2012 Veebruar

T T Ü T UD EN G ILEH T . V E E B R UAR 2 012 . T U T S T UD EN T NE WSPAPER

Haridusreform- mida see muudab tudengi jaoks lk 5 Persoonilugu alati rõõmsa ja elutarga Juuliusega lk 10Valentines's Day history lk 20Esinduskogu - kellele ja milleks lk 18Olla või edukas olla? lk 23

suursponsor partnerid: korraldajatoetajad:

Heategevuslik omaloomingulisteakustiliste lugude konkurss

Finaalkontsert toimub 22. märtsilTallinna Tehnikaülikooli aulas

lisainfo: facebook, www.kultuuriklubi.ee/eurovisioon

VEEBRUAR 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA VEERG

Peatoimetaja : merilin VahersaluKÜljenDaja : mari huntesiKaas: elina KaPanentoimetus : mari löPer, Piret sPitsõn, aleKsanDer VassiljeV, martin simPson, Victor alar, Karel tõnson, robert sarVmaKett : mari hunttrÜKK : as trÜKiKoDa trÜKisVäljaanDja : ttÜ ÜliõPilasesinDusaaDress : ehitajate tee 5, tallinnKirjuta : [email protected] : 620 3621©stuDioosus 2012 | KõiK õiguseD KaitstuD

Kallis tudeng!Kingipakid avatud , uus aasta vastu võetud, sess üleelatud, kuid tipikate jaks ei rauge. Puhkuselt tulles söösta-me suurde diskussiooni kõrgharidus-reformi teemal. Kõrgharidusreformi jõustumisel muutub vähemalt pooltele tudengitele kõrgharidus kättesaama-tuks ning teisele poolele tasuliseks, kuid see on vaid osa selle reformi mii-nustest, sellepärast kutsun teid ülesse, kaitsma tudengite huvisid sõnavõt-tudel ning debattidel. Veebruarikuu on täis kirge nii poliitilisel maastikul kui ka armastuse ja sõpruse lainel. 14. Veebruaril on valentinipäev ning teiseks üleskutseks on mul teile välja-pakkuda konkurss „ Kiri Sõbrale“, kus te koodaksite kõige armasamad mõtted oma sõbrast või kallimast, keda soovite tänada ning saadaksite mulle merilin.vahersalu@tipikas . Meie oma meeskonnaga valime neist kaunitest kirjadest parima välja, ning me avaldame selle märstikuu Studioo-suses. See oleks kaunis kingitus ja tä-helepanuavaldus oma kallile. Kaunist sõbrapäeva!Teie kirju ootma jäädes Merilin

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

Peatoimetaja veergMerilin Vahersalu

Peatoimetaja veerg / 3

jälle kõrgharidusreformist / 4

Kõrgharidusreform / 5

eluaegne tipikas pajatab ebausust, traditsioonidest ja sõprusest / 10

ttÜ robotiklubi tõestas eestlaste kõrget taset robotic arenal / 12

saa targaks tarbijaks või energiamaailma tuleviku tipp-tegijaks / 14

teadus - mis see tegelikult on? / 5

aasta aega esinduskogus läbi – aeg muljetamiseks / 18

tuDengite euroVisioon 2012 / 19

Dear Valentine / 20

Know what you eat! / 21

Võta korraks aeg maha / 22

olla, või edukas olla? / 23

beWise pakub tudengitele tasuta praktilisi ettevõtlusalaseid loenguid! / 24

maksudest ja riigieelarvest / 25

t-teater kutsub! 28

talveak-adeemia 2012 süveneb mõistlikku majandusse! 29

ttÜ esports / 29

tallinna tehnikaülikooli saalijalgpalli meistrivõistlused 2012 / 29

halva huumori instituut / 30

Futoshiki / 30

SiSUKorD

Dear student,The Christmas presents have been opened, the New Year has begun, the exam session is over, but the strength of TUT students does not fade. As soon as we have returned from the holidays, we dive into a huge discussion on higher education reform. If the higher education reform enters into force, the higher education becomes inaccessible for at least half of the students and the other half would have to pay for it. However, this is only a part of the reform minuses; therefore I incite you to protect student interests on speeches and debates. February is full on passion in both political as well as love and friendship fields. A Valentine’s Day takes place on 14 February and therefore, I would like to launch a contest “A Letter to a Friend”, where I incite you to gather all your dearest thoughts about your friend or lover, whom you want to thank and send them to me merilin.vahersalu@tipikas . Our team will pick the best beautiful letter and pub-lish it in the March issue of Studioosus. It is a beautiful gift for your loved one. Happy Valentine’s Day!Waiting for your lettersMerilin

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2012

KOLUMN

KõrghariDUS-

ja lihtsalt ei mäleta üksteist. Kuid olgu, nii nagu kuulsin ütlemas ühte kirikuõpe-tajat: „mitte sellest ei tahtnud ma Teiega täna rääkida“.

Tipikas, sa oled seda juttu vist kuulnud juba pikemat aega söögi alla ja peale. Üks sõna – kõrgharidusreform. Rakenda-des oma imelisi selgeltnägemisvõimeid – neid samu, mille abil ma teadsin sinu aastavahetusest, ennustan, et näiteks ka järgmistel lehekülgedel saad sa samal teemal veel piisavalt lugeda. Üritan see-ga mitte liiga pikalt jahuda. Põhiliselt on mul üks ainuke sõnum, mille ma seoses sellega sulle edastada soovin: kõrghari-dusreformist räägitakse sedavõrd palju, sest see on meie jaoks oluline.

Mina olen nimelt üks nendest, kes ei saanud sellel semestril 30 EAP-d kokku. Sellega seoses sooviks üks konkreetne Isamaliitlane hakata minult raha sisse kasseerima. Väga nõme minu meelest. Olgu, ma oleksin sellel semestril teoorias võinud teha ära ka rohkem aineid. Minu kaalutud keskhinne selle tulemusena muidugi langeks, kuid vajalikud punktid saaks kätte. Küsimus on aga selles, miks ma üldse peaksin valima tasuta kõrgha-riduse ja põhjalikult omandatud õppe-ainete vahel? See, mida ma kõrghari-dusreformi puhul absoluutselt ei hooma, on need muudatused, mida ei ole tarvis. Isamaliidu suur reformaator leiab aga, et tudengid võiksid ülikooli kiiremini ära lõpetada. Mida mina aga ei mõista on – miks?

Mis on see tohutu kahju, mis õigustab sääraseid muudatusi, mis tekib, kui tu-deng õpib kolme aasta asemel näiteks neli? Kas ülikool ummistub? Kas üliõpi-

lane ei saa samaväärset haridust? Kas püüab Aaviksoo äkki päästa meid hoo-pis mingist müstilisest maavärinast, mis ta arvab algavat siis, kui piisavalt palju tudengeid pole kolme aastaga diplomit näppude vahele saanud? Ei, maavärinat ei tule. Samuti ei juhtu midagi muud hal-ba. Kõik, mis juhtub, on see, et mõned tu-dengid saavad ülikooli kõrvalt tööl käia nii, et ei pea end päris ogaraks rabama.

Kui praegune süsteem õppekoormuse osas toimib ja ei ole kahjulik, siis milleks muuta see tudengile ebamugavamaks? Jalustrabavaid põhjendusi sellele, miks on parem võtta igal semestril näiteks 28 asemel hoopis 30 EAP-d, mina kuulnud ei ole. See oli aga vaid üks paljudest refor-mi murekohtadest.

Ebameeldiv tõsiasi on paratamatult see, et tihtilugu teevad poliitikaid ja reforme inimesed, kes arvavad ennast teadvat, mis on teiste inimeste jaoks kõige parem. Sama kurb on see, et sageli nad eksivad. Kõrgharidusreformis on palju head, kuid on ka palju halba. Tulevastel kuudel kuu-led sa sellel teemal veel palju. Ära aga mingil juhul arva, et see sind ei puuduta. Seisa oma õiguste eest, võta sõna, osale meeleavaldustel. Kõrgharidus, nagu ka aastavahetus on meil laias laastus sama. Kui meie, Tipikad, oleme aktiivsed ja teeme koostööd, siis ei sõideta meie hu-videst tankiga üle. Ja nii lihtne see ongi. Soovin sulle edukat uut semestrit ja lu-ban, et järgmises Studioosuses ma enam poliitikat ei puuduta. Ema rääkis ikka, et si*aga ei mängita.

Sass

See veider tunne, kui sa põrnit-sed klaasistunud pilgul enda vestluskaaslast, kes ülima entusiasmiga kirjeldab, mida kõike suurepärast ja põnevat

ta aastavahetusel tegi. Endamisi mõtled sa: „Kui mul oleks vaid mikroskoop, siis järsku ma näitaks talle täpselt, kui väike on minu huvi tema jutu vastu.“ Hei, kas mul sai täna kõik vajalik ikka tehtud, millal see järgmine eksam oligi, ah – ta lõpetas. Nüüd löövad su silmad särama. See on õige aeg vasturünnakuks, räägi talle kõik, mida sa aastavahetusel tegid. KÕIK ja vaata, et sa midagi vahele ei jäta. Ka sinu vestluskaaslasel peab olema või-malus kaasa noogutades enda mõtetes eemale ujuda. Kindlasti ütle, et olid väga purjus ja ilutulestik oli vägev ja tujurik-kuja oli hästi naljakas ja hommikul är-kasid kõik üksteise otsas üles ja tuba oli segamini ja kellegi sussi sees oli surnud nirk, aga keegi ei tea, kuidas see sinna sai.

Nagu ikka, tere, kallis tipikas! Tead, hu-vitaval kombel arvan, et ma tean täpselt, milline oli sinu aastavahetus. Nagu minu oma - täpselt selline nagu kirjeldasin, miinus surnud nirk. Olgu, see nirgi asi oli nii või teisiti liialdatud – tegelikult oli ta lihtsalt paralüseeritud, mitte surnud. Aga päriselt, kui veider see on, et prak-tiliselt kõik aastavahetuse lood, millest mulle räägiti, olid laias laastus samad. Järsku me olimegi kõik ühel suurel peol

Aleksander Vassiljev [email protected]

KõrghariDUSreform

jälle

reformiSt


KõRGhARIdUsREfORM

KõrghariDUS-

KõrghariDUSreformvähendatakse veelgi kõrghariduse-le ligipääsu;

• vähendatakse tudengite arvu, kes valivad loodus- ja täppisteadusi, kuna seal on keerulisem EAP-sid „täis saada“;

• kõrgharidus muutub rohkematele tudengitele tasuliseks võrreldes tänasega.

sTATIsTIKA: tudengid, kes praeguste õppekoormuste järgi hakkaks maks-ma

PROBLEEMIKOhAd • suureneb väljalangevus, kuna

esimeste probleemide tekkimisel hakatakse õppemaksu nõudma;

• väheneb üliõpilaste konkurent-sivõime lõpetamisel, kuna ilma eelneva töökogemuseta noori ei soovi tööandjad tööle võtta;

• muudab kvantitatiivsed eesmärgid (EAP-d) tudengitele kvalitatiivse-test (õpitulemused) olulisemaks;

• paremini kindlustatud peredest pärit noortel on paremad võimalu-sed ülikoolis püsimiseks ja seeläbi

Karmen Kütt

õPPEKOORMUshETKEL – tudeng peab täitma iga se-mester 75%, et säilitada tasuta õppe-kohta

PÄRAsT REfORMI – tudeng peab saama aasta peale kokku 60EAP, kus-juures aasta esimesel semestril sellest vähemalt 30 EAP.


KõRGhARIdUsREfORM

AKAdEEMILINE PUhKUs hETKEL – akadeemilise puhkuse ajal õppimise lubamine ja selle maht on kõrgkoolide enda otsustada. TTÜs võib teha piiramatus mahus aineid akadeemilise puhkuse ajal.

PÄRAsT REfORMI – kõikides kooli-des keelatakse arvestuste ja eksamite tegemine akadeemilise puhkuse ajal. Erand tehakse vaid alla 3-aastaste las-te vanematele, puudega tudengitele ja kaitseväelastele.

PROBLEEMKOhAd — mahajäävus ja seeläbi väljalangevus suurenevad, mistõttu on meil veel rohkem lõpeta-ma kõrgharidusega inimesi;

sTATIsTIKA – akadeemilist puhkust võtvate tudengite arv, selle põhjused

PÄRAsT REfORMI – toetusi haka-takse jagama ühe kriteeriumi alusel – vanemate keskmine sissetulek. Tu-dengitel, kelle leibkonna keskmine sissetulek on alla 280 euro, on õigus saada toetust summas 135 eurot. Tu-deng loetakse oma vanemate leibkon-da kuni 26. eluaastani. Palju hakkaks saama?

PROBLEEMKOhAd

- 135 eurot kuus ei kata tudengi kulu-tusi eluasemele ja söögile

- vaid ühe kriteeriumi alusel ei ole võimalik määrata tegelikku vajadust. Praegu jäetakse arvestamata näiteks see, millises linnas tudeng koolis käib, kas tal on teisi ülikoolis käivaid õde-sid või vendi, see kas perekonnal on näiteks suured ravimi või haigusku-lud.

- Ei ole võimalik garanteerida, et va-nemad oma kuni 26 aastast “last” õpingute juures toetavad, seega või-vad osad toeust vajavad tudengid ik-kagi toetuseta jääda.

sTATIsTIKA – tööl käivad tudengid, põhjused töötamiseks, tudengi kesk-mine sissetulek, väljaspool kodulinna koolis käivad tudengid

õPPETOETUsEdhETKEL – tudengid saavad õp-petoetusi keskmise hinde järgi ja teaduskonnast sõltuvalt sum-mas ligi 55 eurot. Õppimiskohast kaugemal elavatele tudengite-le lisandub sõidutoetus 28 eurot. Hetkel saavad õppetoetusi 45% tu-dengitest.

46%

37%

17%

ei tööta

töötab regulaarselt

töötab aeg-‐ajalt

Täiskoormusega õppivate tudengite töötmaine

Üliõpilsate jagunemine peamise sissetuleku allika järgi

48%

33%

15%

4%

enda teenitud palk

perekonnalt/partnerilt saadud raha

riigi toetused

muu


KõRGhARIdUsREfORM

POLIITIKUTE sUhTUMINEPraeguseni ei ole meie riigijuhid kuul-da võtnud peaaegu ühtegi tudengite ega rektorite poolt esitatud ettepa-nekut kõrghariduse parandamiseks, olgugi et nemad on sihtgrupid, keda see reform enim mõjutama hakkab. Selle asemel on kuulda arvamusi nagu las poliitikud tegelevad poliitikaga ja et rahval on õigus oma arvamust aval-dada, aga seda vaid kord 4 aasta järel.

Küsimus ei ole enam vaid kõrghari-dusreformis, vaid ka teistes valdkon-dades. Õpetajate palgad ja DASA-d on vaid üksikud näited sellest, kuidas tehakse otsuseid rahvaga arvestama-ta.

Otsused, mida praegu tehakse mõ-jutavad kaudeselt igaüht, tudeng või mitte. Lastes praegsel olukorral jät-kuda anname me justkui riigile teada, et see suund kuhu nad praegu lähevad on “ok”. Selleks et meist enam kollek-tiivselt üle ei sõidetaks on vaja astuda välja ja näidata, et meil on hääl ka vali-mistevahelisel perioodil.

Rahulolu õppekoormusega (5 palli skaalal) olenevalt töökoormusest

0

0.5

1

1.5

2

2.5

3

3.5

4

ei tööta töötab regulaarselt töötab aeg-‐ajalt

õppetööle pühendatav aeg töötavatel ja mittetöötavatel tudengitel

0

5

10

15

20

25

ei tööta töötab aeg-‐ajalt töötab regulaarselt

auditoorne töö

iseseisev õppetöö

Valentinipäeva tähistatakse iga aasta 14. veebruaril pea kõikjal maailmas, pühitse-maks kahe lähedalt tuttava inimese suhet. Traditsioo-

niliselt tuntakse seda päevana, mil ar-mastajad väljendavad erinevate žestide-ga oma tundeid teineteise vastu.

Valentinipäevaga seoses liigub erinevaid legende ja arusaamu. Ka traditsioonid on aja jooksul muutunud. Kui veel sadakond aastat tagasi saadeti peamiselt käsitsi kir-jutatud kaarte, siis tänasel päeval on ini-meste eelistused liikunud masstoodangu suunas. 20. sajandi teisel poolel muutus USA-s populaarseks kingituste tegemise traditsioon ning sajandi lõpukümnetel hakkasid juveeliärid propageerima va-lentinipäeva koguni ehete kinkimise pü-hana. Sellest tulenevalt pole raske teha järeldust, et näiteks Ameerika Ühendrii-kides on valentinipäev muutunud töös-tuse jaoks jõulude järel suuruselt teiseks tulutoovaks pühaks.

Nii, nagu leidub erinevaid traditsioone, on ka inimesed üksteisest erinevad ning sama tähtpäev võib omada mitmeid tä-hendusi. Väljend „Ütle mulle, kes on su sõbrad, ning ma ütlen, kes oled sa ise“ pole hetkel küll täielikult asjakohane, aga kui miski järgnevalt nimetatutest on

Austusavaldusele ei reageeri mehed enne 14. märtsi, mida tuntakse valge päevana, nö vastuse päev.

KUI OLEd PõhIMõTTELIsELT JA KATEGOORILIsELT VALENTINI-PÄEVA VAsTU.

Valentinipäeva alternatiivina tähistab grupp feministe 14. veebruaril Quir-kyalone Day’d. Päev on suunatud ini-mestele, kes põlgavad nö suhtesoleku türanniat. Teiseks alternatiiviks on SAD (Sinlge Awareness Day), tuletamaks ini-mestele meelde, et elu tähistamiseks ei pea tingimata suhtes olema.

2005. aastal mõisteti süüdi ameeriklane, kes organiseeris Interneti jututoas mas-sienesetappu, mis pidavat toimuva just valentinipäeval.

NOTA BENE! KUI TAhAd TERVE AAsTA õNNELIK OLLA.

Suudlus valentinipäeval pidavat terveks aastaks head õnne tooma! Kusjuures 2010. aasta valentinipäeval purustasid Mehhiko elanikud maailma suurima grupisuudluse rekordi: osalejate arv oli 39 897.

KUI sINd KöIdAVAd NUMBRId.

Valentinipäeval müüakse USA-s ligi 189 miljonit roosiõit. Tööstuslik kasum ula-tub 14,7 miljardi dollarini, millest umbes 277 miljonit tuleb postkaartide müügist. Seejuures saadetakse õpetajatele enim valentinipäevakaarte. Lapsed vanuses kuus kuni kümme aastat vahetavad igal aastal enam kui 650 miljonit kaarti.

just Sulle iseloomulik, peaks huvitavat lugemist leiduma küll.

KUI sULLE MEELdIVAd LINNUd.

Erinevates maades on tüdrukud usku-nud, et seda, millise mehega neiu tulevi-kus abiellub, näitab lind, keda valentini-päeval esimesena nähakse. Kui linnuks on musträstas, saab tulevane kaasa olema vaimulik, punarind viitab aga mereme-hele ning ohakalind jõukale persoonile. Varblane annab tunnistust, et abiellutak-se talunikuga ning sinilind sellest, et tu-levane abikaasa on rõõmus mees. Käbi-linnu nägemine tähendab aga, et leitakse argumenteeriva iseloomuga kaasa, ning tuvi nägemine, et abiellutakse hea mehe-ga. Kõige halvem on näha rähni, kuna see tähendab, et ei abiellutagi.

KUI sUURIM RõõM ON KINKIMIs-RõõM.

Valentinipäeval ostavad paljud inimesed lilli, kusjuures igal roosivärvil usutakse olevat oma tähendus. Punane sümboli-seerib armastust, kollane sõprust ning roosa kas sõprust või armsaks ja kalliks olemist. Punane nelk näitab austust, val-ge aga puhast armastust. Punane krüsan-teem tähendab samuti armastust, kuid meelespea tõelist armastust ning kuke-kannus avatud südant. Põõsasmaranit peetakse noore armastuse sümboliks.

Jaapanisse jõudis valentinipäeva tradit-sioon 1936. aastal ning muutus sealses kultuuriruumis väga populaarseks. Ni-melt on see ainus päev aastas, mil vallali-sed naised on nõus oma armastatu nime avaldama, kinkides mehele šokolaadi.

Kõik valentinipäevastKatrin Köbas [email protected]


sõBRAPÄEV


sõBRAPÄEV

Sadakond aastat tagasi keeldus üks Chicago postkontor 25 000 valentini-päevakaardi laialiviimisest, kuna nende sisu polevat olnud piisavalt kena. Niisu-gustele kaartidele anti nimi vinegar Va-lentine.

Kondoomide tootja Durex on kindlaks teinud, et valentinipäeva ajal tõusevad müüginumbrid 20-30%.

KUI OLEd EhTNE hUMANITAAR.

Shakespeare mainis valentinipäeva nii „Suveöö unenäos“ kui „Hamletis“.

1969. aastal eemaldas paavst Paul VI valentinipäeva Rooma pühakute kalend-rist, kuigi religioosne lähenemine sellele pühale on endiselt lubatud.

valentinipäeval muna, on see mäda.

Armastuse Ülemkogu (The High Court of Love) asutati kolmekümne naise poolt Pariisis 1400. aastal ning see on teada-olevalt esimene ametlik Püha Valentini päeva tähistamiskord. Organ loodi, tege-lemaks armulepingute, naiste vastu suu-natud vägivalla ning reetmistega.

Nüüd jääb ainult üle õigel päeval tähele-panelik olla, lilled või kommikarp näpus kelleltki suudlus varastada ning õnn ongi terveks aastaks kindlustatud!

Andmed pärinevad: http://facts.random-history.com/facts-about-valentines-day.html

Ingliskeelne ütlus „wearing your heart on your sleeve“ pärineb keskajast. Ni-melt valisid poisid endale loosiga ühe tüdruku nime, kellest sai noormehe Va-lentin, ning kinnitasid vastava sildikese oma pluusikäisesse.

KUI OLEd LOOdUs- VõI õIGUs-TEAdLANE.

Punane süda on üldlevinud valentini-päeva sümbol, kuna punast seostatakse enamasti eelkõige vere värvusega. Oli aeg, mil inimesed uskusid, et verd pum-pav süda ongi see kehaosa, mis tunneb armastust.

Valentinipäeval sündinud lapsel saab olema palju armastajaid, vasikas saab aga olema sigimisvõimetu. Kui kana muneb


PERsOONILUGU

elUaegne tiPiKaS Pajatab ebaUSUSt, traDitSiooniDeSt ja SõPrUSeSt

Alustame tõsistel teemadel. See, mis Eesti kõrgharidus-maastikul hetkel toimub, on vähemal või rohkemal määral oluline iga tudengi

jaoks. Eestis pole ilmselt ühtegi teist nii pika üliõpilasstaatusega isikut nagu Sina, Juulius, ning seega on Sul kindlasti antud teemal ka oma arvamus kujunenud. Kui-das hindad Sina tekkinud olukorda?

Väga hea, et me just selle küsimusega alustame, tabasite täpselt naelapea pihta. Eesti kõrgharidusmaastikul toimuv on minu jaoks väga südamelähedane tee-ma ja sellest ei saa mööda vaadata. Minu arvates tahetakse praegu läbi surutava reformiga Eesti kõrgharidusele pigem kahju ja kaost kui kasu tekitada, kuigi lubadused olid alguses ilusad. Mina ta-haksin näha, et tudengitel oleks tulevi-kus kergem oma valikuid ellu viia, mitte 100% jäigemate ja suuremate nõudmis-tega kui senikehtivate seaduste järgi. Mitmetel juhtudel ei pruugi tudeng plaa-nitavate muudatuste tõttu enam kõrg-haridust kätte saadagi, kuna tuleb teha valikuid kooli ja töö vahel. Seda enam, et kõik tudengid pole sotsiaal-majandus-likult võrdsete tingimustega stardijoone taga, kuigi motivatsiooni ja teotahet ja-guks neil sama palju, mis ongi ju edasi-viiv jõud. Paraku ei pruugi enam olla või-malik reaalselt kõike ellu viia.

Kas ja mil määral vajab kõrghari-dus sinu arvates reformimist?

Mina leian, et peaksid säilima need tin-

sin, siis teatavasti on see ka sõbr-akuu. Milliseid väärtusi tuleks sel kuul ja eriti just sõbrapäeval silmas pidada?

Sõbrakuu, see on tore kuu. Mulle väga meeldib. Eriti tähtis on, et Sa leiaksid oma sõprade jaoks aega. See on minu ar-vates kõige olulisem. Muu tilu-lilu nagu lilled, südamed, kaardikesed on muidugi ka toredad meened, ma olen isegi neid ikka iga aasta teinud ja kinkinud.

Milliseid sõbrapäevatraditsioone järgid sina?

Kunagi ammu, kui keskkoolis käisin, oli meil selline traditsioon, et suletud, väi-kese piluga kasti sai panna omatehtud kaardikese kas ümbrikus või niisama, kuhu peale kirjutasid sõnumi, saaja nime – enda nime enamasti mitte – ja siis pä-rast jagati kooli peal kaardikesed laiali inimestele, kellele need tehtud olid. Siis oli terve päev nuputamist, kes küll see salapärane kaardisaatja olla võis. Pärast oli terve päev selline mõnus tunne sees. Siin TTÜ-s pole niisugust tegevust silma hakanud.

Kas sa Juuliga koos ka kuidagi va-lentinipäeva tähistad?

Juuli on mu õde, nii et eks me ikka hoia-me teineteist meeles.

Kuidas on üldse õige oma kaaslast meeles pidada?

Kõige õigem ja parem on kaaslat meeles pidada, kui teha talle mõni ootamatu üllatus. Mis see üllatus olla võiks, peab igaüks ise välja mõtlema.

Poisid sellest tavaliselt ei räägi, aga sul raudselt on lemmiklill!? Või vähemalt üks selline, mida ta-

gimused, mis praegu kehtivad. Ehk siis 75-protsendilise õppekoormuse nõue täiskoormusega riigieelarvelise koha säi-litamiseks ning muidugi peaks akadee-milise puhkuse ajal õpingute ja eksamite sooritamine ikka lubatud olema. Ära ei saa unustada ka uuendamist vajava õppe-toetuste süsteemi loomist, mis arvestaks tudengite sotsiaal-majandusliku olukor-raga reaalsetest vajadustest lähtuvalt. See peaks jõustuma samaaegselt uue kavan-datava reformiga, mitte eraldi.

Kas usud, et jõutakse rahumeelse ning mõlemale osapoolele sobiva lahenduseni?

Muidugi tahame me rahumeelselt kok-kulepeteni jõuda. Kui reformi aga nii ühepoolselt ja tudengeid arvestamata ellu tahetakse viia, siis ei saa ju vaikselt ühikas patja nutta, vaid tuleb ka Toom-peale kaaskannatajatega koos oma seisu-kohti esitama minna ning seista õiglase-ma reformi eest, kuni lõplikud otsused välja kuulutatakse. Ega siis tudengid laisad ja lohakad ole, nagu mu semu, va-nemõppur Oskar Ohakas!

Liigume edasi positiivsemate tee-made juurde. Ennemuiste öeldi, et veebruarikuu on hundikuu ning sel ajal ei tohi kosja minna ega naist võtta. Naine pidavat muutu-ma tigedaks nagu hunt. Oled sa ebausklik?

Vanarahvatarkust tuleb ikka kuulata ja kõrva taha panna. Naiste tujud on vahel nii nagu tuul puhub, jah. Aga kui ikka on õige naine, ütleb sisetunne selle ära ja ega siis ole enam mõtet tagasi hoida, vaid tu-leb härjal sarvist haarata, võimalust ka-sutada ja panuseid suurendada. Ega väga tihti seda ebausklikkust ette ei tule, aga eks vahest ikka juhtub, jah.

Kui ma juba veebruarikuud maini-

Katrin Köbas [email protected]

PealKiri

valiselt neidudele kingid.Oo jaaa! Minu lemmiklill on rukkilill, aga kuna neid eriti tihti saada pole, siis peavad neiud leppima valgete roosidega. Või kui ma tean nen-de eelistusi, siis vastavalt selle järgi.

Kui olulised on üldse erinevad traditsioonid?

Minu arvates on traditsioonid vägagi olulised, neid võib võtta ka kui eda-siviivat jõudu. Traditsioone ei tohi ära unustada, neid tuleb hoida ja edasi kanda!

Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reede-sele päevale – mida ei juhtu kunagi – võivad vanatüdrukud kosjas käia. Kosjas käimine kos-jaks käimiseks, mind huvitab hoo-pis see, kas sa vastlaliugu ka lask-ma lähed ja kas seni on ka head linaõnne olnud ehk mis on sinu senine pikim liug?

No ikka, kuidas siis muidu! Mina lähen ka ikka liugu laskma. Kui kellelgi kelgu peal ruumi on, võib mind ka kaasa kutsu-da. Senine pikim liug pärineb üle-eelmi-sest aastast, oli oma sada meetrit. Proo-vin tänavu selle tulemuse ületada.

Veebruar tähendab suurele osa-le inimestest juba kevade ootust. Kuidas peaks tudeng toibuma ses-si- ja talveväsimusest?

Kevadet ootan minagi. Aga tudeng peaks toibuma sessi- ja talveväsimusest nii: kõigepealt magad ennast välja, see-järel jood paar tassi rohelist teed, nä-rid soolapähkleid kõrvale, siis pead kindlasti oma keha sauna lohista-ma ja seal mõnda aega vedelema. Peale seda magad veel natuke.


PERsOONILUGU

Nii, nüüd hakkab inimese tunne tagasi tulema! Lä-

hed käid veel looduses, maal, hingad mit-med sõõmud värs-

ket õhku. Seejärel lähed kamina või ahju

juurde sooja. Päris inimese tunne juba ja

võidki hakata kevadeks plaane tegema. Lihtne, kas

pole! Protseduure võid kor-rata ja oma kava järgi muuta,

lisada ning täiendada.

Oled sa oma tudengipõlve jooksul ka paljudel eksamitel läbi kukkunud?

Eks ikka on ette tulnud ka eksamitel põrumist, aga ma olen vintske ja an-

nan siis endast parima, et seda edaspi-di ei juhtuks. Vaja on teadmiste ja ko-gemuste portfelli omajagu laiendada.

Kuidas säilitada häid suhteid õp-pejõududega? Kas peaks ka nei-le sõbrapäevakaarte saatma või muud sellist?

Õppejõududega tuleb aupaklikult käi-tuda, siis nad on ka tudengi vastu head ja vastutulelikud. Kui on mõni huvitav sõbrapäevakaart või idee, võib oma õp-pejõuga muidugi ka seda jagada. Nad oleks kindlasti väga õnnelikud selle üle!

Mis on parim lapsenimi? Juulius Juunior?

Parim lapsenimi on see, mis lapsele häs-ti sobib. Võiks olla mingi lühike, hästi meeldejääv ja teistest vähem levinud nimi. Minule on laste poolt Robotex`il hüüdnimeks pandud näiteks Jänku Juss, omade seas olen hellitavalt Jul. Juulius Juunior kõlaks päris hästi, aga ma pean veel natuke mõtlema selle sobiva nime üle.


TEAdUsT

Sigrid Münter TTÜ Robotiklubi juhatuse liige

Laupäeval, 10-ndal detsemb-ril 2011. aastal toimus Poo-las Robotic Arena 2011 ning meil läks ülihästi. Roboti-klubi kaheksaliikmeline de-

legatsioon esindas antud võistlusel ainu-kesena Eestit. Võistlus toimus Wroclawi Tehnikaülikoolis, Poolas.

Alustasime sõitu reede hommikul kell 5:00 ning sõitsime 21 tundi väikeste pau-sidega. Eesti ja Läti said sujuvalt maha magatud (seda ei saa küll juhi kohta öel-da). Üks meeldejäävamaid peatusi oli lõunapaus Poolas. Konstantin otsustas proovida Poola rahvuslikku toitu. Tule-museks oli kaks ümmargust pekitarre-tist, mille ümber oli roheline kartulipü-ree. Samas, ta ei olnud ainuke, kes oma valikut elu lõpuni mäletab. Andres tellis oma arust karuliha. Oma üllatuseks ja teiste naeruks sai ta endale õlust läbilii-sunud lihakäntsaka, mille lõpphind eri-nes kõvasti menüüs kirjas olnud hinnast.

Toiduelamused kätte saadud, jätkasime sõitu ööbimiskoha poole. Tundus, nagu oleks pool Poolat üles kaevatud olnud, kuna kõik kohad olid teetöid täis. Tõe-liste turistide kombel suutsime ka meie vahepeal õigest marsruudist mööda pan-

palju, et Mart ja Andres P. lubasid hakata välja töötama uut täiustatud joonejärgi-misrobotit.

Edasi toimusid samaaegselt Minisumo ja Sumo kvalifikatsioonid. Sumo klassis võistles kokku 8 robotit, millest kaks olid TTÜ omad- Slayer ja Tinavile. Slayer kahjuks eelvoorudest edasi ei pääsenud, kuna vahepeal otsustas ta vastast välja lükates hoopis magama jääda. Sellegi-poolest tuli ta välja auväärse 5-nda ko-haga. Palju paremini läks aga Tinavilel, kes tegi eelvoorudes tuule alla kõikidele teistele robotitele. Ainult üks matš ei ol-nud puhta võiduga, vaid tulemusega 2:1. Seega, Tinavile ja tema võistkond (Mikk Leini, Konstantin Shibin ja Siim Sülla) pääsesid õhtusesse finaali.

Minisumo kategoorias oli TTÜ esinda-tud samuti kahe robotiga Rain Ellermaa eestvedamisel. Esimene neist oli Teksto-lisaator, mis sai kaheksandikfinaali. Tei-ne oli Põrgupoiss, mis sai kõigist kolmest eelvoorust edasi. Ta pidi küll esimese vooru kõik matšid uuesti läbi tegema, kuna reeglid olid mitmeti mõistetavad, aga see ei muutnud lõpptulemust. Ka Põrgupoisile oli finaalikoht tagatud.

Õhtul toimus pidulik finaal, mida või-mendasid laserid ja kohalik DJ. Alguse

na ning endale lisakilomeetreid tekitada. Kohale jõudsime kohaliku aja järgi öösel kella ühe paiku. Hotellis ootasid meid kõrgete lagedega tsaariaegsed suured ruumid. Mainimata ei saa jätta ka muusi-kastiili, mis Poolas kõlas – nagu oleks 10 aastat ajas tagasi tulnud.

Hommikul asusime teele ülikooli juur-de. Ikka veel imestan, kuidas meie saame kurta TTÜ parkimiskohtade vähesuse üle. Wroclawi Tehnikaülikool tundus olevat kõvasti suurem, aga parkimisko-had olid suhteliselt haruldased nähtused. Seega, kui enamik meie delegatsioonist tegeles juba registreerimise ja robotite ettevalmistamisega, siis kaks inimest ot-sisid Wroclawi linnas pool tundi kohta, kuhu buss jätta.

Võistluspäev sai alguse joonejärgijate kvalifikatsiooniga. Võimalus oli kahte erinevat rada läbi sõita nii palju, kui hing ihaldas. Robotiklubi esirobot Line F1, mille loojad on Mart Seger ja Andres Pihlak, suutis oma esialgset keerulisema raja aega parandada üle 10 sekundi, saa-des lõppajaks 11,4 sekundit ning saavu-tas sellega 9-nda koha 30-ne roboti seas. Paremuselt teine oli TTÜ arvestuses Rain Ellermaa robot Pii, mis tõi koju 12-nda koha ning 15-nda koha sai Andres Jakovlevi robot Dark Knight. Viimane pälvis oma erilise disaini tõttu ka Poola televisiooni tähelepanu. Lisaks veel nii-

ttÜ robotiKlUbi tõeStaS eeStlaSte Kõrget taSet robotic arenal

EEstlasED Oma 100-kOrDsEs

VäHEmusEs karJusiD ikka kõVEmini kui

mitusaDa POOlakat kOkku

TTÜ Robotiklubi esindajad: Andres Pihlak, Mart Seger, Siim Sülla, Mikk Leini, Kons-tantin Shibin, Sigrid Münter, Rain Eller-maa, Andres Jakovlev


TEAdUsT

sai see mitmete poolakeelsete kõnedega. Publiku naeru järgi võis oletada, et need võisid üpriski naljakad olla. Samas, ega eestlased vähem naernud- meile oli ha-lenaljakas see, et me mitte midagi aru ei saanud ning ega keegi ei vaevunud tõlki-ma ka.

Võistluste vahepeal näidati lühiklip-pe erinevate võistluskategooriate koh-ta. Näiteks joonejärgijaid juhatas sisse klipp, kus maniakaalne koristaja hakkas oma mopiga mööda ülikooli koridore joont järgima. Sumo sissejuhatuseks oli video roboti valmimisest- taignasse pan-di mootorid, rattad, mikrokontrollerid, akud ja veel vajalikke osasid ning taigen pandi ahju küpsema. Ahjust võeti aga hil-jem välja esmaklassiline robot.

Eestlaste jaoks sai õige finaal alguse Sumo kategooriast. Kindlasti võib väita, et eestlased tegid ennast siis kuuldavaks ja seda sõna otseses mõttes. Nimelt, eest-lased oma 100-kordses vähemuses karju-sid ikka kõvemini kui mitusada poolakat kokku. Samas, oli ka põhjust- Sumo kate-goorias sai Tinavile II koha ja sedasama kordas Minisumo kategoorias ka Põrgu-poiss.

Robotic Arena 2011 oli TTÜ Roboti-klubile väga edukas, kuna Robotiklubi karikatekogu suurenes lausa kahe karika võrra!

ttÜ robotiKlUbi tõeStaS eeStlaSte Kõrget taSet robotic arenal

Parimad tulemused:

• JoonejärgijaLineF1IXkoht (Mart Seger ja And-resPihlak)

• Minisumo PõrgupoissII koht (Renee Kauler,RainEllermaa)

• Sumo Tinavile II koht(Mikk Leini, Siim Sülla,Konstantin Shibin, MatiKaeeli)


TEAdUsT

Millised on energeetika strateegilised vali-kud? Mida tähenda-vad need tarbijale, tootjale ja riigile? Kas

ja kuidas peaks arendama põlevkiviener-geetikat? Millised on elektri ja soojuse tootmise võimalused ja mis on nende hind? Mis määrab elektriturul edukuse? Kuidas leida mõistlik tasakaal efektiivsu-se, keskkonna ja varustuskindluse vahel, et kõik oleksid rahul?

Vastused neile ja mitmetele teistele ak-tuaalsetele energeetikaalastele küsimus-tele annab juba neljandat hooaega ener-geetika valdkonna tippjuhtide loetav õppeaine „Energiasüsteemi strateegiline

andeid, millega juhid oma töös kokku puutuvad.

3) Avardad silmaringi ja laiendad karjäärivõimalusi

- Nii energeetikule kui ka majanduse või õigusteaduse tudengitele annab aine võimaluse leida oma nišš või spetsiali-seerumine, millega siduda oma praktika, lõpu- või kursusetöö ja sealt edasi juba töö ning karjäär.

- Loengus kuuldut kinnitame praktili-se õppekäiguga Eesti Energia ettevõte-tesse, kuhu üldjuhul tudengid või tava-kodanikud ei satu – 2011. aastal loodud tuulepark tuhaväljal, maailma suurim põlevkivielektrijaam ja ainulaadne uus põlevkiviõli tootmise tehas.

Energeetikavaldkonnas on toimu-mas olulised arengud. Vii end tee-madega kurssi ja pane valdkonna arengud enda heaks tööle!

arendamine“. Ehkki õppeaine on leitav energeetikateaduskonna tunniplaanist, julgen ainet soovitada ka tulevastele ma-jandus- ja ärikorraldajatele, juristidele, keemikutele, mehaanikutele ja teistele mitte-energeetikutele. Kuna fookuses on energeetikavaldkonna strateegilised juhtimisküsimused, ei eelda osalemine varasemaid põhjalikke teadmisi energee-tikast.

AINE PEAõPPEJõUd JA EEsTI ENERGIA JUhATUsE LIIGE RAINE PAJO sOOVITAB: 3 PõhJUsT, MIKs AINET KUULAMA TULLA

1) saad tervikliku ülevaate sellest, mida ja miks energeetikas tehakse

Aines käsitletavad teemad tulevad Sulle kasuks nii tarbijana kui tuleviku tippte-gijana.

- Tule kuula, milliste väljakutsete ees seisavad täna riik ja energiafirmad ning kuidas need Sind kliendina puudutavad. Küsi ja diskuteeri julgelt otsustajatega, miks on Eestis üks või teine energeetika strateegia valitud, kuidas mõjutab tarbi-jaid 2013. aastal avanev turg ning millest lähtuvalt soovitavad eksperdid Sul aasta pärast vabaturul oma valikuid langetada.

- Tule osale loengus tulevase juhi, eks-perdi või poliitikakujundaja vaatenur-gast – kuula erinevaid perspektiive, osale aruteludes ja kujunda oma arvamus.

2) Võimalus olla vahetus kontaktis valdkonna tippjuhtidest lektorite-ga Igas loengus kohtud ühe energeetika valdkonna tippjuhiga, kes käsitleb oma valdkonna strateegilisi aktuaalseid kü-simusi. Tule uuri, kas teooriatundides räägitav toimib ka tegelikkuses, sest selle aine õppejõud keskenduvad just prakti-liste ja igapäevaste juhtimiskogemuste jagamisele, mida loengus koos analüü-sitakse. Analüüsime kaasuseid ja üles-

Saa targaKS tarbijaKS või energiamaailma tUleviKU tiPPtegijaKS

AINE KÄsITLEB JÄRGMIsI TEEMAsId:

• Strateegiline arendamine ja stratee-gia energeetikas, riigi energeetika strateegia

• Põlevkivi kaevandamine ja kasuta-mine ning selle mõju keskkonnale

• Tuumaenergeetika ja selle väljakut-sed, regionaalne ja globaalne vaade

• Taastuvenergeetika ja selle välja-kutsed

• Ettevõtlus energeetikas, huvirüh-mad, ülevõtmised, ühinemised, lepingud

• Energiakaubandus, riskimaandus, füüsilised- ja finantstehingud

• Rahvusvaheline koostöö elektrisüs-teemide vahel ja elektriturud

• Võrguettevõtja strateegia ja välja-kutsed

• Vedelkütused põlevkivist meil ja mujal

• Elektrimüük vabal turul, strateegia ja väljakutsed

• Ekskursioon Ida-Virumaale vald-konna ettevõtetesse. Külastame tuhavälja ja tuuleparki, Eesti Elekt-rijaama ning Õlitööstust

AEs0200 ENERGIAsÜsTEEMI sTRATEEGILINE ARENdAMINE


TEAdUsT

Teadus on ainuke legaalne meetod enda uudishimu rahuldamiseks maksu-maksja raha eest.

Seda on öelnud lugupee-tud TTÜ professor Leo Võhandu ja ma olen temaga 100 % päri. Teadus kui tege-vus ongi võimalik tänu uudishimule. Ing-lise keeles kõlab see ülihästi: „Science is driven by curiosity.“ Õpi niipalju teadus-filosoofist kui tahad, aga see väide peab paika (selgitus: teadusfilosoofid väida-vad, et on olemas postnormaalne teadus [ingl. k. post normal], mis ei ole tingitud uudishimust. Minu arvates ei pea see paika, sest ükski teadlane ei tegutse ilma uudishimuta. Seega post-normal teadust ei eksisteeri!). Minu pisipõnn on praegu 2,5 aastane ja igapäev küsib ta vähemalt 10 korda: „Miks?“. Ta on uudishimulik. Kahjuks täiskasvanuks saades me enam sellised ei ole. Väike laps näeb koera ja on imestunud, et ta haugub ja mängib ja ta küsib issi käest: aga miks ta nii teeb? Ja issi vastab, et koerad teevadki nii.

Ma väidan, et tõeline teadlane (see keda kannustab uudishimu), on elu lõpuni üks väike laps. Ta ei võta asju sellisena, nagu nad on, ning küsib alati, miks see nii on, kuidas on see võimalik, mis juhtub siis kui see nii ei ole?

Teadlane ei tee oma igapäevatööd/hobi raha pärast, sellepärast ongi tema palk tavaliselt 1,5 - 2 korda üle „keskmise.“ See raha on piisav, et lubada endale nor-maalset elu. Kümnekordne lisaväärtus ongi aga see, et saab tegeleda asjaga, mis pakub huvi.

Tipikas, mis Sind huvitab? Mis tekitab Sinus uudishimu. Kirjuta mulle ja sa saad rahuldatud! TTÜs saab enda uudishimu rahuldada nii sotsiaalteaduses, majan-dusteaduses, inseneriteadus kui ka fun-damentaalteaduses. Kas Sind huvitab, miks Eesti on tunduvalt ees Lätist, kuigi start oli samalt platvormilt? Kas Sind hu-vitab, kuidas prognoosida majanduskrii-se? Kas Sind huvitab, kuidas saada kesk-konna- ja rahakotisõbralik auto või ehk huvitab sind, kustkohast sai elu alguse….Mida Sa mõtled?

teaDUS - miS See tegeliKUlt on?

tEaDus On ainukE lEgaalnE mEEtOD EnDa uuDisHimu raHulDamisEks

maksumaksJa raHa EEst.

• Õppeaine toimub neljapäeviti 16:00-17:30 TTÜ peamajas, ruumis V-103.

• Registreeri ainesse ÕISis (AES0200 energiasüsteemi strateegiline arendamine) või tule vabakuulajaks. Õppekäigul ettevõtetesse saavad osaleda õppeainesse registreerunud, vabade kohtade olemasolu korral ka teised.

• Juhtivõppejõud: PhD, MBA Raine Pajo, Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas

• Teemade ja õppejõudude ülevaate leiad www.energia.ee/noored

Victor Alari [email protected]

Tõmba kalender välja ja pane seina peale!

k1n 2

r 3l 4

P 5küünlap

äevSem

estrivahetuse pidu

Tudengimajas

2.advent16.00 TTÜ

- Pärnu KK, TTÜ

spordihoones

E 6t 7

k 8n 9

r 10l 11

P 1221:00 Tip

ikasTV uudised19:00 T-Teater „M

eie elu köögis“ Tudengim

ajas19:00 T-Teater „M

eie elu köögis“ Tudengim

ajas

E 13t 14

k 15n 16

r 17l 18

P 1920:00 TTÜ

Kino «Um

bkotid»

Ruum VII-226

21:00 TipikasTV uudised

valentinipäev

19:00 T-Teater „Meie elu köögis“

Tudengimajas

Eesti Üliõp

ilaste MV p

iljardis- IV etap

p

19:00 T-Teater „Meie elu köögis“

Tudengimajas

21:00 korp! Sakala külalisõhtu

Raekoja plats 16, riietus soliidne

E 20t 21

k 22n 23

r 24l 25

P 26Viim

ane päev üliõp

ilasesinduse esinduskogusse kandideerim

iseks20:00 TTÜ

Kino «Turnee»Ruum

VII-22621:00 Tip

ikasTV uudised

vastlapäev

15:30 Karjääriseminar «C

V ja kaaskirjad tööandja p

ilgu läbi»

tuhkapäev

15:30 Karääriseminar: C

V ja kaaskirjad tööandja p

ilgu läbi

Karjääriseminar «C

V ja kaaskirjade koostam

ine» (vene keeles)

Eesti Vabariigi aastap

äevM

adisepäev

Eesti Pidu klubis Fusioon

Lõpp

eb dem

ode esitamine

Tudengite eurovisioonile 2012

E 27t 28

k 2920:00 TTÜ

Kino «Vabaduse

mõrkjas m

aitse» Ruum VII-226

Karjääriseminar «A

pp

i- praktika

tuleb»

Karjääriseminar «Karjääri

planeerim

ine» (vene keeles)

Lisainfot ürituste kohta leiad iga nädala esmaspäeval ilmuvast Üliõpilaselunädalakirjast. Telli nädalakiri oma meilile [email protected]

VEEBruar 2012

1920

Tallin

na Teh

nikaü

likooli ü

liõpilasesin

dus

Stu

den

t Unio

n o

f Tallinn U

niversity o

f Technolo

gy


MEIE INIMEsEd

Jaanus Müür Esinduskogu liige Poliitikakomisjoni esimees Jaanus.muur@tipikas

Nagu pealkirigi ütleb, on senine esinduskogu ol-nud koos juba umbes aasta. Sellesse koosseisu kuulun ka mina ning ma

arvan, et nüüd on päris hea aeg jagada oma muljeid esinduses toimuva kohta.

Tegelikult sattusin ma esinduskogus-se täiesti juhuslikult, sest mul polnud esialgu mitte mingit kavatsust sinna kandideerida. Ühel päeval tuli aga kan-dideerimine sotsiaalteaduskonna üli-õpilasnõukogus (SÜN) päevakorda. Põhjus oli väga lihtne: kandidaate oli vähe, nimelt üks! Mandaate oli aga sot-siaalteaduskonnale määratud kaks. Nii mitmedki SÜN-i liikmed leidsid, et võik-sin kandideerida. Kahtlevalt andsin oma nõusoleku, sest seni olin üliõpilasesindu-sest kuulnud vaid seda, et see on nii büro-kraatlik, igav ja mida kõike veel.

Pärast seda, kui sain esinduskogusse va-litud, minu arvamus muutus. Jah, plaa-nipärast asjaajamist on üliõpilasesin-duses palju. Kindlalt on paika pandud, et esinduskogu saab kokku korra kuus. Esinduskogu koosolekule eelnevad veel poliitika-, majandus- ja arengukomisjo-ni koosolekud, kus arutatakse esindus-kogus päevakorda tulevad küsimused läbi, tehakse muudatusettepanekuid, tutvustatakse üliõpilasesinduse plaane jne. Näiteks järgmisel poliitikakomisjoni koosolekul tulevad arutlusele kõrghari-dusreform, üliõpilasesinduse tegevuska-va täituvus ning mitmed muud küsimu-sed.

Kõike seda lugedes võib teil tekkida küsi-mus, kuhu jääb siis see üliõpilasesinduse ja esinduskogu fun poolt. Ärge muretse-ge, fun’i jagub palju, kas või väljasõitude näol. Kevadisel väljasõidul näiteks sai saunas kuueteisthäälselt „Sepapoisse“ laulda. Igavad inimesed vaevalt seda teeksid. Mõnele võib samas närvikõdi pakkuda ka aktuaalsete küsimustega te-gelemine. Küsige näiteks Karmeni käest, kes tegeleb meil kõrgharidusreformiga ning on juhatuse liige haridusvaldkon-nas või Talvi käest, kes on esinduskogu liige ning tegeleb hariduse kvaliteedi töögruppide projektiga. Iga inimene leiab siit täpselt selle, mis temale huvi pakub.

Enda kohta võin kindlalt öelda seda, et esinduskogus olemine on mulle väga palju juurde andnud. Olles poliitikako-misjoni esimees, olen ma saanud koos-

aaSta aega eSinDUSKogUS läbi – aeg mUljetamiSeKS

ärgE murEtsEgE, fun’i JaguB PalJu

mis aga kõigE täHtsam, tänu

EsinDuskOgulE OlEn ma saanuD JuurDE

PalJu HäiD sõPru Ja tuttaVaiD ning mis

On Elus OlulisEm kui nEmaD.


olekute juhatamise näol juurde juhtimis-kogemust. Samuti on see võimaldanud mul asjadega veidi põhalikumalt kursis olla kui keskmine esinduskogu liige. Kuna olin kõrgharidusreformi teemali-se debati üks korraldajatest, sain teada, milline näeb välja ühe ürituse organisee-rimine. Mis aga kõige tähtsam, tänu esin-duskogule olen ma saanud juurde palju häid sõpru ja tuttavaid ning mis on elus olulisem kui nemad.

Kui Sinul on plaanis esinduskogusse kandideerida, siis tee seda kindlasti. Kui Sa aga kõhkled ning mõtled liiga palju nendele juttudele, mida üliõpilasesin-

dusest räägitakse, siis lõpeta kõhklemi-ne kohe praegu, võta jalad kõhu alt välja ning tule vaata ise järele (sic!). Esindus-kogusse kandideerimisest võib ainult võita, kaotada pole mitte midagi!

MEIE INIMEsEd

Selle aasta 22. märtsil toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas üritus, millel nimeks tudengite eurovisioon 2012. Üritus toimub antud formaa-

dis juba kolmandat korda. Tegemist on ettevõtmisega, mille peamiseks ees-märgiks on koguda raha lasteasutustele muusikainstrumentide soetamiseks. Eelmisel kahel aastal on toetatud laste-kodusid, seekord on plaanis aga koostöös Mustamäe linnaosavalitsusega aidata soetada muusikainstrumente lasteaeda-dele. Lisaks heategevuslikule eesmärgi-le on tudengite eurovisioon üritus, mis aitab tudengitest muusikutele avada teed „suurde muusikamaailma“ ja saada väärtuslikke kogemusi live-esinemisest. Lisaks on tähtsal kohal kaamerate ole-masolu ja otseülekanne üritusest. Saadav kogemus on noorte bändide jaoks kind-lasti ainulaadne.

Iga aastaga on tudengite eurovisiooni formaat laienenud, kaasates algul vaid Tallinna kõrg- ja ülikoole. Teisel aas-tal kaasati koole juba üle Eesti. Ürituse peakorraldaja, Raul-Kristjan Udras, on öelnud, et tulevikus on võimalik ürituse laienemine ka naaberriikidesse ning ise-gi üle Euroopa.

Sellel aastal on toimunud ürituse for-maadis ka mõningaid muudatusi võr-reldes varasemate aastatega. Säilinud on ürituse akustiline laad, mistõttu oodatakse akustiliste instrumentide ka-sutamist ka esinejatelt. Kindlasti ei ole võistlusest tõrjutud akustilist muusikat mitte-viljelevad bändid. Neil on võima-lus oma originaalmuusika akustilisena finaalkontserdil ette kanda. Eelmistest aastatest erinev on fakt, et sellel aastal ootavad ürituse korraldajad kandidee-rijatelt ainult originaallugusid, seega cover´ite esitamine ei ole lubatud.

Sellel aastal oodatakse osaleda soovivate bändide demo-lugusid 26. veebruarini, mille järel valib korraldajatest koosnev komisjon välja 10 enim meeldinud lugu, mida saab bändide esituses nautida fi-naalvoorus. Väljavalitud 10 osalejast sel-gub ka selle aasta tudengite Eurovisiooni võitja, kellele on välja pandud suurepära-sed auhinnad.

Kellel rohkem huvi ürituse suhtes või soov ise kaasa lüüa, siis selleks on tarvis külastada ürituse veebilehte: www.kul-tuuriklubi.ee/eurovisioon

Kohtumiseni tudengite eurovisioonil!

tUDengite eUroviSioon 2012

kEVaDisEl VälJasõiDul

näitEks sai saunas kuuEtEistHäälsElt

„sEPaPOissE“ laulDa

EsinDuskOgussE kanDiDEErimisEst

VõiB ainul Võita,

kaOtaDa POlE mittE miDagi!


INTERNATIONAL

Juliane Jokinen

Roses, cutesy cards, and he-art formed candies – you name it! It is again the time of the year when we have to think about our

special someone. It is Valentine’s Day. Valentine’s Day is spent every year on the 14th February. The Estonian version of Valentine’s Day is Sõbrapäev. So, accor-ding to the Estonian Valentine’s Day it is the day of friendship. This means that it is not only the day of your beloved one, but also the day to remember all of your close friends.

To help you out to get well prepared for your Sõbrapäev I have made some research to figure out what you have to know about Valentine’s Day. First of all, if one wants to make the right impression one should start with f lowers. The most common f lowers to give on Valentine’s Day are roses. There is no better way to win the heart of a female than to give her roses – unless one is able to give her real diamonds! Of course, when choosing a rose, be aware of the different meanings of the colours.

To make Valentine a bit easier for us, I have compiled a table with all different coloured roses and what their meanings are. Also, the amount of roses has a diffe-rent meaning. For instance, a single rose of any colour depicts utmost devotion, two roses mean “Marry me”, six - the need of love, eleven - true and deep love and thirteen roses are from a secret ad-mirer. So do not mix up two roses with one rose! Also giving black roses on Valentine’s Day can cause dramatic ef-fects on your relationship!

Now that we know the most common colours and their meanings, it is time to think about the Valentine’s Day card. Most of us will not have the time and the talent for a beautiful handmade card. If you were not an A student in arts, you will probably never become one. The most advisable thing is to buy a nice card instead. If you end up buying your card, you should also be able to write a nice poem or nice words into your Valentine’s card. This can be a very tricky part too

to the movies. Also going to the restau-rant is commonly done. Just do not forget to book the restaurant early enough! On Valentine’s Day everyone seems to want to spend some quality time going out and dining in a nice restaurant. If you plan your Sõbrapäev in time, it is more than likely that you will succeed! Good luck with your Valentine’s!

Thank God there is Google! Just do not make that mistake to take the first poem you find, the possibility that the person you will give the poem has also googled through Valentine poems is very high!

So, after you have your card, chocolates and roses, it is time to take your special someone or your friends to a nice club or

Dear valentine

The colour of the rose The meaning

Red Love, Beauty, Courage and Respect, Roman-tic Love, Congratulations, Courage & Pas-sion

White Purity, Innocence, Silence, Secrecy, Rever-ence, Humility, Youthfulness

Yellow Joy, Gladness, Friendship, Delight, JealousyPink Appreciation, “Thank you”, Grace, Perfect

Happiness, Admiration, GentlenessOrange Desire, EnthusiasmBlack Death, FarewellBlue The unattainable, the impossible

INTERNATIONAL


Know what yoU eat!

The colour of the rose The meaning

Red Love, Beauty, Courage and Respect, Roman-tic Love, Congratulations, Courage & Pas-sion

White Purity, Innocence, Silence, Secrecy, Rever-ence, Humility, Youthfulness

Yellow Joy, Gladness, Friendship, Delight, JealousyPink Appreciation, “Thank you”, Grace, Perfect

Happiness, Admiration, GentlenessOrange Desire, EnthusiasmBlack Death, FarewellBlue The unattainable, the impossible

Juliane Jokinen

Human hair. Feathers. Insects. Have you ever thought of eating them? It is unlikely that one would choose these pro-

ducts from a restaurant menu or they are written on your grocery list. But the pos-sibility that you have been eating human hair, feathers and insects is very likely.

Human hair and feathers are products that have been used in dough products such as breads and pizzas. The ingre-dient which consists of hair and feathers is called L-cysteine (E920). It is used as a dough softener, f lavour enhancer, and sometimes as a dietary supplement. Ten years ago most of the doughs contained L-cysteine made from human hair. The hair comes from the f loors of Chinese barbershops. The other possibility is to make L-cysteine out of duck feathers, but human hair has been more common because it is cheaper. If the human hair

disgusted about for how little money a person would be ready to eat a big spider or another awful-looking insect. But who after all is having the worst deal? We pay for our food and eat ingredients that we would never dream of eating. When the-re is hair sticking out of our muffin, we complain, but we do not complain about the rest of hair that is inside the muffin. Neither do we complain about the crus-hed cockroaches on our ice cream.

Who is to blame? The food industry. Not all the ingredients in their products have to be listed, or they have such a stran-ge name that one would not recognise them. For instance, for most of us L-cys-teine does not mean the same as human hair or duck feathers. Some even buy L-cysteine from nutrition shops to make their hair and nails grow faster. They believe it is good for them, because it is also considered to be a nonessential ami-no acid. The food industry believes that it is old fashioned to complain about hair in your food!

supply has been low, even hog hair has been used to replace it. A hog is a wild pig.

In recent years more and more L-cystei-ne has been produced out of duck feat-hers. At the moment there are companies only in Japan, China and Germany that produce L-cysteine out of human hair. If this already took away your appetite – the next thing will do it for sure!

The shiny colour on ice creams and can-dies is the result of an ingredient which might sound very alarming for most of us. The nicer name for this ingredient is called Shellac. The name might sound pretty, but the ingredient is gathered from the secretions of the female lac bug. Shellac is mostly known for making wood shine, but also the candies you eat. Also some apples found in the shops might have been cleaned with shellac to make them look shiny and more appea-ling for the consumers.

Most of us have seen Fear Factor and felt


Tänapäeva maailmas, kus kõigil on alalõpmata palju asju teha ja aega väga vähe, on väga lihtne sattuda stressi küüsi. Piisab vaid

sellest, kui väikesed asjad märkamatult üksteise otsa kuhjuvad ja distress võib hakata organismi lõhkuma.

Distress ehk negatiivne stress on ne-gatiivne närvisüsteemi pinge, mis võib pikemaajalise kestuse korral viia haiges-tumiseni. Taoline pingeseisund on seo-tud puuduliku eneseusuga ja hirmuga eelseisvate ülesannete või tegevuste ees. Kui inimene ei saa end taastada ja õige-aegselt puhkust või pole puhkuse kest-

Pole imekspandav, et kogu selle surr-vurri sees, mis meid ümbritseb, ununeb puhkamine pahatihti üldse. Peas on kohutavalt palju mõtteid tegevustest ja olukordadest, mis on olnud, mis on päe-vased eesmärgid, ehk ka mure sõbra või tuttava pärast jpm. Uut infot, mis vajab ajus töötlemist, on rohkem kui küll ning plaanid ühe väikese puhkehetke leidmi-seks lihtsalt ununevad.

On aga väga oluline leida aega iseenda jaoks ja laadida oma patareisid väikese lõõgastumise näol. Olgu päev kui kiire tahes, peaks igaüks leidma selle natuke-se, mil pisut hinge tõmmata ja ajul vähe-ke puhata lasta. Minu arvates on kõige efektiivsemaks lõõgastumise variandiks leida mõni vaiksem nurgake, lihtsalt sü-gavalt sisse hingata ja mõte hetkeks väl-ja lülitada, eriti hea variant on teha üks 10-minutiline power nap.

Endale meeldivate asjadega tegelemine loob positiivsema meeleolu ja enesetun-de. Seega on pärast pisikest meeldivat

vus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi.

võta KorraKS aeg maha

Olgu PäEV kui kiirE taHEs,

PEaks igaüks lEiDma sEllE

natukEsE,mil Pisut HingE

tõmmata Ja aJul VäHEkE PuHata

lasta.

PsÜhhOLOOGIA

Piret Spitsõn [email protected]

pausi jälle rohkem tuju ka kohustus-tega tegeleda. On paratamatus, et kohustusi ei saa kõrvale jätta, kuid kui aega väheke planeerida ja ka enda jaoks leida, on nendega tegelemine vä-hem vaevaline.

Loodan, et suudate leida enda niigi tiheda graafikuga päevas selle hetke, mil lõõgastuda või siis pisutki hinge tõmmata. Edukat uue semestri algust!

MEIE INIMEsEd


Kaisa Rahuoja Projekti koordinaator

Kunagi kirjutas üks poiss oma päevikusse: „Kõigi standardite järgi, eriti isa arvates, olen ma tavaline, pigem keskmisest mada-

lama intelligentsiga.“ Teda peeti laisaks unistajaks, kes millegagi elus hakkama ei saanud. Kuigi poiss tahtis isa survel arstiks saada, loobus ta hiljem sellest mõttest, sest tal polnud selleks piisa-valt annet. Aastakümneid hiljem aga rajas ta evolutsiooniteooria. See pilve-des hõljuja oli Charles Darwin.

Tavaliselt on noored need, kellel on suured ideed ja unistused. Noorte mõt-telendu ei sega kibestumus või valusad tagasilöögid, mis tavaliselt küpsemaid inimesi kõhklema panevad. Kuna va-nemad on targemad, siis kipuvad nad alatihti noorematele nõu andma, neid õhulossidest maa peale tagasi tooma. Darwin unistas suurelt, kuid isa nime-tas teda logelejaks ja kandis ta maha. Õnneks mees isa siiski kuulda ei võt-nud ja unistas edasi.

AIESECi korraldatavas projektis BE SUCCESSFUL, (Kuidas olla edukas?) mis toimub jaanuarist märtsini Tallin-na keskkoolides, innustame noori suu-relt unistama, julgustame oma eesmär-ke ellu viima ning anname nõuandeid, kuidas olla oma elu peremees.

Kuue nädala jooksul viivad vabatahtli-kud Singapurist ja Hiinast läbi töötu-basid enesearendamise, meeskonnatöö ja ettevõtlikkuse teemadel. Kolme-tunnistel sessioonidel kasutatakse eri-nevaid interaktiivseid õpetamismee-todeid, millega muudetakse õpilaste koolipäevad mitmekülgsemaks, ning samas arendatakse nende koostöövõi-met ning suhtlemise- ja konf liktide la-hendamise oskust.

Vabatahtlik Crystal Hiinast, on eelseis-vale katsumusele mõeldes elevil: „Ma arvan, et õpilastel on vaja eelkõige ene-sekindlust ja julgust, et olla aktiivne ja oma mugavustsoonist välja astuda. Just sellele katsungi keskenduda järgmise kuue nädala jooksul siin Eestis.“

Singapurlane Won Yi aga kinnitab: „Singapuris kasutatakse koolis suhteli-selt palju aktiivse õppimise meetodeid nagu grupitööd, arutelud ja väitlused. See on meie haridussüsteemi loomulik osa.“

Tahaks loota, et Eesti Haridusstratee-gias 2020 sätestatud eesmärgid saavu-tatakse ja meiegi liigume enam selles suunas, et anda kekkoolilõpetajatele tõeliselt eluks vajalikud oskused ja ava-tud silmavaade, sest lõppude lõpuks pole me nii rikkad, et lasta ühelgi andel raisku minna.

olla, või eDUKaS olla?

POlE imEksPanDaV, Et kOgu sEllE

surrVurri sEEs, mis mEiD ümBritsEB,

ununEB PuHkaminE PaHatiHti ülDsE

Lisainfo: http://www.aiesec.ee/est/projektid/be-successful

Projekti Be Successful vabatahtlikud saabusid Eestisse


ÜRITUs

BeWise projekti eesmärk on pakkuda Eesti kõrgharidu-sele lisaväärtust tuues kooli praktikutest külalislektorid ja ühtlasi aidata kaasa et-

tevõtlikkusteadlikkuse kasvule Eestis. 2011. aasta septembrist on BeWise alus-tanud iganädalaste loengutega Tallin-nas – loengu toimuvad igal neljapäeval kell 18:00-19:30 vaheldumisi Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Sügissemestril toimus TTÜ-s kokku 13 loengut 625 kuulajaga.

JCI BeWise hallatavasse JCI kontakt-võrgustikku kuulub mitusada ettevõtjat, spetsialisti ja keskastme juhti erinevatest valdkondadest, kes käivad ülikoolides tasuta loenguid andmas vastavalt ülikoo-lide päringutele. Lektoriteks on JCI enda liikmed, kes on omandanud ettevõtlu-ses väärtuslikke kogemusi, mida nad soovivad jagada – loengud toimuvad nii projektijuhtimisest, turundusest, logisti-kast, innovatsioonist ja muust ettevõtlu-sega seonduvast.

Üliõpilased saavad ise soovitada ning õppejõud valida, mis teemal nad soo-vivad loengut tellida. Selleks on vajalik edastada oma soov koos teema ja soovi-

liku vaimuga nutikaid noori, kellel jääb puudu vajalikest praktilistest teadmis-test ja sellega seotud algatusjulgusest. See projekt aitab tudengitel siduda kõrg-koolist saadavaid teoreetilisi teadmisi reaalse eluga ja aitab kiiremini elus edasi jõuda,” ütles ütles projekti idee autor ja eestvedaja Martin Raud. ”Tagasiside üli-koolidelt ja tudengitelt on olnud tõesti väga positiivne ja see annab usku, et tee-me õiget asja,” lisas ta.

BeWise avatud loengutest teavitatak-se läbi Facebooki, JCI ja ülikooli listide ning infokirjade. Järgmise BeWise loen-gu peab TTÜ-s 9.veebruaril Ene Seidla teemal “Meeskonna tulemuse mitme-kordistamine”. Ene Seidlal on üle 15 aasta juhikogemust nii avalikus kui era-sektoris. Koolitaja ja konsultandina aitab ta meeskondi tulemuslikumaks muuta, teenindust, ja müüki uuele tasemele viia, toime tulla konf liktidega ja lihvida esit-lusoskusi. Ole kohal!

Ettevõtlike Noorte Koda JCI on kuni 40-aastaste noorte võrgustik. JCI tege-vused on suunatud positiivsete ühis-kondlike muutuste tekkimisele läbi liikmete professionaalsete oskuste, sot-siaalse vastutustunde ja ettevõtlikkuse arendamise kaudu. JCI organisatsiooni kuulub ligi 200 000 liiget üle maailma. Eestis on JCI esindatud seitsmes linnas kokku 300 liikmega.

TäpseminfoBeWisekohta:http://www.facebook.com/jci.bewise

Loengute tellimine ja täpsem info BeWi-se TTÜ koordinaatorilt: [email protected]

Heidi Kakko loeng Kas Eesti maffia teeb miljonäriks? 17.11 TTÜ-s, mis püstitas BeWise loengu osalejate rekordi 90 ini-mesega:

tud kuupäevaga BeWise koordinaatorile ja koordinaator suhtleb seejärel sobiva lektoriga ning lepitakse kokku loengu toimumises.

Koostöös üliõpilasesindustega toimub ka palju avatud loenguid laiemale publi-kule, kuhu nii esinejad kui teemad valib projektimeeskond ise. Lisaks tehakse koostööd erinevate institutsioonidega nagu näiteks TTÜ ettevõtluskeskus, kus BeWise lektorid aitavad läbi viia prak-tikumide sarja, mille tulemusena võiks sündida uued üliõpilasfirmad.

BeWise loengud on kõigile tasuta. Ka JCI tippspetsialistid ja juhid käivad loenguid andmas oma vabast ajast ja tahtest. Pro-jekti meeskond, kes koosneb valdavalt JCI Tallinn vabatahtlikest, samuti pro-jekti elluviimise eest rahalist tasu ei saa. Projekti kulud kaetakse toetajate ja siht-otstarbelise fondifinantseeringu abil.

Projekti toetavad EAS, JCI DPD Eesti AS ja KPMG Baltics OÜ.

On uuritud, et kuigi ettevõtlusvalmidus on tudengite seas suur, on ettevõtlust ta-kistavateks teguriteks just teadmiste ja oskuste nappus. ”Eestis on palju ettevõt-

bewiSe PaKUb tUDengitele taSUta PraKtiliSi ettevõtlUSalaSeiD loengUiD!


JURIIdIKA

7. detsembril 2011. a Riigiko-gus vastu võetud riigieelar-ve tuludeks on kavandatud 6,116 mld € ning kuludeks 6,576 mld €. Võrdluses

2011. aastaga on nii tulude kui ka kulude pool kasvanud: 2011. a tulud olid 5,6 mld € ja kulud 5,9 mld €.

Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid advokaat Robert Sarv räägib jaanuarikuu numbris sellest, millega riik soovib saa-vutada eelnimetatud maksutulude lae-kumise ning maksuseadustes toimunud üliõpilasi enim puudutavatest muuda-tustest.

KUsT TULEB RIIGIEELARVE TULU?

Riigieelarve tulu tuleb peamiselt mak-sutulust ehk maksumaksjate taskust. Maksutulu on 2012. aastal prognoositud 4,669 miljardile eurole. Võrreldes 2011. aastaga on maksutulu ligi 9,1% suurem. Mittemaksulisi (nt välistoetused, heit-mekvootide ja riigivara müük, dividen-did jms) tulusid prognoositakse 2012. aastaks 1,15 miljardit eurot. Seega saab

minekuaja kuni aastani 2018, peab Eesti valitsuskoalitsioon vajalikuks saavutada kooskõla direktiiviga (ehk kõrgem akt-siis) juba 2013. aastaks.

Alkoholiaktsiis tõuseb samuti, kuid alles 1. veebruarist 2012. Alkoholi aktsiisi-määrad tõusevad keskmiselt 5%. Vastava seaduseelnõu seletuskirjas selgitatakse, et viina hind kallineb u 3%, veini hind 0,6% ning õlle hind võib jääda muutuma-tuks. Napsitamise suuremast maksusta-misest loodab riik teenida 2012. aastal juurde 10 miljonit eurot.

KUIdAs TööTUsKINdLUsTUs-MAKsEsT sAI RIIGIEELARVE TAsAKAALU sÄILITAMIsE MAKs?

Hoolimata suurest meediakärast ning tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu tugevast survest, jättis Vaba-riigi Valitus töötuskindlustusmäärad muutmata. Seega kehtivad ka 2012. a töötuskindlustusmäärad järgmiselt: 2,8% maksab töötaja ja 1,4% tööand-ja. Töötuskindlustuse seadus sätestab ülemmäärana töötaja kohta 2,8% ning

riik oma peamise tulu maksumaksjate käest. Järgnevalt vaatame, mis muutused on toonud 2012. a maksude maksmisel.

TULUMAKsUsT ÜLdIsELT

2015. aastast hakkab praeguse seisuga kehtima tulumaksumäär 20%. Samal ajal aga piiratakse alates 2012. aastast eluase-melaenu intresside, koolituskulude ja annetuste mahaarvamist füüsilise isiku puhul varasema 3196 euro asemel 1920 euro peale. Eeltoodud muudatusest või-davad kõige enam need, kel pole eluase-melaenu või kes ei kanna koolituskulusid ega anneta.

ALKOhOL JA TUBAKAs KALLI-NEVAd AKTsIIsIdE TõsTMIsE TõTTU

Tubaka aktsiisimäär tõuseb alates 1. jaanuarist 2012 ning ka järgmisel aas-tal. Sigarettide aktsiis tõuseb mõlemal aastal keskmiselt 10%. Nimetatud tõus on tingitud Euroopa Liidu direktiivist (2010/12/EL). Kuigi sama direktiiv näeb ette Eestile aktsiisi tõstmiseks üle-

maKSUDeSt ja riigieelarveSt

Robert Sarv [email protected]


JURIIdIKA

tööandja kohta 1,4% - see tähendab, et töötuskindlustusmakseid tuleb maksta maksimummääras ka sellel aastal.

Juba 2008. aasta lõpus oli Töötukassa va-rade maht 200 miljonit eurot (3,2 miljar-dit krooni). Samas puudus võimalus selle raha kasutamiseks, kuna vastasel juhul oleks 2009. aasta avaliku sektori konso-lideeritud eelarvepuudujääk ületanud 3% piiri (nn Maastrichti kriteeriumi) ja Eestis kehtiks ka praegu veel kroon. See-tõttu tõstetigi töötuskindlustusmaksete määrasid 2009. aastal seadusega lubatud maksimummääradeni ja sellest ajast saa-dik on saanud töötuskindlustusmakse-test riigieelarve tasakaalu maks ehk töö-tukassa reservide ülejääk lapib riigi- ja kohalike eelarvete puudujääke.

Töötuskindlustusmaksete selline kogu-mine paisutab töötukassa reserve eelda-tavalt 2012. a lõpuks ligi 511,3 miljonile eurole (ligi 8 miljardit krooni) praegu-selt 281,2 miljonilt eurolt (ligi 4,4 miljar-dit krooni).

Töötuskindlustusmakse on aga sihtots-tarbeline makse, mida tohib kasutada üksnes selleks otstarbeks, milleks teda kogutakse. Seega on valitsus valinud äärmiselt küsitava tee riigieelarve lappi-miseks.

TAsEMEKOOLITUsE KULUd EI OLE ENAM „AUTOMAATsELT“ ERIsOOdUsTUsTE NIMEKIRJAs

tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe saab mõjutada vaid tööandja ja töötaja vahelisi suhteid: tööandja teeb tööta-ja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepi-tud aja (siduvusaeg) jooksul. Seega kui vähemalt üks pool seda ei soovi (eelkõige on selle leppe sõlmimine siiski tööandja huvides), siis ei saa ka tööandja seda pea-le suruda argumendiga „Maksu- ja Tolli-amet nõuab“.

Eeltoodu tähendab, et koolituskulude hüvitamise kokkulepe võib „siduda“ töö-taja tööandja juurde, kuna töötajal on ko-hustus hüvitada tööandja tehtud lisaku-lud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb töölepin-gu üles enne siduvusaja möödumist, väl-ja arvatud, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine.

Autor on seisukohal, et ülalviidatud ku-lude katmine ei olnud automaatselt eri-soodustus ka enne vastava muudatuse tegemist.

KOGUMIsPENsIONIdEsT

2012 on see aasta, mil riik taastab kogu-mispensionite maksete tasumise selli-sel kujul, nagu see kehtis enne 1. juunit 2009. Seega maksab töötaja 2% ning riik lisab sellele 4% juurde. Töötajatele teh-

Kuni praeguse aastani võis raamatupida-jalt küsides „kas tasemekoolituse kulud maksustatakse automaatselt kui erisoo-dustus?“ saada väga suure tõenäosusega vastuseks „jah“. Vaid julgemad jätsid sel-le erisoodustusena maksustamata (seda kõike eeldusel, et tegemist oli ettevõtlu-sega seotud kuludega).

Tulumaksuseadusesse § 48 lg 4 p 10 uue redaktsiooni järgi ei ole töö- ja teenistus-suhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juha-taja ja mitteresidendi muu püsiva tege-vuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine enam erisoodustus.

Eelnimetatud kulutusi ei tohi segamini ajada kulutustega, mida tööandja peab tegema. Tasemekoolituse kulude kat-mine on tööandja jaoks vabatahtlik ehk nn „võib“. Neid kulutusi, mida tööandja peab tegema, erisoodustuseks lugeda ei saa.

Maksuamet on muuhulgas andnud soo-vituse, et tasemekoolituse kulude hüvita-mise kohta peaks sõlmima koolituskulu-de hüvitamise kokkuleppe (vt selle kohta töölepinguseaduse § 34). Sellise soovitu-sega on raske nõustuda. Arusaamatuks jääb, miks peaks Maksu- ja Tolliamet survestama või soovitama koolituskulu-de hüvitamise kokkulepete sõlmimist.

Nimelt ei puuduta tasemekoolituse ku-lude kandmise maksustamist kuidagi


JURIIdIKA

tud väljamaksetelt peetakse kogumis-pensioni makseid kinni alates 1. jaanua-rist 2012.

Nendele inimestele, kes jätkasid 2010. a vabatahtlikult sissemaksete tege-mist, kehtis eelmisel aastal 2+2 süs-teem ning aastateks 2014 - 2017 keh-testatakse vabatahtlikele jätkajatele kompensatsiooni¬süsteem, mille koha-selt maksab inimene ise 2% ja riik 6%.

Inimestel, kes 2010. a vabatahtlikke sis-semakseid ei jätkanud, on samuti või-malus avalduse alusel teha aastatel 2014 - 2017 sissemakseid 3+6 süsteemi koha-selt. Selleks tuleb esitada tagasivõetama-tu avaldus kontohaldurile (kas pangale või kindlustusandjale) või registripidaja-le. 3+6 süsteem ei rakendu vaid siis, kui majanduse nominaalkasv ei ole ületanud 2012. a ja sellele järgnevale vastavale aastale 5%. Niipea kui majanduse kasvu kriteerium on täidetud, käivitub kom-pensatsioonisüsteem automaatselt.

See tähendab, et kui 2013. a ennustatak-se majanduskasvuks u 5,2% ning majan-dus ka reaalselt üle 5% kasvab, rakendub 3+6 süsteem vabatahtlikke sissemakseid mitte jätkanud isikutele ülalnimetatud avalduse esitamise korral 2015. aastast.

jutuskulude hüvitamise piirmäärasid. Varem olid need riigisiseses lähetuses 77 eurot ja välislähetuses 128 eurot ööpäeva kohta ning piirmäära ületavad summad maksustati kui erisoodustus. Maksuva-bad piirmäärad lähetuste osas kehtivad seega hetkel üksnes päevarahale (32 eu-rot).

MÜÜGIMAKs JA PAAdIMAKs KAOVAd

Alates 1. jaanuarist 2012. a ei ole Eestis enam müügi- ega paadimaksu.

MAAMAKsUsT JA sELLE KAOTA-MIsEsT

Üleriigiline maamaksuvabastus jõustub 2013. aastal. Samas on mõned kohalikud omavalitsused Eestis rakendanud juba teatud maksuvabastusi või –soodustusi juba ka 2012. aastal.

Healugeja!KuiSulonmõnijuriidili-neküsimusvõiprobleem,millelahen-damisestvõikssiinsetelleheveergudelarutleda,oleheajakirjutasellestStu-dioosusetoimetusele.

TÄIENdAVA KOGUMIsPENsIONI sIssEMAKsETEsT

Tudengid, kes on otsustanud investee-rida täiendavasse kogumispensioni (III sambasse) või kelle eest teeb seda töö-andja, saavad sissemakseid tulumaksu-vabalt arvestada juba tulumaksu kinnipi-damisel. See tähendab, et sissemakselt ei arvestata enam tulumaksu.

Antud sissemakse loetakse töötaja pal-gatuluks ning maksustatakse sotsiaal-maksu, töötuskindlustusmaksete ja ko-hustusliku kogumispensioni maksega üldises korras. Tulumaks peetakse kinni siiski juhul, kui sissemakse ületab 15% töötaja tulust ning 6000 eurot kalendri-aastas.

Tööandja peab andma töötajale tehtud sissemaksete kohta tõendi hiljemalt iga aasta 1. detsembriks. Antud kohustus on kantud eesmärgist, et töötajal oleks võimalik vastava soovi korral võtta mak-susoodustustest „viimast“ ning teha ise täiendavad sissemaksed.

MAJUTUsKULUdE hÜVITAMIsE MAKsUVABAd PIIRMÄÄRAd KAOVAd

2012. a alates ei ole enam lähetuses ma-


MEIE INIMEsEd

Piret Eesmaa

Teate ju küll, et ilgelt põnev on trolliak-nast või tänaval kõndides tuledes aken-desse piiluda. Ja ilgelt lõbus on, kui näed seal midagi ebatavalist. Ma ükskord näi-teks nägin, et keegi oli endale üle terve

toa pesunöörid tõmmanud ja kuivatas niimoodi oma elutoas pesu. Ja vanasti, kui ma veel suitsetasin ning selleks umbes iga tunni aja tagant rõdul pidin käima, oli mul vastasmajas üks köögiaken, mida pidevalt jälgi-sin. Tavaliselt toimetas seal üks noor mees. Päris tihti polnud tal särki seljas. Tegi seal süüa, pesi nõusid, käis külmkapi juures. Mõni teine päev võis seal näha teda koos oma naise ja lapsega. Midagi erilist nad seal ei tei-nud, aga ikkagi oli õudselt tore neid seal näha. Ja ühe teise akna taga elas üks väike poiss. Tema tegutses pea-miselt päeva ajal. Sukakate väel. Ta ronis aknalauale, keeras selja akna poole ja hüppas tuppa. Ja nii mitu kor-da järjest. Onju tore selliseid asju näha? Inimesi oma elu elamas. Hoopis teine pilt kui see, mis tänavalt või trollist vastu vaatab, kus kõik inimesed paistaksid ole-vat justkui tuimad käntsad. Programmeeritud liikuma ühest kohast teise, vahepeatustega siin ja seal.

Ma olen, jah, natuke selline inimeste piiluja. Piilun neid igal pool ja kogu aeg. Samas ei ole ma rõve, vaid pigem selline süütu. Lihtsalt õpin maailma tundma. Ma ei mõista kedagi hukka, kui ma neid piilun, ma lihtsalt studeerin neid. Sest mind nii õudselt huvitab, mida nad teevad, millised nad on ja kuidas nad elavad. Ma arvan, et selline väike piilumine on okei.

Seekord maskeerub T-Teater catering'i-tiimiks ja viib teid piiluma! „Meie elu köögis“ on justkui pilguheit paneelmajja, täpsemalt erinevatesse köökidesse. Palja ülakehaga toredat pereisa ega väikest sukakate väel last seal küll ei näe, kuid mitmeid teisi vähem või roh-kem välja mõeldud tegelasi küll, keda mulle tundus, et võiks ühest köögiaknast sisse piiludes näha.

Tulge piiluma! Etendused toimuvad Tudengimajas:

1.veebruaril ESIETENDUS, 7. ja 8. veebruaril, 15. ja 16. veebruaril kell 19.00.

Piletid hinnaga 5€ müügil Piletimaailmas ja enne al-gust kohapeal.

Lavastaja: Margo Teder (VAT Teater)

Näitlejad: Andres Aav, Anti Räis, Eliis Vaiksaar, Georg Logins, Hanna Allsaar, Kärt Kase, Lauri Vasko, Liisi Rohtung, Marko Kiisa, Piret Eesmaa, Tatjana Koval, Velja Andruse.

t-teater KUtSUb!


ÜRITUsEd

talveaK-aDeemia 2012 SÜveneb mõiStliKKU majanDUSSe!

Kadri Salus

Juba 10. korda algab legen-daarselt sütitav tudengite teaduskonverents TalveA-kadeemia. Uute ja vanade huviliste kohtumispaigaks

on sel korral 2.-4. märtsil 2012 Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu Spa & Sa-natoorium.

Miks TalveAkadeemia majanduse-le keskendub?

Vastab TalveAkadeemia program-mijut Mariell Jüssi:

"Inimese- ja keskkonnavahelistele suhetele keskenduva konverentsi-na ei saa TalveAkadeemia üle ega ümber majandusest, mis peaks tagama inimestele äraelamise ja arenguvõimalused. Praegune tar-bimise kasvule orienteeritud ma-jandusmudel on tinginud olukorra, kus pool maailma elab asjade usus, olles ammu võlgu nii loodusele kui kaaskodanikele. On kibe tõde, et ressursse raisatakse mühinal ja näljase kõht koriseb üha valje-malt. Kuna senise majanduskorra “parim enne” on möödas, on meie eesmärgiks läbi kolme mitmekesi-se päeva hakata mõtlema alterna-tiivsest majandamisest. Suuname pilgu tulevikku, kus keskkonna, majanduse ja inimeste areng on ta-sakaalus ja küsime: ”Miks (mitte) võiks Eesti olla roheriik?”"

Sisukas nädalalõpp, kus valitseb tasakaal teaduse, suhtluse, ihu ja hinge vahel on garanteeritud. Roh-kem teavet esinejate, programmi ja registreerimise kohta ilmub veeb-ruari alguses TalveAkadeemia 2012 kodulehel ja Facebooki lehel.

ttÜ eSPortS

IT-teaduskonna üliõpilasnõu-kogu korraldab juba kuuen-dat korda TTÜ eSports nimelist üritust, kus arvuti-mängu huvilised kokku tule-

vad, et mängida ja ka niisama sotsia-liseeruda. Üritus toimub 2-4 märts, reede õhtust pühapäeva lõunani. Osa on oodatud võtma kõik, kes mängivad rohkem või vähem. Võib-olla pole üldse olnud aega töökõrvalt mängida, aga ei taha lasta mõttel nü-riks minna.

Arvutiga mängimise kõrvale paku-me ka huvitavat kuulamist sellest, mis IT-d puudutab ja mida värsket on IT maailmas toimunud. Tulekul on ka huvitavad esinejad IT sektori tuntumatest ettevõtetest.

Värsket ja täpsemat infot ürituse kohta saab ITÜNi kodulehelt ja facebooki lehelt. itun.ttu.ee

• 1. - 3. veebruar 2012 TTÜ Spordihoones.

• Turniirist saavad osa võtta TTÜ tudengitest, vilistlastest ja/või töötajatest koosnevad võistkonnad.

• Võistkonna suuruseks on kuni 12 mängijat ja treener-esindaja.

• Täpsem informatsioon ja registree-rimine toimub Internetis: http://www.ttu.ee/jalgpall/

• Osavõtutasu võistkonnale 15 eurot.• Registreerimine lõpeb 31. jaanuar

2012, kell 18.00.• Küsimuste tekkimisel kirjutada

aadressil [email protected] või helistada numbrile 58188780.

tallinna tehniKaÜliKooli SaalijalgPalli meiStrivõiStlUSeD 2012


MEELELAhUTUs

halva hUUmori inStitUUt

fUto

ShiK

iEhITUsJÄRELEVALVE KÄIB NII:

Ehitusteaduskonnas koolitatakse ehitus-järelevalvajaid.

"Mees kõnnib ehitusel ja talle kukub to-hutu last tellistega pähe. Mees saab sur-ma. Mida peab ehitusjärelvalvaja esime-se asjana tegema, " küsib õppejõud.

"Helistama kiirabisse!" pakub tudeng.

"Ei."

"Vaatab kas mees on äkki ikka terve!"

"Ei, vale. Esimese asjana peab ehitusjä-relvalvaja koolnule kiivri pähe panema, siis ei jää ta ise õnnetuses süüdi!"

tEiE stiPEnDium annEtataksE

aaViksOO-nimElisE männiallEE

raJamisEks ülikOOli JuurEst mEtsani. Futoshiki on Jaapiani loogikamäng. Selle nimi tähendab tõlkes "ebavõrd-

sus". Mängu eesmärk on paigutada numbrid ühest viieni nii, et need ei kor-duks ükski horisontaalses, ega ka vertikaalne reas. Kergemaks teeb mängu asjaolu, et mõne välja vahel on tähis, mis määrab ära kahe arvu omavaheli-se seose (kas tegu on suurema, või väiksema arvuga).

Aleksander Vassiljev [email protected]

sÜRREALIsTLIK LUGU, JUTUsTATUNA ÜhEs LõIGUs, MõELdUd hOIATUsEKs.Viimasel sessil juhtus üks äärmiselt kummaline juhtum. Lugu olevat ol-nud selline, et ühel Jaanusel oli hommikul vara eksam tulemas. Õppida polnud jõudnud ja tagatipuks otsustas ühika kõrvaltuppa, välistudengite-ga piiritust jooma minna. Pummeldas siis koos hiinlase ja neegriga. Hiin-lane hakkas esimesena ära vajuma ja sai ülesandeks Jaanuse varakult üles peksta, et too ikka eksamile jõuaks. Õhtu kestis Jaanusel ja neegril veel pikalt ja hommikul, kui hiinlane kuti üles äratas, oli aega jäänud vähe. Ven-nike tõmbas saapad jalga ja jooksis kiiruga ülikooli. Jõudes kohale möödus ta peeglist ja avastas, et oli välimuselt täiesti ehtne mustanahaline! Ehma-tas oma pigise näo peale nii kõvasti ära, et viskas pildi tasku ja eksamile ei jõudnudki. Probleem olevat olnud selles, et hiinlane, see äratas pohmaka-ga vale tudengi üles. Segaseid asju juhtub ikka sessil.

MIS JUHTUB, KUI KÕRGHARIDUSREFORM LUBAB EDASPIDIGI ÕPPIDA AKADEEMILISEL PUHKUSEL

TUDENGID VÕTAVAD MÕNE AINE AKADEEMILISEL PUHKUSEL

ÜLIKOOLID SAAVAD SUURE KAHJUMI

KÕRGHARIDUSSÜSTEEM KUKUB KOKKU

PUHKEB III MAAILMASÕDA

EESTI EI JÕUA KUNAGI VIIE JÕUKAIMA EUROOPA RIIGI SEKKA

MIS JUHTUB, KUI KÕRGHARIDUSREFORM EI NÕUA IGAL SEMESTRIL 100% ÕPPEKOORMUSE TÄITMIST

MÕNED TUDENGID SAAVAD ÜLIKOOLI KÕRVALT TÖÖL KÄIA

KÕRGHARIDUSE KVALITEET LANGEB

MUTI-INIMESED TULEVAD VIIMAKS MAA ALT VÄLJA JA ORJASTAVAD KOGU INIMRASSI EDGAR SAVISAAR SAAB PRESIDENDIKS

PUHKEB KATK, SEITSMEAASTANE PÕUD JA SÜGELISTE EPIDEEMIA

MIS JUHTUB, KUI KÕRGHARIDUSREFORM LUBAB EDASPIDIGI ÕPPIDA AKADEEMILISEL PUHKUSEL

TUDENGID VÕTAVAD MÕNE AINE AKADEEMILISEL PUHKUSEL

ÜLIKOOLID SAAVAD SUURE KAHJUMI

KÕRGHARIDUSSÜSTEEM KUKUB KOKKU

PUHKEB III MAAILMASÕDA

EESTI EI JÕUA KUNAGI VIIE JÕUKAIMA EUROOPA RIIGI SEKKA

MIS JUHTUB, KUI KÕRGHARIDUSREFORM EI NÕUA IGAL SEMESTRIL 100% ÕPPEKOORMUSE TÄITMIST

MÕNED TUDENGID SAAVAD ÜLIKOOLI KÕRVALT TÖÖL KÄIA

KÕRGHARIDUSE KVALITEET LANGEB

MUTI-INIMESED TULEVAD VIIMAKS MAA ALT VÄLJA JA ORJASTAVAD KOGU INIMRASSI EDGAR SAVISAAR SAAB PRESIDENDIKS

PUHKEB KATK, SEITSMEAASTANE PÕUD JA SÜGELISTE EPIDEEMIA

„UMBKOTID“ 12. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Tegemist on Eesti tingimustes unikaalse linateosega, millele pole kulutatud sentigi maksumaksja raha. Rain Tolki ja Andres Maimiku uus komöödia „Umbkotid" räägib kahest tegelasest - aferistist „projektitaja" Rainist ning mitte väga noorest ja mitte väga lootustandvast filmilavastajast Andresest - kes üritavad iga hinna eest reklaamiuniversiumis kanda kinnitada. Nad hiivavad endale suurkliendi, kellele müüakse maha ambitsioonikas reklaamiidee. Alguses läheb kõik hästi, aga siis hakkab pettuste võrk ilmsiks tulema. Kas asi päädib katastroofi või triumfiga? „TURNEE“ 20. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Prantsuse näitleja ja režisöör Mathieu Amalrici mängib kunagist edukat teleprodutsenti Joachim Zandi, kes jättis kõik – lapsed, sõbrad, kolleegid, armukesed ja vaenlased - ning pages USAsse, et alustada seal uut elu. Nüüd naaseb ta pärast pikka äraolekut kodumaale koos lopsakate Ameerika burleskiartistide trupiga. Ülevoolavalt glamuursetest daamidest koosnev seltskond tuuritab oma bravuurika etendusega Prantsusmaa sadamalinnades, lõppsihiks produtsendi lubatud suurejooneline grande finale Pariisis. Saatuse tahtel jäävad nad oma viimase etenduse toimumiskohast ilma ning Joachim on sunnitud sõitma pealinna, kus ta peab silmitsi seisma oma minevikuga. Film pälvis mullusel Cannes'i filmifestivalil parima lavastajatöö preemia.

„VABADUSE MÕRKJAS MAITSE“ 27. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Anna Politkovskaja kartmatu missioon paljastada Vene riigi kuriteod äratas paljudes aukartust ja veel enamates hirmu. Moskva liberaalse ajalehe Novaja Gazeta uuriva ajakirjanikuna oli ta sageli Putini valitsuse ohvrite ainus kõneisik. Tema hääl jäi hüüdja hääleks kõrbeks, kuid oli ometi piisavalt vali, et kogu riik seda kuuleks – isegi liiga vali. Ta mõrvati 48-aastaselt ainuüksi selle pärast, et ta tegi oma tööd. Anna Politkovskaja lugu on nagu killuke klassikalist Kreeka tragöödiat. Saatus võtab tema elu ohjad enda kätte, tema lakkamatu soov allasurutuid aidata pöördub tema enda vastu. Otsus jääda truuks oma kutsumusele on pealtnäha alati tema enda langetatud. Igal eluhetkel sekkuv saatus aitab tal valida tee, mis viib paratamatult traagilise lõpuni.

TIPIKAD MARSIVADTOOMPEALE

24. veebruarilKoguneme Tudengimaja ees, Raekoja platsil 6:40Pärast läheme üheskoos Beerhouse!

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

Juba 11. korda marsivad tipikad üheskoos traditsiooniks saanud marsil Toompeale.

Loomulikult selleks, et tähistada Eesti Vabariigi vanemaks saamist.

1. tõused varahommikul üles või ootad terve

öö sõpradega lipu heiskamise algust

2. näitad kõigile uhkusega, et oled tipikas -

paned tekli pähe! Vajadusel soetad

selle varakult esindusest (I-

217)

3. jooksed kell 6:02 nr 3 trolli peale, selleks

et jõuaksid kell 6:40 Raekoja platsile

4. marsid Toompeale

5. tähistad koos teiste tipikatega

Beerhouse’s vabariigi aastapäeva

MARSI MEMO

Documents

2012 Veebruar