Teadmistepõhine biomajandus - Eesti arenguressurss?

Andres KoppelEesti Maaülikool

Seminar T&A tegevus ja majanduse konkurentsivõime

Tallinn 21.02.2007

Ülikooliteaduse roll rikkuse loomiselehk miks investeerida teadusse

ehk 6 viisi kuidas teadus toetab praktikat

Kasuliku teadmuse hulk kasvabkodifitseeritud teadmus (explicit knowledge) kaudne teadmus (tacit knowledge= know-how)

Kõrge oskustasemega kõrgharidusega noored kui värske tööjõud Uute meetodite ja seadmete loomineUute võrgustike loomine ja sotsiaalsete suhete arendamine. Teadlased on liikuvad, loovad uusi suhtluskanaleid (välissuhtlus).Võimekus lahendada tehnoloogilisi probleeme kasvabUute ettevõtete teke

kodifitseeritud teadmus (explicit knowledge) = Otsene kirjapandud info (artiklid, patendid). Selle arvestuses oleme tublid. Statistika, analüüsid rahastamismudelid. kaudne teadmus (tacit knowledge= know-how) osalejate oskused, kogemused = teadjamehe fenomen. Teadmuse väljakiirgamine. Seda me veel ei oska hinnata. Kuidas mõõta ja hinnata?

Kasulik teadmus

Teooria ja praktika. Majandusedu ja teaduslik rikkus: pilk gloobusele ehk teadusartikkel ja

majandusedu

Allikas: DA King, Nature 15.07.2004

Majanduslik vs teaduslik rikkus: Riikide publikatsioonide tsiteeritavuse erikaal (tsit/ GDP) vs GDP/elaniku kohta

Järeldusvõimalused:

a. Majanduslik edu sõltub otse teaduslikust edust

b. Majanduslikult arenenud riigis õitseb ka teadus

c. Seos on keerukas

c1. riikide eri arengumudelid ?

c2. riikide mastaabiefekt: vaadakem sarnaseid

Teooria ja praktika. Millega mõõta teaduse efektiivsust . Artiklid ?

(Explicit knowledge)

SCI artiklid 1 milj elaniku kohta 2003 a. Allikad Current Science, 10 12.2006, Eesti kohta: Haridus- ja teadusministeerium. Eesti-2003- 485, 2005- 587

0 200 400 600 800 1000 1200

Rootsi

Shveits

Iisrael

Sooma

Taani

Holland

UK

Austraalia

Kanada

Uus-Meremaa

Norra

USA

Singapur

Austria

Saksamaa

Prantsumaa

Eesti

Jaapan

Hispaania

Kreeka

Lõuna-Korea

Portugal

Poola

Venamaa

Argentiina

Brasiilia

Hiina

India

Mida järeldada - Kas Eesti parem kui Jaapan ja sama hea kui Saksamaa ja Prantsusmaa ?

Eesti teadus-valdkondade pingerida (1995-2005) (Allikas:

Jüri Allik- 03.2006)

----Multidistsiplinaarne22

----Majandusteadus21

813.882,249579Maateadus20

687.615,998788Kliiniline meditsiin19

679.6190394Immunoloogia18

632.26423187Sotsiaalteadused17

611.187261Arvutiteadus16

556.9643,8486,296KÕIK VALDKONNAD KOKKU

524.48609136Pühhiaatria ja psühholoogia15

492.59820316Tehnikateadus14

495.234,227808Füüsika13

4710.181,262124Mikrobioloogia12

4416.933,251192Molekulaarbioloogia ja geneetika11

423.8821756Põllumajandusteadus10

402.2326148Matemaatika9

3311.42,302202Neuroteadus ja käitumine8

309.141,582173Astronoomia7

286.253,958633Taime- ja loomateadus6

2811.314,084361Bioloogia ja biokeemia5

278.513,463407Keskkond/ökoloogia4

268.15,851722Keemia3

1810.1285084Farmakoloogia ja toksikoloogia2

46.931,372198Materjaliteadus1

Eesti KohtIFViitedArtiklidValdkondJrk

Eesti teadusvaldkondade mõjukuse koht maailma riikide seas.

Arvutatud artiklite tsiteeritavuse alusel arvestades valdkondade erinevusi

Teooria ja praktika. Millega mõõta teaduse efektiivsust? Patendid (explicit knowledge)

Patendid Eestis

37431892006

32661152004

37171632005

31492692003

264113582002

187142572001

Eesti isikutele väljaantud patente registris

Kustutatud registrist Eesti isikutele kuuluvaid

sh Eesti isikutele

Patentide arvAasta

Allikas: Eesti Patendiameti patendiregister

Võrdluseks: patente 1 milj elaniku kohta 2000: USA-300;Soome 280, Rootsi 240. Korea (2003) ca 100. Koreas : USAs registreeritud patendid/SCI publikatsioonid 1:4.

Eestis sama suhe patendid/SCI publ < 1: 100

Eestlaste patendid kokku?

15 Eesti teadlasel, kes kuuluvad 100 enimtsiteeritud teadlase hulka, on kokku 264 patenti. (Peet Kask- 48, Mart Ustav 37, Andres Metspalu 24….)

Patendid mujal

Allikas: J. Aaviksoo-Eesti topp 100 teadlased, ettekanne nov 2006

Teooria ja praktika. Millega mõõta teaduse efektiivsust? Kaudne teadmus.

Näide Eesti Maaülikooli T&A rahastamise struktuurist 2006

Baasfin.7% Teaduse

infrastruktuur9%

ETF grandid12%

Sihtfinantseerimine

27%

Lepingud (Eesti)36%

Lepingud (välismaised)

9%

Ligikaudselt pool rakendusliku kallakuga T&A

projektid = “teadjamehe” fenomen

Kus on mõistlik tasakaal ?

rakendus alusteadus

Mida teha ehk millised on mõistlikud Eesti T&A

arengumudelid?

a. Kõik on korras, meil on strateegiab. Kopeerime “maailma keskmist” c. Teeme väikeriigile sobivaid valikuid

Teadmistepõhine biomajandus – üks Eesti võimalus teha valikuid

Mis on teadmispõhine biomajandus?

VALGE BIOTECH:PUHTAD

BIOPRETSESSIDTOORAINE/SAASTAMINE

EUROOPA TEADMISPÕHINE BIOMAJANDUS Allikas: Christian Patermann, EC GD 12, 2005

Metsast, põllult ja veekogudest pärit bioressursside säästlik kasutamine

“Fork to Farm”Toit, tervis ja

heaolu

Ühiskonna vajadused

Eluteadused& biotech: taastuvad

mittetoidulised ressursid + protsessid

ROHELINE/SININEBIOTECH:

OPTIMEERITUD TOORMATERJALID

TOOTMINE

TÖÖTLEMINE

UUED TOIDUTEHNOLOOGIAD-

TOIDU KVALITEEDI TEGURID-TOITUMINE

“ORGAANILINE” MAJANDAMINE- BIOL. MITMEKESISUS-PIIRKONDLIK ARENG

TOIDU KVALITEEDIKINDLUSTUS-TARBIMISETEADUS

STABIILSUS –BIOLAGUNDATAVUS-FUNKTSIONAALSUS

Eesti eripäraVäga palju taastuvaid loodusvarasid

Eesti on viimase 10 aastaga kõige enam põllumaad kaotanud Euroopa riik. Allikas:FAO2006

Mets 50% pindalastHetkeseis-puiduklaster – 20% ekspordist, T&A peaaegu olematu Allikas:U. Varblane, K. Ukrainski(toim), Eesti puidusektori konkurentsivõime, Tartu 2005

Biomassi potentsiaal energiatootmisel ca 9 TWh/a

Loodusressursi põhine tootmine ilma väärindamata viib kasumi maalt välja. Vaja leida sektorites, kus Eestil omamaine taastuv loodusressurss- puit, toit, biomass uued tehnoloogilised lahendused.Ettevõtjal puudub vajadus koostööks teadlastega (71% küsitletutest- Allikas: Tartu ettevõtlus 2006

Haritava maa pindala suhteline muutus Euroopas 2003 võrrelduna 1992. aastaga

-60,0

-50,0

-40,0

-30,0

-20,0

-10,0

0,0

10,0

20,0

30,0

Ees

ti P

ortu

gal

Bulg

aaria

Poo

la S

uurb

ritan

nia

Hisp

aania

Itaa

lia S

oom

e Ii

rimaa

Lät

i S

aksa

maa

Pra

ntsu

smaa

Euro

opa k

okku

mu

utu

s,

%

Teadmistepõhise biomajanduse kaks näidet Eesti Maaülikoolist

1. Tervislike toiduainete tehnoloogiad (Tervislike Piimatoodete Biotehnoloogia TAK

2005)

Partnerid

Eesti MaaülikoolVeterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Tartu ÜlikoolBiokeemia instituutMikrobioloogia instituut

Eesti Tõuloomakasvatajate ÜhistuPiimaühistu E-PiimStarter ST OÜ

Projektid ja eesmärgid

Toorpiima koostise muutmine biotehnoloogiliste võtetega• tehnoloogia juustu tootmiseks sobivaimate tehnoloogiliste

omadustega piima saamiseks • tehnoloogia parandatud ja muudetud (tervisliku)

rasvhappelise koostisega piima saamiseks• uudne söötmistehnoloogia suunatud koostisega tervisliku

piima saamiseks kasutades sobivate starterbakterite ja prebiootikumidega rikastatud silo

Tervistavate piimatoodete tehnoloogia välja töötamine• tehnoloogia erinevate kontrollitult kõrge biokvaliteedi ja

antiinfektsioosse toimega piimatoodete tootmiseks • laktobatsillide fermentatsiooni biotehnoloogia piimatoodete

allergiseeriva toime vähendamiseks.

Piima parem laapumine

Piima parem laapumine @ rasvhappeline koostisVähem VRH

Söötmis-tehnoloogia

Management

Kliinilised katsed

MikroobiökoloogiaPeptidoomikaProteoomika

Aretus-strateegiadEmbrüo-

tehnoloogia

Tavatoor-piim

Rohkem juustuKõrgkvaliteetsed

piimatooted

Biotehnoloogiline piim

Parem laapumine@ rasvhappeline

koostisVähem VRHBioaktiivsed

peptiidid

Tervislikud piimatooted

Funktsionaalne toitSpetsiaaltoit (või, juust jne)

Antiinfektsioossed

mikroobi-kooslused

ProbiootikudPrebiootikudBioaktiivsed

peptiidid

Teadmistepõhise biomajanduse kaks näidet Eesti Maaülikoolist

2. Taastuvenergia biomassist- Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus

Uurimissuunad:

1. Biomassil põhineva energiaressursi potentsiaal: kultuurid, nende potentsiaal- produktiivsuse mehhanismid, keskkonnamõju

2. Biomassi biomuundamise tehnoloogiad: nt anaeroobne fermentatsioon, ensümaatilinelagundamine

3. Majandusanalüüs

Kokkuvõtteks:

Eesti peaks majanduse konkurentsivõime tõstmiseks T&A tegevuse abil enam tähelepanu pöörama oma reaalsetele võimalustele = oma reaalsete ressursside oskuslikule väärindamisele

Tänan !