Upload
avani
View
91
Download
2
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Ujumistehnika ja selle õpetamine Prof. Rein Haljand Tallinna Ülikool 2011. Ujumistehnika teoreetilised alused. Ujumistehnika alused käsitlevad suhteliselt keerulisi inimese ja vee vahelisi mõjusid ujumisliigutuste sooritamisel. Ujumistehnika alused. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumistehnika ja selle Ujumistehnika ja selle õpetamine õpetamine
Prof. Rein Haljand
Tallinna Ülikool2011
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumistehnika teoreetilised alused
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Ujumistehnika alused käsitlevad suhteliselt keerulisi inimese ja vee vahelisi mõjusid ujumisliigutuste sooritamisel
Ujumistehnika alused
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Mõisted ja terminoloogia
• Liikumine- see on kere või osade asendi muutumine - võib olla kas sirgjooneline- pöörlev ja ernevates suundades- üles, alla, kõrvale.
• Kiirus - see on väärtus, mis peegeldab liikumise kvaliteeti- aeglane ,kiire
• Kiirendus on väärtus millega iseloomustatakse kiiruse muutumist ajas - negatiivne või positiivne, kiirenev või aeglustuv ( + vaba langemise kiirendus!)
•
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Jõud on mõiste mis paneb keha liikuma, või muutma tema liikumise suunda- edasiviiv jõud, takistusjõud - veetakistus. Ujumises kasutatakse jõudu ka kui rõhku veele
• Mass on iseloomulik keha materjalile ja hulgale, mis tekitab vastavat inertsi
• Inerts on keha omadus, mis oleneb massist ja nõuab erinevat jõudu , siis kui tahame paigalolevat objekti panna liikuma , või siis kui teda peatada
• Kaal on gravitatsioonijõud ,millega meid Maa oma poole tõmbab
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Vee omadused • Vesi ja ka õhk on ained , mis nendele mõju
avaldamisel pidevalt deformeeruvad
• Vee tihedus , viskoossus on vee omadus, mis on siiski erinev, sõltuvalt temperatuurist - külmem vesi on enam tihe
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Vee rõhk - on rõhk, mida vesi, mis asetseb ülalpool avaldab veele allpool
• ja on ka rõhk, mis tekib vee liikumisel ja ujuja liikumisel vees - võib olla negatiivne ja positiivne
• Ujuvus ehk üleslükkejõud on jõud vastavalt Archimedese seadusele
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Ujuvuse raskuskese on punkt , mis oleneb erinevate kehaosade vee all ja vee piiril olemise astmest ja erikaalust
• Voolujoonelisus on keha omadus, kus vee vool tema ümber säilitab kogu aeg head liikumise kiirust ja ühesugust suunda
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Turbulentne vee vool - ebastabiilne erinevate keeristega vee liikumine
• Laminaarne vee voolamine - ühtlane sujuva pideva kiirusega vee liikumine
• Ründenurk on keha vees liikumise nurk liikumise suuna suhtes- meil ujuja kere ründenurk
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Vee omaduste keerulisemad mõisted
• Veetakistuse koefitsient , mis arvestab vees liikuva keha suurust ja inertsi ( on erinev käelaba tõmbe ja jalalöögi puhul)
• Veetakistuse koefitsient , mis arvestab lainetakistust ujuja ümber vette sukeldumisel ja on erinev ujuja pikkusest olenevalt (pikemal ujujal eelis)
• Kiirenduse koefitsient -arvestab kiirendusega vees liikumisel objekti pikkust (pikemal ujujal jälle eelis)
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Veetakistuse koefitsient ,mis arvestab vees liikuva keha pikkust ja liigutuste sagedust - näiteks delfiini jalalöögid vee all -
• 1,54 ujumisel
• 1,32 veealustel jalalöökidel
• 0,25 -haikalal
• 0,18- lõhekalal
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Veetakistus ja edasiliikumine
• Ujumiskiirus olenbki sellest - kui palju saaks vähendada veetakistust ja kui palju saaks suurendada tõmbejõude
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Vees liikuva objekti kuju takistus• Lennukitiiva (veetilga) kuju takistus ja
üleslükkejõud• Passivne takistus- sirutatud ujuja kuju• Aktiivne takistus- liigutustega ujuja kuju• Hõõrdetakistus- naha ja kostüümide pind• Lainetakistus- vee erinev lainetuslik liikumine• Tekkinud õhuosakeste (õhumullide) takistus
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Suurem kiirus - suurem takistus• Ära vähenda kiirust et vähendada takistust
vaid vastupidi vähenda takistust et suurendada kiirust !
• Käte tõmme peab alati olema kiirenev et suurendada käelabaga tekitatud jõule hea takistus
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Kõrgem kere asend - väiksem kere kuju takistus, kuid suureneb lainetustakistus
• Vee all enam kui 1m -, seisev vesi ja väiksem lainetakistus , jõudude rakendus parem
• Spetsiaalsed kostüümide materjalide pinnad avaldavad väiksemat takistust kui nahk
• Põhja effekt - 2m sügav ujula või enam on hea • Blokeerimise effekt - tunneli mõju kui seinad
on ligidal- 10 rajaga ujula!• Suure laine effekt -50m ja 100m sprindi laine
pöördes
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Ujuja asend laines - tekib 2-3 lainet
• Pikem ujuja - laine pikem , takistus väiksem
• Suurem kiirus väiksem lainetustakistus
• Suurem kiirendus suurem lainetustakistus
24/09/04
Prof. Rein Haljand
• Väline interferents- teise ujuja “tuules” ujumine• Sisene interferents - erinevate kehaosade teineteise
läheduses liigutamine vees- jalgade omavahelised liigutused kroolis ja selili, käte liigutuste mõju kerele ja jalgadele.
• Aerutamise taoline tõmme tõuge - effektiivsem võrreldes sik-sakk tõmbega
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Glisseerimise effekt
• Teaduslikult võimatu kuna ujumiskiirus peaks olema üle 4 m/sek
• Praktiliselt siiski tunnetav
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Tõmbe effektiivsus oleneb
• Käelaba ja käsivarre suurusest
• Käelaba ja käsivarre kujust
• Käelaba ja käsivarre asendist
• Tõmbe suunast
• Tõmbe kiirusest
• Tõmbe kiirendusest
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Kõrge küünarnuki asend
• Parim jõu rakenduse poolest , kus kangi õlg on kerele lähemal ja väiksem
• Parim selja ja rinna lihaste rakenduse poolest tõmbesse
• Parim tõmbe suuna poolest eest-taha
• Parim õlaliigese fikseerituse poolest- hoiab ära õlaliigese traumad
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Tõmbe kiirendus
• On vajalik lihastöö sesukohalt
• On vajalik veetakistuse ja propulsiooni seisukohalt
• Liig varajane tõmbekiirendus tekitab tõmbe lõpuosas aeglustuse ja ei ole effektiivne
• Kiirendus peab jätkuma tõukeosa lõpuni!
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Sirge käega käe etteviimine kroolis
• Aitab paremini haarata kaasa kere liikumist ette
• Toimub kiirendusega ja aitab tõmbekäel ka kiirendusega tõmmet sooritada vee all
• Analoog seliliujumise käte etteviimisega
• Mõnevõrra halvem käelihaste lõdvestus
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Jalgade töö
• Nii effektiivsust, edasiviivat jõudu tekitav funktsioon kui stabiliseeriv roll (krool/selili)
• Veealused delfiinijalalöögid effektiivseimad optimaalse tempoga -ca 150 lööki/minutis
• Rinnulibrassi jalalöök - väga oluline element• Stardihüppe ja pöörete tähtsaim tegevus
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Kere liigutused suurendavad takistust, kuid on mõningal juhul vajalikud jõudude
ülekandmisel ühelt kehaosalt teisele
• Üles alla
• Külgedele
• Hingamisest tekkivad kere kõikumised
• Rullumised külgedele
• Õlavöö kõikumised
• Puusavöö kõikumised
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Vette sukeldumine
• Parim viis - läbi ühe väikese augu- “nõelasilma” ja läbi kitsa “toru” - Väiksem hõõrdetakistus ja lainetakistus ja vähem õhuosakeste takistust
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumise tempo
• Mõiste, mis iseloomustab ujumisliigutuste sagedust
• Väljendatakse korduvate ujumisliigutuste arvuna 1 minuti jooksul
• Kõrge tempo ( näiteks üle 60 tsükli/minutis) on väga suure energiakuluga tegevus
• Madal tempo - erineb liiga palju reaalsest tehnikast
• Optimaalne tempo - individuaalne ja otstarbekas
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumise “samm”
• Mõiste , mis iseloomustab ühe korduva liigutustsükliga läbitud teepikkust
• Kuna basseini pikkus on konstantne, siis loetakse tõmbeid (tsükleid) selle läbimisel
• Väiksem arv tõmbeid/suurem samm on ujumistehnika ratsionaalsuse näitajaks
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Liigutuste ja hingamise rütm
• Ajaline rütm on mõiste , mis avab korduvate liigutuste või hingamistegevuse erinevate elementide ajalise kestuse erinevuse
• Sissehingamine : Väljahingamine• Käte veealune tõmme : veepealne etteviimine• Tõmme : Tõuge: Jalalöök .. jne• Ühtlane rütm - hea liigutuslik vilumus• Paljuski seotud akustilise liigutustajuga,
muusikaalsusega
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ratsionaalse tehnika analüüsi printsiibid
-vältida liigseid liigutusi-rakendada edasiviivaid jöude-vähendada takistavaid jöude-kindlustada jöudude ülekanded ühelt kehaosalt teisele lukustatud liigeste kaudu õiges suunas ja õigeaegselt-kindlustada lihaste töö ja lõdvestuse optimaalne vahekord-saavutada hingamistegevuse ja liigutustegevuse kooskölastatus
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumisliigutuste analüüs Liigutuste osade, faaside , tehnikaelementide
analüüs
Kooskõlastuse, koordinatsiooni analüüs• Kehaosade (käed, jalad, kere) tegevuse analüüs• Pooside, asendite analüüs• Kestus, rütm, tempo, samm• Kaugused, kõrgused, laiused, sügavused
amplituudid, nurgad • Kiirused, kiirendused
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Individuaalsete kehaliste võimete tehnikas rakenduse analüüs
• Jõu rakenduse analüüs• Painduvuse kasutamise analüüs• Kiiruse ja kiirenduste oskuse analüüs• Vastupidavuse taseme mõju analüüs• Osavuse ja koordinatsiooni puudulikkuse analüüs
• Tehnika kohandamine vastavalt momendi seisule
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumistehnika elementide resultatiivsuse analüüs
• Tehnikaelementide effektiivsuse määramine
tehnika parameetrite mõõtmise kaudu:
Võrdlus tehnika elementide individuaalsete parameetrite arengust
Võrdlus maailma parimate tehnikaga
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumisliigutuste tehnika õpetamise-õppimise protsess
• Algõpetuse etapp- veega kohanemine• Vajalike kehaliste võimete arendamine• Praktilised imitatsioonid kuival ja vees• Enesekontrolli võtete omandamine• Vigade analüüs ja parandamine
• Didaktiliste printsiipide rakendus: visualiseerimine, näitlikustamine, individuaalse ja
grupiõpetamise seostamine
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Mõtestatud imitatsioonharjutused kuival
1.Asendite, tegevuse alg ja lõpp pooside imiteerimine koos staatilise lihaspingutusega, (kinesteetilise mälu arendamine)
2.Aeglane ( kontrollitava kiirusega) ujumisliigutuse või tehnikaelemendi osade imiteerimine
3.Treeneri suuline seletus ja nõuanded , samuti teiste ujujate abistav osa imitatsioonharjutuste sooritamisel
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Mõtestatud tehnikaharjutused vees
• Harjutused kehaosade liigutuste sooritamiseks eraldi (käed, jalad) tähelepanuga peamisele ülesandele, nõudele
• Harjutused tehnikaelementide täiustamiseks tähelepanuga kvaliteedi või tulemuslikkuse arendamiseks
• Harjutused terviklikule ujumisviisile tähelepanuga õigele kooskõlastusele
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Teadmised, oskused, vilumused
Õpetamise ja õppimise protsessi nõuab ka kontrollimist:• -Ujumistehnika ja võistlusmääruste alaste teadmiste
kontroll (küsimused treeneri poolt)• -Ujumise tehnikaelementide oskuste kontroll (ülerõhutatud
elementide ettenäitamine treenerile)• Vilumuste kontroll (tehnika filmimine, testimine analüüs,
hindamine, detailne nõuete täitmise analüüs)
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Enesekontrolli võtted ja tehnika täiustamine
• Ideomotoorne treening tehnikaelementidest• Spetsiaalsed tehnikaharjutused teadvustatud
tunnetusega • Tehnikaharjutused koos funktsionaalse
ettevamistuse harjutustega• Tehnika individuaaliseerimine vastavalt võimetele• Uute tehnikaelementide arendamine
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Treeneri vajalikud oskused ujumistehnika õpetamiseks
• Liigutuste sõnastamise ja ettenäitamise oskus • Enesekontrolli võtete õpetamise oskus• Vigade nägemise oskus• Vigade põhjuse analüüsi oskus• Vigade parandamise metoodika oskus• Uute elementide genereerimise oskus• Tehnika individualiseerimise oskus• Tehnikaelementide põhjendamise teadmised• Võistlusmääruste alased teadmised
24/09/04
Prof. Rein Haljand
Ujumistehnika analüüs• Videoanalüüs kõikide ujumisviiside , startide ja pöörete
tehnikast • Kõikude ujumisviiside tippujujate tehnika videod ja Eesti
ujujate videod on internetis aadressil:• http://web.me.com/swimrein