ÜLEVAADE

VABARIIGI VALITSUSE TEGEVUSPROGRAMMI 2014-2015

TÄITMISEST (märts – juuni 2014)

Riigikantselei 2014

2 (17)

Sissejuhatus

Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse 26. märtsil 2014. aastal. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Valitsus kavandab oma tööd tegevusprogrammi abil, mis kinnitati 24. aprillil 2014. Tegevusprogramm aastateks 2014-2015 käsitleb peaministri juhiste ning ministrite ettepanekute alusel konkreetseid ülesandeid koalitsiooni tegevuskava 14 poliitikavaldkonna lõikes seatud eesmärkide täitmiseks. Valitsuse eesmärkideks on tööjõumaksude vähendamine, sh tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määra langetamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, laste vaesuse vähendamine ning lastetoetuste tõus ja riigi julgeoleku tagamine. Ülevaates on 14 poliitikavaldkonna lõikes toodud välja valitsuse esimese 100 päeva olulisemad tegevused ja edasiminekud eesmärkide täitmisel. Olulisemate 100 päeva tegevustena võib välja tuua järgmised tehtud sammud:

Aprillis vastu võetud riigi eelarvestrateegia 2015-2018 sätestab kaitsekulude hoidmise 2% tasemel SKPst, juunis toetati riigikaitselisi lisainvesteeringuid ning Ämari lennubaasist sai Balti riikide õhuturbeoperatsiooni teine baaslennuväli.

Juunis võttis Riigikogu vastu valitsuse esitatud eelnõud, millega tõstetakse esimese ja teise lapse toetust senise 19,18 euro asemel 45 euroni kuus ja kolmanda lapse toetust 100 euroni kuus, vajaduspõhist lastetoetust 45 euroni kuus ning toimetulekutoetuste määramisel tõstetakse lapse osa 0,8lt 1,0ni.

Riigi eelarvestrateegiaga lepiti kokku tulude maksuvaba miinimumi tõstmine 144lt eurolt 10 euro võrra igal aastal aastani 2018 ning töötuskindlustuse maksemäära vähendamine 0,6% võrra.

Valitsus on esitanud Riigikogule arutamiseks töövõime reformi eelnõud, millega soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre.

Valitsus saatis juunis Riigikogule eelnõu, millega laiendatakse koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele.

Euroopa Komisjoni heakskiidu sai valitsuse esitatud eurotoetuse kasutamise partnerluslepe, millega suunatakse Eesti arengusse ligi 4,4 miljardit eurot.

Mais sai valitsuse heakskiidu maaelu arengukava 2014-2020, milles nähakse ette maaelu edendamist toetavaid tegevusi enam kui miljardi euro eest.

Juunis valitsuselt heakskiidu saanud isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatusettepanek loob õigusliku aluse selleks, et maailma üht mugavamat, mitmekülgsemat ja turvalisemat elektroonilist isikutuvastamise ja asjaajamise lahendust saavad edaspidi lisaks Eesti kodanikele ja residentidele kasutada ka Eestiga suhtlevad välismaalased. E-residendi digi-ID aitab kaasa Eesti majanduse, teaduse ja hariduse rahvusvahelistumisele.

3 (17)

Riigivalitsemise paindlikkuse tõstmiseks muudeti Vabariigi Valitsuse seadust, andes peaministrile õiguse määrata ministrite pädevusvaldkonnad.

E-riigi üldise arengu suunamiseks moodustati ning alustas peaministri juhtimisel tööd e-Eesti nõukogu.

Juunis sai valitsuse heakskiidu avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014-2016 fookuses on kodanikke kaasavad ja avatud poliitikakujundamise protsessid, läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine ning kodanikest lähtuvad avalikud teenused.

Balti riigid leppisid kokku Rail Balticu ühisettevõtte aktsionäride lepingu tingimustes ning jätkunud on arutelud Rail Balticu trassivalikute teemal.

Jätkunud on ettevalmistused Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse, Eesti-Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori ja veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamise projektide esitamiseks Euroopa Ühendamise rahastu esimesse taotlusvooru.

Ülevaade valitsuse tegevusprogrammi 2014–2015 eesmärkide täitmisest

1. Perepoliitika: lastetoetuste tõus, lastetoetuste reformi jätkamine

Valitsuse üks olulisemaid prioriteete on lastetoetuste tõus. Juuni keskel võttis Riigikogu vastu valitsuse esitatud eelnõu, millega tõstetakse esimese ja teise lapse toetust senise 19,18 euro asemel 45 euroni kuus ja kolmanda lapse toetust 100 euroni kuus, vajaduspõhist lastetoetust 45 euroni kuus ning toimetulekutoetuste määramisel tõstetakse lapse osa 0,8lt 1,0ni. Lastetoetuste tõus aitab oluliselt vähendada vaesuses elavate laste osakaalu. Eelnõu puudutab ligi 270 000 last ja nende vanemaid. Eelnõu jõustub 1. jaanuarist 2015.

Mais kiitis valitsus heaks ning esitas Riigikogule uue lastekaitse seaduse eelnõu. Peamised muudatused, mis võrreldes kehtiva seadusega käesoleva eelnõuga sisse viiakse, puudutavad lapse õiguste kaitse ja heaolu tagamise põhimõtete sätestamist ning nende põhimõtete elluviimiseks selgete kohustuste, vastutusala ja järelevalve kirjeldamist, keskse riikliku lastekaitse rakendusüksuse loomist, mille ülesanne on lapse heaolu tagamiseks koordineerida koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, samuti lastekaitsealast koostööd eri valdkondade vahel ning riigi toe loomist kohalikele omavalitsustele selleks, et parandada kohaliku tasandi lastekaitsetöö kvaliteeti.

2. Maksupoliitika: tööjõumaksude vähendamine

Riigi eelarvestrateegiaga lepiti kokku töötuskindlustuse maksemäära vähendamine 0,6% võrra ning tulude maksuvaba miinimumi tõstmine 144lt eurolt 10 euro võrra igal aastal aastani 2018 ning. Riigikogu võttis 1. juulil vastu valitsuse esitatud eelnõu, millega suurendatakse pensionile kohaldavat täiendavat maksuvaba tulu 210 eurolt 220 euroni.

4 (17)

Tervise kaitseks ja tervistkahjustavate toodete kättesaadavuse vähendamiseks võeti riigi

eelarvestrateegias suund alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmisele. Juulis võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud eelnõu, mille kohaselt tõuseb alkoholi aktsiisimäär 2015. aastal 15% ning 2016. aastal, 2017. aastal ja 2018. aastal 10%. Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi tõstetakse 5% aastas alates 2016. aastast kuni 2018. aastani. Seejuures vähendati rahanduskomisjoni ettepanekul sigarettide aktsiisi struktuuris hinnapõhise aktsiisikomponendi osakaalu ja vastavalt tõsteti tükipõhist aktsiisikomponenti, mille tulemusel kallinevad mõnevõrra enam odavamad sigaretid, muutes need raskemini kättesaadavaks.

Võitlemaks maksupettustega võttis Riigikogu tänavu mais uuesti vastu käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt nõutakse 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist. 1. juulist 2014 jõustus maksukorralduse seaduse muudatus, millega luuakse töötamise register. Registri eesmärk on vähendada ümbrikupalkade maksmist.

Maksuerandite vähendamiseks võttis Riigikogu vastu valitsuse esitatud käibemaksu seaduse muutmise eelnõu, millega piiratakse ettevõtluses kasutatavate sõiduautode ostmisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel (nt mootorikütus, remont, hooldus) makstava käibemaksu mahaarvamist. Samuti võttis juunis Riigikogu vastu tulumaksuseaduse muudatused, millega kaotati võimalus maksta töötajale, ametnikule või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele isikliku sõiduauto (s.t sellise sõiduauto, mis ei ole tööandja omandis ega valduses) töösõitudeks kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata. Samuti suurendati sõitude kohta arvestuse pidamise korral makstava hüvitise maksuvabastuse piirmäära 256 eurolt 335 euroni.

Riigikogu võttis vastu valitsus algatatud eelnõu, mille kohaselt lubatakse eriotstarbelist diislikütust edaspidi kasutada põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastamisel. Ülejäänud valdkondades (raudteeveondus, laevatamine Eesti vetes ning kütmine) asendatakse soodusmääraga kütuste kasutamine osaliselt toetusskeemidega. Kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamise tulemusena jääb Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus – eriotstarbeline diislikütus. Kütmiseks ja elektrienergia tootmiseks saab eriotstarbelist diislikütust kasutada kuni 2014/2015 kütteperioodi lõpuni (1. maini 2015).

Juulis võttis Riigikogu vastu valitsuse esitatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega seotakse lahti teehoiu rahastamine kütuseaktsiisi laekumisest. Samuti muudetakse selgemaks teehoiu raha jaotamise sõnastus. Seadus võimaldab paindlikumat ja otstarbekamat riigieelarve planeerimist. Teehoiu rahastamise ulatus määratakse riigi eelarvestrateegias ja eraldatavad summad fikseeritakse igal aastal riigieelarves. Varasemalt nähti teehoiu rahastamiseks ette üldsumma, mis vastas

5 (17)

vähemalt 75%-le kütuseaktsiisi ja 25%-le erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatud laekumisest.

Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti poolt esitatud partnerlusleppe, mis on alanud Euroopa Liidu eelarveperioodil (2014-2020) eurotoetuse kasutamise alusdokument. Partnerlusleppe kaudu Eesti arengusse suunatav EL poolne toetusmaht on kokku ligikaudu 4,4 miljardit eurot, millele lisandub Eesti riigieelarve ja toetuse saajate panus. Uue perioodi fookuses on tark majanduskasv ja inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi tõstmine. Toetused elavdavad ettevõtlust, parandavad töö- ja haridusvõimalusi ning keskkonnahoidu ja ühendusi.

3. Rahvuslik julgeolek: riigikaitse ja välispoliitika

Aprillis vastu võetud riigi eelarvestrateegia 2015-2018 sätestab kaitsekulude hoidmise 2% tasemel SKPst.

Tänasest julgeolekusituatsioonist lähtuvalt otsustas valitsus juunis toiminud nõupidamisel toetada täiendavate kriitiliste riigikaitseliste lisainvesteeringute tegemist ligi 9,5 miljoni euro eest Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalades, sh seoses NATO liitlaste erakorraliste heidutusmeetmetega.

Eesti kaitsevõime põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja NATO kollektiivkaitsel. Aprilli lõpus saabusid Ämari lennubaasi neli Taani Kuningliku Õhuväe hävitaja meeskonda, millega sai Ämari lennubaasist Eesti, Läti ja Leedu õhuturbeoperatsiooni teine baaslennuväli Leedus asuva Šiauliai lennubaasi kõrval. Samuti on Saksamaa teatanud lubadusest alates 1. septembrist tuua neli hävitajat Ämarisse.

Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi 150 sõduri ning Taani Õhuväe hävitajate tulek Eestisse tänavu aprillis näitab Ameerika Ühendriikide liitlaste ja NATO partnerite pühendumist kollektiivkaitse põhimõtetele, suurendab NATO heidutuse tõsiseltvõetavust ning suurendab Eesti ja regiooni julgeolekut. Ameerika Ühendriikide kompanii hakkab roteeruma teiste USA üksustega, selline kohalolek jääb Eestisse praeguste plaanide kohaselt vähemalt aasta lõpuni. Juunis teatas Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, et USA suurendab panustamist Euroopa julgeoleku tagamisse.

Maikuine kaitseväe suurõppus „Kevadtorm“ oli läbi aastate suurim, kus lisaks Eesti kaitseväelastele, kaitseliitlastele ja reservväelastele osalesid liitlased Ühendkuningriigist, Leedust, Lätist, Belgiast, Taanist, Poolast ja Ameerika Ühendriikidest. 16. maist võttis NATO Kevadtormi juhtimise üle, kui algas NATO õppus „Steadfast Javelin 1“, mille eesmärgiks oli harjutada ühtset sõjaliste operatsioonide juhtimist olukorras, kus lisaks Eesti kaitseväele opereerivad Eesti pinnal liitlasriikide üksused. Valitsuse tegevusprogramm näeb ette õppustel osalevate liitlaste arvu suurendamist.

6 (17)

Aprillis kiitis valitsus heaks ettepaneku osta Hollandilt 44 jalaväe lahingumasinat. Juunis

tegi valitsus kaitseministrile ülesandeks alustada läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemide Javelin hankimiseks ning sõlmida sobivate tingimuste korral ka vastav hankeleping. Eelmisel aastal heaks kiidetud riigikaitse arengukava 2013-2022 näeb ette soomusmanöövrivõime loomise, milleks Eesti hangib jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid ja kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemid.

9. mail suundusid Eesti kaitseväelased neljaks kuuks Euroopa Liidu missioonile Kesk-Aafrika Vabariiki. Missiooni eesmärk on toetada Aafrika Liidu rahuvalveoperatsiooni MISCA ja Prantsuse vägesid korra taastamisel Kesk-Aafrika Vabariigis. Eesti panustab missiooni 53 kaitseväelasega.

10. mail maandus Ämari lennubaasis NATO transpordilennuk Lõuna-Afganistanist, Camp Bastionis NATO juhitud ISF operatsioonil teeninud viimase Eesti jalaväekompaniiga.

2. juulil avati Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliinikus uus kaasaegne Amputatsioonijärgse Taastusravi Keskus. Uues keskuses on nii välismissioonidel vigastada saanud Eesti kaitseväelastel kui ka tsiviilelanikel võimalik saada taastusravi senisest palju kaasaegsemates tingimustes ning uusima meditsiinitehnika toel. Samuti paikneb uues taastusravi keskuses proteesikeskus, kus valmivad taastusraviga paralleelselt edasiseks eluks vajalikud käe- ja jalaproteesid. Keskus valmis USA ja Eesti koostöös. Taastusravi- ja proteesikeskuse käivitamist nägi ette ka valitsuse kinnitatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidepoliitika aastateks 2013–2017.

Valminud on riigikaitse arengukava mittesõjaliste osade rakendusplaan aastateks 2014–2018, mis näeb ette konkreetsed tegevused ja tähtajad laiapindse riigikaitse rakendamiseks järgmises kuues tegevussuunas: tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele, rahvusvaheline tegevus, siseturvalisuse tagamine, riigikaitsealaselt oluliste elutähtsate teenuste tagamine, psühholoogiline kaitse ja riigikaitse juhtimine. Rakendusplaan esitatakse valitsusele heakskiitmiseks juulis.

Siseministeerium on esitanud kooskõlastamisele hädaolukorra seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärgiks on korrastada kriisireguleerimise ja elutähtsate teenuste süsteemi korraldust.

Aprillis lähetas kaitseministeerium Kiievisse sõjaväeatašee, kelle ülesandeks on Ukraina julgeolekuolukorra ja -poliitika jälgimine, kahepoolsete suhete ja koostöö edendamine ja arendamine Ukraina Vabariigiga.

Aprillis lähetati Moldovasse Eesti alaline diplomaatiline esindaja, kelle ülesandeks on Moldova välis-, sise-, julgeoleku- ja majanduspoliitika jälgimine, kahepoolsete suhete edendamine ja arendamine Moldova Vabariigiga, keskendudes arengukoostöö

7 (17)

küsimustele, samuti Eesti riigi ja kodanike ning juriidiliste isikute huvide esindamine ja seaduslike õiguste kaitsmine Moldova Vabariigis. Diplomaatilise esindaja lähetamist Moldovasse nägi ette valitsuse koalitsioonilepe.

27. juunil allkirjastati Euroopa Liidu assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleping Gruusia ja Moldovaga ning lepingu kaubandusosa Ukrainaga.

4. Demokraatia ja kaasamine

27. märtsil arutas valitsus mitut nn demokraatia paketi eelnõud, mis näevad ette järgmisi muudatusi:

a) valitsus toetas Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõud (600 SE), mis näeb ette, et Riigikogu valimistel osalemise kautsjonit ei pea tasuma erakond, mille registrisse kandmisest ei ole möödunud neli aastat ning millega laiendatakse üksikkandidaatidele seni vaid erakondadele ette nähtud eelist saada mandaat ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist. Eelnõu on läinud 1. lugemise;

b) valitsus toetas Vabariigi Valitsuse seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) üldist eesmärki anda Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi esitamisel senisest suurem roll Riigikogule. Valitsus leidis, et eesmärgi saavutamiseks oleks sobiv meede esitada Euroopa Komisjoni liikme kandidaat enne nimetamist arutamiseks Riigikogule. Kuigi eelnõu pole Riigikogu veel vastu võtnud, on eelnõuga soovitavat muudatust juba praktikas rakendatud, kui 12. juunil arutas Riigikogu Andrus Ansipi kandidatuuri Euroopa Komisjoni voliniku kohale;

c) valitsus toetas Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (601 SE), mille kohaselt võimaldatakse Riigikogu liikmel olla samaaegselt ka kohaliku omavalitsuse volikogu liige, kuid mitte linna- või vallavolikogu esimees või aseesimees. Lisaks nähakse ette, et Riigikogu liige, kes samaaegselt on ametis ka kohalikus omavalitsuses, ei saa selle eest hüvitist. Eelnõu on Riigikogus läbinud 1. lugemise;

d) valitsus toetas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (602 SE), milles täpsustatakse, et volikogu liikmel on õigus määrata oma sooviavalduses, millisesse komisjoni ta kuuluda soovib. Täpsustatakse volikogu juhtorganite valimise korda, mis seni on sätestatud konkreetse valla või linna põhimääruses. Uue regulatsiooni järgi valitakse komisjonide esimehed ja aseesimehed edaspidi üheaegselt salajasel hääletusel. Samuti lisatakse nõue, et komisjonide moodustamisel tuleb järgida erakondade ja valimisliitude

8 (17)

valimistulemuse proportsionaalset esindatust. Eelnõu on Riigikogus läbinud 1. lugemise.

e) valitsus toetas Riigikogu liikme staatuse seaduse ja riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu (603 SE), mille kohaselt saab riigile kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste nõukogude liikmeks nimetada vaid isiku, kelle nimetamiseks on andnud nõusoleku Riigikogu asjaomane komisjon. Asjaomase komisjoni nimetab Riigikogu juhatus. Eelnõu on Riigikogus läbinud 1. lugemise.

f) valitsus loobus arvamuse andmisest erakonnaseaduse § 12¹ täiendamise seaduse eelnõu (598 SE) kohta, millega kehtestatakse reklaamipiirangud valimisreklaami tegemisele avalikust eelarvest. Eelnõu on Riigikogus läbinud 1. lugemise.

g) valitsus loobus arvamuse andmisest Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE) kohta, mis näeb ette, et Riigikogu juhatus võib nimetada kodanikeühenduste seast komisjonide alalised koostööpartnerid, kellel on õigus osaleda komisjoni istungitel komisjoni esimehe kutseta ning neid teavitatakse komisjonis arutlusele tulevatest küsimustest ja tehtud ettepanekutest samadel alustel komisjoni liikmetega. Eelnõu võeti 7.05.2014. a menetlusest tagasi.

5. Sotsiaalne turvalisus, tööturg, tervishoid

29. mail kiitis valitsus heaks ning saatis Riigikogule töövõimetoetuse seaduse eelnõu, mis on üks osa töövõime reformi paketist. Reformiga soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Eelnõuga tekib inimesel õigus ja võimalus saada töötukassast rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi. Toetuste ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene kasutab talle pakutavaid võimalusi, et oma töölesaamise väljavaateid suurendada. Töövõimetoetuse seaduse eelnõuga luuakse uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetatakse töövõime kaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest. Töövõimetoetust on õigus saada inimesel, kellele on määratud osaline töövõime või kellel töövõime puudub.

Töövõime reformi paketi teise osa, millega jätkatakse töövõime reformi elluviimist rehabilitatsiooni- ja abivahenditeenuse ümberkujundamisega, kiitis valitsus heaks 12. juunil. Eelnõu eesmärk on toetada tööealiste inimeste tööhõives püsimist, ennetada tööturult eemalejäämist ja püsiva töövõimekaotuse tekkimist, pakkudes tervisekahjustusega inimestele kompleksset abi tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime reformiga loodava töövõime hindamise süsteemi alusel toetatakse inimesele sobiva

9 (17)

rehabilitatsiooni pakkumist: kas töölesaamist või töötamise jätkamist toetava tööturu- või igapäevaelu toetava sotsiaalteenusena ning inimese vajadusele vastava abivahendi võimaldamist.

Valitsuse üks eesmärke on taastada riikliku matusetoetuse maksmine vähekindlustatud

peredele. Matusetoetuse maksmise lahendust arutas valitsus 8.05.2014. a nõupidamisel ning otsustas, et matusetoetus tõuseb 250 euroni ning matusetoetuse saamise õigus on juhul, kui matuse korraldaja kuulus toimetulekutoetust saavasse leibkonda vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul. Vastav seaduseelnõu esitatakse valitsusele 2014. a III kvartalis.

Valitsus toetab tööandjate ja töötajate kokkulepet tõsta miinimumpalk 390 euroni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusele nr 166 on alates 1. jaanuarist 2015 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot.

24. aprillil kiitis valitsus heaks tegevuskava Euroopa Liidu noortegarantii elluviimiseks. Noortegarantii on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on tagada, et alla 25-aastased noored saaksid hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidusest lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise või koolituspakkumise. Lisaks olemasolevatele noorte töötust ennetavatele meetmetele sisaldab noortegarantii tegevuskava Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 raames planeeritud tegevusi, mis puudutavad noorte teadlikkuse tõstmist tööelust ja praktilise tööeluga kokkupuute suurendamist; NEET-noortele suunatud meetmed, mis toetavad noorte haridusse või tööturule siirdumist ning tööturumeedet „Minu esimene töökoht“ töötute noorte tööle aitamiseks.

Ravimite üle-Eestilise kättesaadavuse toetamiseks võttis Riigikogu 21.05.2014 vastu seadusemuudatused, millega kehtestati apteegibussi regulatsioon, apteekide lahtiolekuaja ja apteekrite regulaarse täiendkoolitamise nõue, lihtsustati apteegi asutamist püsisasustusega väikesaartel ning sätestati apteekritele lähtetoetuse maksmise põhimõtted maapiirkondadesse tööle asumisel. Täiendavate maa-apteeke toetavate meetmete analüüsimise ja väljatöötamise ajaks kuni 9.06.2015 kehtestati uute apteekide asutamise piirang üle 4000 elanikuga asulatesse. Sätestati täiendav keeld ravimiturul tegutsevate ettevõtjate seotuse osas, millega tagatakse apteekide sõltumatus ravimihulgimüüjatest.

Juuli alguses kiitis valitsus heaks e-tervise riikliku strateegia koostamise rakkerühma

moodustamise eelnõu. Rakkerühma eesmärk on seada riiklikul tasemel uued sihid e-tervise edasiarendamiseks ja leppida kokku terviklik plaan nende sihtide saavutamiseks. Rakkerühma hakkavad kuuluma erinevad ministeeriumid ning e-tervise arengu seisukohast tähtsaimad avalik-õiguslikud organisatsioonid ja vabaühendused.

Sotsiaalministeeriumis on valminud erihoolekande arengukava aastateks 2014–2020, mis määrab strateegilised eesmärgid ning annab tervikliku nägemuse vajalikest

10 (17)

tegevustest deinstitutsionaliseerimise suunas selleks, et psüühilise erivajadusega inimesed saaksid võrdsetel alustel teistega osaleda ühiskonnaelus.

Valitsusele on esitatud sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava aastateks 2016–2023 koostamise ettepanek. Koostatav arengukava määrab ühtse strateegilise lähenemisviisi sotsiaalkindlustuse, hoolekande, vaesuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste teemavaldkondadele, aitamaks saavutada inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut ning võrdseid võimalusi ühiskonnaelus (sh tööturul) osalemiseks. Arengukava esitatakse valitsusele eeldatavalt 2015. a sügisel.

6. Haridus ja teadus

Valitsus kiitis juuni alguses heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärk on omavalitsustele ning erakoolide pidajatele koolilõuna kulude katmiseks toetust ka keskharidust omandavatele õpilastele. Praegu on lõuna tasuta põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel. Koolilõunatoetuse suurenemine puudutab rohkem kui 22 000 gümnasisti ning aitab parandada perede toimetulekut.

Analüüsitud on tasuta kõrgharidusele ülemineku ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi rakendamist, millest lähtuvalt on Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu, mille järgi õppetoetuste saajate ring laieneb ning toetused muutuvad vajajatele kättesaadavamaks.

Valmistatakse ette Horisont 2020 programmi koostööpartnerluse teemaprioriteete ning Eesti osalemispõhimõtteid, mille üle juunis 2014 algab Eesti Teadusagentuuri eestvõttel ka laiem arutelu.

Juulis valmib Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” rakendusplaan ehk konkreetne plaan koos ressursside ja vastutajatega, kuidas lähema 4 aasta jooksul TAI strateegias kirja pandud eesmärkide poole jõuda.

Alanud on läbirääkimised õpetajate alampalga ning kontakttundide soovitava normkoormuse ja klassijuhatajatöö väärtustamise kokku leppimiseks. Toimunud on arutelukohtumised oluliste partneritega nagu Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit.

Haridus- ja Teadusministeerium on alustanud teaduse rahastamise analüüsimist. Koos partneritega uuritakse teaduse rahastamise praegust süsteemi ja otsitakse võimalusi töötada välja tasakaalustatud teaduse rahastamissüsteem, mis tagaks Eestile oluliste teadusasutuste ja uurimissuundade teaduskompetentsi säilimise ja arengu. Selleks konsulteeritakse suve jooksul ja sügisel Rektorite Nõukogu, Teaduste Akadeemia ja teiste partneritega.

11 (17)

7. Ettevõtlus, innovatsioon, transport

EASi juhtimiskriisi lahendamiseks nimetati uus EASi nõukogu ministri poolt ametisse 5. mail 2014. Varem oli nõukogus 11 liiget, nüüd 7 liiget. Koosseisu kuuluvad 2 poliitilist liiget, 2 ametnikku ja 3 ettevõtjat. Uue nõukogu koosseis peaks tagama organi parema toimimise. Nõukogu esimesel koosolekul kutsuti üks juhatuse liikmetest ametist tagasi. Teine juhatuse liige jätkab seni kuni on leitud keegi tema asemele. Konkurss on välja kuulutatud. Kui ametisse astub uus juhatuse liige, on võimalik minna edasi organisatsiooni strateegia kujundamise ja elluviimisega.

Juuni lõpus kiitis valitsus heaks ning esitas Riigikogule eelnõu, millega luuakse täpsem regulatsioon e-residentidele digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks. Välisriikides elavate välismaalaste kaasamiseks Eesti majanduse, teaduse ja hariduse arengusse luuakse neile e-residentsus, mis põhineb, erinevalt tavapärasest elukohariigist lähtuval määratlusel, digitaalsel identiteedil. Seda on võimalik tõendada digitaalse isikut tõendava dokumendiga – mitteresidendi digitaalse isikutunnistusega. E-residentsus võimaldab kasutada isikutel vajaminevaid Eesti digiteenuseid ning pakkuda uusi ärivõimalusi Eesti ettevõtetele.

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile uue investeerimisfondide seaduse eelnõu, mis muudab fondide kaudu investeerimise paindlikumaks, laiendab pensionifondide valikuid raha paigutamiseks ja aitab arendada Eesti kohalikku kapitaliturgu.

Kooskõlastamisel on välismaalaste seaduse muudatused, millega on kavas luua senisest paindlikumad võimalused Eestis elamiseks ja töötamiseks siinsetele tööandjatele vajalikule kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule. Siia tööle tulnud välismaalased saavad võimaluse kasutada oma teadmisi ja oskusi Eestis maksimaalselt, töötades näiteks samaaegselt mitme tööandja juures. Soodustatakse ka investorite elamaasumist Eestisse ja nende tegutsemist siin kujul, mis on avalikes huvides ja aitab kaasa Eesti majanduse arengule. Samuti võimaldatakse Eestis elamisloa alusel elanud välismaalasel lihtsamas korras taotleda elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Kooskõlastusringi on läbinud eelnõu kiirlaenuturu täiendavaks reguleerimiseks. Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb krediidikulukuse määrale seada kas seaduses või seaduse alusel antavas määruses ülempiir, mille ületamine tooks kaasa laenulepingu tühisuse. Eesmärk on kaitsta tarbija kui lepingulise suhte nõrgema poole huve ja õigusi tarbijakrediidilepingu (nt laen, järelmaks, liising) sõlmimisel ja sellest lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel.

Jätkunud on kõnelused Rail Balticu ühisettevõtte asutamiseks. Task force´i, asekantslerite ja transpordiministrite tasemel on lepitud kokku ühisettevõtte aktsionäride

12 (17)

leppe tingimustes. Järgmise sammuna peavad asutamisdokumendid kiitma heaks Balti riikide valitsused.

29. mail toimunud kabinetinõupidamisel arutas valitsus Rail Balticu trassivalikuid Harjumaal. Nõupidamisel otsustati jätta kuni valitsuskabineti nõupidamise otsuseni võrdlusesse Harjumaal trassialternatiivid 13A, 13B, 13C ja 13D. Majandus- ja kommunikatsiooniministrile tehti ülesandeks esitada 2014. aasta III kvartali jooksul pärast trassialternatiivide võrdlustulemuste tutvustamist avalikkusele ja trassialternatiivide eskiislahenduste koostamist valitsuskabineti nõupidamisele ettepanek eelistatuima trassi kohta.

Valitsus otsustas kuulutada välja riigihanke vedaja leidmiseks Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel. Valitsuse prioriteediks on nimetatud liinidel praamiühenduse toimepidevuse tagamine.

8. Energeetika

Riigikogus võeti vastu valitsuse poolt algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega sätestatakse kütteainena kasutatavale biogaasile aktsiisvabastus. Biogaasi aktsiisivabastus on oma olemuselt riigiabi, mille jaoks on kavas selle aasta jooksul taotleda ka riigiabi luba. Lisaks vabastab seadusemuudatus alla 100 kW seadmega elektrit tootvad kodumajapidamised ja korteriühistud energia maksukohustusest.

Jätkunud on ettevalmistused Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse, Eesti-Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori ja veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamise projektide esitamiseks Euroopa Ühendamise rahastu esimesse taotlusvooru. Eesti ja Soome peaministrid on leppinud kokku Balticconnectori teekaardis, mis lähiajal ka allkirjastatakse.

Valminud on koostatava energiamajanduse arengukava 2030 stsenaariumitele majandusmõjude analüüs, mis aitab energeetika arengut puudutavate otsuste tegemisel leida tasakaalu looduse hoidmise, töökohtade säilitamise ja majanduse arendamise vahel. Energiamajanduse arengukava valmib käesoleva aasta lõpuks.

9. Kodakondsus-, keele- ja rahvuspoliitika

Kooskõlastamisel on käinud kodakondsuse seaduse muudatused, millega nähakse ette järgmised muudatused: üle 65 aastased kodakondsuse taotlejad peavad sooritama vaid suulise keeleeksami; sätestatakse, et alaealiselt ei saa Eesti kodakondsust ära võtta ning laste puhul, kelle mõlemad vanemad on määratlemata kodakondsusega ja kellel on õigus Eesti kodakondsusele, saavad Eesti kodakondsuse, kui vanemad sellest ei loobu.

13 (17)

Avalikule konsultatsioonil ja kooskõlastusel on käinud lõimumisvaldkonna arengukava

„Lõimuv Eesti 2020“ ja selle rakendusplaan. Hetkel toimub arengukavasse ja rakendusplaani laekunud märkuste ja ettepanekute alusel muudatuste ja täienduste sisseviimine. Arengukava seab prioriteetsete arengusuundadena vajadust suurendada Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate hoiakute ja väärtuste kinnistamist, ühiskondlikult ja keeleliselt seni vähelõimunud Eesti elanike osaluse suurendamist ühiskonnaelus ning uussisserändajate sujuvamat kohanemist Eestis.

10. Keskkond

Valitsus kiitis juunis heaks riigi jäätmekava 2014-2020. Jäätmekava eelnõu näeb ette jäätmeveo korralduse reformi algatamise, mille tulemusel säiliks inimestel prügiveosüsteemiga liitumiskohustus, kuid lisanduks õigus valida parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuv teenusepakkuja. Täpsem regulatsioon saab paika jäätmeseaduses.

Valitsuses heaks kiidetud maaelu arengukava 2014-2020 raames on kavas jätkata pärandmaastike hooldamise toetamist. Samuti on maaelu arengukavas ette nähtud toetusmeetmed Natura aladel metsamaad omavatele erametsaomanikele, et sel moel panustada Euroopas ohustatud liikide ja elupaikade hoidmisse. Maaelu arengukava investeeringutoetuste meetmes on toetuste taotlemisel üheks taotlustele eelise andmise kriteeriumiks investeeringud sõnnikuhoidlate korrastamiseks või uute ehitamiseks. Suurenenud on põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning selle alammeetmete toetuste määr. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames pööratakse senisest enam tähelepanu keskkonnakoormuse ohjamisele ja ressursisäästule.

11. Maaelu, põllumajandus, regionaalpoliitika

22. mai istungil kiitis valitsus heaks ning esitas Euroopa Komisjonile maaelu arengukava 2014-2020 (MAK). Arengukava rahastamiseks on EAFRD-st planeeritud 725 886 558 eurot ning Eesti osaluseks 169 463 955 eurot. Sellele lisanduvad maaelu toetuseks suunatavad otsetoetused 107 miljonit eurot, millega ei kaasne Eesti poolset osalust. Järgmise perioodi arengukavas pööratakse senisest rohkem tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile; kasvab toidutarneahelale suunatud tegevuste prioriteetsus, lisandub mitmeid lühikese tarneahela ja otseturustuse alaseid tegevusi; keskendutakse investeeringutoetuste puhul pikaajalistele investeeringutele; pööratakse senisest enam tähelepanu ühistegevusele ja erinevatele koostöövormidele; jäetakse kohalikku arengut puudutavad otsused kohalikule tasandile.

Alustatud on uue arengukava „Eesti toit 2015-2020“ koostamist toidusektori esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajate töörühmas, kes on asunud paika

14 (17)

panema põhisuundi ning uurima lähemalt Põhjamaade kogemusi. Arengukava peaks valmima 2014. a lõpuks. Paralleelselt viiakse ellu mitmeid Eesti toidu ja toidukultuuri tutvustamisele ja populariseerimisele suunatud tegevusi sh õpilastele suunatud hariduslikud programmid, Eesti toidu tutvustamine mitmetel üritustel, muuhulgas XXVI laulu- ja XIX tantsupeo raames Tallinna Lauluväljakul ning Eesti stendi korraldamine Berliinis toimuval rahvusvahelisel toidu- ja põllumajandusmessil Grüne Woche.

12. Õiguskord ja siseturvalisus

Valitsus on seadnud eesmärgiks kehtestada isikute põhiõiguste paremaks kaitsmiseks riigi poolt isikule süüteomenetluses tekitatud kahjude õiglase hüvitamise kord. 24. aprilli istungil toetas valitsus süütoemenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu, mis määratleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Kehtiv regulatsioon käsitleb üksnes vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist, kuid muus osas on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine praegu reguleerimata.

Juunis toetas valitsus Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille kohaselt lisatakse õiguskantsleri ülesannete kõrvale selgesõnaline pädevus teostada järelevalvet isikute põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korralduse üle. Ülesande eraldi väljatoomine aitab rõhutada selle olulisust, järjepidevust ning omaalgatuslikkust. Vabariigi valitsuse tegevusprogrammi üks eesmärkidest on arendada edasi jälitusametkondade ja andmetöötluse sõltumatut järelevalvet, andes sellekohased volitused õiguskantslerile.

Valitsus on seadnud eesmärgiks jätkata korruptsioonivastase strateegia jõulise elluviimisega. Aprillis kiitis valitsus heaks korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013-2020" rakendusplaani aastateks 2014-2017, mis näeb ette meetmed edendamaks teadlikkust korruptsioonist, suurendamaks otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning arendamaks uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoidmaks ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni. Avati uuendatud korruptsiooni veebileht nii eesti kui vene keeles, anti MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti 8000€ toetust venekeelse elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks, valmimas on volikogu liikmete huvide konflikti vältimiseks mõeldud voldikud. Maist hakkas kehtima uus ametiisikute huvide deklareerimise kord, mis võimaldab elektroonilist deklareerimist ja deklareeritud andmete jälgimist.

Juunis kiitis valitsus heaks siseturvalisuse arengukava koostamise ettepaneku aastateks 2015–2020. Koostatava siseturvalisuse arengukava näol on tegemist valdkondliku arengukavaga, mis võimaldab laiaulatusliku koostöö kaudu leppida kokku ja saavutada siseturvalisust mõjutavaid trende arvestav, ühtne ja erinevate koostööpartnerite koostööl toimiv ning kestlik turvalise elukeskkonna paranemine. Arengukava peaks valmima 2015. aasta jaanuaris.

15 (17)

Justiitsministeerium on alustanud uue vägivalla vähendamise arengukava 2015–2020

koostamisega. Uue arengukava prioriteetideks on naistevastase ning perevägivalla vastane võitlus, lastevastase vägivalla ning inimkaubanduse vähendamine. Arengukava on plaanis valitsusele esitada 2014. aasta sügisel.

Kooskõlastusringile on saadetud Euroopa Nõukogu inimkaubanduse konventsiooni ratifitseerimise eelnõu, mille üheks eesmärgiks on kaitsta inimkaubanduse ohvrite õigusi, luua ohvrite ja tunnistajate kaitse ja abistamise üldine raamistik. Lisaks kuulutas justiitsministeerium välja konkursi, et toetada 50 000 euroga pere-, naiste- ja lastevastase vägivalla ohvrite abistamisega tegelevaid organisatsioone.

Juunis võttis Riigikogu vastu karistusseadustiku muudatused, mis vähendavad ülekriminaliseerimist, kaotavad kuritegude ning väärtegude kattumised, täpsustavad karistatavate tegude kirjeldusi ja pakuvad täiendavaid võimalusi inimeste mõjutamiseks õiguskuulekale teele lisaks kriminaalkaristusele. Samuti toodi karistusseadustikku sisse perevägivalla mõiste ja vastav karistus selle kuriteo eest.

Märtsi lõpus kuulutati välja arhitektuurikonkurss uue Tallinna kohtumaja rajamiseks. Uus kohtumaja peaks valmima 2018. aastal ning sellesse kolib kokku praegu kolmes hoones asuv Harju Maakohus, millele lisanduvad Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Valitsuse tegevusprogramm seab üheks eesmärgiks jätkata ettevalmistusi Tallinna kohtumaja ehituseks.

13. juunil pandi nurgakivi Tartu avavanglale, mis peaks valmima järgmisel aastal. Avavangla on kaasaegne vangistuse vorm, mille eesmärk on aidata kinnipeetaval paremini ühiskonda sulanduda. Samuti on jätkunud ettevalmistused uue Tallinna vangla ehituseks.

Riigikogule saadetud töövõimetoetuse seaduse rakendussätetena ühtlustatakse kõigi ametnike (sh eriteenistujate) ja päästjate sotsiaalsed tagatised hukkumise, töövõime kaotuse või vähenemise korral, kui see on tingitud teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjest.

Euroopa Liidu orbteoste direktiivi ülevõtmiseks esitas valitsus juunis Riigikogule autoriõiguse seaduse muutmise eelnõu, millega sätestatakse siseriiklikus õiguses orbteoste tuvastamise ja kasutamise regulatsioon. Direktiivi kohaselt on orbteose puhul tegemist teose või fonogrammiga, mille puhul ei ole tuvastatud ühtegi selle teose või fonogrammi suhtes õigusi omavat isikut. Orbteoste kasutamine võib toimuda vaid avalikke huvisid teenivate ülesannete täitmisega seotud eesmärkidel, nt võib teoseid teha üldsusele kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel kättesaadavaks.

16 (17)

13. Kultuur ja sport

Riigikogu võttis juulis vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muudatused, millega defineeritakse stipendiumi mõiste ning määratletakse, kellele ja mis ulatuses võib stipendiumi maksta. See aitab luua eeldused noortetreeneritele sotsiaalseid garantiisid tagavale töötasusüsteemile üleminekuks.

Kooskõlastamisele on saadetud spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise eelnõu, mille jõustumisel saavad spordiorganisatsioonid taotleda riigieelarvest toetust noortetreeneritele töötasu maksmiseks. Samuti on kooskõlastamisele saadetud seadusega seotud rakendusakti kavand treenerite töötasu toetuse jagamise kord, kus määratakse detailsemalt, mis tingimustele peavad spordiklubid ja -koolid ning treenerid vastama, kuidas toimub taotluste esitamine, nende menetlemine, toetuste andmise ning toetuste kasutamise järelevalve.

Kooskõlastamisel on käinud muinsuskaitseseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Eelnõu esitatakse valitsusele eeldatavalt 2014. a oktoobris. Seaduse eesmärk on vähendada piiranguid ning luua suurem paindlikkus kultuurimälestiste kaitse süsteemis.

14. Riigireform

Juunis võttis Riigikogu vastu valitsuse esitatud eelnõu, mille eesmärk on muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu esitamise aluseid, et tagada valitsemiskorralduses suurem paindlikkus. Ministrite pädevused määratakse edaspidi peaministri korralduses ning nende ametinimetused võib määrata presidendi otsuses valitsuse ametisse nimetamisel. Muudatus võimaldab määrata ühte ministeeriumisse mitu ministrit ning anda ministritele ülesandeid ka teises ministeeriumis.

Valitsuse tegevusprogramm nägi ette avatud valitsemise partnerluse koordineerimise viimise Riigikantselei alla. Juunis kiitis valitsus heaks avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014–2016, mille prioriteedid on kaasamise parandamine poliitikakujundamises, eelarve läbipaistvuse suurendamine ning avalike teenuste arendamine. 6. juunil arutati kava ning selle elluviimist peaministri osalusel toimunud avalikul üritusel erinevate valitsusväliste partnerorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajatega. Avatud valitsemise partnerlus on hetkeseisuga 64 riiki hõlmav rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mille kohaselt võimu teostatakse ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus AVP-ga 2012. aastal.

30. mail pidas peaminister Taavi Rõivase juhtimisel Stenbocki majas oma esimese töökoosoleku e-Eesti nõukogu. Nõukogu asutava korralduse võttis Vabariigi Valitsus vastu 12. juunil. Sellega täidetakse valitsuse sihti, et e-riigi üldine areng on valitsusjuhi suunamise all. E-Eesti nõukogu tegeleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika

17 (17)

ehk infoühiskonna arendamise küsimustega riigis. Nõukogusse kuuluvad peaminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, ettevõtluse ja väliskaubanduse eest vastutav minister, haridus- ja teadusminister, Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu president, samuti ekspertidena Taavet Hinrikus, Linnar Viik, Annika Uudelepp ja Taavi Kotka.