PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM

Oliver Stimmer

SUUR DEPRESSIOON

Aastatöö

Tertia aste

Juhendaja Peep Eenraid

Pärnu 2009

2

SISUKORD

Sissejuhatus.....................................................................................................................................4

1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni..................................................................................5

1.1 Globaalne kapitalism........................................................................................................5

1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas....................................................6

1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda.................................................................7

1.3.1 USA majandus kahe maailmasõja vahel...................................................................7

1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel...................................................................9

1.3.3 Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapani majandus kahe maailmasõja

vahel 10

1.3.3.1 Suurbritannia....................................................................................................10

1.3.3.2 Prantsusmaa......................................................................................................11

1.3.3.3 Saksamaa..........................................................................................................12

1.3.3.4 Jaapan...............................................................................................................13

2. Suur Depressioon...................................................................................................................14

2.1 USA Suure Depressiooni ajal.........................................................................................15

2.1.1 1929. aasta börsikrahh USAs...................................................................................15

2.1.2 Majanduslangus USA-s 1929-1933.........................................................................16

2.1.2.1 Uus kurss..........................................................................................................17

2.2 Eesti majandus Suure Depressiooni ajal.........................................................................18

2.3 Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Jaapan Suure Depressiooni ajal...................19

3

2.3.1 Saksamaa Suure Depressiooni ajal..........................................................................19

2.3.2 Prantsusmaa Suure Depressiooni ajal......................................................................20

2.3.3 Suurbritannia Suure Depressiooni ajal....................................................................21

2.3.4 Jaapan Suure Depressiooni ajal...............................................................................21

3. Suure Depressiooni arvatavad põhjused ja tagajärjed...........................................................22

3.1 Suure Depressiooni põhjused..........................................................................................22

3.2 Kriisi pikaajalisuse põhjused..........................................................................................23

3.3 Kriisi põhjused USA-s....................................................................................................23

3.4 Suure Depressiooni tagajärjed........................................................................................24

Kokkuvõte.....................................................................................................................................26

Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................28

Summary........................................................................................................................................30

Lisad.............................................................................................................................................32

Lisa 1 Dow Jonesi tööstuse keskmine.......................................................................................33

4

SISSEJUHATUS

1929. aastal alguse saanud majanduskriis ehk Suur Depression on saanud aktuaalseks just

praegustel aastatel, sest maailmamajandust on tabanud ka laiaulatuslik majanduskriis. Öeldakse,

et praegune majanduskriis on kõige suurem pärast 1929. aasta kriisi. Sellest tekkiski huvi 1929.

aasta majanduskriisi vastu, et kui halvaks olukord siis muutus. Eesmärgiks on teada saada, mis

eelnes Suure Depressioonile, mis selle põhjustas ja mille see endaga kaasa tõi.

Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimene peatükk käsitleb Suurele Depressioonile eelnevat aega,

kus on räägitud ka kapitalismist, kuid rohkem on keskendutud maailmamajandusele selle aja

suuremate kapitalistlike riikide (USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Jaapani) ja Eesti

näol. USAle pööran erilist tähelepanu, sest sealt sai kriis alguse. Teine peatükk keskendub Suure

Depressiooni olemusele samade riikide näidete põhjal. Kolmas peatükk on nii öelda tagant järele

tarkused ehk kolmandas peatükis analüüsitakse Suure Depressiooni põhjuseid ja tagajärgi.

Allikatena on kasutatud peamiselt eestikeelseid materjale, näiteks majandusteadlase Valner

Krinali raamatuid, kuid on ka välismaiseid materjale, näiteks Smitha omasid. Teemat on

käsitletud eestikeelsetes raamatutes osadena, aga eesti keeles ei ole kirjutatud raamatut ainult

Suurest Depressioonist. Kuna töös on sees nii majanduslangusele eelnev aeg kui ka kriisi

analüüs, siis annab see ülevaate 1929. aasta majanduskriisist.

5

1. MAJANDUSOLUD ENNE SUURT DEPRESSIOONI

1929. aastal alanud majanduskriisist ehk Suurest Depresioonist paremini arusaamiseks, tuleb

teada, mis toimus maailmamajanduses enne 1929.aastat. Esimene peatükk räägibki sellest, mis

toimus majanduses enne 1929. aastat.

1.1 Globaalne kapitalism

Kapitalism on ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel.

Kapitalismis on rikkuste loomisel ja majanduse arengus olulisim osa vabal turumajandusel

(majandussüsteem, mida iseloomustab hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte

tulemusena) ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud. Oluline tegur

kapitalismi arengus on globaliseerumine, mis annab võimaluse kaupade turustamiseks paljudes

riikides, samuti tootmise organiseerimiseks riikides, kus tööjõu hind on madalam. Täiesti puhast

kapitalismi praegusel ajal maailmas ei eksiteeri, tavaliselt on tegemist segasüsteemidega, kus ka

riigil on osa majandusest ja varadest. (Kapitalism 2007)

Globaalse kapitalistliku süsteemi ajalugu ulatub tagasi Hansa Liidu ja Itaalia linnriikideni, kus

erinevaid poliitilise üksusi ühendasid kaubandus- ja rahalised sidemed. Kapitalism muutus

domineerivaks üheksateistkümnendal sajandil ja püsis suhteliselt muutumatuna kuni I

6

maailmasõjani. Globaalset kapitalismi võib iseloomustada mittetäieliku režiimina, sest see

hõlmab ainult majanduslikku funktsiooni. Globaalne kapitalistlik süsteem koosneb väga

paljudest suveräänsetest riikidest. Globaalse kapitalistliku süsteemi kõige iseloomulikumaks

jooneks on kapitali vaba liikumine. Rahvusvahelisest kauplemisest kaupade ja teenustega üksi ei

piisa globaalse majanduse tekkeks, vahetatavad peavad olema ka tootmistegurid (kapital).

Globaalses kapitalistlikus süsteemis on väga tähtsal kohal finantskapital, sest see on kõikidest

kapitali liikidest kõige liikuvam. Finantskapitali osa on maailmas pidevalt kasvanud ja praegu on

see valitsev osa kapitalist. (Soros 1999: 162-163) Finantskapital liigub sinna, kuhu on tal kõige

kasulikum liikuda. (Ibid:157) Riigid hakkavad kapitali pärast konkureerima, sest kapital toob

kaasa palju hüvesid, näiteks tootmisvõimsuse suurenemise, tootmistehnoloogia uuendusi ja

rikkuse kasvu. (Ibid:158) Globaalsed finantsturud mõjutavad majandustingimusi väga suurel

määral. (Ibid: 162-163)

Kapitalistlik süsteem ei ole kaugeltki täiuslik. Selles süsteemis tõrjub rahateenimise eesmärk

kõik teised sotsiaalsed kaalutlused kõrvale, sest riigid peavad kapitali ligitõmbamist tähtsamaks,

kui sotsiaalseid eesmärke. Globaalse majanduse arenguga ei ole kaasnenud globaalse ühiskonna

arengut. Kui globaalne majandus peaks vankuma lööma, võivad poliitilised pinged selle

tükkideks rebida. (Soros: 1999: 158) Kapitalismiga käib kaasas ka laenamine. Laenamine ise ei

ole küll probleem, aga laenamisega minnakse tihti liiale, mis on probleem. Peale majandus-

krahhe pangad ei anna enam nii kergkäeliselt laenu, kuid kui panga likviidsus (maksevalmidus)

saavutab oma endise taseme, on vaja pankadel oma raha uuesti teenima panna, mis tekitab

nõndanimetatud nõiaringi. Ülelaenamine on aga majanduskriiside üheks põhjustest. (Ibid:175)

1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas

Esimene maailmasõda tõi maailma poliitikasse ja majandusellu palju uusi probleeme ning

muutusi. Märgatavalt tugevdas oma positsioone maailma majanduses USA. Euroopa riigid olid

1921. aastaks muutunud USA-st majanduslikult sõltuvaks ja olid USA-le kokku võlgu 21

miljardit dollarit. USA käekäigust hakkas sõltuma terve maailmamajanduse heaolu ja muutus

omamoodi kogu maailma majanduse doonoriks (Adamson et al 2003: 59). Esimese maailmasõja

7

kaotanud riikidele pandi ulatuslike majanduslike kohustusi. Näiteks Saksamaale määrati

reparatsioonideks 132 miljardit kuldmarka (Reimer). Sellest 52% sai endale Prantsusmaa, Briti

impeerium 22%, Itaalia 10 % , Belgia 8 % ja ülejäänud jagunes teiste rahulepingule alla

kirjutanud riikide vahel. Väga oluliseks Esimese maailmasõja tulemuseks oli ka, et suur

Nõukogude Liidu impeerium ütles lahti kapitalistlikust süsteemist, mis tähendas rahvusvahelise

turu kahanemist. (Krinal 1995: 22-25) Kagu-Idas ja Kagu- Aasias haaras Jaapan endale suuri

turge. Jaapani väliskaubandus kasvas sõjaeelse perioodiga võrreldes kolm korda ja tööstus-

toodangu väärtus üle viie korra. Sõda oli Jaapani ettevõtjatele tõeliseks kullavihmaks. (Krinal

1995: 159)

1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda

1920-ndate alguses tahtsid enamik inimesi pärast raskeid sõja aastaid elu nautida, see soodustas

tarbmise ja tootmise kasvu. Kuid mitte kõikides riikides ei olnud see nii. Osad riigid, kes olid

veel ilmasõjast toibumata, näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbitannia, kogesid suurt

majanduslikku kitsikust. (Adamson et al 2003: 59) Nii mõnelegi riigile oli Esimene maailmasõda

tõukeks majanduse arendamisele.

1.3.1 USA majandus kahe maailmasõja vahel

Kuna USA-l oli maailmamajnduses väga suur roll 1920-ndatel, siis eraldi peatükina käsitletakse

USA majandust. Esimese maailmasõja aastatega muutus USA, kes ennem oli Euroopa riikidele

võlgu olnud, ise võlaandjaks. Ühendriikide majandus muutus üheks tähtsamaks maailma-

majanduses ja Ameerika majandusest sõltus ka teiste riikide heaolu. Peale sõda hakkasid

Ameerika ettevõtjad kiiresti tööle oma maa õitsengu nimel. Peale 1919. aasta buumi tuli küll

väike langus majanduses, mis kestis 1922. aastani. Sellele järgnes taas seitsmeaastane tõusu-

periood. (Ibid: 59) 1921. aastast alates (kuni1933. aastani) valitsesid USA-s vabariiklastest

presidendid, kes lähtusid põhimõttest, et riik ei tohi juhtida majandust. 1920-ndatel oli suur

8

majanduslik tõus ja see toetas seda põhimõtet. Arvati koguni, et USA on leidnud erilise

arengutee, mis tagab riigile püsiva majandusliku õitsengu. (Adamson et al 2003: 71) 1922.

aastast sai alguse auto-, elektrimasina- ja elekritarvetetööstuse tormiline areng. Linnadesse

hakkasid kerkima pilvelõhkujad ning see on üks põhjustest, miks suurenesid järsult ehitusmahud.

Tööhõive tase oli väga kõrge, tööpuudus jäi alla 4%. (Adamson et al 2003: 59)

Muutusid ka inimeste tavad ja elulaad. Iga ameeriklane unistas oma elamispinnast, külmkapist

ning autost. 1920.-ndate lõpuks oli ameeriklaste käsutuses juba üle 26 miljoni auto. Suur autode

arv avardas ameeriklaste liikumisvabadust, mille tõttu hakkas vabameelne elulaad levima ka

linnadest maale. Ameerika filmitööstus saavutas maailmas liidrikoha. Filmid koos kirjandusega

tekitasid ameeriklastes unistuse - saada ajalehepoisist miljonäriks. Kõige selle tõttu tekkis

ameeriklastel tunne, et nad võivad tarbida nii palju kui tahavad ja et majanduslik õitseng on

lõputu. Inimesi õhutati aktsiatesse investeerima ja tarbekaupu järelmaksuga ostma. Kõik see aitas

kaasa Ameerika majanduse äärmiselt kiirele arengule. Raha laenati väga kergelt (näitkes

tarbekaupade ostmiseks) ja valitsus soodustas laenamist hoides laenuintressid kunstlikult

madalal (Adamson et al 2000:58-59)

1929. aasta märtsis valitud president Herbert Hoover kuulutas, et vabariiklased kaotavad USA-st

lõplikult vaesuse ja ta arvas, et USA-le on kindlustatud mitu aastat majanduslikku õitsengut, kui

mitte igavene õitseng. (Adamson et al 2000:58-59) USA tööstustoodang oli 67% võrra

suurenenud võrreldes Esimese maailmasõja eelsest tasemest. (Krinal 1995:91)

Aktsiaid ostsid sellel ajal väga paljud inimesed, nende hulgas ka lihttöölised näiteks aknapesijad

(Ilves 1999:346). Börsil kauplemisest oli saanud rahvuslik hasartmäng - karusell võttis pidevalt

tuure üles ning keegi ei tahtnud sõidust ilma jääda (Vallikivi: 2007). Sellel ajal sai osta aktsiaid

võlgu. See tähendas, et ostja maksis maaklerile ainult väikese osa aktsiate hinnast ning ülejäänud

kaeti pangalaenuga (Ilves 1999:346). Tagatisnõuded olid väga väikesed, näiteks 100 dollarilise

aktsia võis osta 5 dollarilise tagatisega. (Vallikivi: 2007) Ostjad pidid küll maksma laenuosa eest

intresse, kuid aktsiate väärtuse kasvust piisas nende katteks. Kuna aktsiate hinnad jätkasid tõusu

ei esitanud ka maaklerid ega pangad pretentsioone. Aktsiaid osteti spekulatiivselt (odavalt

ostmise ja kallilt müümise printsiibil kasumi teenime), mis suurendas nende väärtust, aga

inimesed ei mõelnud enam, miks aktsiahind tegelikult tõusis. 1927. aastal tõusis 25 tööstusaktsia

9

keskmine väärtus 181-lt 245-le ja aasta pärast koguni 331-le punktile. Ehk siis 2 aastaga üle

44%. 1929. aasta märtsis hakkas aktsiate kurss langema ning kahandas tagatistega

finantseeritavaid tagatissummasid, mis tähendas, et võlgu ostjatelt hakati nõudma suuremat

tagatist. Inimeste, kes ei suutunud maksta rohkem tagatist, aktsiad müüdi maha. See kujunes

paljudele isiklikuks katastroofiks, kuid aktsiaturule oli see puhttehniline küsimus. 1929. aasta

suvel tõusid aktsiahinnad kõrgusele, millest keegi polnud julgenud isegi unistada. Mai lõpust

augusti lõpuni tõusis aktsiate väärtus veel saja punkti võrra. 3. septembril 1929 saavutasid

aktsiahinnad haripunkti. (Ilves 1999:346-348) Haripunktiks oli 381.17 punkti (vt lisa 1). Peale

seda langes kuu aja jooksul Dow Jones (indeks, mis näitab kuidas läheb Ameerika aktsiaturul)

17% võrra. Ühe nädalaga pool 17% langusest taastus. (Wall Street ...) 1929. aasta 21. oktoobril

(esmaspäeval) müüdi juba üle kuue miljoni aktsia ja tekkisid häirivad „lühised“. 22. oktoobril

müük vähenes, kuid 23. oktoobril jälle suurenes. (Ilves 1999: 349) 24. oktoober on aga tuntud

nime all Must Neljapäev, kuid sellest lähemalt teises peatükis.

1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel

1918. aasta novembris hakkas Eestis kehtima Eesti mark. Lühikese ajaga suudeti rajada kindel

pangandus, mis aitas kaasa Eesti majanduse intergreerumisele Euroopaga. Eestis kehtisid algselt

väliskaubanduses piirangud, sest tuli takistada siseturu jaoks vajalike kaupade väljavedu.

Kaubanduse ja tööstuse arendamiseks anti erakapitalile täielik tegevusvabadus. Edu saavutati

põlevkivitööstuses, mis pani aluse täiesti uule tööstusharule ja meelitas ligi väliskapitali.

Kõikidest tootmisaladest kõige tähtsam oli põllumajandus, mis 1928. aastaks moodustas Eesti

kogutoodangust 74%. Põllumajandustoodang saavutas kõrgseisu 1927/28 aastal. Põllu-

majanduses oli pearõhk karjamajandusel. 1927 aastal saadi ainuüksi loomapidamisest 135,9

miljonit tulu. (Tomson 1999: 45-47)

1919. aasta maareformi seaduse alusel likvideeriti Eestis 1100 mõisa, mis asendati 51 tuhande

taluga (Leetsar 1999:27) Maareformi tulemusena tõusis produktsioon. (Tomson 1999: 47)

Ühistute asutamine kujunes massiliseks, neid asutati igas külas ja nad kujunesid omavahel

tõelisteks konkurentideks, mis kokkuvõttes kahjustas maaelu. (Leetsar 1999:28)

10

Aastatel 1922-1929 ületasid riigi tulud kogu aeg kulusid. Nende aastatega jäi riigil 19,4 miljardit

krooni üle ehk siis Eesti riigil olid kogutud korralikud reservid. (Tomson 1999:53) 1919. aastal

loodud Eesti Pank töötas algselt hoiu-, laenu-, emissioonipangana (raha ja väärtpaberite ringlusse

laskmise pangana), ilma kullaklauslita (valuuta väärtus ei olnud tagatud kullas), mis tähendas, et

vajadusel oli võimalik raha juurde trükkida. 1924. aastaks oli Eesti Pank välja laenanud üle oma

tegelike võimaluste (üle 6 miljardi marga) ja krediitide tagasisaamine osutus raskeks. Et aga

vältida pankrotilainet oli Eesti Pank sunnitud andma veel laene selleks raha juurde trükkides, see

omakorda aga viis Eesti marga kursi alla. 1928. aastal viidi läbi rahareform. Uue rahaühikuna

hakkas kehtima kroon (1 kroon= 100 marka). (Ibid:54)

1.3.3 Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapani majandus kahe

maailmasõja vahel

Et saada pilti maailmamajanduses toimunust kahe maailmasõja vahel, räägitakse lühidalt suure-

matest riikidest, mis mõjutasid ja panustasid maailmamajandusse kõige rohkem. Nendeks

riikideks olid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Jaapan. (Kennedy 1989:426. )

1.3.3.1 Suurbritannia

1920-ndatel oli Suurbritannias töötusega probleeme. Suurbritannias ei langenud töötute arv

kordagi alla 10% töövõimelisest elanikkonnast (Adamson et al 2003: 69) Võrreldes teiste

suurriikidega jäi Suurbritannia edasiminek aeglasemaks. 1929. aastaks ei olnud suutnud

Suurbritannia tööstustoodang saavutada isegi mitte Esimese maailmasõja eelset taset (2% jäi

sellest puudu), aga teised suurriigid, näiteks Prantsusmaa ületas 39% ja Saksmaa 13% võrra.

Samal perioodil vähenes Suurbritannias kivisöetootmine 18%, laevaehitus 26% ja villase riide

kudumine üle 35%. Kuigi 1928. aastaks oli Suurbritannias vähenenud kivisöetoodang jäi see

siiski suurimaks Euroopas. Langus ei toimunud kõikides tööstusharudes. Uued tööstusharud

11

nagu elektrotehnika, keemia-, auto- ja lennukitööstus arenesid küllalt kiiresti. Näiteks autode

valmistamine kasvas üle kuue korra. Uued tootmisharud aga moodustasid tööstustoodangu

üldmahus väikese osa. Suurbritannia osa maailma ekspordis vähenes 1913-1929 3% võrra (14%

11%-ni). (Krinal 1995: 91-92)

1.3.3.2 Prantsusmaa

Prantsusmaal muutus 1920-ndatel põllumajandussaaduste osatähtsus Prantsusmaa

kogutoodangust väiksemaks kui tööstustoodang (Ibid:112). Prantsusmaal oli väga palju

väiketalusid kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Väiketalude süsteemis on uuema tehnika

kasutuselevõtt, mistõttu juurdusid agrotehnilised võtted. Kuna Prantsusmaa põllumajanduses oli

tehniline tase madalam, siis ei olnud Prantsusmaa põllumajandustooted välisturgudel eriti

konkurentsivõimelised. Siseturul olid aga põllumajandussaaduste hinnad madalad ja see tõi

kaasa väiketalude massilisi laostumisi. (Ibid: 117)

Juba 1924-ndaks aastaks ületati 1913. aasta tööstuse tase 9% võrra (näiteks Suurbritannia suutis

Esimese maailmasõja eelse toodangu mahu ületada alles 1930-ndatel). Tööstustoodangu maht

kasvas 1920-1929 77% (USA-s oli samal ajal kasv 37%). Terasesulatus kasvas 1929. aastaks

kaks korda võrreldes 1913. aastaga, aga autode tootmismaht üle viie korra. Tööstuse kiire tõusu

üheks põhjuseks olid Saksamaalt saadud reparatsioond. Prantsusmaal oli suur osatähtsus noortel

tööstusharudel. Need arenesid vanadest tööstusharudest kõvasti kiiremini. Vaatamata tööstuse

kiirele arengule jäi Prantsusmaa tööstustoodang üldmahult siiski maha peamistest

tööstusriikidest USA-st, Saksamaast ja Inglismaast. Prantsusmaal oli ka ennenägematult suur

riigivõlg, nimelt 1928. aastaks oli see juba 267 miljardit franki. (Ibid: 112-114)

12

1.3.3.3 Saksamaa

Saksamaa majandusolu vahetult pärast Esimest maailmasõda oli katastroofiline. Sõjatööstuse

koondamine ja armee demobilseerimine põhjustas massilise tööpuuduse. Töötute arv kasvas 5

miljonini. Hinnad tõusid sõjaeelsega võrreldes kümnekordseks. Olukord halvenes veel seoses

Ruhri tööstuspiirkonna okupeerimisega. 1923. aastal tabas Saksamaad hüperinflatsioon

(rahaväärtuse ülikiire langemine). (Krinal 1995:1939)

Peale 1923. aastat väljus Saksamaa sõjajärgsest majanduslikust ja poliitilisest kriisist ning nende

majandus hakkas arenema kasutades Ameerika ja Suurbritannia krediite. 1929. aastaks said

monopolid ja trustid Saksa majanduses väga tähtsaks. Monopolid hakkasid kiiresti arenema.

Näiteks I. G. Farbenindustrie loomisel 1925. aastal oli selle monopoli kapital 625 miljonit marka,

aga mõne aasta pärst juba üle miljardi. Välismaine krediit võimaldas Saksa töösturitel tunduvalt

suurendada ettevõtete tootmisvõimsusi. 1929. aastal oli Saksa tööstustoodangu üldmaht 13%

suurem Esimese maailmasõja eelsest tasemest. Selleks ajaks oli Saksamaa tööstustoodete

väljalase suurem kui Suurbritannial ja Prantsusmaal. Saksa põllumajandusega aga nii head lood

ei olnud, nimelt Saksamaa põllumajandus ei olnud jõudnud veel sõjaeelselegi tasemele.

(Ibid:1940)

Saksamaale veeti palju kapitali, aga ta hakkas ise ka kapitali välja vedama. Näiteks 1930. aastal

olid tema piiritagused kapitalimahutused ligi 10 miljardit marka. 1920-ndatel laienesid tunduvalt

Saksa ettevõtete rahvusvahelised sidemed. Saksamaa arendas ka laialdast kaubavahetust

Nõukogude Liiduga. Näiteks 1926. aastal moodustati Saksamaa initsiatiivil ja aktiivsel osavõtul

Euroopa terasekartell, mis kontrollis 2/3 Euroopa terasetoodangust. 1928. aastaks tõusis

Saksamaa masinate ja sisseseadete väljaveoga teisele kohale maailmas (USA oli esimene). See

tööstuslik tõus toimus väga kõikuval alusel. Nimelt massiline tööpuudus ei olnud 1929. aastaks

siiski likvideeritud ja Saksa elanike ostuvõime oli väga madal. (Ibid:140-141)

13

1.3.3.4 Jaapan

Jaapanis oli sõja-aastail tööstustoodangu väärtus suurenenud üle viie korra ja ta oli haaranud

endale turge Kaug-Idas ja Kagu-Aasias. Sõja lõpuks oli näiteks pool Hiina väliskaubandusest

Jaapani firmade käes. Eriti kiiresti arenesid keemiatööstus ja laevaehitus. Sõda oli Jaapani

ettevõtjatele tõeliseks kullavihmaks. Aktsionäride dividendid olid hiiglaslikud (ulatusid

50-80%-ni). Samal ajal aga tööliste reaalpalk vähenes ühe kolmandiku võrra. (Ibid: 159)

Kui lõppes Esimene maailmasõda, siis lõppes ka Jaapani majanduse sõjaaja suur buum, sest

Euroopa riigid suurendasid oma kaupade väljavedu Aasiasse ning Jaapani ettevõtjad kaotasid

oma monopoolse seisundi. 1920.-ndate alguses tabas Jaapani majandust mõõn, sest sõjaajal

loodud tootmisaparaat ületas rahuaja vajaduse. Seda võib pidada kohanemiseks sõjaaja

majandusest rahuajamajanduseks. Jaapanlaste jaoks tekkis uus nähtus - tööpuudus. Mõõna

perioodile järgnes majanduselus elavnemine. Suurettevõtete arv kasvas üle kolme korra,

võrreldes Esimese maailmasõja eelsega. Samal perioodil kasvas aktsiakapital kuus,

terasesulatamine kaks ja puuvillatööstus peaaegu kolm korda. Rasketööstuse osatähtsus küll

tõusis, aga juhtivaks tööstusharuks jäi siiski tekstiilitööstus (peaaegu pool kogu Jaapani

tööstustoodangust). Suur osatähtsus oli ka keemia ja sõjatööstusel. (Krinal 1995: 158-160)

Jaapanis valitsesid külasid mõisnikud, kellelt pidid talupojad tihtipeale maad rentima ning

loovutama rendina 55-60% saagist. Peale selle olid talupoegadel veel kanda mitmesugused

riigimaksud. Suurte maksude tõttu suurenes pidevalt talupoegade võlasumma. Talupoegade

võlasumma suurenes 1920. aastate lõpuks üle 6 korra võrreldes 1911. aastaga. Jaapani

majanduse struktuur oli väga mitmekesine: oli nii väikseid kui suuri ettevõtteid, era-, riigi- kui ka

segaettevõtteid. Jaapanlased töötasid väga palju, eriti naised, kelle tööpäeva pikkus ulatus 11

tunnini. 1920-ndate aastate lõpuks kujunes tööliste arvuks 4,7 miljonit inimest. (Ibid: 158-160)

14

2. SUUR DEPRESSIOON

Seda suurt majanduskriisi, mis sai alguse 1929. aastast, nimetatakse Suureks Depressiooniks.

Majandusteadlased ja ajaloolased ei ole tänini päris kokku leppinud, mis aastat pidada Suure

Depressiooni lõppaastaks. Seda ilmselt sellepärast, et pole kindlat definitsiooni majanduskriisile.

Enamjaolt peetakse majanduskriisiks seda, kui riigi sisemajanduse koguprodukt väheneb. Selle

järgi peetakse Suure Depressiooni lõppaastaks enamustes riikides 1933. aastat. Riigiti oli aga

kriisikestvus erinev. Suure Depressiooni lõpuaastaks on peetud ka 1939. aastat, millal algas

Teine maailmasõda, nimelt 1933. aastal saadi enamikus riikides langusest jagu, kuid eriti kiiret

tõusu ei järgnenud. Erinevates riikides kujunes kriis muidugi erinevalt. Suure Depressiooni

alguseks peetakse 1929. aasta börsikrahhi USA-s. Suure Depressiooni põhjustes ei olda

üksmeelel. Kindel on see, et tegemist oli majanduskriisiga, mis oma ulatuse ja tagajärgede

poolest ületas kõik ajaloos varem aset leidnud madalseisud.

Suur Depressioon haaras peaaegu kõiki maailma riike. Arenenud tööstusriikides jäi kokku

töötuks umbes 30 miljonit inimest. (Adamson et al 2003: 65) 1929-1933. aasta majanduskriisi

ajal vähenes tootmine kapitalistlikus maailmas 44% võrra. Kogu maailma tööstus langes 1908-

1909. aasta tasemele. Maailmakaubanduse käive vähenes ühe kolmandiku võrra. Maade

finantsolukord oli väga halb. Lõpetati välismaiste laenude ja liitlaste vaheliste võlgade tasumine.

(Krinal 1995:24) Paljude riikide valitsused ei suutnud leida pikka aega tõhusaid meetmeid, mis

oleksid toonud murrangu paremuse poole. (Adamson et al 2003: 65)

15

2.1 USA Suure Depressiooni ajal

Kuna USA-st sai börsikrahh alguse, siis eraldi peatükina käsitlen USA-d Suures Depressioonis.

Ameeriklaste jaoks oli majanduskriis eriti valus, sest nende majandus oli sellel ajal eriti kõrgel

tasemel (kukkumine oli seda suurem). Ameeriklastele oli tekitatud illusioon, et nende majanduse

õitseng on igavene, mistõttu sellist majanduskriisi ei kujutanud keskmine ameeriklane ka kõige

õudsamas unenäos ette. Hiljutise õitsengu asemele tulid vaesus, viletsus ja nälg.

2.1.1 1929. aasta börsikrahh USAs

Suure börsikrahhi alguseks (ühtlasi ka Suure Depresiooni alguseks) peetakse 24. oktoobrit 1929.

aastal, mis on tuntud ka Musta Neljapäeva nime all. 24. oktoobril müüdi vahetult pärast börsi

avamist suured aktsiapaketid, mille tulemusel langes kurss järsult. Veel ei olnud tegemist

paanikas müüjatega, vaid õnnetute investeerijatega, kes olid oma krediidi ammendanud. Nemad

suutsid veel piiri pidadada. Sellest kursilangusest sattusid aga ärihaid paanikasse ja püüdsid oma

aktsiatest lahti saada. Aktsiate kursid langesid üha kiiremini. Kõrge kursiga aktsiate püramiid

varises kokku. (Ilves 2009: 349) 12.9 millionit aktsiat müüdi sellel päeval . (Wall Street Crash of

1929) Umbes kella 11 paiku kihasid börsihallid äritsejatest, kes tahtsid oma aktsiaid müüa ja

tänavalt kostis tungleva rahvamassi karjumist. See ei olnud veel aktsiaturu lõplik kokku

kukkumine. (Ibid: 349) Reedel kohtusid Morgan Panga, Chase National Panga ja National City

Panga ( Wall Streeti juhtivate pankade) juhid, et leida lahendus paanikale, mis oli tekkinud

kauplemises. Nad valisid börsi asepresidendi Richard Whitney nende nimel tegutsema. Withney

ostis pankade finantsiliste ressurssidega kokku 20 valitud firma palju aktsiaid üle turuhinna.

Reedel suutis ta peatada aktsiaturu allakäigu, kuid allakäigu lõpp ei olnud veel käes. (Wall Street

Crash of 1929) Whitney tegevus tõi küll ajutiselt börsi langusele lõpu, kuid tema tegevus ei

olnud kõige õigem. Nimelt hiljem mõisteti Whitney süüdi raha kõrvaldamise pärast. (Ilves 2009:

349) Inimesed üle kogu USA said teada ajalehtede vahendusel börsikrahist, mille tõttu otsustasid

esmaspäeval (pühapäeviti on aktsiaturg kinni) paljud investorid börsilt väljuda, mis tõi kaasa

Dow Jonesi indeksi langemise esmaspäeval 13% võrra. Seda päeva kutsutakse ka esimeseks

16

Mustaks Esmaspäevaks. (Wall Street Crash of 1929). 29 oktoobrit kutsutakse Mustaks

Teisipäevaks. See kujunes Ameerika börsi kohutavaimaks päevaks. Börsi avamisel algas aktsiate

massiline müümine. Hiiglaslikud aktsiapaketid paisati turule lausa võileivahinna eest. Inimestest,

kes nädal tagasi olid olnud miljonärid, võisid saada kerjused. Inimesed kaotasid hiigelvarandusi

kui ka väikehoiuseid. Kõik tahtsid aktsiatest iga hinna eest lahti saada. (Ilves 2009: 349-350)

Finantshiiglased küll ostsid kokku suuri hulki aktsiaid (eesotsas Rockefeller perega), et näidata

avalikusele oma usaldust aktsiaturgude vastu, kuid need pingutused ei lõpetanud aktsiate hindade

langust. Don Jones langes sellel päeval 12% ehk 14 miljardit dollarit, mis oli 10 korda suurem

kui föderaal valitsuse aasta eelarve. (Wall Street Crash of 1929) Päeva lõpuks oli müüdud üle

16 miljoni aktsia ehk kolm korda rohkem kui tavalisel päeval. Järelikult aktsiaturg oli kokku

varisenud. (Ilves 2009: 349-350) Nii palju aktsiad ühel päeval ei müüdud enam üle 40 aasta.

Aktsiate hind langes edasi ka pärast Musta Teisipäeva. Mustast Teisipäevast kuni 13. novenbrini

langes see veel 13,7 %. Dow Jones sulgus 13. novembril 198,6 punki juures. Aktsiaturu hind

tõusis sellest alates mitmeid kuid kuni 1930. aasta aprillini (Dow Jones tõusis 294 punktile).

Sellest ajast hakkasid aktsiate hinnad uuesti alla käima. 1932. aasta 8. juuliks oli Dow Jones

langenud 41,2 punktile ehk see oli kahanenud 89% kõrgpunktist. Dow Jonesi indeks polnud nii

madal olnud alates 19. sajandist. (Wall Street Crash of 1929)

2.1.2 Majanduslangus USA-s 1929-1933

Selle nelja-aastase majanduslanguse ajal kaotas töö ligi 13 miljonit inimest USA-s ehk ligi

veerand tööjõust ja keskmine palk vähenes ligi 43% võrra. (Bronshtein: 2007) Lisaks oli veel 4

miljonit pooltöötut. Koos pooltöötute ja töötute perekonnaliikmetga ulatus see arv ligi 40

miljonini. Pankrotistus ligi 130 tuhat firmat. Tööstustoodangu maht vähenes kriisiperioodil

46,2% võrra. Vasesulatamine 80%, terasetootmine 75%, ehitiste maht 85%. Eksport üldiselt

vähenes 75% ja import 70%. USA peamised tööstusharud olid ligi kümmekond aastat tagasi

läinud. (Krinal 1988:13-14) USA rahvuslik kogutoodang langes nelja aastaga 103 miljardilt

dollarilt 56 miljardi dollarini (Admson et al 2000: 60).

17

Tööstuskriis põimus läbi põllumajanduskriisiga, mis viis massid vaesumisele ja farmerite

laostumisele. Farmerite tulud vähenesid poole võrra ja farmerite arv 20% võrra. Valitsus püüdis

takistada põllumajandustoodete hindade langust ning hakkas kriisi ajal loodud Farmerite

Föderaalbüroo kaudu põllumajandustoodete hindu mõjutama. Farmerite Föderaalbüroo hakkas

ostma põllumajandusprodukte ja neid hävitama, et toiduhindu tõsta. Riigis kannatasid paljud

nälga, kuid USA-s hävitati näiteks 1933. aastal üle kuue miljoni sea (heideti jõkke) ja miljoneid

veiseid. Sajad miljonid liitrid piima valati solgiaukudesse. 25% puuvilla külvipinnast jäeti sööti.

(Krinal 1988:13-14)

Probleemid tekkisid ka panganduses. Hoiustajad hakkasid pankadest oma hoiuseid välja võtma

ja nõudlus kulla järele suurenes, mis tõttu vähenesid Föderaalpanga kullavarud. 1929-1933.

aastail laostus kokku 9096 panka deposiitide üldsummaga 6,8 miljardit dollarit. 6. märtsil oli

sunnitud president kõik pangad sulgema ja võtma kulla ringlusest. 30. jaanuaril 1934. aastal

vähendati dollari kullasisaldust 41% võrra ehk dollar devalveeriti. Dollari devalveerimine oli

löögiks töölistele, rantjeedele ja väikehoiustajatele, sest dollari ostujõud ja hoiuste väärtus

langesid 41%. Suured monopolid aga võitsid, sest nad vabanesid 41 %osas oma võlast riigile ja

ekspordiartiklid muutusid konkurentsivõimelisemaks. (Ibid:13-14)

2.1.2.1 Uus kurss

Franklin Delano Roosvelti presidendiks saamisega 1932 töötati USA-s välja seadusepakett Uus

Kurss, mille aluseks oli seadus tööstuse taastamise kohta. See võeti vastu 1933. aasta mais. Selle

elluviimiseks loodi Tööstuse Taastamise Rahvuslik Administratsioon. See organisatsioon teostas

riiklikku kontrolli tootmise ja kaubanduse üle, samuti reguleeris tööliste ja ettevõtjate vahelisi

suhteid. Selle organisatsiooni eesotsas seisisid majandusteadlased ja suurte monopolide

esindajad. Ettevõtjaid hakati sunniviisil kartellidesse koondama, mille eesmärgiks oli luua

tootmisharude liite, mis pidid töötama nõndanimetatud ausa konkurentsi koodeksite alusel.

Koodeksid kehtestasid kindlad hinnad, tootmismäärad, krediiditingimused, tooraineturud,

palgamiinimumi, tööpäeva pikkuse ja nii edasi. 1934. aasta juuniks oli 453 ausa konkurentsi

koodeksit ja nende tegevus haaras 95% tööstusharudest. Kuigi riigivõim edaspidi

18

sundkartellimist ei teostanud, jäi suurem osa loodud tööstusühendustest püsima. (Krinal

1988:15)

Roosvelti valitsus üritas ka pehmendada töötute olukorda. Sellel eesmärgil loodi Erakordse Abi

Föderaalne Administratsioon. See asutus sai 3,3 miljardit dollarit ühiskondlike tööde

korraldamiseks. Samal ajal anti välja ka seadus sotsiaalkindlustusest, mis leevendas töötute

olukorda veelgi. Kahjuks haaras abistamine ainult väikese osa tööpuuduse all kannatajatest.

Põllumajandustoodangu realiseerimiseks loodi Põllumajanduse Reguleerimise Administratsioon.

Selle peamiseks ülesandeks oli preemiate maksmine talupidajatele, kes vähendasid oma

põllupinda ja karja arvu. Selle eesmärgiks oli vähendada põllumajandustoodangut.

Põllumajandusalased reguleerimised ei andnud resultaate, sest põllupinna vähenemisega kaasnes

töö intensiivsuse tõus. (Ibid: 15-16)

Panganduse alal kindlustati hoiused ning pankadele anti riiklikku krediiti (3 miljardit dollarit).

Kokkuvõttes tugevdas Roosevelt riigi osatähtsust majanduselus. Seda tehti suures osas

monopolistide huvides, kuid mõningad abinõud riivasid ka monopolide huve. Selle tõttu tekkis

monopolistide vastuseis riigi vahelesegamisele majandusellu, eriti pärast kriisi möödumist.

Lõpuks tunnistas USA Ülemkohus Tööstuse Taastamise Rahvusliku Administratsiooni tegevuse

ebaseaduslikuks ja Roosvelti poliitika selles osas konstitusioonivastaseks. (Ibid: 16)

USA tööstustootmine langes Ühendriikides kõige madalamle tasemele 1933. aasta märtsis. Kuid

kohe ei alanud tööstuse kiire tõus, vaid depressioon kestis kuni 1936. aastani, mil algas

lühiajaline elavnemine ja tõus. Alles selle tõusu ajal ületas tööstustootmise tase kriisieelse

taseme. (Ibid: 16)

2.2 Eesti majandus Suure Depressiooni ajal

Piiramata vabaduse ja liberaalse turumajanduse (üksikisiku vabadusi ning kodaniku- ja poliitilisi

vabadusi rõhutav) tingimustes muutusid ühistud üksteisega ja mitmete vahendusfirmadega

konkureerides nõrgaks. Nõrgad ühistud aga muutusid koormaks niigi raskes seisundis olevatele

19

taludele. Paljud Eesti talud sattusid väga suurtesse võlgadesse ja üpris suur osa neist

pankrotistus. Riik oli sunnitud vastu võtma rea talude ja ühistute majanduslikku arengut

soodustavaid seadusi. Resoluutselt piirati eraettevõtete tegevust, põhiliste põllumajanduskaupade

eksport koondus keskühistute kätte. (Leetsar 1999:28) Majanduskriisini oli pearõhk

karjamajandusel, kriisiaastatel hakati üha rohkem rõhku panema viljakasvatusele. 1932. aastaks

kattis teraviljasaak juba Eesti aastase teraviljavajaduse, kuid loomapidamisest saadud tulud

vähenesid 1932/33. aastal võrreldes 1927. aastaga peaaegu poole võrra (66,8 miljoni kroonini).

(Tomson 1999: 47)

2.3 Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Jaapan Suure Depressiooni

ajal

Kõiki kapitlaistlikke riike mõjutas Suur Depressioon suurel määral, keda rohkem, keda vähem.

Selles peatükis tuuakse välja kapitalistlike riikide, kes kõige rohkem panustasid maailma-

majandusse, olukord.

2.3.1 Saksamaa Suure Depressiooni ajal

Saksama läks kriisifaasi järk järgult ja suhteliselt varakult. Nimelt 1927. aastal vähenes

Saksamaal tarbeesemete tootmine ja järgmisel aastal ka tootmisvahendite valmistamine. (Krinal

1995: 142) Kui USA oli 1929. aastal Saksamaalt oma rahad välja tõmmanud, sattus Saksamaa

majandus katastroofi äärele. Saksa valitsus otsustas rahvusliku valuuta ostuvõimet iga hinna eest

hoida, sõltumata tööpuuduse tasemest. Valitsus nägi väljapääsu deflatsioonis (ringluses oleva

paberraha hulga vähendamises). Sellega loodeti tõsta raha väärtust, mis omakorda pidi

vähendama palku ja tekitama uusi töökohti, kuid tegelikult andis see otse vastupidise tulemuse:

palgatase jäi samaks ja vähenenud rahahulk mõjus pärssivalt kogu majandusele, mis sundis

tööstureid töökohti vähendama. 1931. aastal Austriast alguse saanud pankade pankrotilaine

haaras peagi ka Saksamaad, mille tulemusena nii mõnigi Saksa suurpank läks pankrotti, mis tõi

20

kaasa hoiustajatele rahakaotuse. 1932. aastal aastal õnnestus Saksamaal küll vabaks saada

reparatsioonidest, kuid Saksamaa tööpuuduse tase ulatus siiski 30%-ni. (Adamson et al

2003:63-64) 1932. aastal, kui oli kriisi kõige sügavam punkt, siis oli ligi seitse miljonit inimest

tööta, aga kui arvestada leibkondadena, siis oli tuluallikata 15-20 miljonit inimest. Selleks ajaks

oli tööstustootmise maht langenud 1929. aasta tasemega võrreldes 40,2% võrra. Eriti valusasti

kannatasid rasketööstusharud (metallurgia, mäekaevandus ja masinaehitus). Näiteks

terasetoodang langes kolme aastaga (1929. aastast 1932. aastani) ligi kolm korda. Kogu

rahvuslik tulu vähenes 40% võrra. Saksamaa tööstusesse investeeriti kriisi aastatel üle poole

vähem, kui 1924-1928. Langes ka marga väärtus, mis tõi kaasa kapitali väljaveo piiri taha.

(Krinal 1995: 142) Saksa valitsus oli sunnitud tagasi astuma ja 1932. aasta sügisel toimunud

valmistel sai parlamendis ülekaalu natsionaalsotsialistlik partei. (Ibid 2003: 63) Adolf Hitleri

juhitud natsionaalsotsialistlik partei muutis Saksamaa totalitaarseks riigiks.

2.3.2 Prantsusmaa Suure Depressiooni ajal

Prantsusmaal ei andnud 1929. aastal USA-s alanud majanduskriis algselt eriti tunda. Alles 1931.

aasta sügisest hakkas Prantsusmaa majandus allamäge minema. Majanduskriis kestis see-eest

1935. aastani. Tihti vahetuvad valitsused üritasid lahendada olukorda kulude vähendamisega

avalikus sektoris ja muude läbiproovitud vahenditega, kuid need ei andnud erilisi tulemusi.

(Adamson et al 2003:65) Tööstustoodangu indeks oli 1935. aastaks langenud 32,6 protsendi

võrra 1929. aasta tasemest. Tööstuskriis põimus väga tihedalt pikaajalise põllumajanduskriisiga.

Mindi tagasi frangi devalvatsioon poliitikale, kuid ka see ei avaldunud olulist mõju

majandusolukorra parandamisele. (Krinal 1995: 117) Kui algselt hoidis Prantsusmaa oma

valuutat ülehinnatuna (teised riigid devalveerisid, aga Prantsusmaa ei devalveerinud), siis

kahjustas see Prantsusmaa eksporti. Paljud viisid oma raha Prantsusmaalt välja, kartuses, et

lõpuks frank siiski devlaveeritakse ja nad kaotavad raha. (Smitha: 1998) Järelikult Prantsusmaa

finantspoliitika pigem süvendas kriisi Prantsusmaal, kui leevendas seda.

21

2.3.3 Suurbritannia Suure Depressiooni ajal

Suurbritanniat mõjutas kriis vähem, kui USA-d või Saksamaad, sest inglastel olid toeks

asumaad. Tänu asumaadest sisseveetava tooraine hindade langusele muutusid odavamaks ka

Inglismaal toodetud kaubad, mis tõstsid nende konkuretnsivõimet. Kuid ka seda suurriiki vaevas

üha kasvav töötus. 1931. aasta suveks oli töötuid juba 2,8 miljonit (28% töövõimelisest

elanikonnast). (Adamson et al 2003: 69) Alates kriisi algusest (1929) kuni languse lõpuni (1933.

aastani) vähenes riigis tööstustootmine 18%. Osad tööstusharud, näiteks malmitootmine, olid

väga suures languses (malmitoodang langes 53% võrra) ja laevaehituses vähenes tööde maht 12

korda. Põllumajanduses oli olukord samuti raske. Nimelt põlumajandussaaduste hinnad langesid

keskmiselt 34%. Hindade langus põhjustas paljude farmerite laostumise. (Krinal 1995: 94) Oma

majanduse päästmiseks loobus Suurbritannia naelsterlingi kullastandardist (naela väärtuse

tagamisest kullaga) ning kehtestas seinisest rangemad tollibarjäärid Briti impeeriumi ja muu

maailma vahele. (Adamson et al 2003: 69)

2.3.4 Jaapan Suure Depressiooni ajal

Juba 1927. aastal hakkasid Jaapanis tunda andma ületootmiskriisi tunnused: algasid

pangakrahhid, vähenes puuvilja. Seoses põllumajanduskriisiga hakkasid langema põllumajandus-

saaduste hinnad. Tegelik majanduskriis algas aga ikkagi 1929. aastal.

Tööstustoodangu väärtus langes ligi 30% alates 1929. aastast kuni 1931. aastani. Kriis oli

äärmiselt raske ka talupoegadele, põllumajandussaaduste väärtus langes 47% võrra. Tunduvalt

vähenes ka väliskaubanduse käive. Tööstustegevuse vähenemisega kaasnes tööpuuduse

suurenemine. 1931. aastal oli riigis peaaegu 3 miljonit töötut. (Krinal 1995: 160-161)

22

3. SUURE DEPRESSIOONI ARVATAVAD PÕHJUSED JA

TAGAJÄRJED

Teadlased pole tänaseni täpselt suutnud kokku leppida, mis otseselt põhjustas Suure Depressioni

ja mis otseselt Suure Depressiooni tagajärel juhtuma hakkas.

3.1 Suure Depressiooni põhjused

Turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu on majanduskriis lihtsalt vältimatu viis, kuidas

korrastada kiire kasvu faasis tekkinud tasakaalustamatust. Kui majandus ei ole väga tasakaalust

väljas, võib õnnestuda ka nõndanimetatud pehme maandumine, kuid suure tasakaalustamatuse

tingimustes võib tekkida pikemaajalisem depressioon. (Bronshtein: 2007) Kuna majandus oli siis

väga tasakaalust väljas, tekkiski pikemaajalisem depressioon.

Kuigi konkreetsemalt pole majandusteadlased ja ajaloolased tänini üksmeelele jõudnud, mis just

täpselt põhjustas Suure Depressiooni. Üheks suuremaks põhjuseks peetakse ületootmiskriisi.

Nimelt kapitalistlik majandus toodab kasumi saamise eesmärgil võimalikult rohkem kaupa, et

need tarbijaile maha müüa. Tarbijate ostuvõime on aga piiratud, mistõttu täitub turg ühel hetkel

ja oma toodangut ei suudeta enam turustada. See põhjustab tootmismahtude vähendamist (kui ei

osteta, ei ole mõtekas ka toota) ning töötajate vallandamist ja tööpuuduse järsku kasvu.

23

Tööpuuduse kasv tähendab aga rahva ostuvõime kahanemist, mis omakorda tähendab, et

tootmismahte tuleb veel vähendada, kuna toodangule ei ole piisavalt ostjaid. Mõnede

majandusteadlaste arust oleks saanud kriisi vältida, kui uutesse tööstusharudesse oleks vähem

raha investeeritud, sest uute toodete (autod, masinad ja elektrotehnika) jaoks polnud piisavalt

ostjaskonda, kuna tööviljakus kasvas palkadest kiiremini. Valeks peetakse ka 1920-ndate aastate

majanduspraktikat, mis kohati andis ruttu kasumit, kuid pikemas perspektiivis viis majanduse

kaosesse. Selle puhul mõeldakse kõige enam investorite sõltuvust laenudest. (Adamason

2000:60-61)

3.2 Kriisi pikaajalisuse põhjused

Kriis haaras oma võimusesse eranditult kõik kapitalistlikud riigid, mistõttu oli võimatu riikide

manööverdamine teiste arvelt. Tööstuskriis oli läbi põimunud põllumajanduskriisiga, mis

süvendas tööstuskriisi. Põllumajanduskriis hõlmas kõiki põllumajandusharusid, mistõttu oli

olukord põllumajanduses äärmiselt halb. Riigi majanduse kui terviku huve ei tajunud tihti

tööstuses valitsevad suurettevõtted ning viimased püüdsid säilitada oma kaupade kõrgeid hindu,

mis riigi majandusele mõjus halvasti. Oma mõju avaldas ka tunduvalt kitsenenud rahvusvaheline

turg Nõukogude Liidu väljalangemise tõttu. (Krinal: 1995:25)

3.3 Kriisi põhjused USA-s

Kuna kriis sai alguse USA-st ja levis üle kogu maailma, siis eraldi peatükina käsitletakse

põhjuseid, mida tegi USA valesti.

USA-s puudus peaaegu täielikult majanduse riiklik regulatsioon, mis tõi kaasa sissetulekute

ebaühtlase jaotumise. USA-s kuulus 1%-le rikastele 63% elanikkonna sissetulekust, samas kui

93%-le vaesematele langes vaid 4% elanikkonna sissetulekutest. 1920-ndatel vähenes sündivus

ja sisserände piirangud olid rassistliku värvinguga (näiteks immigratsioon oli Ida-Aasiast USA-

24

sse täielikult ära keelatud), mis kokkuvõttes põhjustas tarbijaskonna vähenemist. (Adamson et al

2000: 61) Spekulatiivset mulli kartes reageeris Föderaalreserv agressiivselt ja tõstis 1928. aasta

juulis intressimäära viie protsendini, mis oli sellel ajal väga kõrge näitaja. Lisaks tõmbas

Föderaalreserv pangandussüsteemist oma rahad välja. Selle eesmärgiks oli aktsiturul

spekulatiivse mulli ära hoidmine, kuid aktsiturule see eriti mõju ei avaldanud, sest olid väga

väikesed tagatistingimused laenudele, küll aga oli sellel selgelt negatiivne mõju majanduse

aktiivsusele üldiselt. (Vallikivi 2007)

3.4 Suure Depressiooni tagajärjed

Paljude riikide valitsused ei suutnud leida pikka aega tõhusaid meetmeid, mis oleksid toonud

murrangu paremuse poole. Seoses sellega tekkis eeldus diktatuuride tekkeks, sest majanduskriis

tekitas pettumust demokraatias ja selle võimalustes tagada rahvale head elu. Paljud arvasid, et

olukorda võis päästa kõvakäeline võim. Sellele arvamusele andis hoogu juurde, et NSV Liit oli

ainuke riik, mis pääses majanduskriisist. Majandusraskuste tõttu oli kerge võita rahvamasside

poolehoidu demagoogiaga, mistõttu enamik riike ei suutnudki sälitada demokraatiat. 1930-ndail

aastal muutusid enamus Euroopa riike autoritaarseteks. Majanduse madalseis tõi kaasa

nördimuse demokraatia vastu. Vaid Prantsusmaa, Suurbritannia, Iirimaa, Tšehhoslovakkia ja

Põhjamaad suutsid jääda demokraatlikeks. Enamus riike muutus 1930-ndatel autoritaarseteks,

aga Itaalia ja Saksamaa muutusid totalitaarseteks. (Adamson et al 2003: 68) Tinglikult võib

väita, et Teine maailmasõda algas just Suure Depressiooni tõttu, sest ilmselt ei oleks Hitler

saanud võimule, kui poleks olnud suurt majanduskriisi ja Hitler oli see, kes päästis valla Teise

maailmasõja.

Majanduslikult tõi Suur Depressioon kaasa ka muutusi. Riigiaparaat hakkas rohkem sekkuma

majandusse pärast Suurt Depressiooni (Krinal 1995:25). 1933. aastast saadi langusest jagu, kuid

kiiret tõusu ei järgnenud. Põllumajanduskriis kestis veel edasi, mistõtttu olid tööstustootmise

kasvuvõimalused veel piiratud. (Krinal 1995:25)

25

1937. aastaks oli tööstustoodangu üldindeks tõusnud vaid 22% võrra 1913. aastast (Krinal 1995:

94). 1937. aasta teisel poolel algas uus majanduslik allakäik, mis küll ei hõlmanud neid riike, kes

olid oma majanduse viinud sõjarööbastele (Saksamaa, Itaalia, Nõukogude Liit ja Jaapan), kuid

paljusid teisi tabas uus majanduslik langus. (Krinal 1995: 26)

Täielikult ei suudetud kriisist üle saada kuni Teise maailmasõja alguseni. Näiteks 1936. aastal

valmistati Prantsusmaal ainult 79,3% 1929. aasta toodangust. (Krinal 1995: 117) Majandus ei

taastunud enamikes riikides 1929. eelsele tasemele enne Teise maailmasõja algust.

26

KOKKUVÕTE

Globaalne kapitalism on ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis on meil praegu ja oli ka 1929.

aastal. See pole aga kaugeltki täiuslik süsteem. Kuna süsteem ei ole täiuslik, on võimalus

kriisidel tekkida. Esimene maailmasõda tõi kaasa suured muutused maailmamajanduses, näiteks

Nõukogude Liit astus kapitalistlikust süsteemist välja, mis tähendas, et turg kapitalistlike riikide

jaoks vähenes olulisel määral. Erinevates suuremates riikides oli majanduslik olukord peale

Esimest maailmasõda väga erinev. Näiteks USA ja Jaapani majandusele mõjus Esimene

maailmasõda väga hästi, aga Saksamaa majandusele katastroofiliselt.

Suur Depressioon haaras peaaegu kõiki maailma riike, eranditult kõiki kapitalistlikke riike,

mõningaid suuremal, teisi vähemal määral. Suur Depressioon mõjutas suurtest riikidest kõige

enam USAd ja Saksamaad. Arenenud tööstusriikides jäi tööta kokku ligi 30 miljonit inimest ja

tootmine kapitalistlikus maailmas vähenes 44% võrra. Majanduskriisist välja tulemiseks hakati

majandust riiklikult reguleerima. Enamikus riikides saadi küll sisemajanduse koguprodukti

langemisest 1933. aastal jagu, aga kriisieelsele tasemele ei suutnud majandus tõusta Teise

maailmasõjani.

Suur Depressioon tekitas eelduse kõvakäelise võimu tekkeks, sest inimesed olid pettunud

demokraatias majandusraskuste tõttu ehk majanduskriis põhjustas ka demokraatia kriisi.

Tegelikult pole konkreetsetes põhjustes, mis põhjustasid Suure Depressiooni ja mida omakorda

27

põhjustas Suur Depressioon, teadlased tänini üksmeelele jõudnud, kuid ühes ollakse üksmeelel,

see on kõige suurem majanduskriis, mis iial olnud.

Töö koostamine on pakkunud mulle palju uusi ning huvitavaid teadmisi, millest ma loodan, et

saavad osa ka kõik lugejad. Autori arvates on suhteliselt aktuaalne ja sellepärast on seda huvitav

lugeda. Kuna isegi teadlased ei ole ühese seisukoha Suure Depressiooniga seotud küsimustes,

siis on autori arvates võimalik seda teemat edaspidistes töödes põhjalikumalt uurida.

28

KASUTATUD KIRJANDUS

Adamson et al = Adamson, A.; Ant, A.; Mihkelson M.; Valdmaa S;. Vära E. 2003.

Lähiajalugu: Õpik XII klassile. Tallinn: Kirjastus Argo

Bronshtein, M. 2007. Eesti majandus: «pehme» maandumine või depressioon. Postimees.

http://www.postimees.ee/291007/esileht/ak/291859.php

Ilves, K. 1999. Sündmused, mis vapustasid maailma. 2. trükk. Tallinn: Maalehe raamat

Krinal, V. 1988. Kapitalistlike riikide majanduajalugu kapitalismi üldkriisi esimesel etapil.

2.türkk(parandatud ja täiendatud). Tartu: Tartu Riiklik Ülikool

Krinal, V. 1995. Maailma majanduse arengust II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Leetsar. J. 1999. Ühistegevuse areng ja perioodid Eestis: Konspektiivne ülevaade II vihik.

Tallinn: Eesti ühistegeline Liit

Reimer, P. Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/~Peep_Reimer/Rahvusvahelised%20suhted%20parast

%20I%20maailmasoda.doc (22.12.2008).

Smitha, F E. 1998. The Great Depression, to 1935. http://www.fsmitha.com/h2/ch15wd.html

(Smitha: 1998)

Soros, G. 1999. Globaalse kapitalismi kriis : avatud. ühiskonda ähvardavad ohud. Tallinn: VB

Tomson, E. 1999. Eesti majandusajalugu 20. sajandil. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Vallkivi, A. 2007. 1929. aasta bösikrahhi peadüüdlane oli keskpank. Äripäev.

http://www.aripaev.ee/3503/rt_komm_350304.html (22. 02. 2009)

29

Kapitalism = Vikipeedia. Kapitalism - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia.

http://et.wikipedia.org/wiki/Kapitalism (28.12.2008)

Wall Street ... = Wikipeedia. Wall Street Crash of 1929 - Wikipedia, the free encyclopedia

http://en.wikipedia.org/wiki/Wall_Street_Crash_of_1929 (01.01.2009)

30

SUMMARY

Global capitalism is a social-economic system, which we have today, and

which we also had 1929. This system is far from a perfect system. Because

the system is not perfect, it is possible that crises arise. The First World War

brought major changes in the global economy, such as the Soviet Union

stepped out from the capitalistic system, which meant to the capitalistic

countries, international market decreased. In different countries in economic

situation was very different after the first World War. For example, the

impact of the First World War were to the U.S. and Japanese economy very

good, but the impact to the German economy was terrible. 

The Great Depression affected almost every country in the world, at least

every capitalist country, some more, some less way. Great Depression most

heavily affected the U.S. and Germany. In the developed industrialized

countries nearly 30 million people became out of work and capitalist

countries’ production decreased 44%. To come out of the economic criseis

govermnets began to regulate the economy. Although the most countries

could stop the falling of domestic product in 1933, they wasn't able to rise

the domestic production above the crisis level before of the Second World

War.

31

The Great Depression filled a major prerequisite for the emergence of the

hard power, because of people were disappointed in democracy. So the

economic crisis was caused by the crisis in democracy. In fact scientists

haven’t come to the consensus which caused the Great Depression and what

is in turn caused by the Great Depression, but they have reached the

consensus, that this is the biggest economic crisis, which has ever been.

Preparation of the work has offered me much new and interesting

knowledge, and I hope that will be becoming a part of all readers. I think that

the work is relatively current, and therefore it is interesting to read. Although

different scientists haven’t been able to agree upon entirely with every

matter what is relating to the Great Depression, I think that my work is

adequate and scientific enough.

32

LISAD

33

Lisa 1 Dow Jonesi tööstuse keskmine

http://www.aripaev.ee/3503/rt_komm_350304.html (26.03.2009)