Uuringud „Kvaliteet täiskasvanuhariduses“„Täiskasvanuhariduse rahastamine“

Kairi SolmannAino Haller

28.11.2013, Tallinnas

Taust

• Suurenenud tähelepanu täiskasvanuharidusele• Euroopa Komisjoni temaatilised töörühmad: kvaliteet

ja rahastamine täiskasvanuhariduses, 2011-2013• Vähene info erinevatest praktikatest ning ülevaate

puudumine • Sisendiks EK töörühmadele, soovitused

liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile

KVALITEET TÄISKASVANUHARIDUSES

Uuring

Uuringu eesmärk, metoodika

Eesmärk: kaardistada ja analüüsida erinevate kvaliteedi tagamise viiside fookust, sisu ja rakendamist täiskasvanuhariduses.

Uuringu käik: -Dokumendianalüüs-Riikide kaardistus sh küsitlus (32 riiki)-Juhtumianalüüsid (15 näidet)-Tulemuste aruteluseminar-Nõupidamine EK temaatilise töörühmaga

Teostaja: Panteia, Belgia.

Fookus

Analüüsiti kvaliteedi tagamist nii formaalses kui mitteformaalses täiskasvanuhariduses.

Kvaliteedi tagamine laias käsitluses – hõlmates erinevaid poliitikaid, protseduure, reegleid, kriteeriume, tööriistu, tõendusinstrumente ja mehhanisme, mille eesmärgiks on kvaliteedi tagamine ja tõstmine.

Kvaliteedi käsitlus

Kvaliteetne täiskasvanuharidus on:•õppijat motiveeriv, •mitmekesise ja tagasisidestatud (reflective) õppekeskkonnaga, •rätsepa-meetodil (tailor-made) väljatöötatud, •õppija-keskne ning arvestab õppijate taustaga, •asjakohane nii õppijale kui teistele osapooltele;•paindlikult pakutav.

Kvaliteedi tagamine tasemeõppes

Kõikides riikides on formaalhariduses riiklikult kehtestatud kvaliteedinõuded ja kvaliteedi tagamise süsteemid nt akrediteerimine, inspekteerimine. Tegemist on haridustasemetel põhinevate süsteemidega (erinevad lähenemised üld-, kutse- ja kõrghariduses).

Nendes süsteemides täiskasvanuharidust eraldi ei vaadelda ning täiendavaid kriteeriume või indikaatoreid kehtestatud ei ole.

Kvaliteedi tagamine mitteformaalses hariduses

• Riiklikud kvaliteedipoliitikad või raamistikud on harvad, pigem alt-üles lähenemine ning sektori või koolitusasutuste initsiatiivil tekkinud süsteemid.

• Riigid kus on riigitasandil kvaliteedi tagamise regulatsioone: Austria, Belgia, Eesti, Iirimaa, Luksemburg, Läti, Norra, Rootsi, Soome, Šveits, Taani, Ungari

• Riigid kus on üksikuid kvaliteedi tagamise viise: Hispaania, Holland, Island, Kreeka, Malta, Poola, Portugal, Saksamaa, Sloveenia, Suurbritannia, Tsehhi

Juhtumianalüüsist

Kriteeriumid analüüsitavate süsteemide valikul: •toimivad koolitusasutuse üleselt; •seatud on miinimumnõuded; •sisaldab välishindamist või valideerimist; •positiivse tulemusega kaasnevad teatud õigused – rahastus, logo kasutusõigus, registreerimine andmebaasis jne.

Sellistele tingimustele vastavad kahte tüüpi süsteemid:•Inspekteerimine või akrediteerimine (UK, Malta, Iirimaa, Kreeka, Holland) •Kvaliteedimärgi mudelid (Austria, Šveits, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa ja Sloveenia).

Juhtumianalüüsi tulemused – eesmärgidKvaliteedi tagamise süsteemi eesmärgid

AT CH DE EL FR IE LU MT NL 1

NL 2

NL3

SI UK

Läbipaistvus X X X X X X X

Kvaliteedikultuuri arendamine X X X X X X

Sektori monitooring/ poliitikute informeerimine

X X X X

Tarbijate kaitsmine X X X X X

Riikliku rahastuse eest vastutuse tagamine

X X X X X X X

Vähenev administratiivne koormus X X

Kvaliteedi miinimumtaseme tagamine X X X X X X X X X X X X

Kvalifikatsioonide kvaliteedi tagamine X X

Juhtumianalüüs – protsessAT CH DE EL FR IE LU MT NL1 NL2 NL3 SI UK

Koolitusasutusepoolne ettevalmistus

Taotluse esitamine / enesehinnang X X X X X X X X X XHindamine

Eneseanalüüsi aruande kontroll X X X X X X X X X XKohapealne kontroll X X X XEkspertide kaasamine X X XInspekteerimine X XÕppekavade valideerimine X X XVastutava organi satsiooni otsus

Registreerimine koolituspakkujana X X X X X X X X XOtsus / soovitused X X X XÕppekavade valideerimisotsus X XMonitooring / follow up

Aruandlus / monitooring X X X X X X X X XUuendamine X X X X X X X XFollow-up X X X

Juhtumianalüüs – korraldaja ja kulud• Valdavalt on vastutavaks avalik-õiguslik

organisatsioon, mis täidab peale kvaliteeditagamise ka teisi ülesandeid (nt täiskasvanuhariduse populariseerimine, nõustamine, uurimistegevus jne).

• Kvaliteeditagamise süsteemide maksumust on hinnatud vaid üksikutel juhtudel. Kaudseid kulusid (nt tööaeg eneseanalüüsi läbiviimiseks jmt) hinnatakse otsestest kuludest olulisemaks.

Juhtumianalüüs – kvaliteedikriteeriumid 1Teemad AT CH DE EL FR IE LU MT NL

1NL 2

NL3

SI UK

Organisatsiooni kvaliteet

Koolitusasutuse missioon X X X X X

Organisatsiooni struktuur / juhtimine X X X X X X

Administratsioon X X X X X X X

Rahastamine X X X X X X X X

Kvaliteediplaani olemasolu X X X X X X X X X X

Füüsiline õppekeskkond X X X X X X X

Valmisolek uuendusteks X

Koolitajate kvaliteet

Koolitajad X X X X X X X X X X X

Nõustajad, tugiteenuste pakkujad X X X X

Värbamispoliitika X X X

Juhtumianalüüs – kvaliteedikriteeriumid 2 Teemad AT CH DE EL FR IE LU MT NL

1NL 2

NL3

SI UK

Õppeprotsessi kvaliteet

Kommunikatsioon X X X X X

Õppemeetodid X X X X X X X X X X X

Õppija õigused ja vajadused X X X X X X X X X X

Õpiväljundite hindamine x x x x x x x x

Õppijate informeerimine ja nõustamine

x x x x x x

Tulemuste kvaliteet

Tulemuste mõõtmine/hindamine x x x x x x x x x x X

Kvaliteedi arenduste monitooring/mõõtmine

x x x x x x x x x

Väljakutsed 1

• Erinevate süsteemide paljusus• Tasemehariduses on kvaliteedisüsteemid olemas –

täiskasvanuhariduse printsiipe arvestavad vähesel määral

• Mitteformaalses täiskasvanuhariduses pigem on kvaliteedisüsteeme vähem (eriti erarahastuse korral)

• Täiskasvanute koolitajaid puudutavad regulatsioonid on pigem pehmed

Väljakutsed 2

• VÕTA ja nõustamise kvaliteedisüsteemid puuduvad enamikes riikides

• Monitooring mitteformaalse õppe pakkumise, õpiväljundite ja kvaliteedistandardite osas on vähene

• Kvaliteedipoliitikate ja strateegiate elluviimine on aeganõudev ning eeldab erinevate osapoolte vahel konsensuse saavutamist

• Riiklike kvalifikatsioonisüsteemide arendamine.

Soovitused väljakutsete lahendamiseks

Raportis on iga väljakutse juures toodud soovitused ning ettepanekud millistest analüüsitud kvaliteeditagamise süsteemidest võiks eeskuju võtta.

Näide: kvaliteeditagamise süsteem mitteformaalses täiskasvanuhariduses on välja arendamata.

Soovitused lahenduseks• Kvaliteedisüsteemi väljatöötamine koos miinimumnõuete

kehtestamisega. Inspiratsiooniks: Šveits EduQUA, Prantsusmaa Greta-Plus,

Luksemburgi kvaliteedimärk, Saksamaa Hamburgi mudel, Holland rahvaülikoolide kvaliteedimärk ja NRTO hea tava;

• Kvaliteedisüsteemide loomise toetamine ja stimuleerimine miinimumnõudeid kehtestamata.

Inspiratsiooniks: Kvaliteediauhinna mudelid Saksamaal (Stiftungwarenpreis), Rootsis ja Soomes;

• Kaudsema toe pakkumine. Inspiratsiooniks: Kvaliteedikäsiraamatud/juhendid Rootsis (BRUK),

koolitajate arenguprogramm Norras, Maltal ja Sloveenias, kvaliteeditagamise algatus Tsehhis.

Edutegurid• Kvaliteedisüsteem keskendub täiskasvanud

õppijale• Kvaliteedi tagamise süsteem on läbipaistev• Organisatsiooniliselt tugev toetus• Süsteem on ka finantsiliselt jõukohane• Asjakohane • Konsensuse ning piisava aja olemasolu

Kokkuvõte ja soovitused• Kvaliteeditagamise süsteemides on arenguruumi.• Täiskasvanuhariduse arengus on enam väljakutseid

riikidel, kus kvaliteeditagamise süsteemid puuduvad või eksisteerivad fragmenteeritult.

• Kaardistamisel leiti huvitavaid ja edukaid näiteid, millest on võimalik innustust saada ja õppida.

• Soovitus Euroopa tasandil kaaluda ühtse kvaliteedi võrdlusraamistiku loomist.

• Soovitus kaaluda olemasolevate Euroopa raamistike (EQAVET) laiendamist või uute süsteemide nendega seostamist.

RAHASTAMINE TÄISKASVANUHARIDUSES

Uuringu eesmärk, metoodika

Eesmärk: kaardistada ja analüüsida andmeid täiskasvanuhariduse rahastamise allikate ja mehhanismide kohta ja sedakaudu jõuda kokkuvõtete ja soovitusteni

Uuringu käik: -Kirjanduse ülevaade ja selle analüüs-15 Euroopa riigi + 4 OESC riigi statistikaandmete analüüs-Kokkuvõtlikud poliitikaanalüüsid -Faktiline info kasutatavate finantsinstrumentide kohta-Ekspertintervjuud koolituse pakkujatega

- Kasutatud on statistikaametite täiskasvanuhariduse uuringute (Adalt Education Survey AES) ja tööjõu-uuringute andmeid (Labour Force Survey LFS)

FookusMis kasu on täiskasvanute koolitamisest•Makro-majanduslikul tasemel•Mikromajanduslikul tasemel•Laiemalt üleüldse

Rahastamine•Mahud•Indikaatorid•Trendid eri aegadel•Täiskasvanuhariduse rahastamine võrrelduna hariduse üldise rahastamisega

Rahastamissüsteemide/instrumentide mõju osaluseleTeatud sihtgruppide ja koolituseasutuste rahastamine•Nn teise võimaluse hariduses (second chance education) osalejad•Hilisemas elueas esimese kõrghariduse omandajad•Vanemaealised (sh pensionärid) õppijad

Põhiliseks analüüsi aluseks on täiskasvanuhariduses osalemine

Tugev korrelatsioon täiskasvanuhariduse ja innovatsiooni vahel

• CEDEFOP 2012

• Täiskasvanuharidus on isegi parem innovatsiooniedendaja kui kõrgharidus!

Bi- variantse hindamise tulemused Sõltub Sõltumatu Korrelatsiooni-

koefitsient rInnovatsiooniindeks 2010 Täiskasvanuhariduses osalemine 2009 0,67 ***Innovatsiooniindeks 2010 Töötajaid koolitanud ettevõtete osakaal %

kõigist ettevõtetest (2005)0,66 ***

Innovatsiooniindeks 2010 HR indeks (2009) 0,58 ***Innovatsiooniindeks 2010 Töötajate osalemine töalastel kursustel (2005) 0,57 ***Innovatsiooniindeks 2010 Muud õppevormid ettevõtetes (indeks 2005) 0,51 **Innovatsiooniindeks 2010 Kursustel osalemise kulude osakaal % üldistest

tööjõukuludest0,45*

Seos majanduskasvu ja täiskasvanuhariduse vahel + laiem kasu inimesele ja ühiskonnale

• Maad, kus täiskasvanute õppes osalemine on suurem, näitasid ka suuremat majanduskasvu nii 2007 kui 2011.

Mõju ei ole väga pikaajaline (kuni 3 aastat).Sissetuleku kasvVäiksem töötuse tase Tulu on nähtav ka nn teise võimaluse hariduse (second chance education) ja

mittetööalase koolituse puhulEbaselgem on tulu vanemaealiste koolitamiselTäiskasvanuharidusest saadav tulu on mõnikord isegi suurem kui alghariduse

(initial education) andmisest saadav, tuluni jõutakse ka oluliselt lühema ajaga!

Mõju tervisele, kriminaalsusele, sotsiaalsele sidususele – näiteks UK hinnatakse aastaseks kasuks 2-3 milj naela, mis on 0,1% SKP-st, umbes sama suurusjärk raha kulutatakse täiskasvanuharidusele.

Kulutused täiskasvanuharidusele %-na SKP-st

Kõrgem rahastamismäär viib osalemise kasvuni

• Kõrge õppes osalemisega (60%) riigid kulutavad 1%, mõned isegi 1,2% SKP-st täiskasvanuharidusele - 0,8% SKP-st teised

Pole küll absoluutne tõde, et kuluta rohkem ja osalus tõuseb – mitmetel riikidel on ruumi efektiivsuse tõusuks (AT, US – kulutavad üle 1%, aga osalus alla 60%, ka SI, kus viimasel ajal rahastamine oluliselt väiksem).

Vaid väga üksikutel riikidel on õnnestunud osalust suurendada kulusid oluliselt tõstmata.

• Väga vähe kulutatakse mitte-tööalasele (non-vacational) koolitusele

Erandiks Taani, kus kulutatakse selleks ¼ , üldiselt kulutatakse mitte-tööalaseks koolituseks 10 – 15%

Piirjoont tööalase ja mitte-tööalase koolituse vahel on raske tõmmata.

Kes maksab? Õppija kohta tehtavate kulutuste jaotumine finantseerijate järgi: tööandjad panustavad kõige rohkem (ligikaudu 50% kulutatavast rahast), riik ~20% va põhjamaad (kuni 40% ), inimesed ise panustavad 20-30%

Millal maksab? Kriisi ajal osa riike suurendas kulutusi täiskasvanuharidusele, osa tõmbas kulusid koomale.

Austraalia, USA Taani, Saksamaa, Holland

Enamus uutest liikmesriikidest

Kuna olemas seos majanduskasvuga, siis võib kulutuste vähendamine viia edasi madalama majanduskasvuni jne

Rahastamisindikaatorid:kulutused õppija kohta (vanus 25-64) (ligikaudne)

Rahastamisindikaatorid:Kulutused õppija ühe osaletud tunni kohta suhestatuna osalemise määra

Rahastamisindikaatorid: õppija kohta tehtavad kulutused finantseerija järgi

Täiskasvanuhariduse rahastamine võrrelduna hariduse üldise rahastamisega

Millist rahastamissüsteemi või instrumenti valida?

• AES 2011 järgi oli väide, et „koolitus oli liiga kallis“ alles 5.kohal

Samas Rumeenia – üle 50% õppes mitteosalenutest väitsid seda (2/3 madala haridusega mitteõppijate seas)

Šveits, Kreeka – 30%Eesti, Itaalia, Holland, Läti, Leedu – 20%Madalaimad protsendid tulevad Slovakkiast, Belgiast ja kolmest Lõuna-Euroopa riigist (Portugal,

Hispaania, Malta)IGAL POOL ON MAKSUMUS TAKISTUSEKS JUST MADALA HARIDUSEGA INIMESTELE!Naiste jaoks on koolituse maksumus takistusena olulisem kui meestele (va RO)

Alarahastamise põhjused ja millise finantinstrumendi kaudu neid ületada:

Alarahastuse põhjused ja instrumendid, mis

aitavad sellest üle

Kulude jagamine riigi ja inimese vahel Riiklik rahastamine

LaenSäästu-skeemid

Maksu-soodustus

Voutšer, grant

Õppe-puhkus

Pakkumise rahastamine 100 % grant

Maksumuse alandamine

Tulu jaotub riigi ja inimese vahel x (x) Likviidsuspiirangud x x x x x x Turutõrked (x) x (x) (x)

Vastumeelsus võlgu võtta (x) (x) (x) (x) Ebakindlus saadava kasu osas (x) x (x) x x

Vastumeelsus riske võtta (x) (x) (x) (x) x Eeldatav kasu väike (x) x x x x Vähene valmisolek maksta x x Ebavõrdne ligipääs (x) (x) (x) (x) (x) (x) (x) (x)

Finantsinstrumendid, mis mõjutavad osaluse määra

• Maksutagastused• 100% maksumuse katmine mõju suurim• Õppelaenud• Omaosalusega vautšerid

• Vautšeritega peab olema ettevaatlik madalama haridusega sihtrühmade puhul, sest oskus otsustada, milline koolitus on vajalik ja kvaliteetne, on madal.

Sihtgruppide rahastamine:Tasuta teise võimaluse haridus (second chance education) pole veel kõik- vaja on täiendavaid meetmeid

• Madala haridusega inimesed on väga heterogeenne grupp, enamasti on õppimist takistavaid tegureid mitu – vanus, tervis, migrandi taust vms. Tundub, et suurem osalus on riikides, kus töötus on suurem (näiteks USA-s ja Portugalis on selles osalemine palju suurem kui õppes osalemine üldiselt, aga osalused pole kusagil väga suured).

Õppimise on kulukus, aga seda ei peeta suurimaks takistuseks.

• Enamuses riikides teise võimaluse haridus tasuta, mõnes riigis tuleb maksta 50% kuludest (mõnes riigis saab selle tagasi peale edukat lõpetamist). Üllatusena leiti, et formaalhariduses õppimise mahud on suhteliselt väikesed näiteks alates 15 h Luxemburgis kuni 59 h Saksamaal.–Madala haridusega inimestele on koolituskulude kõrval sama oluliseks takistuseks raskused töögraafiku seadmisel, varasem negatiivne õpikogemus või mõtteviis, et õpitavaga pole midagi peale hakata.

Riik AT AU BE CA CH DK FR HU NL SK USAÕppijate % kogu sihtgrupist

0,4 % 2,0 % 2,7 % 7,2 % 0,4 % 4,1 % 0,1 % 12,2 %

0,0 % 2,1 % 6,7 %

Sihtgruppide rahastamine:Paindlik ja piiranguteta rahastamine toob vanemad õppijad ülikooli

• 30+ ja isegi 40+ üliõpilaste osakaal kõrghariduses on rahastamisreeglite peegel! ( osalus alaneb juba siis kui kasutatakse laenude või grantide jagamisel laenuvõimekuse kontrollimehhanisme)

Eestis oli 30+ üliõpilasi eelmisel õppeaastal 21%

Sihtgruppide rahastamine:Vanemaealiste õppes osalemine on suurem kui rahastamisvõimalused on avatud kõigile eagruppidele ja vanemaealisi on rohkem tööl

• 55+ eagrupi jaoks annab parima tulemuse erinevate faktorite kombineerumine: eapiiranguteta rahastamine, hõivemäär, pensioniea piirvanus. Kaalukalt olulisima mõjuga on töötamine.

• Kodune osaleb 10%

• Tööl osaleb 33%

• Katsed erimeetmeid rakendada ei ole kusagil eriti häid tulemusi andnud.

Koolituse pakkujad tunnetavad rahastuse vähenemist vaid osades riikides. Uuringu käigus küsitleti 7 riigi koolituse pakkujaid, ühist mustrit leida pole võimalik.

Koolituse pakkujate struktuur on Euroopas väga mitmekesine, andmeid nende olukorra kohta praktiliselt pole.

40% on tööandjate koolituskeskused vms (käibest nende osa 70%)16,5% mitte-formaalset õpet pakkuvad institutsioonid10% formaalõpet/jätkuõpet pakkuvad institutsioonid9% äriühingud5% igat – mtü-d, kaubanduskojad, eraisikud jms

Õppijate tasud olulised Saksamaa, Austria, ka Hollandi ja Sloveenia koolitajatele, ettevõtetelt saadav raha oluline Ungaris ja Sloveenias, aga praktiliselt täiesti mitteoluline Saksas.Riiklik rahastus väga oluline Saksamaal ja Itaalias.Olukord kriisi ajal väga erinev, hea Saksamaal, väga kesine Ungaris ja Itaalias.

Soovitatakse hakata üle-Euroopaliselt kasutama koolituse pakkuja ärikliima indeksit jälgimaks koolitajate olukorda.

Järeldused Eesti kohta:

• Eesti paistab olevat üks kõige efektiivsemaid riike täiskasvanuhariduse osas. Osalusmäär on üle keskmise, rahastamine vaid 0,6% SKP-st (inimese kohta vaid 130€). Silmnähtavat selgitust välja tuua ei saa, kuigi raha nimetatakse takistusena (eriti naiste jaoks) ei paista see eriti mõjuvat, kas osaletud tunnid on samas mahus kui enamuses riikides.

• Riigi panus on üks väiksemaid, vähem kui 20% koos töötukassaga ja see raha tuleb põhiliselt ESF rahastusest.

Soovitused:

Täiskasvanuharidus on tasuv – tugev on korrelatsioon innovatsiooniga ja majanduskasvuga.

Tungivalt soovitatakse kasutada kulude jagamisel põhinevaid rahastamismehhanisme ja instrumente, mis võimaldaksid riigil, tööandjatel ja õppijatel koolituse rahastamise kulusid jagada.

Riigid, kus õpitakse rohkem, kulutavad õppimisele rohkem nii üleüldiselt, aga ka õppija ja õppijatunni kohta. Panustatakse inimestele, mitte ettevõtetele. Riigi rahal on suurem mõju.Õppija kulud tuleb hoida all, kui tahate osalust suurendada.Rahastus tuleb suunata neile, kel seda vaja ja lisaks loodud nõustamis- jms tegevused, et vältida tühikulude suurenemist.

.

Soovitused:

Riikides, kus õpitakse rohkem, on sageli avatud ligipääsu poliitika, rahastus on kättesaadav (peaaegu) kõigile täiskasvanutele, ka finantsinstrumente on vähe.

Panustage elukestva õppe kultuuri arendamisele, see tundub olevat suurim mõjutegur. Suunake raha inimestele, looge mitmeid erinevaid võimalusi alaesindatud gruppidele sh

ärge unustage töötavaid inimesi.

Vanemate inimeste õppesse toomiseks on pensioniea nihutamine kõige tulemuslikum.

Rahastus olgu kättesaadav kõigile eagruppidele. Vaja lisameetmeid muude barjääride vähendamiseks.

ANDMED! ANDMED! ANDMED!

AITÄH!

UURINGUD KÄTTESAADAVAD:http://ec.europa.eu/education/adult/studies_en.htm - uuringud www.hm.ee – uuringud, statistika, andmebaasid