohta. Kahe firma oma-

vahelises lepingus on koguni klausel, et Ciscol on õigus nõuda SMNilt trah-vi, kui klient ei olnud teenusega rahul. Pealegi, halvad kogemused levivad ku-lutulena, aga headest ei räägitagi.

Heinonen sõnastab kolm olulist te-gurit, mis SMNile on viimastel aastatel edu toonud.

Esiteks, ettevõte hoiab kinni kon-servatiivsest kasvustrateegiast, püüab leida turu parimad “ajud” – võrguspet-sialistid, andmeturbeeksperdid jt – ning maksta neile head palka.

Teiseks tegeleb SMN vaid nende as-jadega, mida firma kindlasti oskab. “IT-turul oleks mugav hüpelda siia- sinna, ning võib-olla tooks see ajuti edugi. Meiltki on palutud igasuguseid asju, aga meie tahame oma liistude juurde jääda,” ütleb Heinonen.

Ning kolmandaks, Soome ja Balti tu-rud täiendavad teineteist – kui ühel lä-heb kehvemini, on teisel paremad ajad.

Veel on ladusalt eesti keelt kõnele-val Heinonenil mõned rahvuslikud tä-helepanekud. “Leedukad ei ole nagu eestlased. Kui öelda eestlasele, et ta võiks teha seda asja nii ja nii, siis eest-lase jaoks on see enam-vähem käsk. Ta teeb. Leedukas ütleb, et jah, mõtle-sin sellele, kuid see polnud minu arust hea mõte.

Soomlastel jällegi on väga palju pseudomuresid, nad on väga edukad endale murede leiutamisel.”

Aga puhkuse pool tundub talle kui hilisele ärkajale ikkagi kuidagi südame-lähedasem. Eriti oluline on talle isiklik pelgupaik Soome ranniku ääres – seal kuulub Heinonenile osa ühest saarest, kus on vaikus ja rahu – ei mingit inter-netti ega arvuteid, telefon vaid häda-pärast.

Heinonen on terve elu jõudumöö-da meresõiduga tegelenud, tervel tema suguvõsal on oma paadid ja kaatrid, ka Heinonen sõidab otse Lohusalust oma Soome saarele, suvel väga tihti.

22


Santa Monica Networks Group 2010. aasta majandusandmed (eurodes)


Käibekasv 40%

Kasum 2,5 miljonit

Töötajaid 83

Turg:

Heinoneni osalus: 20%

85% Euroopa 15% Eesti

SMNi kontor on kujundatud väga koduseks – töötajad käivad ringi pehmetel põrandatel sussides.

www.hyundai.ee | Tere tulemast kvaliteetsete autode maailma!

i40 WAGON 1,6GDI Comfort – hind alates 19 990 EURi40 mudelivaliku keskmine kombineeritud kütusekulu 4,3-7,7 l /100 km, CO² heitmed 113-179 g/km

Uued mõtted saavad alguse Hyundai edasimüüjate juures.

Uus Hyundai i40 on valmis. Valmis ületama Sinu suuri ootusi. Alustame väljast. Uus moodne voolujooneline disain on alles kõige algus. Liigume sisse. Stiilne salong, palju nutikaid tehnoloogilisi uuendusi ja madala heitmetasemega ökonoomsed mootorid – kõik need lahendused muudavad i40 autoks, mis kirjutab uued reeglid. Uued reeglid tuleviku kvaliteedile. Tule tutvu ja koge uut, enneolematut i40.

MUUDA OMA MÕTTEMAAILMA. PROOVI TÄIESTI UUT

YEARSUnlimited warrantyRoadside assistanceVehicle health check

GADUGarantijaAutopalīdzībaTehniskā kontrole/Tehniskā apskate

ЛЕТГарантияАвтопомощь Технический контроль

METŲGarantijaPagalba kelyjeTechninė priežiūra

AMSERV TÄHESAJU, Tähesaju tee 14, Tallinn, tel. 620 0940; AMSERV PÄRNU, Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel. 445 5735; UUS! AMSERV TURU, Ringtee 32, Tartu, tel. 730 0673; www.amserv.ee

TALLINN, Sõpruse pst. 18c, tel. 667 5511; TARTU, Ilmatsalu 28, tel. 742 4677; KURESSAARE, Kihelkonna mnt. 8a, tel. 452 4334; VILJANDI, Suur-Kaare 69, tel. 444 8866; HAAPSALU, Tallinna mnt.78, tel. 472 4010; RAKVERE, Narva 23c, tel. 327 0903; NARVA, Kerese 40g, tel. 356 9333; JÕHVI, Lääne 1b, tel. 339 6204; www.topauto.ee

24


A A S t A e t t e v õ t J A 2 0 1 0

Ernst & Youngi Aasta Ettevõtja 2010 konkursi võit oli mulle väga oluline. Olin varem osalenud kon-

kursi Rootsi eelvoorus, kuid polnud fi-naali jõudnud, nii et teadsin, mida ooda-ta. Rootsis on see konkurss ettevõtjatele väga suur ja tähtis asi. Eestis pole ta veel nii tuntud, kuigi mul on tunne, et huvi selle vastu kasvab. Tase on kõrge, seni on Rootsis võitnud väga tugevad tegijad.

Monte Carlos olid koos 42 riigi ette-võtjad, võitjad igast riigist. Seal tekkis paratamatult selline huvitav ja kasu-lik õhkkond. Kuulad, milliseid põnevaid

Kuidas ma Monte Carlos käisin! Eesti aasta ettevõtja 2010, tänavu konkursi Eesti eelvooru žüriisse kuuluv Wendre omanik Peter Hunt meenutab Monte Carlos lõppvõistlusel käimist.

äriideid inimestel on, kuidas nad oma strateegia on üles ehitanud, milliseid rasku-si kogenud ja milliseid või-malusi näevad.

Mina sain kiiresti jutu-le Rootsi, Soome ja Norra et-tevõtjatega, meil olid Monte Carlos omad tutvumisõhtusöögid, moodustasime nagu mingi väikese klubi. Need kontaktid võivad tuua väga palju tagasi.

Monte Carlos andis pisut tooni IT-tööstus ja keskkonnaga seotud

25


ettevõtlus, kuid üldiselt oli pilt väga kir-ju. Raske on välja tuua kuumi valdkon-di, pigem on lihtsalt inimesed, kes on leidnud oma niši ja julgenud võtta ris-ke. Näiteks võitjaks osutunud Malaisia päritolu Singapuri veepuhastusettevõt-ja olivia Lum (parempoolsel fotol).

Mina olin seal üritusel küll ainus tekstiiliettevõtja, kuid see ei valmista-nud pettumust. Maailmas on kõva kon-kurents, palju tublisid tegijaid, võib-ol-la ei ärata vana konservatiivne tööstus lihtsalt nii suurt huvi.

Ettevõtjate tunnustamine on va-jalik. Muidugi saab ka vaadata lihtsalt

majandustulemusi ja öelda, kas ette-võtjal on läinud hästi või halvasti. Kuid hinnata tuleb väljakutsete ja riskide võtmist. See annab noortele inimeste-le huvi ettevõtluse vastu ja mingi ees-märgi.

Eesti on maailmakaardil margi-naalne väike riik. Meie ettevõtetel tu-leb võistelda suurte Hiina kompa-niidega, kus töötab kümneid tuhan-deid inimesi. Ka Wendre, mis on Ees-ti mõistes suur firma, polnud Mon-te Carlos kuigi suur. Samas andis kon-kurss võimaluse Eestit kui väikerii-ki tähelepanu all hoida. Lõpuks pole oluline mitte suurus, vaid see, et sul

on unikaalne äriidee ja sul läheb min-gil turul väga hästi.

Soovitan kõigil Eesti ettevõtja-tel tuleval aastal Aasta Ettevõtja kon-kursist osa võtta. Eriti julgustan nais-ettevõtjaid, tänavu ei ole finalisti-de seas ühtki naist. Konkurss annab väga head kontaktid ja sellega tuleb ka mingi PR, mida saab eksporditur-gudel kasutada.

Oluline pole mitte suurus, vaid see, et sul on unikaalne äriidee ja sul läheb mingil turul väga hästi.

Kriisiaeg ja ettevõtja psühholoogiaViimased aastad on jätnud Eesti ettevõtja siseellu sügava jälje.

Hans H. Luik Eesti Ekspress

Need “Ameerika mäed”, mille peal Eesti ettevõtjad on kolme aasta jooksul rallinud, on meid

palju muutnud. Oleme uuest küljest tundma õppinud oma pankasid, tarni-jaid ja ostjaid. Lisaks peab arvestama, et peaaegu kogu maailma börsiettevõ-tete juhid on täna alamotiveeritud. Sest juhatuse aktsiaoptsioonid on suure tu-rulanguse tõttu luhtunud.

Arvan, et raskusi trotsides on Ees-ti ettevõtja hakanud mõtlema sotsiaalse-malt ja globaalsemalt kui varem. Isegi äri-mehed, kes hetkel midagi ei ekspordi, on rohkem sunnitud ühiskonnale mõtlema.

Palju tähelepanelikumalt kuulatak-se, mida riigi kohta ütlevad ettevõtlus-organisatsioonid toomas Lumani ja enn veskimägi juhtimisel. Kui valitsus vastab liiga ulja eelarvega, tajuvad pal-jud selles ohumärki. Alles oli 2008. aas-ta ja koostati 2009. aasta eelarvet, mil-le kandis Riigikogus ette tänane kokku-hoidlik rahandusminister Jürgen Ligi. Tookord nähti ametnike palkadele ette kena tõus. Nagu tööandjad olid ennus-tanud, tuligi seda tõusu krokodillide ko-misjoni abil otsekohe kärpima hakata.

Nii on masu meid pühendanud rii-giasjusse. Ma ei mäleta, et pärast taas-iseseisvumist oleks nii palju ärimeeste-ga riigi käekäigust, haridusest või hal-dusest juttu olnud. Ja veel ka teiste rii-kide käekäigust! Millal varem on Eesti rahvas olnud nii hästi informeeritud kauge Kreeka rahva pensionite suu-rusest või vedurijuhtide palkadest?

Masu on meile üht-teist õpeta-nud ka meie enda pankade kohta. Oleme kogenud, et pangad käitu-vad erinevalt. Mõni neist unustab kiiresti koos kliendiga tehtud äri-plaanid ning analüüsid. Vaid üksi-kutel klientidel õnnestus oma lae-nud odavalt üles osta. Teistelt ta-hab pank raha tagasi pahatih-ti siis, kui turg on põhja kukku-nud ja koos sellega kuivanud ka ettevõtja rahavood. Käiku on läi-nud ettevõtjate isiklikud garan-

tiid, mille kohta on nüüdseks selge, et Skandinaavia pangad on neid Balti ette-võtjatelt palju agaramalt nõudnud kui oma kodus.

Mõni pank aga kutsub peakontorist kriisinõustaja, kes harutab kinni jooksnud sõlme lahti ja raha koju nõudmise asemel annab ettevõttele veel käibekapitaligi li-saks. Nagu Swedbank andis Sportlandile šansi “kas kõik või mitte midagi”.

Kui ennist oli juttu, kuidas masu üle muretsemine muudab meid maailma-kodanikeks, siis välismaa suunas viib meie mõtted ka koduturu nutune os-tujõud. Käesoleva aasta paradoks on see, et Eesti tarbijate pangaarvetele on kogunenud enneolematutes miljoni-tes hoiuseid, mis tugevdavad Skandi-naavia pankade bilanssi, ent mida tar-bija ei riski pangas liigutada. Nii tekib-ki olukord, kus raha ei liigu ja tõelist ka-sumit teenivad ainult monopoolsed et-tevõtted või need, kes on osanud oma teenused kliendi jaoks tõesti hädavaja-likuks muuta.

Ka selles olukorras võib näha po-sitiivset. Taas kord tõestame, et ette-võtja pole individualist, vaid sotsiaal-ne olend. Tuleb uuesti tähelepaneli-kult tundma õppida inimese vajadu-si muutuvates oludes, mõelda uute tar-bimisharjumuste ja infohankimise vii-side peale, mis ühiskonnas on tekki-nud, tabada otsustamise impulsse. See on peen sotsiaalpsühholoogiline välja-kutse. Just hetkel, mil ettevõtja on sun-nitud uut suunda otsima kas koduturul või välismaal, on tema ühiskondlik po-tentsiaal kõige suurem.

Seepärast arvan, et valitsus võiks et-tevõtlusorganisatsioone sotsiaalpartne-ritena veelgi julgemalt kuulda võtta. Aja märk on, et mitmesuguste asutuste ja fondide rahaga tegutsevad tänases Ees-tis sajad ettevõtluskonsultandid ja põllu-majandusnõunikud. Need on inimesed, kes esinevad konverentsidel või inkubaa-torites, ise aga riske võtta ei taha.

Samal ajal on tegelikul turul riske võtval ettevõtjal palju ideid, kuidas ka riigi asju efektiivsemalt ajada. Sotsiaal-partnerlus valitsusega motiveerib ette-võtjat kui kodanikku.

K o o S t ö ö PA r t n e r

26


Toivo TänavsuuEesti Ekspress

Kui palju tajute Saksa-Austria-Itaalia taustaga pangafiliaali juhina, et eestit maailmas ei tunta? Kui Stockholmis oli 20. augustil Bal-ti päev, näitas Rootsi peaminister 1980ndatest pärinevat õpikut, kus Bal-tikumi polnud olemaski. Aga Rootsi on meie naaber!

Võõrustasin paari nädala eest üht jõukat ja lugupeetud Itaalia perekonda. Nad on olnud põlvkondade kaupa jahi mehed, tulid vaatama Eesti met-sa ja tut vuma riigiga. Neile jättis kõik siin väga hea mulje ja nad tahaksid siia tagasi tulla, vähemasti jahile. Nad tunnistasid lõunalauas, et teadsid küll riigist nimega Eesti, kuid ei teadnud, et sellel on nii palju plusse ja eeliseid. Nad manitsesid meid, et peaksime end roh-kem tutvustama, sest keskmine itaalla-ne ei arva, et on üks Baltikum, vaid et on üks Ida-Euroopa – endine sotsialis-miblokk, kus on ühesugused riigid ja ühesugune keel.

Teadmatuse probleemile viitab ka üks hiljutine Saksa kaubandusko-ja uuring. Ida-Euroopas tegutsevatelt Saksa ettevõtjatelt küsiti, kas nad in-vesteeriksid sellesse riiki veel. Kõrgeim skoor oli Eestil ja Tšehhil, kus üle 90 protsendi vastasid jah! Aga siis küsiti Saksamaal tegutsevatelt ettevõtjatelt, millisesse välisriiki nad meelsasti inves-teeriksid. Selles tabelis jäi Eesti keskmi-sest allapoole. See näitab, et meid liht-salt ei teata.

Mida investorid täna otsivad?Kuna Vanas Euroopas raha piltlikult öeldes põleb, ei otsita enam hiiglaslik-ke 50protsendilisi tootlusi. Selle asemel

K o o S t ö ö PA r t n e r

Taavi Laur: Eesti võiks olla “Luksemburg” ida ja lääne vahelSelle asemel, et panustada kõik kaardid Skandinaaviale, peaks Eesti püüdma leida investeeringuid, partnereid ja kliente ka Vanast Euroopast, leiab UniCredit Banki Eesti filiaali juhataja taavi Laur.

Mis on Unicredit Bank?uniCredit on rahvusvaheline finantsasutus, millel on tugevad juured 22 Euroopa riigis ja rahvus-vaheline esindatus ligikaudu 50 riigis. Ettevõttel oli 2010. aasta 30. oktoobri seisuga 9600 harukon-torit ja enam kui 161 000 töötajat. uniCredit on Kesk- ja ida-Euroopa suurim pangandusvõrk, millel on regioonis enam kui 3900 filiaali. baltikumis teenindab unicredit vaid ärikliente, Eesti filiaalil on 500–600 kundet.

tahetakse raha paigutada kusagile, kus ta ei põle, kus on ausad inimesed ja jät-kusuutlik kasv, kus ollakse valmis muu-tusteks – Eesti ei kasuta siin end piisa-valt hästi ära.

Eesti reklaamimine BBC Newsis oleks nappe ressursse arvestades fun-damentaalselt vale. Minult küsiti hoo-

pis, miks eestlased ei tee näiteks Lom-bardia või Badeni kaubandus-tööstus-ringkondades riiki tutvustavaid semi-nare. Need piirkonnad on kordades Ees-tist suuremad ja leiaksime 10–20 jõu-

kat ettevõtet kindlasti, kes siia raha pai-gutaksid.

Kunagi kaaluti Muugale BMW teha-se rajamist, mis ei sündinud. Praegu üt-levad sakslased, et euro ei too investee-ringuid, tehased tulevad sinna, kus on inimesed ja ostjaskond. Eesti võib öel-da, et naaber Venemaa on suur ostjas-kond, aga meil ei pruugi olla suurtele tegijatele töötajaskonda.

Seetõttu innustaksin ma Eestisse tulema Vana Euroopa keskmisi ettevõt-teid, kes on meie mõistes suured.

Mis on eesti eelised?Siin on palju löödud IT-trummi, räägi-tud Skype’ist ja mobiilsest parkimisest – aga need pole ju vaid kohaliku jõu-ga tehtud.

Me saame promoda näiteks ameti-ühinguid – Eesti majanduses pole massi-lisi põhjendamatuid streike. Oskustöölis-te palkade vahe on endiselt mitmekord-ne võrreldes Lääne-Euroopaga. Kui viia väikelinna uus tootmine, siis kuni sada töötajat on võimalik sealt kiiresti leida.

Eesti ei saa Londoniks, Luksembur-giks või Zürichiks. Küll aga võime saada

“Eelkõige peaks iga eestlane oma kodu-maad Euroopas ja mujal maailmas ringi sõites tutvustama. Teatud mentaliteedi-muutust oleks tarvis.”

foTo Vallo KRuuSER

28


Kristjan KaldaEstVCa juhatuse esimees

baltCapi investeeringute direktor

Aastal 2009 asutatud Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (Es-tonian Venture Capital Associa-

tion ehk EstVCA) koondab 18 Eestis te-gutsevat ja Eesti päritolu äriinglit ja ris-kikapitali investorit. Investeeritakse nii varajases kui ka kasvustaadiumis ette-võtetesse. Täna on liikmete inves-teerimisportfellides 120 firmat, mis annavad tööd enam kui kümnele tuhandele inimesele Eestis ja mujal. EstVCA liikmed on aktiivsed investorid – ainu-üksi 2011. aasta esimesel poo-lel tehti 26 investeeringut.

EstVCA on Eesti teadmis-tepõhise majanduse mikro-kosmos, mis annab aimu Ees-ti majanduse potentsiaalsest tulevikupildist. Assotsiatsioo-ni liikmete portfellides on hulk rahvusvahelisi auhindu võitnud või muidu edukaid idufirmasid, kes on suutnud esimesed sammud läbimurdel ära teha.

Kuidas näevad investorid Eesti ees seisvaid ülesandeid praegu?

Nurgakivi on seadusandli-ku ja maksukeskkonna stabiil-sus, mis võimaldab keskenduda äri arendamisele. Praeguse mak-susüsteemi, seadusandliku kesk-konna ja valitsuse pikaajaline pü-simine nagu eeldaks stabiilsust,

Investorite valud ja vaevad 2011. aastal Aasta Ettevõtja konkurss tunnustab arengut ja pürgimist kõrgemate eesmärkide poole. Seetõttu on sobilik heita pilk Eesti investorite maailma, kes on paljude kasvuettevõtete arengumootorid ja edukate ettevõtjate mentorid.

piirkondlikuks kompetentsikeskuseks, kui oma hariduse taset kõvasti tõsta-me. Meie kogemused annavad meile hea platvormi, mille baasil ajada äri nii Skandinaavia kui Venemaa suunal.

Meil on raske konkureerida Vahe-mere riikidega ilma poolest – seal pee-takse jahte ja kaatreid aasta ringi. Aga meil on jällegi inglise ja vene keelt rää-kivad inimesed. Kõrgharitud eestlane räägib 2–3 võõrkeelt, mis oli itaallaste jaoks uskumatu.

Kui hästi me oleme suutnud neid eeli-seid kasutada? Eesti praegune positsioon on super. Kui selle võimaluse maha magame, on väga halvasti. Sest kui kõik stabiliseerub, ole-me tavaline igav ääremaa. Praegu aga on meil riigirahandus korras, tööjõukulud madalamad, ja mis tööandja seisukohalt veel oluline – meil on ka tohutult vähe rii-gipühasid! Iirlased ütlesid kord, et Eesti madalam palgatase on nende jaoks boo-nus. Isegi kui palk oleks sama suur kui Ii-rimaal, siis riigipühasid, töötunde ja mak-se arvestades oleks ikkagi kindel võit.

Kuidas siis saada eesti paremini kaardile? Eelkõige peaks iga eestlane oma kodu-maad Euroopas ja mujal maailmas ringi sõites tutvustama. Teatud mentaliteedi-muutust oleks tarvis.

Käisime väliskolleegiga Saaremaal oma klientide juures ja mul oli uhke tunne olla eestlane. Seal leidub ettevõt-teid, mis pole ammu lihtsad allhanki-jad, vaid seal töötavad Rootsi ja Norra insenerid. Võiks olla palju rohkem selli-seid ettevõtteid, kes on allhankija staa-tusest üle saanud ning on nüüd oluli-sed tegijad, kelleta peatöövõtja ei saa.

Praegu tähendavad üksikud väga suured tegijad Eesti majandusele väga palju. Tulevikus peaksime rohkem aren-dama keskmisi ja väiksemaid ettevõt-teid. Neid on palju näiteks Türgis ja Poolas, ning need riigid tulid masust suhteliselt valutult läbi.

29


jaid diskrimineerivalt (nt hooldekodu-de juhtum). Kõik see ei soodusta han-getel osalevate Eesti ettevõtete soovi ja võimet äri arendada või koguni lämma-tab selle.

Võtmeküsimus on Eesti atraktiiv-suse suurendamine ja olemasoleva pa-rem väljapakkumine. Eesti investorid ja ettevõtjad on olukorras, kus meid peetakse ühe probleemiderohke ja ma-hajääva piirkonna (Euroopa) äärealaks, samasuguste ettevõtete väärtus võib sõltuvalt asukohast oluliselt erine-da, ning seda Eesti kahjuks. Samas need välismaalased, kes on juba Eestis äri tegemas, on enamasti rahul. Väi-ke rahvaarv ja rahvastikutihedus on ühelt poolt probleem, teisalt jälle on lennujaamast kümne minutiga kesk-linna jõudmine ja väikesed, paindlikud mastaabid eelis.

Täna peaks Vana Euroopa jäljenda-mise asemel pigem otsima seda, mis meid positiivselt eristab. Hetkel ei erine küll riigi hüüdlaused soodsatest maksu-dest, mugavast uue firma või teadmis-tepõhiste töökohtade loomisest mitte millegi poolest teiste riikide sarnastest sõnumitest. Elektriautode ost on sa-mas positiivne näide: igasugune julge samm põhjustab alati poleemikat, kui-gi jääb alati risk, et valiti vale tee. Jul-gus erinevalt mõelda võiks peegelduda nii potentsiaalsetes sihtturgudes, kelle-ga töötada, kui ka riigi ressursside suu-namises arenguradadele, mis jäävad peavoolust puutumata, aga võivad sel-legipoolest võimaldada eestlastel välja võidelda oma kindla niši maailmama-janduses.

Uutel radadel käimine pole võima-lik, kartes teha vigu, sest neid juhtub paratamatult: rohkem julgust tahaks soovida nii Eesti riigile kui ettevõtjate-le. Kindlasti oleks julgust rohkem, kui oleks vähem parastamist ja kahjurõõ-mu neilt, kes tegijate tegemisi kajasta-vad.

samas pole see alati nii. Ere näide on arutelu tuuleenergia toetusskeemi üm-ber: investorid peavad tegema inves-teerimisotsuseid 20aastase perspektii-viiga, aga kui riik muudab mängureeg-leid või isegi vaid ähvardab neid muu-ta, on võimatu teha pikaajalisi otsuseid ja areng pannakse seisma.

Võiks eeldada, et kapitalistlikus ühiskonnas peaksid ettevõtted läbi aja-ma riigi toetuseta. Aga see toimiks vaid juhul, kui kõik riigid harrastaksid lais-sez faire’i ehk keegi ei toetaks ettevõt-lust ei otseselt ega kaudselt. Paraku on reaalsus teine ja nii suured kui ka väi-kesed riigid Euroopas ja mujal kasuta-vad mitmesuguseid meetmeid oma et-tevõtluse toetamiseks. Sellises keskkon-nas on hädavajalik, et ka Eesti riik ra-kendaks toetusmeetmeid samaväärselt, võimaluse korral muidugi efektiivse-malt. Praegu on paljud Eesti ettevõtted saanud EASi kaudu ekspordi-, innovat-siooni-, koolitus- ja muid toetusi, samu-ti on käima läinud Arengufondi kaas-finantseerimise skeem, mis on võimal-danud nii mõnelgi erainvestoril moo-dustada investeeringutest portfelli või lausa tõmmanud uusi tegijaid idufirma-de finantseerimisse. Selliseid arenguid võiks olla veelgi.

Täna ootaks Eestis ka riigi tellimus-te agressiivsemat ärakasutamist Ees-ti ettevõtluse ja teadusloome toetu-seks. Näiteks suurte investeeringutega soojakadude vähendamiseks või elekt-riautode ostuks võiks kaasneda üli-koolide juurde teadusgruppide loomi-ne, kes uuriksid ja arendaksid edasi kas siis elektriautode (näiteks elektriauto-de akude käitumine madalatel tempe-ratuuridel) või passiivmajade tehno-loogiat. Investeeringud globaalselt olu-listes valdkondades annavad noorte-le teadlastele-inseneridele kiiresti prak-tilise tööpõllu ja väljundi, samuti või-maldavad suured importtellimused sea-da lisatingimuseks uurimisgruppide

töö finantseerimise. Kompetentsikes-kuse tekkimine aitab nii luua selle üm-ber idufirmasid kui ka edasisi riiklikke investeeringuid paremini ära kasutada. On võimalus tekitada positiivne spiraal. Riik peaks pidevalt andma kohalikele firmadele suunda oma tulevikku suuna-tud tellimustega. Nagu mõnigi Eesti IT-firma on käivitanud oma ekspordi, tugi-nedes kogemustele, mis on omandatud kohalikke riiklikke või omavalitsuste tellimusi täites, võiks julgust uut proo-vida näha muudelgi suurematel riikli-kel tellimustel, kus siiani on tellimus piirdunud vaid hädavajalikuga. Näiteks võiks uudseid lahendusi ja katsetusi tel-lida kas või teedeehitusel.

Avalik sektor on suhetes eraette-võtetega just viimasel ajal silma paist-nud hangete lühinägeliku ja ülbe telli-jana, surudes peale ühepoolseid lepin-guid, muutes keset hanget tingimusi ja sundides ettevõtjaid hanke koostamisel tehtud vigu kinni maksma. Teinekord jälle kohaldatakse reegleid eraettevõt-

Hetkel ei erine küll riigi hüüdlaused soodsatest maksudest, mugavast uue firma või teadmistepõhiste töökohtade loomisest mitte millegi poolest teiste riikide sarnastest sõnumitest.

30


Ole vaba!Statoili intressi- ja kuumaksuvaba krediitkaardiga tasud

toodete ja teenuste eest kõigis Statoili jaamades üle Eesti.Telli Statoili krediitkaart www.statoil.ee/krediitkaart.

• 1-päevased üritused Tallinn-Helsingi liinil sõitvatel kiirlaevadel ja kruiisilaeval• 1 ööbimisega üritused kruiisil Helsingisse• 2 ööbimisega üritused kruiisil Stockholmi

Koolitused, seminarid, kliendiüritused, firmaüritused, tähtpäevad ja peod koos laitmatu korraldusega:

Tutvuge meie võimaluste ja erinevate päevakava näidistegawww.tallink.ee/yritusedKüsige personaalset pakkumist [email protected]

KKKKKooooooooolllllliiiiiitttttuuuuussssseeeeedddddd, ssssseeeeemmmmmiiiiiinnnnnaaaaarrrrriiiiiidddddd, kkkkkklllllliiiiiieeeeennnnnddddddiiiiiiüüüüüürrrrriiiiiitttttuuuuussssseeeeedddddd, ffffffiiiiiirrrrrmmmmmaaaaaüüüüüürrrrriiiiiitttttuuuuussssseeeeedddddd, tttttäääääähhhhhhtttttppppääääääeeeeevvvvvaaaaadddddd jjjjjaaa pppeodd

Korralda merel!

“Tippsportlased oskavad hinnata kvaliteeti, sest nad on harjunud elama ja töötama ideaalsetes tingimustes. Seda pakub meile ka Tallink.”

Jüri TammEesti Sportlaste Ühenduse esimees

Documents

Aasta Ettevõtja 2011