KINOGURUJUST NAGU FILMIS

VEEBRUAR

Pildil Jonas KaufmannPiletid ja info: www.forumcinemas.ee/ooper

Salvestatud kordused: P 3. märts 2013 kell 12:00 Coca-Cola PlazaE 11. märts 2013 kell 18:00 Coca-Cola Plaza

Richard Wagner

2. märts 2013 kell 19:00Kinodes Coca-Cola Plaza, Ekraan ja Astri

Parsifal

Forum Cinemas toob teieni:

MUUSIKALINE JUHT DAVID FOSTER

EksklusiivkontsErt 8. märts 2013 kEll 19:00

WWW.ANDREABOCELLI.COM/LOVEINPORTOFINOWWW.FORUMCINEMAS.EE/BOCELLI

KINODES COCA-COLA PLAzA, EKRAAN JA ASTRIKaunimad armastuslood esitatuna

maailma romantiliseimas paigas.

Jälle valel ajal vales kohas!

4

Juulikuus möödub juba 25 aastat sellest päevast, mil USA kinodes esilinastus John McTiernani poolt

tänapäeva mõistes tibatilluke-se 30 miljoni dollari suuruse

eelarvega „Visa hing“ (Die Hard), tõeline action-kino

verstapost, millele on vändatud neli järge ning mida paljud on üritanud imiteerida. John McC-lane on New Yorgi po-litseinik, täiesti tavaline mees, kes olude sunnil peab hakkama saama ebatavaliste kangelas-tegudega. Ehk lühidalt öeldes on ta alati valel ajal vales kohas, aga samas kõige õigem mees, et päev ikkagi päästetud saaks. Esimeses ja teises filmis oli hädas tema abikaasa (Bonnie Bedelia), kol-mandas New York, nel-jandas tema tütar (Mary

Jälle valel ajal vales kohas!

5

Elizabeth Winstead) ja Ameerika. Seekord on panused veel suure-mad, John rändab Moskvasse, sest on teada saanud, et ta poeg Jack (Jai Courtney, Tom Cruise’i vastane filmist „Jack Reacher“) on vahistatud ning et teda võib ähvardada pikaajaline vangistus. Venemaal. John McClane ei saa sellega leppida ning len-dab kohale. Seal aga selgub, et asi pole sugugi nii keeruli-ne, kui alguses paistis, vaid kordades hullem. Lavastaja John Moore („Vaen-lase tagalas“, „Max Payne“): „Seda ei saa John igno-reerida, sest as-jaga on seotud tema perekond – ja nagu me oleme õppinud eelmistest „Visa hinge“ filmidest, John McClane’i pe-

rega ei ole mõtet jamada.“ Võte-teks valmistudes ja filmimise ajal tegi Moore tihedat koostööd Bruce Willisega, sest erinevalt poole va-nemast Bondi-saagast on siin pea-tegelast mänginud kogu aeg üks ja sama mees, mis teeb

t e m a s t v a i e l -damatu e k s -

p e r d i .

6

„Visa hing: Hea päev, et surra“ Sinu kinos alates 14. veebruarist

„Bruce teab kõige paremini, mis John McClane’ile sobib ja mis on õige „Visa hinge“ jaoks. Keegi ei tunne seda tegelaskuju ega sarja paremini kui Bruce.“Kui sarja neljandas filmis McClane’i tütar oli pigem hädasolev ohver, siis poeg kinnitab ütlust „käbi ei kuku kännust kau-gele“ – pojast on saanud CIA agent, kes on peaaegu sama visa hingega kui tema va-namees. Jai Courtney oli käinud paar korda proo-vivõtetel, aga eriti suuri loo-tusi tal enda sõnul polnud, sest ta teadis, et kaalutavate kan-didaatide hulk on pehmelt öeldes tohutu. „Olin just lõpetanud „Jack Reacheri“ võtted Pittsburghis ja pidin lendama koju Sydneysse. Olin LA lennujaamas, kui mu agent helistas: ära mine, nad tahavad, et sa Bruce’iga testiks! Nädal hiljem olime koos kaamera ees ja mõni aeg hiljem sain hea uudise. See on olnud fantastiline kogemus, sest Bruce on üks neist tüüpidest, keda ma kasvades vaatasin ja kogu „Visa hinge“ sari on nii legendaarne.“

Üks asi, mis on „Visa hinge“ saa-gast teinud legendaarse, on loo-mulikult action. Selles suhtes pole viies peatükk mingi erand. Filmi tegemisel osales enam kui 50 kas-kadööri, ameeriklased, ungarla-sed, tshehhid, slovakid, keda kõiki suunas kogenud trikikoordinaator

Steve Davison. Mees ise teab väga hästi, kui ihaldusväärne ja samas vas-tutusrikas töö see on „Meil on siin mõned maailma pa-rimatest kas-kadöör ides t ja üleüldse on kogu tiim täielik tippta-se. Kogu „Visa

hinge “ sari on nagu action-filmide Super Bowl – tipptiimide superfi-naal ning iga kaskadöör maailmas tahaks selles mängus osaleda.“ Sama kehtib kõigi suurte ja väikes-te, noorte ja vanade poiste kohta, kes uut „Visa hinge“ filmi näha tahaks. Eelmisel aastal öeldi 23. korda „Bond, James Bond.“ Aastal 2013 kõlab jälle samavõrd kuulus hüüatus...Yippee-ki-yay!

MOSKVA EKSKURSIOON: John McClane (Bruce Willis), Jack McClane (Jai Courtney) ja vangistatud vene miljardär Juri Komarov

(Sebastian Koch)

7

Sel aastal avaneb filmisõpradel ha-rukordne võimalus näha kinoekraanil kõiki parima filmi Oscarile kandidee-rivad linateoseid juba enne filmimaa-ilma kõige ihaldatumate auhindade kättejagamist. Tänavu toimub Oscari-gala 24. veebruaril ning sel aastal kandidee-rib parima filmi tiitlile kokku 9 filmi: „00.30“, „Argo“, „Armastus“, „Hül-jatud“, „Lincoln“, „Metsiku lõuna-maa asukad“, „Pii elu“, „Vabastatud Django“ ja „Õnneteraapia“. Valikus on prestiižsetel filmifestivalidel (Can-nes, Sundance) pärjatud filmid ja pöördelisi ajaloosündmusi kujutavad draamad, esindatud on Euroopa kino ja USA indie-film, vestern ja muusi-kal, vaprad CIA agendid ja vaesed rõhutud, muljetavaldav 3D-seiklus ja üks meisterlik romantiline draama-komöödia.Kas USA president Abraham Lincolni kehastanud Daniel Day-Lewis teeb ajalugu ja võidab kolmanda Oscari? Kolmandat kuldmehikest püüdleb ka režissöör Steven Spielberg ehk nae-ratab õnn hoopis talle? Tänavu, mil ületamatu Meryl Streep on teenitud puhkusel, seisavad parima nais-näitleja kategoorias vastamisi läbi aegade noorim ja vanim kandidaat:

9-aastane Quvenzhané Wal-lis ja auhinnagala toimumise päeval oma 86. sünnipäeva tähistav prantsuse filmilegend Emmanuelle Riva. „Õnnete-raapia“ võib aga uhke olla selle üle, et kuulub nen-de väheste filmide hulka, mis on es inda tud k õ i k i d e s näitlemis-kategoo-r i a t e s , kusjuures selles fil-mis tehtud s u u r e p ä -rase rolliga kandideerib parima mees-k õ r v a l o s a auhinnale 21 aasta pikkuse pausi järel vanameis-ter Robert de Niro. Olenemata sellest, kes lõpuks Oscarid koju viib, ootab film-sõpru ees tõeline pi-dukuu!

Parima filmi Oscari kandidaadid veebruaris Sinu kinos!

Nagu me teame tasus see hulljulge risk end kuhjaga ära, sest kuigi „Psühho“ ei pruugi olla meisterlavastaja tippteos, on see kahtlemata tema tuntuim film ja suu-rim kassahitt ning selle pärand on kõige kaalukam. Tegelikult oli „Psühho“ Hitchcocki karjääri tolles etapis märkimisväärseks kõr-valepõikeks. Pärast mitmeid suurejoonelisi stuudiofilme A-kategoo-ria staaridega (nt „Rear Window“ ja „North by Northwest“), tahtis Hitchcock eksperimen-teerida madala-eelar-velise exploitation stiilis filmitegemisega. Kulude kokkuhoidmise eesmär-gil sai film must-valge ja võeti üles 30 päevaga, kasutades Hitchcocki enda teleseriaali „Alfred Hitchcock Presents“ võttegruppi. Algselt sai film kriitikute poolt üsna leige vastuvõ-tu osaliseks, kuid fenomenaalne publiku-

Ühe meistri moondumine teiseks

menu sundis esmamuljet ümber hindama ning nüüd peetakse seda üheks Hitchcoc-ki parimaks filmiks.Anthony Hopkins ja legendaarne filmitegi-ja Hitchock pole tegelikult välimuse poo-

lest üleliia sarnased, see aga oli filmi tegijate jaoks parajaks pähkliks, mis vajas hädasti la-hendamist. Samas ei saa Hop-kinsi mõõtu meistrit ka täieli-kult maski alla matta. Seetõttu toodigi kohale Oscari-võitjast grimmikunstnik Howard Ber-ger („Narnia kroonikad: Lõvi, nõid ja riidekapp“), kes pak-kus välja loogilise lahendu-se. „Suurimaks väljakutseks oli leida õige kombinatsioon Alfred Hitchcockist ja Anthony Hopkinsist. Teadsime algusest peale, et me ei tahtnud Tonyt täielikult maskeerida.“ Enne võtete algust tegi Berger Hopkinsi peal kuus erinevat

grimmitesti, katsetades lõualottide, huulte ja muuga. Sedamööda, kuidas Hopkins tegelaskujuga ära harjus, hakkas Berger

8

Alfred Hitchcock

„Hitchcock“ on paraja huumoriga vürtsitatud lugu keerulisest ajajärgust meisterlavastaja Alfred Hitchcocki (Oscari-võitja Anthony Hopkins) elus, mil ta oma truu abikaasa Alma (Oscari-võitja Helen Mirren) toel võttis ette oma karjääri riskantseima ettevõtmise, asudes ekraniseerima Robert Blochi skandaalset menuromaani „Psühho“, pannes panti kogu oma ela-mise ning võttes üldse riske, mida keegi ta ümber mõistlikuks ei pidanud.

ühtteist „ära noppima.“ Lõpptulemus on Bergeri sõnul „Hopkinsi peale loodud Hitchcocki portree.“ Sellisesse vormi nagu ennekõike Hannibal Lecterina tuntud Oscari-võitja uues filmis nüüd ekraanile astub, saadi ta lõppkokkuvõttes vägagi mõistliku 2-tunnise protsessi käigus. Sellele lisandusid veel kerge polstrist kombinesoon, mis Hopkinsile vajalikku kehakust lisas, ning p r u u n i d kontakt läät- s e d ( p l u s s

Ühe meistri moondumine teiseksveidi juuksuritööd, sest legendaarse lavastajaga võrreldes oli Hopkinsil juuk-seid üleliia). Tulemuseks Hitchcock mis Hitchcock. Ning kuigi Hopkins tihendas konkurentsis parima meesnäitleja kate-goorias viie nominendi hulka ei pääsenud, püüab kuldmehikest Howard Berger, kes andis ühele meistrile teise välimuse.

„Hitchcock“ Sinu kinos alates 1. veebruarist

9

Kathryn Bigelow ilmselt pigem sureks, kui hakkaks väntama romantilisi ko-möödiaid, milliseid tuleb filmivabrikust igal aastal kümneid ja kümneid. Teda on alati tõmbanud mehisemate lugude poole, võtaks või sellised näited nagu „Murdepunkt“ (Point Break) või talle teenitult Oscari toonud „Piinakamber“ (The Hurt Locker). Pärast seda hak-kas ta aga jahti pidama ühele maailma ajaloo vihatumale mehele Osama bin Ladenile. „00.30“ (Zero Dark Thirty) jälgib kümne aasta jooksul tehtud pingutusi ja ohverdusi, ilma mille-ta poleks endist esiterroristi tabada suudetud. „Me jutustame loo sellest,

kuidas otsiti väga teravat nõela väga suurest heinakuhjast. Pärast seda, kui bin Laden Afganistanist põge-nes, ümbritses ta end läbitungimatu võrgustikuga, mille lahtiharutamine võttis aastaid. Marki (stsenarist Mark Boal – K.G.) käsikirja muutis intrigee-rivaks see, kuidas ta näitab eesmärgi saavutamiseks tehtud kõige pisemaid sammukesi viisil, mis on dramaatiline, aga samas täiesti ebasentimentaalne, armutu ja rahutukstegev.“ Põhiliseks küsimuseks, mis „Piinakambri“ Osca-ri-võitjatest tandemile huvi pakkus, oli see, et kes siis ikkagi olid need CIA agendid, kes keeldusid alla andmast ja

10

vihatuimale mehelemaailmaJaht

jätkasid jahti ka tükk aega pärast seda, kui kõik jäljed näisid olevat jahtunud ning maailm tegeles juba uute kriisi-dega? See film keskendub esmakord-selt selle põneva loo inimlikule küljele, kujutades agentide sisemist heitlust ning äärmiselt ränka hinda, mida see missioon nõudis.“ Algselt oli film üsna trööstitu lõpuga. Mark Boal: „Kogu projekt algas kuue-seitsme aasta eest filmina ebaõnnestunud katsest tabada bin Ladenit. Töötasin selle kallal mitu aastat ning 2011 otsiti juba Rumee-nias sobivaid võttepaiku. 1. mail, nagu välk selgest taevast, saabus uudis bin

Ladeni tapmisest ja sellest filmist sai ajalugu. Pidin alustama otsast peale.“ Boali jaoks pole see lihtsalt järjekord-ne tööots. „See lugu oli mu jaoks alati isiklik, sest ma kasvasin üles New York Citys, Maailma Kaubanduskesku-se varjus ning pärast 9/11 tragöödiat tundsin, et tahan rohkem teada bin La-denist ja USA reaktsioonist ta tegevu-sele. See tüüp ründas minu kodulinna ja selle päeva järellainetus pani paika minu kui stsenaristi. Ma ei saa öelda, et ma ise valisin selle teema. Stsena-ristid, nagu lapsed, ei saa alati valida enda mõjutajaid. See lugu valis minu.“ Peaosatäitja Jessica Chastain võitis oma rolli eest visa agendina juba pa-rima naisnäitleja Kuldgloobuse ning on hetkel üks tugevamaid pretendente ka Oscarile (film kandideerib kokku 5 Oscarile). Ka sellisel süngel lool nagu „00.30“ võib olla õnnelik lõpp. Isegi mitu.

„00.30“Sinu kinos alates 8. veebruarist

11

Režissöör Kathryn Bigelow koos stsenarist Mark Boaliga

Peaosatäitja Jessica Chastain

12

Filmiajaloos on mitmeid näitleja ja lavastaja kombinatsioone, mis andnud kustumatuid elamusi kino-sõpradele kõikjal maailmas. Üheks selliseks paariks on kujunenud Keira Knightley ning lavastaja Joe Wright, kelle eelmisteks koostöö-deks on suurtest tunnetest kantud traagilised armastuslood „Uhkus ja eelarvamus“ (Pride and Prejudice) ning „Lepitus“ (Atonement). Nüüd jätkavad nad sarnast rada, kinkides vaatajale uudse ekraniseeringu Lev Tolstoi klassikateosest „Anna Kare-nina“. Loo ajatu võlu võtab Wright ise kokku nii: „Iga inimene püüab mingil viisil õppida armastama. Kui ma seda raamatut lugesin, kõnetas

Kustumatu lugu keelatud armastusestsee just seda kohta, kus ma elus tol hetkel olin. Loodad, et oleks ühe te-gelase moodi, aga mõistad, et tege-likult meenutad hoopis teist tegelast. Kõik need kujud on täiesti tõetruud ja hirmutavalt lähedal reaalsusele.“ Keira Knightley lisab omalt poolt: „Lugu on meile tänaseni mõistetav, sest inimesed tahavad ikka seda, mida nad ei saa, põrkuvad ikka veel sotsiaalsete ja tõkete vastu ning neil on ikka veel raskusi oma tunnete väljendamisega.“ Selline kirjandusklassika tähtteos eeldas ka väga tugevat stsenaris-ti ning Wrighti sõnul oli ainsaks ta võimalike variantide nimekirjas mainekas näitekirjanik ja Oscari-

13

Kustumatu lugu keelatud armastusest

„Anna Karenina“Sinu kinos alates 8. veebruarist

võitja Tom Stoppard („Armunud Shakespeare“), kelle veenmiseks polnud palju vaja. „Võtsin selle pak-kumise innuga vastu. Mõtlen endast ennekõike kui kellestki, kes kirjutab teatrile. Aga ma ei saa täispikkade näidenditega maha just väga tihti. Filmitööd on mul olnud rohkem sel-lised vahepalad, aga mitte iga päev ei paku Joe Wright sulle võimalust mugandada üht kõigi aegade suu-rimatest romaanidest.“ Kogenud sulerüütel on tegelikult ise suur romantik, iseloomustades Anna ja krahv Vronski traagilist lugu nii: „Siin on armastust, emaarmastust, lapse armastust, lihalikku armastust, Ve-nemaa-armastust ja nii edasi. Sõna

„armastus“ on kesksel kohal nii Tolstoi raamatus kui ka meie filmis. Otsustasin, et ei hakka filmi sisse panema neid osi raamatust, mis millestki muust jutustavad.“ Lugu lühidalt kokku võttes: Anna Karenina (Keira Knightley) on Peterburis elav daam, kes on abielus kõrgel posi-tisoonil Aleksei Kareniniga (Jude Law). Ühel õhtul aga Moskvas ballil viibides püüab Anna silmipimes-tav ilu noore ja ulja krahv Vronski (Aaron Taylor-Johnson) tähelepanu ning sellest saab alguse põletava ki-rega armulugu, mis muudab järsult kõigi asjaosaliste elusid. Igaveseks.

Soojad kehad Warm Bodiesõuduskomöödia | 01.02

Salapärane viirus on muutnud inimesed zombideks, kes ei mäleta oma eelmist elu. Kõike seda, mis inimkonnast on säilinud, hoitakse karmilt valvatud punk-rites, kus inimesed elavad hirmus oma kunagiste lähedaste ees. Aga kõik see muutub, kui apla zombikamba teed ris-tuvad endale varusid otsiva inimestega. Zombi R (Nicholas Hoult) armub oota-matult Juliesse (Teresa Palmer) ja tema aju söömise asemel päästab ta tüdruku hoopis oma kaaslaste söögilaualt.

Pilet Vegasesse Biljet na Vegaskomöödia | 08.02

Mida teha olukorras, kus oled võitnud miljoneid, kuid ei saa oma võitu kätte? Kui ärkad oma Las Ve-gase luksuskorteri asemel hoopis keset kõrbe? Kuhu põge-neda, kui relvastatud ameerika bandiit on sind surunud nurka? Just sellises olukorras leiavad ennast neli venelast, kes on tulnud „meelelahutuse pealinna” Las Vegasesse. Noorpaaril, Maksil (Ivan Stebunov) ja Lisal (Ingrid Olerinskaya) veab õnnemängus, aga oma hiiglasliku võidu lunas-tamine toob kaasa omajagu uskumatuid sekeldusi…

Mamma Mamaõudusfilm | 22.02

Viie aasta eest kadusid õed Victoria ja Lilly jälje-tult oma kodust. Sellest ajast peale on nende onu Lucas (Nikolaj Coster-Waldau) ühes oma pruudi Annabeliga (Jessica Chastain) neid väsimatult ot-sinud. Kui siis tüdrukud otsekui ime läbi mahajäe-tud ja lagunenud metsaonnist leitakse, tekib paaril peatselt kahtlus, kas need tüdrukud on ikka ain-sad uustulnukad nende katuse all. Annabel püüab harjutada tüdrukuid normaalse eluga, kui veendub üha enam, et nende majas on midagi kurja...

14

Kollide kompanii 3D Monsters Inc. 3Danimatsioon | 22.02

Monstropol on kollidemaa, kus peamiseks energia-allikaks on inimkarjed. Neid kogubki linna suurim et-tevõte Kollide Kompanii, mille töölisteks on hoolikalt valitud meeskond parimaid ja koletumaid kolle, kes öösiti läbi kapiuste laste juurde minnes nende kar-jeid koguvad. Kollide töö muudab eriti raskeks see, et lapsed on kollide teada mürgised. Mis hakkab aga saama siis, kui üks selline „mürgine“ inimlaps kollide maailma satub? Film on eesti keeles ja 3D-s!

Elavad pildid Elavad pildiddraama | 22.02

Filmi peategelane Helmi sünnib parun von Strand-manni majja Tallinna va-nalinnas aastal 1908. Ai-nus, mida ta kindlalt teab, on see, et ta ema oli eesti soost teenijatüdruk. Kõik muu selgub elu käigus ning elul, mis kulgeb läbi sajandi, on Helmi jaoks mõn-dagi varuks. Selles majas ta rõõmustab ja kannatab, ihaleb ja pettub. Siin ootab oma suure armastuse õit-sele puhkemist. Sama maja allkorrusel elab ka vaene Julius, kes ei ole Helmi suhtes sugugi ükskõikne. Majja mahub inimsaatusi kaugelt ja lähedalt, omi ja võõraid.

Armastuse õppetunnid The Sessionsdraama | 08.02

Mark O’Brien (John Hawkes) oli mees, kes haigestus 6-aastaselt lastehalva-tusse, mis aheldas ta eluks ajaks kan-deraamile ja hiiglaslikku hingamisapa-raati. See ei takistanud Markil elamast aga täisväärtuslikku elu. Peaaegu täis-väärtuslikku. Kui ta oli saanud 38-aas-taseks, võttis mees nõuks oma süütu-sest vabaneda. Maksku see siis, mis maksab. Kuidas seda aga teostada? Kas üliarenenud huumorimeelest aitab või jääb sellest siiski pisut väheks...? Film on kahekordne Kuldgloobuse no-minent ja ka Oscari nominent!

15

www.forumcinemas.ee mobile.forumcinemas.ee infotelefon: 1182

Coca-Cola Plaza - TallinnKino Kosmos - TallinnKino Ekraan - TartuKino Astri - Narva

ESMAKORDSELT EESTI KEELES! ESMAKORDSELT 3D-S

KINODES 22. VEEBRUARIST