1

TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI

MAAKONNAS

Siseministeeriumi dokumendi „Juhend

toimepiirkondade käsitlemiseks

maakonnaplaneeringutes“ järgi

JÄRELDUSED

Mihkel Servinski

Viljandi, 2014

2

ÜLESANNE

Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks

maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest

toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja

määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud.

JÄRELDUSED.

Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise

kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste

eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht

ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse

süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest

lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus

linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest

avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam.

Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust,

et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks.

Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise

tõmbekeskuste süsteemina, siis sisuliselt vaadatakse riiki vaid ühe tasandi kaudu. Selline

lähenemine ei võimalda luua loogilist ja terviklikku süsteemi. Selline lähenemine ei võimalda

konstruktiivset lähenemist Eesti arengule. Täpsemalt Eesti asustussüsteemi arengule.

Viljandi maakonnas on üks teistest keskustest oluliselt erinev keskus – Viljandi linn. Viljandi linn

on teistest maakonna keskustest oluliselt suurema rahvaarvuga ja Viljandi linnas, sisuliselt Viljandi

linnapiirkonnas, osutatavate teenuste hulk on märgatavalt suurem teistes Viljandimaa keskustes

osutatavatest teenustest.

Vaadates rahvastikuga toimuvaid trende, ei ole võimalik prognoosida Viljandi maakonnas teise

Viljandi linnaga võrdväärse keskuse teket.

Vaadates Viljandi maakonna ja Viljandi linna rahvastikutrende ning e-teenuste arengut võib

prognoosida Viljandi linnas osutatavate teenuste vähenemist. Iga teenuse kadumine Viljandi linnast

on Viljandi maakonnale negatiivne sündmus – isegi kui teenus asendub kvaliteetse e-teenusega, on

tegemist sõnumiga Viljandi maakonnast ja Viljandi linnast kui taandarengus olevatest

haldusüksustest, mis maakonna ja linna mainele kindlasti hästi ei mõju.

Viljandi maakonna ja Viljandi linna seisukohalt kõige olulisemad avaliku sektori asutused, mille

jätkumine Viljandis maakonna arengule ülioluline on: Viljandi haigla, Viljandi kultuuriakadeemia,

Viljandi kutseõppekeskus ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, päästekomando, kiirabi.

Samuti Viljandi Gümnaasium, kuid selle kadumine pole hetkel kindlasti päevakorras. See ei

tähenda, et muud asutused – teater Ugala näiteks – poleks maakonnale olulised. Viljandi haigla,

Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandimaa kahe kutseõppeasutuse säilimiseks tuleb kindlasti olulisi

pingutusi teha.

3

Viljandi maakonna ja Viljandi linna rahvastiku jätkuva kahanemise tingimustes võib osa Viljandi

maakonna maakonnatasandi toimepiirkonna funktsioone liikuda Eesti regionaalsetesse keskustesse

ehk siis Tallinna ja Tartu linna. Kui see osutub paratamatuks, siis tuleb rakendada

kompensatsioonimehhanisme, et vastavate teenuste kvaliteet elanikele ei langeks.

Kuigi Viljandis on probleemiks teenuste kahanemine, on ka üksikuid vastupidiseid näiteid:

maavalitsuste raamatupidamise toomine Viljandi linna, Maaelu Edendamise Sihtasutuse toomine

Viljandisse.

Juhendis esinevate definitsioonid ja kriteeriumite kohaselt on Viljandi maakonnas üks

maakonnatasandi toimepiirkond, mille keskuseks on Viljandi linn, mis ei kata maakonda tervikuna:

Viljandi maakonnas on piirkond, mis Juhendis rakendatavate definitsioonide kohaselt ei kuulu

Viljandi linna toimepiirkonda ega kuulu ka ühegi teise maakonnatasandi toimepiirkonna koosseisu.

Viljandi maakonnas pole võimalik Juhendis toodud kriteeriumitele vastavalt moodustada

maakonnatasandi tugi-toimepiirkonda. Sisuliselt puudub selleks ka vajadus.

Viljandi maakonna alad, mis ei kuulu Juhendi kohaselt maakonnatasandi toimepiirkonda keskusega

Viljandi linn saab ja tuleb kaasata toimepiirkonnaga läbi teeninduskeskuste süsteemi. Juhend ei

kirjelda teeninduskeskusi üheselt mõistetavana. Olemasoleva informatsiooni kohaselt jätkab

Siseministeerium töös teeninduskeskuse mõiste ja teeninduskeskuste kriteeriumite täpsustamisega.

Juhendi formaalse loogika kohaselt ei kata Viljandi linn kauguse tõttu teenustega osa Lõuna-

Viljandimaad. Sisuliselt tekib enamuse maakonna äärealade puhul küsimus, kas Viljandi linn ei jää

eluks vajalike teenuste osutamiseks liiga kaugeks? Arvestades reaalset olukorda – ühistranspordi

sagedus ja bensiini hind näiteks – tuleb öelda, et maakonna keskuse Viljandi linna ja maakonna

äärealade vahel peaks loogiliselt oleme mingisugune keskuste võrgustik, mis tooks osa eluks

vajalikke teenuseid lähemale kui maakonna keskus. Juhendis nimetatakse neid keskusi

teenuskeskusteks, kuid see mõiste pole Juhendis piisavalt lahti seletada.

Lahendada on võimalik lahenduvaid ülesandeid. Näide mittelahenduvast ülesandest. Põhikool

peaks olema kodu lähedal (kodulähedus on dokumentides täpselt lahtirääkimata, aga jutt käib 3-5

kilomeetrist) ja põhikoolis peaks õppima 90 õpilast (90 õpilast ehk 10 õpilast klassis – seegi arv

pole normdokumentides täpselt fikseeritud, kuid näitena pole täpne arv isegi oluline) – selliste

etteantud kriteeriumite järgi pole võimalik Viljandimaa põhikoolivõrku kujundada!

Kõige probleemsemad teemad teenuskeskustega Viljandi maakonnas:

- Lõuna-Viljandimaal jääb osa alasid Viljandi linna maakonnatasandi toimepiirkonnast välja.

Formaalselt oleks mõistlik Lõuna-Viljandimaad käsitleda teeninduspiirkonnana, millel on

kaksikkeskus Karksi-Nuia – Abja-Paluoja. Juhend annab formaalse võimaluse selliseks

käsitluseks. Sisuliselt on ülikeeruline sellise kaksikkeskusega piirkonna terviklikku toimimist

ette kujutada. Tõenäoliselt on mõistlik kahe keskusega piirkonna olemasolu. Tulude-kulude

bilansi seisukohalt pole tegemist mõistliku lahendusega, aga kuna statistiliste kriteeriumite

alusel pole võimalik teeninduspiirkonna keskusena eelistada ei Karksi-Nuiat ega ka Abja-

Paluoja, siis saab teistsugune lahendus olla vaid poliitilise otsustuse tulemus.

4

- Mõisaküla linn on kui väikesaar keset merd. Statistiliste kriteeriumite alusel ei saa linna

keskusena käsitleda. Sisuliselt on siiski tegemist tagamaata minikeskusega ja erandliku

minikeskuse staatus võiks kokkuleppeliselt linnale esialgu säilida.

- Põhja-Viljandimaal on keeruline olukord Võhma – Põltsamaa teljel. Kui käsitleda Mõisaküla

keskusena, siis pole mingit võimalust Võhma linna keskusena mitte käsitleda, kuigi Võhma

linnal puudub arvestatav tagamaa. Kaardipildi kohaselt on mõistlik käsitleda mõnd Kõo valla

kanti Võhma linna tagamaana ja mõnd Kõo valla kanti Põltsamaa tagamaana. Üheseid

soovitusi pole Põhja-Viljandimaa osas võimalik anda. Mõistlik on teema kohaliku

kogukonnaga põhjalikult läbi arutada ja halbadest valikutest teha parim valik. Võhma linna kui

pisikese tööjõu areaali keskusest rääkides tuleb arvestada, et rändevood on absoluutarvudes

väikesed ning mõne inimese töökohavahetus võib muuta suhtarvudel põhinevat pilti näiteks

Kabala ja Ollepa kantide osas. Põhja-Viljandimaa teemade arutellu tuleb kindlasti kaasata

Põltsamaa linn ja teised Põltsamaa linna ümber asuvad kohalikud omavalitsused. Piirkonna

arengu planeerimisel on mõistlik arvestada haldusreformi läbiviimise kriteeriumitega, mille

väljatöötamine lähiajal loodetavasti algab.

- Teatud kõrguselt ja vaatenurgast Viljandi maakonnale vaadates on Viljandimaal ainult üks

keskus – Viljandi linn. Madalamalt ja teisest vaatenurgast vaadates, on Viljandimaal keskusi

rohkem. Majandusloogika seisukohalt võib enamuse Viljandimaa keskuste arendamine olla

ebaotstarbekas. Eesti kultuuri kestmise ja mitmekesisuse tagamiseks pole aga ühekeskuseline

Viljandimaa mõeldav. Emotsionaalselt on täiesti vastuvõetamatu kui näiteks keskustena ei

käsitleta Suure-Jaani või Abja-Paluoja linna. Kolmnurgas majanduslikud võimalused – kultuuri

järjepidevus – emotsioonid rahuldava tasakaalu leidmine on selgelt pikem protsess kui

maakonnaplaneeringu koostamiseks aega antud.

Lähtuvalt Viljandi maakonna arengustrateegiast „Viljandimaa – arenev päris Eesti“ ja Juhendi

definitsioonist tuleks Viljandi maakonna planeeringus käsitleda teeninduskeskustena järgmisi

asulaid: Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Kolga-Jaani, Kõpu, Mustla, Mõisaküla, Suure-Jaani, Võhma.

Kõigil neil keskustel on oma eripära ning maakonnaplaneering peaks selle eripära kirjeldama.

Viljandi maakonna probleemiks on, et Viljandi linn käitub pigem teenuskeskusena kui

maakonnatasandi toimepiirkonna keskusena. Formaalselt asjale lähenedes pole Viljandi linnale

midagi ette heita. Sisuliselt asjale hinnangut andes saab öelda, et Viljandi linna juhtidel on puudus

laiemast missioonitundest. Eestis on räägitud vajadusest kehtestada Vabariigi Pealinna seadus.

Tegelikult on vaja seadusega reguleerida ka maakonnakeskuste kohustused. Viljandi linnavalitsus

ühe kohaliku omavalitsuse valitsusena ei pea mõtlema Viljandimaa äärealade arendamise peale.

Viljandi linnavalitsus maakonnatasandi toimepiirkonna keskuse kohaliku omavalitsusena peaks

selle teemaga tegelema.

Kuni Siseministeerium täpsustab eri tasandite tõmbekeskuste-toimepiirkondade definitsioone ja

sisu on Viljandi maakonnal kaks head strateegiat – jätta kõik teiste otsustada; otsustada ise ja

pakkuda oma lahendus Siseministeeriumile välja.

Juhendi kohaselt saab määrata maakonnatasandi toimepiirkonna tsoonide geograafilise ulatuse.

Sisuliselt pole sellisel tsoneerimisel mingit tähtsust.

5

KAARDID

Kaart 1. Toimepiirkonnad Eestis aastal 2030.

Allikas: Üleriigiline planeering Eesti 2030+, lk 23

Kaart 2. Viljandi maakonna kandid, 2014

6

Kaart 3. Viljandi maakond: võimalikud tõmbekeskused ja nende tagamaa

Kaart 4. Viljandi linn ja 30 minuti autosõidu ala

Karksi-NuiaAbja-Paluoja

Suure-Jaani

Vändra

KarulaValga linnValga linn

Viljandi

Põltsamaa

Valga linn

Tõrva

Võhma

Mõisaküla

Nõo alevik

Rakke alevikKaiu alevik

Türi

Antsla linn

Kilingi-Nõmme

20 km

Border of countyMaakonna piir /

LÄTI / LATVIA

Population density, persons per km2

5000 elanikuga piirkond Viljandimaal asuva

tõmbekeskuse ümber

Riigipiir /

0

1 – 9

10 – 49

50 – 99

100 – 4999

Rahvastikutihedus, inimest km2 kohta

Viljandi Tõmbekeskus / Local commuting centre

Linn /

Vallasisene linn /

City

City without municipal status

5000 elanikuga piirkond väljaspool

Viljandimaad asuva tõmbekeskuse ümber

Area with 5,000 residents surrounding a local

commuting centre in Viljandi county

Area with 5,000 residents surrounding a local

commuting centre outside Viljandi county

State border

Kilingi-Nõmme

Abja-Paluoja

Karksi-Nuia

Suure-Jaani

Türi

Saarde

Vändra

Tori

Surju

Abja

Suure-Jaani

Karksi

Kõpu

Helme

Tarvastu

Puka

Põltsamaa

Laeva

Pajusi

Kõo

Pärsti

Halliste

Viiratsi

Puurmani

Puhja

Õru

Kolga-Jaani

Rõngu

Rannu

Paikuse

Paistu

Hummuli

Imavere

Põdrala

Saarepeedi

Viljandi

Elva linn

Tõrva

JärvakandiJõgeva linn

PõltsamaaVändra alev

Mõisaküla

Võhma

20 kmBorder of county

Border of local government unit

Area within a 30-minute driving

distance

Omavalitsusüksuse piir

Maakonna piir /

Viljandi Linn /City

Pärsti Vald / Rural municipality

Vallasisene linn

City without municipal status

Main road

Basic roadTugimaantee /

Põhimaantee /

30 minuti autosõidu ala

Suure-Jaani

7

Kaart 5. Võimalik kaksiklinnaga tõmbekeskus Lõuna-Viljandimaal

Kaart 6. 35 km tsoon Viljandi linna piirist ja Viljandi maakonna piirist

8

Kaart 7. Toimepiirkonnad Siseministeeriumi töörände esmaste kriteeriumite alusel

Kaart 8. Toimepiirkonnad: piirkonnas 5000 elanikku, lahustükid

9

Kaart 9. Toimepiirkonnad: 5000 elanikku lahustükkideta

Kaart 10. Toimepiirkonnad: vähemalt 10 000 elanikku, lahustükkideta

10

Kaart 11. Toimepiirkonnad: vähemalt 20 000 elanikku, lahustükkideta

Kaart 12.

11

Kaart 13. Teeninduspiirkonnad keskuse tsentrist

Kaart 14.

12

Kaart 15. Tööhõive määr Viljandi maakonna kantides, 31.12.2011

Kaart 16. Kandis kohapeal töötavate inimeste osatähtsus kandi Eestis hõivatutest, 31.12.2011

13

Kaart 17. Välisriigis töötajate osatähtsus kandi hõivatutest, 31,12,2011

Kaart 18. Viljandi maakonna kantide jaotamine tsoonidesse

14

Kaart 19. Gümnaasiumiõpilaste õpiränne Viljandi maakonnas, 31.12.2011

15

MATERJALIDE LOEND

1. Siseministeerium. Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes

2. Siseministeerium. Juhend tõmbekeskuste määratlemiseks. 2013 04 19

3. Mihkel Servinski, Marika Kivilaid. Tõmbekeskuste Eesti Viljandimaa näitel. Artikkel

Statistikaameti kogumikus Eesti piirkondlik areng 2013

4. Mihkel Servinski. Viljandimaa tõmbekeskused. Ettekanne. 4. juuni 2013 Pärnu

5. Mihkel Servinski. Ülevaade Viljandimaa omavalitsusjuhtide seminari „Tõmbekeskuste

Viljandimaa“ rühmatööst. 4. juuni 2013 Pärnu

6. Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma. Toimepiirkondade määramine. Siseministeerium.

Statistikaamet. 2014

7. Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma. Toimepiirkondade määramine. Raport. 2014

8. Mihkel Servinski. Tõmbekeskuste Eesti. Ettekanne Siseministeeriumi infopäeval 5. märtsil 2014

Tallinnas

9. Mihkel Servinski. Tõmbekeskuste Eesti. Ettekanne linnade ja valdade päevadel. 2014 03 26

10. Mihkel Servinski. Tegelik pilt Viljandimaast ja tulevikuväljavaade, kui mäng jääb samaks.

Ettekanne Kolga-Jaanis. 2014 04 17

11. Mihkel Servinski, Anu Tõnurist. Viljandimaa rahvastikust ja toimepiirkondadest. Ettekanne Kolga-

Jaanis Viljandimaa arengustrateegia esitlusel 15. mail 2014

12. Ülle Valgma, Anu Tõnurist. Rahva ja eluruumide loendus 2011. Ülevaade omavalitsusüksuste

töörändest.

13. Mihkel Servinski, Anne Karjus, Andres Rõigas. Rahvastiku paiknemine Eestis. Statistikaamet.

Linnad ja vallad arvudes 2005. Tallinn 2005

14. Andres Rõigas. Viljandimaa ruumilise arengu analüüs. Viljandi Maavalitsus. Viljandi 2014

15. Üleriigiline planeering Eesti 2030+

16. Eesti regionaalarengu strateegia 2020

17. Omavalitsusreformi kava analüüs ja ettepanekud. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele.

18. Viljandimaa – arenev päris Eesti. Viljandi maakonna arengustrateegia.