Terve Elu 2012

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

KALENDER2012

Koos tegemine

2

Koos tegemine

KALENDER2012

54

Sisukord Kalender 2012

Kalender 2013

JAANUAR E T K N R L P

1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

JUULI E T K N R L P

1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

SEPTEMBER E T K N R L P

1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

APRILL E T K N R L P

1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

DETSEMBER E T K N R L P

1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

VEEBRUAR E T K N R L P

1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29

AUGUST E T K N R L P

1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31

MAI E T K N R L P

1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31

MÄRTS E T K N R L P

1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

NOVEMBER E T K N R L P

1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30

AUGUST E T K N R L P

1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30

MAI E T K N R L P

1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

JAANUAR E T K N R L P

1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

OKTOOBER E T K N R L P

1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

JUUNI E T K N R L P

1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 30

MÄRTS E T K N R L P

1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 30 31

NOVEMBER E T K N R L P

1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 30

VEEBRUAR E T K N R L P

1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28

SEPTEMBER E T K N R L P

1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

DETSEMBER E T K N R L P

1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

31

JUUNI E T K N R L P

1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

OKTOOBER E T K N R L P

1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31

APRILL E T K N R L P

1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30

JUULI E T K N R L P

1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31

Kas me märkame ilu enda ümber 8

Tagurpidi Lavka unistab üle-eestilisest võrgustikust 10

Tehke oma unistused teoks 12

Loodusfoto ja eetika 14

10 nippi keskkonnasõbralikuks sportimiseks 16

Loomemajanduskeskus – kooskäimise ja koostegemise koht 18

Hakka veebiperemeheks 20

Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku pulmapidu? 22

Naiskodukaitse – leiad rohkem, kui otsid 24

Geopeitus kisub kodunt välja 26

Eriolümpia jagab sooje emotsioone 28

Kuu 30

Maailmakoristus toob riigid ühise eesmärgi nimel kokku 32

Tants ühe suguvõsa ümber 36

Kuidas on parem trenni teha – üksi või koos? 38

Koduõlut tehakse maitse pärast 40

Lõbus mäng - anagrammide koostamine 42

Hästi jutustatud lood ühendavad 44

10 rohelise töökoha nippi 46

Et elu oleks harmoonilisem sünnist saati 48

Konkurendid koostööle! 50

Kirbuturud aitavad suhelda ja keskkonda hoida 52

Söö kohalikku toitu 54

PUUDU 56

Mis aitab tekitada organisatsioonis meie-tunnet? 58

Kiigelaulud on eestimaalastele omased! 60

62

Põhumaja kerkis talgute korras 64

7 nippi keskkonnahoidlikuks piknikuks 66

Abi küsimine õpetab sind 68

Kogukonda sulandumine sõltub iseendast 70

Aastad on Viljandi folgi korraldajad kokku liitnud 72

6 ideed suviseks puhkamiseks 74

Ajakapsel mäletab minevikku 76

Mõttevahetused ja eksperimendid linnaga 78

Muinastuled ühendavad Läänemere rahvaid 80

Kuidas hoida ja hooldada raamatuid? 82

Loodus õpetab igal sammul 84

Boikott kui rahumeelse võitluse vorm 86

Couchsurfing on kogukond, liikumine ja elustiil! 88

Spiral Dynamics 90

Kui konkurentsist saab kobar 92

Kogukonna näited loomariigist 94

Tantsuklubi säilitab traditsioone 96

Paku sinagi oma lastele sügiserõõme 98

Päevakeskused pakuvad eakatele seltsi ja tegevust 100

Kuidas muuta elu aeglasemaks? 102

Mida me õnne soovides tegelikult soovime? 104

Kogukondlik majandus põhineb väärtusel 106

Oliivid ühendavad kogukonda 108

Virtuaalsest koostegemisest 110

Olgem ühiskonna vitamiinideks! 112

Järgmine peatus - Saaremaa! 114

10 viimast jõulueelset soovitust 116

Pakivahetus tekitab põnevust 118

76

P Õ H J A M E R I

NO

RR

A

ME

RI

I I RI M

ER

I

L a M a n c h e

B i s k a i a l a h t

G i b r a l t a r i v ä i n VA

HE

ME

RI

T Ü R R E E N I M E R I

J O O N I A

M E R I

LIGUU R I A M E R I

AA

DR

I A M

ER

I

EG

EU

SE

ME

RI

LÄ

ÄN

EM

ER

I

S o o m e l a h t

Põ

hj

al

ah

t

S k ag e r

r a k Ka t t e g a t

AT

LA

ND

I

OO

KE

AN

Fääri saared(Taani)

Shetlandi saared(Suurbritannia)

Öland

OjamaaSaaremaa

Hiiumaa

Ahvenamaa

Sardiinia

Sitsiilia

Kreeta

Korsika

Mallorca

VENEMAA

VA L G E V E N E

U K R A I N A

I S L A N D

ANDORRA

MONACO

VATIKAN

SAN MARINO

LIECHTENSTEIN

HORVAATIA

SERBIA

KOSOVOBULGAARIA

MAKEDOONIA

T U N E E S I A

ALB

AA

NIA

T Ü R G I

R U M E E N I A

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA

MOLD

OVA

MONTENEGRO

ŠVEITS

T Š E H H I

S A K S A M A A

EESTI

LÄTI

L E E D U

P O O L A

BELGIA

P R A N T S U S M A A

LUKSEMBURG

SLOVEENIA

H I S P A A N I A

PO

RT

UG

AL

HOLLAND

TA A N I

SUUR-BRITANNIA

IIRIMAA

SLOVAKKIA

UNGARI

A U S T R I A

IT

AA

LI

A

MALTA

KREEKA

KÜ

SO

OM

E

RO

OT

SI

NO

RR

A

VE

NE

MA

AOsloStockholm

Helsingi

Tallinn

Riia

Vilnius

Varssavi

Berliin

Kopenhaagen

Reykjavík

VaduzBern

Monaco

Rooma

Tunis

Alžiir

Valletta

Pariis

Andorra La Vella

MadridLissabon

Rabat

Amsterdam

London

Dublin

Praha

Viin BratislavaBudapest

Zagreb

Sarajevo

Belgrad

Podgorica

Sofia

Priština

Ateena

Bukarest

SkopjeTirana

Ljubljana

Minsk

KiievLuxembourg

Brüssel Warta

Weser

Po

Doonau

Prut

DnestrTisza

Guadiana

Tajo

Duero Ebro

Väina

Glom

ma

Umeälven

Dalälven

Bug

Rein

Rhône

Garonne

Loire

Seine

Dvin

Doonau

Odra

Prõpjats

WislaWisla

Dnepr

Volhov

Elbe

400 km2000

©2011kl-11-083

NÄITA TEED!

i vr i v ä i n

AlžiirRabatR

at

KA

RK

SI-

NU

IA

LIH

ULA

AB

JA-

PALU

OJA

AN

TSLA

PÜSS

I

MU

STVE

E

VÕH

MA

SUU

RE-

JAA

NI

MÕ

ISA

KÜ

LA

KA

LLA

STE

OTE

PÄÄ

KEI

LAK

IVIÕ

LITA

PA

PÕLV

A

PALD

ISK

I

TÜR

IJÕ

GEV

A

ELVA

RA

PLA

PÕLT

SAM

AA

SAU

E

KU

ND

A

KÄ

RD

LA

SIN

DI

NA

RVA

-JÕ

ESU

ULO

KSA

KEH

RA

TÕR

VA

RÄ

PIN

AK

ILIN

GI-

NÕ

MM

E

TAM

SALU

SA

AREM

AA

HA

RJU

MA

A

JÄ

RV

AM

AA

VILJA

ND

IM

AA

JÕ

GE

VA

MA

AIDA-VIRU

MAA

LÄ

ÄN

E-

VIR

UM

AA

TA

RT

UM

AA

PÕ

LV

AM

AA

VA

LG

AM

AA

VÕ

RU

MA

A

RA

PL

AM

AA

PÄ

RN

UM

AA

HII

UM

AA

LÄ

ÄNE M A A

VILJ

AN

DI

SILL

AM

ÄE

RA

KVE

RE

VÕR

U

MA

AR

DU

KU

RES

SAA

RE

VALG

A

JÕH

VI

HA

APS

ALU

PAID

E

TAR

TU

NA

RVA

PÄR

NU

KO

HTL

A-

JÄR

VETA

LLIN

N

Pär

nula

ht

Kur

a ku

rk

LI

IV

I

LA

HT

SO

OM

E

L

AH

T

P e i p s i j ä r v

Na

rv

a l

aht Pi

hkva

järv

VÄ

IN

AM

ER

I

LÄÄNEMERI

Võr

tsjä

rv

LÄ

TI

LÄ

TI

V E N E M A A

Koh

ila

Toot

siVä

ndra

Pärn

u-Ja

agup

iMär

jam

aa

Lava

ssaa

re

Järv

akan

di

Aeg

viid

u

Koh

tla-

Nõm

me

Kiil

i

Järv

a-Ja

ani

www.regio.ee/kaardid

20 k

m0

©20

11kl

-11-

083

98

Kas me märkame ilu enda ümberWashingtoni metroojaamas ühel külmal jaanuari hom-mikul 2007. aastal mängis üks mees viiulil Bachi kuut lugu. Temast möödus jaamas sel ajal umbes 2000 inimest, enamus neist läks tööle.

3 minuti möödudes üks keskealine mees märkas, et keegi muusik mängib. Ta aeglustas korraks sammu. 4 minutit hiljem sai viiuldaja oma esimese dollari: üks naine viskas selle ta mütsi sisse ja jätkas peatumatult oma teed. 6 minutit hiljem nõjatus üks noor mees seina vastu ja kuulas teda hetkeks. 10 minutit hiljem peatus 3-aastane poiss, aga ema tõmbas teda kiirustades edasi.

45 minutit mängis muusik katkestamatult. Ainult 6 inimest seisatasid ja jäid hetkeks kuulama. Umbes 20 inimest andsid raha, aga jätkasid kõndimist oma endisel sammul. Mees kogus kokku 32 dollarit.

Keegi ei teadnud seda, et mängijaks oli viiuldaja Joshua Bell, üks suurimaid muusikuid maailmas. Ta mängis keeru-kamaid palu, mis kunagi kirjutatud, viiulil, mis on väärt 3,5 miljonit dollarit.

See on tõestisündinud lugu. Joshua Bell mängis tundma-tuna metroojaamas Washington Post’i poolt korraldatud sotsiaalse eksperimendi käigus.

Põhjendatult tekib küsimus: kas me märkame rõhutamata ilu enda ümber? Kas me peatume, et seda väärtustada? Kui meil ei ole aega hetkeks kuulama jääda, kui palju imelisi asju meil siis märkamata jääb?

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”?

TERVE ELU 201152.nädal

9:1115:35

Uusaasta

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

26

27

28

29

30

31

1 8.15

JAANUAR 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

DETSEMBER 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

Jõulukuu DETSEMBER

1110

Tagurpidi Lavka unistab üle-eestilisest võrgustikust

tööpuuduse tõttu maalt linna. Samuti soovib Lavka kohaliku toidu tarbimise suurendamise läbi Eestis vähendada toidu-kauba keskkonnakoormust.

Lavka seltskonna unistus on üle-eestiline toiduringide võrgustik, kus iga toiduring toimib omaette kogukon-nana - tootjad ja tarbijad on omavahel kokku viidud ning läbi pikaajalise koostöö tekib üksteise tundmine, mõist-mine ja usaldus.

Sellise koostöö tulemusena saavad tekkida toredad ühistegemised, näiteks

talunike juures talgutel käimised. Linnainimesel tekib teadmine toidu kasvatamise loomulikust protsessist ja looduse toimimisest. Talunikul aga on õiglane teenistus ning ta ei pea võitlema oma ellujäämise pärast masstootjatega ja kasumiah-nete vahendajatega.

Mõnusa seltskonnana on Tagurpidi Lavka pidevas arenemises. Vabatahtlikke liitub alatasa tuues tegevustesse uut energiat ja uusi ideid. Lavka on avatud kõigile, kes kannavad endas samu väärtuseid ning soovivad aktiivselt nende väärtuste elluviimises kaasa lüüa!

Tagurpidi Lavka on sotsiaalne ettevõte, mille kut-susid ellu kümme head sõpra. Peamiseks ajendiks oli tüdimus meie poodides valitsevast välismais-est, lisaaineid täis ja üle-pakendatud toidukau-bast. Soov tarbida ise puhast ja eestimaist toitu ning seda ka teistele pakkuda, viiski sõbrad mõttele panna traditsionaalne lavkabuss liikuma tagurpidi – linnast-maale asemel maalt-linna.

Sotsiaalse ettevõttena soovib Lavka läbi väiketal-unike toetamise takistada trendi, kus maapiirkon-dades elutegevus hääbub, kuna inimesed kolivad

Viimase 50 aastaga on inimkonna toitumisharjumused tänu transpordi arengule muutunud rohkem kui 10 000 aasta jooksul enne seda. Meil on aastaringselt ligipääs odavale värskele toidule, mis tuuakse kohale küm-nete tuhandete kilomeetrite kauguselt. See mõjub laastavalt keskkonnale

ning muudab kohaliku põllumehe konkurentsivõimetuks.

Mõista mis see on: “Ümmargune kui muna, pikem kui puu? ”

JAANUAR 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29

TERVE ELU 20121.nädal Südakuu JAANUAR9:10

15:35

Vabadusssõjas võidelnute mälestuspäev

Kolmekuningapäev

Kanutipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

2

3

4

5

6

7

810

13

Tehke oma unistused teoks

Kindlasti on teie tutvusringkonnas inimesi, kes räägivad alalõpmata, mida nad teeksid, kui nende elu ei oleks selline, nagu ta parasjagu on. Nad elavad mingi sihi nimel tulevikus ja kannatavad olevikus.

„Töötan siin ettevõttes veel ühe aasta, sest praegu ei saa ju ära minna. Ma jätaksin töökaaslased hätta, kui lahkuksin. Aasta pärast on tööl probleeme vähem, mina olen kogenum ja käes on õigem hetk lahkuda. Uus töö annaks parema palga ja saaksin elult võtta kõike, mida ihkan.“ Kas tuleb tuttav ette?

Kuid saab ka teisiti! Ärge oodake elu, vaid hakake elama. Tähtis on elada nüüd. Kolme aasta pärast ei pruugi tänane unistus enam inspireeriv olla. Ootamine on väga ressursimahukas ettevõtmine. See raiskab taastumatut väärtust – teie oma elu.

Küsige endalt ja teistelt, mis takistab neid unistust täna teostamast. Olgem ausad, elu lükkamine homsesse on enamasti põhjustatud hirmust elamise ees, mitte parema aja ootamisest.

Tegutsemisjulgus tähendab, et kui teie südamesoov on õppida tangot meisterlikult tantsima, siis te lähetegi lähiajal kursustele. Te ei oota kolme aastat.

Õnnelik inimene on väärt kaaslane. Ta armastab ennast ja näeb põhjust teha ja olla. Õnnelik inimene suudab elus palju rohkem ära teha ja temast kiirgab nakatavat energiat. Viige oma unistused täide ja innustage teisi sama tegema.

Katrin Lipp, www.bioneer.ee

12 Mõista mis see on: “Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta?”


15.46

Taliharjapäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

9

10

11

12

13

14

15

9.30

JAANUAR 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29

1514

Loodusfoto ja eetika

eetikakoodeksi - käitumisreeglid, millest tuleb looduses pildistamisel lähtuda.

Eelkõige algab eetiline loodusfoto austusest looduse ja pildistatavate vastu, olgu nendeks siis loomad, taimed või eluta looduse objektid. Looduses pildistamine ja tegutsemine tervi-kuna peaks olema sel määral säästev, et samas paigas oleks ka järgmistel pildistajatel võimalik samast objektist pilti teha. Elusolendi tapmine pildistamise jaoks ei ole eetiline, paraku on ringlemas palju fotosid, kus ilmsete vägivalla-tunnustega pisiolevusi (enamasti putukaid) on üritatud pildi jaoks eksponeerida võimalikult loomulikus keskkonnas ja „elavas“ poosis.

Loodusfotograafia on kaua olnud tõsiste looduse- ja fotohuvi-liste mängumaa, kuid praegune digitehnika areng on teinud hea looduspildi tegemise võimalikuks ka väikse-mate fotograafia-alaste teadmiste ja oskustega loodusesõbrale. Ja kui palju rõõmu toob õn-nestunud foto!

Aga hea loodusfoto ei tähenda mitte üksnes tehniliselt perfektset pilti. Hea looduspilt algab teadmisest, et me ei kahjusta oma tegevusega pildistatavat ning käi-tume looduses eetiliselt ja vastutustundlikult.

Loodusfotograafia pole pelgalt hobi või töö, vaid ta kannab oluliselt tähtsamat ülesannet: looduse igapäevaelu vahendades äratada huvi looduse tundmise ja kaitsmise vastu. Selle eesmärgi täitmine eeldab fotograafilt teadmisi nii pildistatavate olevuste bioloogiast kui ka looduses käitumisest. Ükspuha, kui haruldane või tavaline on pildistatav, kahjustada teda ei tohi!

Paljud loodusfotograafe ühendavad organi-satsioonid on välja töötanud heade tavade või

Eetilise loodusfoto kõige olulisem reegel: pildistatava turvalisus ja heaolu on olulisem mistahes pildist. Kui kahtled, ära tee - olukorras, kus pole teada, kuidas

tegevus võib pildistatavat mõjutada, on targem pilt tegemata jätta.

Mõista mis see on: “Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? ”

11.08

TERVE ELU 20123.nädal

8:5716:00

Tõnisepäev

Kaduneljapäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

16

17

18

19

20

21

22

Südakuu JAANUAR

JAANUAR 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 2914

1716

10 nippi keskkonnasõbralikuks sportimiseks

• Uurige lisainfot ja motiveerige tee-nusepakkujat. Kui tegelete näiteks golfiga, siis teadke, et golfi-rada kulutab 100 korda enam vett kui nelja magamistoaga maja. Kui tahate siiski golfi harrastada, uurige kas teie golfiklubi kasutab vähemalt taaskasu-tatud vett ja säästlikku muruniisutust.

• Ostke kvaliteetseid treeningrõivaid, sest need peavad kauem vastu.

• Peske oma spordirõi-vaid keskkonnasõbra-

like ja keemiavabade pesuvahenditega.

• Andke oma vanad aga kasutamiskõlblikud sporditarbed taaskasutusse. Sporditarbeid võib pakkuda näiteks Uuskasutuskeskusele.

• Minge võimalusel trenni jalgsi või rattaga. Ei ole mõistlik 20 minutit autoga sõita, et tund aega jooksulindil joosta või kõndida. Parem kõndige kohe!

• Minge jõusaali asemel keskkonna- või heakor-raüritusele. Te saate kaloreid kulutada, lihaseid treenida ja en-nast liigutada ka kasuliku tegutsemisega. Näiteks korrastage parki, puis-niitu või aeda.

• Eelistage energiar-aiskajast jõusaalile õues liikumist. Liikumine ei pea alati õhukondit-sioneeridega ja ener-giaahnete trenažööridega jõusaalis toimuma. Tehke näiteks kepikõndi, jook-ske või suusatage.

• Tutvuge terviseradade-ga. Terviserajad pakuvad sageli võimalust olla samaaegselt looduses ja liikuda.

• Jagage või rentige spordivarustust, kui te seda pidevalt ei kasuta. Nii kulutate vähem ja ei osta kokku treenimisvahendeid, mis jääksid tolmu koguma.

• Mõelge spordialade keskkonnakoormusele. Näiteks murdmaasuusatamine on väiksema ressursikuluga kui tõstukite abiga toimuv mäesuusatamine.

Mõista mis see on: “Üks ema, üheksa last? ”

9.39


16:15

Hiina kalendriaasta algus

Paavlipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

23

24

25

26

27

28

29

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29

MÄRTS 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

28 29 3016

Kui te soovite olla liikuv ja terve keskkonnahoidlikumalt, siis järgmised nipid on just teile mõeldud.

1918

Loomemajanduskeskus – kooskäimise ja koostegemise koht

jekte. Loomemajanduskeskuse „katuse“ all on hakanud aktiviseeruma filmitegijate ringkond, huviorbiiti on jõudmas ka moekunstnikud, kellele soovime tuge pakkuda ja keda omava-helisele koostööle õhutada.

Koostöö erinevate partneritega on meie jaoks väga tähtis. Kui korraldame oksjoni, siis kut-sume just selleks sündmuseks appi vastavate oskustega koostööpartneridw. Kui korrastame parki, siis tulevad vabast ajast ja tahtest appi ka kohalik rahvas. Kui kavandame oma pargiala rekonstrueerimist, siis kaasame nii noori kunst-nikke kui ka erinevaid organisatsioone, kellega jagame ühiseid huve ja eesmärke.

Kavandame oma töid nõnda, et me ei oleks üksi, sest koos tehes on tulemus põhjali-kum, põnevam, erinevate sihtgruppide huve arvestav, aga ka odavam.

Raul Oreškin, SA Tartu Loomemajanduskeskus juhatuse liige

Tänu kogukonna aktiivsusele ja hoolivusele on alles loomemajan-duskeskuse majadekompleksi üks pärl: Kalevi 17 unikaalne puithoone. Vastutasuks saame anda sellele majale uue elu, planeerida sinna veelgi rohkem sündmusi ja anda aina enam põhjusi meie külastamiseks.

Juba praegu on loomemajanduskeskuses hulk põnevaid näitusi, toimuvad kunstioksjonid, õpitoad ja disainilaadad, kus on esindatud nii Karlova linnaosas tegutseva Tartu Kõrgema Kun-stikooli tudengite ja vilistlaste kui ka teiste Tartu kunstnike, käsitööliste ja disainerite looming. Siin asub ka armas Bianca kohvik, mis meelitab siia nii juhuslikke möödakäijaid kui ka neid, kes tulevad siia kunstinäitusele või kohvikuõhtule.

Meie majade tähtsaimad asukad on aga oma teekonna alguses olevad ettevõtjad, kelle näol on tegemist omamoodi kogukonnaga. Jagatud ajas ja ruumis tekib sünergia, mis aitab leida uusi ideid ja võtta ette põnevaid koostööpro-

Loomemajanduskeskus on tegutsenud juba kaks aastat ja toonud Tartusse, eriti Karlova linnaossa üksjagu uut energiat ja võimalusi kogukondlikuks tegevuseks

Mõista mis see on: “Kanda jõuad, lugeda ei jõua? ”

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29

MÄRTS 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

28 29 30

6.10

TERVE ELU 20125.nädal Radokuu VEEBRUAR8:31

16:32

Tartu rahulepingu aastapäev,küünlapäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

30

31

1

2

3

4

518

2120

Hakka veebiperemeheks

Mõista mis see on: “Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? ”


16:49

Luuvalupäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

6

7

8

9

10

11

12

23.54

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29

MÄRTS 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

28 29 30

Varjupaikade MTÜ pakub võimalust hakata loomadele veebiperemeheks. Veebiperemeheks on võimalik hakata nii eraisikutel, firmadel kui ka sõpruskondadel või grupil töökaaslastel, kes võtavad omale virtuaalse lemmiku ja toetavad teda annetusi tehes ning võimalusel tulevad ka

varjupaika kohale oma lemmikuga aega veetma, kuni loom leiab endale päriskodu.

Samuti on see hea võimalus olla loomale peremeheks kui mingil põhjusel ei ole võimalik looma koju võtta.

Veebiperemeheks saab kohe peale esimest annetust veebilehel

www.varjupaik.ee/veebiperemees/

Veebiperemeheks saamine on lihtne: tuleb valida endale lemmik, sisestada annetuse tegija nimi või hüüdnimi, teha pangalingi kaudu annetus. Seejärel saab sõpradele ja tuttavatele oma uuest

lemmikust veebiperemehe lehe kaudu teada anda ja ka neid annetama kutsuda.

Varjupaikade mittetulundusühing loodi 2007. aasta alguses. Ühingu eesmärgiks on aidata kaotsi läinud loomad koju tagasi, leida hüljatud ja omanikuta loomadele uued armastavad kodud ja

teavitada inimesi loomade steriliseerimise / kastreerimise tähtsusest ning soovimatute lemmik-loomade arvukusest.

20

2322

Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku pulmapidu?

• Kaunis ja loomulik pruut. Kaunis pruut on iga pulma ehe. Säästvat pulma korraldades on tähtis, et ka abiellujad ennast mugavalt tun-neksid. Pruut võib näiteks loomulikku kehakuju järgiva mugava kleidi valida, kui ta seda soovib. Kõige keskkonnasõbralikum on pulmakleit lae-nutada või lasta see ökokangastest õmmelda.

• Pulmatoidud säästvaks. Loomulikult võite pakkuda vaid mahe- või kodutoitu või loobuda lihast, ent see ei saa olla kohustuseks.

• Paluge säästvaid kingitusi. Hästi sobivad en-ergiatõhusad seadmed, ökokangast voodipesu, puhkusereis kahele turismitalusse vms. Kindlasti tasub teha nimekiri asjadest, mida pulmakink-ideks oodatakse, sest siis ei kingita asju topelt.

• Laske mõtetel lennata. Kõige tähtsam on roheliste pulmade korraldamise juures abielluva paari avatus uutele lahendustele.

• Valige sõrmuseid hoolikalt ja uurige tausta. Te ei taha ju terve elu vereteemanti kanda või kaht-lustada, et teie sõrmuses olev kuld on saadud loodust saastavast avatud kullakaevandusest. Kas teadsite, et iga unts ehk 30 grammi kulda toob enesega kaasa 30-80 tonni kaevandusjäätmeid. Kulla keskkonnamõju saab vähendada, kui lasete sõrmused valmistada vanadest ehetest või võtate taaskasutusele perekonnas edasi pärandatud sõrmused.

• Kutsed näidaku teie suhtumist. Eelistage üm-bertöödeldud paberist kutseid, mis on trükitud keskkonnasõbralikke trükivärvidega. Või tehke kutsed ise!

• Pidutsege kodu lähedal. Kui suurem osa teie külalistest elab kindlas piirkonnas, näiteks Tartus, siis korraldagegi pulmad seal. Lisaks väiksemale transpordikilomeetritest tingitud keskkon-namõjule, on teie valik ka rahakotisõbralik.

Tihti inimesed kardavad, et säästvad pulmad kujutavad endast äärmuslikku kokkuhoidu, mida hiljem keegi meenutada ei taha. Linnalegendid räägivad

lausa keskkonnaaktivistidest, kes pakuvad külalistele lauatäit tofuroogasid ja aktsepteerivad vaid jalgsi või jalgrattaga saabujaid.

Nagu ka tavalise pulma puhul saab kõik alguse visioonist. Otsus, et korraldatav üritus saab

olema keskkonda säästev, peaks sündima kohe alguses, sest siis saab oma soovidest

teavitada kõiki pulma osapooli - korraldajatest külalisteni.

Mõista mis see on: “Kukub, kukub, aga maha ei kuku? ”


17:07

Valentinipäev

Tiinapäev

Kaduneljapäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

13

14

15

16

17

18

19

19.04

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29

MÄRTS 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

28 29 3022

2524

Naiskodukaitse – leiad rohkem, kui otsid

Naiskodukaitse õpetab oma liikmeid hakkama saama ootamatutes olukordades. Kas pole tore, kui just teie tänaval või külas elab keegi, kes teab, mida teha, kui teid on tabanud uputus, lumetorm, ulatuslik elektrikatkestus või midagi muud ettenägematut? Naiskodu-kaitsja teab ja aitab, see on tema missioon.

Naiskodukaitses antakse liikmetele baa-steadmised organsiatsioonist, esmaabist, toitlustamisest ja sõdurioskustest. Edasi saab igaüks endale ise valida eriala, millel areneda ja tegutseda. Koos käiakse kergetel matkadel ja ränkadel rännakutel, koos lastakse ja tantsi-takse rahvatantsu, koos tegeletakse noorte ja heategevusega, koos toetatakse Kaitseliitu ja tehakse sporti, koos tehakse käsitööd ja tähistatakse riigile olulisi päevi, koos rassi-takse kuumade katelde taga ja osaletakse õppustel – tegevus on väga mitmekesine ja pakub igaühele midagi.

Lisaks võimalusele riigikaitsesse panustada leiab Naiskodukaitsest parima sõpruskonna. Naiskodukaitse on avatud kõigile naistele. Siin on inimesi igas vanuses ja igalt elualalt – õpi-lased kõrvuti pensionäride, arstide, müüjate, projektijuhtide ja koduperenaistega. See kokku on üüratu kogemustepagas, mida ühise eesmärgi nimel ära kasutada. Naiskodukaitse on organisatsioon, mis püsib vabal tahtel ja koostegemise jõul.

Nele Sarrapik, Naiskodukaitsja

Naiskodukaitse on 1927. aastal loodud ülemaaline naisorganisatsioon, mis annab naistele võimaluse läbi iseenda arendamise anda panus riigikaitsesse ja ühiskonna

turvalisusse ning eestluse ja isamaaliste traditsioonide hoidmisse.

Mõista mis see on: “Ei pane magades silmi kinni? ”


17:24

Vastlapäev

Tuhkapäev,peetripäev

Isesisvuspäev,Eesti Vabariigi aastapäev, madisepäev

Jõululaupäev

Jõululaupäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

20

21

22

23

24

25

26

0.35

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29

MÄRTS 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

28 29 3024

2726

Geopeitus kisub kodunt välja

Geopeitus pakub osalistele elamusi matkamises. Muidugi võib piirduda vaid linnaaaretega ja aardelt aardeni kihutada mööda autoteid, kuid niiviisi jäävad paljud seiklused kogemata. Märksa enam näeb jalgsi või jalgrattaga liikudes.

Siis tasub lahti võtta www.geopeitus.ee internetileht ja uurida, millised geopei-tusemängu aarded asuvad kodule kõige lähemal. Tavaliselt on aarded paigaldatud tutvustamaks huvipakkuvaid looduslikke või kultuurilisi objekte. Neid otsides õpid tundma oma kodukanti uue nurga alt. Ja keegi ei keela hiljem siirduda kaugematele otsinguretkedele.

Geopeituse aardeid on maailmas üle miljoni, mängijaid samuti. Infot aarete kohta jagab ka rahvusvaheline sait www.geocaching.com.

Geopeitus põhineb geograafilistel koordi-naatidel. Nende leidmiseks on hea kasutada GPS - vastuvõttu võimaldavat seadet, kuid saab ka ilma, tehes kodutööd maaameti kaardiga.

Aardeks nimetatakse geopeiturite keeles kohta, mida tuleb külastada. Traditsiooniliselt tuleb sihtpunktist otsida konteinerit, milles asub aarde kirjeldus, logiraamat ja kirjutusvahend. Need on aarde kohustuslikud komponendid, mida aard-est kaasa võtta ei või. Tihtipeale on aaretes ka igasugu pisiesemeid, mille väärtus pole oluline, kuid mida võid välja vahetada enda poolt lisata-vate esemete vastu.

Aarded on tähistatud raskusastmetega 1 – 5. Esimese raskusastmega aardele pääseb ligi ka ratastooliga, viies raskusaste nõuab aga kom-bineeritud erivarustuse rakendamist ja pole alga-jaile jõukohane. Tavaliselt jäävad raskusastmed ikka 2 - 3 piiresse ja on piisava pingutuse korral saavutatavad ka mittesportlikule inimesele.

Mida teha, kui on vaba õhtupoolik, kodused toimetused on tehtud, loodus lausa kutsub välja jalutama minema, kuid

tundub, et kõikjal on juba käidud?

Mõista mis see on: “Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? ”

TERVE ELU 20129.nädal Urbekuu MÄRTS7:22

17:42

Palvepäev

Jõululaupäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

27

28

29

1

2

3

4

3.21

APRILL 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

MÄRTS 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

26

2928

Eriolümpia jagab sooje emotsioone

Ehkki eriolümpia reeglid on tavaolümpiast väheke erinevad, sportlastele allahindlust ei tehta. Sõltuvalt puude astmest on sportlased jaotatud divisjonidesse, kus antakse võisteldes endast parim. Ja pjedestaalile tõusevad kõik. Esimesed kolm kohta saavad auhinnaks medalid ja järgmised kohad auhinnalindi. Võisteldakse ühtse eriolümpia lipu all.

Eriolümpial hingavad kõik ühes rütmis. Sportlased, nende perekonnaliikmed, treenerid, kohtunikud, vabatahtlikud ja korraldusmeeskond moodustavad suure pere, kus kõigil on täita oma oluline roll ja kus kõigi olemasolu on vajalik. Eriolümpial osale-mine aitab maailma vaadata väheke teistsuguse pilguga ja mõista, et üks siiras naeratus ja kallistus on rohkem väärt kui kõik kuldmedalid kokku.

See on eriolümpia, kus võistl-evad vaimse puudega sportlased alates kaheksandast eluaastast. 2011. aasta suvel toimusid kol-meteistkümnendad Eriolümpia Rahvusvahelised Suvemängud Ateenas. Mängudest võttis osa 7000 sportlast. Võisteldi 21 erineval alal ja mängude kor-raldamisele aitasid kaasa 25 000 vabatahtlikku. Eestit esindas 6-li-ikmeline delegatsioon Kammeri Koolist. Mängudelt toodi ära 2 kuld, 2 hõbe ja 1 pronksmedal.

Eriolümpiast eriti ei räägita või kui sellest räägitakse, siis aetakse see tihti segamini paraolümpiaga. Paraolümpia toimub vahet-ult pärast tavaolümpiat ja seal võistlevad füüsilise puudega sportlased. Sarnaselt tavaolümpiale, on ka eriolümpia kavas nii suve- kui talimängud.

Eriolümpia kontseptsioon sündis 1962. aastal, kui USA presidendi John F Kennedy õde Eunice Kennedy Shriver organiseeris oma kodus esimesed sportmängud vaimse puudega noortele. Eunice uskus, et vaimse puudega inimesed on võimelised palju rohkemaks ning nad on väärt samasugu-seid võimalusi ja kogemusi kui ühiskonna „tavaliikmed“.

Iga nelja aasta tagant, aasta enne tavaolümpiat, toimuvad natuke teistsugused olümpiamängud. Need on mängud, kus on oluline osavõtt, mitte võit. Nendel

mängudel võistlevad koos nii noored kui vanad, mehed ja naised. Seal on palju kallistusi, naeru, nuttu, ühtsustunnet ning jagatud rõõmu, millest saab kõigi rõõm. Nende mängude eel annavad sportlased vande, mis kõlab järgmiselt: „Lase mul

võita, aga kui ma ei võida, lase mul olla vapper seda proovides.“

Mõista mis see on: “Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? ”


17:58

Naistepäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

5

6

7

8

9

10

11

11.39

APRILL 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

MÄRTS 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

28

Kas lauluallikaskülmas põhjatuulesminu rahva meelesseoma kastet ei vala?

Kui siin lumises põhjasilusas haisuga mürdikeviluses kaljuorusei või õitseda kaunisti:kas siis meie maa keel,mis kui tasane ojake,oma ilu tundmata,heinamaa läbi, sinisetaeva kullases tulesrahuga on jookslemas,ega toreda häälega,oma rammu tundmata,taeva müristamisegakui meri on hüüdmas;

kas siis selle maa keellaulutuules ei võitaevani tõustes ülesigavikku omale otsida?

Siis ma võtan teid,selge, sinise taevatähed, maa pealtkõrge isamaa poolerõõmuga vaadates laulda;siis ma laulan sind,ööde kuningas kuu,kes sa pilvede sülestanii kui pungasta lillekelõbusa valge palgegaüles tõused taeva all,kus tulised tähedmaha on langemassinu eest musta,pimeda udu sisse.

Nõnda, inimeste vaim,oled sa udus ujumas,kui su mõte on otsimasjumalat tähtede alta!pimeda udu sisse.

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.

Mõista mis see on: “Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? ”


18:14

Korjusepäev

Emakeelepäev

Kaduneljapäev

Püha Patricku päev, käädripäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

12

13

14

15

16

17

18

3.25

31

APRILL 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

MÄRTS 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

Kuu

30

3332 Mõista mis see on: “Mees ehitab kirveta silla? ”


18:31

Joosepipäev

Kevade alguskell 7.14

Pendlipäev

Paastumaarjapäevüleminek suveajale

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

19

20

21

22

23

24

25

16.37

APRILL 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

MÄRTS 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

Maailmakoristus toob riigid ühise eesmärgi nimel kokku

“Kui Eestis asjaga algust tegime, siis oli lihtsalt mõte siin meie metsades vedelevast sodist lahti saada ja anda sellele väikesele, kuid järjekindlale prügistajate kambale koos tuhandete eestimaalastega kindel signaal, et nad peavad selle tegevuse lõpetama,” sõnas üks koristuspäeva ellukutsujatest, Rainer Nõlvak. Korraldajatele endilegi ootamatult hakkas aga aktsiooni järel teh-tud lühike video inimesi tegudele ärgitama nii lähemal kui kaugemal.

Tänaseks on 50 000 eestimaalase vägiteost inspireerituna ulatuslikud koristusaktsioonid toimunud juba mitmes erinevas riigis. Koris-tustalgutest välja kasvanud rahvusvaheline liikumine “Teeme Ära!” (“Let’s Do It!”), on paljude eestimaalastest vabatahtlike kaasa-bil ette valmistamas globaalset kodanikuakt-siooni “Maailmakoristus 2012”. See on üks esimesi suuremaid ühisüritusi, mille kaudu aina kasvav vabatahtlike ja organisatsioo-nide võrgustik plaanib maailma prügivabaks muutmisele kaasa aidata.

“Maailmakoristus 2012” leiab aset ajava-hemikul 24. märtsist kuni 25. septembrini 2012. aastal. Vabatahtlike eestvedamisel viiakse läbi mastaapsed koristuspäevad erinevates riikides.

Eestis toimunud prügikoristusaktsioonist innustust saanud riigid on nüüd koos ellu kutsunud ambitsioonika ülemaailmse kodanikualgatuse “Maailmakoristus 2012”. Ühiskoristus koondab kokku 100 erinevat riiki ning loodab prügiprobleemi lahen-

damisele anda nii kohalikul kui globaalsel tasandil uue olulise tõuke.

32

34

Vaheleht 1: Liblikas (Ekke rääkis ja näitas pilti)

35

3736

Tants ühe suguvõsa ümber

järeltulevate põlvedega. Rühma juhendaja on TTÜ tantsuansam-bli Kuljus kunstilise juhi assistent Ado Lõhmus, rühma kostüümid – linased rätikleidid – valmistas Marilin Sikkal.

Sobilik nimigi oli varrukast võtta: Kivinukud viitab nii toredale

suguvõsale kui ka naiste mängulisele hingee-lule ning jätab ruumi ka eksimiseks, juhuks, kui tantsud päris hästi selgeks ei saa.

Tänaseks on Kivinukkudel 2011. aasta naiste tantsupidu edukalt selja taga. Oleme tantsinud tantsupeol esireas, teinud oma rühmaideega tantsupeolegi reklaami, saanud tubli tant-suoskuse eest kiita ja hea idee eest imetlust eranditult kõikidelt oma tuttavatelt. Veelgi olulisem on aga idee varjust levitatav sõnum, et sugulased võiksid olla meile palju lähemal – mitte ainult meie tantsudes või folklooris või ajaloos, vaid ka meie igapäevastes juhtumistes läbi terve elu.

Kui Lilli Kivinuk 2010. aasta suvel käis välja idee luua sugulaste naisrühm ja minna sellega järg-misel suvel esimesele Eesti naiste tantsupeole, peeti seda heaks naljaks köögilaua ääres. Mõtet edasi arendades leiti, et suguvõsas oleks huvilisi küll, kes erakordsest tantsupeost osa sooviksid võtta. Ametlikult moodustati Kivinukud septembris esialgu tantsupeol osale-mise plaaniga.

Rühmas on kaheksa tantsijat: Anne Kivinukk, Ave Kivinukk, Elina Kivinukk, Helena Kivinuk, Liisi Kivinukk, Lilli Kivinuk, Ülle Kivinuk ja Mir-jam Kaldma. Kõik naised on seotud ühe esiisa, August-Voldemar Kivinuki ja tema kolme poja

Minu ema ja isa tutvusid rahvatantsurühmas. Nii mina kui mu õde on tantsupisikuga nakatunud. Ühe oma onutütrega olen mitu aastat tantsinud samas naisrühmas. Tema tütre ja teise onutütrega olen veetnud suurema

osa parimatest suvedest maakodus. Sealsamas kohtuvad igal nädalalõpul teisedki sugulased. Nii sagedase suhtlemise peale soetavad mõned sugu-võsad ühisvara, mõned jõuavad tülidenigi, aga Kivinukkide suguvõsa tegi

hoopis naisrahvatantsurühma.

Mõista mis see on: “Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab? ”


19:47

Karjalaskepäev,palmipuudepüha

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

26

27

28

29

30

31

1

22.41

APRILL 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

MÄRTS 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

36

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti” 3938

Kuidas on parem trenni teha – üksi või koos?

lahel, aga suvel armastab ta joosta mööda vaikseid metsateid.

Mõnikord on üksi treenimiseks end raske motiveerida. Samas koos treenimine justkui kohustab. Kristjani sõnul on selline suhtumine vale, kuna siis tehakse trenni lähtuvalt teistest. Tundes, et ei viitsi trenni teha, soovitab spord-

isõber mõelda, kas see mitte viitsimine on üldine - kas seda tuntakse ka teiste eluvaldkon-dade puhul. Kui nii, tuleks selle tundega tegeleda laiemalt.

Ennast sundida Kristjani sõnul ei tohiks, pigem tule-ks küpsus ja tahe treenimiseks ära oodata. Oma mõt-teid ja tundeid võib proovida ka analüüsida nii,

et sundimine muutub tahtmiseks - „ma pean“ asemele tekib „ma tahan“.

Kristjani on sõnul vaja saada trennitegemisest positiivne kogemus ning siis tekib tahtmine ka edasi treenida.

Kristjan ise armastab treenimise asemel öelda hoopis harjutama, sest treenimine tundub sisaldavat suurt ja rasket pingutust, kuid ei pea seda sugugi olema. Näiteks jooksmine ei ole tema sõnul ainult sport, vaid ka võimalus oma hinge ja vaimu arendamiseks. Kristjani loodud MTÜ Elujooks ühendabki jooksusõpru, kes armastavad jooksu kaudu avastada iseend ja maailma enese ümber.

„Soovides hääles-tuda rõõmule, positiivsusele ja emotsioonidele, on seltskonnas kahtlemata lõbusam harjutada,“ ütleb 2009. aastal 63 päeva jooksul 1000 kilom-eetrit jooksnud Krist-jan. Samuti soovides teha raskemat trenni, on partneriga koos see psühholoogiliselt lihtsam. Ka saab alati teiselt midagi õppida.

Kuid grupp tekitab ärevust. Seega, kui inimene otsib rahu ning tahab süveneda enda sees toimuvasse ja vabaneda pingetest, siis on parem teha trenni üksi. Näiteks on Kristjan käinud talvel üksi jooksmas jäätunud Pärnu

Esimese eestlasena ümber Eesti jooksnud Kristjan Puusild, kes ise nimetab end elujooksjaks, soovitab endalt kõigepealt küsida, miks üldse trenni tehakse ning

seejärel edasi mõelda, kas treenida üksi või teistega koos. „Teatud treeninguid on mõistlik teha koos, teatud treeninguid üksi,“ ütleb ta.

TERVE ELU 201214.nädal Mahlakuu APRILL6:42

20:03

Suur neljapäev

Suur reede

Esimene ülestõusmispüha

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

2

3

4

5

6

7

8

22.19

MAI 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

APRILL 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

38

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”40


20:19

Teine ülestõusmispüha

Kolmasülestõusmispüha

Künnipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

9

10

11

12

13

14

15

13.50

41

Koduõlut tehakse maitse pärast

Ta ise teebki tavaliselt õlut kellegagi koos, välja arvatud siis, kui on plaan teha päeva jooksul palju õlut ja tarvis tegutseda intensiivselt. Kuid üldiselt on Ardi õlleteo kõrval ikka seda õppida soovi-vad inimesed või sõbrad.

Paras seltskond õlletegemiseks on tema sõnul 2-3 inimest, rohkem läheb juba keeruliseks. Seejuures on naiivne arvata, et naabrimeest ei saa õlleteo juurde kutsuda, teeb muidu sama õlle. „Õlletegu on lotovõit, õlu ei tule kunagi ühesugune. Sellist tulemust nagu naabrimehel, on prak-tiliselt võimatu saada,“ kinnitas Kadanik, lisades, et internetist võib leida umbes 8000 õlleretsepti.

Kui õllemeister on just ise retsepti või mingi oma nüansiga õlle välja töötanud, jätab ta selle enda teada, kuid üldiselt on koduõlle valmistajad Kadaniku sõnul avatud teadmisi jagama.

Kuigi koduõlle tegijaid on Eestis küll ja küll, siis kogukonda, kes võiks koos käia ja huvilist liikumist arendada, Kadaniku sõnul veel tekkinud ei ole. Mõte kodupruulijate MTÜ luua aga on olemas. Kadanik kinnitab, et koduõlle tegijad on positiivsed inimesed ja alkoholiprobleeme pole neil küll kellelgi – koduõlut tehakse maitse pärast. „Ei maksa arvata, et me tegeleme alkoholismi propa-geerimisega, see on ajast ja arust lähenemine. Koduõlle tegemine on pigem elustiil,“ ütles ta.

Kel isu iga hinna eest ninatäis kätte saada, tema sõnul koduõlut pruulima ei hakka, sest kui arves-tada materjalile juurde ka töökulu, tuleb koduõlu poe omast kallim. Pealegi ei tehta koduõlut tingimata suurtes kogustes ja kanget. Küll aga muutub kodune õllepruulimine Kadaniku sõnul järjest populaarsemaks, sest saavutatud kvaliteet jahmatab. Kodus on võimalik teha väga kval-iteetset õlut. Sellele lisandub kunstipool ehk katsetades otsitakse uusi maitseid.

„Õllepruulimine on sotsiaalne hobi. Õlut ongi tore teha koos, kui keegi on kõrval või sõbrad tulevad külla,“ rääkis õllepru-

ulimisega tegelev Kuppari talu peremees Ardi Kadanik, kes juhatab ka õlleteo varustuse ja materjalide e-poodi ning

õllepruulijate foorumit ühendavat portaali Pruulimine.ee.

MAI 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

APRILL 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

40


Lõbus mäng - anagrammide koostamine

Kui kipub igavaks minema, võid välja otsida paberilehe ja pliiatsi või liikuva aabitsa ning hakata koostama anagramme.

Anagrammide tegemiseks sobib ükskõik missugune sõna või lause. Anagrammi koost-amine on lihtne tegevus, mis eeldab tähtede järjekorra muutmist, näiteks: „anagramm“ või „magad arm“.

Tähtede ümberpaigutamise teel saab sõnale justkui uue tähenduse leida.

Inimeste nimede puhul arvavad paljud, et neis peitub inimese saatus. Ka seda varjatud tähendust võib otsida anagrammide teel. Paigutades nimes tähti ümber, saab mingi uue omaduse, mis võib vabalt iseloomustada inimest. Näiteks anagrammides „Madonna Louise Ciccione“ saame „One cool dance musician“. Tõsiselt võtta neid lahendusi siiski ei tasu – see on mäng.

Võid võtta oma paarilise nime ja liita temaga enda nime. Tulemus on teile mõlemaile hu-vitav ja niimoodi saad oma kaaslase kohta ka midagi uut ja huvitavat teada. Anagramme koostada võib ka suuremas seltskonnas ja sellisel juhul jätkub lõbu kauemaks.

Anagrammimine on loov tegevus, mis väljendab mängijate isikupära.

Kui ise ei viitsi tähti sõnades ümber tõsta, võib kasutada ka internetis pakutavaid ana-grammimootoreid: http://wordsmith.org/anagram/

Anagrammide eest võib saada ka auhindu, selleks peab küll oskama inglise keelt: http://www.anagrammy.com/

Anagrammide koostamine on väga vana tegevus, mis pärineb ajast, kui inim-kond võttis kasutusele tähestiku. See oli ka esmane šifreerimise võte, kus mingi

tekst esitati segaminiaetud tähtede kujul.


20:36

Kaduneljapäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

16

17

18

19

20

21

22

10.18

MAI 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

APRILL 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

42


Hästi jutustatud lood ühendavad

Inimestele lähevad lood korda, sest need puudutavad emotsionaalselt. Mõtle näiteks heategevusüritusele, kus räägiti inimestest, kelle elu annetused reaalselt muutnud on, ja kuivõrd sütitav ning südantsoojendav see oli.

Seega, kui soovid fakte edastada ja kõnetada kuulajaskonda ratsionaalselt, vali slaidid. Kui soovid aga saalisistujatega inimlikku kontakti luua, jutusta haarav lugu.

Lugudes on peitud suur jõud - me võime jutustades teisi informeerida, harida ja lõbustada. Lugude jutustamine on üks võtmeid, mis võib kutsuda esile soovitud muu-tuse kuulajaskonna maailmavaates. Lood suudavad inimesi ühendada!

Kui jutustad lugu, püüa kõlada spontaanselt. Kedagi ei huvita jutt, mida oled justkui sada korda juba leierdanud. Sellepärast pole kasu lugude sõnasõnalt meeldejätmis-est. Salvesta oma ajurakkudesse peamised märksõnad ja tähtsamad fraasid ning ülejäänu osas usalda hetkele.

Kui soovid eneses peituva geeniusega igapäevaselt kontaktis olla, suhtle inimestega. Kui sul on tarvis teisi veenda, unusta Powerpoint slaidid ja

jutusta üks hea lugu!


20:52

Jüripäev

Markuse -ehkussikuningapäev

Tuuleristipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

23

24

25

26

27

28

29 12.57

MAI 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

APRILL 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

44


TERVE ELU 201218.nädal Lehekuu MAI5:24

21:09

Kevadpüha

Linnuristipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

30

1

2

3

4

5

6 6.35

MAI 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

JUUNI 1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 30

10 rohelise töökoha nippi

1. Eelistage kaugtööd. Kaugtöö vähendab transpordile kuluvat aega ja raha.

2. Eelistage ühiskondlikku transporti. Kui kontoris viibimine on ainuvõimalik lahendus, siis kasutage sinna jõudmiseks ühiskondlikku transporti või jalgratast.

3. Printige vaid hädavajalikke dokumente. Kui printimine on möödapääsmatu, siis printige paberi mõlemale poolele.

4. Sorteerige prügi ka kontoris. Näiteks raisku mineva paberi hulgast saab tegelikult aru alles siis, kui olete hakanud paberit muust sodist eraldi koguma.

5. Lülitage elektroonikaseadmed õhtul välja. Kuigi tänapäevased arvutid ja printerid on muudetud energiasäästlikumaks, ei tähenda see seda, et masinad ei kulutaks elektrit ooteseisundis.

6. Kütke kontorit mõistlikult. Kui teie kontor on nii soe, et te peate pidevalt akent lahti hoidma, siis tasub kütet lihtsalt vähemaks keerata.

7. Ostke kontorisse taaskasutatud paberit. Nii jätate puud kasvama.

8. Pühkige valgustid puhtaks. Puhtam valgusti annab rohkem valgust ja te peate vähem lampe korraga sisse lülitama.

9. Vahetage pastakate südamikke. Kui pastakas lõpetab töötamise, siis ärge ostke uut pas-takat, vaid vahetage lihtsalt südamik välja.

10. Kasutage infotehnoloogia lahendusi. Selleks, et kohtuda põgusalt kolleegiga teisest lin-nast, ei pea autoga sõitma. Suhelge vahelduseks hoopis Skype´i, msn-i või mõne muu suhtlustarkvara vahendusel.

46


Et elu oleks harmooniline sünnist alates

„Harmooniline elu alates sünnist“ ongi meie klastri suurim eesmärk ning loosung. Sellega tahame näidata, et lapse harmooni-line kasvatamine ei hõlma ainult tasakaal-ustatud toitumist või marlimähkmeid. Sell-ega kaasneb väga palju erinevaid nüansse, mis on kõik võrdselt olulised. Meie soov on jagada terviklikku infot rasedatele ning noortele vanematele, mis on kõik kätte-saadav ühest kohast. Loodame tuua klastri kaudu nendeni ka reaalsed teenuste ja toodete pakkujad.

MTÜ Ökobeebi lähimad eesmärgid on luua hästitoimiv koostöövõrgustik ning kodul-ehekülg (www.eluois.ee).

Usume, et ökoloogiline mõtteviis on kind-lasti jätkusuutlik ja pikemas perspektiivis ainuvõimalik. Järjest rohkem inimesi saab sellest ka aru. Olgu siis tegemist trendiga või mitte, kahtlemata on see tervisele ja keskkonnale parim viis elamiseks. Arvame, et kui kord on juba ökoks ära mindud, kasvõi trendi pärast, siis tagasitee tundub võimatu.

Väärtus, mida Ökobeebi pakub, algab küll rasedatest ja väikestest beebidest, aga vaieldamatult on ökoloogilise elu teadmised tarvilikud kogu.

Ökobeebi klastri idee on koondada imikute ja väikelaste ning nende vanemate harmoonilist arengut propageerivad ettevõtted, ühingud, riiklikud asutused ja

üksikisikud. MTÜ Ökobeebi sai loodud kolme tegusa naise Reet Posti, Aili Vaga ja Piret Laasiku eestvedamisel 2010. aasta sügisel.


21:25

Euroopa päev,nigulapäev

Leheristipäev

Emadepäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

7

8

9

10

11

12

13 0.47

MAI 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

JUUNI 1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 3048


Konkurendid koostööle!

Kolm ökoettevõtet – Villapai, Linalaps ja Roheline Vihmavari leidsid, et parim tee on koostöö. Kuigi kõik kolm müüvad ja toodavad lastekaupu, siis leiti, et koos suudetakse rohkem kui eraldi.

Algselt tegutsesid Villapai ja Linalaps ühes majas, kuid õige pea leiti, et veel tõhusam on jagada ühist kauplus samas kohas. Hirmust, et kaks firmat müüvat samu asju ning see lahjendab mõlema klientuuri, saadi kähku üle. Tuli mõistmine, et tegelikult on ettevõtetel haruldane võimalus tänu ühistele jõududele hoida poodi rohkem lahti, teha ristturundust ning pakkuda kaupluse külastajale laiemat valikut ühest ja samast kohast.

Peale aastat edukat koostööd kahe firma vahel võeti kampa kolmas konkurent - Rohe-line Vihmavari, kellele ühisesse kauplusesse ruum tehti.

Kolme ettevõtte plaan on kasutada ära kõigi tugevusi ning teadmisi ja rakendada neid kõigi kolme heaks. Koostööna on sündinud mitmeid põnevaid ettevõtmisi nagu ökopäevad ja ökonurgad.

Võiks küsida, kas ettevõtjad on ka midagi kaotanud tänu koostööle. Ei ole. Pigem on tekkinud ühine sünergia, ideed ja liikumine.

Eesti on väike riik, mis raskendab kõikvõimalikke nišiettevõtmiste elluviimist. Kuid võib juhtuda, et selle sama väikese niši on avastanud veel keegi ja siis tuleb teha valik, kas

asuda konkurendiga sõtta või hakata hoopis koostööd tegema.


21:41

Taevaminemis-püha,kaduneljapäev

Eerikupäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

14

15

16

17

18

19

20

MAI 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

JUUNI 1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 3050


Kirbuturud aitavad suhelda ja keskkonda hoida

Kirbuturulise elustiil on lihtne. Enne üritust tegeleb ta turul müüdavate esemete valmistamise või kodu kraamimisega. Turupäev on suur vabanemise päev.

Müügiks pakutavad asjad on enamasti mõõdult väikesed. Sellised, mida annab kas tasku või kotti panna, sest kirbuturule tulnud inimesed ei tea pahatihti isegi, mida nad otsivad. Ostud tehakse emotsionaalselt või siis ebamäärase vajaduse alusel. Näiteks, kui on vaja isale kingiks ajaloolist raama-tut, siis õige müüja selle kingituse isale ka leiab. Võib-olla selgub suhtlemise jooksul, et raamatust paremini passib hoopiski tellitav murtivõti.

Paljud turul toimuvad vahetused saavad teoks müü-jate endi vahel - mulle meeldub sinu tass, vahetan selle purgi mee vastu. Vahetuskauba hind sõltub tehtud kokkulepetest.

Tihtipeale uuritakse, mida turule tuua sobib. Vanad raamatud, üleliigsed tööriistad, laste asjad, käsitöö-tarbed, tarbeesemed möödunud aastakümnetest, nipsasjakesed, mis reisidelt tasku kogunenud - kõik see ja enamgi veel sobib ootama ostjat.

Kirbuturul ei ole kindlaid hindu. Ostjatele tuleb jätta võimalus tingida.

Kirbuturgu peavad tänuväärseks kõikvõimalikud kollektsionäärid ja antiikesemete kokkuostjad, sest mitte kõik turule tulijad pole kursis, kui palju võiks maksta näiteks 1910. aastast pärinev hõbedast taskukell või mõni muu sahtli põhjast leitud aare.

Turg on koht enese näitamiseks ja positiivselt välja elamiseks. Turg on alati olnud ja jääb ka edaspidi suhtlemise paigaks!

Kui tahad saada osavaks kirbuturuliseks, pead tundma selle müügivormi mõningaid saladusi. Näiteks, kas teadsid, et hea müügikoha nimel tuleb vilunud turukaupleja

varem kohale. Kehtib reegel, kes hiljaks jääb, see heast kohast ilma jääb!


21:55

Urbanipäev

Esimene nelipüha

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

21

22

23

24

25

26

27

2.47

MAI 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

JUUNI 1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 3052


Söö kohalikku toitu

Enamasti mõeldakse kohaliku toidu all teatud geograafilises piirkonnas, tarbimis-kohast umbes 50-100-150km raadiuses toodetud toitu. Arvestades Eesti väiksust, võib piire lõdvemalt võttes ka kogu Eestis toodetud toitu pidada kohalikuks. Koha-likku toitu iseloomustab tavaliselt ka see, et ta ei ole anonüümne, sest tarbijatele antakse infot, kes on tootja ja kus ta paikneb.

Kuidas kohalikku tootjat toetada?

• Osta kohalikelt tootjatelt.

• Külasta kohalikke turgusid.

• Võimalusel osta hooajalist kaupa.

• Kasvata toitu ise. Harrastada ka potipõl-lundust.

• Külasta kohvikuid ja restorane, mis pakuvad kodumaist toodangut.

• Tee ise hoidiseid. Nii saad kohalikku kraami nautida ka talvel.

• Anna kaubanduskettidele teada, et ootad kodumaist kraami.

Tänapäeval rändab toit järjest kaugemale, reisidest teinekord sadade või koguni tuhandete kilomeetrite kaugusele kohast, kus ta toodeti. Sellise kaugelt toodud toidu

söömine saastab atmosfääri tänu pikkade transpordikilomeetrite jooksul toodetud heitgaasidele ja ummistab maanteid toitu vedavate veoautodega.


22:08

Lastekaitsepäev

Teine nelipüha

Kolmas nelipüha

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

28

29

30

31

1

2

3

23.16

MAI 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

JUUNI 1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 3054


MIs tuleb ? TERVE ELU 201223.nädal Pärnakuu JUUNI4:14

22:19

Eesti lipu päev Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

4

5

6

7

8

9

10

14.12

JUUNI 1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 30

JUULI 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 3156


Mis aitab tekitada organisatsioonis meie-tunnet ?

Riina Varts, Eesti Energia AS personali-direktor

Meie-tunnet on organisatsioonis võimalik tekitada peamiselt kahel moel: ühisürituste ja igapäevase juhtimise kaudu. Aeg-ajalt on töötajatega vaja tulla kokku ka mitteformaalseks koosolemiseks, olgu siis jõuluüritusel, organisatsiooni sünnipäeval või suvepäe-vadel. Seda saab teha nii organisatsiooniüleselt kui ka väikeste meeskondade kaupa. Ideid ürituste sisu ülese-hitamiseks on võimalik palju leida ja nende genereerim-isse tasub alati ka töötajaid kaasata.

Lisaks sellele saavad juhid oma inimestes meie-tunnet tekitada igapäevase juhtimise kaudu, nõupidamistel ja töistel aruteludel, ka üks-ühele suheldes ja töötaja käekäigu vastu huvi tundes, neid toetades, nende jaoks olemas olles, neid tunnustades ja tagasisidet andes ning väikesi töövõite tähistades. See võimalus jääb sageli kasutamata, aga just sel on töötaja jaoks suurem kaall

Ruth Roht, AS Kalev Chocolate Factory kommunikatsioonijuht

Kalevis on läbi aegade olnud kuidagi uhke tunne töötada. Ilmselt just seetõttu on meil väga palju pikaajalisi töötajaid, kellest paljud on ametis olnud 30 ja 40, mõned isegi üle 50 aasta.

Kalevi hea töökeskkond on tervik. Oleme töötajate suhtes avatud ja ausad, jagame infot regulaarselt. Kui kellelgi on mure, siis on juhtkonna südameasi see lahendada. Igaüks peab tundma end väärtuslikuna. Kalevlased on ka väga kokkuhoidev seltskond.

Meie-tunde tekitamisel on oluline roll pikkade traditsioonidega ühisüritustel, mida töötajad hindavad ja ootavad.

Kaja Sepp, AS EMT avalike suhete juht

Traditsioonilistest üritustest, nagu jõulupidu ja suvepäevad, võib anda isegi suurema efekti see, kui firma toetab töötajate omaalgatusi. Hea näide on juba 11. korda toimuv EMT teatrifestival, mis sündis töötajate isetegevusrõõmust ning toimus osalejate ja publiku omafinantseerimisel. Kuna aga festiva-liga sai haaratud üha enam töötajaid, pani ka ettevõte selle korraldamisele oma õla alla.

Me ei räägi müstilistest summadest, küsimus on pigem selliste ürituste märkamises ja toetada tahtmises. Teatrifestivali raames on lavastatud nii komöödiaid kui draamasid, mis kõik on töötajate omalooming. Sõnalavas-tuste kõrval on laval olnud isegi muusikal „Armastus 4G vastu“ ning telekommunikat-siooniteemadele kohandatud ballett „Luikede järv“. Nii palju naerda kui teatrifestivalil ei saa kindlasti kusagil mujal ja loodan väga, et see traditsioon aja jooksul ei vaibu.

2010. aastal etendus EMT teatrifestivalil muusikal „Armastus 4G vastu“.

TERVE ELU 201224.nädal Pärnakuu JUUNI4:09

22:28

Leinapäev,kaduneljapäev

Viidipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

11

12

13

14

15

16

17

13.41

JUUNI 1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 30

JUULI 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 3158



22:32

Suve alguskell 2.09

Võidupüha,jaanilaupäev

Jaanipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

18

19

20

21

22

23

24

18.02

JUUNI 1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 30

JUULI 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

Millegipärast on kiik nii sügaval maarahva mentaliteedis, et kui tänapäeval külaplatse rajatakse, siis üks esimesi asju, mis sinna ehitatakse on külakiik.

Et ühel õigel külal peab olema oma kiik! Ja kui Eestis ringi sõita, siis on väga hõlbus leida üles külaplatse – kus aga näed kiike, seal on ka külaplats.

Täna sümboliseerib külakiik aktiivset küla. Mis sest, et noori külades enam palju ei ole, kes külaplatsil koos käiks ja kiiguks, on kiige olemasolu nagu

lootus, panus tulevikku – et küll need noored ka maale tagasi tulevad.

Kai Krabo-Kruusimaa

Lähme kiike katsumaie,kas see kiike kannab meida,kas see kannab kahta noorta,nelja neiu riide’eida,viie venna vammuksida,kuue venna kudruksida!Kui see kiik ei kanna meida -too tuli, põleta kiike,too kerves, raiu kiike!

412. KIIGE KATSUMINE. 929 Kuusalu. H II 34, 454/5 (29). 1892.

Tulge kiikuma, külatüdrukud!Kes ei tule, ega mina palu:saagu teie koju kolletama,aia ääre hallitama,seina ääre seenetama!Saagu teie mardini magama,ristipäini ringutama,argipäini haigutama!

KES EI TULE KIIGELE, KOLLETAGU KODUS. Risti. H I 4, 165 (11). 1875.

Kiigelaulud

60


Retsepte


Põhumaja kerkis talgute korras

usinaks ning ehitavad mõne akna või korst-naaugu kinni. Samas, mida rohkem käsi, seda ladusamalt töö läheb, teab Heiko.

Talgulisi juhendas ja neile rääkis teooriat põhuehituse meister Knut Klais. Tema õpetussõnade järgi sai talgulistel töö juba teiseks päevaks korralikult selgeks

ning seltskond sulas mõnusalt kokku.

Heiko ja Erin pakkusid talgulistele huvitava kogemuse kõrval ka maitsvat kehakinnitust, näiteks isetehtud müslit, leiba ja jäätist. „Mingit präänikut peab ikka pakkuma, mida mujalt ei saa,“ ütleb Heiko. Samas ei tuldud tema sõnul talgutele tingimata midagi saama. „Muidu viigipükstega ja lipsudega inimesed said välja töörutiinist ja linnas elavad inimesed korterist. Nende jaoks olid talgud füüsiline puhkus,“ usub ta. Pealegi oli talgulistel ju ka huvitav saada asjatundjalt vastuseid küsimustele, kas hiired seinte vahelt põhku ära ei söö või kas põhumaja mitte liiga tuleohtlik pole.

Suuremaid töid Heiko ja Erini kodus enam vaja teha pole, seega talguid nad rohkem ei korralda. Nüüd tuleb hakata endal talgutel käima. „Põhuehitajatel on nii, et kui kutsud talgutele, pead pärast ise vastu minema. Knut käib juba pea kümme aastat,“ naerab ta põhuehituse meistrile viidates.

Heiko leiab, et eestlased ei julge abi paluda või ei luba seda teha nende uhkus. „Eestlane on nii tagasihoidlik ja eneseteadlik. Kõik on oma töödega hädas aga tulge kapist välja ja kutsuge abi,“ kõlab tema soovitus, sest üksteiselt abi küsides ja seda ka vastu pakkudes saab tehtud palju enam.

„Põhumaju ehitataksegi peaasjalikult talgute kor-ras, ei teagi, miks,“ räägib Heiko. Küll teab ta, et põhupakkide mudimiseks, õigesse kohta sättimiseks ja pingutamiseks ei pea olema ehitaja. Sellega saab väikese koolituse järel hakkama igaüks ning ehitaja võib samal ajal keerulisemaid asju teha.

Heiko sõnul on parim, õigupoolest ainuvõimalik aeg talguteks suvi, sest kui kätte jõuab sügis ja lapsed lähevad kooli, on inimesed hõivatud juba talvisemate ja tubasemate toimetustega. Kuid suvelgi tasub talgutest piisavalt pikalt – vähemalt kuu aega – ette teatada.

Maja vundamendi ja karkassi valmistas profes-sionaalne ehitaja, Heiko ja Erin otsisid inimesed põhu- ja krohvimistöödeks. Põhutöid tehti kahel ja krohvimistöid viiel nädalavahetusel ning siis, kui majas juba sees elati, aasta pärast ehitamisega alustamist, korraldati veel ühed krohvimistalgud.

Põhutöödel osales kahel nädalavahetusel kokku umbes 60 inimest. Heiko ja Erin levitasid talgusõnumit sõprade seas ja põhuehitajate veebilehel Savikodu.ee. Nii leiduski talguliste seas sõprade kõrval üsna palju neid, kes olid lihtsalt kuulnud, et Kurglas läheb põhuehituseks ja tulid huvist endale sarnane maja ehitada, asja uudistama.

25-30 inimest on Heiko sõnul ka paras talguliste arv, sest suuremat hulka ei jaksa enam juhenda-da ja siis võib juhtuda, et inimesed lähevad liiga

2010. aasta augusti keskpaigas istusid veerandsada talgulist Harjumaal Kurglas põhupakkide otsas ja ootasid juhiseid töödega alustamiseks – Heiko ja Erin Vainsalu alustasid oma kodu ehitamist. Pool aastat hiljem, pärast seitset talgut, kolisid Heiko ja

Erin koos lastega majja sisse.


22:33

Seitsmemagaja-päev

Peeterpaulipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

25

26

27

28

29

30

1

6.30

JUUNI 1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 30

JUULI 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 3164


7 nippi keskkonnahoidlikuks piknikuks

AUGUST 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31

TERVE ELU 201227.nädal Heinakuu JUULI4:14

22.30

Heinamaarja-päev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

2

3

4

5

6

7

8

21.52

JUULI 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

• Valige piknikupaik, kuhu pääsete jalgsi või rattaga. Kui tahate korraldada pikniku kindlasti kodust kaugemal, siis tehke mõni tore paraja pikkusega rongi- või bussireis. Andke autole ka vaba päev.

• Valmistage piknikuroad ise. Nii säästate raha, tagate toidu ning joogi sobiva maitse ja koostise.

• Valige pikniku-korvi toiduained ja joogid, mis ei rikne kiiresti. Suvine kehakinnitus võib koosneda väga liht-satest valikutest.

• Võtke kaasa vaid nii palju toidukraa-mi, kui jõuate ära tarbida. Te ei taha ju hakata toitu hiljem minema visata.

• Eelistage suupistevalikus mahedalt kasvatatud juur- ja puuvilju. Veel parem, kui säästate ka transpordikilomeetreid ja valite kohaliku toodangu.

• Kasutage toidu ja joogi pakendamiseks ning söömiseks korduvkasutatavaid nõusid. Nii säästate ennast tekkivast prahiprobleemist, hoiate kokku raha ja sööte mugavamalt.

• Koristage piknikuplats enda järel ära!


Kui sul on midagi olulist vaja korda saata, kutsu appi andekad inimesed. Esmalt õpi, kuidas neilt jah-sõna saada...

Üks suurepärane viis oma loovuse timmimiseks on teha koostööd teiste talentidega. Jah, neile võib koostöö eest raha maksta, ent sageli ei vaimusta tõeliselt andekaid inimesi mitte teeni-tud eurod, vaid põnevad projektid ja see, mida nad ise protsessi käigus juurde võivad õppida.

Loomulikult leidub inimesi, kes on sinu “lii-gast” väljaspool, kuid tegelikult ei ole ühtegi takistust, miks koosloomine mõne tuntud ta-lendiga ei võiks pakkuda arenguvõimalust teile mõlemale. Pea meeles, et ka kuulsad isikud on kõigest loovate ideedega inimesed nagu sinagi.

Tõeline kunst peitub aga õigesti küsimises. Kuulsustele üldjuhul ei meeldi, kui oled välja nuuskinud nende eratelefoni või e-pos-tiaadressi. Kui püüad kontakti saada inimesega, kes on juba märkimisväärse edu saavutanud, on mõistlik teha seda ametlikke kanaleid pidi.

Ole alati valmis vastama küsimusele: “Mida mina sel-lest saan?” Tõenäoliselt küsib edukas inimene sinult esmalt just seda.

Pea meeles, et kui sina ei suuda näha väär-tuslikku kogemust mõlema osapoole jaoks, ei suuda seda ka teine. Kui aga suudad, siis - palju õnne! Tõenäoliselt oled võitnud enda poolele talendika koostööpartneri ja potentsiaalse sõbra.

Abi küsimine õpetab sindTERVE ELU 2012

28.nädal Heinakuu JUULI4:2322.23

Seitsmevennapäev

Kaduneljapäev

Mareta- ehkkarusepäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

9

10

11

12

13

14

15

4.48

JUULI 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

AUGUST 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31


Kogukonda sulandumine sõltub iseendast

Linnaeluga jättis Kangrote pere hüvasti päeva pealt, ei mingit vaikset maale „imbumist“ ja sealse eluga harjutamist.

Olles enne kolimist koos perega mõelnud järele, mida ja miks nad täpselt ihkavad, ei tunnetanud Kadri kahe elukeskkonna vahel valusat vastan-dumist, vaid hoopis kohale jõudmist. Päris võõrasse kohta ta siiski ei kolinud – Rõuges ootasid ees sugulased ning nende abiga on Kadri uues elukohas kontakte loonud. „Ma ei taju suurt erinevust sotsiaalses elus, ega ole ka nukker, et kohalikke veel eriti ei tunne. Küll jõuab,“ ütleb ta, kuid lisab, et Rõuge on väga aktiine kant, kus mitmeid ettevõtmisi, ole aga aktiivne ja löö kaasa.

Suuresti sõltuvadki uude kogukonda sulandumise kergus ja kiirus tema sõnul iseendast, oma soo-vist ja aktiivsusest. „Kui oled rohkem omaette,

Endine tallinlanna Kadri Kangro tegi 2011. aasta kevadel oma elus suure kannapöörde ning otsustas avaramast ja tervemast ruumist unistades kolida

Eestimaa teise otsa – Rõugesse.


22:13

Madlipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

16

17

18

19

20

21

22

7.42

71

JUULI 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

AUGUST 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31

ei teki kontakte. Mõni ei soovigi seda. Kui tahad rohkem suhelda, pead olema ise avatud. Kui oled tegus ja ettevõtlik, võetakse sind vastu,“ räägib Kadri.

Ühe erinevuse oskab Kadri aga Tallinna ja Rõuge vahel küll välja tuua. Kui Tallinnas toimub midagi kogukondlikku, tehakse sellest sündmus. Rõuges on see aga nii tavaline. Näiteks vaimustusid Kadri pealinnasõbrad Rõuges toimivast iseteenindusega kartuliturust, kus kivimüüri ääres reas olevatest kastidest võib kartuleid võtta ning tasu saab jätta kõrvalolevasse karbikesse.

Veel kiidab Kadri personaalteenindust kohalikus kaupluses, kus poepidaja on alati valmis kliendile mõnda soovitud toodet tellima. Küla pealt purgiga piima toomine või aiakraami jagamine on maal samuti tavalised.


Aastad on Viljandi folgi korraldajad kokku liitnud

11 aastat Viljandi folgil vabatahtlikuna kaasa löönud Kristo Tohver püüdis kord käia festivalil lihtsalt külastajana, kuid rohkem ei suutnud – korraldajate entusiasm ja korraldamisest saadav hoopis teistsugune, sisulisem festivalitunne meelitasid ta meeskonda tagasi.

Kristo alustas folgil aastal 2000 raamatupidami-se abina. Ta tegutses vabataht-likuna viis aastat ning võttis siis pausi, sest tahtis festivali vahelduseks lihtsalt külalisena nautida. Ent vabal aastal sai ta kohe aru, et see pole ikka see ning pakkus end aasta pärast tagasi.

Ühe aasta tegutses ta veel raamatupidamise abina ning asus siis tööle lavajuhina. Nüüdseks on Kristo osalenud festivalil lavajuhina juba neli aastat. „Folk on täiesti fenomenaalne sündmus ja läheb nii paljudele inimestele korda – nii korraldajatele kui külastajatele. Siin on nelja päeva jooksul nii positiivne atmosfäär ja minu jaoks on oluline, et saan olla selles meeskonnas, mis toob inimeste näole naeratuse,“ põhjendab Kristo, miks ta pärimusmuusikafestivalil osalemisest eemale pole suutnud jääda.

11 aastat Viljandi folgil vabatahtlikuna kaasa löönud Kristo Tohver püüdis kord käia festivalil lihtsalt külastajana, kuid rohkem ei suutnud – korraldajate entusiasm ja korraldamisest saadav hoopis teistsugune, sisulisem festivalitunne meelitasid ta

meeskonda tagasi.

72


22:00

Jaagupipäev

Annepäev

Olevipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

23

24

25

26

27

28

29

11.56

JUULI 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 24 15

15 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

AUGUST 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31

Teisalt annab korraldusmeeskonnas kaasa löömine tema sõnul festivalile hoopis teise mõõtme ja pakub teistsuguse elamuse. Kristo sõnul on folk aastate jooksul korraldajate meeskonna väga hästi kokku liitnud, nii et tegutsetakse justkui kogukon-nana.

Folgi korraldajad tegutsevad entusiasmiga ning see nakatab uusi vabatahtlikkegi. „Kui tuled vabataht-likuna folgile, siis näed, kuidas kõik naudivad seda, mida nad teevad ja paratamatult naudid ise ka. Ükskõik, mida sa teed,“ ütleb Kristo. Ta kinnitab, et festivalil ei tundu ükski töö ebameeldiv, isegi mitte platsi koristamine. Uute vabatahtlike jaoks on Kristo sõnul folk väga hea tutvuste sõlmimise ja sõprade leidmise koht.

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

7574

• Minge talgutele. Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Lugege lisa Eestimaa Looduse Fondi talgute kohta: www.talgud.ee.

• Võtke aeg maha. Kui te ei taha otsast lõpuni täis planeeritud puhkust, siis pole seda ka vaja. Magage kaua, mängige lastega, helistage vanematele, nautige sõprade seltskonda või üksindust. Valik on igaühe enda teha!

• Hakake pilvevaatlejaks. Pilvevaatlemine on hobi, mida saab harrastada igal pool – linnas, maal, rongiga sõites, koeraga jalutades ja aias peesitades. Et teada, mida te vaatate lugege läbi Gavin Pretor-Pinney „Pilvevaatleja käsiraamat“ või uurige pilti-derikast pilvevaatlejate saiti, mille võite leida aadressilt: www.cloudappreciation-society.org .

• Minge appi talutöödele. Kas teie oskate niita, rohida ja loomi sööta? Ei oska? Samas tahaksite puhata aktiivselt tegutsedes, siis uurige, kas mõni talunik oleks nõus pakkuma teile talukeskset puhkust. Kui te ühtegi talunikku ei tunne, siis saate abi WWOOF liiku-miselt, mis korraldab vabatahtlike tööd maheta-ludes: www.wwoof.ee

• Minge jalgsimatkale. Kõigepealt uurige infot ja pange paika marsruut. Jalgsimatk on piisa valt aeglane, et te jõuaksite näha ka kaunist ümbruskonda. Pikema matka puhul ööbige kas soodsa hinnaga väiksemates turismitaludes või telgis.

• Minge marjule. Korjake marju ja nautige loo dust – see on väga kosutav.

Suvi on puhkuste aeg ja inimesed otsivad endale erinevaid tööväliseid harrastusi. Selgub, et ka puhates võib loodust säästa ja ennast harida.

6 ideed suviseks puhkamiseksTERVE ELU 2012

31.nädal Põimukuu AUGUST5:0321:45

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

30

31

1

2

3

4

5

6.27

AUGUST 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31

SEPTEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30


Kuidas teha ajakapslit?

• Ajakapsel peab olema vee ja õhukindel (seatinast või paksust plastikust nõu).

• Pange sellesse esemed, mis teie mee-lest meenutavad kõige paremini tänast elu – fotod, ajaleht, ajakiri, ennustus uueks aastaks, tulevikuplaanide nimekiri, pikkuse ja kaalu numbrid, lapse kipsist käejälg, mõni moodne hilp, joonistus või juuksesalk. Lisage ajakapslisse ka oma nimi, sünniaasta ja kontakt (see võib leidjale anda juhtnööre).

• Tehke oma kogu kohta juhend, kus se-letate täpselt ära iga tehtud eseme valiku põhjuse, asjade päritolu ja vajadusel tööpõhimõtte.

• Matke see ajakapsel maha, kuid mitte liiga sügavale.

• Teile jääb lootus, et keegi leiab teie „aarde“ ja saab põnevate üllatuste osaliseks.

• Te võite endale seada ka eesmärgi, et kaevate ajakapsli 25 aasta pärast hoopis ise üles.

Oleviku mõistmiseks on oluline tunda ka minevikku. Inimese mälu on kummaline. Me mäletame asju ja sündmuseid hoopis teisiti, kui nad tegulikult olid. Inimesed, kes on

aastaid pidanud päevikut, imestavad tihti, kui muutlik meie mälu tegelikult on. Inimese mälust kordi paremini aitavad minevikku säilitada esemed, memuaarid, hooned ja kunst.

Et oleks lihtsam meenutada, võib teha isikliku ajakapsli. Ajakapsel pakub võimalust säilitada hetke. Maailmas on tuhandeid inimesi, kes on loonud oma ajakapsli.

Ajakapsel mäletab minevikkuTERVE ELU 2012

32.nädal Põimukuu AUGUST5:1921:29

Lauritsapäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

6

7

8

9

10

11

12

21.55

77

AUGUST 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31

SEPTEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30


Urban Positive’i nime all 2006. aastal alustanud ja radikaalset linnaak-tivismi viljelevast ühingust ollakse tänaseks arenenud loominguliseks mõtte- ja teokojaks, pakkudes inimestele mõttevahetus- ja tegevus-ruumi.

Algusaastatest peale on labori huvior-biidis Eesti urbanistika mõtestamine ja erinevate osapoolte kokkutoomine.

Omavahelise suhtluse võimenda-miseks ning ideede talletamiseks on ellu kutsunud urbanistide uudiskiri www.linnakeskus.ee portaalis ning sinna hakkab tasapisi koonduma lin-nauuringute teabe- ja suhtluskeskus.

Teema, milleni Linnalabor pea iga oma arutelu käigus jõuab on Eesti planeerimissüsteem koos oma ideaalide ja toimimisreaalsusega. Sellest lähtuvalt tegeletakse jooks-valt planeerimismaailma analüüsi, võimaluste esiletõstmise, heade ja samuti hoiatavate näidete otsimise ning otseste sekkumistega.

Mujal toimuvate linnaarengutega kursisolemiseks ja globaalse mõõtme omamiseks ollakse osa rahvusva-helisest linnauurijate ja -aktivistide võrgustikust INURA.

Linnalabor on sõltumatu üksus, mis tegeleb linnaruumi mõtestamise ja erine-vate sekkumisvahendite loomise ja katsetamisega. Linn ja selle puutepunktid

on meie mängumaa.

Mõttevahetused ja eksperimendid linnaga

TERVE ELU 201233.nädal Põimukuu AUGUST5:34

21:11

Rukkimaarja-päev

Kaduneljapäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

13

14

15

16

17

18

19

AUGUST 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31

SEPTEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

18.54


Mererandadesse on oodatud lõkkeid, küün-laid või tõrvikuid süütama kõiki, et meeles pidada mere olulisust meie jaoks - oleme mere rahvas! Lõkked süüdatakse Läänemere kallastel selleks, et näidata mererahva ühtsust ning tuletada meelde meie ajalugu ja kultu-uripärandit.

Muistsete tulede taaselustamise algatas Turumaa Kultuurinõukogu ja 1992. aastal süüdati Soomes esimesed lõkked, juba aasta hiljem süüdati ka Eestis paaris rannakülas lõkked. Iidsete tulede süütamise õhtut hakati nimetama muinastulede ööks.

Kaasajal on lõkete süütamise kandev idee ühtsuse propageerimine Läänemere ranna- ja maarahva seas, kultuuripärandi säilitamine, erinevate maapiirkondade ja naaberriikide omavahelise läbikäimisele ja koostöö vaja-dusele mõtlemine.

Lisaks on see õhtu kokkutulnutele ka emotsio-naalset elamust pakkuv üritus, mitmes kohas peetakse ka külasimmaneid.

Augustikuu viimasel laupäeval peetakse traditsiooniks saanud muinastulede ööd. Üleskutse eesmärgiks on

süüdata nii palju tulesid, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte tuld.

Muinastuled ühendavad Läänemere rahvaid


20:52

Taas-isesesvumispäev

Kommunismi janatsismi ohvritemälestuspäev

Pärtlipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

20

21

22

23

24

25

26

16.54

AUGUST 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31

SEPTEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

80


Raamatud on valmistatud paberist ja papist, seega moodustab põhiosa nende massist orgaaniline aine. Paberi ja papi koostismaterjal tselluloos ei ole eriti vastupidav materjal: ta kipub hävinema valguse, niiskuse, liigse soojuse ja mikro- organismide koostoimel.

Raamatuid on mõtet hoida kin-nistes raama-tukappides või klaasidega riiulitel. Raamaturiiulid tuleks asetada toa siseseinte äärde, ahjudest ja radiaatoritest eemale ning varjule otsese päikesevalguse eest.

Tolm kahjustab raamatuid. Et vähendada tolmu mõju, on mõtet raamatud asetada riiulile tihedalt. Paar korda aastas tasub raamatud kap-pidest välja tõsta ning neid õrnalt tolmuimejaga puhastada.

Kui korter on väga soe ja kuiv, siis võib tsellu-loosikiude siduv liimaine liigselt kuivada ja lehed võivad muutuda rabedaks. Liigse kuivuse korral on mõtet kaaluda õhu niisutamist.

Raamatuid võib nimetada paberist tarkusekandjateks. Paljud raamatud on ka kogu-kondliku info kandjad. Seetõttu on oluline, et oskaksime raamatud hoida ja hooldada.

Kuidas hoida ja hooldada raamatuid ?


20.32

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

27

28

29

30

31

1

2

16.58

AUGUST 1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31

Teadmistepäev,ülemaailmne rahupäev

Niiskes õhus kipub aga raamatutele tekkima hallitus. Hallitusplekke võib proovida eemaldada 3-protsendise vesiniküli-hapendiga. Kuna niiske raamatu lehed hallitavad kergemini, siis tuleb märjaks saanud raamat korralikult kuiv-atada.

Määrdunud raamatud tuleks puhastada. Eriti

kipuvad määrduma kooliõpikud. Näpujälgede ee-maldamiseks hõõrutakse kohta kuiva valge seebiga ja seejärel pühitakse plekk üle puhta ja niiske la-piga. Rasvaplekkide eemaldamiseks triigitakse lehte läbi imava paberi. Vanade rasvaplekkide eemal-damiseks raputatakse plekile kriiti või mõnda muud olemasolevat adsorbenti, seejärel kaetakse plekk majapida-mispaberiga ja triigitakse sooja triikraua-ga üle. Pärast triikimist eemaldatakse adsorbent.

Raamatutele tasub lugemise ajaks panna ümber ka spetsiaalsed kaaned või raamatupaber. Nii säilib tarkusekandja kauem puhtana.

SEPTEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30


Üks võimalus mõtete am-mutamiseks, on õppida emakese looduse toimivate mudelite pealt. Evolutsiooni poolt vormitud Maa su-urimas laboratoo-riumis on kuni 30 miljonit liiki õppi-nud tegema kõike seda, mida meilegi teha meeldib, ent ilma fossiilkü-tuste ja globaalse saasteta. Nad on õppinud ära tundma, mis töötab, mis on kohane ja kestev.

Biomimikri kui teadus-haru eestkõneleja, Janine Benyus, usub, et me peaksime rohkem esitama küsimust, kuidas loodus selle probleemi lahendaks. See on oluline mitte ainult teadlaste, arhitektide, organisatsioonijuhtide ja disainerite seisukohast, vaid tegelikult iga planeedi elaniku jaoks.

Liblika mudel on biomimikri viljelejate püüdlus kirjeldada erinevaid eluslooduse printsiipe. Näiteks optimaalne ressursikasutus väljendub vastastikku kasulikel suhetel, funktsionaalses disainis ja täielikus materjalide ringluses. Mõtle

Kuidas luua jätkusuutlikke organisatsioone, arukamaid tooteid ja koostoimimise viise?

Loodus õpetab igal sammul TERVE ELU 201236.nädal Sügiskuu SEPTEMBER6:21

20:12

Ussimaarjapäev

Vanavanematepäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

3

4

5

6

7

8

9

16.15

linnuparve peale, kus koos liikudes kulutab iga lind vähem energiat, kui üksi lennates.

Vastupidavust ja kohanemis-võimet aitavad saavutada suur mitmekesisus ja oluliste funktsioonide hajutatus. Ehk oled isegi vahel imestanud, kui kiiresti suudab

loodus taastuda peale metsatulekahju?

Olulisi eluslooduse printsiipe on veel mit-meid, näiteks tsüklilised protsessid, loodus-lik disain kohali-kest materjalidest, liikide su-urepärane võime oma keskkonnaga sobituda, saata ja võtta vastu tagasisidet keskkonnast ning kõrvaldada kõik

ebaefektiivsed toimimis-viisid.

Kui tahes ettearvamatu ja salapärane elusloodus meile ka ei paista, on ta oma toimimisreeglites järjepidev. Me võime neist paljugi õppida igal sammul, et saada vastutustundlikemaks asu-kateks sellel planeedil.

SEPTEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31


Käitumistaktikat, mida tänapäeval nimetatakse boikotiks, on kasutatud läbi aegade. Ühe näitena võib tuua solidaarsusel põhineva impordivas-tase liikumise Ameerikas aastatel 1764-1776. Nimetatud liikumine oli Ameerika tarbija esimene vastuhakk, mis oli suunatud kaupade impordi vastu. See oli rohkem kui koloniaalsete maksuseaduste tõrjumine, sellega väljendati kultuurilist iseseisvust ja kohaliku eelistamist üleilmsele.

20. sajandisse kuulub näiteks Gandhi soolamarsi idee. 1930. aasta 12. märtsist 6. aprillini kõndis Mahatma Gandhi ligi 400 kilomeetrit Ahmeda-badist Araabia mere äärde Dandisse soola järele, et protestida brittide seatud soolamaksu vastu. Paljud India elanikud ühinesid temaga teekonnal vaikivaks meeleavalduseks.

Koloniaalse ajajärgu lõppemisega 20. sajandi keskel said boikotid uue suunitluse, muutudest peamiselt turgu viimistlevaks elemendiks.

Boikotid varieeruvad lokaalsetest globaalseteni ja erinevad suuresti oma organiseerituse tasemelt. Kirjanik ja tarbijate aktivismi asjatundja Craig Smith väidab, et tarbijaboikotid toiduainete vastu kalduvad olema tulemuslikumad, sest toit on riknev kaup ja seda tarbitakse igapäevaselt.

Tarbijad väidavad tihti, et nad on tooteid boiko-teerinud. Mittetulundusühingutele meeldib kuu-lutada boikotte välja – see on nendepoolne tõuge läbirääkimiste toimumiseks. Boikottide algatajaks on enamikel juhtudel vähemus. Boikotid on küll rahumeelsed, aga sageli vägagi tõhusad.

Boikottidel on olnud täita oluline roll tarbijate aktivismis, sest need sümboliseerivad tarbimise negatiivsete aspektide tagasilükkamist. Boikott on saanud nime kapten

Boycotti järgi Iirimal, kelle vastu asusid 1880. aastal võitlusesse maata Iiri talupojad.

Boikott kui rahumeelse võitluse vorm

TERVE ELU 201237.nädal Sügiskuu SEPTEMBER6:37

19:52

Kaduneljapäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

10

11

12

13

14

15

16 5.11

SEPTEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31


„Sa võtad võõra inimese omale koju? Ja annad talle isegi võtmed? Hull oled peast?“ Oli mu sekretäri reaktsioon, kui talle couchsurfing idee olemusest rääkisin.

Couchsurfing on kogukond, liikumine ja elustiil!

TERVE ELU 201238.nädal Sügiskuu SEPTEMBER6:52

19:32

Madisepäev

Vastupanuvõitluse päev,sügise alguskell 17.49

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

17

18

19

20

21

22

23

22.41

SEPTEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31

Couchsurfing (CS) on ülemaailmne inter-netipõhine võrgustik, mis ühendab reisijaid kohalikega, kes pakuvad tasuta öömaja ja soo-vitusi vaatamisväärsuste ja tegevuste kohta.

CS annab võimaluse näha riike sealsete elanike silmade läbi, ööbides nende kodus, käies nende lemmikutes kohtades, süües kohalikku kodust toitu jne. Ise oma külalis-lahkust jagades, tulevad teised kultuurid ilma reisimata koju kätte.

CS ühendab sarnase, avatud ja usaldava mõt-teviisiga seiklushuvilisi inimesi. Kui tavaliselt on eestlased suhteliselt reserveeritud, siis CS-kogukonnas on kõik suhtlemismaneerilt „la-tiinod“ - sõbralikud, avatud, seltsivad.

„Issand jumal, siin on nii palju eestlasi, kes on nagu mina. See on nii äge!“ mäletan oma esimest emotsiooni oma esimeselt kok-kusaamiselt. Tõesti, oma parimad sõbrad olen leidnud CS võrgustikust.

Kui sa kohtud inimesega, kes peale tutvumist kohe küsib: kas sa CS võrgustikust oled midagi kuulnud, siis olen see ilmselt mina.

Mul on sõpru umbes viiekümnes erinevas maailma linnas, keda jõudumööda järjest ka külastan. Mul on huvitavaid juhtumisi, alates spontaansest India õhtusöögist sealse naisega koos süüa tehes, kuni päikesetõusuni Musta mere ääres Rumeenia hipikülakeses, mida ma ilma kohaliku soovituseta poleks kunagi avastanud.


Vaheleht Spiral Dynamics


kasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõime tõstmise abil järgmise kümnendi jooksul viia Eesti edukate Euroopa tuuleenergia tööstusriikide nimistusse.

Me ei saa olla enam pioneerid, sest Taani, Saksamaa ja Hispaania võtsid need riskid Euroopas juba kolmküm-mend aastas tagasi, kuid sellegi poolest on massilisem võidujooks selles kasvavas energeetikasektoris alles alguses. Ning koos joostes on tuul meile tagant.

Klastriks nimetatakse et-tevõtete kobarat, kus ei keskenduta omavahelisele konkurentsile, vaid kasuta-takse liidetud teadmiste, oskuste ja võrgustike sünergiat ühiste probleemide lahen-damiseks ning sarnaste ideede realiseerimiseks.

Euroopa kliimapoliitika ning sellest tingituna ka energia tootmine on viimasel ajal väga muutunud. Tuumajaa-masid juurde ei ehitata ning fossiilsetel kütustel põhinevaid elektrijaamu asendatakse taastuvenergia lahendustega. Tavainimesena näeme siin kesk-konnasõbralikumat ning pikas perspektiivis ka odavamat elektrit, kuid see on vallandanud ühtlasi ka „rohelise tööstusrevolutsiooni“.

Tuuleenergia ei ole seega ainult tuu-likute ehitamine Eestisse, vaid ka või-malus selles tööstuses rahvusvaheliselt läbi lüüa. Seepärast kogunesidki paar aastat tagasi Eestis tuuleenergia klast-risse ettevõtted, kes plaanivad ühise

Eestlastena me hoiame kokku, kui on ühised laulmised laulukaare all ning lööme meel-sasti kaasa „Teeme ära“ laadsetes aktsioonides koos naabrite või sõpruskonnaga. Kui aga jutt läheb äritegemise peale, siis kes poleks kuulnud lugusid, kuidas am-

mune sõber koostööpartnerilt naha üle kõrvade tõmbas. Aga äris ei mõõdeta edukust emotsioonides, vaid numbrites! Ometi saab ka konkurentsitingimustes ühise ees-

märgi nimel koostööd teha. Tuuleenergiaga kokku puutuvate inimeste koos tegemine konkretiseeris end klastrina.

Kui konkurentsist saab kobar TERVE ELU 201239.nädal Sügiskuu SEPTEMBER7:08

19:11

Mihklipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

24

25

26

27

28

29

30 6.19

93

SEPTEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31


Suured aitavad väiksemaid

Maailma suurim lennuvõimaline lind albatross võib ilmselt silmast-silma kohtumisel näida hirmutav, kuid tegelikult on ta lahke tegelane. Uus-Meremaal elavad albatrossid lubavad sõna otseses mõttes oma ulu alla elama sisalikud tua-taarad. Tuataara kaevab oma uru albatrossi pesa alla, kus on kaitstud kogu tema pere. Albatross ei tee ise ega lase ka teistel tuataarale haiget teha. Pealegi ei sega nad üksteist igapäevaselt, sest albatross käib kalal päevasel ajal ning sisalik putukajahil öösel.

Igaühel oma ülesanne

Kõik teavad, et sipelgad elavad koos hiigelsuurtes pesades. Kas teadsid ka, et elu sipelgapesas käib kindla korra järgi? Suur sipelgaema ehk kuningan-na muneb tohutu hulga mune, millest kooruvad vastsed, kellest saavad nukud ja lõpuks saavad neist sipelgad. Seejärel jagatakse ameteid: ehitaja, toidutooja, pesasoojendaja, lehetäide karjatajad, aednikud... Tööd tehakse kohusetund-likult ning täidetakse usinalt oma ülesandeid, et kogu sipelgaperel oleks hea ja mõnus elada.

Kui endal pole vaja, jaga teistele

Enne pikka Siberi talve korjab vöötorav kokku portsude viisi seedriseemneid ning hoiustab neid sambla sees, kändude all või põõsa alla kaevatud aitades. Kuna aitasid on palju, ei jõua vöötorav kõiki varutud seemneid talve jooksul ära süüa või unustab ta mõne aida asukoha. Ülejäänud seemned jäävad metsanotsudele. Kui seedimata seedripähkel koos metssea sõnnikuga maha pot-satab ja hästi läheb, hakkab sellest uus seedripuu kasvama.

Teksti koostamisel kasutatud Aleksei Turovski raamatut

„Sipelgast vaalani“.

Kogukonna näited loomariigist TERVE ELU 201240.nädal Porikuu OKTOOBER7:24

18:51

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

1

2

3

4

5

6

7

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31

NOVEMBER 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30


Tantsuklubi missiooniks on vanade, 20. sajandi algupoolel tantsitud seltskonnatantsude nagu padespaan, aleksandra, valss või ingliska, tradit-sioonide säilitamine. Kõige parem on seda tradit-siooni jätkata tantsides elava muusika saatel. Koos tegutsemine annab rõõmu ja uusi tutvusi. Ka tant-suks mängivad muusikud omandavad uusi kogemusi.

Tantsuklubid toimuvad sügisest kevadeni regu-laarselt kaks korda kuus üle nädala kokkulepitud aegadel. Suvel saab oma oskusi näidata folkloori-festivalidel.

Tantsuklubide külastajatest on välja kujunenud kindel sõpruskond, kes tegutseb koos ka tantsuklub-ist väljaspool, harvad pole klubiliste vahel tekkinud püsisuhted.

Tantsuklubis pole probleemi sellest, kui ei oska või kui pole tantsupartnerit. Õpetama tuleb kogenum klubiline ja tavaliselt on sugude omavaheline proportsioon kuidagi iseenesest paigas.

Tantse on lihtsamaid ja raskemaid, kergemate puhul saavad algajad tantsu esimesel korral selgeks, raskemate puhul näitavad vilunumad põrandal ette. Tantsijad on valdavalt tudengid, kuid pahasti ei suhtuta kui seltskonda satub pensionär või kooliealised. Ka algaja muusik on teistega kokkumängimist harjutama teretulnud.

Tantsuklubi pakub meeldivat alternatiivi klassi-kalisele rahvatantsule ja ööklubides pakutavale masinamuusika saatel tammumisele.

Tantsuklubide liikumine Eestis sai hoo sisse 1991. aastal. Algsest kooskäimisest Tallinna Vanalinna Muusikamajas kasvas mõne aastaga välja paljusid Eestimaa

tantsusaale liitev liikumine.

Tantsuklubi säilitab traditsiooneTERVE ELU 2012

41.nädal Porikuu OKTOOBER7:4018:31

Kaduneljapäev

Kolletamispäev,lõikuspüha

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

8

9

10

11

12

13

14

10.33

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31

NOVEMBER 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30


Kes tahab, saab tõrusid ja kastaneid niisama korjata. Kes tahab, saab neist naaskli ja tikkude abil terve loomaaia meisterdada. Kes tahab, saab kasutada oma fantaasiat!

Tavalised lehed, tõrud ja kastanid suu-davad imetabaselt ümber kehastuda. Kord on nad mängivale põnnile autod, siis loomad ja mõnikord hoopis pere lastega.

Keskkonna seisukohast on loodusest pärit mänguasjad kõige paremad, sest neil on kõige väiksem keskkonnamõju. Kui tõrud või kastanid katki juhtuvad minema, siis pole muret - need saab visata biojäätmete hulka.

Kõige põnevam sügiseste lelude juures on nende leidmine. Lapsed on osavad kehastuma näiteks piraatideks või tarkadeks politseinikeks ning lihtsast tammetõrust saab aare või asitõend.

Sama palju rõõmu pakuvad ka vär-vilised lehed, mida saab vaasi panna või edasi kinkida.

Sügis on võrratu! Esiteks ei ole sügisel kunagi liiga palav. Teiseks on sügis oma aiasaadustega väga tulus aastaaeg. Kolmandaks pakub sügis lastele parimaid võima-

likke mänguasju – värvilisi lehti, kastaneid ja tammetõrusid.

Paku sinagi oma lastele sügiserõõme

TERVE ELU 201242.nädal Porikuu OKTOOBER7:56

18:11

Luukapäev

Hõimupäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

15

16

17

18

19

20

21

15.02

99

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31

NOVEMBER 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30


hetkel tunneb ta end üksi ja ebavajalikuna. Ühiste-gevused annavad selle vajalikkuse tunde ja võtavad üksinduse tunde ära,“ põhjendab ta.

Helgil on üksikuks ja koju jäänud inimestele konk-reetne soovitus – kohe uksest välja, rahva keskele!

2012. aastal 80. juubelit tähistav Helgi teeb oma aktiivsusega silmad ette paljudele noorematele. Aga teisiti ei saakski, leiab ta, sest kui eakad kapselduvad koju nelja seina vahele, jäävad nad haigeks.

VENÜ tegevus põhineb heategevusel ja vabataht-likkusel. Ühingusse kuulub ligi 500 liiget. Paljud neist on võtnud endale ühe või mitu ülesan-net, mida nad majas täidavad. Keskuses on näiteks oma kohvi- ja söögituba, raamatukogu, toimetavad toataimede, aia ja küpsetajate teenistused ning tegutseb 40 huvirühma. Keskuses toimuvad loengud, kohtumisõh-tud, kontserdid, väljasõidud jmt.

VENÜ juhatuse liikme Ene Veiperi sõnul on vanurite päevakeskusi Eestis üle saja, Tallinnas näiteks lausa igas linnajaos. „Inimene, kes otsib seltsi ja tegevust, peaks suuremates linnades selleks koha leidma. Maal eakatel nii palju või-malusi ühistegevusteks ei ole, kuid seal on probleemid ka noortel,“ ütleb ta. Eakatele on tema sõnul päevakeskused kindlasti vajalikud, pakkudes võimalust ühiste-gevusteks ja seltskonna leidmiseks. „Pensionile jäämise suurim oht on see, et kui inimene on ol-nud aktiivne ja tundnud, et teda on vaja, siis ühel

„Kodus olen nii haige, et mul ei ole tervet kohta. Aga siis tulen siia majja ja saan nii palju positiivset, et lähen koju tantsides ja lauldes,“ räägib Helgi Õis-

mets Kadriorus tegutsevast Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingust (VENÜ), mille tegemistes on ta kaasa löönud juba 17 aastat.

Päevakeskused pakuvad eakatele seltsi ja tegevust

TERVE ELU 201243.nädal Porikuu OKTOOBER7:21

16:12

Simunapäev,üleminek talveajale

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

22

23

24

25

26

27

28

6.32

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31

NOVEMBER 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30


Kas teil on mõnikord tunne, et elate nagu orav rattas? On küll? Siis on järgmised nipid just teile mõelnud.

Kuidas muuta elu aeglasemaks? TERVE ELU 201244.nädal Kooljakuu NOVEMBER7:29

16:34

Usupuhastus-püha(Halloween)

Pühakutepäev

Hingedepäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

29

30

31

1

2

3

4

21.49

DETSEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

31

NOVEMBER 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30

• Võtke aeg-ajalt pool päeva vabaks ja veetke see koos lähedastega. Elu on siiski ennekõike elamiseks mõeldud ja alles seejärel töötamiseks.

• Jätke igal nädalal tegemata vähemalt kolm mittevajalikku ostu. Esiteks jääb teil liigsest ostlemisest loobudes üle rohkem aega, teiseks peate teenima veidi vähem raha ja kolmandaks saate elu väiksema rahalise surve tõttu vabamalt võtta.

• Käige harvem poes. Kui käite iga päev suures supermarketis jalutamas, võite ajakulu poolest endale märkamatult lisa tööpäeva tekitada.

• Lülitage telekas ja raadio välja ning suhelge inimestega. Suhtlemine võib küll keerulisem olla, aga see annab teile tunde, et te ikkagi elate.

• Valmistage ise sünnipäevakaarte olulistele inimestele oma elus ja saatke neid postiga. Võtke endale aega mõelda kaarti meister-dades teile tähtsate inimese peale ja aren-dada veidi ka iseenda loovust.

• Analüüsige oma ajakasutust. Pidage kuu aega ajakulu kohta päevikut.

• Analüüsige oma kohustustekoormat. Võib-olla on teil liiga palju kohustusi. On väga lihtne võtta endale liiga palju ülesandeid, aga palju raskem on need ette antud aja sees ära teha. Õppige kohustusi jagama ja delegeerima.

• Loobuge krediitkaartidest ja tarbimislaenu-dest, sest võlavaba elu annab hingerahu! Nii peate vähem muretsema oma rahaasjade pärast ja elate tegelikult palju mugavamat elu.


Väljendist „Palju õnne!“ on saanud justkui lihtsalt üks tühi sõnakõlks. Sest näiteks sünnipäeval soovivad meile õnne meie kõige kallimate kõrval ka poolvõõrad inimesed. Inimesed, kellega oleme kunagi suhelnud, kuid enam ei tee seda. Inimesed, kellega oleme vaid mõned korrad kokku puutunud. Inimesed, keda me õigupoolest ei tunnegi.

Kui soovime õnne, mida me siis tegelikult mõt-leme ja soovime? Rahu, edu, rõõmu, armastust, ilu, raha, küllust, tervist, naudinguid, soovide täitumist, tarkust, headust, vedamist, tasakaalu, oskust pisiasjadest rõõmu tunda jne või neid kõiki koos? Kas õnn on siis üldnimetus kõigile neile? Ehk tasuks sellele mõelda, enne kui kellel-

egi järjekordsed õnnitlused teele saadame ja soovidagi seda, mida tegelikult tahame neile soovida.

Mida siis järgmine kord kellelegi soovida? Kas ikkagi õnne, sest see tähendab igaühe jaoks midagi erinevat ja võtab meie kõigi jaoks selle kokku või soovida midagi konkreetsemat - tunnustust, rikkust, lähedust vms? Või hoopis kõike seda, mida inimene ise tahab? Kõike, mis ta õnnelikuks teeb? Oleks ju ilus soov: soovin sulle kõike seda, mis sind õnnelikuks teeb!

Mis sind õnnelikuks teeb? Kui sa seda ei tea, on küll viimane aeg end tundma õppida!

Me soovime pidevalt teistele õnne - küll sünnipäevaks, abiellumise puhul, lapse sündides... Aga kas me tegelikult ka mõtleme selle sõna taha, määratleme õnne?

Mida me tegelikult mõtleme õnne all ja mida soovime teisele?

Mida me õnne soovides tegelikult soovime?

TERVE ELU 201245.nädal Kooljakuu NOVEMBER7:46

16:17

Kaduneljapäev

Mardipäev

Isadepäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

5

6

7

8

9

10

11

2.36

DETSEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

31

NOVEMBER 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30


Üks peamisi märksõnasid kogukonnas on usal-dus. Ilma inimeste omavahelise usalduseta ei saa kogukonnad funktsioneerida. Majandustege-vuses asendub tänu usaldusele meie ühiskonnas paljukiidetud konkurents koostööga.

Ettevõtted ei ürita iga hinna eest oma ärisaladusi hoida ning teistele “ära teha”. Ettevõtete ees-märk on võimalikult hästi rahuldada kogukonna vajadusi ning selle saavutamiseks luuakse omava-helise sünergia kaudu selline koostöö õhustik, kus igaüks saab oma oskusi proovile panna, areneda ja õppida ilma omavahel võistlemata.

Kogukonnas tegutsevad enamasti kohalikud väikesed ettevõtjad. Kohalikult ja armastusega kasvatatud puhas toit, kohalik energia, kohalikud

käsitöömeistrid, kohalik kunst ja meelelahutus jms. Kogukonna liikmed on välja astunud nõiar-ingist, kus “peab rohkem raha teenima, sest vaja on tarbida, et õigustada endale oma orav-rattas-üle-töötamise elustiili”.

Raha on kogukondlikus majanduses vahendiks, mitte eesmärgiks. Raha teenib inimesi, mitte vastupidi. Tänu sellele arusaamisele, on inimesed vabad raha teenimise survest ning saavad teha seda, mis on hingele oluline ning rahuldust pak-kuv.

Kokkuvõttes ei ole kogukondlik majandus mingi eraldiseisev süsteem. See on vaid suhtumine. Iga inimese isiklik suhestumine oma igapäeva toime-tustega, teiste inimestega ning rahaga.

Kogukondasid on väga erinevaid - suuremaid ja väiksemaid, linnas ja maal ela-vaid, tihedasti koos ja hajusalt elavaid jne. Ühest kogukonna majandusmudelit ei

ole, kuid kogukondlikult üles ehitatud majanduse põhimõtetest saab rääkida, kuna kogukondadel on ühised põhiväärtused.

Kogukondlik majandus põhineb väärtusel

TERVE ELU 201246.nädal Kooljakuu NOVEMBER8:03

16:01

Taassünnipäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

12

13

14

15

16

17

18

0.08

DETSEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

31

NOVEMBER 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30


Antiikaegsed põllumehed uskusid, et oliivipuud ei kasva hästi, kui nad on istutatud merest kaugemale. Ehkki mereäärsed piirkonnad on eelistatu-mad, laiuvad oliivisalud tänapäeval ka sisemaal.

Oliivid on kui inimesed – mida raskemad on kasvutingimused, seda kangema karakteriga on nendest pres-situd õli.

Oliive üksi ei korjata. Tänapäeval on kaks võimalust, kas palgatakse abilised või korraldatakse talgud, kuhu pereliikmed ja siis sõbrad-tuttavad appi kutsutakse. Abivägi sõltub ka oliivipuude, või nagu Kreekas öeldakse „juurte“ arvust. Seal ei küsita, kui palju puid on, vaid kui palju „juuri“ on.

Oliivide korjamist võib võrrelda kar-tulite võtmisega. Hommikul vaada-takse taevasse ja kui vihma ei saja, siis talgulised panevad vanad riided selga, tugevad saapad jalga ja sõidavad oliivisallu.

Oliivide korje aegu habetuvad meeste näod ja tasuks korjamise eest (kui sa ei ole just palgatud abijõud) on õli.

Õli on vahemere köögi alus, see on koostisosa, mis ei puudu pea ühegi toidu seest. Koos korjatud, koos söödud. Koos on tunne, mis ühendab.

Talv ja oliivid tulevad käsikäes. Mida rohkem jõulude poole, seda enam neid zeppelinikujulisi vilju valmima hakkab. Oliivide sorte on tuhandeid ning oliivipuud

kasvavad lähistroopilise vahemerelise kliimaga aladel kõigil viiel kontinendil.

Oliivid ühendavad kogukonda ?TERVE ELU 2012

47.nädal Kooljakuu NOVEMBER8:1915:48

Kadripäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

19

20

21

22

23

24

25

16.31

DETSEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

31

NOVEMBER 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30


elektroonilise muusika tegemine on käkitegu, kui ainult huvi selle vastu olemas on ja õiged otsin-gusõnad sisse tippida osata.

Meist, varasematest passiivsetest telerivaatajatest on saanud aktiivsed loojad ja parodeerijad. Youtube’i la-etakse juba praegusel hetkel päevas rohkem materjali, kui üks inimene nelja aastaga vaadata suudaks. See näitaja muudkui kasvab.

Vikipeediat teadusartiklites allikana küll ei aktsepteer-ita, aga see on heaks näiteks, kuis internet on tööriis-taks ühistegemisele ja ühise tegutsemise tulemusest on saamas kollektiivne mälu.

Samas ei anna eitada, et inimene on ühe geniaalse tööriista võrra rikkam. Vastupidiselt kivikirvele, rattale või televiisorile on selle tööriis-ta eeliseks korraga ühes tegutsemise võimalus. Inimkonna kätes on tööriist, mis võimaldab korraga koostööd teha rohkemate inimestega kui ühte tavalisse elutuppa või büroosse ära mahuks.

Needsamad meie elutuppa mitte ära mahtu-vad inimesed on interneti täis laadinud tasuta õpetusi praktiliselt ükskõik mille tegemiseks. Autoremont, lühifilm, luuletuste kirjutamine,

Palju kurdetakse, et internet muudab suhtlemise järjest ebapersonaalsemaks. Iga teenuse ette on viimasel aastakümnel ilmunud diskreetne väike „e“, teenin-

dame end külmalt sirava kuvari valgel enamasti ise, ja korrektselt riides naeratusega klienditeenindajatest on saanud pikkade patsidega poisid, kes vaikselt pimedates

ruumides suure distantsi pealt klahve klõbistavad.

Virtuaalsest koostegemisestTERVE ELU 2012

48.nädal Kooljakuu NOVEMBER8:3415:37

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

26

27

28

29

30

1

2

16.46

DETSEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

31

NOVEMBER 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30

Andresepäev


Riiki ja kodanikku ei saa lahutada, sest esimest ilma teiseta ei ole. Ja kodanikud saavad alati anda ühel või teisel moel oma panuse riigi paremaks toimimiseks. Võimalusi on palju!

On väga hea, kui kodanik toetab oma riigi arengut makse makstes, hääletamas käies ja seadusekuulekalt käitudes, ent paljud inimesed tahaksid teha ära veelgi enam. Just need kesk-misest suurema panustamissooviga inimesed teevad tänuväärset tööd mittetulundusühingutes ja vabatahtlike ridades.

Vabatahtlik tasustamata töö on Eestis viimastel aastatel muutunud popu-laarsemaks. Põhjused, miks inimesed vabataht-likku tööd tegema lähevad, on erinevad. Kes tahab kogemust, kes otsib enese-teostust, kes näeb või-malust uuteks tutvusteks ja kes soovib kasulik olla. Mõned vabatahtliku töö boonused on sellised, mida inimene ei saagi ette teada, sest need jõuavad vaba-tahtlikuni alles töö käigus.

Vabatahtlikud on justkui ühiskonna vitamiinid. Näiteks Teise Maailmasõja ajal töötas suur osa Suur-

britannia linnades elavaid naisi ühel või teisel viisil mingi aja vabatahtlikena. Nad tegid seda, sest neil oli usk oma riigi paremasse tulevikku ja nad nägid oma isikliku panuse olulisust. Need on motiveerivad põhjused.

Kui ka sina näed mõnda probleemi, millele sa tead lahendust, siis jaga seda lahendust! Räägi oma mõtetest või asu tegutsema. Miks mitte vabataht-likuna tegutsema?

Mulle on alati meeldinud mõte, et riik ei ole mitte pelgalt koht elamiseks, vaid see on suur süsteem, mis otsib tasakaalu kodanike heaolu, elukeskkonna säilimise ja majandusliku jätkusuutlikkuse vahel. Riik on midagi enamat, kui masinavärk,

kus ühel on õigused ja teisel kohustused.

Olgem ühiskonna vitamiinideks!TERVE ELU 2012

49.nädal Jõulukuu DETSEMBER8:4815:28

Nigulapäev,kaduneljapäev

Teine advent

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

3

4

5

6

7

8

9

17.31

JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

DETSEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

31


Nii nagu ikka kipub reisil olema, et kui on huvitav, möödub aeg kiiresti. Seekordse reisi lõpus ulatas Läänemaa järgmisele peatuskohale Saaremaale, sümboolsed esemed - kella ja lambi. Kella, sest aeg läks vastuvõtja jaoks käima ning lambi, et valgustada teed kahe aasta pärast, 2013. aastal, saabuvatele reisijatele.

Seni viib Eesti Külaliikumine Kodukant koos maakonnaühendustega ellu peatustes kokku lepitud tegevusi ikka selleks, et elu maal kestaks ka järgmised aastad.

2011. aasta augustikuu esimesel nädalavahetusel oli ringreisi üheksas peatuspaik Läänemaa, kus toimus Eesti Külade IX Maapäev „Tagasi koju!“ Kodukant Läänemaa oli valinud kokkusaamisko-haks Roosta Puhkeküla. Kolm päeva peatust and-sid ringreisil osalejatele aega tutvuda Läänemaa valdade ja küladega, luua suhteid uute reisi-jatega ning arutleda koos teemade üle, mis olid reisiseltskonnale olulised. Kuulutati välja Aasta Küla 2011 – Prandi küla Järvamaalt, valmistati Leivaküla, kaeti maakondade toidulauad, keeru-tati jalga, sporditi ja peeti mõttetalguid.

Viisteist aastat on möödunud esimesest Eesti Külade Maapäevast, mis toimus 300 külaelu eestvedaja osavõtul Narva-Jõesuus. 1996. aastal alustas oma tee-

konda ringreis, mille eesmärk on läbida 15 Eesti maakonda. Reisikorraldajaks valiti ühiselt Eesti Külaliikumine Kodukant, reisisaatjateks Kodukandi maakonnaühen-dused. Iga peatus on kujunenud nende aastate jooksul omapäraseks ja üllatus-terohkeks, sest reisijaid ootavad vastuvõtjad - meie võrgustiku liikmed, kohalikud

vallad ja imeilusad Eestimaa külad. Peatused on ettenähtud iga kahe aasta tagant, viimased neli korda koos Aasta Küla valimisega.

Järgmine peatus - Saaremaa! TERVE ELU 201250.nädal Jõulukuu DETSEMBER8:59

15:23

Luutsipäev

Kolmas advent

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

10

11

12

13

14

15

16

10.42

JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

DETSEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

31


• Otsustage ära, millised jõulutraditsioonid on teie jaoks olulised ja järgige neid. Või jätke jõulud sootuks tähistamata, kui need teile midagi ei tähenda.

• Võtke pühadest vaid see osa, mis rõõmu toob.

• Ärge liialdage toiduga. Kuigi eestlaste rahva-traditsioon nägi ette, et jõuluööl tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis ühe söögikorrana ei nähtud ette meeletut söömingut, vaid pigem näksimist.

• Ärge liialdage alkoholiga. Ehkki eestlastel on tavaks juua jõulude ajal jõuluõlut või uuema kombena alkoholiga jõuluglögi, on mõtet siiski jääda mõõdukaks.

• Pakendage kinke mõistlikult. Nii teeme ka kesk-konnale kingituse!

• Võtke jõulud vabaks. Et täielikult vaba päeva nautida, võiks jõulupühal kinni olla ka arvuti.

• Tehke mõni annetus. Kõige soodsam on Eesti maksusüsteemi arvestades toetada avalikes huvides tegutsevaid ühendusi.

• Tehke jõulutoidud kodus. Kaasake toidu valmistamise protsessi kogu pere.

• Pidage meeles oma lähedasi. Jõulud on sobiv aeg lisaks elus olevatele lähedastele, pidada meeles ka juba surnud sugulasi ja häid sõpru.

• Olge lahtise tulega ettevaatlik. Jõuluaeg toob inimeste ellu elevust, sära ja kauneid hetki, kuid mitte ainult.

10 viimast jõulueelset soovitust TERVE ELU 201251.nädal Jõulukuu DETSEMBER9:07

15:22

Toomapäev,talve alguskell 13.12

Neljas advent

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

17

18

19

20

21

22

23

7.19

JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

DETSEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

31


Vaheleht 4: Tribal Leadership - kuidas inimesi “hõimuks” liita

ja juhtida


TERVE ELU 201252.nädal Jõulukuu DETSEMBER9:11

15:26

Jõululaupäev

Esimene jõulupüha

Teine jõulupüha,tabanipäev

Kolmas jõulupüha,johannesepäev

Süütalastepäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

24

25

26

27

28

29

30

12.21

JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

DETSEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

31

Idee algatas 2007. aastal Kullaketrajate foorumis Heidi Öövel. Aktiivse blogijana märkas ta inter-netist ideid otsides Flickr fotokeskkonnas ühe välismaise pakivahetuse pilte ning mõtles, et sellise võiks meilgi korraldada. Heidi kuulutas pakiva-hetuse foorumis välja ning esimesel korral osales selles 40 inimest.

Algul korraldati pakivahetusi lausa igas kvartalis ning nüüdseks on neid toimunud juba paarikümne ringis. Põhiliselt on vahetatud värvipakke ehk pakke, kus kõik asjad on üht kindlat värvi, samuti teemapakke, näiteks jõulupakke ning ka kindlale sihtgrupile, näiteks lastele mõeldud pakke.

Pakivahetust korraldades pannakse esmalt paika teema ning siis vormistab korraldaja ankeedi. Sinna panevad pakivahetuses osalejad kirja oma lemmik käsitööliigi, allergiad, pere iseloomu jne. Kokku lepitakse ka paki hinnavahemik – enamasti kuni 10 eurot – ning pakivahetuse korraldaja loosib välja, kes kellele paki teeb. Seejärel asuvad pakivahetajad kingisaaja kohta lisainfot otsima.

Kui pakk peab sisaldama midagi isetehtut, on selle koostamiseks aega kaks kuud, värvipakke pan-nakse kokku kuu aega. Paika pannakse ka esimese paki saatmise aeg, et kõik osalejad saaksid pakid kätte samal ajal. Pakki kätte saades tuleb selle sisu näidata teistele foorumis või oma blogis.

Põnevus, üllatusmoment ning soojus ja positiivsus on Ööveli sõnul märksõnad, millega võib pakkide vahetamist põhjendada. On ju põnev saada pakk inimeselt, keda sa ei tunne ning meeldiv üllatuda, kui pakist on näha, et selle saatja on sulle aega pühendanud ning otsinud sinu kohta infot.

Kingitusi saada meeldib kõigile – nii lastele kui täiskasvanutele. Foorumite Kullaketrajad.net ja Isetegija.net käsitöölistest kasutajad tekitavad kooli-

aegset loosipaki põnevust üksteisele veel täiskasvanunagi, osaledes pakivahetustes.

Pakivahetus tekitab põnevust



15:33

Uusaasta

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

31

1

2

3

4

5

6JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

DETSEMBER 1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

31

Documents

Terve Elu 2012