SISSEJUHATUS JA KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE ...KOKKUVÕTE SISUKORD SISSEJUHATUS JA KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS 6 1. HINNANG MAJANDUSLIKULE LÄHENEMISELE 7 1.1 Analüüsi raamistik7

L Ä H E N E M I S A R U A N N E 2 0 0 4

LÄH

ENEM

ISAR

UAN

NE

2004

EU

RO

OPA

KES

KPA

NK

S I S S E J U H AT U S J A K O M M E N T E E R I T U D K O K K U V Õ T E

L Ä H E N E M I S A R U A N N E 2 0 0 4

2004. aastal on kõikidel Euroopa

Keskpanga väljaannetel 100-eurose

rahatähe motiiv.

S I S S E J U H A T U S J A K O M M E N T E E R I T U D K O K K U V Õ T E

© Euroopa Keskpank, 2004

AadressKaiserstrasse 2960311 Frankfurt am Main Saksamaa

PostiaadressPostfach 16 03 1960066 Frankfurt am Main Saksamaa

Telefon+49 691 3440

Kodulehthttp://www.ecb.int

Faks+49 691 344 6000

Teleks411 144 ecb d

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Käesolevas aruandes sisalduvad statistilised andmed on esitatud seisuga 6. oktoober 2004.

ISSN 1725-9398 (trükiversioon)ISSN 1725-9606 (elektrooniline versioon)

3EKP

Lähenemisaruanne2004

SISSEJUHATUS JAKOMMENTEERITUD

KOKKUVÕTE

S I S U K O R DSISSEJUHATUS JA KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

SISSEJUHATUS 6

1. HINNANG MAJANDUSLIKULE LÄHENEMISELE 71.1 Analüüsi raamistik 71.2 Majandusliku lähenemise olukord 14Tabel A Majandusliku lähenemise näitajad 22

2 RIIGI ÕIGUSAKTIDE VASTAVUSASUTAMISLEPINGULE 232.1 Sissejuhatus 232.2 Kohandamise ulatus 242.3 Liikmesriikide keskpankade

sõltumatus 252.4 Riikide keskpankade õiguslik

lõimumine eurosüsteemi 302.5 Liikmesriigi õigusaktide vastavus

asutamislepingule ja põhikirjale 32

3. KOKKUVÕTTED RIIKIDE LÕIKES 333.1 Tšehhi Vabariik 333.2 Eesti 343.3 Küpros 363.4 Läti 373.5 Leedu 393.6 Ungari 413.7 Malta 423.8 Poola 443.9 Sloveenia 463.10 Slovakkia 483.11 Rootsi 49

Lisateavet majandusliku lähenemise ja õigusaktide vastavuse kohtaleiate aruande ingliskeelsest versioonist Euroopa Keskpangakodulehel http://www.ecb.int. Soovi korral on aruannet võimaliktellida ka trükisena.

4EKPLähenemisaruanne2004

EKP Euroopa Keskpank EKPS Euroopa Keskpankade SüsteemEL Euroopa LiitERM2 vahetuskursimehhanism 2 SKT sisemajanduse kogutoodangTHI tarbijahinnaindeks ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeksESA 95 Euroopa rahvamajanduse

arvepidamise süsteem 1995

L Ü H E N D I D

S I S S E J U H AT U S J AKO M M E N T E E R I T U D

KO K KU V Õ T E

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122lõike 2 kohaselt koostatud käesoleva aastalähenemisaruandes lähtub Euroopa Keskpank(EKP) raamistikust, mida kasutati EuroopaRahainstituudi poolt 1998. aasta märtsis ja EKPpoolt 2000. ja 2002. aasta mais koostatudlähenemisaruannetes. Lähenemisaruandeshinnatakse, kas 11 euroalavälist liikmesriiki onsaavutanud kiire jätkusuutliku majanduslikulähenemise Euroopa Liidule (EL) ja kas nadtäidavad õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mison liikmesriikide keskpankadele kohustuslikud,et saada eurosüsteemi lahutamatuks osaks.

Selles aruandes hinnatakse järgmisiliikmesriike: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros,Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia,Slovakkia ja Rootsi.

Kuigi euro võeti 1. jaanuaril 1999. aastalkasutusele 11 liikmesriigis ja 1. jaanuaril 2001Kreekas ning Euroopa Liit laienes 1. mail 2004kümne uue liikmesriigi võrra, ei ole 13liikmesriiki veel majandus- ja rahaliidutäisliikmed. Kahel liikmesriigilkolmeteistkümnest – Taanil ja Ühendkuningriigil– on eristaatus. Kooskõlas asutamislepingulelisatud vastavate protokollide tingimustegateatasid nimetatud riigid, et nad ei osale 1.jaanuaril 1999 alanud majandus- ja rahaliidukolmandas etapis. Sellest tulenevalt tuleblähenemisaruanded nende kahe riigi kohtaesitada ainult siis, kui nad seda taotlevad. Et agasellist taotlust ei ole esitatud, ei hõlma selleaasta lähenemisaruanne neid kahte riiki.

Käesoleva aruande esitamisega täidab EKPasutamislepingu artikli 122 lõikes 2 ja artikli121 lõikes 1 sätestatud nõuded, mille kohaseltpeab EKP Euroopa Liidu Nõukogule vähemaltkord kahe aasta jooksul või piiratud õigusegaliikmesriigi taotluse korral andma aru“liikmesriikide edusammudest nende kohustustetäitmisel, mis on seotud majandus- ja rahaliiduloomisega”. Sama ülesanne on antud kaEuroopa Komisjonile, seega esitatakse ELinõukogule samaaegselt kaks aruannet.

Lähenemisprotsessi hindamine sõltub vägasuurel määral sellest, milline on hindamisealuseks oleva statistika kvaliteet jausaldusväärsus. Statistika, eelkõige riigirahanduse statistika koostamist ja esitamist eitohi mõjutada poliitilised või valimistsüklid. Ettagada sellise statistika koostamiselnõuetekohane kontroll ja tasakaal ningkohaldada vajalikke miinimumnõudeid, peaksidriigid pidama oma statistika kvaliteeti jausaldusväärsust esmatähtsaks. Nimetatudnõuete järgimine peaks tugevdama riiklikestatistikaasutuste sõltumatust, usaldatavust javastutust ning aitama suurendada riigirahanduse statistika kvaliteedi usaldusväärsust.Vastavad nõuded ja nende kohaldamise võibjärgmise lähenemisaruande puhul uuesti läbivaadata.

Sissejuhatusele ja kommenteeritudkokkuvõttele järgneb ülevaade majandusliku jaõigusliku lähenemise hindamisevõtmeaspektidest ning tulemustest.Üksikasjalikum analüüs on esitatud aruandetäisversiooni esimeses ja teises peatükis.Esimeses peatükis hinnatakse majanduslikulähenemise olukorda kõikides üheteistkümnesvaatlusaluses liikmesriigis. Teises peatükishinnatakse nende liikmesriikide õigusaktide –sealhulgas nende liikmesriikide keskpankadepõhikirjade – vastavust asutamislepinguartiklitele 108 ja 109 ning EuroopaKeskpankade Süsteemi (EKPS) põhikirjale.


S I S S E J U H A T U S

1.1 ANALÜÜSI RAAMISTIK

Majandusliku lähenemise olukorra hindamiselüheteistkümnes vaatlusaluses liikmesriigiskasutab EKP analüüsimiseks ühtset raamistikku,mida kohaldatakse igale liikmesriigile eraldi.Ühtne raamistik põhineb esiteks EuroopaÜhenduse asutamislepingu sätetel ja nendekohaldamisel EKP poolt järgmiste valdkondadearengule: hinnad, valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlakoormus, vahetuskursid japikaajalised intressimäärad ning teised tegurid.Teiseks põhineb raamistik erinevatel minevikkuja tulevikku suunatud majanduslikellisanäitajatel, mida peetakse lähenemisejätkusuutlikkuse üksikasjalikuma hindamiseseisukohast kasulikuks. Alltoodud taustinfodes1–4 tuletatakse lühidalt meelde asutamislepingusätteid ja esitatakse metoodilised üksikasjad,mis kirjeldavad nende sätete kohaldamist EKPpoolt.

Lisaks tugineb aruanne põhimõtetele, mis onsätestatud Euroopa Rahainstituudi ja EKP pooltvarem avaldatud aruannetes. Järjepidevuse javõrdse kohtlemise tagamiseks kohaldatakseneid põhimõtteid ka uute liikmesriikide suhtes.Eelkõige kasutab EKP lähenemiskriteeriumidekohaldamisel mitmeid juhtprintsiipe. Esitekstoimub individuaalsete kriteeriumide rangetõlgendamine ja kohaldamine. Selle printsiibikohaselt on kriteeriumide peamine eesmärktagada, et euroalal saavad tegutseda ainult needliikmesriigid, kelle majanduslikud tingimusedon hinnastabiilsuse tagamiseks ja euroalaelujõulisuse hoidmiseks sobivad. Teiseks,lähenemiskriteeriumid moodustavad sidusa jatervikliku kogumi ning need kõik peavad olema täidetud; asutamislepingus loetakse kõik kriteeriumid võrdseks ja ei viidatakriteeriumide hierarhiale. Kolmandaks,lähenemiskriteeriumid peavad olema täidetudkehtivate andmete põhjal. Neljandaks,lähenemiskriteeriumide kohaldamine peaksolema järjepidev, läbipaistev ja arusaadav.Lisaks rõhutatakse veel kord, et liikmesriigivastavus lähenemiskriteeriumidele ei ole olulinemitte ainult ühel konkreetsel ajahetkel, vaid

kogu aeg. Sel põhjusel hinnatakse riikideanalüüsimise käigus lähenemisejätkusuutlikkust.

Üksikasjalikumalt võttes tähendab see seda, etesiteks vaadatakse arengutrendid läbitagasiulatuvalt, hõlmates põhimõtteliseltviimast kaheksat aastat. See aitab pareminimääratleda, millisel määral tulenevad praegusedsaavutused arvestatavateststruktuurimuudatustest, ja see omakorda peakshõlbustama majandusliku lähenemisejätkusuutlikkuse hindamist. Samal ajal tulebarvesse võtta asjaolu, et peaaegu kõikide uuteliikmesriikide puhul võivad tagasiulatuvadandmed olla tugevalt mõjutatudüleminekuperioodist, mille nad on läbinud.Teiseks rakendatakse vajalikus ulatusestulevikku suunatud lähenemisviisi. Seosessellega pööratakse erilist tähelepanu sellele, etsoodsa majandusarengu jätkusuutlikkus sõltubväga suurel määral õigetest ja kestva mõjugategevuskavapõhistest vahenditest olemasolevateja tulevaste probleemide lahendamisel. Üldiselttuleb rõhutada, et majandusliku lähenemisejätkusuutlikkuse tagamine sõltub nii tugevastlähtepositsioonist euro kasutuselevõtul kui kapoliitikast, mida viiakse ellu pärast eurokasutuselevõttu.

Ühtset raamistikku kohaldatakse seetõttu 11liikmesriigi suhtes individuaalselt. Neid riikidekohta antavaid hinnanguid, milleskeskendutakse iga liikmesriigi tulemustele,tuleks vaadelda eraldi kooskõlas artiklis 121sätestatuga.

Hindade arengut puudutavaid asutamislepingusätteid ja nende kohaldamist EKP poolt onkirjeldatud taustinfos 1.

Hindade arengu jätkusuutlikkuseüksikasjalikumaks hindamiseks vaadeldakseÜTHI inflatsiooni keskmist määra 12kuulisevaatlusperioodi jooksul alates 2003. aastaseptembrist kuni 2004. aasta augustiniliikmesriikide majandustulemuste taustalhinnastabiilsuse osas viimase kaheksa aasta

7EKP


1 H I N N A N G M A J A N D U S L I K U L E L Ä H E N E M I S E L ESISSEJUHATUS JA

KOMMENTEERITUDKOKKUVÕTE


T a u s t i n f o 1

HINDADE ARENG

1 Asutamislepingu sätted

Asutamislepingu artikli 121 lõike 1 esimene alapunkt näeb ette järgmist:

“hindade stabiilsuse kõrge taseme saavutamine; see nähtub inflatsioonimäärast, mis on hindadestabiilsuse mõttes lähedane kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi omale”.

Asutamislepingu artiklis 121 osutatud lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 1 sätestatakse,et:

“Käesoleva lepingu artikli 121 lõike 1 esimeses alapunktis ettenähtud hindade stabiilsusekriteerium tähendab, et liikmesriigil on püsiva stabiilsustasemega hinnanäitajad ning keskmineinflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist ei ületa rohkem kui 1,5protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. Inflatsioonimõõdetakse võrreldaval alusel tarbijahinnaindeksi abil, võttes arvesse riiklike määratlusteerinevust.”

2 Asutamislepingu sätete kohaldamine

Käesoleva aruande raames kohaldab EKP asutamislepingu sätteid vastavalt alltoodudpõhimõtetele.

– Esiteks, “keskmine inflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist”arvutatakse ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) viimase olemasoleva 12 kuu keskmisekasvu alusel võrreldes eelmise 12 kuu keskmisega. Seega, inflatsioonimäära puhul onkäesolevas aruandes vaatlusperioodiks ajavahemik 2003. aasta septembrist kuni 2004. aastaaugustini.

– Teiseks, kontrollväärtuse määratluses kasutatava “hindade stabiilsuse mõttes lähedanekolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi” väljendi kohaldamisel on võetudaluseks järgmise kolme ELi riigi inflatsioonimäära kaalumata aritmeetiline keskmine:Soome (0,4%), Taani (1,0%) ja Rootsi (1,3%). Järelikult on keskmine inflatsioonimäär 0,9%ja kui lisada sellele 1,5 protsendipunkti, saadakse kontrollväärtuseks 2,4%. Leedusvaatlusperioodil aset leidnud hindade arengu tulemusel oli teatud tegurite kokkulangemisetõttu 12 kuu keskmine inflatsioonimäär –0,2%, mida loeti võõrväärtuseks. Sedakontrollväärtuse arvutamisel ei arvestatud, sest see oleks tulemust moonutanud javähendanud kontrollväärtuse tähtsust majanduslikult olulise võrdlussuurusena. Tuleksmärkida, et “võõrväärtuse” mõistele on osutatud juba varasemates lähenemisaruannetes. Seeei tähenda teatud inflatsioonimäärade mehaanilist väljaarvamist. Taoline kord võetikasutusele Euroopa Rahainstituudi 1998. aasta lähenemisaruandes võimalikemärkimisväärsete moonutuste käsitlemiseks konkreetsete riikide inflatsiooninäitajates.

Inflatsiooni mõõdetakse ÜTHI põhjal, mis töötati välja eesmärgiga hinnata lähenemisthinnastabiilsuse kaudu võrreldava näitaja põhjal (vt lähenemisaruande täisversiooni esimesepeatüki statistikalisa).

jooksul. Seoses sellega pööratakse tähelepanurahapoliitika suundumusele, eelkõige sellele, kaskeskpanga tähelepanu keskmeks on olnudeelkõige hinnastabiilsuse saavutamine jahoidmine, samuti sellele, kuidas teisedmajanduspoliitika valdkonnad on selleleeesmärgile kaasa aidanud. Lisaks võetaksearvesse makromajandusliku keskkonna mõjuhinnastabiilsuse saavutamisele. Hinnamuutusihinnatakse pakkumise-nõudluse tingimustetaustal, sealjuures keskendutakse teguritele, mismõjutavad tööjõu erikulusid ja impordihindu.Lõpuks vaadeldakse hinnatrende teisteasjakohaste hinnaindeksite alusel (sealhulgasriigi tarbijahinnaindeks (THI), eratarbimise

deflaator, sisemajanduse kogutoodangu (SKT)deflaator ja tootjahinnad). Tulevikuväljavaateidsilmas pidades käsitletakse oodatavaidinflatsioonimuutusi lähitulevikus ja arvestatakseka suuremate rahvusvaheliste organisatsioonideprognoose. Lisaks vaadeldakse struktuurilisiaspekte, mis on olulised pärast eurokasutuselevõttu hinnastabiilsust soodustavakeskkonna säilitamise eesmärgil.

Riigi rahandust ning sellega seotudmenetlusküsimusi puudutavaid asutamislepingusätteid ja nende kohaldamist EKP poolt onkirjeldatud taustinfos 2.

9EKP



KOKKUVÕTE

T a u s t i n f o 2

RIIGI RAHANDUS


Asutamislepingu artikli 121 lõike 1 teine alapunkt näeb ette järgmist:

“riigi rahanduse stabiilsus; see nähtub niisuguse eelarveseisundi saavutamisest, kus puudubeelarvepuudujääk, mis artikli 104 lõike 6 kohaselt on ülemäärane”. Asutamislepingu artiklis 121osutatud lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 2 on sätestatud, et see kriteerium “tähendab,et kontrollimise ajal ei kehti liikmesriigi suhtes käesoleva lepingu artikli 104 lõikes 6 nimetatudnõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta”.

Artikliga 104 sätestatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimise menetlus. Kooskõlasartikli 104 lõigetega 2 ja 3 koostab Euroopa Komisjon aruande juhul, kui liikmesriik ei täidaeelarvedistsipliiniga seotud nõudeid, eelkõige kui:

(a) kavandatud või tegeliku eelarvepuudujäägi suhe SKTsse ületab kontrollväärtuse (milleks onülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva protokolli määratluse järgi 3% SKT suhtes), väljaarvatud juhul, kui:– see suhe on oluliselt ja pidevalt langenud ning jõudnud kontrollväärtuse lähedasele

tasemele või– kontrollväärtuse ületamine on ainult erandlik ja ajutine ning suhe on kontrollväärtuse

lähedane;

(b) riigivõla suhe SKTsse ületab kontrollväärtuse (milleks on ülemäärast eelarvepuudujääkikäsitleva protokolli määratluse järgi 60% SKT suhtes), välja arvatud juhul, kui suhe vähenebpiisavalt ning läheneb kontrollväärtusele rahuldava kiirusega.

Lisaks sellele tuleb komisjoni poolt koostatud aruandes arvesse võtta seda, kas eelarvepuudujääkületab riigi investeerimiskulutused, samuti kõiki muid asjassepuutuvaid tegureid, kaasa arvatud

Riigi rahanduse arengu jätkusuutlikkuse osashinnatakse vaatlusaluse aasta (2003) tulemusiliikmesriikide viimase kaheksa aasta näitajatealusel. Lähtekohana vaadeldaksevalitsemissektori võla suhtarvu arengut sellelajavahemikul, samuti selle põhjuseks olevaidtegureid, s.t erinevusi SKT nominaalse kasvu jaintressimäära vahel, esmast tasakaalu jaeelarvepositsioonivälist võlamuutust. Sellinelähtenurk võib anda lisateavet selle kohta, milmääral on võla dünaamikat mõjutanudmakromajanduslik keskkond, eelkõigemajanduskasv ja intressimäärad. Samuti võibsee anda rohkem teavet eelarve

tasakaalustamisel tehtavate jõupingutustetulemuslikkuse kohta, mis kajastuvad esmasesbilansis, ja selle kohta, millist rolli mängivadeelarvepositsioonivälised tegurid võlamuutuses. Lisaks analüüsitaksevalitsemissektori võla struktuuri, keskendudeseelkõige lühiajalise tähtajaga võla javälisvaluutavõla osakaaludele ning nendemuutustele. Neid osakaalusid võrreldaksepraeguse võla suhtarvu tasemega ning seejäreltuuakse välja eelarvetasakaalu tundlikkusvahetuskursside ja intressimäärade muutustesuhtes.


liikmesriigi keskpika perioodi majandus- ja eelarveseisund. Komisjon võib koostada aruande kajuhul, kui ta kriteeriumitingimuste täitmisest hoolimata on seisukohal, et liikmesriigis onülemäärase eelarvepuudujäägi tekkimise oht. Majandus- ja rahanduskomitee kujundab komisjoniaruande põhjal oma arvamuse. Lõpuks, kooskõlas artikli 104 lõikega 6, olles kaalunud kõikiasjassepuutuva liikmesriigi võimalikke märkusi ja pärast üldhinnangut otsustab ELi nõukogukvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni soovituse põhjal, kas ülemäärane puudujääkeksisteerib.


Lähenemise hindamiseks esitab EKP oma seisukoha riigi rahanduse arengu kohta.Jätkusuutlikkuse osas hindab EKP eelarvepoliitika arengu võtmenäitajaid perioodil 1996–2003,riigi rahandusega seotud väljavaateid ja raskusi ning keskendub seostele eelarve puudujäägi jariigivõla arengu vahel.

Artikli 104 osas ei ole EKP-l erinevalt komisjonist ametlikku rolli ülemäärase puudujäägi puhulkohaldatava menetluse osas. EKP aruanne annab teavet ainult selle kohta, kas riigi suhtesrakendatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi puhul kohaldatavat menetlust või mitte.

Vastavalt asutamislepingu sättele, mis näeb ette, et võla suhe SKTsse ülalpool 60% taset“väheneb piisavalt ning läheneb kontrollväärtusele rahuldava kiirusega”, kontrollib EKPvarasemaid ja praeguseid suundumusi ning esitab mitmeid illustreerivaid arvutusi, mis tuginevadEuroopa Rahainstituudi ja EKP poolt eelmistes lähenemisaruannetes väljatöötatud analüütiliseleraamistikule. Kui riigivõla suhe on 60–80% SKTsse, osutavad need arvutused võlasuhtevõimalikule tulevasele suundumusele erinevate eelduste korral.

Riigi rahanduse arengu hindamine põhineb andmetel, mis on kogutud rahvamajandusearvepidamise andmete alusel kooskõlas ESA 95 süsteemiga (Euroopa rahvamajandusearvepidamise süsteem 1995). Praeguseks saavutatud riigi rahanduse statistika ühtlustamine onebapiisav (vt lähenemisaruande täisversiooni esimese peatüki statistikalisa). Enamus käesolevasaruandes esitatud arvudest on esitatud komisjoni poolt oktoobris 2004 ja need hõlmavadvalitsemissektori finantspositsiooni aastatel 2002 ja 2003, samuti komisjoni talituste prognooseaastaks 2004.

Järgmise sammuna uuritakse muutusi eelarvepuudujäägi suhtarvus. Selles kontekstis tuleksmeeles pidada, et riigi aastase puudujäägisuhtarvu muutust mõjutavad tavaliselt erinevadjõud. Need jagatakse sageli ühelt poolt“tsüklilisteks mõjudeks”, mis peegeldavadpuudujäägi reaktsiooni muudatustele SKT lõhes,ja teiselt poolt “mittetsüklilisteks mõjudeks”,mis tavapäraselt kajastavad struktuurilisi võialalisi kohandusi eelarvepoliitikaga. Käesolevasaruandes käsitletud mittetsüklilisi mõjusid ei saasiiski vaadelda kui üksnes struktuurilisi muutusieelarvepositsioonis, sest need hõlmavad kaeelarvetasakaalule vaid ajutise toimegapoliitikameetmete ja teatud konkreetsetetegurite mõju. 1. mail 2004 ELiga liitunudliikmesriikide puhul ei ole olemas ühtseidhinnanguid tsükliliselt kohandatud tasakaalukohta.

Üksikasjalikumalt vaadeldakse ka avalikusektori kulude ja tulude varasemaid

suundumusi, samuti tuuakse välja laiemadvaldkonnad, mis vajaksid tulevikuskonsolideerimist.

Tulevikuväljavaadete osas pöörataksetähelepanu riigieelarve kavale ja hiljutisteleprognoosidele 2004. aasta kohta, samutivõetakse arvesse lähenemisprogrammiskajastatud keskpika tähtajaga eelarvestrateegiat.Hinnatakse prognoose stabiilsuse jamajanduskasvu paktis ettenähtudtasakaalulähedase või ülejäägis eelarvesaavutamise kohta. Lisaks sellele rõhutatakseeelarvepositsiooni jätkusuutlikkusega seotudpikaajalisi probleeme, eelkõige neid, mis onseotud jooksvatest tuludest finantseeritavatepensionisüsteemidega demograafiliste muutustetaustal ja valitsuse poolt antud tagatistega.

Vahetuskursi arengut puudutavaidasutamislepingu sätteid ja nende kohaldamistEKP poolt on kirjeldatud taustinfos 3.

11EKP



KOKKUVÕTE

T a u s t i n f o 3

VAHETUSKURSI ARENG


Asutamislepingu artikli 121 lõike 1 kolmas alapunkt näeb ette järgmist:

“kinnipidamine Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalsetestkõikumispiiridest vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut ühegi teiseliikmesriigi vääringu suhtes.”

Asutamislepingu artiklis 121 osutatud lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 3 sätestatakse, et:

“Käesoleva lepingu artikli 121 lõike 1 kolmandas alapunktis ettenähtud Euroopa Rahasüsteemivahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium tähendab, et liikmesriik on järginud EuroopaRahasüsteemi vahetuskursimehhanismis ettenähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsistepingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist. Eelkõige ei tohi liikmesriik olla samaaja jooksul omal algatusel devalveerinud oma vääringu kahepoolset keskkurssi ühegi teiseliikmesriigi vääringu suhtes.”


Seoses vahetuskursi stabiilsusega kontrollib EKP, kas riik on osalenud vahetuskursimehhanismis

Kolm käesolevas aruandes hinnatavatliikmesriiki on osalenud ERM2s alates 28.juunist 2004. Kõikide selle aruandega hõlmatudliikmesriikide vääringute vahetuskurssidestatistika euro suhtes esitatakse ajavahemikuloktoobrist 2002 kuni septembrini 2004. 2002.aasta oktoobri keskmised vahetuskursimäärad,mida sarnaselt varasemate aruannetegakasutatakse selgitava võrdlusalusena ERM2keskkursi puudumise korral, ei peegeldahinnangut vahetuskursi sobiva määra kohta.Sellise pikkusega vaatlusperiood peegeldabasutamislepingu artikli 121 lõikes 1 nimetatudvähemalt kaheaastast ajavahemikku.

Lisaks nominaalkursile euro suhtes antakselühiülevaade ka näitajate kohta, mis on olulisedkehtiva vahetuskursi jätkusuutlikkuseseisukohast. Need põhinevad muutustel, mis ontoimunud pikema aja jooksul reaalseteskahepoolsetes ja efektiivsetes vahetuskurssides,maksebilansi jooksevkontos, kapitali- jafinantskontos, euroala osakaalus riigiväliskaubanduses ja riigi rahvusvahelisesnetoinvesteerimispositsioonis.

Pikaajaliste intressimäärade arengutpuudutavaid asutamislepingu sätteid ja nendekohaldamist EKP poolt on kirjeldatud taustinfos4.

Nagu eespool nimetatud, viitab asutamislepingselgelt mõistele “lähenemise püsikindlus”, mispeegeldub pikaajaliste intressimäärade tasemes.Seetõttu jälgitakse vaatlusperioodil septembrist2003 kuni augustini 2004 aset leidnud arengutpikaajaliste intressimäärade liikumise taustalviimase kaheksa aasta jooksul ja nende peamistetegurite taustal, mis on tinginud erinevusedeuroalal kehtivate intressimäärade suhtes.

Samuti näeb asutamislepingu artikli 121 lõige 1ette, et aruandes võetaks arvesse mitmeid teisitegureid: eküü arengut, turgude lõimumisetulemusi, maksebilansi jooksevkonto seisunditja arengut ning tööjõu erikulude ja muudehinnaindeksite analüüse. Neid tegureidvaadeldakse järgmises osas eespool loetletudindividuaalsete kriteeriumide alusel. Alates eurokasutuselevõtust 1. jaanuaril 1999 ei räägitaenam konkreetselt eküü arengust.


ERM2 (mis jaanuarist 1999 asendas vahetuskursimehhanismi ERM) vähemalt kaks aastat ennelähenemiskriteeriumide täitmise hindamist ilma tõsiste pingeteta, eelkõige ilma oma vääringudevalveerimiseta euro suhtes. Eelmiste lühemate osalemisperioodide puhul kirjeldas EuroopaRahainstituut muutusi vahetuskursis kaheaastase vaatlusperioodi põhjal ja sama kehtib kakäesoleva aruande puhul.

Liikmesriigi vääringu vahetuskursi stabiilsuse hindamisel euro suhtes vaadatakse, kasvahetuskurss on ERM2 keskkursi lähedal; nagu varem, nii võetakse ka nüüd arvesse tegureid,mis võisid olla vahetuskursi tõusu põhjuseks. Selles osas ei mõjuta kõikumisvahemiku ulatusERM2 raames vahetuskursi stabiilsuse kriteeriumi hindamist.

Veelgi enam, tõsiste rikkumiste puudumine tehakse üldjuhul kindlaks järgmiselt: i) hinnatesvahetuskursside kõrvalekaldumise määra ERM2 keskkurssidest euro suhtes; ii) vaadeldesselliseid näitajaid nagu lühiajalise intressimäära erinevus euroala suhtes ja nende näitajatearengut, ja iii) arvestades seda, millist rolli mängivad valuutaturu interventsioonid. Võttesarvesse, et enamik käesolevas aruandes hinnatavatest liikmesriikidest ei osale ERM2s ja need,kes sellega hiljuti liitusid, on osalenud alles lühikest aega, ei ole neid aspekte aruandespõhjalikult käsitletud.

Kõik vaatlusperioodil oktoobrist 2002 kuni septembrini 2004 kehtinud kahepoolsedvahetuskursid on EKP ametlikud vahetuskursid (vt lähenemisaruande täisversiooni esimesepeatüki statistikalisa).

Lähenemiskriteeriumide kohaldamiselkasutatud statistilised andmed on esitatudkomisjoni poolt (vt ka lähenemisaruandetäisversiooni esimese peatüki statistikalisa),pikaajaliste intressimäärade statistika valmib

koostöös EKPga. Hindade ja pikaajalisteintressimäärade arengu statistika on esitatudkuni augustini 2004, see on viimane kuu, millekohta olid olemas ühtlustatudtarbijahinnaindeksid. Vahetuskursside puhul

13EKP



KOKKUVÕTET a u s t i n f o 4

PIKAAJALISTE INTRESSIMÄÄRADE ARENG


Asutamislepingu artikli 121 lõike 1 neljas alapunkt näeb ette järgmist:

“liikmesriigi poolt saavutatud vastastikuse lähenemise ja tema Euroopa Rahasüsteemivahetuskursimehhanismis osalemise püsikindlus, mis peegeldub tema pikaajalisteintressimäärade tasemes.”

Asutamislepingu artiklis 121 osutatud lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 4 sätestatakse,et:

“Käesoleva lepingu artikli 121 lõike 1 neljandas alapunktis nimetatud intressimääradelähenemiskriteerium tähendab, et vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist on liikmesriigilolnud keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär, mis ei ületa rohkem kui 2 protsendipunktivõrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. Intressimäärasid mõõdetaksepikatähtajaliste riigi võlakirjade või nendega võrreldavate väärtpaberite alusel, võttes arvesseriiklike määratluste erinevust.”


Käesoleva aruande raames kohaldab EKP asutamislepingu sätteid nagu allpool kirjeldatud.

– Esiteks, “keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär”, mida vaadeldakse “ühe aastakestel enne kontrollimist”, arvutatakse nende viimase 12 kuu aritmeetilise keskmisena, millekohta on olemas ÜTHI andmed. Käesolevas aruandes kasutatav vaatlusperiood kestisseptembrist 2003 kuni augustini 2004.

– Teiseks, kontrollväärtuse määratlemisel kasutatava “hindade stabiilsuse mõttes lähedanekolme kõige paremaid tulemusi saavutavat liikmesriigi” väljendi kohaldamisel kasutataksenende kolme riigi pikaajaliste intressimäärade kaalumata aritmeetilist keskmist, kelle põhjalhinnastabiilsuse kontrollväärtus arvutatakse (vt taustinfot 1). Käesolevas aruandes käsitletudvaatlusperioodil olid nende kolme riigi pikaajalised intressimäärad järgmised: 4,2%(Soome), 4,4% (Taani) ja 4,7% (Rootsi); keskmine intressimäär on 4,4% ja kui lisada sellele2 protsendipunkti, saadakse kontrollväärtuseks 6,4%.

Intressimäärasid on mõõdetud olemasolevate ühtlustatud pikaajaliste intressimäärade alusel, mistöötati välja lähenemise hindamiseks (vt lähenemisaruande täisversiooni esimese peatükistatistikalisa).

lõpeb käesolevas aruandes vaadeldavajavahemik septembris 2004, mis oli viimanetäiskuu enne EKP-poolse hindamise lõppu.Eelarvepositsiooniga seotud statistika on võetudkuni aastani 2003. See on Eurostati pooltkinnitatud, et tõendada nende vastavust 1995.aasta Euroopa arvepidamissüsteemis sätestatudreeglitele (ESA 95, teine väljaanne). See eitakista siiski hindamast seda, kaseelarvepositsioonid on jätkusuutlikud või mitte.Arvesse võetakse komisjoni talituste prognooseaastaks 2004 ning 11 liikmesriigi kõige uuemaidlähenemisprogramme, samuti teavet, midaloetakse lähenemise jätkusuutlikkuse tulevikuseisukohalt olulistel kaalutlustel asjakohaseks.Tuleb märkida, et käesolevas aruandeskasutatud paljude riikide statistiliste andmetekättesaadavus ja usaldusväärsus võib mõnemajandusnäitaja hindamise keerulisemaksmuuta.

1.2 MAJANDUSLIKU LÄHENEMISE OLUKORD

Kõik käesolevas lähenemisaruandeskäsitletavad 11 riiki on piiratud õigusegaliikmesriigid, aga neil ei ole eristaatustmajandus- ja rahaliidu kolmanda etapi suhtes.Seega on neil asutamislepingust tulenevkohustus võtta kasutusele euro, mis tähendab, etnad peavad pürgima kõigi majanduslikulähenemise kriteeriumide täitmise suunas.

Viimase kahe aasta jooksul on ÜTHI inflatsioonolnud enamikus hinnatavates euroalavälistesliikmesriikides suhteliselt aeglane. ÜTHIinflatsiooni kaalutud keskmine, mis oli 1997.aasta alguses ligi 10%, kahanes nendes riikides2002. aasta keskpaigaks 2%ni ja jäi selleletasemele pidama kuni 2004. aasta alguseni.Viimastel kuudel on ÜTHI inflatsioon siiskimärgatavalt kiirenenud, selle peamisekspõhjuseks on ELiga ühinemisega seotudkaudsete maksude ja riiklikult reguleeritudhindade tõus, samuti sisenõudluse kiire kasv jakerkivad energiahinnad. Lisaks toovad hiljutinesisenõudluse kasv ja palkade muutusedlähitulevikus paljudes riikides tõenäoliseltkaasa jätkuva hinnatõusu. Sellele vastukaaluks

on mõnede riikide keskpangad tõstnudametlikke intressimäärasid, et vähendadainflatsiooni kiirenemise ohtu.

Peale selle on edusammud eelarvetasakaalustamisel üldiselt olnud liiga aeglasedja enamikel riikidel tuleb veel saavutadapositsioon, mida saaks laiemalt vaadates hinnatakeskpikas perspektiivis jätkusuutlikuks.Eelkõige on vajalik eelarve täiendavtasakaalustamine, et saavutada püsiv vastavusriigi rahanduse stabiilsuse kriteeriumidele ningstabiilsuse ja majanduskasvu paktis püstitatudkeskpikk eesmärk, milleks on tasakaalulähedanevõi ülejäägis eelarve. Hetkel on kuues riigisülemäärane eelarvepuudujääk. Kuigi hetkel onvõlakoormus kõigis liikmesriikides peale kahealla kontrollväärtuse, on võlg mitmes 1. mail2004 ELiga liitunud riigis kiiresti kasvanud.Paljud neist peavad lahendama olulisedstruktuur-fiskaalpoliitilised probleemid,eelkõige need, mis on seotud riigi tagatiste japensionitega seotud kohustustega tulevikus.Võimalik, et need probleemid, samuti hiljutisedvead ja ebakindlus tulevase eelarvetasakaalustamise suhtes on järjest enampeegeldunud riigivõlakirjade tootluse javahetuskursside arengus pärast 2003. aastakeskpaika.

Pärast märkimisväärse languse perioodi hakkaspikaajaliste võlakirjade tootlus kasvama jahinnavahe euroalaga suurenes vaatlusperioodilpaljudes sellistes riikides, kus esineseelarveprobleeme ja inflatsioonisurvet; seeosutab vajadusele teha täiendavaid jõupingutusipideva majandusliku lähenemise toetamisel.

Vahetuskursi arengut jälgides ei ole mitte ükskikäesoleva aasta lähenemisaruandes kirjeldatudriikidest osalenud käesolevale hindamiseleeelnenud kahe aasta jooksulvahetuskursimehhanismis ERM2. Eesti, Leeduja Sloveenia ühinesid ERM2ga 28. juunil 2004.Kui vaadata 2004. aasta septembrile eelnenudkahe aasta pikkust vaatlusperioodi tervikuna,olid muutused vahetuskurssides erinevad.Paljudel juhtudel olid vahetuskursid üldiseltstabiilsed ja lühiajaliste intressimäärade


erinevused euroala suhtes jäid väikeseks. Teisalttoimus ka suuremaid kõikumisi, mis olidosaliselt tingitud ebakindlusest seosesväljavaadetega eelarve tasakaalustamise jajooksevkonto märkimisväärse defitsiidi osas.Jooksev- ja kapitalikonto defitsiit ja riigivõlakoormuse kasv on olnud suur ja paljudesriikides tõusuteel, peegeldades märgatavatsisenõudlust, mis tuleneb suurest palgatõusust jamadalatest intressimääradest. Enamikuljuhtudel oli riigi võlakoormuse algtase siiskimadal, mis näitab finantsvahenduse suhteliseltmadalat taset.

Et soodustada jätkusuutlikku majanduslikkulähenemist, on enamikes riikides vaja seniseidjõupingutusi veelgi rohkem tõhustada.Suuremas osas riikidest on õigustatudotsustavad ja jätkusuutlikud struktuurilisedparandusmeetmed. Vajadus püsivatepoliitikakohanduste järele tuleneb paljudesriikides koormast, mille põhjuseks on i)suhteliselt ressursimahukas avalik sektorvõrreldes riikidega, kus tulu elaniku kohta onenam-vähem samal tasemel, ii) tingimuslikekohustuste suur määr, iii) kiired jamärkimisväärsed demograafilised muutused jaiv) suur tööpuudus, mis enamike analüüsidekohaselt on suuremalt jaolt struktuurne. Veelgienam, paljudes uutes liikmesriikides võivadhindadele avaldada täiendavat ülespidist survetja nõrgendada konkurentsi mitmed senilahendamata probleemid, mis on seotudüleminekuga turumajandusele, näiteks hindadekohandamine turu poolt määratud tasemele jasissetuleku taseme ühtlustamine.

Seoses struktuuriliste probleemidega riigirahanduses on tulude ja kulude suhe SKTsseenamikus käesoleva aruandega hõlmatudriikides kõrge võrreldes riikidega, kus tuluelaniku kohta on enam-vähem samal tasemel.See viitab asjaolule, et vajalikud jõupingutusedeelarve tasakaalustamiseks peavad olemasuunatud kulukohustuste ratsionaliseerimisele.Eelarve tasakaalustamisele ja ka majanduskasvuedendamisele aitaks märgatavalt kaasa maksu-ja toetussüsteemide tõhustamine ning tööhõivetsoodustavamaks muutmine inimeste

motivatsiooni tugevdamise teel. Lisaks näitabEuroopa Komisjonilt saadud teave, et mitmesriigis on tagatiste näol tegemistmärkimisväärsete tingimuslikeeelarvekohustustega. Samuti on probleemiksrahvastiku vananemisest tulenev demograafilinenihe, mis on paljudes käesoleva aruandegahõlmatud riikides isegi suurem kui ELiskeskmiselt. Kuigi pensionisüsteemi reformid onkäivitatud mitmes riigis, avaldab pensioni- jatervishoiusüsteem tõenäoliselt mõnes riigiseelarvepositsioonile tuntavat survet.

On vaja vähendada suurt võlakoormust japeatada selle kasvutrend mitmedes riikides,eelkõige nendes, kus võlakoormus ületab 60%SKT kontrollväärtusest. Oluline on hoidavõlakoormust kindlalt kontrolli all: esiteks onsee vajalik riigi rahanduse usaldusväärsusesuurendamiseks ja intressimäärade muutustelevastuvõtlikkuse vähendamiseks, mis onraskendatud juhul, kui suur osavalitsemissektori võlast on lühiajalise tähtajaga;teiseks on see tarvilik selleks, et tulevikustoimuvate eelarvepoliitiliste küsimuste (näiteksrahvastiku vananemisest tulenev suurenev surveeelarvele) ja kasumit mittetootvateriigiettevõtete töö ümberkorraldamisevajadusest tulenevate keskmise tähtajagaprobleemide lahendamine oleks lihtsam.Kolmandaks on vaja vähendada eelarvetasakaalustamatust, et eelarvepoliitika olekstaas paindlikum ja võimaldaks seega riikidelreageerida ebasoodsatele tsüklilistelemuutustele, s.t üldjuhul on vaja väikesteelarvepuudujääki või -ülejääki, ettasakaalustada automaatselt eelarvet vähesemajandusliku aktiivsusega perioodidel ja hoidasamal ajal eelarvepuudujääki madalamal kui 3%SKT kontrollväärtusest.

Tööturu parendamiseks on esmatähtistugevdada riiklikku poliitikat, mis soodustaksstruktuuriliste takistuste vähendamise teeltööturu toimimist. See on oluline selleks, etvähendada püsivalt kõrget tööpuuduse taset,mida ei ole pikas perspektiivis võimalikkäsitada jätkusuutlikuna. Samuti aitaksidtööhõive ja potentsiaalse toodangu kasvule

15EKP



KOKKUVÕTE

kaasa kauba- ja finantsturgude kiiret lõimumistsoodustav tegevus tõhusa konkurentsi ja piisavariskikapitali taseme tagamiseks. Selline tegevussuurendaks ka liikmesriikide suutlikkustreageerida kiiresti ja efektiivselt konkreetseleriigile iseloomulikele muutustele, hoida üldistkonkurentsivõimet ja soodustada samal ajal kariigi rahanduse ja hinnastabiilsusejätkusuutlikkust.

HINNA STABIILSUSE KRITEERIUM2004. aasta augustis lõppenud 12kuuliselvaatlusperioodil oli kontrollväärtus 2,4%.Kontrollväärtuse arvutamiseks lisati Soome(0,4%), Taani (1,0%) ja Rootsi (1,3%) ÜTHIinflatsioonimäära kaalumata aritmeetiliselekeskmisele 1,5 protsendipunkti. Leedusvaatlusperioodil aset leidnud hindade arengutulemusel oli teatud tegurite kokkulangemisetõttu 12 kuu keskmine inflatsioonimäär –0,2%,mida loeti erandlikuks ega võetudkontrollväärtuse arvutamisel arvesse (vttaustinfot 1). Kui keskenduda üksikute riikidetulemustele vaatlusperioodil, siis oli 11hinnatud liikmesriigist viies (Tšehhi Vabariik,Eesti, Küpros, Leedu ja Rootsi) keskmine ÜTHIinflatsioonimäär kontrollväärtusest madalam.ÜTHI inflatsioon oli kontrollväärtusest napiltkõrgem Poolas (2,5%) ja kõrgem Maltal (2,6%);Sloveenias (4,1%), Lätis (4,9%), Ungaris(6,5%) ja Slovakkias (8,4%) oli seekontrollväärtusest märgatavalt kõrgem (vttabelit A).

Alates 1996. aastast on mõnes riigis suhteliseltmadalat inflatsiooni ja enamikes uutesliikmesriikides aset leidvat pidevatinflatsioonimäärade lähenemist võimalikselgitada erinevate ühistegurite abil. Esiteks,nagu konkreetsete riikide aruannetes esiletoodud, kajastab see mitmeid olulisi poliitilisivalikuid, eriti rahapoliitika kujundamisthinnastabiilsuse suunas. Enamikes uutesliikmesriikides ja Rootsis on riiklikeõigusaktide vastavust kohandatud EListandarditele ning rahapoliitika peamisekseesmärgiks on võetud hinnastabiilsus. Sellelevastanduvad aga teised poliitikavaldkonnad,näiteks eelarvepoliitika ja palkade areng, mis

üldiselt ei ole hinnastabiilsusele kaasa aidanud.Keskmine eelarvepuudujääk kahanes pisut kuni2001. aastani (jäädes siiski kõrgemale kui 3%SKT suhtes), kuid on sellest ajast alatessuurenenud, peegeldades olulisieelarvepoliitikaga seotud probleeme, misootavad enamikes uutes liikmesriikideslahendamist. Kui palgatõus on uutesliikmesriikides vaatlusperioodi alguse vägakiire kasvuga võrreldes üldjuhul aeglustunud jasaavutanud jätkusuutlikuma taseme, siis tööjõuerikulude kasv on enamikes riikides jäänudkõrgele tasemele ja paljudel juhtudel viimastelaastatel isegi suurenenud. ELi õiguslikuraamistiku (acquis communautaire)vastuvõtmisega seotud poliitilised valikud onkaubandusalast ja finantsilist lõimumist,kaupade hindade ja palkade paindlikkust, samutitootmissisendite mobiilsust suurendanudselliselt, et see peaks hinnastabiilsustsoodustama. Hindade vabakslaskmine onteatavates sektorites siiski kaasa toonud ajutisehinnatõusu. Teiseks aitas makromajanduslikkeskkond Vene kriisi, riiklike poliitilistemeetmete ja langeva naftahinna tulemuselleevendada 1999. aastal hinnasurvet TšehhiVabariigis, Eestis, Lätis, Leedus ja Slovakkias,samal ajal kui 2001. ja 2002. aastal aset leidnudülemaailmne majanduskasvu aeglustumine tõikaasa tagasihoidlikuma tõusu rahvusvahelisteshindades. Enamikes riikides aitasid kasvavadvõi üldiselt stabiilsed vahetuskursid eelkõigekuni 2001. aastani hinnasurvet vähendada;erandiks olid viimastel aastatel Poola jaSloveenia ning periooditi ka Ungari.

Alates 2003. aasta keskpaigast oninflatsioonimäärad olnud tõusuteel TšehhiVabariigis, Lätis, Ungaris ja Poolas ning alates2004. aasta kevadest ka Eestis, Leedus ja Maltal.Nimetatud tendents peegeldab kõikides nendesriikides (v.a Poola) sisenõudluse kiiret tõusu, miskajastub suures palga- ja laenukasvus, samutiELiga ühinemisega seotud kaudsete maksude,riiklikult reguleeritud hindade ja naftahinnasuurenemises. Ka Poolas ja Tšehhi Vabariigismängis olulist osa toidukaupade hindade tõus,Poolas avaldas valuuta nõrgenemine survet kaimpordihindade tõusule.


Kokkuvõtteks, ühe riikiderühma puhul võisajavahemikul 1996–2003 täheldadainflatsioonimäära kahanemist. Pärast1996.–1997. aastal ligikaudu 10% või sellestsuurema ÜTHI inflatsioonimäära registreerimistlanges see Tšehhi Vabariigis, Eestis, Lätis jaLeedus 1999. aasta alguses allapoole 5% jaalanes veelgi 2002. aastal ja 2003. aasta alguses– Tšehhi Vabariigis ja Leedus isegi alla nulli.Ungaris, Poolas ja Sloveenias langesidinflatsioonimäärad allapoole 5% alles 2001.aasta keskel või hiljem. Viimasel ajal oninflatsioon kiirenenud kõikides eespoolnimetatud riikides peale Sloveenia. Teise rühmapuhul ei ole pärast 1996. aastat täheldatud ÜTHIinflatsioonimäära liikumises konkreetsetsuundumust; inflatsioon oli Rootsis keskmiseltväiksem kui 2%, Küprosel ja Maltal umbes 3%ning Slovakkias umbes 7,5%. Aeg-ajaltmõjutasid nendes riikides inflatsioonipakkumisšokid, muutused rahvusvahelistes jariiklikult reguleeritud hindades.

Lähituleviku väljavaateid silmas pidades peavaduued liikmesriigid kokku puutuma erinevatehinnastabiilsusega seotud riskide japrobleemidega. Kuigi enamikes riikidessuurenevad inflatsioonimäärad 2004. aastalkaudsete maksude ja riiklikult reguleeritudhindade ja naftahinna tõusu tõttu, on needmõjud suures osas tõenäoliselt ajutised. Samasvõib nii välis- kui ka sisenõudluse oodatavasuurenemise ja tootmisvõimsuse rakendusastmetõusu tõttu tekkida teisene mõju palkadele, misohustab omakorda keskpikas perspektiivishinnastabiilsust. See kehtib eelkõige nenderiikide kohta, kus inflatsiooni aeglustumiseprotsess ei ole veel lõppenud ning kuseelarvepoliitika ja palgamuutused ei soodustaveel piisaval määral hinnastabiilsust. KuiKüprosel, Leedus ja Rootsis on 2004. aastaeeldatavaks inflatsioonitasemeks umbes 2% võialla selle, siis Tšehhi Vabariigis, Eestis ja Maltaltõuseb see prognooside kohaselt umbes 3%nining Lätis, Poolas ja Sloveenias umbes 4%ni võiüle selle. Ungaris ja Slovakkias võib see 2004.aastal olla isegi 7–8%. 2005. aastal oodatakseenamikes riikides inflatsiooni aeglustumist,seda eelkõige riikides, kus inflatsioonimäärad

olid 2004. aastal kõige kõrgemad, sest kaudsetemaksude ja riiklikult reguleeritud hindade tõusuajutine mõju hääbub. Et toidukaupade osakaaltarbimiskulutustes on enamikes uutesliikmesriikides ikka veel märkimisväärne, võibÜTHI inflatsioonimäär olla mingil määralheitlikum. Need uued liikmesriigid, kuspraegune ja prognoositav inflatsioonimäär onkõrge, peavad rakendama ranget kontrollikodumaise hinnasurve suhtes, mis on muuhulgas seotud palgakulude ja eelarvepoliitikaga.Enamjaolt on hinnastabiilsust soodustavakeskkonna hoidmiseks, tugevdamiseks võiloomiseks vaja astuda eelarvepoliitilisitälendavaid samme, eelkõige rakendadausaldusväärset tasakaalustamiskava. Palgakasvpeaks olema kooskõlas tööviljakuse kasvuga,kusjuures samal ajal tuleb arvestada kakonkureerivate riikide arengut. Lisaks onjätkuvad jõupingutused kauba- ja tööturuümberkorraldamisel vajalikud hinnasurvevähendamiseks, et säiliksid soodsad tingimusedmajanduslikuks laienemiseks ja tööhõivekasvuks. Samuti mõjutab enamike uuteliikmesriikide puhul inflatsiooni lähiaastateltõenäoliselt ELi arenenumatele riikidelejärelejõudmise protsess, kuid selle mõju suuruston raske täpselt hinnata.

VALIT SUSE EELARVE KRITEERIUMKui käsitleda 11 liikmesriigi eelarvega seotud2003. aasta tulemusi eraldi, siis kahes riigis(Eesti ja Rootsi) registreeriti eelarve ülejääk jaülejäänud üheksas eelarve puudujääk.Nimetatud üheksast riigist kolmes (Läti, Leeduja Sloveenia) püsis eelarvepuudujääkasutamislepingus sätestatud 3%kontrollväärtusest madalamal. Kuues riigis(Tšehhi Vabariik, Küpros, Ungari, Malta, Poola,Slovakkia) oli eelarvepuudujääk üle 3% SKTsuhtes ja nende puhul on tegemist ülemääraseeelarvepuudujäägiga. Mõnes riigis mõjutasideelarvepuudujääki märgatavalt ajutisedmeetmed. 2004. aastaks prognoosivad EuroopaKomisjoni talitused Eesti ja Rootsi puhuljätkuvalt eelarve ülejääki. Eelarvepuudujäägivähenemist prognoositakse nelja riigi puhul javiie riigi osas oodatakse eelarvepuudujäägisuurenemist. Prognooside kohaselt ei lange

17EKP



KOKKUVÕTE

eelarvepuudujääk 2004. aastal sellest tasemestmadalamale ühelgi riigil, kelle vastav näitaja oli2003. aastal kõrgem kui 3% kontrollväärtus (vttabelit A).

Valitsemissektori võla osas oli kahel riigil(Küpros ja Malta) 2003. aastal võlakoormussuurem kui 60% kontrollväärtus SKT suhtes.Mõlemas riigis võlakoormus 2003. aastal tõusis:Küprosel oli see 70,9%, s.t 3,5 protsendipunktikõrgem kui 2002. aastal. Malta võlakoormus oli71,1%, s.t 8,4 protsendipunkti kõrgem,peegeldades osaliselt suurt ühekordset mõju,mis tulenes laevatehaste võla ülekandmisestvalitsemissektori eelarvesse.

Ajavahemikul 1996–2003 suurenesvõlakoormus märgatavalt enamikes riikides.Kõige suurem tõus toimus Maltal, TšehhiVabariigis ja Slovakkias, kus võlakoormussuurenes perioodil 1996–2003 vastavalt 31, 25ja 12 protsendipunkti SKT suhtes. Ainult Eestis,Ungaris ja Rootsis oli 2003. aasta võlakoormusväiksem kui perioodi algusaastal.Võlakoormuse suurenemise peamistekspõhjusteks oli suur esmane puudujääk jamärkimisväärsed võlamuutusedeelarvepositsiooniväliste tegurite tõttu.Mõningates riikides tõi võlakoormusesuurenemise kaasa ka majanduskasvu jaintressimäära vahe. Viimasel ajal onvõlakoormus mitmes riigis (Läti, Leedu,Slovakkia) jäänud püsima 2000. ja 2001. aastatasemele madalama esmase puudujäägi ja mõneaasta puhul ka soodsateeelarvepositsiooniväliste tegurite tõttu.

2004. aastaks prognoositakse võlakoormusetäiendavat väikest langust Eestis ja Rootsis;Leedus jääb võlakoormus stabiilseks. Teisteriikide puhul ennustatakse võlakoormusesuurenemist, kuid see peaks jääma siiski alla60% kontrollväärtuse. Küprose ja Malta puhul,kelle võlakoormus ületab juba praegu 60%kontrollväärtust, prognoositakse täiendavatsuurenemist (vt tabelit) A.

Täiendavat eelarve tasakaalustamist vajavadkõik eelarve puudujäägiga liikmesriigid, et

saavutada püsiv vastavus eelarvekriteeriumidelening stabiilsuse ja majanduskasvu paktispüstitatud keskpikk eesmärk, milleks ontasakaalulähedane või ülejäägis eelarve. Needkuus riiki, kus eelarve puudujääk oli üle 3%SKT suhtes, peaksid seda vähendama allapodekontrollväärtust. Eelarve tasakaalustamisepeavad läbi viima ka need kolm riiki, kuseelarvepuudujääk on allpool kontrollväärtust,kuid siiski mitte eelarvetasakaalule lähedal.Kõik eelarvepuudujäägiga riigid peaksidpuudujääki vähendama enam kui nad omalähenemisprogrammides on ette näinud, et täitapakti keskpika tähtajaga eesmärk.

Kui vaadelda eelarve arengut laiemalt, oneelarvepoliitika tasakaalustamine väga vajalikriikides, kus esineb eelarve puudujääk. Küproseja Malta puhul (kui välja jätta teiste teguritemõju võlale) ei taga üldise ja esmase puudujäägihoidmine praegusel tasemel võlakoormuselangust; selle tulemuseks oleks hoopisvõlakoormuse suurenemine. See kehtib kaTšehhi Vabariigi, Ungari ja Poola puhul, kussenise üldise või esmase puudujäägi hoidmiselsamal tasemel suureneks võlakoormus lühikeseaja jooksul üle 60% kontrollväärtuse. Sellinetegevusviis tooks võlakoormuse suurenemisekaasa ka ülejäänud riikides, kus esineb eelarvepuudujääki, kuid nende puhul peaks seetulevikus prognooside kohaselt jääma alla 60%SKT suhtes.

VAHE TUSKURSI KRITEERIUMÜkski käesoleva aasta lähenemisaruandeshinnangu saanud riikidest ei osalenudvahetuskursimehhanismis ERM2 oktoobrist2002 kuni septembrini 2004 kestnudvaatlusperioodi jooksul tervikuna. Seega ei olenad osalenud ERM2s vähemalt kaks aastat ennelähenemiskriteeriumide täitmise hindamist,nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 121.Kõik käesolevas aruandes käsitletavad riigidpeale Rootsi ühinesid Euroopa Liiduga alles 1.mail 2004 kui piiratud õigusega liikmed. Alatessellest ajast on iga euroalaväline liikmesriikpidanud vahetuskursipoliitikat ühishuvivaldkonda kuuluvaks ja tal on olnud võimalikigal ajal taotleda osalemist ERM2s. Kolm riiki –


Eesti, Leedu ja Sloveenia – ühinesidvahetuskursimehhanismiga 28. juunil 2004, mistähendab seda, et nende vääringud on ERM2sosalenud kahe aasta pikkusest vaatlusperioodistumbes kolm kuud. Kaheksa riiki, nimelt Küpros,Tšehhi Vabariik, Ungari, Läti, Malta, Poola,Slovakkia ja Rootsi on oma vääringu hoidnudväljaspool vahetuskursimehhanismi.

ERM2s osalevad kolm vääringut – Eesti kroon,Leedu litt ja Sloveenia talaar – on pärastvahetuskursimehhanismiga ühinemistkaubelnud jätkuvalt keskkursi või sellelelähedasel tasemel. Pärast Eesti ja Leeduvaluutakomiteede nõuetelevastavuse jajätkusuutlikkuse põhjalikku hindamist otsustati,et mõlemad riigid ühinevad ERM2ga, säilitadesühepoolse kohustusena oma toimivavaluutakomitee süsteemi, koormamata EKPdlisakohustustega. ERM2s osalemisele eelnenudajavahemikul ei täheldatud krooni ja liti puhulkõrvalekaldeid vahetuskursi fikseeritudtasemest. Lühiajalise tähtajaga intressimääradeerinevus võrreldes euroalaga oli koguvaatlusperioodi jooksul väike. Viimastel aastatelon Eestil siiski olnud suur jooksev- jakapitalikonto puudujääk, mis oli 2003. aastal12,7% SKT suhtes, ja see on kaasa toonud riigirahvusvaheliste kohustuste netopositsioonimärgatava suurenemise. Leedus on jooksev- jakapitalikonto puudujääk alates 1998. aastastalates kahanenud, kuid 2003. aastal suurenes see6,5%ni SKT suhtes. Mõlema riigi puhul põhinesnõusolek ERM2s osalemiseks vastavateasutuste kindlal pühendumisel saavutadaeelarvepoliitika, mis on makromajanduslikustabiilsuse hoidmise ja lähenemisprotsessijätkusuutlikkuse tagamise seisukohast vägaoluline. Veelgi enam, eesmärgiga vähendadajooksevkonto puudujääki ja tagada sellejätkusuutlikkus, nõustusid need riigidohjeldama oma võlakoormuse kasvu ja tagamatõhusa finantsjärelevalve, ja Eesti lubas pööratatähelepanu ka palgakasvu aeglustamisele.

Sloveenia puhul on rahapoliitiliseks eesmärgikspärast ERM2ga liitumist olnud tagadasuhteliselt stabiilne euro vahetuskurss ja tänusellele on talaari nõrgenemine euro suhtes olnud

järkjärguline. Seega on talaar pärastvahetuskursimehhanismiga ühinemist jäänudoma keskpariteedi lähedale. Kui jälgidavaatlusperioodi tervikuna, oli talaarivahetuskursi kõikuvus euro suhtes üldiseltmadal ja langes 2003. aasta lõpupoole ja 2004.aastal väga madalale tasemele. Samal ajal olilühiajaliste intressimäärade vahe võrreldeseuroalaga hoolimata 2003. ja 2004. aastal asetleidnud kahanemisest 2004. aasta kolmandaskvartalis ikkagi üsna suur – 1,9 protsendipunkti.Sloveenia liitumine ERM2ga väljendasSloveenia kindlat soovi jätkata inflatsiooniaeglustamiseks vajalike meetmete rakendamist,eelkõige riiklikult reguleeritud hindadeliberaliseerimist ja deindekseerimist. Endiselttuleb pöörata tähelepanu sellele, et sisemaisedkulutused – eelkõige palgad – oleksid kooskõlastööviljakuse kasvuga. Eelarvepoliitika peabmängima keskset rolli nõudlusel põhinevainflatsioonisurve kontrollimisel jafinantsjärelevalve peab aitama kaasa riigivõlakoormuse kasvu pidurdamisele.

Enamik väljaspool ERM2 olevatest vääringutestnõrgenesid euro suhtes võrreldes 2002. aastaoktoobri keskmise vahetuskursiga euro suhtes,mida sarnaselt varasemate aruannetegakasutatakse selgitava võrdlusalusena ERM2keskkursi puudumise korral ja mis ei peegeldahinnangut vahetuskursi sobiva määra kohta.Vaatlusperioodil nõrgenes Tšehhi kroon eurosuhtes järk-järgult, kuid see on viimastel kuudelosaliselt asendunud vastupidise tendentsiga.Tšehhi jooksev- ja kapitalikonto puudujääk oliviimastel aastatel kohati suur. Tšehhi krooni jaeuro vahetuskursi kõikuvus oli suhteliseltmärkimisväärne, samas kui lühiajalisteintressimäärade vahe oli enamasti väike.

Ungari forinti ja Poola zlotiga kaubeldi eurosuhtes vaatlusperioodil enamjaolt 2002. aastaoktoobri keskmisega võrreldes vähem ja needvääringud tugevnesid 2004. aastal euro suhtes.See oli mõlema riigi puhul osaliselt seotudebakindlusega eelarvepoliitiliste väljavaadetesuhtes, mis kajastusid vahetuskursi suureskõikuvuses ja lühiajaliste intressimääradesuurtes erinevustes võrreldes euroalaga. Samuti

19EKP



KOKKUVÕTE

on mõlemas riigis jooksev- ja kapitalikontotasakaal viimastel aastatel olnud puudujäägis,Ungaris oli puudujääk väga suur. Poola puhulvõis 2003. aastal zloti üheks suhteliseodavnemise põhjuseks olla riigi intressimääradeja euroala vastavate intressimäärade vahevähenemine.

Läti lati ja Malta liiri nõrgenemistvaatlusperioodil seostati suuresti nende kaheriigi vahetuskursisüsteemidega. Kui latt onseotud Rahvusvahelise Valuutafondiarvestusühikuga (SDR), siis Malta liir on seotudvaluutakorviga, millesse kuuluvad euro, USAdollar ja naelsterling. Järelikult peegeldab Lätilati ja Malta liiri nõrgenemine euro suhtespeamiselt euro tugevnemist USA dollari suhtesja vähemal määral selle tugevnemistnaelsterlingi (ja Läti lati puhul ka Jaapani jeeni)suhtes. Kui võtta arvesse euro suurt osakaaluMalta valuutakorvis, põhjustasid muutusedsuuremate vääringutega liiri vahetuskursi puhulvaid vähest kõikuvust, samas kui lativahetuskursi volatiilsus oli üsna suur. Lisaks oliMalta lühiajaliste intressimäärade vaheeuroalaga võrreldes tagasihoidlik, samas kuiLäti puhul oli vahe märkimisväärne.

Muutusi Slovakkia krooni ja euro vahetuskursisiseloomustas 2003. aasta kolmanda kvartaliniüldine stabiilsus, millele järgnes kroonijärkjärguline kallinemine. Selle tulemuselkaubeldi Slovakkia krooniga 2004. aastaseptembris rohkem kui 2002. aasta oktoobrikeskmise tasemega võrreldes. Et Národná bankaSlovenska pidas krooni kallinemist liiga kiireks,reageeris ta hinnastabiilsuse eesmärki silmaspidades survele baasintressimäärade alandamiseja valuutaturgudele sekkumisega. Slovakkiakrooni ja euro vahetuskursi kõikuvus olivaatlusperioodil üsna suur ja lühiajalisteintressimäärade vahe euroala võrreldavatevaradega jäi märkimisväärseks.

Küprose naela ja Rootsi krooniga kaubeldivaatlusperioodil 2002. aasta oktoobri vastavatekeskmiste tasemete lähedal. Lühiajaliseintressimäära vahe võrreldes euroalaga oliRootsi varade puhul väike, kuid jäi võrreldavate

Küprose varade puhul üsna kõrgeks, samas kuivahetuskursi kõikuvus oli Küprosel väga madal,kuid Rootsis üsna kõrge.

PIKAAJALISE INTRESSIMÄÄRA KRITEERIUMAugustis 2004 lõppenud 12kuuliselvaatlusperioodil oli kontrollväärtus 6,4%.Kontrollväärtuse arvutamiseks võeti aluseksneed kolm riiki, kelle tulemuste põhjal arvutatika hinnastabiilsuse kriteeriumi kontrollväärtus,ja nende pikaajaliste intressimäärade (Soome(4,2%), Taani (4,4%) ja Rootsi (4,7%))kaalumata aritmeetilisele keskmisele lisati 2protsendipunkti. 2004. aasta augustis lõppenud12kuulise vaatlusperioodi jooksul olid kaheksashinnangu saanud liikmesriigis (Tšehhi Vabariik,Küpros, Läti, Leedu, Malta, Sloveenia,Slovakkia ja Rootsi) keskmised pikaajalisedintressimäärad alla kontrollväärtuse.Pikaajalised intressimäärad olid Poolas (6,5%)kontrollväärtusest kõrgemad ja Ungaris (8,1%)märkimisväärselt kõrgemal (vt tabelit A). Eestispuudub teiste ELi riikidega võrreldavpikaajaline intressimäär, mille alusel saakshinnata lähenemise taset. Kuid valitsemissektorimadalat võlakoormust arvestades ja finantsturulaiemale analüüsile tuginedes ei viita miskinegatiivsele hinnangule.

2001. ja 2002. aastal võis pikaajalisteintressimäärade puhul täheldada üldistalanemist kümnest liikmesriigist üheksas(Tšehhi Vabariik, Küpros, Läti, Leedu, Ungari,Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia) – nenderiikide intressimäärad lähenesid üsna suurelmääral euroala tasemele. Taoline muutuspeegeldab peamiselt väikest inflatsioonisurvet,turul valitsevaid ootusi seoses ELi ja euroalaliikmesusega ja mõne uue liikmesriigi puhul karahapoliitika usaldusväärsuse kasvu1.

2003. aastal muutus see trend aga vastupidiseksja pikaajalised intressimäärad hakkasid paljudesriikides euroala intressimääradest kaugenema.


1 Välja arvatud Tšehhi Vabariik, Sloveenia ja Rootsi, on 2001.aastal esimest korda olemas andmed pikaajalise intressimäärakontrollväärtuse kohta. Tšehhi Vabariigi puhul on andmedolemas alates 2000. aasta aprillist, Sloveenia puhul 2002. aastamärtsist.

See üldine suundumus jätkus kunivaatlusperioodi lõpuni. Pikaajalisedintressimäärad stabiliseerusid Lätis jaSlovakkias 2003. aasta alguses ja Maltal 2003.aasta keskel euroala tasemest kõrgemal,peegeldades kasvavaid inflatsioonierinevusi.Küprose ja Tšehhi Vabariigi puhul tegipikaajaliste intressimäärade vahe vähenemineläbi veelgi selgema tagasipöörde. Küprosepuhul tõusid pikaajalised intressimääradmärgatavalt 2004. aasta keskel, peegeldadesKüprose keskpanga otsust tõsta omabaasintressimäära 1 protsendipunkti 2004. aastaaprillis; see toimus ühinemisläbirääkimistesttulenenud poliitilise ebakindluse ja eelarvepuudujäägi suurenemise tõttu. Tšehhis olidalates 2003. aasta keskpaigast toimunudpikaajaliste intressimäärade tõusu peamistekspõhjusteks inflatsioonisurve ja ebakindlus, mistakistas eelarve tasakaalustamismeetmeteelluviimist. Ungaris ja Poolas suurenespikaajaliste intressimäärade erinevus euroalapikaajalistest intressimääradest. Ungaris olipikaajaliste intressimäärade tõus alates 2003.aasta juunist valdavalt tingitud jätkuvast eelarvetasakaalustamatusest. Poolas hakkasidpikaajalised intressimäärad tõusma alates 2003.aasta juulist; selle peamiseks põhjuseks olidinflatsioonierinevused ja kasvav ebakindlusriigi rahanduse stabiilsuse suhtes. Leedu jaSloveenia olid ainukesed riigid, kus pikaajalisedintressimäärad jätkasid selget lähenemisteuroala sarnastele intressimääradele. Seetulenes peamiselt kindlast eelarvepoliitikast jaturuootustest ERM2ga liitumise suhtes, millenimõlemad riigid jõudsid 28. juunil 2004.

MUUD TEGURIDLisaks eespool nimetatud lähenemiskriteeriumidelevõetakse lähenemisaruandes arvesse ka mitmeidteisi tegureid, millele on selgelt osutatudasutamislepingu artikli 121 lõikes 1: eküü arengut,turgude lõimumise tulemusi, maksebilansijooksevkonto seisundit ja arengut ning tööjõuerikulude ja muude hinnaindeksite analüüse.Neid tegureid vaadeldakse riikide kokkuvõteteseespool loetletud individuaalsete kriteeriumidepõhjal. Et 1. jaanuaril 1999 võeti kasutuseleeuro, siis ei analüüsita enam eküü arengut.

21EKP



KOKKUVÕTE


Ta b e l A M a j a n d u s l i k u l ä h e n e m i s e n ä i t a j a d

(v.a vahetuskursi näitaja)

Valitsemissektori ÜTHI Pikaajaline eelarve ülejääk (+) Valitsemissektori

inflatsioon 1) intressimäär 2) või puudujääk (-) 3) koguvõlg 3)

Tšehhi Vabariik 2002 1,4 4,9 -6,8 28,8 2003 -0,1 4,1 -12,6 37,8 2004 1,8 4,7 -5,0 37,9

Eesti 2002 3,6 . 1,4 5,3 2003 1,4 . 3,1 5,3 2004 2,0 . 0,3 4,8

Küpros 2002 2,8 5,7 -4,6 67,4 2003 4,0 4,7 -6,4 70,9 2004 2,1 5,2 -5,2 72,6

Läti 2002 2,0 5,4 -2,7 14,1 2003 2,9 4,9 -1,5 14,4 2004 4,9 5,0 -2,0 14,7

Leedu 2002 0,4 6,1 -1,5 22,4 2003 -1,1 5,3 -1,9 21,4 2004 -0,2 4,7 -2,6 21,4

Ungari 2002 5,2 7,1 -9,2 57,2 2003 4,7 6,8 -6,2 59,1 2004 6,5 8,1 -5,5 59,9

Malta 2002 2,6 5,8 -5,9 62,7 2003 1,9 5,0 -9,7 71,1 2004 2,6 4,7 -5,2 73,8

Poola 2002 1,9 7,4 -3,6 41,1 2003 0,7 5,8 -3,9 45,4 2004 2,5 6,9 -5,6 47,2

Sloveenia 2002 7,5 - -2,4 29,5 2003 5,7 6,4 -2,0 29,4 2004 4,1 5,2 -2,3 30,8

Slovakkia 2002 3,5 6,9 -5,7 43,3 2003 8,5 5,0 -3,7 42,6 2004 8,4 5,1 -3,9 44,5

Rootsi 2002 2,0 5,3 -0,0 52,6 2003 2,3 4,6 0,3 52,0 2004 1,3 4,7 0,6 51,6

Kontrollväärtus 4) 2,4% 6,4% -3% 60%

Allikad: EKP, Eurostat ja Euroopa Komisjon.1) Aasta keskmine muutus protsentides. 2004. aasta andmed hõlmavad ajavahemikku 2003. aasta septembrist kuni 2004. aasta augustini.2) Aasta keskmine väärtus protsentides. 2004. aasta andmed hõlmavad ajavahemikku 2003. aasta septembrist kuni 2004. aasta augustini.3) Protsendiline suhe SKTsse. Euroopa Komisjoni talituste prognoos 2004. aastaks.4) ÜTHI inflatsiooni ja pikaajalise intressimäära puhul hõlmab kontrollväärtus ajavahemikku 2003. aasta septembrist kuni 2004. aastaaugustini, valitsemissektori puudujäägi ja võla puhul 2003. aastat.

2.1 SISSEJUHATUS

2.1.1 ÜLDMÄRKUSED

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122lõige 2 näeb ette, et vähemalt kord kahe aastajooksul või piiratud õigusega liikmesriigitaotluse korral annavad EKP (ja komisjon) aruEuroopa Liidu Nõukogule vastavalt artikli 121lõikes 1 sätestatud menetlusele. Iga sellinearuanne peab sisaldama hinnangut piiratudõigusega liikmesriikide õigusaktide, sealhulgasnende riikide keskpankade põhikirjadevastavuse kohta asutamislepingu artiklitele 108ja 109 ning EKPSi põhikirjale. Taoliseleasutamislepingus sisalduvale kohustusele, midakohaldatakse piiratud õigusega liikmesriikidesuhtes, osutatakse ka kui “õiguslikulelähenemisele”.

PIIRATUD ÕIGUSEGA LI IKMESRI IG ID JA ÕIGUSLIKLÄHENEMINEKõikidel liikmesriikidel, kelle õigusaktekäesolevas aruandes hinnatakse, on piiratudõigusega liikmesriigi staatus.

Selline staatus on antud 11 liikmesriigile, kes eiole vastavalt asutamislepingule eurot veelühisrahana kasutusele võtnud. Taanit jaÜhendkuningriiki käsitletakse eraldi (vt punkti2.1.2 allpool). Rootsile anti piiratud õigusegaliikmesriigi staatus Euroopa Liidu Nõukogupoolt mais 1998 vastuvõetud otsusega. Uuteliikmesriikide osas näeb ühinemistingimusikäsitleva akti artikkel 4 ette, et alatesühinemiskuupäevast osaleb iga uus liikmesriikmajandus- ja rahaliidus piiratud õigusegaliikmesriigina Euroopa Ühenduseasutamislepingu artikli 122 tähenduses.

Võttes arvesse nende liikmesriikide staatustpiiratud õigusega liikmesriigina, on EKP seegahinnanud seda, millisel tasemel on 11liikmesriigis saavutatud õiguslik lähenemine, jaseda, milliseid seadusandlikke meetmeid onliikmesriigid selle eesmärgi saavutamiseksvõtnud või milliseid meetmeid on vaja võtta.

Õigusliku lähenemise hindamise eesmärk onaidata Euroopa Liidu Nõukogul otsustada,millised liikmesriigid “täidavad ühisrahakasutuselevõtuks vajalikud tingimused”.Nimetatud tingimused tähendavad õigusevaldkonnas eelkõige keskpanga sõltumatusesaavutamist ja liikmesriikide keskpankadeõiguslikku lõimumist eurosüsteemi.

ÕIGUSALA SE HINDAMISE ÜLESEHITUSKäesolev õigusalane hindamine järgibüldjoontes EKP ja Euroopa Rahainstituudivarasemate õiguslikku lähenemist käsitlevatearuannete ülesehitust: eelkõige EKP 2002. aastalähenemisaruannet (Rootsi kohta) ja 2000. aastaaruannet (Kreeka ja Rootsi kohta), samutiEuroopa Rahainstituudi 1998. aastalähenemisaruannet. Liikmesriikide õigusaktidevastavuse käsitlemisel võetakse arvesse ka kõikienne 30. septembrit 2004 kehtestatudseadusandlikke muudatusi.

2.1.2 TAANI JA ÜHENDKUNING RIIK

Käesolev aruanne ei hõlma Taanit jaÜhendkuningriiki, sest nende puhul on tegemisteristaatusega liikmesriikidega, kes ei ole veeleurot kasutusele võtnud.

Asutamislepingule lisatud protokoll teatavateTaaniga seotud sätete kohta näeb ette, et Taanivalitsus teavitab Euroopa Liidu Nõukogu omaseisukohast seoses osalemisega majandus- jarahaliidu kolmandas etapis enne seda, kuinõukogu annab asutamislepingu artikli 121lõike 2 alusel oma hinnangu. Taani on jubateatanud, et ei osale majandus- ja rahaliidukolmandas etapis. Vastavalt protokolli artiklile 2käsitletakse Taanit seega kui piiratud õigusegaliikmesriiki. Selle mõju Taanile täpsustati 11. ja12. detsembril 1992 Edinburghis toimunudriigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumiselvastu võetud otsuses. Nimetatud otsusesmärgitakse, et Taani säilitab vastavalt omariiklikele õigusnormidele olemasolevadvolitused rahapoliitika valdkonnas, sealhulgasDanmarks Nationalbanki volitused rahapoliitikaosas. Et asutamislepingu artiklit 108kohaldatakse kooskõlas asutamislepingu artikli

23EKP


2 R I I G I Õ I G U S A K T I D E V A S T A V U SA S U T A M I S L E P I N G U L E


KOKKUVÕTE

122 lõikega 3 Taani suhtes, peab DanmarksNationalbank täitma keskpanga sõltumatuseosas kehtestatud tingimused. 1998. aastaEuroopa Rahainstituudi lähenemisaruandesjõuti järeldusele, et see nõue on täidetud.Tulenevalt Taani eristaatusest ei ole Taanilähenemist pärast 1998. aastat hinnatud.Danmarks Nationalbanki õiguslikku lõimumistEKPSiga ei ole vaja sätestada ning õigusakte eipea kohandama seni, kuni Taani teavitab ELinõukogu oma kavatsusest võtta kasutuseleühisraha.

Vastavalt asutamislepingule lisatud protokollileteatavate Suurbritannia ja Põhja-IiriÜhendkuningriigiga seotud sätete kohta ei oleÜhendkuningriigil mingit kohustust astudamajandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi,välja arvatud juhul, kui Ühendkuningriik teatabELi nõukogule, et ta kavatseb seda teha. 30.oktoobril 1997. aastal teatas Ühendkuningriiknõukogule, et ei kavatse 1. jaanuarist 1999ühisraha kasutusele võtta (ja Ühendkuningriik eiole oma seisukohta muutnud). Vastavalt selleleteatele ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtesteatavaid asutamislepingu (sealhulgas artiklite108 ja 109) ja EKPSi põhikirja sätteid. Seegapuudub hetkel õiguslik nõue tagada riiklikeõigusaktide (sealhulgas Bank of Englandipõhikirja) vastavus asutamislepingule japõhikirjale.

2.2 KOHANDAMISE ULATUS

2.2.1 KOHANDAMISVALDKONNAD

Et teha kindlaks valdkonnad, milles riiklikkeõigusakte on vaja kohandada, lähtub EKPjärgmisest ülesehitusest:

– vastavus Euroopa Ühenduseasutamislepingus (artikkel 108) ja EKPSipõhikirjas (artikkel 7 ja 14.2) sisalduvateleliikmesriikide keskpankade sõltumatustkäsitlevatele sätetele, samuti ametisaladusepidamist käsitlevatele sätetele (põhikirjaartikkel 38), ja

– liikmesriikide keskpankade õigusliklõimumine eurosüsteemiga (eelkõigepõhikirja artiklite 12.1 ja 14.3 osas).

2.2.2 VA STAVUS VERSUS ÜHTLUSTAMINE

Asutamislepingu artikkel 109 näeb ette, etliikmesriikide õigusaktid peavad olemavastavuses asutamislepinguga; kõik vastuoludtuleb kõrvaldada. Seda kohustust ei mõjutaasutamislepingu ja põhikirja ülimuslikkusriiklike õigusaktide suhtes ega vastuolude laad.

Liikmesriikide õigusaktide vastavuse nõue eitähenda seda, et asutamisleping näeks etteliikmesriikide keskpankade põhikirjadeühtlustamise omavahel või EKPSi põhikirjaga.Riiklikud eripärad võivad alles jääda. Veelgienam, põhikirja artikkel 14.4 lubabliikmesriikide keskpankadel täita ka muidülesandeid peale nende, mis põhikirjastäpsustatud, ja seda sel määral, mil need ei segaEKPSi eesmärkide ja ülesannete täitmist.Liikmesriikide keskpankade põhikirjade sättedselliste täiendavate ülesannete kohta on ilmseksnäiteks tingimustest, mille korral erinevusedvõivad alles jääda. Pigem osutab vastavusemõiste sellele, et liikmesriikide õigusakte janende keskpankade põhikirju tuleb kohandadaeesmärgiga kõrvaldada asutamislepingu japõhikirja vahelised vastuolud ning tagadaliikmesriikide keskpankade piisav lõimumineEKPSiga. Eelkõige tähendab see, et kohandadatuleb kõiki sätteid, mis piiravadasutamislepingus määratletud liikmesriigikeskpanga sõltumatust ning keskpangaülesandeid EKPSi lahutamatu osana. Seetõttu eipiisa selle eesmärgi saavutamiseks üksnessellest, kui tuginetakse ühenduse õiguseülimuslikkusele liikmesriikide õigusaktidesuhtes.

Asutamislepingu artiklis 109 sätestatudkohustus laieneb ainult asutamislepingu võipõhikirja sätete osas tekkinud vastuoludele.Siiski tuleb viia ühenduse teiseste õigusaktidegavastavusse ka sellised liikmesriikide õigusaktid,mis on taoliste teiseste õigusaktidega vastuolus.Ühenduse õiguse ülimuslikkus ei välista


liikmesriikide õigusaktide kohandamisevajadust. See üldine nõue tuleneb EuroopaKohtu praktikast2.

Asutamislepingus ja põhikirjas ei määratletaliikmesriikide õigusaktide kohandamise viisi.Õigusaktide kohandamiseks võib kasutadaviiteid asutamislepingule ja põhikirjale võilisada õigusaktidesse asutamislepingu japõhikirja sätteid ja samal ajal neile viidata,samuti võib kõrvaldada vastuolud või rakendadakõiki nimetatud meetmeid koos.

Lisaks sellele peavad ühenduse institutsioonidja liikmesriigid õigusaktide asutamislepinguleja põhikirjale vastavuse saavutamisel jasäilitamisel ühe võimalusena pidama EKPganõu õigusaktide eelnõude osas, mis kuuluvadvastavalt asutamislepingu artikli 105 lõikele 4 japõhikirja artiklile 4 EKP pädevusse. Alates 1.maist 2004 kohaldatakse seda kohustust ka uuteliikmesriikide seadusandlike asutuste suhtes.Nõukogu 29. juuni 1998. aasta otsusega nr98/415/EÜ kutsutakse liikmesriike selgelt ülesvõtma selle nõude täitmise tagamiseksasjakohaseid meetmeid.

2.3 LI IKMESRI IKIDE KESKPANKADESÕLTUMATUS

Keskpankade sõltumatuse (ja ametisaladusepidamise) osas oli uute liikmesriikide õigusaktevaja kohandada, et viia need alates 1. maist 2004kooskõlla asutamislepingu ja põhikirjaasjakohaste sätetega. Rootsi pidi vajalikudkohandused jõustama 1. juunil 1998, EKPSiloomise ajaks.

2.3.1 RI IG I KESKPANGA SÕLTUMATUS

1997. aastal pani Euroopa Rahainstituut kirjakeskpanga sõltumatuse (vastavalt EuroopaRahainstituudi lähenemisaruandesüksikasjalikult kirjeldatud sõltumatusemõistele) tunnusjooned, mida kasutati sel ajalliikmesriikide õigusaktide, eelkõigeliikmesriikide keskpankade põhikirjadehindamise alusena. Liikmesriigi keskpanga

sõltumatuse mõiste hõlmab mitut erinevatsõltumatuse valdkonda, mida tuleb eraldihinnata; eristatakse funktsionaalset,institutsionaalset, personaalset ja finantsilistsõltumatust. Viimastel aastatel on neidkeskpanga sõltumatuse aspekte EKP arvamusteabil täpsustatud. Nendele arvamustele tuginedeshinnatakse uute liikmesriikide õigusaktidelähenemise astet asutamislepingule japõhikirjale (vt allpool).

FUNK T SIONAALNE SÕLTUMATUSKeskpankade sõltumatus ei ole eesmärkomaette, kuid see on vahend eesmärgisaavutamisel, mis peaks olema selgeltmääratletud ning tähtsaim kõigist teistest.Funktsionaalne sõltumatus eeldab, et esmaneeesmärk on selgelt ja õiguskindlalt määratletud,ning annab keskpangale võimalused ja vahendidselle saavutamiseks teistest asutustestsõltumatult. Asutamislepingus sisalduvliikmesriigi keskpanga sõltumatuse nõuepeegeldab üldtunnustatud seisukohta, ethinnastabiilsuse kui esmase eesmärgi aitabkõige paremini saavutada täielikult sõltumatuinstitutsioon, mille volitused on täpseltmääratletud. Liikmesriigi keskpangasõltumatuse põhimõte on täielikult kooskõlassellega, et liikmesriigi keskpank vastutab omaotsuste eest; see on oluline aspekt keskpangasõltumatu staatuse usaldusväärsusesuurendamisel. See eeldab omakordaläbipaistvust ja dialoogi kolmandate pooltega.

Ajastuse suhtes ei ole asutamisleping järjepidevselles osas, kas uute liikmesriikide keskpangadpidid asutamislepingu artikli 105 lõikes 1 japõhikirja artiklis 2 sätestatud hinnastabiilsusesäilitamise kui esmase eesmärgi täitma juba 1.maiks 2004 või on tegemist õigusliku nõudega,mida kohaldatakse alles eurokasutuselevõtmisel. Kuigi asutamislepinguartikli 105 lõiget 1 ei kohaldata piiratud õigusegaliikmesriikide suhtes (vt artikli 122 lõiget 3),rakendatakse nende suhtes siiski põhikirjaartiklit 2 (a contrario vt artikli 43 lõiget 1). Seda

25EKP



KOKKUVÕTE

2 Vt muuhulgas kohtuasja nr 167/73, komisjon vs. PrantsuseVabariik (“Code du Travail Maritime”).

ebaselgust silmas pidades võtab EKP seisukoha,et uute liikmesriikide keskpankade põhikirjadpeaksid 1. maist 2004 seadma oma esmasekseesmärgiks hinnastabiilsuse säilitamise. Taolineotsus põhineb asjaolul, et üks ühendusejuhtpõhimõte – hinnastabiilsus (asutamislepinguartikli 4 lõige 3) – kehtib ka piiratud õigusegaliikmesriikides. Samuti tugineb see otsusasutamislepingu eesmärgile, mille kohaseltpeavad liikmesriigid püüdlemamakromajandusliku lähenemise poole, mishõlmab ka hinnastabiilsust ja mille hindamisekskoostavad EKP ja komisjon korrapäraseidaruandeid. Lisaks lähtutakse selle lähenemisviisikorral keskpanga sõltumatuse nõude ratiolegis’est, mis on põhjendatud ainult siis, kuiülimuslikuks on hinnastabiilsus kui üldeesmärk.

Käesolevas aruandes sisalduvate riikidehinnangute puhul lähtutakse seetõttu uuteliikmesriikide keskpankade kohustusestsäilitada hinnastabiilsus alates 1. maist 2004.Rootsi puhul on see nõue kehtinud alates 1.juunist 1998.

INSTITUT SIONAALNE SÕLTUMATUSInstitutsionaalse sõltumatuse põhimõtetväljendavad selgelt asutamislepingu artikkel108 ning EKPSi põhikirja artikkel 7. Need kaksartiklit keelavad liikmesriigi keskpangal ja sellejuhtorganite liikmetel üritada taotleda või saadajuhiseid ühenduse institutsioonidelt võiasutustelt, mõne liikmesriigi valitsuselt võimõnelt teiselt organilt. Samuti keelavad needartiklid ühenduse institutsioonidel ja asutustel,samuti liikmesriikide valitsustel püüdamõjutada keskpankade juhtorganite liikmeid,kelle tegevus võib mõjutada seda, kuidaskeskpangad täidavad oma EKPSiga seotudülesandeid. Selles kontekstis on EKPseisukohal, et teatavad kolmandate isikuteõigused ei ole vastavuses asutamislepingu ja/võipõhikirjaga. Seetõttu tuleb õigusaktid viiaallpool kirjeldatud keeldudega kooskõlla.

Kui liikmesriigi keskpanga tööd korraldab riigiomandis olev organ, spetsiaalne avalik-õiguslikorgan või lihtsalt aktsiaselts, valitseb oht, etnende omanikud võivad taolise omandivormi

kaudu mõjutada EKPSiga seotud ülesanneteosas otsuste tegemist. Aktsionäride õigustekaudu või muul viisil avaldatav mõju võibkahjustada liikmesriigi keskpanga sõltumatustning seda tuleks institutsionaalse sõltumatusesäilitamiseks õiguslikult piirata.

Juhiste andmise keeldKolmandate isikute õigus anda EKPSiga seotudülesannete osas juhiseid liikmesriigikeskpangale, nende juhtorganitele või nendeliikmetele ei ole kooskõlas asutamislepingu japõhikirjaga.

O tsu ste heakski itmise, peat amise, tühist amisevõi edasi lükkamise keeldKolmandate isikute õigus kiita heaks, peatada,tühistada või edasi lükata liikmesriigikeskpanga otsuseid EKPSiga seotud ülesanneteosas ei ole kooskõlas asutamislepingu japõhikirjaga.

Õigu sl ike l alu ste l otsu ste tsenseer imise keeldÕigus tsenseerida õiguslikel alustel otsuseidEKPSi ülesannete täitmise kohta muude organitepoolt peale sõltumatute kohtute ei ole kooskõlasasutamislepingu ja põhikirjaga, sest nendeülesannete täitmist ei tohi poliitilisel tasandilümber hinnata. Keskpanga juhi õigus peatadaEKPSi või keskpanga juhtorganite otsusteelluviimine õiguslikel alustel ja nende pärastineedastamine poliitilistele organitele lõpliku otsusetegemiseks loetakse samaväärseks kolmandateltisikutelt juhiste taotlemisega.

Li ikmesr i igi keskpanga juhtorganite tööshääleõigu sega osalemise keeldKolmandate isikute esindajate osalemineliikmesriigi keskpanga juhtorganite tööshääleõigusliku liikmena küsimustes, miskäsitlevad EKPSiga seotud ülesannete täitmistliikmesriigi keskpanga poolt, onasutamislepingu ja põhikirjaga vastuolus isegisiis, kui nende hääl ei ole otsustav.

Li ikmesr i igi keskpanga otsu se osas ee lnevakonsulteer imise keeldLiikmesriigi keskpanga suhtes sätestatudselgesõnaline seadusjärgne kohustus


konsulteerida eelnevalt kolmandate isikutegaannab viimatinimetatutele lõpliku otsusemõjutamiseks ametliku võimaluse ja on seetõttuvastuolus asutamislepingu ja põhikirjaga.

Liikmesriigi keskpanga ja kolmandate isikutedialoog (isegi kui see põhineb seadusjärgselkohustusel anda teavet ja vahetada seisukohti)on siiski kooskõlas asutamislepingu japõhikirjaga, kui:

– selle tulemuseks ei ole liikmesriigikeskpanga juhtorganite liikmetesõltumatuse mõjutamine,

– liikmesriigi keskpanga juhi eristaatust EKPüldnõukogu liikme pädevuses arvestataksetäiel määral ja

– täidetakse põhikirjast tulenevaidametisaladuse pidamise nõudeid.

Li ikmesr i igi keskpanga juhtorganite l i ikmeteametist vabast amineÕigusaktide sätted, milles käsitletakseliikmesriigi keskpanga juhtorganite liikmeteametist vabastamist kolmandate isikute (ntvalitsuste) poolt (nt seoses aruandlusega),peaksid sisaldama piisavaid kaitsemeetmeid,tagamaks, et selline ametist vabastamise õigusei mõjuta liikmesriigi keskpanga liikmesuutlikkust langetada EKPSiga seotudülesannete osas sõltumatuid otsuseid (võirakendada EKPSi tasandil võetud otsuseid). Onsoovitav, et sellekohane selgesõnaline sätesisalduks liikmesriigi keskpanga põhikirjas.

PERSONAALNE SÕLTUMATUSKeskpanga sõltumatust aitab tagada ka põhikirjasäte, mis puudutab liikmesriigi keskpangajuhtorganite liikmete ametiaega. Keskpankadejuhid on EKP üldnõukogu liikmed. Põhikirjaartikli 14.2 kohaselt peab liikmesriigikeskpanga põhikiri eelkõige sätestama, etkeskpanga juhi ametiaeg kestab vähemalt viisaastat. Samuti kaitseb nimetatud artikkelkeskpanga juhte omavolilise ametistvabastamise eest, sätestades, et juhi võib ametistvabastada ainult siis, kui ta ei vasta enamtingimustele, mis on vajalikud tema kohustustetäitmiseks või kui ta on süüdi tõsises

üleastumises; sellise otsuse peale on võimalikpöörduda Euroopa Kohtu poole. Liikmesriigikeskpanga põhikiri peab seda sätet järgimaallkirjeldatud viisil.

Li ikmesr i igi keskpanga juhi minima alneametiaegLiikmesriigi keskpanga põhikiri peab kooskõlasEKPSi ja EKP põhikirja artikliga 14.2sätestama, et keskpanga juhi ametiaeg kestabvähemalt viis aastat. See ei välista loomulikultpikemat ametiaega; piiramatu ametiaja korral eiole vaja põhikirja kohandada juhul, kuikeskpanga juhi ametist vabastamise tingimusedon kooskõlas põhikirja artikliga 14.2. Kui riigiseaduseandjad muudavad keskpanga põhikirja,peab põhikirja muutev seadus kooskõlas EKPSija EKP põhikirja artikliga 14.2 kaitsma keskpangajuhi ning juhtorganite teiste liikmete ametiaega.

Li ikmesr i igi keskpanga juhi ametistvabast amise põhju sedLiikmesriigi keskpanga põhikiri peab tagama, etkeskpanga juhti ei või ametist vabastada muudelalustel peale nende, mis on nimetatud põhikirjaartiklis 14.2. Selle nõude eesmärk on takistadaseda, et keskpanga juhi ametissenimetamissekaasatud asutused, eelkõige valitsus võiparlament, võiks keskpanga juhi omaläranägemisel ametikohalt vabastada.Liikmesriigi keskpanga põhikiri peakssisaldama kas ametist vabastamise aluseid, mison vastavuses põhikirja artiklis 14.2 äratoodutega, või jätma ametist vabastamise alusedüldse nimetamata, sest artikkel 14.2 on vahetultkohaldatav.

Ametiaeg l i ikmesr i igi keskpanga juhtorganitel i ikmete (v.a keskpanga juht) puhul , kes onka asatud EKPSiga seotud ülesannete t äitmissePersonaalne sõltumatus oleks ohus, kuikeskpanga juhi ametiaja kohta kehtivaideeskirju ei kohaldataks ka keskpangajuhtorganite teiste liikmete suhtes, kes onkaasatud EKPSiga seotud ülesannete täitmisse.Erinevad asutamislepingu ja põhikirja sättednäevad ette võrdväärse ametiaja kaitstuse.Põhikirja artikkel 14.2 ei piira ametiaja kaitstustkeskpanga juhi ametikohaga, samas kui

27EKP



KOKKUVÕTE

asutamislepingu artikkel 108 ja põhikirjaartikkel 7 viitavad pigem keskpangajuhtorganite liikmetele kui konkreetseltkeskpanga juhile. Selline olukord valitsebeelkõige siis, kui keskpanga juht on primus interpares kolleegide seas, kellel on samaväärnehääleõigus, või kui teistel liikmetel võib ollavaja keskpanga juhti asendada.

Kohtul iku läbi va at amise õigu sEt piirata ametist vabastamise aluste hindamiselpoliitilist suva, peab liikmesriigi keskpangajuhtorganite liikmetel olema õigus edastadanende ametist vabastamise otsused sõltumatulekohtule.

Põhikirja artiklis 14.2 sätestatakse, et ametistvabastatud liikmesriigi keskpanga juht võibesitada Euroopa Kohtusse hagi. Liikmesriikideõigusaktid peaksid kas viitama põhikirjale võijätma välja viite õigusele esitada EuroopaKohtule hagi, sest põhikirja artikkel 14.2 onvahetult kohaldatav.

Liikmesriigi õigusaktid peaksid üldiseõiguspõhimõttena või liikmesriigi keskpangapõhikirja konkreetses sättes samuti sätestamaõiguse suunata liikmesriigi kohtuleläbivaatamiseks otsused, millega vabastatakseametist teised liikmesriigi keskpangajuhtorganite liikmed, kes on kaasatud EKPSigaseotud ülesannete täitmisse.

Kaitsemeetmed hu vide konfl ikt i vastuPersonaalne sõltumatus tähendab ka huvidekonflikti puudumise tagamist kohustuste vahel,mis lasuvad liikmesriigi keskpanga juhtorganiteliikmetel vastava keskpanga (ja samutikeskpankade juhtide puhul EKP) ees, ja kõikidemuude kohustuste vahel, mida EKPSiülesannetega seotud juhtorganite liikmetel võibolla vaja täita ja mis võivad nende personaalsetsõltumatust ohustada. Põhimõtteliselt onEKPSiga seotud ülesannete täitmisse kaasatudjuhtorganite liikmesus vastuolus teiste sellisteülesannete täitmisega, mis võiksid kaasa tuuahuvide konflikti. Eelkõige ei tohi juhtorganiteliikmed omada ametit või huvisid, mis võiksidmõjutada nende tegevust kas seadusandlike

organite või valitsuste esindajatena, riigitäidesaatva või seadusandliku võimuesindajana, piirkondliku või kohalikuomavalitsuse esindajana või äriühinguesindajana. Eelkõige tuleb tagada võimalikuhuvide konflikti ennetamine nende juhtorganiteliikmete puhul, kes ei kuulu tegevjuhtkonda.

FINANT SILINE SÕLTUMATUSIsegi kui liikmesriigi keskpank onfunktsiooniliselt, institutsionaalselt japersonaalselt täielikult sõltumatu (s.t see ontagatud liikmesriigi keskpanga põhikirjaga),oleks keskpanga üldine sõltumatus ohus, kui taei saaks oma volituste teostamiseks (s.t selleks,et täita talle asutamislepingu ja põhikirjagamääratud EKPSiga seotud ülesandeid) kasutadaiseseisvalt piisavaid rahalisi vahendeid.

Liikmesriigid ei või oma keskpanka pannaolukorda, kus tal ei ole EKPSi võieurosüsteemiga seotud ülesannete täitmiseksvajalikul määral rahalisi vahendeid. Tulebmärkida, et EKPSi põhikirja artiklite 28.1 ja30.4 kohaselt võib EKP taotleda täiendavaidsissemakseid EKP kapitali ja täiendavaidvälisvaluutareservide ülekandeid liikmesriikidekeskpankade poolt3. Lisaks sellele näebpõhikirja artikkel 33.24 ette, et kui EKP-le ontekkinud kahjum, mida ei ole üldreservfondistvõimalik täielikult maha arvata, võib EKPnõukogu otsustada katta ülejäänud kahjuvõrdeliselt vastava majandusaasta kasumi arvel,mis on kogunenud EKPSi rahapoliitilisefunktsiooni täitmisel, ja nende summade piires,mis on jaotatud liikmesriikide keskpankadele.Finantsilise sõltumatuse põhimõte eeldab, etnende sätete järgimine ei kahjusta liikmesriigikeskpanga suutlikkust täita oma ülesandeid.

Lisaks tähendab finantsilise sõltumatusepõhimõte ka seda, et liikmesriigi keskpangalpeab olema piisavalt vahendeid mitte ainultEKPSiga seotud ülesannete, vaid ka liikmesriigisiseste ülesannete täitmiseks, s.t ta peab suutmarahastada oma haldamist ja tegevust.


3 Põhikirja artiklit 30.4 kohaldatakse ainult eurosüsteemi raames.4 Põhikirja artiklit 33.2 kohaldatakse ainult eurosüsteemi raames.

Finantsilise sõltumatuse põhimõtte hindamiseltuleks seetõttu lähtuda sellest, kas kolmandadisikud saavad lisaks keskpanga ülesannetelemõjutada otseselt või kaudselt ka keskpangavõimet (tegevuse seisukohast tööjõu osas jafinantsilisest seisukohast piisavate rahalistevahendite osas) oma volitusi teostada. Selleskontekstis on eelkõige asjakohased järgmisedneli finantsilise sõltumatuse aspekti, millestmõned on välja töötatud viimastel aastatel5.Tegemist on finantsilise sõltumatuseaspektidega, mille osas on liikmesriikidekeskpangad kõige tundlikumad välismõjudele.

Li ikmesr i igi keskpanga ee lar vekindlaksmääramineKui kolmandal isikul on õigus määrata kindlaksliikmesriigi keskpanga eelarve või ta saab sedamõjutada, on see vastuolus finantsilisesõltumatuse nõudega, välja arvatud juhul, kuiseaduses on sätestatud kaitseklausel, millekohaselt ei piira selline õigus rahalisivahendeid, mida keskpangad vajavad EKPSigaseotud ülesannete tältmiseks.

Ra amatupidamiseeskir jadRaamatupidamisaruanded tuleks koostada kaskooskõlas üldiste raamatupidamiseeskirjadegavõi liikmesriigi keskpanga juhtorganite poolttäpsustatud eeskirjadega või vähemaltliikmesriigi keskpanga juhtorganite ettepanekupõhjal, kui sellised eeskirjad on täpsustatudkolmandate isikute poolt.

Raamatupidamise aastaaruande peaksid vastuvõtma liikmesriigi keskpanga juhtorganid koossõltumatute raamatupidajatega ja seejärel võibühe tingimusena ette näha selle heakskiitmisekolmandate isikute (nt aktsionärid, valitsuspoolt). Kasumi osas peaks liikmesriigikeskpanga juhtorganitel olema võimalik tehasõltumatult ja professionaalselt otsus sellearvutamise kohta.

Kui liikmesriigi keskpanga tegevustkontrollitakse riigikontrolli või samalaadseorgani poolt, mille ülesandeks on jälgidariigieelarvevahendite kasutamist, peabkontrollimise ulatus olema õiguslikult

selgesõnaliselt määratletud ning see ei tohikspiirata liikmesriigi keskpanga sõltumatuvälisandiitori tegevust vastavalt põhikirjaartiklile 27.1. Riiklik auditeerimine tuleb läbiviia mittepoliitiliselt, sõltumatult ja täiestiprofessionaalselt.

Kasumi jaot amine, l i ikmesr i igi keskpangakapit al ja reser vidLiikmesriigi keskpanga põhikirjaga võidaksesätestada kasumi jagamise viisid. Selliste sätetepuudumisel peaks kasumi jaotamise otsusetegema liikmesriigi keskpanga juhtorgan,tuginedes oma professionaalsetele kaalutlustele.Kolmandad isikud võivad taolise otsuselangetada ainult juhul, kui on olemasselgesõnalised kaitseklauslid, mille kohaselt eitohi otsus piirata rahalisi vahendeid, midakeskpangad vajavad EKPSiga seotud ülesannetetältmiseks.

Liikmesriikidel ei ole lubatud liikmesriigikeskpangale peale sundida kapitali vähendamistenne, kui keskpanga juhtorganitega onsaavutatud eelnev kokkulepe, mille eesmärk ontagada, et keskpangal säilivad EKPSi liikmenaasutamislepingu artikli 105 lõikega 2 japõhikirjaga sätestatud ülesannete täitmisekspiisavad rahalised vahendid. Liikmesriigikeskpangal peab olema sõltumatus moodustadaise reserve oma kapitali ja varade reaalväärtusekaitsmiseks.

Vastutu s järe leval veasutu ste f inantskohu stu ste eestMõned liikmesriigid võivad luua omafinantsjärelevalveasutused liikmesriigikeskpanga raames. Kui taolisedjärelevalveasutused on allutatud liikmesriigi

29EKP



KOKKUVÕTE

5 Selles valdkonnas on põhjapanevaks järgmised EKP arvamused:– Arvamus Central Bank and Financial Services Authority ofIreland’i [Iirimaa keskpanga] seaduse kohta (CON/2002/16),Iirimaa, 05.06.2002.– Arvamus Suomen Pankki [Soome keskpanga] põhikirja jasellega seonduvate seaduste muutmise kohta (CON/2003/22),Soome, 15.10.2003.– Arvamus riikliku uurimise, tehnoloogia ja arendusesihtasutuse kohta (CON/2003/27), Austria, 02.12.2003.– Arvamus Suomen Pankki [Soome keskpanga] põhikirja jasellega seonduvate õigusaktide muutmise kohta (CON/2004/1),Soome, 20.01.2004.

keskpanga sõltumatule otsustusõigusele, ei tekiselles osas probleeme. Teisalt, kui õigusnormidsätestavad järelevalveasutustele eraldiseisvaotsustusõiguse, siis tuleb tagada, et nende pooltvastuvõetud otsused ei ohusta liikmesriigikeskpanga finantse tervikuna. Sellistel juhtudeltuleb liikmesriigi õigusaktidega kindlustadaliikmesriigi keskpanga lõplik kontrolljärelevalveasutuste otsuste üle, mis võivadmõjutada keskpanga sõltumatust, eelkõigefinantsilist sõltumatust.

2.3.2 KONFIDENT SIAAL SUS

Põhikirja artikli 38 alusel EKP ja liikmesriigikeskpanga töötajate suhtes sätestatudametisaladuse pidamise kohustus võib mõjutadasamalaadseid sätteid liikmesriikidekeskpankade põhikirjas või liikmesriikideõigusaktides. Ühenduse õiguse ja sellegakooskõlas vastuvõetud eeskirjade ülimuslikkustähendab ka seda, et liikmesriigi õigusaktid, miskäsitlevad kolmandate isikute juurdepääsudokumentidele, ei tohi põhjustada EKPSikonfidentsiaalsuspõhimõtete rikkumist.

2.4 RI IKIDE KESKPANKADE ÕIGUSLIKLÕIMUMINE EUROSÜSTEEMI

Kui liikmesriigi õigusaktides (keskpangapõhikirjades, kuid ka teistes õigusaktides) onsätteid, mis võivad takistada eurosüsteemigaseotud ülesannete täitmist või EKP otsustejärgimist, oleksid need pärast eurokasutuselevõttu vastava liikmesriigi pooltvastuolus eurosüsteemi tõhusa toimimisega.Seetõttu on liikmesriikide õigusakte vajakohandada, et tagada eurosüsteemiga seotudülesannete osas nende vastavusasutamislepingule ja põhikirjale. Et täitaasutamislepingu artiklit 109, oli õigusaktidekohandamise tähtajaks Sveriges Riksbankipuhul EKPSi loomise kuupäev ja uuteliikmesriikide keskpankade puhul ühinemisekuupäev. Õigusaktidest tulenevad nõuded, mison seotud liikmesriigi keskpanga täielikuõigusliku lõimumisega eurosüsteemi, peavadhakkama kehtima siiski alles täielikul

lõimumisel, s.t kuupäeval, mil piiratud õigusegaliikmesriik võtab kasutusele ühisraha. Etsaavutada vastavus asutamislepingule,kohandatakse enne asutamislepingu artiklites121 ja 122 ettenähtud otsuste vastuvõtmistpiiratud õigusega liikmesriigi keskpangapõhikirja selliselt, et see näeks ette keskpankadelõimumise eurosüsteemiga.

Käesolevas aruandes pööratakse peamiselttähelepanu nendele valdkondadele, mille puhulõigusaktide sätted ei võimalda liikmesriigikeskpangal vastata eurosüsteemi nõuetele.Sellised sätted võivad takistada liikmesriigikeskpangal osalemast EKP juhtorganite pooltmääratletud ühtse rahapoliitika rakendamisel,raskendada liikmesriigi keskpanga juhil omaülesannete täitmist EKP nõukogu liikmena võiolla vastuolus EKP õigustega. Eristataksejärgmiseid valdkondi: ülesanded, finantssätted,vahetuskursipoliitika ja rahvusvahelinekoostöö. Samuti nimetatakse ära muudvaldkonnad, mille puhul tuleb liikmesriigikeskpanga põhikirja vajaduse korral kohandada.

2.4.1 ÜLESANDED

Täisliikmena osaleva riigi keskpanga ülesandedon eelkõige määratletud tema staatusegaeurosüsteemi lahutamatu osana ning seega kaasutamislepingu ja põhikirjaga. Asutamislepinguartikli 109 täitmiseks tuleb liikmesriigikeskpanga põhikirjas ülesandeid käsitlevaidsätteid võrrelda asutamislepingu ja põhikirjavastavate sätetega ning seejärel vastuoludkõrvaldada6. See kehtib kõikide sätete kohta, mistakistaksid EKPSiga seotud ülesannete täitmistpärast euro kasutuselevõttu ja eurosüsteemilõimumist; ja eelkõige sätete kohta, mis ei arvestaEKPSi pädevust vastavalt põhikirja IV peatükile.

Rahapoliitika osas peaksid liikmesriigiõigusnormid sätestama, et ühenduserahapoliitilist ülesannet tuleb täita eurosüsteemikaudu7.


6 Eelkõige asutamislepingu artiklid 105 ja 106 ning põhikirjaartiklid 3–6 ja artikkel 16.

7 Asutamislepingu artikli 105 lõike 2 esimene alapunkt.

Liikmesriigi keskpanga põhikiri võib sisaldadasätteid rahapoliitiliste instrumentide kohta.Taolisi liikmesriigi õigusnorme tuleb võrreldaasutamislepingu ja põhikirja sätetega ningvastuolud tuleb kõrvaldada, et oleks võimaliktäita asutamislepingu artiklit 109.

Liikmesriigi õigusaktide sätted, millegamääratakse pangatähtede emissiooni ainuõiguskeskpangale, peavad tunnistama EKP nõukoguainuõigust anda pärast euro kasutuselevõttuasutamislepingu artikli 106 lõike 1 ja põhikirjaartikli 16 alusel luba euro pangatähtedeemissiooniks. Liikmesriikide sätted, misvõimaldavad valitsusel mõjutada selliseidküsimusi nagu euro pangatähtede nimiväärtus,valmistamine, maht ja ringlusest kõrvaldamine,tuleb vastavalt asjaoludele kas kehtetukstunnistada või ära muuta selliselt, et needtunnistaks EKP õigust euro pangatähtede osasvastavalt eespool nimetatud artiklitele.Sõltumata müntidega seotud ülesannetejaotusest liikmesriigi valitsuse ja EKP vaheltuleb asjakohaste sätetega tunnistada EKPõigust kiita pärast euro kasutuselevõttu heakseuro müntide emissiooni maht.

Seoses välisvaluutareservide haldamisega8 onasutamislepinguga vastuolus need osalevadliikmesriigid, kes ei kanna enda ametlikkevälisvaluutareserve9 oma keskpanka. Lisaks eivasta asutamislepingu artikli 105 lõike 2kolmandale alapunktile kolmanda isiku (ntvalitsuse või parlamendi) õigus mõjutadakeskpanga otsuseid, mis puudutavad ametlikevälisvaluutareservide haldamist. Veelgi enam,liikmesriigi keskpank peab EKP-le eraldamavälisvaluutareserve mahus, mis on võrdelineliikmesriigi osaga EKP märgitud kapitalist.Seega ei tohi olla mingeid juriidilisi takistusi,mis ei võimalda liikmesriigi keskpangal omavälisvaluutareservi osa EKP-le üle kanda.

2.4.2 FINANT SSÄT TED

Põhikirja finantssätted hõlmavad eeskirjuraamatupidamise10, auditeerimise11, kapitalimärkimise12, välisvaluutareservide ülekandmise13

ja EKPSi rahapoliitilise funktsiooni täitmisel

koguneva kasumi14 kohta. Liikmesriigikeskpangal peab olema võimalik nendest sätetesttulenevaid kohustusi täita ning seetõttu tuleb kõikvastuolus olevad riiklikud õigusnormid kehtetukstunnistada.

2.4.3 VAHE TUSKURSIPOLI ITIKA

Piiratud õigusega liikmesriigi õigusaktidesvõidakse sätestada, et valitsus vastutab vastavaliikmesriigi vahetuskursipoliitika eest ja etliikmesriigi keskpangale on antud nõuandevja/või täidesaatev ülesanne. Eurokasutuselevõtmiseks peavad sellised õigusaktidkajastama siiski seda, et vastutus euroalavahetuskursipoliitika eest on kooskõlasasutamislepingu artikliga 111 läinud üleühendusele. Artikliga 111 läheb vastutus sellepoliitika eest üle ELi nõukogule, kes teebtihedat koostööd EKPga.

2.4.4 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Euro kasutuselevõtmiseks peavad liikmesriigiõigusaktid olema kooskõlas põhikirja artikliga6.1, milles sätestatakse, et eurosüsteemileusaldatud ülesandeid hõlmavas rahvusvaheliseskoostöös otsustab EKPSi esindatuse EKP.Lisaks peavad liikmesriigi õigusaktidvõimaldama riigi keskpangal osaleda EKPheakskiidul rahvusvaheliste rahaasutuste töös(põhikirja artikkel 6.2).

2.4.5 MUUD KÜSIMUSED

Lisaks eespool nimetatud küsimustele tulebriiklikke sätteid kohandada vajaduse korral kateistes valdkondades (nt arveldus- jamaksesüsteemid, teabevahetus).

31EKP



KOKKUVÕTE

8 Asutamislepingu artikli 105 lõike 2 kolmas alapunkt.9 Erandiks on välisvaluuta jooksvad saldod, mida liikmesriikide

valitsused võivad asutamislepingu artikli 105 lõike 3 aluselhallata.

10 Põhikirja artikkel 26.11 Põhikirja artikkel 27.12 Põhikirja artikkel 28.13 Põhikirja artikkel 30.14 Põhikirja artikkel 32.

2.5 LI IKMESRI IG I ÕIGUSAK TIDE VA STAVUSA SUTAMISLEPINGULE JA PÕHIK IRJALE

Kõik liikmesriigid, mille õigustikku onkäesolevas aruandes vaadeldud, on viinud sissemuudatused oma keskpanga põhikirja või onselle protsessi lõppjärgus, lähtudes EKP (samutieelnevalt Euroopa Rahainstituudi) arvamustestja aruannetest.

Tšehhi Vabariigis, Eestis, Lätis, Leedus,Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Rootsisesineb keskpanga sõltumatuse valdkonnassuuremal või väiksemal määral vastuolusidriiklike õigusaktide ning asutamislepingu japõhikirja vahel.

Ühegi käesolevas aruandes hinnatudliikmesriigi õigustik ei võimalda nendekeskpankadel eurosüsteemiga lõimuda. Seetõttutuleb nende õigustikke vastaval määralkohandada.


3.1 TŠEHHI VABARIIK

Et saavutada Tšehhi Vabariigis kiire jätkusuutlikmajanduslik lähenemine Euroopa Liidule, onvõtmetähtsusega rakendada jätkusuutlikku jausaldusväärset eelarve tasakaalustamiskavaning parendada märgatavalt riigieelarvepoliitilist tulemuslikkust. Lisaks tulebhinnastabiilsust tugevdava keskkonnaloomiseks tõhustada tööturu paremaletoimimisele suunatud riiklikku poliitikat.Selline poliitika aitaks eelarvetasakaalustamisele oluliselt kaasa, luuesparemad tingimused potentsiaalsemajanduskasvu tõusuks ning vähendadesstruktuurset ja pikaajalist töötust.

Vaatlusperioodi jooksul oli Tšehhi VabariigiÜTHI inflatsioonimäär 1,8%, mis jääb allapooleasutamislepingus ettenähtud kontrollväärtust.Kui vaadelda arengut pikema perioodi jooksul,siis on tarbijahindade inflatsioonimäär TšehhiVabariigis üldiselt, kuigi mitte pidevalt,vähenenud, langedes järk-järgult väga madalaletasemele. Hiljuti on aga inflatsioonimäärmärgatavalt tõusma hakanud – selle põhjusekson kõrgemad toiduainete ja naftahinnad,muudatused kaudsetes maksudes ja riiklikultreguleeritud hindade kohandamine. Needkohandused on seotud ELiga liitumisega javalitsuse korraldatava riigi rahandusereformimisega. Inflatsioonitempo aeglustumistsoodustas keskpikas perspektiivishinnastabiilsuse seadmine rahapoliitikaeesmärgiks. Nominaalpalgad ei ole toodangukõikumiste ega suureneva töötuse suhtes erititundlikud olnud. Kogu aruandes kajastatavaajavahemiku jooksul on töötaja kohta makstavahüvitise kasv püsinud tööviljakuse kasvustmärgatavalt kõrgemal. Peamiselt toiduainete janaftahindade ning kaudsetes maksudes jariiklikult reguleeritud hindades toimunudmuutuste tõttu on inflatsioonimäärad olnud üsnakõikuvad. Tulevikku vaadates prognoositakse2004. aasta inflatsioonimääraks enamasti3,0–3,2% ja 2005. aasta määraks 2,5–3,0%.Sellel perioodil võib inflatsiooni kiirendadapeamiselt ebakindlus, mis on seotud kaudsetemaksude muutmise ja riiklikult reguleeritud

hindade kohandamise järelmõjudega. Kuivaadata veelgi kaugemale tulevikku, sõltubhinnastabiilsust soodustava keskkonnasäilitamine Tšehhi Vabariigis muu hulgassellest, kas rakendatakse ranget eelarvepoliitikatja usaldusväärset eelarve tasakaalustamiskava.Sama oluline on tööturu toimimise parendaminening palgakasvu ja tööviljakuse tõusu kooskõlasaavutamine, sealjuures tuleb arvestada kakonkureerivate riikide arengut. Kindlastimõjutab lähiaastatel inflatsiooni ka ELiarenenumatele riikidele järelejõudmise protsess,kuid selle mõju suurust on raske täpselt hinnata.

Tšehhi Vabariik ei osalevahetuskursimehhanismis ERM2.Vaatlusperioodi jooksul toimus enamjaoltTšehhi krooni järkjärguline nõrgenemine eurosuhtes, kuigi see suundumus on viimastelkuudel osaliselt vastupidiseks muutunud.Tervikuna võttes on Tšehhi kroon olnudvahetuskursi märgatavate kõikumiste taustalpidevalt madalamal tasemel kui 2002. aastaoktoobri keskmine vahetuskurss euro suhtes,mida sarnaselt varasemate aruannetegakasutatakse selgitava võrdlusalusena ERM2keskkursi puudumise korral ja mis ei peegeldahinnangut vahetuskursi sobiva määra kohta.Samal ajal oli ka lühiajaliste intressimääradeerinevus kolme kuu Euriborist enamjaolt väike,kuigi 2004. aasta kolmanda kvartali jooksulleidis aset teatav tõus. Teistestvälismajandusnäitajatest on Tšehhi Vabariigijooksev- ja kapitalikonto koondsaldo olnudviimase kaheksa aasta jooksul järjekindlaltpuudujäägis, sealjuures on puudujääk olnudaeg-ajalt suur (üle 5% SKT suhtes).Maksebilansi puudujääki on finantseerinudpikemaajalise kapitali sissevool eelkõigevälismaiste otseinvesteeringute kujul.

2003. aastal moodustas Tšehhi Vabariigivalitsemissektori eelarve puudujääk 12,6% SKTsuhtes, s.t see oli kontrollväärtusest märgatavaltsuurem. 2004. aastaks prognoositakse sellelangemist 5,0%le. 2003. aasta puudujäägitekkimisele aitasid kaasa ajutised puudujääkisuurendavad meetmed, mille suurus ulatus 7%niSKT suhtes. Praegusel hetkel on Tšehhi

33EKP


3 K O K K U V Õ T T E D R I I K I D E L Õ I K E SSISSEJUHATUS JA

KOMMENTEERITUDKOKKUVÕTE

Vabariigi eelarve ülemäärases puudujäägis.Valitsemissektori võlakoormus suurenes37,8%ni SKT suhtes, püsides 60%lisestkontrollväärtusest oluliselt madalamal. 2004.aastaks prognoositakse võla edasist vähestsuurenemist 37,9%ni. Et riigi rahandus oleksjätkusuutlikult stabiilne, ei piisa enam üld- jaesmase tasakaalu suhtarvude püsimisestpraegusel tasemel, et hoida valitsemissektorivõlakoormust keskpikas ja pikas perspektiivisalla 60% SKT suhtes. See omakorda viitabsuurenevale vajadusele eelarvet olulisel määraltasakaalustada. Kui arvestada tulevasteksaastateks prognoositavaid valitsemissektorieelarve puudujääke, ei suuda Tšehhi Vabariiksaavutada stabiilsuse ja majanduskasvu paktispüstitatud keskpikka eesmärki, milleks ontasakaalulähedane või ülejäägis eelarve. TšehhiVabariigi suurt jooksevkonto puudujääki silmaspidades tuleks järgida ettevaatlikkueelarvepoliitikat. Ka riigieelarve tulude jakulude suhe SKTsse on üsna suur. Sellesolukorras saaks tõhusama ja tööhõivetsuurendava maksu- ja toetussüsteemi abiltugevdada inimeste motivatsiooni töötada jakaasa aidata eelarve tasakaalustamisele. Samalajal soodustaks sellise süsteemi kasutaminemajanduskasvu ja reaalsete tulude lähenemistturumajandusele ülemineku protsessilõppetapis. Euroopa Komisjoni andmetekohaselt ulatusid Tšehhi Vabariigiriigigarantiidest tulenevad tingimuslikudkohustused umbes 12,2%ni SKT suhtes. Kuideelarveliste tingimuslike kohustuste (sealhulgasmuude kirjete) täieliku ulatusekindlaksmääramiseks ei ole olemas ühestkokkulepitud meetodit ning vastavad hinnangudvõivad oluliselt erineda.

Kui vaadelda muid riigi rahanduse näitajaid, siisolid 2002. ja 2003. aasta eelarve puudujäägidriiklikest investeeringutest SKT suhtessuuremad. Ootuste kohaselt avaldab rahvastikuvananemine tulevikus suurt survetpensionisüsteemile, mis tugineb endiseltjooksva rahastamise põhimõttele. Rahvastikuvananemisest tuleneva üldise survega olekslihtsam toime tulla, kui riigi rahandusestekitataks piisavalt manööverdamisruumi juba

enne perioodi, mil demograafiline olukordhakkab prognooside kohaselt halvenema.

Vaatlusperioodi jooksul oli pikaajalisteintressimäärade keskmine tase 4,7%, mis jääbkontrollväärtusest allapoole. 2004. aasta jooksulhakkasid Tšehhi Vabariigis suurenemapikaajalised intressimäärad ja nende erinevusvõlakirjade tootlusest euroalal, kuigi senini ontõus olnud suhteliselt väike. Et vältida Tšehhi jaeuroala pikaajaliste intressimäärade erinevuseedasist suurenemist, on äärmiselt tähtis, etusaldusväärseid eelarve kohandusmeetmeidrakendataks juba lähitulevikus.

Mõned Tšehhi keskpanga seaduse sätted, mispuudutavad (i) Česká národní banka nõukoguliikmete personaalset sõltumatust ja ka (ii)konfidentsiaalsust, ei ole Euroopa Ühenduseasutamislepingu ja EKPSi põhikirjagakooskõlas. Samuti ei ole asutamislepingu japõhikirjaga kooskõlas mõned riigikontrolliseaduse sätted.

Tšehhi õigusaktid ja eelkõige Tšehhi keskpangaseadus ei näe ette Česká národní bankaõiguslikku lõimumist eurosüsteemiga. TšehhiVabariik on piiratud õigusega liikmesriik ningpeab seetõttu täitma ka kõiki asutamislepinguartiklis 109 sätestatud kohandamisnõudeid. Seepuudutab mitmeid Tšehhi keskpanga seadusesätteid.

3.2 EESTI

Et saavutada Eestis kiire jätkusuutlikmajanduslik lähenemine Euroopa Liidule, onvõtmetähtsusega säilitada senineeelarvedistsipliin, soodustada järjekindlaltpalgakasvu aeglustumist ja piirata laenukasvu;sealjuures tuleb tagada tõhus finantsjärelevalve.Sellised meetmed aitaksid kaasa kajooksevkonto suure puudujäägi järkjärguliselevähendamisele vastuvõetava tasemeni. Lisakson üheks keskpika perspektiiviga seotudtähtsaks poliitiliseks eesmärgiks tööturutoimimise parendamine, mis on vajalikjätkusuutlikuks hinnastabiilsuse hoidmiseks,


majanduskasvu potentsiaali tõstmiseks ja Eestipüsivalt kõrge tööpuuduse vähendamiseks.

Vaatlusperioodi jooksul oli Eesti 12 kuukeskmine ÜTHI inflatsioonimäär 2,0%, mis jääballapoole asutamislepingus ettenähtudkontrollväärtust. Kui vaadelda arengut pikemaperioodi jooksul, siis on tarbijahindadeinflatsioon Eestis üldiselt aeglustunud. Hiljution aga inflatsioon hakanud kiirenema.Inflatsioonitempo aeglustumine tulenesmitmetest olulistest poliitilistest valikutest,millest kõige märkimisväärsem oli seadarahapoliitiliseks eesmärgiks hinnastabiilsusesaavutamine valuutakomitee süsteemi abil, misvõeti kasutusele alates 1992. aastast.Inflatsioonitempo aeglustumine jätkus nii SKTreaalkasvu tõusuperioodidel kui ka SKTreaalkasvu märgatava alanemise ajal. 2000. ja2001. aastal langes tööjõu erikulude kasv vägamadalale tasemele, misjärel 2002. ja 2003.aastal kasv veidi suurenes. Impordihinnad jamuutused riiklikult reguleeritud hindadesmõjutasid inflatsioonimäära lühiajalisikõikumisi olulisel määral. Tulevikku vaadatesprognoositakse 2004. aasta inflatsioonimääraksumbes 3% ja 2005. aasta määraks umbes2,5–3%. Inflatsiooni võivad kiirendadapeamiselt kõrge naftahinna, riiklikultreguleeritud hindade tõusu ja tööjõu erikuludemuutuste võimalikud järelmõjud. Kui vaadataveelgi kaugemale tulevikku, sõltubhinnastabiilsust soodustava keskkonnasäilitamine Eestis muu hulgas sellest, kasrakendatakse sobivat eelarve- ja palgapoliitikat.Lisaks on tähtsaks poliitiliseks eesmärgiks katööturu toimimise parendamine. Palgakasvpeaks olema kooskõlas tööviljakuse tõusuga jaka konkureerivate riikide arenguga. Kindlastimõjutab lähiaastatel inflatsiooni ka ELiarenenumatele riikidele järelejõudmise protsess,kuid selle mõju suurust on raske täpselt hinnata.

EKP-poolse hindamise ajaks oli Eesti kroonosalenud vahetuskursimehhanismis ERM2umbes kolm kuud, s.t vähem kui kaks aastat.Eesti ühines ERM2ga, säilitades ühepoolsekohustusena olemasoleva valuutakomiteesüsteemi, koormamata EKPd lisakohustustega.

ERM2ga liitumisest saadik on Eesti kroonpüsinud oma keskkursi tasemel. Samal ajal onka lühiajaliste intressimäärade erinevus kolmekuu Euriborist olnud väike. Reaalkurssidetasemed – nii kahepoolsed vahetuskursid eurosuhtes kui ka efektiivsed vahetuskursid – onenamasti jäänud varasemate keskmiste väärtustelähedale. Lõpuks tuleb märkida, et 2003. aastaloli jooksev- ja kapitalikonto koondsaldopuudujääk 12,7% SKT suhtes – see näitaja onvaadeldud riikide seas kõige suurem. Suuresosas on maksebilansi puudujääki finantseerinudpikaajaline kapitali sissevool, kuigi on esinenudka väikesi kõikumisi.

2003. aastal oli Eesti valitsemissektori eelarveülejääk 3,1% SKT suhtes, mis tähendas 3%lisepuudujäägi kontrollväärtuse nõude täitmist ilmavaevata. Eesti eelarve ei ole ülemäärasespuudujäägis. Hoolimata soodsastmajanduskasvu keskkonnast prognoositaksepärast 2003. aasta ootamatult kõrget ülejääki2004. aastaks märgatavat ja ekspansiivsetlangust 0,3%ni. 2003. aastal olivalitsemissektori võlakoormus stabiilselt 5,3%SKT suhtes, s.t see püsis 60%lisestkontrollväärtusest palju madalamal.Prognooside kohaselt langeb võlakoormus2004. aastal 4,8%ni. Siiski tuleks Eesti vägasuurt jooksevkonto puudujääki silmas pidadesjätkata ettevaatlikku eelarvepoliitikat. Mispuutub riigi rahanduse jätkusuutlikkustabiilsusesse, siis vastavaltlähenemisprogrammis prognoositudvalitsemissektori eelarve ülejääkidele täidabEesti stabiilsuse ja majanduskasvu paktispüstitatud keskpika eesmärgi, milleks ontasakaalulähedane või ülejäägis eelarve.

Rahvastiku vananemise seisukohastsoodustavad Eesti arengut küll väga madalvalitsemissektori võlakoormus, suuredriigireservid ja kiirelt kasvava mahugakogumispensioni sambad, kuid siiskiprognoositakse, et rahvastiku vananemineavaldab tulevikus survet pensionisüsteemissäilinud jooksvale rahastamisele toetuvaleosale.

35EKP



KOKKUVÕTE

Eestis puudub teiste ELi riikidega võrreldavpikaajaline intressimäär, mille alusel saakshinnata lähenemise taset. Kuid valitsemissektorimadalat võlakoormust arvestades ja finantsturulaiemale analüüsile tuginedes ei viita miskinegatiivsele hinnangule.

Mõned Eesti Panga seaduse sätted, misreguleerivad Eesti Panga presidendi jaasepresidentide personaalset sõltumatust, ei oleEuroopa Ühenduse asutamislepingu ja EKPSipõhikirjaga kooskõlas.

Eesti õigusaktid ja eelkõige Eesti Panga seadusei näe ette Eesti Panga õiguslikku lõimumisteurosüsteemiga. Eesti on piiratud õigusegaliikmesriik ning peab seetõttu täitma ka kõikiasutamislepingu artiklis 109 sätestatudkohandamisnõudeid. See puudutab mitmeidEesti Panga seaduse sätteid. Õiguskindluseseisukohalt on samuti tungivalt soovitatavmuuta Eesti põhiseaduse paragrahvi 111.

3.3 KÜPROS

Et saavutada Küprosel kiire jätkusuutlikmajanduslik lähenemine Euroopa Liidule, onvõtmetähtsusega võtta vastu kindel jausaldusväärne keskpikk eelarvestrateegia ningparendada märgatavalt ja jätkusuutlikult riigieelarvepoliitilist tulemuslikkust. Lisaks on vajajätkuvalt suurendada konkurentsi kaubaturul jakommunikatsioonivõrkude sektoris ningpõhjalikult uuendada elukallidusega seotudindekseerimissüsteemi, et parandada tingimusimajanduskasvu potentsiaali suurendamiseks javähendada inflatsiooniinertsiga seotud ohte.

Vaatlusperioodi jooksul oli Küprose 12 kuukeskmine ÜTHI inflatsioonimäär 2,1%, mis jääballapoole asutamislepingus ettenähtudkontrollväärtust. Kui vaadelda arengut pikemaperioodi jooksul, siis on nii ÜTHI kui ka THIinflatsioon Küprosel olnud suhteliselt piiratud,kuigi esines ka ajavahemikke, milinflatsioonimäär tõusis ebasoodsatevälistegurite tõttu suhteliselt kõrgele. Küproseinflatsiooninäitajad peegeldavad mitmeid

olulisi poliitilisi valikuid, millest kõigetähtsamana seati eesmärgiks säilitada alates1960. aastast Küprose naela seotusankurvaluutaga ja määrata hinnastabiilsusesaavutamine olulisimaks rahapoliitilisekseesmärgiks. Kaubaturu jakommunikatsioonivõrkude sektoriliberaliseerimine aitas hoida inflatsioonimäärasuhteliselt madalal. 2001. aastani elavnesmajandus kindlalt, kuid 2002. ja 2003. aastalmajanduskasv aeglustus. Tööpuudus oli madalaltasemel, püsides üsna stabiilsena. Tulevikkuvaadates prognoositakse, et THI inflatsioon jääb2004. ja 2005. aastal 2,1% ja 2,6% vahele.Inflatsiooni võivad lühiajaliselt kiirendadapeamiselt viimasel ajal aset leidnud naftahinnatõusu ja toiduainete hindade muutuste järelmõjud.Kui vaadata veelgi kaugemale tulevikku, sõltubhinnastabiilsust soodustava keskkonna säilimineKüprosel muu hulgas sellest, kas rakendatakseranget rahapoliitikat (arvestades eelkõigemaksebilansi voogude heitlikkusega ja äsja lõpuleviidud kapitali liikumise piirangute kaotamisega),kas võetakse vastu kindel ja usaldusväärnekeskpikk eelarvestrateegia ning kas selliseeelarvepoliitika rakendamise tulemuslikkustsuudetakse märgatavalt ja jätkusuutlikultparendada. Lisaks on vaja jätkuvalt suurendadakonkurentsi kaubaturul jakommunikatsioonivõrkude sektoris. Palgakasvpeab olema kooskõlas tööviljakuse tõusuga ja kakonkureerivate riikide arenguga, kusjuurespalkade ja mõnede sotsiaaltoetuste (elukallidusetoetus) indekseerimissüsteemi tuleks muuta, etvähendada inflatsiooniinertsiga seotud ohte.

Küpros ei osale vahetuskursimehhanismisERM2. Väga väikeste kõikumistegavaatlusperioodi jooksul oli Küprose naelavahetuskurss enamasti samal tasemel kui 2002.aasta oktoobri keskmine vahetuskurss eurosuhtes, mida sarnaselt varasemate aruannetegakasutatakse selgitava võrdlusalusena ERM2keskkursi puudumise korral ja mis ei peegeldahinnangut vahetuskursi sobiva määra kohta.Samal ajal oli märgatav lühiajalisteintressimäärade erinevus kolme kuu Euriborist.Teistest välismajandusnäitajatest on väikese,avatud ja spetsialiseerunud majandusega


Küprose jooksev- ja kapitalikonto koondsaldoolnud viimase kaheksa aasta jooksuljärjekindlalt puudujäägis ning sageli on needpuudujäägid olnud suured. Viimastel aastatel onpuudujääke suuremas osas finantseerinudotseinvesteeringute netosissevool ja ka kapitalisissevool muude investeeringute kujul, mispeamiselt hõlmavad mitteresidentide hoiuseid.

2003. aastal oli Küprose eelarve puudujääk6,4% SKT suhtes, s.t see oli kontrollväärtusestmärgatavalt suurem. See näitaja oleks olnud7,8% SKT suhtes, kui ei oleks kasutusele võetudajutisi meetmeid. Praegusel hetkel on Küproseeelarve ülemäärases puudujäägis. Prognoosidekohaselt langeb puudujääk 2004. aastal 5,2%niSKT suhtes. Valitsemissektori võlakoormusületab 60%list kontrollväärtust, ulatudes 2003.aastal 70,9%ni. Seoses riigi rahandusestabiilsuse kriteeriumiga prognoositakse 2004.aastaks võlakoormuse tõusu 72,6%ni.Võlakoormuse stabiliseerimiseks ei piisatulevaste aastate jooksul üld- ja esmasetasakaalu suhtarvude hoidmisest 2004. aastatasemel. See omakorda viitab suurenevalevajadusele eelarvet olulisel määraltasakaalustada. Kui arvestada tulevasteksaastateks prognoositavate valitsemissektorieelarve puudujääkidega, ei suuda Küpros enne2007. aastat saavutada stabiilsuse jamajanduskasvu paktis püstitatud keskpikkaeesmärki, milleks on tasakaalulähedane võiülejäägis eelarve.

Ka riigieelarve tulude ja kulude suhe SKTsse onüsna suur. Euroopa Komisjoni andmete kohaseltulatusid Küprose riigigarantiidest tulenevadtingimuslikud kohustused umbes 10%ni SKTsuhtes. Kuid eelarveliste tingimuslikekohustuste (sealhulgas muude kirjete) täielikuulatuse kindlaksmääramiseks ei ole olemasühest kokkulepitud meetodit ning vastavadhinnangud võivad oluliselt erineda.

Kui vaadelda muid riigi rahanduse näitajaid, siisolid 2002. ja 2003. aasta eelarve puudujäägidsuuremad kui riiklikud investeeringud SKTsuhtes. Ootuste kohaselt avaldab rahvastikuvananemine tulevikus suurt survet

pensionisüsteemile, mis tugineb endiseltjooksva rahastamise põhimõttele. Rahvastikuvananemisest tuleneva üldise survega olekslihtsam toime tulla, kui riigi rahandusestekitataks piisavalt manööverdamisruumi jubaenne perioodi, mil demograafiline olukordhakkab prognooside kohaselt halvenema.

Vaatlusperioodi jooksul oli pikaajalisteintressimäärade keskmine tase 5,2%, mis jääbintressimäära kontrollväärtusest allapoole.Erinevus Küprose pikaajaliste intressimääradeja euroala võlakirjade keskmise tootluse vaheloli enamasti suhteliselt stabiilne, kuid 2004.aasta jooksul hakkas see olulisel määralsuurenema.

Küprose õigusaktid ja eelkõige Küprosekeskpanga seadus ei näe ette Küprosekeskpanga õiguslikku lõimumisteurosüsteemiga. Küpros on piiratud õigusegaliikmesriik ning peab seetõttu täitma ka kõikiasutamislepingu artiklis 109 sätestatudkohandamisnõudeid. See puudutab mitmeidKüprose keskpanga seaduse sätteid.

3.4 LÄTI

Et saavutada Lätis kiire jätkusuutlik majandusliklähenemine Euroopa Liidule, on olulinerakendada kindlat eelarve tasakaalustamiskavaja piirata kiiret laenukasvu. See aitaks kaasa kaLäti jooksevkonto suure puudujäägialandamisele vastuvõetava tasemeni.Hinnastabiilsust tugevdava keskkonna loomiselon tähtis osa ka mõõduka palgapoliitikaelluviimisel. Samuti on vajalik jätkuvaltsuurendada kaubaturu paindlikkust ja lahendadatööturu senised struktuursed probleemid, et tõstapotentsiaalset kogutoodangut ja alandada Lätikõrget tööpuuduse taset.

Vaatlusperioodi jooksul alates 2003. aastaseptembrist kuni 2004. aasta augustini oli Lätikeskmine ÜTHI inflatsioonimäär 4,9%, s.t2,4%lisest kontrollväärtusest märgavalt suurem.Kui vaadelda arengut pikema perioodi jooksul,siis on tarbijahindade inflatsioon Lätis üldiselt

37EKP



KOKKUVÕTE

aeglustunud, kuigi 2003. aastal pöördus seesuundumus vastupidiseks. Kuni 2003. aastanitoimunud inflatsioonitempo aeglustuminetulenes mitmetest olulistest poliitilistestvalikutest, millest kõige märkimisväärsem oliseada rahapoliitiliseks eesmärgikshinnastabiilsuse saavutamine kindlaltfikseeritud vahetuskursside süsteemi abil, misvõeti kasutusele alates 1994. aastast. Koosinflatsioonitempo aeglustumisega toimus kasuur SKT reaalkasv. Tööpuudus on järk-järgultvähenemas, kuid püsib hoolimata tugevastmajanduskasvust endiselt kõrgel tasemel. Alates1996. aastast on tööjõu erikulude kasv järsultvähenenud. 2003. aastal muutus see langustrendaga vastupidiseks, kui töötaja kohta makstavhüvitis suurenes märgatavalt, ületades oluliselmääral tööviljakuse tõusu. Selline areng leidisaset peamiselt teenindussektoris. Tulevikkuvaadates prognoosivad suuremadrahvusvahelised institutsioonid 2004. aastainflatsioonimääraks enamjaolt 4,0–5,8% ja2005. aasta määraks 3,3–3,5%. Inflatsioonivõivad kiirendada peamiselt praeguse kõrgeinflatsioonitaseme ja kiirest laenukasvustpõhjustatud suure sisenõudluse võimalikudjärelmõjud. Kui vaadata veelgi kaugemaletulevikku, sõltub hinnastabiilsust tugevdavakeskkonna loomine Lätis muu hulgas sellest,kas rakendatakse õiget makromajanduslikkupoliitikat, eelkõige mõõdukat eelarvepoliitikat.Palgakasv ei tohiks ületada tööviljakuse tõusu jakonkureerivate riikide näitajaid. Lisaks sellelevõivad potentsiaalse toodangu tõstmisele ja Lätikõrge tööpuuduse taseme vähendamisele kaasaaidata jätkuv kaubaturu paindlikkusesuurendamine ja tööturu seniste struktuurseteprobleemide lahendamine. Kindlasti mõjutablähiaastatel inflatsiooni ka ELi arenenumateleriikidele järelejõudmise protsess, kuid sellemõju suurust on raske täpselt hinnata.

Läti ei osale vahetuskursimehhanismis ERM2.Arvestades asjaoluga, et Läti latt on fikseeritudRahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikuga(SDR), on lati ja euro vahetuskurss peamiseltsõltunud euro ja USA dollari vahetuskursiliikumistest ning väiksemal määral ka Jaapanijeeni ja naelsterlingi kurssidest euro suhtes.

Vaatlusperioodi jooksul on Läti lativahetuskurss olnud suhteliselt suure kõikuvusetaustal jätkuvalt palju madalamal tasemel kui2002. aasta oktoobri keskmine vahetuskursseuro suhtes, mida sarnaselt varasematearuannetega kasutatakse selgitavavõrdlusalusena ERM2 keskkursi puudumisekorral ja mis ei peegelda hinnangut vahetuskursisobiva määra kohta. Samal ajal suureneslühiajaliste intressimäärade erinevus kolme kuuEuriborist 0,8 protsendipunktilt 2002. aastaneljandas kvartalis 2,0 protsendipunktile 2004.aasta kolmandas kvartalis. Vaadates muidvälismajandusnäitajaid, on Läti jooksev- jakapitalikonto koondsaldo olnud viimasekaheksa aasta jooksul püsivalt suurespuudujäägis. Maksebilansi puudujääki onfinantseerinud otseinvesteeringutenetosissevool.

2003. aastal oli Läti eelarve puudujääk 1,5%SKT suhtes, s.t kontrollväärtusest märgatavaltväiksem. 2004. aastaks prognoositaksepuudujäägi tõusu 2,0%ni. Praegusel hetkel eiole Läti eelarve ülemäärases puudujäägis. 2003.aastal suurenes valitsemissektori võlakoormus14,4%ni SKT suhtes, püsides 60%lisestkontrollväärtusest oluliselt madalamal. 2004.aastaks prognoositakse võlakoormuse tõusu14,7%ni. Kui arvestada tulevasteks aastateksprognoositavate valitsemissektori eelarvepuudujääkidega, ei suuda Läti saavutadastabiilsuse ja majanduskasvu paktis püstitatudkeskpikka eesmärki, milleks ontasakaalulähedane või ülejäägis eelarve.Inflatsioonisurve piiramiseks ja suurejooksevkonto puudujäägi vähendamiseks tulebjärgida ettevaatlikku eelarvepoliitikat. Antudolukorras saaks tõhusama ja tööhõivetsuurendava maksu- ja toetussüsteemi abiltugevdada inimeste motivatsiooni töötada jakaasa aidata eelarve tasakaalustamisele. Samalajal soodustaks sellise süsteemi rakendaminemajanduskasvu ja reaalsete tulude lähenemistturumajandusele ülemineku protsessilõppetapis.

Kui vaadelda muid riigi rahanduse näitajaid, siis2002. aastal oli eelarve puudujääk suurem kui


riiklikud investeeringud SKT suhtes, samas2003. aastal oli suhe muutunud. Rahvastikuvananemise seisukohast soodustavad aga Lätiolukorda valitsemissektori madal võlakoormus,kasvava mahuga kogumispensioni sambad jaasjaolu, et jooksvale rahastamisele tuginevpensionisüsteem toimib kui pensionimaksetesüsteem, mille abil kohandatakse pensionisuurust automaatselt vastavalt muutustelepensionimaksete baasis ja eeldatavas elueas.Seega peaks süsteem olema tasakaalus, sestpensionimaksed jäävad stabiilseks hoolimatarahvastiku vananemisest. Kuid üleminek uuelesüsteemile ei ole veel lõppenud. Rahvastikuvananemisest tuleneva üldise survega olekslihtsam toime tulla, kui riigi rahanduses olekspiisavalt manööverdamisruumi juba enneperioodi, mil demograafiline olukord hakkabprognooside kohaselt halvenema.

Vaatlusperioodi jooksul oli pikaajalisteintressimäärade keskmine tase 5,0%, mis onintressimäära kontrollväärtusest allpool. Lätipikaajalised intressimäärad on märgatavaltliikunud euroala intressimäärade suunas. See ontoimunud tänu väiksele inflatsioonisurvele jaettevaatlikule eelarvepoliitikale.

Mõned Läti keskpanga seaduse sätted, misreguleerivad (i) funktsionaalset sõltumatust ning(ii) Latvijas Banka presidendi ja teiste pangajuhatuse liikmete personaalset sõltumatust, eiole Euroopa Ühenduse asutamislepingu jaEKPSi põhikirjaga kooskõlas.

Läti õigusaktid ja eelkõige Läti keskpangaseadus ei näe ette Latvijas Banka õiguslikkulõimumist eurosüsteemiga. Läti on piiratudõigusega liikmesriik ning peab seetõttu täitmaka kõiki asutamislepingu artiklis 109 sätestatudkohandamisnõudeid. See puudutab mitmeid Lätikeskpanga seaduse sätteid.

3.5 LEEDU

Et saavutada Leedus kiire jätkusuutlikmajanduslik lähenemine Euroopa Liidule, onoluline rakendada kindlat eelarve

tasakaalustamiskava, parendadaeelarvepoliitilist tulemuslikkust, tõstakonkurentsi kaubaturul, jätkuvalt liberaliseeridariiklikult reguleeritud sektoreid ning veelgiparendada tööturu toimimist. Sellised meetmedaitavad säilitada ka hinnastabiilsust tugevdavatkeskkonda. Leedu suure jooksevkontopuudujäägi jätkusuutliku tasemekindlustamiseks on vaja otsustavalt tegutseda,piirata praegust kiiret laenukasvu ja tagadatõhus finantsjärelevalve.

Vaatlusperioodi jooksul oli Leedu ÜTHIinflatsioonimäär –0,2%, mis jääb märgatavaltallapoole asutamislepingus ettenähtudkontrollväärtust. Spetsiifiliste näitajatekombineerimise põhjal võib väita, ethinnastabiilsuse olukord Leedus on praeguselhetkel teistest riikidest erinev. Kui vaadeldaarengut pikema perioodi jooksul, siis ontarbijahindade inflatsioon Leedus üldiseltjärginud alanevat trendi. Inflatsioonitempoaeglustumisele on kaasa aidanud rahapoliitilisesuuna võtmine hinnastabiilsuse saavutamiselevaluutakomitee süsteemi abil, mis võetikasutusele alates 1994. aastast. Koosinflatsiooni aeglustumisega 1990. aastate lõpusleidis aset ka suhteliselt kiire SKT reaalkasv.Kuid 1999. aastal muutus SKT reaalkasv Venekriisi mõju tagajärjel negatiivseks. Negatiivnekasv pärssis inflatsiooni veelgi. Alates 1990.aastate lõpust on töötaja kohta makstavahüvitise kasv märgatavalt aeglustunud.Vaatlusperioodi jooksul mõjutasidinflatsioonitempo aeglustumist kaimpordihindade liikumised. 2002. aastakeskpaiga ja 2004. aasta alguse vaheliseperioodi negatiivseid inflatsioonimäärasid saabsuures osas põhjendada erinevate teguritekoostoimega: nimelt leidis aset märgatav langustoiduainete hindades, tööjõu erikuludes,impordihindades jatelekommunikatsioonisektori hindades. Kuigimõnedes teistes ELi liikmesriikides olidhindade liikumised teatud määral samasugused,mõjutasid need Leedut siiski teistest riikidestenam. Vaatlusperioodi jooksul olidinflatsioonimäärad üsna kõikuvad. Selleosaliseks põhjuseks oli toiduainete ja

39EKP



KOKKUVÕTE

energiahindade liikumise tugev mõjutarbijahindade inflatsioonile. Tulevikkuvaadates prognoositakse inflatsioonimääratõusmist 2004. aastal umbes 1%ni ja 2005.aastal 2,5%ni. Sellel perioodil võivadinflatsiooni kiirendada peamiselt võimalikmajanduse ülekuumenemine, kiire laenukasv,ekspansiivne eelarvepoliitika ja hiljutiseinflatsioonimäära tõusu võimalikud järelmõjud.Kui vaadata veelgi kaugemale tulevikku, tulebhinnastabiilsust tugevdava keskkonnasäilitamiseks Leedus muu hulgas rakendadajätkusuutlikku eelarve tasakaalustamiskava,järgida mõistlikku palgatõusupoliitikat, tõstakonkurentsi kaubaturul ja parendada tööturutoimimist. Kindlasti mõjutab lähiaastatelinflatsiooni ka ELi arenenumatele riikidelejärelejõudmise protsess, kuid selle mõju suuruston raske täpselt hinnata.

EKP-poolse hindamise ajaks oli Leedu littosalenud vahetuskursimehhanismis ERM2peaaegu kolm kuud, s.t vähem kui kaks aastat.Leedu ühines ERM2ga, säilitades ühepoolsekohustusena olemasoleva valuutakomiteesüsteemi, koormamata EKPd lisakohustustega.ERM2ga liitumisest saadik on Leedu littpüsinud oma keskkursi tasemel. Samal ajal onlühiajaliste intressimäärade erinevused kolmekuu Euriborist olnud väiksed. Reaalkurssidetasemed – nii kahepoolsed vahetuskursid eurosuhtes kui ka efektiivsed vahetuskursid – onpüsinud varasematest keskmistest väärtustestveidi kõrgemal. Samas on jooksev- jakapitalikonto koondsaldo suures puudujäägis.Viimaste aastate jooksul on puudujääki oluliselmääral finantseerinud välismaisedotseinvesteeringud, kuid nende osakaal langes2003. aastal.

2003. aastal oli Leedu eelarve puudujääk 1,9%SKT suhtes, s.t see oli kontrollväärtusesttunduvalt väiksem. Leedu eelarve ei oleülemäärases puudujäägis. Hoolimata soodsastmajanduskasvu olukorrast prognoositakse 2004.aastaks puudujäägi suurenemist 2,6%ni SKTsuhtes. 2003. aastal vähenes valitsemissektorivõlakoormus 21,4%ni SKT suhtes, s.t see püsis60%lisest kontrollväärtusest palju madalamal.

2004. aastaks prognoositakse võlakoormusejäämist samale tasemele. Mis puutub riigirahanduse jätkusuutlikku stabiilsusesse, siisarvestades tulevasteks aastateksprognoositavate valitsemissektori eelarvepuudujääkidega ei suuda Leedu saavutadastabiilsuse ja majanduskasvu paktis püstitatudkeskpikka eesmärki, milleks ontasakaalulähedane või ülejäägis eelarve. Leedusuurt jooksevkonto puudujääki silmas pidadestuleks järgida ettevaatlikku eelarvepoliitikat.Selles olukorras saaks tõhusama ja tööhõivetsuurendava maksu- ja toetussüsteemi abiltugevdada inimeste motivatsiooni töötada jakaasa aidata eelarve tasakaalustamisele. Samalajal soodustaks sellise süsteemi rakendaminemajanduskasvu ja reaalsete tulude lähenemistturumajandusele ülemineku protsessilõppetapis.

Kui vaadelda muid riigi rahanduse näitajaid, siisei olnud 2002. ja 2003. aasta eelarvepuudujäägid suuremad kui riiklikudinvesteeringud SKT suhtes. Rahvastikuvananemise seisukohast soodustavad Leeduolukorda küll väga madal valitsemissektorivõlakoormus ja kiirelt kasvava mahugakogumispensioni sambad, kuid siiskiprognoositakse, et rahvastiku vananemineavaldab tulevikus survet endiselt jooksvalerahastamisele tuginevale pensionisüsteemile.Rahvastiku vananemisest tuleneva üldisesurvega oleks lihtsam toime tulla, kui riigirahanduses tekitataks piisavaltmanööverdamisruumi juba enne perioodi, mildemograafiline olukord hakkab prognoosidekohaselt halvenema.

Vaatlusperioodi jooksul oli pikaajalisteintressimäärade keskmine tase 4,7%, s.t see oliallpool kontrollväärtust. Pikaajalisedintressimäärad jätkasid lähenemist euroalavõlakirjade keskmisele tootlusele. See leidisaset tänu väiksele inflatsioonisurvele jakindlustundele valuutakomitee süsteemi suhtes.

Mõned Leedu keskpanga seaduse sätted, misreguleerivad Lietuvos bankase juhatuse esimeheja teiste juhatuse liikmete personaalset


sõltumatust, ei ole Euroopa Ühenduseasutamislepingu ja EKPSi põhikirjagakooskõlas. Täpsemalt väljendatuna võibLietuvos bankase sõltumatuse nõude täitmiseksosutuda vajalikuks põhiseaduse muutmine.

Leedu õigusaktid ja eelkõige Leedu keskpangaseadus ei näe ette Lietuvos bankase lõimumisteurosüsteemiga. Leedu on piiratud õigusegaliikmesriik ning peab seetõttu täitma ka kõikiasutamislepingu artiklis 109 sätestatudkohandamisnõudeid. See puudutab mitmeidLeedu keskpanga seaduse sätteid ja ka mõnesidteisi seadusi.

3.6 UNGARI

Et saavutada Ungaris kiire jätkusuutlikmajanduslik lähenemine Euroopa Liidule, onvõtmetähtsusega rakendada jätkusuutlikku jausaldusväärset eelarve tasakaalustamiskava ningparendada märgatavalt riigi eelarvepoliitilisttulemuslikkust. Eelarvedistsipliinistkinnipidamine aitab kaasa inflatsioonisurvepiiramisele, suure jooksevkonto puudujäägivähendamisele ja usaldusväärsuse taastamisele,mis omakorda soodustab vahetuskurssidestabiliseerumist. Lisaks on hinnastabiilsusttugevdava keskkonna loomisel tähtis osa kamõõduka palgapoliitika elluviimisel. Samutituleb keskpikas perspektiivis majanduskasvupotentsiaali suurendamiseks ja Ungari madalatööhõivemäära tõstmiseks parendadatööturutingimusi.

Vaatlusperioodi jooksul oli Ungari 12 kuukeskmine ÜTHI inflatsioonimäär 6,5%, misületab tunduvalt asutamislepingus ettenähtudkontrollväärtust. Kui vaadelda arengut pikemaperioodi jooksul, siis on tarbijahindadeinflatsioon Ungaris üldiselt aeglustunud,hoolimata suhteliselt kiirest SKT reaalkasvust.Kuid alates 2003. aasta keskpaigast oninflatsioon taas hakanud jõudsalt kiirenema.Sellele ajale eelnenud inflatsioonitempoaeglustumine Ungaris tulenes mitmetestolulistest poliitilistest valikutest, millest kõigemärkimisväärsemad olid libiseva keskkursi

poliitika kasutuselevõtmine 1995. aastal jarahapoliitilise raamistiku muutmine 2001. aastal.Algselt aitas eelarvepoliitika kaasainflatsioonitempo aeglustumisele, kuid alates2001. aastast muutus see ekspansiivseks. Samakehtib ka palgapoliitika puhul, mille tulemusenaon palgad ja tööjõu erikulud alates 2000. aastastülemääraselt kasvanud. SKT reaalkasv aeglustusmärgatavalt 1996. aastal ning 2001.–2003. aastal,kuid ülejäänud aastate jooksul suudetiinflatsiooni pidurdada suhteliselt kiire SKTreaalkasvu tingimustes. Alates 2001. aastast onimpordihindadel olnud suur inflatsiooniaeglustav mõju. Tulevikku vaadatesprognoositakse 2004. aasta inflatsioonimääraksenamasti umbes 7% ja 2005. aasta määraksumbes 4,5%. Inflatsiooni võivad kiirendadapeamiselt kaudsete maksude muutmise,inflatsiooniootuste kaudu nafta- ja gaasihinnatõusu ja riiklikult reguleeritavate hindadekohandamise võimalikud järelmõjud. Kuivaadata veelgi kaugemale tulevikku, sõltubhinnastabiilsust tugevdava keskkonna loomineUngaris sellest, kas rakendatakse sobivatrahapoliitikat ja juurutatakse jätkusuutlikkeeelarve tasakaalustamise põhimõtted. Veelgienam, tähtis on ka kommunikatsioonivõrkudesektori vabakslaskmise lõpuleviimine ja Ungarisuhteliselt madala tööhõivemäära tõstmine.Palgakasv peaks olema kooskõlas tööviljakusetõusu ja ka konkureerivate riikide arenguga.Kindlasti mõjutab lähiaastatel inflatsiooni ka ELiarenenumatele riikidele järelejõudmise protsess,kuid selle mõju suurust on raske täpselt hinnata.

Vaatlusperioodi jooksul ei osalenud Ungarivahetuskursimehhanismis ERM2. Suurema osavaatlusperioodist oli Ungari forinti vahetuskurssmadalamal tasemel kui 2002. aasta oktoobrikeskmine vahetuskurss euro suhtes, midasarnaselt varasemate aruannetega kasutatakseselgitava võrdlusalusena ERM2 keskkursipuudumise korral ja mis ei peegelda hinnangutvahetuskursi sobiva määra kohta. Selline tasenäib peamiselt olevat seotud turul valitsenudebakindlusega Ungari eelarvepoliitika suhtes,mis peegeldus ka suurema osa vaatlusperioodijooksul toimunud vahetuskursside ulatuslikeskõikumistes. Samal ajal oli erinevus lühiajaliste

41EKP



KOKKUVÕTE

intressimäärade ja kolme kuu Euribori vahelmärkimisväärne. Teiste välismajandusnäitajateosas on Ungari jooksev- ja kapitalikontokoondsaldo viimase kaheksa aasta jooksul olnudenamasti suures puudujäägis, kusjuures hiljutipidi riik leppima ka langusega välismaistesnetootseinvesteeringutes.

2003. aastal oli Ungari eelarve puudujääk 6,2%SKT suhtes, s.t kontrollväärtusest märgatavaltsuurem. Ajutisi meetmeid kasutamata oleksnäitaja olnud 7,7% SKT suhtes. Ungari eelarveon ülemäärases puudujäägis. 2004. aastaksprognoositakse puudujäägi langemist 5,5%niSKT suhtes. 2003. aastal tõusisvalitsemissektori võlakoormus 59,1%ni SKTsuhtes, s.t see püsis 60%lisest kontrollväärtusestmadalamal. 2004. aastaks ennustatakse sellekasvamist 59,9%ni. Et riigi rahandus oleksjätkusuutlikult stabiilne, ei piisavalitsemissektori võlakoormuse alla 60%hoidmiseks enam üld- või esmase tasakaalusuhtarvude püsimisest praegusel tasemel, misomakorda viitab vajadusele eelarvet oluliselmääral tasakaalustada. Kui arvestadatulevasteks aastateks prognoositavaidvalitsemissektori eelarve puudujääke, ei suudaUngari saavutada stabiilsuse ja majanduskasvupaktis püstitatud keskpikka eesmärki, millekson tasakaalulähedane või ülejäägis eelarve.Ettevaatlikku eelarvepoliitikat tuleb järgida kainflatsioonisurve piiramiseks ja suurejooksevkonto puudujäägi vähendamiseks. Kariigieelarve tulude ja kulude suhe SKTsse onüsna suur. Selles olukorras saaks tõhusama jatööhõivet suurendava maksu- ja toetussüsteemiabil tugevdada inimeste motivatsiooni töötada jakaasa aidata eelarve tasakaalustamisele. Samalajal soodustaks sellise süsteemi rakendaminemajanduskasvu ja reaalsete tulude lähenemistturumajandusele ülemineku protsessilõppetapis. Kinni tuleks pidada kavandatudeesmärkidest eelarve kulude ja puudujäägisuhtes. Euroopa Komisjoni andmete kohaseltulatusid Ungari riigi tagatistest tulenevadtingimuslikud kohustused umbes 5,4%ni SKTsuhtes. Kuid eelarve tingimuslike kohustuste(sealhulgas muude kirjete) täieliku ulatusekindlaksmääramiseks ei ole olemas ühest

kokkulepitud meetodit ning vastavad hinnangudvõivad oluliselt erineda.

Kui vaadelda muid riigi rahanduse näitajaid, siisolid 2002. ja 2003. aasta eelarve puudujäägidsuuremad kui riiklikud investeeringud SKTsuhtes. Rahvastiku vananemise seisukohastsoodustavad Ungari olukorda küll kiireltkasvava mahuga kogumispensioni sambad, kuidsiiski prognoositakse, et rahvastiku vananemineavaldab tulevikus survet endiselt jooksvalerahastamisele tuginevale pensionisüsteemile.Rahvastiku vananemisest tuleneva üldisesurvega oleks lihtsam toime tulla, kui riigirahanduses tekitataks piisavaltmanööverdamisruumi juba enne perioodi, mildemograafiline olukord hakkab prognoosidekohaselt halvenema.

Vaatlusperioodi jooksul oli pikaajalisteintressimäärade keskmine tase 8,1%, mis jääbkontrollväärtusest tunduvalt ülespoole. Ungaripikaajalised intressimäärad on suhteliseltkõrged ja nende erinevus euroala võlakirjadetootlusest on üsna suur, s.t Ungari pikaajalisedintressimäärad ei ole euroala vastavatelemääradele järjekindlalt lähenenud.

Mõned Ungari keskpanga seaduse sätted, misreguleerivad (i) Magyar Nemzeti Bankiinstitutsionaalset sõltumatust ja (ii) pangarahapoliitika nõukogu liikmete personaalsetsõltumatust, ei ole Euroopa Ühenduseasutamislepingu ja EKPSi põhikirjagakooskõlas.

Ungari õigusaktid ja eelkõige Ungari keskpangaseadus ei näe ette Magyar Nemzeti Bankilõimumist eurosüsteemiga. Ungari on piiratudõigusega liikmesriik ning peab seetõttu täitmaka kõiki asutamislepingu artiklis 109 sätestatudkohandamisnõudeid. See puudutab mitmeidUngari keskpanga seaduse sätteid.

3.7 MALTA

Et saavutada Maltal kiire jätkusuutlikmajanduslik lähenemine Euroopa Liidule, on


võtmetähtsusega võtta vastu kindel jausaldusväärne keskpikk eelarvestrateegia ningrakendada reaalset ja jätkusuutlikku eelarvetasakaalustamiskava. Samuti tulebhinnastabiilsuse tugevdamiseks jamajanduskasvu potentsiaali suurendamiseksellu viia tööturu toimimist parendavat ningkaubaturul ja kommunikatsioonivõrkudesektoris konkurentsi tõstvat poliitikat.

Vaatlusperioodi jooksul oli Malta 12 kuukeskmine ÜTHI inflatsioonimäär 2,6%, misületab asutamislepingus ettenähtudkontrollväärtust. Kui vaadelda arengut pikemaperioodi jooksul, siis on Malta ÜTHI inflatsioonolnud suhteliselt stabiilne. Sellisedinflatsiooninäitajad peegeldavad mitmeidolulisi poliitilisi valikuid, millest kõigemärkimisväärsemad on alates 1964. aastastMalta vääringu sidumine ankurvaluutaga jahinnastabiilsuse seadmine rahapoliitilisekspeaeesmärgiks. Suhteliselt mõõdukatinflatsiooni on soodustanud kaväliskaubanduspiirangute kaotamine ja mõndakommunikatsioonivõrkude haru puudutavateõigusaktide reformimine. Kuni 2000. aastanituleks inflatsiooni vaadelda tugevamajanduskasvu taustal, kuid 2001.–2003. aastalmajanduskasv nõrgenes. Tööpuudus on viimasteaastate jooksul tõusnud, 2003. aastal oli see8,2%. Enamjaolt on olnud kõikuvadelektrooniliste komponentide hinnast janaftahinnast ning Malta liiri ja USA dollarivahetuskursist sõltuvad impordihinnad. ÜTHI jaTHI on erinevad, sest hotelli- jarestoranihindade osakaal on ÜTHIs suurem kuiTHIs. Tulevikku vaadates on RahvusvaheliseValuutafondi viimase THI inflatsiooniprognoosi järgi hinnatõus 2004. aastal umbes3,0% ja 2005. aastal umbes 2,0%. Maltakeskpanga hiljutine prognoos viitab samutiumbes 3% inflatsioonile 2004. aastal.Inflatsiooni võivad kiirendada peamiselt kõrgenaftahinna ja kaudsete maksude muutmisevõimalikud järelmõjud. Kui vaadata veelgikaugemale tulevikku, sõltub hinnastabiilsustsoodustava keskkonna säilitamine jaedendamine Maltal muu hulgas sellest, kashiljuti täielikult vabaks lastud kapitali liikumise

taustal viiakse ellu ranget rahapoliitikat ningrakendatakse kindlat ja usaldusväärsetkeskpikka eelarvestrateegiat, et märgatavalt jajätkusuutlikult eelarvet tasakaalustada. Lisakstuleks soodustada suuremat konkurentsikaubaturul ja kommunikatsioonivõrkudesektoris. Samuti tuleks parendada tööturutoimimist ning palgakasv peaks olemakooskõlas tööviljakuse tõusu ja kakonkureerivate riikide arenguga. Lähtudesdiislikütuse toetuste järkjärgulisestvähendamisest ja praegusestvahetuskursisüsteemist, võivad naftahinnašokid avaldada tulevikus riigi inflatsioonilekiiremat mõju. Samuti mõjutab lähiaastatelinflatsiooni ka ELi arenenumatele riikidelejärelejõudmise protsess, kuid selle mõju suuruston raske täpselt hinnata.

Malta ei osale vahetuskursimehhanismis ERM2.Vaatlusperioodi jooksul oli Malta liirivahetuskurss madalamal tasemel kui 2002. aastaoktoobri keskmine vahetuskurss euro suhtes,mida sarnaselt varasemate aruannetegakasutatakse selgitava võrdlusalusena ERM2keskkursi puudumise korral ja mis ei peegeldahinnangut vahetuskursi sobiva määra kohta.Arvestades Malta vahetuskursisüsteemiga, oliselline vahetuskursi tase peamiselt seotud samaajavahemiku jooksul aset leidnud USA dollariodavnemisega euro suhtes. Samal ajal võiblühiajaliste intressimäärade erinevust kolme kuuEuriborist pidada enamasti väikeseks. Teistestvälismajandusnäitajatest on Malta jooksev- jakapitalikonto koondsaldo olnud puudujäägisalates 1996. aastast ning aeg-ajalt on needpuudujäägid olnud suured. Finantseerimisepoolelt on alates 2002. aastast otse- japortfelliinvesteeringute netoväljavool olnudmärgatav, kapitali sissevoolu põhiosa onkuulunud kategooriasse “muud investeeringud”.

2003. aastal oli Malta eelarve puudujääk 9,7%SKT suhtes (puudujäägis sisaldusid ajutisedmeetmed, mille osakaal ulatus 3,0%ni SKTsuhtes), s.t see oli kontrollväärtusestmärgatavalt suurem. Praegusel hetkel on Maltaeelarve ülemäärases puudujäägis. 2004. aastaksprognoositakse puudujäägi langemist 5,2%ni

43EKP



KOKKUVÕTE

SKT suhtes. 2003. aastal tõusisvalitsemissektori võlakoormus 71,1%ni SKTsuhtes, s.t see oli 60%lisest kontrollväärtusestsuurem. 2004. aastaks ennustatakse selletõusmist 73,8%ni. Et riigi rahandus oleksjätkusuutlikult stabiilne, ei piisavalitsemissektori võlakoormuse vähendamiseksenam üld- või esmase tasakaalu suhtarvudepüsimisest praegusel tasemel. See omakordaviitab suurenevale vajadusele eelarvet oluliselmääral tasakaalustada. Kui arvestadatulevasteks aastateks prognoositavatevalitsemissektori eelarve puudujääkidega, eisuuda Malta saavutada stabiilsuse jamajanduskasvu paktis püstitatud keskpikkaeesmärki, milleks on tasakaalulähedane võiülejäägis eelarve. Ka riigieelarve tulude jakulude suhe SKTsse on üsna suur. Sellesolukorras saaks tõhusama ja tööhõivetsuurendava maksu- ja toetussüsteemi abiltugevdada inimeste motivatsiooni töötada jakaasa aidata eelarve tasakaalustamisele. Samalajal soodustaks sellise süsteemi kasutaminemajanduskasvu ja reaalsete tulude lähenemist.Malta lähenemisprogrammi kohaseltmoodustasid riigi tagatistest tulenevadtingimuslikud kohustused 2003. aasta lõpusumbes 15% SKT suhtes. Kuid tingimuslikekohustuste (sealhulgas ka muude kirjete)täieliku ulatuse kindlaksmääramiseks ei oleolemas ühest kokkulepitud meetodit ningvastavad hinnangud võivad oluliselt erineda.

Kui vaadelda muid riigi rahanduse näitajaid, siisolid 2002. ja 2003. aasta eelarve puudujäägidsuuremad kui riiklikud investeeringud SKTsuhtes. Ootuste kohaselt avaldab rahvastikuvananemine tulevikus suurt survetpensionisüsteemile, mis tugineb endiseltjooksva rahastamise põhimõttele. Rahvastikuvananemisest tuleneva üldise survega olekslihtsam toime tulla, kui riigi rahandusestekitataks piisavalt manööverdamisruumi jubaenne perioodi, mil demograafiline olukordhakkab prognooside kohaselt halvenema.

Vaatlusperioodi jooksul oli pikaajalisteintressimäärade keskmine tase 4,7%, mis onintressimäära kontrollväärtusest väiksem

näitaja. Malta pikaajalised intressimäärad janende erinevus euroala võlakirjade tootlusest onüldiselt vähenenud, s.t Malta pikaajalisedintressimäärad lähenesid euroala vastavatelemääradele.

Mõned Malta keskpanga seaduse sätted, misreguleerivad (i) Malta keskpangainstitutsionaalset sõltumatust ja (ii) finantsilistsõltumatust, ei ole Euroopa Ühenduseasutamislepingu ja EKPSi põhikirjagakooskõlas.

Malta õigusaktid ja eelkõige Malta keskpangaseadus ei näe ette Malta keskpanga õiguslikkulõimumist eurosüsteemiga. Malta on piiratudõigusega liikmesriik ning peab seetõttu täitmaka kõiki asutamislepingu artiklis 109 sätestatudkohandamisnõudeid. See puudutab mitmeidMalta keskpanga seaduse sätteid.

3.8 POOLA

Et saavutada Poolas kiire jätkusuutlikmajanduslik lähenemine Euroopa Liidule, onvõtmetähtsusega rakendada jätkusuutlikku jausaldusväärset eelarve tasakaalustamiskavaning parendada märgatavalt riigieelarvepoliitilist tulemuslikkust. Riiklikkupoliitikat, mis on suunatud konkurentsitõstmisele kaubaturul, tuleks veelgi tugevdadaja erastamisprotsessi tuleks hoogustada. Lisakson hinnastabiilsust tugevdava keskkonnasäilitamiseks vajalik tööviljakust suurendavateja tööturu toimimist parendavate meetmetekasutuselevõtmine.

Vaatlusperioodi jooksul oli Poola ÜTHIinflatsioonimäär 2,5%, mis ületab napiltasutamislepingus ettenähtud kontrollväärtust.Kui vaadelda arengut pikema perioodi jooksul,siis on tarbijahindade inflatsioonimäär Poolasüldiselt – kuigi mitte pidevalt – vähenenud,langedes järk-järgult väga madalale tasemele.Peamiselt ajutiste tegurite tõttu on inflatsioonsiiski hakanud viimasel ajal järsult kiirenema.Inflatsioonitempo aeglustumist soodustasrahapoliitilises suunitluses toimunud nihe, mille


tulemusena seati eesmärgiks hinnastabiilsusesaavutamine keskpikal perioodil inflatsiooniotsejuhtimise põhimõtete raamistiku abil.Samaaegselt inflatsiooni alanemisega 1990.aastate lõpus leidis aset ka suhteliselt kiire SKTreaalkasv. 2000. aasta lõpus SKT reaalkasvvähenes märgatavalt, kuid palgad kohanesidmajanduskasvu aeglustumisega pikkamööda.Lisaks olid inflatsioonimäärad toiduainetehindade ja naftahinna liikumise tõttu üsnakõikuvad. Tulevikku vaadates nähakseenamikes prognoosides aastate 2004 ja 2005inflatsioonimäära 3% ja 4% vahel. Nendelaastatel võivad inflatsiooni kiirendada eelarvetasakaalustamatus, sisenõudluse jätkuvtugevnemine ja palgamuutused, mis tulenevadkõrgemate toiduainete ja naftahinna ning ELigaliitumisega seotud maksude suurenemisevõimalikest järelmõjudest. Kui vaadata veelgikaugemale tulevikku, sõltub hinnastabiilsusttugevdava keskkonna säilitamine Poolas muuhulgas sellest, kas rakendatakse sobivatrahapoliitikat, õiget eelarvepoliitikat jamõistlikku palgatõusupoliitikat, jätkataksemajanduse ümberstruktureerimist, tugevdataksekonkurentsi kaubaturul, suurendataksetööviljakust ja parendatakse tööturu toimimist.Samuti mõjutab lähiaastatel inflatsiooni ka ELiarenenumatele riikidele järelejõudmise protsess,kuid selle mõju suurust on raske täpselt hinnata.

Poola ei osale vahetuskursimehhanismis ERM2.Vaatlusperioodi jooksul on Poola zlott olnudvahetuskursside märgatavate kõikumiste taustalenamasti oluliselt madalamal tasemel kui 2002.aasta oktoobri keskmine vahetuskurss eurosuhtes, mida sarnaselt varasemate aruannetegakasutatakse selgitava võrdlusalusena ERM2keskkursi puudumise korral ja mis ei peegeldahinnangut vahetuskursi sobiva määra kohta.Selline areng oli peamiselt seotud muutustegaPoola ja euroala intressimäärade erinevustesning mõningase poliitikat ja riigi rahandustpuudutava ebakindlusega Poolas. Samal ajal olivaatlusperioodil erinevus lühiajalisteintressimäärade ja kolme kuu Euribori vahelsuur. Teistest välismajandusnäitajatest on Poolajooksev- ja kapitalikonto koondsaldo olnudviimase kaheksa aasta jooksul puudujäägis,

sealjuures on puudujäägid sageli olnudsuhteliselt suured. Alates 2000. aastast onüheaegselt välismaiste otseinvesteeringutesissevoolu vähenemisega ka kapitali- jajooksevkonto puudujäägid järsult alanenud.

2003. aastal oli Poola eelarve puudujääk 3,9%SKT suhtes, s.t see oli kontrollväärtusestmärgatavalt suurem. Poola eelarve onülemäärases puudujäägis. Hoolimatamajanduskasvule soodsast olukorrastprognoositakse 2004. aastaks suurt puudujäägikasvu 5,6%ni. 2003. aastal suurenesvalitsemissektori võlakoormus 45,4%ni SKTsuhtes, püsides 60%lisest kontrollväärtusestmadalamal. 2004. aastaks prognoositakse võlaedasist suurenemist 47,2%ni. Et riigi rahandusoleks jätkusuutlikult stabiilne, ei piisa enamüld- või finantstasakaalu suhtarvude püsimisestpraegusel tasemel, et hoida valitsemissektorivõlakoormust alla 60% SKT suhtes. Seeomakorda viitab suurenevale vajaduseleeelarvet olulisel määral tasakaalustada. Kuiarvestada tulevasteks aastateks prognoositavavalitsemissektori eelarve puudujääkidega, eisuuda Poola saavutada stabiilsuse jamajanduskasvu paktis püstitatud keskpikkaeesmärki, milleks on tasakaalulähedane võiülejäägis eelarve. Ka riigieelarve tulude jakulude suhe SKTsse on üsna suur. Sellesolukorras saaks tõhusama ja tööhõivetsuurendava maksu- ja toetussüsteemi abiltugevdada inimeste motivatsiooni töötada jakaasa aidata eelarve tasakaalustamisele. Samalajal soodustaks sellise süsteemi kasutaminemajanduskasvu ja reaalsete tulude lähenemistturumajandusele ülemineku protsessilõppetapis.

Kui vaadelda muid riigi rahanduse näitajaid, siisolid 2002. ja 2003. aasta eelarve puudujäägidsuuremad kui riiklikud investeeringud SKTsuhtes. Rahvastiku vananemise seisukohastlähtudes tugineb Poola osaline kogumispensionisüsteem kindlaksmääratud pensionimaksetepõhimõttele. Tulevikus saadav pension, midamakstakse kohustuslikust esimesest ja teisestsambast, sõltub otseselt sissemakstudpensionimaksete suurusest ja eeldatavast

45EKP



KOKKUVÕTE

elueast, mida statistika põhjal tasakaalustatakse.Kuid üleminek uuele süsteemile ei ole veellõppenud. Rahvastiku vananemisest tulenevaüldise survega oleks lihtsam toime tulla, kuiriigi rahanduses tekitataks piisavaltmanööverdamisruumi juba enne perioodi, mildemograafiline olukord hakkab prognoosidekohaselt halvenema.

Vaatlusperioodi jooksul oli pikaajalisteintressimäärade keskmine tase 6,9%, mis onintressimäära kontrollväärtusest suurem. Seegaon praegusel hetkel Poola ja euroalaintressimäärade vaheline erinevus suhteliseltsuur.

Mõned Poola keskpanga seaduse, põhiseaduseja teiste seaduste sätted, mis reguleerivad (i)Narodowy Bank Polski institutsioonilistsõltumatust, (ii) finantsilist sõltumatust ning(iii) Narodowy Bank Polski presidendipersonaalset sõltumatust, ei ole EuroopaÜhenduse asutamislepingu ja EKPSipõhikirjaga kooskõlas.

Poola õigusaktid ja eelkõige Poola keskpangaseadus ei näe ette Narodowy Bank Polskiõiguslikku lõimumist eurosüsteemiga. Poola onpiiratud õigusega liikmesriik ning peab seetõttutäitma ka kõiki asutamislepingu artiklis 109sätestatud kohandamisnõudeid. See puudutabmitmeid Poola keskpanga seaduse sätteid.Samuti tuleb muuta Poola põhiseadust eurokasutuselevõtul.

3.9 SLOVEENIA

Et saavutada Sloveenias kiire jätkusuutlikmajanduslik lähenemine Euroopa Liidule, onoluline rakendada usaldusväärset eelarvetasakaalustamiskava ja mõõdukatpalgapoliitikat ning jätkata struktuurireforme.Eriti aitab hinnastabiilsust tugevdava keskkonnaloomisele ja majanduskasvu potentsiaalitõstmisele kaasa tööturu paindlikkusesuurendamine ja majandustegevuse piiranguteedasine vähendamine, mille tulemusena tihenebkonkurents ka kaubaturul.

Vaatlusperioodi jooksul oli Sloveenia ÜTHIinflatsioonimäär 4,1%, mis ületab tunduvaltasutamislepingus ettenähtud kontrollväärtust.Kui vaadelda arengut pikema perioodi jooksul,siis on tarbijahindade inflatsioon Sloveeniaskuni 1999. aastani järk-järgult vähenenud. 1999.aastal langustrend katkes, kuid jätkus uuestipärast 2000. aastat. Selline inflatsiooni areng onseotud mitmete oluliste poliitiliste valikutega,millest kõige märkimisväärsem oli uue, kahelsambal põhineva rahapoliitilise raamistikukasutuselevõtmine 2001. aastal, millepeaeesmärgiks oli hinnastabiilsuse saavutamine.Enamasti tuleks vaatlusperioodi jooksulinflatsiooni käsitleda küllaltki jõulise SKTreaalkasvu ja üsna stabiilse tööturu olukorrataustal. Töötaja kohta makstava nominaalsehüvitise alusel mõõdetav palgakasv aeglustuskuni 1999. aastani, seejärel kiirenes märgatavalt2000. aastal ja soikus veidi taas 2003. aastal.Impordihinnad ning muutused riiklikultreguleeritud hindades ja maksudes suurendasidinflatsioonimäära kõikumist olulisel määral.Tulevikku vaadates prognoositakse 2004. aastainflatsioonimääraks enamasti 3,6–3,8% ja 2005.aasta määraks 3,2–3,3%. Sellel perioodil võibinflatsiooni kiirendada peamiselt tugevnevsisenõudlus ja riiklikult reguleeritud hindadeedasine tõus. Kui vaadata veelgi kaugemaletulevikku, sõltub hinnastabiilsust soodustavakeskkonna loomine Sloveenias muu hulgassellest, kas rakendatakse sobivat rahapoliitikatja eelarvepoliitikat, mille keskseks ülesandekspeab olema nõudlusest tingitudinflatsioonisurve kontrolli all hoidmine. Lisakstuleb kiirendada struktuurireforme, näiteksindekseerimise kaotamist – seda eriti palkade jateatud sotsiaaltoetuste vallas. Kindlasti tulebsuurendada tööturu paindlikkust ja tagada, etpalgakasv on kooskõlas tööviljakuse tõusu ja kakonkureerivate riikide arenguga. Sama tähtis onmajandustegevuse piirangute kaotamisejätkamine, mille tulemusena suurenebkonkurents kaubaturul. Lisaks mõjutablähiaastatel inflatsiooni ka ELi arenenumateleriikidele järelejõudmise protsess, kuid sellemõju suurust on raske täpselt hinnata.


EKP-poolse hindamise ajaks oli Sloveenia talaarosalenud vahetuskursimehhanismis ERM2 alates28. juunist 2004, s.t vähem kui kaks aastat.Sloveenia ühinemisel ERM2ga oli keskkursiks239,64 talaari euro kohta ning see oli vägalähedal liitumise hetkel turul kehtinud kursile.Enne ühinemist ERM2ga nõrgenes talaar järk-järgult euro suhtes. Vahetuskursimehhanismiraames on Sloveenia rahapoliitika eesmärgiksolnud euro vahetuskursi stabiliseerimine. Sellisepoliitika tulemusena on talaar püsinud oma keskkursi lähedal. Teistestvälismajandusnäitajatest on Sloveenia jooksev-ja kapitalikonto koondsaldo olnud viimasekaheksa aasta jooksul üldiselt tasakaalus.

2003. aastal oli Sloveenia eelarve puudujääk2,0% SKT suhtes, s.t see oli kontrollväärtusestväiksem. 2004. aastaks prognoositakse eelarvepuudujäägi kasvu 2,3%ni. Praegusel hetkel eiole Sloveenia eelarve ülemäärases puudujäägis.2003. aastal püsis valitsemissektorivõlakoormus üldiselt stabiilsena 29,4% tasemelSKT suhtes, s.t see oli 60%lisestkontrollväärtusest oluliselt madalamal. 2004.aastaks prognoositakse võlakoormuse tõusu30,8%ni. Kui hinnata riigi rahandusejätkusuutlikku stabiilsust, siis arvestadestulevasteks aastateks prognoositavatevalitsemissektori eelarve puudujääkidega eisuuda Sloveenia saavutada stabiilsuse jamajanduskasvu paktis püstitatud keskpikkaeesmärki, milleks on tasakaalulähedane võiülejäägis eelarve. Et Sloveenia inflatsioonimäärületab tunduvalt kontrollväärtust, tuleks järgidaettevaatlikku eelarvepoliitikat. Ka riigieelarvetulude ja kulude suhe SKTsse on üsna suur.Selles olukorras saaks tõhusama ja tööhõivetsuurendava maksu- ja toetussüsteemi abiltugevdada inimeste motivatsiooni töötada jakaasa aidata eelarve tasakaalustamisele. Samalajal soodustaks sellise süsteemi rakendaminemajanduskasvu ja reaalsete tulude lähenemistturumajandusele ülemineku protsessilõppetapis. Hiljutiste andmete kohaselt ulatusidriigi tagatistest tulenevad tingimuslikudkohustused Sloveenias umbes 6,6%ni SKTsuhtes 2002. aastal ja 7,5%ni 2003. aastal. Kuideelarve tingimuslike kohustuste (sealhulgas

muude kirjete) täieliku ulatusekindlaksmääramiseks ei ole olemas ühestkokkulepitud meetodit ning vastavad hinnangudvõivad oluliselt erineda.

Kui vaadelda muid riigi rahanduse näitajaid, siisei olnud 2002. ja 2003. aasta eelarve puudujäägidsuuremad kui riiklikud investeeringud SKTsuhtes. Rahvastiku vananemise seisukohastsoodustab Sloveenia olukorda küll väikevalitsemissektori võlakoormus, kuid siiskiprognoositakse, et rahvastiku vananemineavaldab tulevikus märgatavat survet endiseltsuures osas jooksvale rahastamisele tuginevalepensionisüsteemile. Rahvastiku vananemisesttuleneva üldise survega oleks lihtsam toime tulla,kui riigi rahanduses tekitataks piisavaltmanööverdamisruumi juba enne perioodi, mildemograafiline olukord hakkab prognoosidekohaselt halvenema.

Vaatlusperioodi jooksul oli pikaajalisteintressimäärade keskmine tase 5,2%, mis onintressimäära kontrollväärtusest väiksemnäitaja. Sloveenia pikaajalised intressimääradlähenesid järjekindlalt euroala võlakirjadekeskmisele tootlusele, peegeldades eelkõigekindlustunnet nii Banka Slovenije pooltjärgitava inflatsioonitempo aeglustamisestrateegia suhtes kui ka üldise majandusliku jariigi rahanduse olukorra suhtes Sloveenias.

Mõned Sloveenia keskpanga seaduse sätted, misreguleerivad (i) Banka Slovenijeinstitutsionaalset sõltumatust ja (ii) BankaSlovenije presidendi personaalset sõltumatust,ei ole Euroopa Ühenduse asutamislepingu jaEKPSi põhikirjaga kooskõlas.

Teiste seaduste suhtes märgib EKP ära, etvajalikuks võib osutuda kohalike korruptsiooniennetamist puudutavate seaduste muutminevastavalt EKPSi põhikirja punktile 14.2.

Sloveenia õigusaktid ja eelkõige Sloveeniakeskpanga seadus ei näe täielikult ette BankaSlovenije õiguslikku lõimumist eurosüsteemiga.Sloveenia on piiratud õigusega liikmesriik ningpeab seetõttu täitma ka kõiki asutamislepingu

47EKP



KOKKUVÕTE

artiklis 109 sätestatud kohandamisnõudeid. Seepuudutab mitmeid Sloveenia keskpanga seadusesätteid.

3.10 SLOVAKK IA

Et saavutada Slovakkias kiire jätkusuutlikmajanduslik lähenemine Euroopa Liidule, onvõtmetähtsusega rakendada jätkusuutlikku jausaldusväärset eelarve tasakaalustamiskava.Lisaks on hinnastabiilsust tugevdava keskkonnaloomisel tähtis osa ka struktuurireformidejätkuval elluviimisel. Et vähendada püsivaltkõrget tööpuudust, suurendada tööhõivet ja luuaparemad tingimused potentsiaalse toodangukasvu tõstmiseks, tuleb tugevdada konkurentsimajanduses, parendada tööturu toimimist jarakendada mõõdukat palgapoliitikat.

Vaatlusperioodi jooksul oli Slovakkia 12 kuukeskmine ÜTHI inflatsioonimäär 8,4%, misületab tunduvalt asutamislepingus ettenähtudkontrollväärtust. Kui vaadelda arengut pikemaperioodi jooksul, siis ei ole tarbijahindadeinflatsiooni liikumine Slovakkias järginud ühteselget trendi. Pärast fikseeritud vahetuskursisüsteemist loobumist 1998. aastal oninflatsiooni areng toimunud rahapoliitiliseraamistiku taustal, mida iseloomustab kõigeparemini kaudne inflatsiooni juhtimine jasuunatud vahetuskursi süsteem. Alates 1999.aastast on inflatsiooni peamiselt mõjutanudriiklikult reguleeritud hindade kasv ja kaudsetemaksude muutused. Enamuse vaatlusperioodijooksul tuleks inflatsiooni käsitleda suhteliseltjõulise SKT reaalkasvu taustal. Hoolimatasellest jäi tööpuudus antud perioodiljärjekindlalt väga suureks. Palgakasv oli vägamuutlik, kuid jäi suhteliselt kõrgele tasemele.Impordihinnad koos toiduainete hindadega,riiklikult reguleeritud hindadega ja maksudekohandamisega aitasid inflatsioonimääradekõikumistele olulisel määral kaasa. Tulevikkuvaadates prognoositakse 2004. aastainflatsioonimääraks enamasti 7,6–8,2% ja 2005.aasta määraks 3,0–4,5%, peamiselt riiklikultreguleeritud hindade ja kaudsete maksudekohandamise lõpuleviimise tõttu. Inflatsiooni

võivad kiirendada peamiselt viimase aja kõrgeteinflatsioonimäärade ja palgamuutustevõimalikud järelmõjud. Kui vaadata veelgikaugemale tulevikku, sõltub hinnastabiilsusttugevdava keskkonna loomine Slovakkiassellest, kas teostatakse sobivat rahapoliitikat,rakendatakse pidevalt jätkusuutlikku eelarvetasakaalustamisstrateegiat, viiakse ellumõõdukat palgapoliitikat ja jätkataksemajanduse ümberstruktureerimist. Samutimõjutab lähiaastatel inflatsiooni ka ELiarenenumatele riikidele järelejõudmise protsess,kuid selle mõju suurust on raske täpselt hinnata.

Slovakkia ei osale vahetuskursimehhanismisERM2. Pärast 2003. aasta kolmanda kvartalinikestnud üldist stabiilsusperioodi kasvasSlovakkia krooni ja euro vahetuskurss järk-järgult võrreldes 2002. aasta oktoobri keskmisevahetuskursiga euro suhtes, mida sarnaseltvarasemate aruannetega kasutatakse selgitavavõrdlusalusena ERM2 keskkursi puudumisekorral ja mis ei peegelda hinnangut vahetuskursisobiva määra kohta. Slovakkia kroonikallinemist võib seostada peamiselt paranenudväljavaadetega majanduskasvuks, suureekspordi kasvuga ja kõrgemateintressimääradega kui euroalal. Lühiajalisteintressimäärade erinevus kolme kuu Euriboristvähenes, kuid nende vahe oli 2004. aastakolmandas kvartalis siiski endiselt oluline.Teistest välismajandusnäitajatest on Slovakkiajooksev- ja kapitalikonto koondsaldo olnudenamasti viimase kaheksa aasta jooksul pidevaltsuures puudujäägis, kuigi 2003. aastal langessee 0,5%ni SKT suhtes. Selline alanemine võibaga osaliselt tuleneda osaliselt autotööstusegaseotud teguritest. Finantseerimisstruktuuriseisukohast on Slovakkias pärast 1998. aastatmänginud tähtsat rolli välismaisteotseinvesteeringute netosissevool, mis onseotud nii erastamise kui ka uutesseäriprojektidesse tehtavate investeeringutega.

2003. aastal oli Slovakkia eelarve puudujääk3,7% SKT suhtes, s.t see oli kontrollväärtusestsuurem. Hoolimata soodsast tsüklilisestarengust prognoositakse 2004. aastakspuudujäägi suurenemist 3,9%ni SKT suhtes.


Praegusel hetkel on Slovakkia eelarveülemäärases puudujäägis. 2003. aastal langesvalitsemissektori võlakoormus 42,6%ni, s.t seepüsis 60%lisest kontrollväärtusest madalamal.2004. aastaks prognoositakse võlakoormusetõusu 44,5%ni. Kui hinnata riigi rahandusejätkusuutlikku stabiilsust, siis arvestadestulevasteks aastateks prognoositavavalitsemissektori eelarve puudujääkidega, eisuuda Slovakkia saavutada stabiilsuse jamajanduskasvu paktis püstitatud keskpikkaeesmärki, milleks on tasakaalulähedane võiülejäägis eelarve. Et Slovakkia kõrgeinflatsioonimäär ületab tunduvaltkontrollväärtust, tuleks järgida ettevaatlikkueelarvepoliitikat. Struktuurireformide jätkaminemitmes, sealhulgas sotsiaaltoetuste valdkonnasaitaks oluliselt kaasa eelarve tasakaalustamiselening soodustaks majanduskasvu ja reaalsetetulude lähenemist. 2004. aastal ellu viidudlaiaulatuslik maksureform tõi kaasa ühtsemaksumäära ja suunamuutuse otseseltmaksustamiselt kaudsele maksustamisele.

Kui vaadelda muid riigi rahanduse näitajaid, siisolid 2002. ja 2003. aasta eelarve puudujäägidsuuremad kui riiklikud investeeringud SKTsuhtes. Rahvastiku vananemise seisukohastprognoositakse Slovakkiasvanadussõltuvusmäära märgatavat tõusu umbesalates 2010. aastast. Samas muudab Slovakkiaolukorra oodatavalt soodsamaks kohustuslikukogumispensioni samba kasutuselevõtmine2005. aastal ja jooksvale rahastamisele tuginevapensionisüsteemi reformimine. Kuid uuelesüsteemile üleminek peaks ootuste kohaseltsuurendama survet eelarvele.

Vaatlusperioodi jooksul oli pikaajalisteintressimäärade keskmine tase 5,1%, mis jääbkontrollväärtusest allapoole. Kuni 2003. aastaalguseni vähenesid Slovakkia pikaajalisedintressimäärad ja nende erinevus euroalavõlakirjade tootlusest, misjärel nad püsisidülejäänud vaatlusperioodi jooksul suhteliseltstabiilsetena.

Slovakkia õigusaktid ja eelkõige Slovakkiakeskpanga seadus ei näe veel ette Národná

banka Slovenska õiguslikku lõimumisteurosüsteemiga. Slovakkia on piiratud õigusegaliikmesriik ning peab seetõttu täitma ka kõikiasutamislepingu artiklis 109 sätestatudkohandamisnõudeid. See puudutab mitmeidSlovakkia keskpanga seaduse sätteid.

3.11 ROOT SI

Kuigi Rootsi on Euroopa Liidule majanduslikulähenemise suhtes esirinnas, tulebmakromajanduslikku stabiilsust tugevdavakeskkonna säilitamiseks keskpikas ja pikasperspektiivis jätkata sobiva raha- jaeelarvepoliitika rakendamist. Rootsis onhästitoimiv institutsionaalne raamistik nii raha-kui ka eelarvepoliitika jaoks. Rootsi peaksjätkuvalt kinni pidama oma reeglist hoidaeelarvet ülejäägis ning vähendamavalitsemissektori võlga ja selle teenindamisekulusid, et tulevikus oleks surve eelarveleväiksem. Tööhõive ja majanduskasvupotentsiaali suurendamiseks tuleks majandusepaindlikumaks muutmise kaudu kindlustadariigi rahanduse ja hinnastabiilsusejätkusuutlikkus. Vajalik on ka riiklik poliitikakaubaturu ja tööturu toimimise parendamiseks.Tööturu osapooled peaksid hoolitsema selleeest, et palgakasv on kooskõlas tööviljakusetõusu ja ka konkureerivate riikide arenguga.

Vaatlusperioodi jooksul oli Rootsi 12 kuukeskmine ÜTHI inflatsioonimäär 1,3%, mis jääbmärgatavalt allapoole asutamislepingusettenähtud kontrollväärtust. Rootsis on ÜTHIinflatsiooni tase olnud juba mitmeid aastaidkooskõlas hinnastabiilsusega, kuigi vahel onajutised tegurid (peamiselt erinevatepakkumisšokkide näol) inflatsiooni mõjutanud.Inflatsiooni areng kajastab mitmeid olulisipoliitilisi valikuid, millest kõigemärkimisväärsem oli hinnastabiilsusesaavutamisega seotud rahapoliitilise suunavõtmine. Alates 1993. aastast on rahapoliitikaeesmärki väljendatud konkreetse inflatsioonijuhtimise sihtmärgina – selleks on alates 1995.aastast 2%line THI kasv, kusjuures lubatudkõikumine ulatub ±1 protsendipunktini. Lisaks

49EKP



KOKKUVÕTE

on eelarvepoliitika alates 1998. aastast üldiselthinnastabiilsust toetanud, kusjuures 1990.aastate lõpus oli tähtsal kohal ka suurenenudkonkurents kaubaturul. 1996.–2000. aastani oliTHI ja ÜTHI inflatsioon Rootsis peamiseltkaudsete maksude ja toetuste vähendamise ningmajandustegevuse vabakslaskmise tulemuselsageli alla 1%. THI puhul oli oma osahüpoteeklaenude intressimäärade alanemisel.Alates 2001. aastast on inflatsioonimäärenamasti olnud veidi suurem kui 2% ningelektrihinna tõusu ja 2001. aastal kõrgetootmisvõimsuse rakendusastme tõttu vahel kaüle 3%. 2000. ja 2001. aastal avaldas Rootsikrooni märgatav nõrgenemine impordihindadeletäiendavat tõususurvet. Viimastel aastatel ontööjõu erikulude kasv olnud vähene. Ka teisedasjakohased hinnaindeksid osutavad madalateleinflatsioonimääradele. Tulevikku vaadatesprognoositakse, et 2004. ja 2005. aastal oninflatsioon enamasti alla 2%. Viimase ajamõõdukad palgakokkulepped, oodatust kõrgemtööviljakus ja möödunud aasta mõõdukadimpordihinnad toetavad inflatsiooniga seotudpositiivseid väljavaateid. Siiski võib naftahinnaliikumine avaldada täiendavat välisthinnasurvet, mille tulemusena võib tekkidanõudlus kõrgemate palkade järele.

Rootsi ei osale vahetuskursimehhanismisERM2. 2000. ja 2002. aasta lähenemisaruannetekohaselt on Rootsil piiratud õigused, kuid tal eiole majandus- ja rahaliidu kolmanda etapijooksul eristaatust. Seega on Rootsi vastavaltasutamislepingule kohustatud euro kasutuselevõtma, mis omakorda viitab sellele, et Rootsipeab püüdma täita kõiki lähenemiskriteeriume,sealhulgas vahetuskursi stabiilsuse kriteeriumit.Vaatlusperioodi jooksul kõikus Rootsi kroonivahetuskurss enam-vähem samal tasemel kui2002. aasta oktoobri keskmine vahetuskursseuro suhtes, mida sarnaselt varasematearuannetega kasutatakse selgitavavõrdlusalusena ERM2 keskkursi puudumisekorral ja mis ei peegelda hinnangut vahetuskursisobiva määra kohta. Lühiajalisteintressimäärade erinevus kolme kuu Euriboristoli väike ja on 2004. a jooksul muutunudarvestuslikult ebaoluliseks. Teistest

välismajandusnäitajatest on Rootsi jooksev- jakapitalikonto koondsaldo alates 1996. aastastolnud suures ülejäägis suhteliselt märgatavaväliskohustuste netopositsiooni taustal, mis onalates 2000. aastast hakanud järsult vähenema.

2003. aastal oli Rootsi valitsemissektori eelarveülejääk 0,3% SKT suhtes, mis tähendas 3%puudujäägi kontrollväärtuse nõude täitmist ilmavaevata. Praegusel hetkel ei ole Rootsi eelarveülemäärases puudujäägis. 2004. aastaksprognoositakse ülejäägi suurenemist 0,3protsendipunkti SKT suhtes. 2003. aastalvähenes valitsemissektori võlakoormus vaid 0,6protsendipunkti võrra 52,0%ni, s.t see oli60%lisest kontrollväärtusest madalamal. 2004.aastal eeldatakse võlakoormuse vähenemist51,6%ni SKT suhtes. Kui hinnata riigirahanduse jätkusuutlikku stabiilsust, siis täidabRootsi lähenemisprogrammis prognoositudeelarvenäitajate põhjal stabiilsuse jamajanduskasvu paktis püstitatud keskpikaeesmärgi ning säilitab tasakaalulähedase võiülejäägis eelarve.

Muude riigi rahanduse näitajate osas on Rootsirahvastiku vananemisest eelarvele tekkivasurvega toime tulemiseks soodsas olukorrastänu oma pensionimaksete süsteemile, kussaadava pensioni suurust kohandatakseautomaatselt vastavalt muutustelepensionimaksete baasis ja eeldatavas elueas.Siiski peaks Rootsi ka edaspidi kinni pidamaoma reeglist hoida eelarvet ülejäägis ningvähendama valitsemissektori võlga ja selleteenindamise kulusid piisaval määral, et tullatoime rahvastiku vananemisest tuleneva üldisesurvega veel enne perioodi, mil demograafilineolukord hakkab prognooside kohaselthalvenema.

Vaatlusperioodi jooksul oli Rootsi pikaajalisteintressimäärade keskmine tase 4,7%, mis jääbkontrollväärtusest allapoole. Erinevus Rootsipikaajaliste intressimäärade ja euroalavõlakirjade tootluse vahel vähenes suurema osavältel vaatlusperioodist, sest ebakindluskahanes, eelarve olukord tugevnes jainflatsiooniootused olid suhteliselt madalad.


51EKP



KOKKUVÕTESeega leidis vaatlusperioodi jooksul aset Rootsipikaajaliste intressimäärade ja euroala vastavatemäärade märgatav lähenemine.

Mõned Rootsi keskpanga seaduse sätted ei oleikka veel Euroopa Ühenduse asutamislepingu jaEKPSi põhikirjaga kooskõlas, eelkõige käib seefinantsilist sõltumatust reguleerivate sätetekohta. Rootsi keskpanga seadus ei näe etteSveriges Riksbanki õiguslikku lõimumisteurosüsteemiga. Eelkõige tuleb kohandadapõhiseadust Sveriges Riksbanki õiguste suhtesseoses rahapoliitika ja raha emiteerimisega.Teiste seaduste suhtes märgib EKP ära, etpõhikirja artiklis 38 sätestatud ametisaladusenõudeid arvesse võttes tuleks üle vaadataavalikele dokumentidele ligipääsemist jasalastamist puudutavad seadused.

EKP märgib ära, et vastavalt asutamislepingulelasub Rootsil alates 1. juunist 1998 kohustusnimetatud eesmärgil riiklikke seadusikohandada ja et paari viimase aasta jooksul eiole Rootsi ametivõimud astunud mingeidseadusandlikke samme, et käesolevas jaeelmises aruandes kirjeldatud puudujääkekõrvaldada.

Documents

SISSEJUHATUS JA KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE ...KOKKUVÕTE SISUKORD SISSEJUHATUS JA KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS 6 1. HINNANG MAJANDUSLIKULE LÄHENEMISELE 7 1.1 Analüüsi raamistik7