Embed Size (px)
DESCRIPTION
Metsaleht (veebruar 2011)
Citation preview
METSARAHVAS ON ALLES: eestlased suhtlevad puudega tänase päevani Lk 7
M A ALE HE LI SA
23. veebruar 2011Nr 2 (133)
RMK nõukogu kinnitas 18. veebruaril 2010. a majandusaasta aruande. Täpsustunud andme-te kohaselt ulatus RMK eelmise aasta käive 116,2 mln euroni (1,8 mld krooni) ja kasum 26,7 mln euroni (417,8 mln krooni).
Käive kasvas võrreldes eelmise aastaga 31%, kasum ligi kolm korda. Tule-nevalt riigieelarve seadusest kohustub RMK maksma sel aastal riigieelarvesse ka-sumist dividende 12,8 mln eurot (200 mln krooni).
Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esimees Tõnu Vare, kes valiti ametisse 22. jaanuaril, käib mööda maakondi ja ettevõtteid, et teha endale selgeks, kui palju on ametiühingul osa-kondi ja liikmeid. Näiteks Hiiumaal, kus ta hiljuti käis, on 23 ametiühingu liiget.
Erametsaliit korraldas jaa-nuari lõpul Paides jahindus-foorumi, kus lepiti kokku 11 seisukohta, millest edaspidi uue jahiseaduse eelnõu läbirääkimistel lähtuda. Muu hulgas leiti, et seaduse väik-semad muudatused pole mõttekad, vaid seda tuleb muuta terviklikult, muuda-tuste aluseks peab olema maaomanike jahiõigus.
Selletalvised lumeolud on rasked mitte ainult mets-loomadele, vaid ohustavad ka jahikoeri, kes paksust lumest tingitud liikumisras-kuste tõttu võivad metssea rünnaku korral kergemini viga saada.
Allikas: RMK, Hiiu Leht, Metsaleht, Saarte Hääl
ME T SAK A JA
www.eremka.ee
Janek Jõesaar tel 511 8348Meelis Meigo, tel 5343 1486
Niidu 17, Pärnu 80010
Metsakinnistute ostmine!Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:Aitame tellida metsainventeerimisandmeid!Ostame kasvava metsa raieõigust!Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone!Pakume raie- ja kokkuveo teenust!Aitame korraldada metsamaterjali transporti!
tel 5624 0812, 521 1613e-post [email protected]
-- kasvavat metsa-- metsakinnistuid-- metsamaterjaliO
STA
B:
Kui kõikide suuremate erakondade metsaga seotud valimisluba-dused kokku võtta, terendab ilus tulevik kõigile, kes metsaga vähegi seotud.
Metsandus on jõudnud valimis-programmidesse, kus kajastub ka päevateemasid, nagu näiteks metsaomanike maksustamine või jahiseadus.
Üldine pilt ütleb, et valitagu keda tahes, on Eesti metsad hea-des kätes – põline riigimets jääb riigile, väärtused on kaitstud ja metsi majandatakse jätkusuut-likult.
Metsanduslike teadmiste kas-vu erakondlikes tagatubades näitab see, et metsandusest pole mööda mindud, ja see, et luba-dustest leiab ka soovi metsan-dust maaelu osana elavdada.
Õigesti majandatud
Üldisemalt või põhjalikumalt leiab valimislubadustest kajas-tuse, mida võiks seostada Riigi-
kontrolli hiljutise karmi auditiga riigimetsas. Keskerakond lubab otsesõnu üle vaadata RMK raie-plaanid vastavalt metsade kas-vukohatüüpidele ja seisundile.
Rahvaliit märgib, et peab tähtsaks metsanduse ressursi-kasutust juurdekasvu piires, jär-gides seda põhimõtet ka puulii-kide lõikes.
Roheliste arvates peab met-satöö rohkem arvestama metsa iseloomu.
Rahumeelne jahindus
Mitu erakonda rõhutavad vaja-dust suurendada nii metsauuen-dustööde kui noorendike hool-damise mahtu, olgu maksusta-mise, toetuste vms abil.
Peaaegu läbiv teema on luba-dustes ka jahindus. Keskerakond lubab jätta kehtima praeguse ja-hiseaduse, mida muudab vaid osas, millega on nõus nii maa-omanikud kui jahimehed.
Sotsiaaldemokraadid märgi-vad jahiseaduse muutmise vaid-lustega ilmselt rohkem kursis ol-les, et riik peaks ikkagi ka tulevi-kus jahinduses osalema, eelkõi-
ge jahinduspoliitika kujundaja ja järelevalvajana, aga ka panus-tades oma osa ulukikahjustuste kompenseerimisse. Suured jahi-piirkonnad jäägu alles ja RMK ei tohiks jahimeestele täiendavat maksukoormust tekitada.
Rahvaliit, kes ka näeb riigil-gi jahinduses jätkuvat rolli, rõ-hutab samuti ulukikahjustuste kompenseerimist, et oleks ar-vestatud kõigi osapoolte huvid ja jagatud vastutus.
Rohelised rõhutavad, et jaht ei tohi muutuda elitaarseks aja-viiteks, vaid peab säilima maa-elu osana.
Jahinduse tasakaalustatud arendamist märgib ka Reformi-erakond.
Õiglasem maksustamine
Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) lubab toetada FIEdena tegutse-vaid metsaomanikke sellega, et nad saaks kolme aasta jooksul müüa oma metsamaterjali tulu-maksuvabalt kuni 135 000 kroo-ni eest.
Reformierakond lubab tulu-maksumuudatust, mille järgi
saab metsa müügi korral mak-sustatavast tulust maha arvata kolme müügijärgse aasta kulud.
Sotsiaaldemokraadid luba-vad, et muudavad tulumaksu-seadust nii, et füüsilisest isikust metsaomanikud saaks müüa tu-lumaksuvabalt oma metsast saa-dud metsamaterjali 3836 euro (ca 60 000 krooni) ulatuses aastas.
Samuti et muudavad met-samaa maksustamist: noorem mets oleks madalamalt ja raie-küps mets ning raiesmik kõrge-malt maksustatud.
Rahvaliit alandaks kasvava metsa raieõiguse või metsama-terjali müügist saadud tuludelt makstava tulumaksumäära era-omanikele viiele protsendile.
IRL lubab bioloogilise mitme-kesisuse ja looduse kaitse nimel toetada pärandkoosluste hool-damist ja haruldaste liikide elu-paikade kaitset.
Reformierakond hakkaks toetama eraomanikke, kes oma maal loodust kaitsevad ning ai-tavad traditsiooniliste majanda-misviisidega kaasa pärandmaas-tike ja -koosluste säilimisele.
Sotsiaaldemokraadid lubavad luua seaduslikud võimalused Na-tura aladel säästliku majanduste-gevuse elavdamiseks.
Nad kaasaks loodushoidu kaitsealadel elavad inimesed ja annaks kaitsealade valitsejaile tööde korraldamiseks rohkem õigusi.
Jätkusuutlikum elu
Reformierakond lubab maaelu mitmekesistada, toetades muu hulgas väike- ja pereettevõtluse arengut, senisest rohkem ka met-samajanduses.
Rõhutatud on, et majandus-metsades tuleb küpset metsa ka-sutada.
Rohelised tahavad metsaelus-tiku kaitseks laiendada kaitse-alade võrgustiku esinduslikkust ja sidusust ning senisest paremi-ni säilitada vääriselupaikasid.
Keskerakond lubab käivita-da riikliku programmi kasutu-sest väljas olevate maade kasu-tamiseks, muu hulgas ka met-sastamiseks.
VIIO AITSAM
Metsanduse tulevik on imeilus
ELMO RIIG, SAKALA/SCANPIX, MONTAAŽ
METSALEHT Nr 2 (133) 23. veebruar 2011 2 P Ä E V A K A J A
Eestisse jõuab taas rohkem metsatehnikat, aga masinajuhid on masuga kaotsi läinud.
“Metsamasinate turul on näha elavnemist,” ütles OÜ Sampo Grupi juhataja Kert Veiper pä-rast Lääne-Virumaal korralda-tud metsatehnika õppepäeva. Elavnemises on Veiperi sõnul oma osa puiduhindade tõusul ja hakkenõudluse kasvul, aga ka võimalusel saada masinate os-tul investeeringutuge.
Sampo Grupp korraldas õp-pepäeva koos firmaga OÜ Artis-ton ja huvilisi kogunes 60–70.
Hakkeriistad ja roomikud
Näidatud masinatest tõstis Artis-toni metsandusspetsialist Taavi Saar esile kolme, neist eelkõige firma Neuson Ecotec roomikute-ga lõppraieharvesteri, mille ka-biin on liikuv, kallutatav.
“Roomikud võimaldavad töö-tada künklikul maastikul. Kabii-ni võib liigutada ette, taha ja kõrvale, mis tähendab, et ma-sinajuht saab valida tööks kõige mugavama asendi,” rääkis Saar.
Roomikute teine eelis on või-malus töötada pehmemal pin-nasel, kuhu ratasharvesteriga enam ei läheks. Tegu on Eesti turu esimese oma suurusklas-si lõppraieharvesteriga, millel roomikud all.
Mugavaks masinaks hindas Taavi Saar ka Kesla väljaveo-traktorit, mille tõstuki küljes on energiavõsa giljotiin. “Niisugu-sega lõikad endal kõik heina-maaservad võsast puhtaks. Lõi-kab läbimõõtu kuni 12–14 sen-timeetrit, lõigatud võsa tõstad kohe kärusse,” kommenteeris Saar.
Kolmas praktikule rohkem silma hakanud masin oli trak-tori järel veetav Kesla hakkur, millega pääseb ligi paikadesse, kuhu suure hakkuriga sõita ei saa. Riist purustab nii võsa kui jämedamat puitu.
Näidati veel kahte Sampo Ro-senlewi harvesteri, nii harvendu-se kui lõppraie jaoks. Siin Saare jaoks uudist ei olnud, kuna har-vendusharvester kuuluski Artis-tonile, kes on endale veel teisegi samasuguse ostnud.
“Harvendusharvester on vii-dud oma mõõtudelt ja kaalult võimalikult väikeseks,” iseloo-mustas Kert Veiper. “Samas on mass piisav, et masin oleks sta-biilne, ja lõikepea võimaldab lõi-gata-laasida kuni 320millimeet-rise läbimõõduga puud.”
Harvenduski on pärale jõudnud
Kuigi üldisemalt on masinatoot-jate huvis praegu eelkõige võsa-lõikus- ja hakketehnika, mida puiduenergeetikat arendav Eu-roopa laialt vajab, on Eesti turu
värske kaup just seesama har-vendusharvester, mille tootmi-sega Sampo Rosenlew on esi-rinnas terves maailmas.
“Kui müüsime 15 aastat tagasi siin esimese harvendusharveste-ri, mis muide tänaseni töötab, oli huvi harvendusraiete vastu null,” rääkis Kert Veiper. “Nüüdseks on paljud aru saanud selle raie vaja-likkusest ja nende masinate vas-tu on hoopis suurem huvi.”
Võsagiljotiini ja hakketehni-kat ei osanud Eesti ostja küsida veel õige hiljuti. “Kraave puhas-tati küll, aga võsa aeti siis ju pi-gem lõkkesse. Hakke tootmine on laiemalt levima hakanud al-les mõne viimase aastaga,” rää-kis Veiper.
Samal ajal kui firma Eestis-se metsamasinaid toob, toimub muide nüüd ka teistpidi liiku-mine. Sampo Grupp remondib
oma töökojas kasutatud metsa-masinaid ja müüb neid edasi. Ida pool takistavad müüki tol-litõkked, aga näiteks on korda tehtud masinaid müüdud Skan-dinaavia maadesse.
“Mitu meil remonditud har-vendusharvesteri töötab ka Poo-las,” ütles Kert Veiper.
“Praegu käib töö suure usinu-sega,” vastas küsimusele, kuidas masinameestel metsas läheb,
Taavi Saar. “Püüame võimalikult palju jõuda pehmematele lanki-dele, kuhu muidu ei pääse.”
Kuna tänavu on pinnas lume all pehme, käib töö nii, et kõige-pealt aetakse lumesse teed sis-se, et miinuskraadid ulataks pin-nast külmutama. Linnainimesi häiriv pakane kulub metsas nii-öelda marjaks ära.
Jätkuks ka mehi!
“Eks selle külmaga ole problee-me ka, näiteks vanematel masi-natel on käimasaamisega rasku-si ja nii edasi, aga kõige suurem probleem on ikkagi hoopis mu-jal,” rääkis Saar, lisades, et ainult masinatest pole kasu, kui neile pole häid juhte peale panna.
Nüüd talvel, kui raiemahud on suuremad ja kõik tegijad rak-kes, on puudus oskajatest mees-test eriti terav. “Enne masu olid nad veel olemas,” ütles Saar.
ML
Metsamasinate turul on elavnemistKui müüsime 15 aastat tagasi siin esimese harvendus-harvesteri, oli huvi harvendusraiete vastu null.
Kert Veiper
Õppepäeva üks huviobjekte oli roomikutega harvester, mille kabiini annab mitut moodi liigutada.
VOLLI GEHERMAN
Kolisime töökoja Tartusse, meie uus aadress on BeTooni 4.KõiK ühest Kohast: Kesla puidutõstukid, veoautode pealisehitused, hüdrauliliste seadmete remont ja hooldus, keevitus- ja metallitööd.
Varuosad puidutõstukitele, hüdropumbad, uued ja kasutatud metsaveopostid, hüdrovoolikute valmistamine.
müüK • hooldus • remont
mC-sales oü • Betooni 4, Tartu • tel 5648 4145 • [email protected] • www.mc-sales.com
Kolis tartusse!
Pärnu, Riia mnt 87 | Tel 502 0471 | Faks 443 2550
OSTAME:Kasvavat metsa
ja metsakinnistuidMetsamaterjali
ja raieõigust
www.melit.ee
tel/fax: 6384 336
mob: 555 46297
T E E M E P A R I M A P A K K U M I S E !
tel 489 0696, 506 9966
faks 489 0697
OÜ Priimo Mets ostab metsakinnistuid(pakkuda võib ka hüpoteegiga
koormatud kinnistuid)
Kasesaepaku ost,
hind 54,5 ja 57,5 €/tm.
Ostame kasvavat metsa ja metsamaad
(ka raiutud ja riigi hüpoteegiga)
tel 443 6670, 504 1066e-post [email protected]
514 9668 5341 3723
Ostame3mküttepuitu (veovõimalus),kasvavatja virnastatudvõsa.
Ostameraieõigustja metsakinnistuid.
Teostamevõsaraiet javäljavedu.
Helista ja küsi lisa!
OstameMETSAKINNISTUID
JA RAIEÕIGUST.
Info tel 744 6655, 528 [email protected]
METSALEHT Nr 2 (133) 23. veebruar 2011 P Ä E V A K A J A 3 VIIO AITSAM
Tallinna lasteaiad said uued linnumajadPuidukasutuse edendamiseks ellu kutsutud Puuinfo projekt, mis igal aastal on midagi pakku-nud ka lastele, toetas tänavu lin-dude söögimajade valmistamist.
Kõik Tallinna lasteaiad said endale uued lindude söögima-jad, mille meisterdasid pealinna kolmeteist kooli õpilased linnu-mees Peep Veedla näidise järgi.
“Tahaksime, et selliseid et-tevõtmisi oleks rohkemgi. Nii saab teha head keskkonnale ja samas pakkuda noortele võima-lust proovida kätt puutöö val-las,” ütles Puuinfo projektijuht Märt Riistop, rõhutades, et puit on keskkonnasõbralik ja taastuv looduslik materjal.
Lindude söögimajad valmisid Eesti tööõpetajate seltsi ja Leho-la keskkonnahariduskeskuse ühisettevõtmises. Puuinfo poolt oli puitmaterjal ja linnutoiduga toetas Tallinna keskkonnaamet.
ML
Riigikogu kinnitas 15. veebruaril met-sanduse arengukava aastani 2020, kuid osa rohelisi pidas kavas sisalduvaid arve kahtlaseks.
Kahtlusi tekitas või süvendas Riigikontroll, kes saatis veeb-ruari alguses parlamendi kesk-konnakomisjonile kirja ettepa-nekuga saata arengukava kesk-konnaministeeriumile tagasi.
Kirjas oli väidetud, et kava koostajad on riikliku metsain-ventuuri andmeid justkui mee-lega moonutanud, et kavas olev raievanuste alandamise ja raie-tingimuste leevendamise plaan toetub liiga subjektiivsele alu-sele, ja et see, mis kavas kirjas, oleks Eesti metsandusele hoo-pis kahjulik.
Vale või õige
Keskkonnaministeerium vaid-les Riigikontrollile vastu. Mi-nisteeriumi vastuses rõhuta-takse, et arengukavale on teh-tud ka keskkonnamõju stratee-giline hindamine, mis tähen-dab, et plaanide mõjud metsale on läbi arutatud mitmest kan-dist. Kava on põhimõtteliselt
saanud heakskiidu ka keskkon-nakaitsjatelt, kes koostamistöös osalesid.
Riigikontrolli süüdistused ja ministeeriumi vastused või-sid samas metsaga vähem kur-sis olevaid riigikogulasi ka lausa nõutuks teha, kuna need olid ko-hati süüdi–ei ole süüdi vormis.
Näiteks süüdistusele, nagu oleks ministeerium riikliku metsainventuuri andmeid tõl-gendanud vääralt, väites, et vii-mase kümnendi jooksul on met-sade juurdekasv ületanud raie-mahtu kokku 44 mln tm võrra, vastab ministeerium, et mida-gi sellist arengukavas väidetud ei olegi.
Jutt käib seal hoopis puidu-mahust, mida oleks juurdekas-vu tõttu olnud võimalik eri aas-tatel raiuda, kuid mis jäi viima-sel aastakümnel raiumata.
Riigikontrolli süüdistusele, nagu poleks raiemahtude suu-rendamiseks kavandatud raie-vanuste alandamise ja raietin-gimuste leevendamise ettepa-nekuid analüüsitud, vastab mi-nisteerium, et analüüsi aluseks olid maaülikooli metsateadlas-te soovitatud puidupakkumise stsenaariumid.
Süüdistuskiri ja vastus on muidugi palju pikemad ja põh-jalikumad.
Kui arengukava Riigikogus arutati, uskusid Riigikontrol-li rohkem rohelised Mart Jüssi ja Toomas Trapido, kes ka sõna võtsid ja oma kahtlusi avaldasid. Hääletusel oli 49 poolt- ja kuus vastuhäält. Rohkem riigikogula-si tol päeval saalis ei olnudki.
Mõlemal on õigus
Kuidas on aga riikliku metsain-ventuuri andmete moonutami-sega?
“Andmeid moonutatud ei ole. Kõnealust arvu (44 mln m³) on tõlgendatud erinevalt,” ütles Keskkonnateabe Keskuse riikli-ku metsainventeerimise osakon-na juhataja Veiko Adermann.
“Väitlus taandub küsimuse-le, kas eelmistel aastatel raiu-mata jäänud puitu võib täies mahus arvestada järgneva pe-rioodi raiete kavandamisel,” li-sas Adermann, kes andis õigu-se mõlemale.
“Riigikontrollil on õigus, et metsade üldtagavara on viimasel kümnendil vähenenud. Õigus on ka arengukava koostajatel – see ei ole vähenenud arvestatavalt ja teoreetiliselt oleks võimalik raiu-da palju enam kui praegu Eestis raiutakse,” kostis Adermann.
ML
Riigikontroll laitis arengukava maha
Raielank – teema, mis Riigikogus vaidlust tekitas.
Linnumajad jõudsid lasteaeda.
PUUINFO
Copyright © 2010 Husqvarna AB (publ). All rights reserved. Husqvarna and other product and feature marks are trademarks of the Husqvarna Group as displayed at www.international.husqvarna.com
Kubatuur saeb hinda.
TOO OMA VANA SAAG KAUPLUSESSE, SAAD
UUE SAE KUBATUURI VÕRRA SOODSAMALT!
Oma soodustus arvuta näiteks nii:
Saag 435 = 40,9 cm3 = 40,90 € soodsamalt
Saag 353 = 51,7 cm3 = 51,70 € soodsamalt
Vaata lähemalt www.husqvarna.ee
Pakkumine kehtib kõikidele Husqvarna saagidele veebruari lõpuni.
Emake loodus on suurim ja kogenuim aed-nik maailmas, vormides lakkamatult puid, põõsaid ja taimi. Aga samas on hetki, mil loodus võib külvata ka hävingut ja ohjeldamatult vohada. Husqvarna võimsate maailmatasemel tööriistadega tulete toime loodusjõudude põhjustatud kaosega ning kõikide puude, aedade ja suurte haljasal-ade haldamisega. Need masinad aitavad teil loodust natukenegi taltsutada.
Proffide varustus. Välitöödel vältimatu. www.husqvarna.ee
Tudengile kuluks ära keset ülikooliõpet võtta üks aasta, et ilmas ringi vaadata ja praktilist kogemust saada, arvab Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi juhatuse esimees Klaus Vinkman.
Kui laialt maaülikooli metsatu-dengid välismaal praktikal käi-vad? Mis võimalusi üldse on?
Võimalusi on mitmeid. Näi-teks saab minna praktikale Brüsselisse, kus EL maksab kin-ni ka elamiskulud. Tegevus hõl-mab seal rohkem rahvusvahelist metsanduspoliitikat ja eri insti-tutsioonide koostööd.
Praktikale saab minna fondi-de ja tudengivahetuste abil. Lühi-ajalised praktikad on tihti projek-tipõhised, tiheda programmiga.
Mis on kõige populaarsemad riigid?
Need on ikkagi need, kus metsade ja metsanduse osakaal suur – Soome, Rootsi ja Saksa-maa. Samas on huvi olnud näi-teks ka Lõuna-Korea vastu.
Euroopa piires on vast liht-sam kogemusi hiljem Eestisse üle tuua, aga energiatootmise poolelt on midagi ehk võtta ka kaugema-te maade puupõllundusest.
See puudutab erialast poolt, kuid peale selle mõjutab tuden-gite valikuid see, mis kultuur ja keskkond kuskil riigis on. Eks enamjaolt sõltub valik igast tu-dengist endast.
Milliste riikide metsandusega teil endal on olnud võimalus tutvuda?
Praeguseks korralikult Soo-me ja põgusalt ka Saksamaa metsandusega. Kogemusi ja
mõtteid saime vahetada Prant-suse metsandustudengitega, kes Eesti Metsaüliõpilaste Selt-sil mõni kuu tagasi külas käisid. Norra kohta on infot jaganud meie seltsi liikmed, kes seal hil-juti kursustel olid.
Mis on kõige enneolematum asi, mida välismaa metsandu-ses näinud olete?
Kas nüüd just enneolema-tu, aga ma ei saa ütlemata jätta seda, kui aktiivselt metsafirmad ja uurimiskeskused mujal tu-dengitega koostööd teevad. Ees-tis see ka areneb järjest, aga ikka veel on ruumi edasi minna.
Norras on huvitav see, et seal on mõnes piirkonnas kasum-likum korraldada oma metsas jahti ja pidada metsamaid jahi-aladena, selle asemel et metsa-raiega tegelda – jahimaade ren-dihinnad on nii kõrged.
Kas välismaakogemuse taus-tal hakkavad Eesti metsanduse probleemid paremini silma?
Tudengite seisukohalt on mii-nuseks, et rahvusvahelist suht-lust ja reisimist on meil ikkagi vähe. Ülikoolis õppimise aeg on just see, kui tutvuste loomise ja uudistamise himu on suur.
Plussiks võiks lugeda, et meil liigutakse, vähemalt metsandu-ses, selles suunas, kus kolme-aastane kõrgharidus on sama elementaarne kui esimene klass koolitee alguses. See tähendab viieaastase ülikooliõppe tunnus-tamist kõrgharidusena ja selle teise astme, magistriõppe luge-mist teaduskraadiks.
Kui sama asja teisest küljest vaadata, siis välismaakogemus ütleb, et selle viieaastase ülikooli-perioodi vahele peaks saama võt-ta ühe lisa-aasta, et käia kas prak-tikal või välisvahetuses. Seda
peaks saama teha muretsemise-ta, et kui täna üks arvestus edasi lükkub, siis järgmisel aastal pead töötukassa järjekorras seisma.
Loomulikult on parem, kui see arvestus tehtud on, aga ei peaks piirduma nelja seina va-hel istumise ja faktidega. Kui saad ka praktilisi kogemusi, ai-tavad need faktidest paremini aru saada.
Kas tulevik kuulub Eestis pigem traditsioonilisele metsamajan-dusele või hakkab see üha roh-kem nihkuma keskkonnaväär-tuste tähtsustamise ja püsi-metsamajanduse poole?
Traditsiooniline metsamajan-dus on ka alati arenev. Arvan, et Eesti jääb selle juurde. Keskkon-naväärtuste tähtsus on kindlasti suurenenud, aga tegelikult on ju meil metsa keskkonnana läbi ae-gade omaette väärtuseks peetud.
METSALEHT Nr 2 (133) 23. veebruar 2011 4 I N T E R V J U U
RMK Võrumaa metskon-na metsaülema Agu Palo sõnul tekitas detsembri lõpus ja jaanuari algul Läti kirde- ja idaosa metsadele suuri kahjustusi põhjusta-nud jäävihm väiksemaid kahjustusi ka Lätiga piir-nevates Haanja kõrgustiku metsades.
Palo selgitas, et Läti kirde- ja idaosa ning Eesti kaguosa on kõrgema reljee-fi ga piirkonnad, kus lääne- ja edelatuultega toimub merelt saabuvate niiskete õhumasside kondenseeru-mine.
Kõrgustik ja sellel kasvavad metsad sunnivad horisontaalselt liikuvat õhumassi tõusma. Sellest tuleneva õhu jahtumise tõttu kondenseerub pilve-des olev niiskus ja külmub puude võrades.
Raskus võradele kasvab pidevalt. Teatud hetkel ei ole puud enam võimeli-sed sellele vastu pidama ja hakkavad murduma. Lumevaalimist esineb kõige enam Haanja kõrgustiku kuusikutes, sest kuuse lai võra kogub endasse kõige rohkem sademeid.
2010. aastal koristas RMK riigimetsast kokku 137 tonni prügi, mis on 40% vähem kui aasta varem.
Metsade prügistamine on endiselt probleemne piirkonniti, kõige rohkem tuli koristada Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal, just suurte linnade ümb-ruses.
RMK koristas prügi 22 hektarilt, mis on võr-reldav 21 jalgpalliväljaku suuruse alaga.
Lisaks tavaprügile koristati kokku ligi 9 tonni ohtlikke jäätmeid, millest valdava osa moodustasid metsa alla veetud katuste lammutusest tekkinud eterniidijäätmed.
Eesti metsandustöötaja-te talimängudel Põlvamaal näitas parimaid tulemusi RMK Kirde regiooni mees-kond, kes tuli üldvõitjaks ka mullu.
Teisele kohale tuli RMK Kagu regioon ja kolmandale erametsaliidu võistkond.
Eesti Metsaseltsi eestvõtmisel toimunud tra-ditsioonilisel metsandus-töötajate talimängudel oli rekordiliselt 350 osalejat.
Võistlusalad olid suusatamine, male, kabe, lauatennis, bridž, koroona, korv- ja võrkpall.
Võrumaa Metsaomanike Liidul täitus 15 tegutsemis-aastat. 30. jaanuaril 1996 peetud asutamiskoosolekul osales 13 metsaomanikku.
Viieteist aasta jooksul on jõudsalt arenetud, aas-tapäevaks kuulus liitu 327 metsaomanikku.
Allikas: BNS, RMK, Eesti Metsaselts, Võrumaa
Metsaomanike Liit
ME T SAK A JA
Metsatudengite juht: Noorte välismaahuvi on loomulik“Uisapäisa ei tasu midagi muuta,” ütleb Klaus Vinkman, kui temalt küsida, mida ta muudaks Eesti metsanduses otsemaid.
tel 5341 1301; [email protected]
Ostame kasvavat ja virnastatud võsa.
Ostame 3 m küttepuid ja lehtpuulanke.
Puhastame tasuta teie kraavid, teeääred ja põllud võsast.
Metsaomanik!OstaMe:• kasvavametsaraieõigust•metsamaterjali•metsakinnistuid
PakuMe:•headhindateiemetsamaterjalilelaoplatsilvõimetsaservas
• transporditeenust•metsaülestöötamiseteenust
andressildtel53469159
MargusRitsontel5030618
Balcas Eesti AS ostab
KUUSE- ja MÄNNIPALKIInfo: Vaida, Harjumaa
tel 603 5282 e-post [email protected] tel 5354 1618, www.haket.ee
Ostame kasvavat metsa, metsakinnistuid, raieõigusi, metsamaterjali.
metsa ülestöötamine.
METSALEHT Nr 2 (133) 23. veebruar 2011 I N T E R V J U U 5
Värske uurimuse järgi kulutasid Rootsi jahimehed üle-eelmisel talvel ulukite lisasöötmiseks keskmiselt 1000 Rootsi krooni ehk 110 eurot iga jahimehe kohta. Umbes 30 mln eurone menüü koosnes valdavalt kodumaistest põllumajan-dussaadustest. Ulukitele sööda tootmisest ja ulukite söötmisest on kujunenud paljude talunike märkimis-väärne tuluallikas.
Soome tehnoloogili-se uurimiskeskuse VTT koordineeritavas uurimis-projektis töötatakse välja arvutiprogrammi, mis oleks suuteline foto järgi metsa inventeerima.
Piisab tavalise mobiil-telefoniga tehtud piltidest, mille GPS-koordinaatide järgi määratletakse, kus pilt on tehtud.
Fotosid analüüsitakse metsade satelliidi- ja ae-rofotode ning varasemate andmete abil.
Programmi on sisesta-tud hulgaliselt algandmeid, tänu millele arvutiprog-ramm tunneb ära puuliigid, loeb pildilt välja puuliikide koosseisu, rinnaspindala jms. Plaanis on lisada või-malus määrata ka kasvuko-hatüüpi.
VTT on programmile võt-nud patendi ja 2012. aastal tahetakse välja arendada sellekohane teenus, mille puhul taksaator metsa minema ei pea.
Soomes algatati jaanua-ris metsaseaduse muutmi-ne, mis peaks metsaomani-kele kaasa tooma senisest suurema vabaduse. Etteval-mistusi teinud töörühm nägi ette, et kohalikud met-sakeskused suunavad oma tegevuse rohkem maaelu edendamisele. Metsaoma-nikke usaldataks rohkem ja järelevalve väheneb, ka keskkonnaasjades.
Uuendused peaksid lisama metsakasutusele täiendavaid võimalusi, näiteks saaks metsaomanik metsa majandades senisest vabamalt keskenduda hoopis puhkemajandusele, looduskaitsele, ulukitele või maastikuhooldusele.
Metsanõustajad peavad edaspidi end aga täienda-ma, et osata metsaomani-kele selgitada, mida mingi valik kaasa toob.
Palgihinnad tõusid eelmi-se aasta viimases kvartalis mitmel pool maailmas. Suuremad hinnatõusud olid USA loodeosas, Saksamaal, Rootsis ja Loode-Venemaal. Palkide hind langes ainult Lääne- ja Ida-Kanadas.
Kõige odavamad palgid olid mullu Lääne-Kanadas, Tšiilis ja Loode-Venemaal, kõige kallimad Austrias, Saksamaal, Jaapanis ja Hiinas.
TOOMAS LEMMINGAllikas: Maaseudun
Tulevaisuus
VÄLISMAA METSAKAJA
Metsatudengite juht: Noorte välismaahuvi on loomulikReaalsus on see, et meie kõi-
kuva ilmastiku juures on siiski parimaks variandiks kombinat-sioon: noorendiku hooldus, har-vendusraie, lõppraie. Pessimistid ütleks nüüd muidugi, et see on parim kasumile, aga nad unusta-vad, et mida vähem kordi on vaja traktor metsa viia, seda väiksem on ka inimese mõju metsale. See on see lõputu vaidlusteema.
Püsimetsamajandus jääb ilm-selt veel, vähemalt esialgu, taga-plaanile.
Kas oma mets kuulub tüüpilise metsatudengi unistuste hulka?
Oma metsa metsandustu-deng ikka ihkab. Minul on see soov paraku alles tulevikusih-tide hulgas. Olen pärit pealin-nast, mu esivanemate hulgas pole metsaomanikke eriti olnud. Eks see on nüüd minu asi metsa enda nii-öelda jälgi teha.
Kogu Eestis on probleem, et spetsialistid, eriti noored, lä-hevad teistesse riikidesse töö-le. Kas see kehtib ka metsan-duses?
Minnakse ka metsandusest, aga see osakaal pole nii suur, kui võiks meedia järgi arstide koh-ta arvata. Kui on soovi tööd teha, siis saab seda teha ka Eestis. Kui on soov lihtsalt hakkama saada, siis pole tähtis, kas oled siin ja üt-led, et palk on liiga väike, või lä-hed mujale ja oled ikkagi samas seisus. Vahe oleks ainult uute ko-gemustega, mida kindlasti on soo-vitatav välismaalt hankimas käia.
Mis riigid kõige rohkem meeli-tavad?
Juba nimetatud nn praktikarii-kidele võiks lisada Norra. Ehk ise-gi Prantsusmaa, kui keel suus on.
Minna tahtmise põhjus on eelkõige ikka praktika, mille
põhjal hiljem otsustatakse, mis võiks sobida. Noortele ikkagi ju meeldib liikuda ja avastada.
Rahvusvahelistes metsa- ja puidufirmades on võimalik liiku-da eri astmeid mööda eri riikides. Ütleme nii, et maailm on piisavalt pisike, et olla praegu tööl Eestis ja järgmisel aastal juba välismaal, spetsialistina mõnes firmas.
Kui palju teie enda tuttavaid välismaal töötab ja kus just?
Minu tutvusringkonnas on neid mõni. Neid on ka, kes käi-vad mujal tööl hooajati. Peami-selt tegutsetakse lähiriikides – Soomes, Rootsis ja ka Venemaal.
Kus tudengi jaoks Eesti magu-saimad töökohad on, kas pigem RMKs, erametsanduses või ku-sagil ettevõttes?
Kui ma vaatan kas või oma kursust, siis ilmselt on siit tule-
mas nii ettevõtjaid, spetsialiste kui ka riigitöötajaid – riigitöö on ju ka keskkonnaametis ja kesk-konnaministeeriumis. Kindlas-ti on neidki, kes jäävad maaüli-kooli juurde teadust tegema.
Ühisjoon on vahest see, et tööd, mis tähendaks ainult ar-vutitööd, ei taheta. Hea töökoht on ikka see, kus ka pisut liikuda, suhelda ja miks mitte välitöödel-gi käia saab.
RMK on kindlasti üks hea või-malus, aga mitte ainuke.
Mis oleksid teie kolm argumen-ti, kui peaksite gümnaasiumilõ-petajate ees seisma ja kutsuma neid metsandust õppima?
Ütleksin neile, et see on are-nev eriala, millel kindlad suu-nad, samas on metsandus seo-tud väga erinevate muude elu-aladega. Räägiksin sõbralikust õppekeskkonnast.
Kolmandaks räägiksin ehk as-jast, mille olemusest saavad aimu ainult maaülikooli metsandustu-dengid. Mõtlen suviseid väliprak-tikume Järvselja õppe- ja katse-metskonnas.
Sellist kogemust ikka igal eri-alal ja igas koolis ei saa, et oled pikemat aega oma kursusekaas-lastega külg külje kõrval koos nii hommikul praktikumis kui õhtul lõkke ümber ja sellest ära ei tü-dine.
VIIO AITSAM
“Uisapäisa ei tasu midagi muuta,” ütleb Klaus Vinkman, kui temalt küsida, mida ta muudaks Eesti metsanduses otsemaid.
SVEN ARBET
Oma metsa metsandustudeng ikka ihkab.
Klaus Vinkman
RAIVO TASSO
Tel 622 1460, 505 [email protected]
www.metsaliitto.ee
Hea metsaomanik!
OSTAME:
kasvavat metsa, metsamaad,
palki ja paberipuitu, küttepuitu ja
võsa-raiejäätmeid
KASE-SPOONIPAKKU
OÜ Valmos ostab
•oksavaba,sirge,tüüka- pakkøalates25cm•hind77–192€/tm (OÜValmoseplatsil)
OÜValmos,Lemmetsaküla,Audruvald,88311Pärnumaa
EeroNõmm,tel5296428
www.lemeks.ee
®
METSALEHT Nr 2 (133) 23. veebruar 2011 6 P Ä E V A K A J A
Raskeveokite praeguse 44tonnise täismassi asendamine 52 või 60 tonni piiriga oleks enamiku näitajate järgi kasulik tegu.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellitud mahuka uuringu tegijad Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist ja Tallinna Teh-nikakõrgkoolist võtsid aluseks, et Eestis tuleb aastas vedada 8,4 mln tm ehk 6,72 mln tonni metsamaterjali.
Vähem sõitusid ja saasta
Praegu on veokite lubatud täis-mass 44 tonni, mis võimaldab ühte koormasse panna umbes 20 tihumeetrit. Samas on uued metsaveokid erinevalt mitme-sugustest muud tüüpi raske-veokitest juba tehases ehita-tud, arvestades 60tonnist täis-massi. Teele tekitatava koormu-se hajutamiseks on need masi-nad kuue- ja seitsmeteljelised ning paarisratastega.
Teadlaste uus uuring näitab, et suurem täismass oleks met-savedudel mitmes mõttes kasu-lik. Kui see oleks 44 tonni ase-mel 52, väheneks näiteks veo-kite aastane läbisõit u 27% ehk ligikaudu 13 mln km võrra. Kui
täismass oleks 44 tonni asemel 60, oleks läbisõit väiksem 42% võrra ehk ligi 21 mln km võrra.
Kui sõitusid on vähem, vä-heneb nii koormus teedele kui ka õhku sattuv süsihappegaasi hulk. Kolme kõrgkooli teadlaste uuringu järgi oleks süsihappe-gaasi emissioon 52tonnise täis-massi puhul praegusest väik-sem 22% ja 60t puhul 35%.
Peale selle annaks suure-mad veosed ettevõtjaile kokku-hoidu. Kui praegu on transpor-di osakaal kauba maksumusest 17,7%, siis 60tonnise täismassi puhul oleks 14,2% (kokkuhoid kuludes 238 mln kr ehk 15,2 mln eurot aastas).
Selliseid plusse saaks uurin-gu järeldustest veelgi noppida.
Samas on seal kirjas, et igasu-gusesse koormuse suurendamis-se peab suhtuma ettevaatlikult,
“kuivõrd senine teede taastusre-mondi sagedus ei ole piisav, ta-gamaks kõigi maanteekatendite laitmatut tööd ka praeguse liik-luse korral”.
Uuring toob välja, et Ees-ti riigimaanteedel on 42 silda, mis jäävad peamistele puiduve-dudega seotud trassidele ja va-jaksid remonti, enne kui sinna võiks 52 t lubada. Tehakse et-tepanek kaaluda sildadel raske-veokite piirkiiruse vähendamist näiteks 80 km/h, mis sildadele mõjuvaid dünaamilisi koormu-si vähendaks.
Lausa kontrastid
Metsa- ja puidutööstuse liit on sildade teemat teades välja pak-kunud, et suuremat täismassi võiks lubada üldiselt, kuid pii-rata liiklusmärkidega neil sil-
dadel, mis nõuetele ei vasta. Selle mõttega pole majandus- ja kommunikatsiooniministee-rium seni haakunud.
“Pärast uuringu valmimist olemegi praegu nagu patisei-sus – meie arvates oleks võima-lik nüüd edasi minna, aga mi-nisteerium ei soostu täismassi tõstmisega. Taotleme selle vii-mist esialgu 52 tonnini,” ütles liidu tegevjuht Ott Otsmann.
Meie metsa- ja puidutöös-tuse liit pole üldse ainuke, kes praegu ELi siinpoolses ot-sas puidutranspordi küsimusi arutab.
Näiteks Rootsis käivad juba kolmandat aastat katsetused puiduveoks autorongidega, mis on 30 meetri pikkused ja mille täismass on praeguse Rootsis–Soomes lubatud 60 tonni ase-mel 90 tonni.
Sellise veoki koormas on korraga 65 tonni puitu.
Saastamist ja veokulusid ta-havad kokku hoida ka soom-lased. Nemad tõstaks täismas-si 60-lt tonnilt eri teljekombi-natsioonidega kuni 70, 74 ja 80 tonnini ning rõhutavad, et see aitaks peale muu vähendada li-savajadust autojuhtide järele, mis seoses paljude juhtide pen-sionilejäämisega kasvab.
ML
Puiduveo uuringu tulemus kipub esiotsa riiulisse jääma
Keskkonnaminister kinni-tas 1. veebruaril karuputke võõrliikide – hiid- ja Sosnovs-ki karuputke ohjeldmise kava 2011–2015.
Kui kõik läheb nii, nagu kava soovitab, võib maaoma-nikeni jõuda kohustus haka-ta pärast riigi rahaga korral-datud tõrjet tegema võõraste putkede järeltõrjet.
Kavast leiab ka soovituse, et riigimaadel võiks tõrjega tegelda RMK.
Agronoom Heino Laiapea, kes on olnud nii agronoomi kui ajakirjanikuna karuputke võõrliikide vastase võitluse õhutaja, ütles oheldamiska-va kommenteerides, et teda rõõmustab RMK kaasamine. Maaomanikke võiks sellesse võitlusse kutsuda aga hoopis varem.
“Maaomanikud peaks te-gelikult juba praegu nen-de võõrliikidega võitlust pi-dama. 2015. aastal võib olla juba hilja,” ütles Laiapea.
Kava koostaja on Bert Holm, kes juba maaülikoolis õppides karuputke võõrliiki-dele keskendus.
Võitlus nende sitkete tai-medega käib sellepärast, et nad levides hõivavad kasvu-kohti meie kodumaistelt lii-kidelt.
Võõrad putked on ka ohtli-kud inimese tervisele.
ML
Maaomanikke võib oodata kohustus karuputke tõrjuda
Tippkvaliteet parima hinnaga
www.shindaiwa.eeVolitatud edasimüüjad ja teenindustöökojad: Haapsalu: VIITMAA IPF OÜ Havi keskus Jaama tn.13, tel. 4733 566 Jõgeva: ESTEM TEHNIKAKAUBAD OÜ, Kesk tn. 3, tel. 7762 080 Jõhvi: KIVIÕLI KAUBAHOOV AS kauplus Saed ja Rattad, Lille tn. 3, tel. 3325 759 Kuressaare: TEMPORE OÜ Tallinna tn 58, tel. 4545 459 Käina: STEVEN VV OÜ kauplus Rauapood, Hiiu mnt. 18, tel. 4636 323 Kärdla: STEVEN-VV OÜ kauplus Rauapood Leigri väljak 1, tel. 4631 489 Märjamaa: PAKA METS OÜ Pargi 8, tel. 4821 815 Otepää: MEHKA AS Valga põik 3, tel.7661 890 Paide: TIMEKS-TOP AS Pärnu 73c, tel. 3850 220 Põlva: ROOSMASHIIN OÜ Võru tn. 32, tel. 7995 923 Pärnu: FORAL, Savi tn. 3, tel.4475 118 Rakvere: KALLING OÜ Jaama pst.19, tel.3255 274 Rapla: PAKA METS OÜ Mahlamäe 10, tel.4855 056 Tallinn: VLT OÜ Männiku tee 104, tel.6586 699 Tartu: REGINETT OÜ, Ringtee 75 a (Lõunakeskuses), tel.7341 945 Valga: MEHKA AS Pikk tn. 4, tel. 7679 180 Viljandi: VILJANDI NURME OÜ Jämejala 71024 Pärsti vald, tel.4335 086 Võru: MEHKA AS Vabaduse 4b, tel. 7828 250 Vändra: VÄLU OÜ Jakobsoni 1, tel.4427 750
Täismassipiirangu tõttu ei tohi Eestis veokile täiskoormat panna.
JÜRI PERE
Ostame Pärnusse
25/32/36/47 mm saematerjali (kask) kogu sortimendi ulatuses.
Kontakt: tel 5344 3874
AS Ecobirch ostab gruppi kuuluvatesse saeveskitesse
KASEPALKITäpsema info saamiseks palume võtta ühendust lähima piirkonna kontakttelefonidel.
1. Kurista SV JÕGEVAMAAL tel 518 7380
2. Aravete SV JÄRVAMAAL tel 528 7186
3. Ecobirch AS PÄRNUMAAL tel 518 9088
Ostame peenpalkiKuusK ja mänd
Tel 605 3655, 515 4315.
Läbimõõt 8–22,5 cm, pikkused 3,6 m + 30 cm ... 6,0 mLisandub ülemõõt 10 cm. Palgi vastuvõtt 24 h.
Ostame• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad
Tel 434 9070 • [email protected]
MetsamajandamiskavadMetsa inventeerimine • Metsa hindamine
Ekspertiisid
Metsaekspert OÜTel/faks 742 2355Tel 529 4459
Kreutzwaldi 64-201, Tartu [email protected]
METSALEHT Nr 2 (133) 23. veebruar 2011 K O G E M U S 7
See, et Maalehe lugeja küsis, kuidas puudega käituda ja mida ütelda enne raiet, näitab juba ise, et puudega tõepoo-lest suheldakse.
Püüdsin asja uurida Eesti Rah-valuule Arhiivist. ERA kartotee-gist mingeid konkreetseid pöör-dumisi leida ei õnnestunud – seevastu sisaldab see hulgaliselt teateid kuufaaside ja tuulesuuna tähtsuse kohta tarbepuude raiu-misel. Jagatakse ka mõningaid uskumustel põhinevaid õpetusi, kuidas raiumisel toimida.
Rõhutatakse, et puid tuleb teha talvel, kui puu on “surnud”. Põhjendused on küll enamasti praktilist laadi – et puu lõhki ei kuivaks, ei koitaks ega ussitaks.
Muistendite seas on ohtralt jutte pühapuude raiujaid taba-nud karistustest. On usutud, et mõnest puust võib raiumisel voolata verd, terveid puuliike (pihlakas, kadakas) on peetud pühaks. Usk looduse hingesta-tusse lubas eeldada, et ka puud vanasti rääkisid.
Suur ja sügav loodustunne
See, et eestlased on metsarahvas, on omamoodi käibefraasiks kuju-nenud. Mõnedki uurijad on esile toonud, et metsa ja puudesse suh-tuti vanasti suure respektiga.
Näiteks Ants Viires toob oma raamatus “Puud ja inimesed” ära vana Saaremaa mehe Andrei Metsa sõnad: “Metsa otse austa-ti vanast. Oli vanu peremihi, kes oma metsa nii pühaks pidasid ja oitsid, et kui nad läksid met-sa puud maha vöttama, lanksid ennem puu juurde pöliti, vötta-sid mütsi pääst ja alles siis akka-sid puud raiuma.”
Usundiuurija Ivar Paulson kir-jutab, et inimesele omase inim-keskse maailmavaate kohaselt on ka metsas kui niisuguses näh-tud olevust, kes mitmes suhtes on inimese sarnane ning keda seepärast tuleb juba oma huvides viisakalt kõnetada, tema poole pöörduda lühikese palve ja mõne väikse ohvrianniga, või siis, maa-gilises mõttes, oma sõna- ja teo-jõuga inimese tahtele allutada, sundivalt mõjutada.
Mõlemast suhtumisviisist metsa kui animatistlikusse ju-malusse leidub arvukalt näi-teid eesti rahvausundis. Paral-leelselt seesuguse animatistli-ku maailmavaate ja hoiakuga käib aga metsaelus, nagu kõik-jal rahvausu eri elualadel, ani-mistlik kujutelmastik metsas asuvaist ja seda valitsevaist isi-kustatud vaim-olendeist või ju-mal-olevusist.
Oskar Loorits jõuab ees-ti usundit vaadates üldistuseni, et “soomesugu rahvaste usun-di võib-olla kõige veetlevamaks jooneks on just suur ja sügav loodustunne kuni harda ja an-duva austuseni. See austus on eriti hell selletõttu, et kõigele suhtutakse kui omaväärsele”.
Ta toob näite mari rahvuse kohta – kui tšeremiss läheb met-sa, teretab ta metsa meelitussõ-nadega. Kui ta jääb ööseks met-sa, ta palub puult luba puhata selle okste all ning tänab hom-mikul varju ja kaitse eest.
Puul on hing
Eestlaste suhtest puudega on kirjutanud sotsioloog Argo Moor oma raamatus “Hingepuu”. Põl-lumajandusülikooli maasotsio-loogia uurimisrühma 1994. aas-tal tehtud küsitluse tulemusi analüüsinud Moor leidis: kaks maainimest kolmest usuvad, et puul on hing, sama paljud käi-tuvad puuga kui elusolendiga ja üle poole küsitletuist usub, et puu tunneb valu.
Fakt, et sedavõrd palju eestla-si usub puu hinge olemasolu, on saanud ka meedias sageli tsitee-ritud väiteks.
Paistab, et viimastel aegadel on inimesed hakanud rohkem niisuguste asjade peale mõtle-ma. Infot liigub ka avalikes inter-netifoorumites. Leidsin just ne-tist kinnituse, et vanasti koputa-ti enne puu raiumist vastu puud kirvesilmaga ja oodati hetk, et lasta puuvaimul lahkuda.
See komme pidavat olema Lõuna-Eestis kohati jõus veel tä-napäevalgi – kirvesilma asemel pannakse enne ketti vastu puud mootorsae tagumine ots.
Muhulane ja Tihuse turis-mitalu pidaja Martin Kivisoo, 2008. aastal hiie sõbraks vali-tud mees, pani oma uue külalis-temaja keskele metsast raiutud jämeda tamme.
Enne tamme mahavõtmist koputati samuti kirvesilmaga
juba kolm päeva varem vastu tüve. Puule anti teada, et ta on välja valitud.
Ahto Kaasik Maavalla Kojast ütles, et ta on palju metsa teinud ning metsameestega suhelnud. Ühe vana metsamehe käest oli ta kuulnud, et enne langetamist tuleb koputada kolm korda tüve pihta – siis läheb haldjas ära ja puu võib maha võtta.
Siinkohal meenub ka vest-lus ühe Norra saamiga, kes oli oma isa käest kuulnud, et puu-le tuleb enne maharaiumist kõva hoop virutada kirvesilma-ga – nagu maha lüüa või uimas-tada, et ta raiumisel valu ei tun-neks, just nagu loomgi tapetak-se enne nülgimist. Sellega näi-datakse respekti puu kui elava looduse suhtes. Luba polevat puudelt küsitud.
Kaasaegsete kogemus
Eestis oma põlvkonnakaaslasi küsitledes kuulsin aga ka tõde-must, et “isa on eluaeg rääkinud, et enne puu raiumist tuleb puult luba küsida, kas või mõttes”.
Ahto Kaasik ütles, et suurema metsateo juures küsib ta vähe-masti päeva alguses luba, aga kui on vaja ühte puud võtta, näiteks tarberiistaks või lihasuitsutami-seks, palub ta alati esmalt vaban-dust, seejärel selgitab, mille jaoks on puud vaja, ning lõpuks palub puul mitte pahandada.
Ahto on kuulnud, et mõned metsamehed jätavad isegi ande ja peab loa küsimist elavaks ta-vaks.
Kas seda teha valjusti, pooli-hääli või mõttes, on juba inime-se enda sisetunde küsimus, sa-muti ei ole mingeid ettekirjutusi sõnaliste vormelite osas.
Kui tuleb, siis tuleb, peaasi et tuleb hingest. Kindlasti on see väga isiklik asi. Kui inimesele tundub, et nii tuleb teha, siis ta seda teeb.
Üks noor naine rääkis mulle, et isale metsatööle appi minnes oli tal tohutult valus ja seda valu leevendas ainult kusagilt loetud või kuuldud teadmine, et puud tuleb enne langetamist tänada.
Igal juhul tuleb tõdeda, et puude mahavõtmine on paljude tänapäeva eestlaste jaoks tund-lik teema, esmajoones puudutab see küll nn tähtsaid puid – allee-sid linnaruumis, pühapuid, ük-sikuid põlispuid, õuepuid, ent ka metsa tervikuna.
Puud ja inimesed on omava-hel seotud.
Kui lugejatel on rohkem infot sedalaadi kommete kohta, siis ootan teateid ka meiliaadressil [email protected].
MARI-ANN REMMELfolklorist, hiie sõber 2010
Lisalugemist: Oskar Looritsa “Eesti rahvausundi maailma-
vaade”, 1990; Argo Moori “Hin-gepuu” (1997); Ivar Paulsoni
“Vana eesti rahvausk” (1997); Ants Viirese “Puud ja inimesed”
(1975).
Paljud eestlased suhtlevad puuga
NÄI T E D
Vana aja kombedn Kui pühapäeval kütepuid raiutakse, siis need puud ei põle hästi, ega soojenda. (Saarde)n Seda ma olen kuuld: kui puu maha saetakse, kui nii keskelt kinni jääb, kisub kistusi, siis üteldakse, et need tulevad terava ker-vega ära lüia, et vanaku-rat tulla perset õeruma. (Juuru)n Kui puu mahavõtmise juures latv põhjapoole ku-kub, ei lähe koitama. (Türi) n Raiuja otsa ei tohi vaada-ta. (Paistu)n Kui tahetakse et puu tules ei pragise, siis peab enne puu maha raiumist kerve põhjaga kolm kord puud koputama. (Rapla)n Tahad sa teada kas palgi süda terve on, siis löö tapri põhjaga ea pauk enne raiu-mist vasta puud – kui mets vasta kostab, siis on palk läbi terve. (Rakvere)
Allikas: Eesti Rahvaluule Arhiiv
Pilt on tehtud Harjumaal Jägalas Pärnamäe hiies.
HEIKI MAIBERG
METSALEHT Nr 2 (133) 23. veebruar 2011 8 K O G E M U S
RMK tellib kõvasti rakendus-uuringuidRMK teadusnõukogu kuulu-tas välja projektikonkursi, mil-le abil plaanib tellida metsan-duslikke rakendusuuringuid 766 940 euro ehk 12 miljoni krooni eest.
Välja on valitud kaksteist Ees-ti metsanduses praegu eriti ak-tuaalset uurimisteemat. Need puudutavad näiteks metsa ja puidu mõõtmist, lehtpuupuistu-te kasvatamist, metsaselektsioo-ni, lageraiete ja metsaparanduse mõju hindamist, metsiste kaitse tulemuslikkust jne.
Projektitaotluste esitamise tähtpäev on 10. aprill. Täpsema teabe leiab RMK kodulehelt www.rmk.ee/meist/teadustegevus.
ML
Metsaomanikud pakkusid välja oma enamlevinud tulu- ja kululiike ning maksu- ja tolliamet aitas neid tuludeklaratsiooni õigetesse lahtritesse suunata.Jüri on metsaomanik, füüsili-sest isikust ettevõtja (FIE), Mari on metsaomanik füüsilise isiku-na (FI).
Tuludeklaratsiooni täites saab Jüri oma ettevõtlusega seotud kulud tuludest enne maksusta-mist maha arvestada (pluss tu-lumaksuvaba 45 000 kr metsa-materjali võõrandamisest saa-dud tulust), kuid Mari saab seda teha vaid teatud juhtudel.
Jüri tuludeklaratsiooni põhi-vormi (vorm A) lisaks on ette-võtlustulu vorm E.
Maril tasub meeles pidada, et vormil A on olemas teiste seas tabelid: 6.2 ehk “Kasu kas-vava metsa raieõiguse võõran-damisest”; 6.3 ehk “Kasu muu vara võõrandamisest” ja 7.3 ehk “Üüri- või renditasu ning tasu asja piiratud asjaõigusega koormamise eest”.
Kuhu liigitada tulud? Mida saab kuludest enne
maksustamist maha arvestada üks, mida teine?
Kõigepealt on ära toodud va-lik metsaomanike tüüpilistest tuludest.
Renditasu põllumaa rendi-leandmisest.
FI: Kui renditasu on saadud juriidiliselt isikult ja tulumaks on kinni peetud, on rendita-su andmed tuludeklaratsiooni A-vormi tabelis 5.1 eeltäidetult. Kui renditasu on saadud füüsili-selt isikult, tuleb see ise märki-da A-vormi tabelisse 7.3.
FIE: Kajastab E-vormil tulu-des. Tasu sularahas kuivade ha-lupuude müügist naabritele.
FI: Deklareeritakse muu tulu tabelis 7.1.
FIE: Kajastab E-vormil tulu-des. Külas levinud tasaarveldus: külamees raiub teise met-sakraavilt küttepuid, vastu-teeneks teeb teisele nooren-diku hooldust.
FI ja FIE: Maksustamine toi-mub tehingupõhiselt. Tasu firmalt kraavivõsast tehtud hakkpuidu eest (raie ja kokkuvedu samalt firmalt).
FI: Võrreldav raieõiguse võõ-randamise tuluga. A-vormi ta-belisse 6.2.
FIE: Kajastab E-vormil tulu-des. Ülestöötatud ja laoplatsi-le koondatud metsamaterja-li müük, ostja ei olnud üles-töötaja.
FI: Märgitakse A-vormi tabe-lis 6.3.
FIE: Kajastab E-vormil tulu-des.
Tasu raieõiguse võõranda-mise eest.
FI: Märgitakse A-vormi tabe-lis 6.2.
FIE: Kajastab E-vormil tulu-des. Tasu ühe metsakinnistu ka-sutusvalduse müügi eest le-pingu alusel.
FI: Vara võõrandamine, ta-bel 6.3.
FIE: Kajastab E-vormil tulu-des.
Näiteid toetustest kui tulust
Erametsakeskuse (EMK) toetus metsamajandamiska-va koostamise eest; metsa-uuendustoetus.
FI: Seaduse alusel saadud toetus on maksuvaba ja dekla-reerima ei pea.
FIE: Ettevõtlusega seotud toetus kajastatakse E-vormil tuludes. EMK toetus – vääriselupai-kade kaitse lepinguline tasu.
FI: Maksustatakse tasu kin-nisasja isikliku kasutusõiguse-ga koormamise eest, mis dekla-reeritakse tabelis 7.3.
Tasu osa, mis on makstud ot-sese varalise kahju eest, ei mak-sustata ja seda osa deklareeri-ma ei pea.
FIE: Kui majandustegevus vääriselupaigas on keelatud, siis deklareeritakse A-vormil tabelis 7.3. Kui on lubatud pii-
ratud ettevõtlus, siis kajastatak-se E-vormil. ELi toetus Natura ala eest.
FI: Seaduse alusel saadud toetus on maksuvaba ja dekla-reerima ei pea.
FIE: Ettevõtlusega seotud toetus kajastatakse E-vormil tuludes, kui maatükk on kasu-tuses ettevõtluses. Kui maatükk ei ole ettevõtluses kasutuses, on maksuvaba.
* * *Maksu- ja tolliamet ütleb kulu-de osa sissejuhatuseks: “Füüsi-lisel isikul on võimalik teha ku-lud tulumaksuga mittemaksus-tatava toetuse arvel.
FIE peab näitama toetuse et-tevõtlustuludes ja saab ettevõt-lusega seotud kulu deklareeri-da ettevõtluse kuludes. Kulud, mis on osaliselt seotud ettevõt-lusega, saab ettevõtlustulust
maha arvata vaid ettevõtlusega seotud osas.”
Suur osa metsaomanike loet-letud kululiike olid sellised, mis füüsilise isiku tulumaksu ei vä-henda, kuid mida FIE saab kä-sitleda ettevõtlusega seotud ku-luna oma E-vormil.
Valik metsaomaniku kuludest
Need kulud on näiteks: võsa-lõikuri ost; metsaühistu liikme-maks; tasu metsakorraldusfir-male metsamajanduskava eest; maamaks (põllu- kui metsamaa eest kokku); metsanduskirjan-duse ost; tööriiete, töökinnas-te jms ost.
Samuti võsalõikurile ja kett-saele või oma traktorile kulu-nud kütuse ja õlide ost; metsa-töödel kasutatava ATV remont. Aga ka uute autorehvide ost, tehnoülevaatus ja autohooldus, kui FIE ära tõendab, et kulud on ettevõtlusega seotud.
Sama kehtib näiteks ka met-sainimesele vajalike loodusaja-kirjade tellimise kohta.
Kulusid, millega kehtivad erireeglid
Makstud lumetõrjetööde eest metsateedel.
FI: Kui on seotud metsa üles-töötamisega, siis võõrandamis-kulu, muudel juhtudel ei saa ar-vesse võtta.
Spikker: kuidas metsaomaniku tulud ja kulud jagunevadAbitelefonidMaksu- ja tolliameti infote-lefonid on: 1811 (abi nii paber- kui elektroonilise deklaratsioo-ni täitmisel), 880 0811 (füüsiliste isiku-te maksustamine), 880 0815 (abi elektroon-sel deklareerimisel).
MAK SU- JA T OLLIAME T
METSALEHT Nr 2 (133) 23. veebruar 2011 K O G E M U S 9
Kuu tagasi ei olnud okaspuupalkidest languses ainsana männipalk, mis on ka veebruaris püsinud ja protsendi jagu kasvanudki ning jõudnud 64.32 €/tm.
Suurima hüppe (+6%) on kuuga teinud männipeenpalk, mille keskmine hind on jõudnud korraliku 59.15 €/tm. Kui kuusepalgi hind on jätkuvalt kergelt langenud (–0,6%) ning hetkel 59.92 €/tm, siis kuusepeenpalk on ligi 3% kallinenud ning jõudnud 57.05 €/tm.
Jätkuvalt tasub jälgida enamnõutavate palkide pikkusi. Hinnavahe võib olla lühemate sortimentide kahjuks mõnin-gate kokkuostjate juures isegi kuni 7 €/tm.
Kokkuvõtvalt võiks ütelda, et ekspordi jätkuvalt hea seis on taganud ka palgile hea hinna püsimise ja tundub, et op-timism lähiajal püsib.
Kase, kuuse ja männi paberipuidu hinnad on võrreldes eelmise kuuga selgelt paranenud, tõustes keskmiselt 6–9% ja jõudes selle raiehooaja kõrgeimale tasemele.
Kõige kallim on kasepaberipuit 44.82 €/tm, järgnevad kuu-sepaberipuit 44.39 €/tm ja männipaberipuit 43.77 €/tm. Eri-nevalt nimetatutest maksab haavapaberipuit keskmiselt 28.06 €/tm ja on ligi 3% odavnenud.
Erametsakeskuse hinnastatistika alusel maksab 3m küt-tepuit lõpplaos (tarbija või kokkuostja juures, käibemak-suta) 24.96 €/tm, olles kuuga kallinenud pisut enam kui 4%.
Konjunktuuriinstituudi andmetel maksab sama saagima-ta küttepuit keskmiselt 25.71 €/tm (käibemaksuta).
Hakkpuidu hind on püsinud samal tasemel ja märjad le-pahalud isegi 0.18 €/tm võrra odavamaks läinud, kuid kui-vade lepahalgude hinnad on teinud veel 12% hinnahüppe ja jõudnud juba koos käibemaksuga 45.25 €/rm. Seda vaa-tamata asjaolule, et tõeliselt külmad ilmad saabusid alles veebruaris.
Kas on võimalik, et need hinnad kasvavad veel? Viimati olid nii kõrged hinnad 2008. aasta alguses.
HEIKI HEPNER
HINNAK A JA
FIE: Kui on tõendatud seos et-tevõtlusega, on ettevõtluskulu. Saemehelt metsaraieteenu-se ost; metsamaterjali kokku-veo teenuse ost.
FI: Lepingu olemasolul met-samaterjali võõrandamisega seotud kulu.
FIE: Ettevõtlusega seotud kulu. Makstud renditasu met-saühistu kettsae kasutamise eest.
FI: Kui saekasutus on seo-tud metsa ülestöötamisega met-samaterjali võõrandamisel, on võõrandamisega seotud kulu.
FIE: Ettevõtlusega seotud kulu. Metsauuendusmaterjali (taimed, seemned) ost.
FI: Uuenduskulu, soetamis-maksumuse osa.
FIE: Ettevõtlusega seotud kulu. Ulukitõrjeks kasutatava re-pellendi ost.
FI: Ei saa arvesse võtta.FIE: Kui on tõendatud seos et-
tevõtlusega, on ettevõtluskulu. Ulukitõrjeks kasutatava aia-võrgu ost.
FI: Aia rajamise kulu terviku-na võib olla parenduskulu, soe-tamismaksumuse osa.
FIE: Ettevõtlusega seotud kulu. Maksed truubitorude ja truu-bi ehituse eest metsakraavil.
FI: Parenduskulu, soetamis-maksumuse osa.
FIE: Ettevõtlusega seotud kulu. Hüpoteegimaksed erasta-tud metsamaa eest vastavalt graafikule.
FI: Soetamismaksumus.FIE: Ettevõtlusega seotud
kulu.
Kas oli üllatusi?
FIEna tegutsev Jüri: Üldiselt on kõik tuttav, aga üllatab vääriselu-paikade kasutusõiguse tasu mak-sustamine. Miks see pole nagu Natura toetus? Loen, et nii FI kui FIE puhul deklareeritakse see tasu A-vormil, kui ettevõtlusega pole seost. Oma eeltäidetud tuludek-laratsioonis ma seda küll ei leia.
FIEdel on muidu veel ju hulk nüansse, mida kõike teadma peab. Näiteks saan ma FIEna oma rahalisi tulusid kümne päe-va jooksul pärast laekumist kan-da erikontole ja need siis aruan-deaasta tuludes ei kajastugi.
Erikontot ehk kogutud raha saab kasutada järgnevatel aasta-tel tehtavateks investeeringuteks ja siis deklareeritakse summad nii tulude kui kulude poolel.
Füüsiline isik Mari: Ei saa aru vääriselupaiga kasutusõigu-se tasu maksustamisest – seal ei tohi ju omanik midagi teha. Pä-ris huvitav on soetusmaksumu-seks loetud kulude osa. Neid pole küll osanud arvestada.
ML
Spikker: kuidas metsaomaniku tulud ja kulud jagunevad
METSATEHNIKA SERVICE OÜ
Kivi 11, Karksi küla, Viljandimaa
tel 435 4097, 5556 6992
e-post [email protected]
Treimistööd,keevitamine,metalli töötlemine
Hüdrosilindrite, voolikute, seadmete ja tarvikute remont, valmistamine, tellimine ja müük
Traktorite ja veoautode remont, hooldus, rehvitööd, pealisehitus, varuosade tellimine ja müük
Metsatehnika, seadmete tootmine ja müük
Rasketehnika, remont ja remondipinna rent
URMAS LUIK, POSTIMEES/SCANPIX
METSALEHT Nr 2 (133) 23. veebruar 2011 10 A R V A M U S
Metskitse ja metssea küttimine võiks jääda jahiseltsi otsustada ja maakondliku jahinõu-kogu reguleerida.
Mida arvata uue jahiseaduse vaidlustes sündinud ettepane-kust nimetada metskits ja mets-siga väikeulukiks? Ega ümberni-metamine iseenesest tähenda mi-dagi, olulisem on, mis muutuks suhtumises neisse ulukitesse.
Mõisted ise on pärit keskaeg-sest Euroopast. Kuni XVIII sa-jandi lõpuni kaasnes Euroopas jahiõigus seisusega. Terminiga Hochwild ehk “kõrge uluk” tä-histati liike, keda võisid küttida vaid kõrgest soost isikud. Nie-derwild oli “madal uluk”, kes lu-batud ka teistele.
Suuruluk ja väikeuluk
Mitme Euroopa riigi jahiseadu-ses või lihtsalt jahinduslikus kõ-nepruugis on need mõisted ühel või teisel kujul säilinud. Meie õi-gusaktides on eri staatuses suur-uluk ja (lihtsalt) uluk, keda ta-vatsetakse ka väikeulukiks ni-metada.
Vahe on selles, et suuruluki-te küttimine on palju üksikasja-likumalt sätestatud – iga isendi küttimiseks väljastatakse luba,
millele on üldjuhul märgitud ka looma sugu ja vanuseklass. Väi-keulukite küttimise luba ei pii-ra isegi kütitavate ulukite arvu, rääkimata soost ja vanusest.
Tähtis on seegi, et suuruluki-te jahti võib korraldada jahipiir-konnas, mille pindala on vähe-malt 5000 ha, väikeulukeid võib jahitunnistust ja enam kui 20 ha maad omav maaomanik küttida omal äranägemisel.
Uue jahiseaduse eelnõus on muu hulgas ette nähtud 20 ha lävendi kaotamine, mis minu arvates on üsna arukas. Sisuli-selt tähendaks väikeuluki kütti-mine omal maal kanavargast re-base karistamist või hallrästaste (ka tema on jahiuluk) peleta-mist kirsipuudelt.
Mis tagajärjed võiksid aga olla suhtumisel, mis võrdsustab metskitse ja sea hallrästaga?
Kuidas on sellega lood mu-jal Euroopas? Üldiselt on Eu-roopa riikides maaomanikel ja-hiasjades keskmiselt suurem ot-sustusõigus kui meil siin. Nii on see aastasadadega välja kuju-
nenud. Samas on riikidevaheli-sed erinevused suured. Näiteks Itaalias ja suuremas osas Šveit-sist pole jahiõigus maaomandi-ga seotud.
Päris vaba voli jahiasjade kor-raldamisel pole maaomanikul vist kusagil, Inglismaa on selli-sele anarhiale ehk kõige lähe-mal. See on küll minu vaba tõl-gendus, aga näib, et kõik sealsed ulukid on meie mõistes väike-ulukid. Inglismaal vahelduvad piirkonnad, kus üritatakse hirv-laste arvukust vaos hoida, maa-valdustega, kus jahti ei peeta, ja seetõttu on konfliktid naabrite vahel kerged tekkima.
Näib, et ka lätlased on oma jahinduse reformimisega loo-nud eeldused sellisteks konflik-tideks.
Saksamaal, kust need mõisted tegelikult pärit, on suurulukid li-saks metsisele, kalju- ja merikot-kale sõralised, v.a metskits. Samas peab väikeuluki metskitse küttimi-sel maaomanik (või jahirentnik) järgima üsna rangeid reegleid. Ta ei otsusta ainuisikuliselt metskit-sede küttimise üle oma maal, aga osaleb jahiplaani koostamisel, mis tehakse hooldusühingu tasemel. Seevastu suuruluki metssea jaht on pea sama vaba, kui siin oli ku-nagi hundijaht.
Üldiselt on Euroopa riikides välja kujunenud tava, et suure-
mate, seega tähtsamate sõraliste jaht on väiksematega võrreldes täpsemalt reglementeeritud.
Kui maaomanik otsustab
Mida tähendaks omal maal metskitse ja metssea küttimise üle otsustamine siin ja praegu? Kitse keskmine asustustihedus oli Eestis mõne aasta eest, kõr-ge arvukuse perioodil, hinnan-guliselt umbes 50 isendit 1000 ha kohta.
Kel maad 20 ha, võib hea-del aegadel oma kinnistul ma-jandada keskmiselt ühte mets-kitse, pärast raskeid talvesid tal-le enam tervet looma ei jätku, pool ehk.
Muidugi ei saa omanik oma poole kitsega suhelda püssi ka-sutades veebruaris ja märt-sis (siis kitsejahti ei peeta), mil see koos kümne liigikaaslase-ga tema kuusekultuuris toime-tab. Küll võib ta järgmisel su-vel oma pahameele välja vala-da. Siis on sokud territoriaalsed. Kuna 20ha maaomand moodus-tab pea poole ühe soku territoo-
riumist, on pahategija tagantjä-rele karistamine võimalik.
Kui kaotada 20 ha piirang, muutuks metskitse kui väikeulu-ki n-ö majandamine veelgi mõt-tetumaks, et mitte öelda – lausa tragikoomiliseks.
Metssiga võiks muidugi küt-tida mis tahes territooriumil. Ühest küljest võiks see tähen-dada, et maaomanik kütib oma kui tahes väikesel põllulapil kõik sead. Samas pole ka ulukite söö-dakohaks suurt maavaldust vaja ja tubli põllumehe naaber, kel elust pisut teistsugune arusaam, võib niisuguse ka rajada.
Esimese külamehe nimi võiks olla näiteks Andres ja teise nimi Pearu...
Kui jahiselts otsustab
Kindlasti pole vaja metskitse ja metssea küttimist puudutavaid otsuseid teha riigi tasemel nagu suurkiskjate ja ehk ka põdra ja hirve puhul.
Põhjuseks on see, et mets-kitse arvukuse dünaamikat ei suuda jahimehed üldjuhul kui-
givõrd mõjutada. Suurusjärgu võrra tähtsamad on looduslikud tegurid, kas või aeg-ajalt kor-duvad rasked talved. Ja muidu-gi suurkiskjad hunt ja ilves, kes isegi siis, kui nad kuulekalt pü-siks inimese ettekirjutatud ar-vukuse piires (vastavalt ca 150 ja 600), murravad aasta jooksul enam metskitsi, kui jahimehed ka parima tahtmise juures küt-tida suudaksid.
Mis tähtsust oleks sel juhul peensusteni reguleeritud kütti-misel? Mõistlik otsustamistase oleks jahiseltsi tase. Lisaks küt-timismahule kuuluks jahiseltsi kompetentsi ka metskitse ja -sea küttimise suunamine piirkon-dadesse, kus kahjustuste oht suurem.
Ma ei näe põhjust, miks maa-omanikud, olles jahiseltsi liik-med, ei võiks selles otsustamis-protsessis oma huvide eest seis-ta. Jahiselts omakorda peaks ar-vestama piirkondliku (eri huvi-gruppide esindajaist koosneva) jahinõukogu ettepanekuid.
Kui mingi jahipiirkonna maa-omanike hulgas ei peaks jahi-mehi leiduma, võivad nad ome-ti protsessi mõjutada jahinõuko-gu koosseisus. Vähemalt minu-le tundub selline lähenemisviis arukam, kui oma jalatäiel maal oma äranägemisel metskitsi või metssigu küttides.
Kas igale maaomanikule pool kitse?TIIT
RANDVEER
ulukibioloog,Eesti Maaülikooli
dotsent
Kindlasti pole vaja metskitse ja metssea küttimist puudutavaid otsuseid teha riigi tasemel.
INGMAR MUUSIKUS
AS Roger Puit ostab jätkuvalt
erametskonna loomise eesmärgil
Helista tel 434 7647, 504 1062Faks 434 7710
TALUMAIDHooli oma metsa tulevikust!
METSALEHT Nr 2 (133) 23. veebruar 2011 A R V A M U S 11
Aasiast siiamaile jõudnud kassiaasta, mis algas veebruaris, näitab pingeid. Võitlust näeb mitmel rindel. Uue jahiseaduse eelnõu võitlused muidugi ei alanud nüüd, vaid kestavad.
Eesti Erametsaliit korraldas jaanuari lõpus palju laineid löönud jahindusfoorumi ja Eesti Jahimeeste Selts nüüd veeb-ruaris rahvusvahelise jahinduskonverentsi.
Foorumil selgus, et erametsaliit, kes seni uue seaduse eel-nõuga suhteliselt nõus oli, seda enam ei ole – vahepeal tehtud muudatused ei sobi. See resoluutsus tekitas suure järelkaja.
Konverentsil ütles ELi jahindusorganisatsioonide assotsiat-siooni FACE peasekretär Yves Lecocq umbes nii, et ärgu eest-lased lootkugi kellegi jahinduse korraldamise malli üle võtta. Kuna olud ja tavad on igas riigis erinevad, tuleb õige lahendus ise leida. Nii et lõpuks on vaja ikkagi omavahel kokku leppida, kuidas kõige parem oleks.
Huvitav oli, et samal ajal kui meil ümberkorraldusi kavan-dades on toodud heaks eeskujuks Läti jahindust, mis on refor-mi läbi teinud, vaatavat lätlased meie poole ja tahtvat hoopis siit eeskuju võtta. Sellele vihjas konverentsil Läti Jahimeeste Seltsi esindaja Linda Dombrovska.
Iseasi, mida oleks ütelnud mõni Läti maaomanik, kui ta oleks samuti konverentsist osa võtnud.
Teatud mõttes võitlus algas veebruari alguses aga ka Riigi-kogus, kuhu jõudis Riigikontrolli kiri, et metsanduse uue aren-gukava eelnõu tuleks kinnitamise asemel hoopis keskkonna-ministeeriumisse tagasi saata. Tähelepanuväärne on, et tava-liselt on metsaotsuste puhul protesteerijateks olnud pigem keskkonnaorganisatsioonid.
Arengukava kinnitati ära, kuid kajastused tõid meediasse pealkirjad, mis kasvatasid pinget Riigikogu saaliga võrreldes mitmekordseks. Kohe, kui eestlase silme ette jõuab teade üle-määrasest raiest, käivituvad ju vaidlused ja riid.
Kohe on taas päral tuntud ütlemised metsaärikatest, ahne-päitsudest ja Eesti metsa hävitada tahtvatest poliitikutest. Mil-les tegelikult asi, sõimajaid ei huvita.
RMKs töötav Veiko Eltermann astus just samal ajal Delfis üles protestiga selle vastu, et ühe uudise pealkirjas külamees metsaärikaks tembeldati. Kommentaariumis sai nüüd temagi kuulda, et võib-olla riigimetsas ongi teisiti, aga erafirmades on ikka enamasti ärikad...
Õhku pingestavad samas Riigikogu valimiste aina teravamaks muutu-vad vastasseisud. Näib, et need lau-sa nagu nakatavad ka rahulikke kodanikke.
Tähetark Igor Mang on Maale-hes rääkinud, et kassiaasta on kui õhtul laua taga istumise aeg, mil mõeldakse, kas kõik on läinud nii nagu peab. Kui turgatab pähe, et miski läks valesti, karatakse sealt laua tagant püsti, et kähku asjad korda teha. Nii võib ette tulla iga-sugust klaarimist.
Paistab, et Kass mõjubki. Või on see lihtsalt liiga pikaks ve-ninud päristalv?
Pingeline veebruar
Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval
Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: [email protected]
Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: [email protected]
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>
>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
Üritus on osalejatele TASUTA. Samas on võimalik astuda seltsi liikmeks. INFO: MART SOOBIK,
Tallinna Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees, tel 5626 6165, e-post [email protected]
Tallinna Metsaomanike Seltsi rühmanõustamine toimub neljapäeval, 10. MÄRTSIL ALGUSEGA KELL 18 Usuteaduste Instituudi ruumides, Pühavaimu 6 Tallinnas.
Teema: „Metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müügi maksustamine”Lektor: HELGA KITSING Põhja maksu- ja tollikeskuse maksunõustamise talituse konsultant
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>
>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>
Ülemäärased uluki-kahjustused ei ole jahimeeste süü, need on lausa sisse kirjutatud jahiseadusesse, mida tuleb muuta.
Uut jahiseadust on väga vaja, sest olukord metsloomadega on muutunud väljakannatamatuks. Kaua saab nii majandada, et ke-vadel külvad, aga saagi söövad metsloomad, ja metssead kün-navad heinamaad üles?!
Asi läkski hulluks samal ajal, kui 2003. aastal võeti vastu prae-gu kehtiv jahiseadus.
Sead hõivasid heinamaad
Meie alustasime oma põlluma-jandusmaade kasutamisega siin Lümanda vallas mõni aasta va-rem. Mäletan, et isegi sooheina-maad olid korralikud.
Mäletan ka seda, et varem kompenseeris maaomanikule metsloomade tehtud kahjustu-sed riik.
2003. aasta seadusega taan-das riik end igasugusest vastutu-sest, lootes, et jahiseltsid hakka-vad ise kahjustusi kompenseeri-ma. Tegelikkuses see ei toimi.
Seaduse vastuvõtmise ajal oli metssigadele väga soodus aasta, mil neile oli ohtrasti meelepärast toitu – tammetõrusid. Sigade ar-vukus kasvas mitu korda.
Juba järgmisel aastal kündsid seakarjad meie kandis head loo-dusliku koostisega heinamaad üles. Olime sunnitud oma 4,5 ha suurusest heinamaast 1,9 ha üm-berkünniga taastama.
Seni head saaki andnud soo-heinamaa jätsime paari aasta jooksul järk-järgult hoopis kasu-tusest välja, sest see oli nii põhja-likult üles küntud.
Inimasustusest kaugemal ole-vad sooheinamaad hakkasid mi-nema järjest metssigade valdu-sesse.
Nüüdseks on need kõik põllu-meestest maha jäetud.
Põlluharijad ei saa ilma elekt-rikarjuseta kasvatada enam ei kartulit ega teravilja. Mõned Saaremaa piirkonnad on sama-moodi hädas hirvedega, kes hä-vitavad talvel heinarullid.
Keskkonnaameti ametnik aga teatab ajalehes, et kõik on kont-rolli all!
Ma ei süüdista jahipiirkonna ülemusi, et kahjustusi ei hüvita-ta. Asi on jahiseaduses, mida tu-leb muuta.
Praegu on jahipiirkonnad meeletult suured. Jahiseaduses on piirkonna minimaalseks suu-ruseks 5000 ha, kuid üldiselt on need Saare maakonnas umb-kaudu 12 000–13 000 ha. Ja-hipiirkonna kasutusõiguse tasu makstakse selle pealt aastas 17 000–18 000 krooni, nii et riik saab renti vanas krooniarvestu-ses natuke rohkem kui krooni ühe hektari kohta.
See on küll sümboolselt väi-ke summa praeguse loomade ar-vukuse juures, kuid tekib ka kü-simus, kuidas on üldse põhisea-dusega kooskõlas, et riik saab maaomanike maid veel kellele-gi rentida, olles samas kahjus-tuste kompenseerimisest oma käed puhtaks pesnud.
Jõud ei käi üle
Igas jahipiirkonnas on samas vaid üks kuni kolm jahimeest, kes aktiivselt asjaga tegelevad, ülejäänud on hobijahimehed, kes ei vastuta millegi eest.
Territoorium on aga käes nii suur, et võib-olla ei astu jahime-he jalg aasta jooksulgi maaoma-niku maale, olgu seal kahjustu-sed või mitte. Seakari käib sealt üle vähemalt igal teisel ööl.
Mida teha? Maaomanik tege-likult ilma jahimeesteta hakka-ma ei saa, sest kõigi hingelaadi-le lihtsalt ei sobi jahipidamine.
Pooldan maaomanike ja jahi-meeste koostööd, kuid see saab olla võimalik väiksemal territoo-riumil. Pean normaalseks jahi-piirkonna suuruseks umbes nel-ja küla maid ja jahiseltsi esime-heks peaks kindlasti olema kee-gi kohalik.
Sellises jahipiirkonnas oleks võimalik saada loomade arvu-kus kontrolli alla ja edastada va-jalikku infot loomade liikumi-se, arvukuse ja kahjustuskolle-te kohta.
Samuti hakkaks toimima ja-hiseltsi kas või moraalnegi vas-tutus maaomanike ees.
Võib-olla kujuneks ka koos-töö, millest maaomanikki (näi-teks turismitalunik-majutaja) tulu saaks, kui jahiselts mõne jahituristi appi võtab. Valda-valt kohalikest koosnev jahiselt-si tuumik võiks kaasata ka huvi-lisi väljastpoolt, näiteks jahime-hi, kelle juured või sugulased on selle seltsi territooriumil. Turis-mitalu aga saab jahiseltsile mu-retseda jahituriste oma reklaa-mi abil.
On muidugi ka külasid ja ter-ritooriume, kus elanikke on liiga vähe, et seal kohalik jahiselts te-
kiks. Neid piirkondi saaks anda huvilistele, kellel on soov oma jahiselts luua.
Maaomanik ei vaata jahitu-rismi peale kadedusega, kui see aitab loomade arvukust ohjelda-da, kui see on kontrolli all ja mai-nimisväärseid ulukikahjustusi ei teki, aga kui nimme jahiturismi pärast tekitatakse loomakarjad, siis see ajab maaomanikel lõ-puks kopsu üle maksa küll. See arvukus tähendab ka suuri kah-justusi ja selline olukord on just praegu.
Ka riigi vastutus
Jahindusvaldkonda tuleks taga-si tuua riigi vahendav, regulee-riv ja kontrolliv funktsioon.
Praegu on keskkonnaameti töötajate funktsiooniks vaid ja-hiseltsidega lepinguid sõlmida ja vahel avalikkusele öelda, et metsloomade arvukus on kont-rolli all.
Keskkonnaameti juhtimisel võiks moodustada maakonda-des jahindusnõukogud, kes la-hendaks ja otsustaks jahinduse-ga seonduvat, ka maaomanikele tehtud ulukikahjustusi ja nende kompenseerimist.
Kompensatsioonideks oleks maakondlik fond, mille raha saamiseks on mul ka ettepanek. Praegu on jahiselts maksnud riigile jahimaa kasutamise eest natuke üle ühe krooni hektari kohta.
Kui seltsi tegevuspiirkonnas ei ole suuri ulukikahjustusi, siis maksaks selts endiselt väikest renditasu, aga iga suure kahjus-tuse kohta tuleks välja töötada koefitsiendid, mille võrra suure-neks kahjustuste esinemise aas-tal makstav rendisumma.
Selline süsteem paneks selt-si viima loomade arvukuse nor-maalsele tasemele, samas moo-dustuks kahjustuskoefitsien-diga suurendatud summadest fond, millest maakondlikul ta-semel saab maksta maaomani-kele kahjustuste eest kompen-satsiooni.
Maaomanik sinna fondi raha maksma ei peaks, sest tema kan-da ja likvideerida jäävad niigi väiksemad kahjustused ja ku-lud.
Maaomanik ju erinevalt ja-himeestest metsloomadest tulu ei saa.
Seauputuses on süüdi seadusESTA ALEV
maaomanik Lääne-Saare-
maalt
Ettepanekuid uude seadusesse Jahipiirkonnad väiksemaks (ehk kuni 4000 ha). Jahipiirkonna kasutajana eelistada seltse, mille moodustavad kohalikud külamehed. Maakondades luua jahindusnõukogud. Moodustada maakondlikud ulukikahjustuste kompenseerimise fondid. Anda maaomanikule võimalus palgata endale mujalt jahimees, kui kohalikud pole kahjustusteate peale suutnud või saanud maaomanikule appi tulla. Sellest informeeritaks kohalikku seltsi ja võetaks sealt luba.
Allikas: Esta Alev
KO K KU VÕ T E
Pooldan maaomanike ja jahimeeste koostööd, kuid see saab olla võimalik väiksemal territooriumil.
METSALEHT Nr 2 (133) 23. veebruar 2011 12 K O G E M U S INGMAR MUUSIKUS
Eesti Metsa talvenumbri ava-lood keskenduvad uurimuste-le, mille põhjal langetatakse edaspidi olulisi metsandusot-suseid.
Keskkonnateabe Keskuse metsakorralduse osakonna ju-hataja Enn Pärt otsib oma ar-tiklis vastust küsimusele, kui palju ja millist puitu on meie metsades võimalik raiuda lä-hiaastakümnetel. Selgub, et männi- ja kuusepuitu peaks ja-guma piisavalt, kuid küpse ka-sepuidu varud hakkavad um-bes kolmekümne aasta pärast selgelt vähenema. Küpseid ja üleseisnud haavikuid on prae-gu liiga palju ning nende raiet oleks vaja juba nüüd märgata-valt suurendada.
Eesti elanike seas korral-datud küsitlust metsasekto-riga seotud arusaamade koh-ta tutvustab Eesti Metsaselt-si kommunikatsioonijuht Pil-le Rõivas. Ülevaates kesken-dutakse elanike suhtumises aset leidnud muutustele. Näi-teks on tunduvalt vähenenud nende vastajate hulk, kellel puudub mis tahes isiklik ar-vamus metsandusest. Vähe-nenud on ka nende hulk, kes vääralt usuvad, nagu oleks Eestis raiete maht liiga suur.
Samas on rohkem neid, kes peavad metsanduse suu-rimaks probleemiks metsade puudulikku uuendamist pä-rast raiet.
Veel saab talvisest Eesti Metsast lugeda keskkonnami-nisteeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lampi põhja-likku artiklit metsanduse uue arengukava valmimisest.
HENDRIK RELVEEesti Metsa peatoimetaja
Eesti Metsas vaadatakse tulevikku
Juba iidsetest aegadest on pärnal olnud meie rahva elus tähtis koht.
Pärn oli nii püha hiiepuu kui ka oluline tarbepuu maarahva iga-päevases kodumajapidamises. Pärna koorealust kihti ehk niint kasutati viiskude, mattide ja muude majapidamises vajalike tarbeesemete valmistamiseks.
Kasvab viljakal pinnasel
Praegu teatakse pärna rohkem pargi- ja alleepuuna, kuhu ta on sattunud sellepärast, et talub hästi heitgaase ja tahma. Meie metsades moodustavad pärna enamusega puistud aga ainult marginaalse osa. Metsaregistri andmetel on neid 396 ha.
Kaunist pärnakultuuri saab vaadata Heimtalis looduse õp-perajal, kus 138aastane pärnik on võimas (hektaritagavara 389 tihumeetrit) ja puud ise hea ter-vise juures.
Harilik pärn on tiheda võra ja hästi arenenud sügava juu-restikuga puuliik, mis talub var-ju ning on külma- ja tormikin-del. Meie tingimustes võib ta kasvada kuni 36 meetri kõrgu-seks. Hästi kasvab värsketel ja huumusrikastel liivsavi- ja savi-liivmuldadel. See, et niisugused alad on enamasti põlluks muu-detud, on küllap üks põhjusi, miks pärna on me metsadesse nii vähe alles jäänud. Soostunud muldi pärn ei talu, küll aga saab võrdlemisi hästi hakkama põua-tingimustes.
Pärn kasvab tänapäeval salu-metsades tavaliselt teises rindes või alusmetsana. Noores eas on ta aeglase kasvuga. Tihedas liitu-ses kasvanud puud on hästi laa-suvad. Vana metsa turbe all ki-pub pärn aga põõsastuma ning tüvi võtab roomava kuju. Pärn annab rikkalikult kännuvõsu.
Hariliku pärna lehed on sü-dajad, peensaagja servaga root-sulised. Õitseb juunis-juulis, vil-jad (pähklikesed) valmivad sep-
tembris-oktoobris ja varisevad kogu talve jooksul. Pärna saab kultiveerida külvi või istutami-sega. Külvates vilju, peab arves-tama hilisemate suuremahuliste hooldustöödega.
Kultiveeritakse seemikuna
Viljad korjatakse sügisel enne lõplikku valmimist, kui kuprad on hallikasrohelised. Kohe kül-vates peab teadma, et külv tär-kab järgmisel ja valdavalt isegi ülejärgmisel aastal.
Kui viljadest tahetakse kõige-pealt taimi kasvatada, tuleks vil-ju enne külvi stratifitseerida (ki-hitada niiske liiva või turbapu-ruga). Selleks saab kasutada eri skeeme. Ühel juhul hoitakse vil-ju niiskes liivas või turbas nullist kuni +1° juures 5–7 kuud. Idu-de tekkimisel kaevatakse viljad lumme või viiakse jääle.
Teise skeemi järgi leotatak-se vilju 8–10 päeva vees, siis hoitakse 30 päeva temperatuu-ril +15–25° ja edasi 60–90 päe-
va lume all. Külvil arvestatakse 6–10 g vilju külvirea jooksvale meetrile. Külv kaetakse 15 mm paksuse mullakihiga. Stratifit-seeritud viljade külvil peab ole-ma hoolas kastmisega.
Kuna pärn on noores eas aeg-lasekasvuline, sobivad kultivee-rimiseks 2–3aastased seemikud. Ümberistutamist talub hästi. Kultiveerida soovitatakse 1100–2000 taime hektarile ja istuta-miseks sobib sead 2x3 m.
Soomlased on pidanud hari-likku pärna parimaks puuliigiks põllumaade metsastamisel.
Saastekindluse tõttu kasuta-takse pärna palju linnahaljastu-
ses, aga seal võivad teda saastu-nud kasvukeskkonna tõttu roh-kem ka haigused tabada.
Pärnal võib esineda tüveväh-ki ja tõsine haigus on pärna võr-sesurm, mis muudab palju lin-napuude väljanägemist – võras on kasvuperioodil näha kuiva-nud või kuivamas oksi.
Linnahaljastajatele meeldib pärn ka seetõttu, et see puuliik kannatab hästi kärpimist.
Pärn on väga hea meetaim – heal aastal võib hektarisuuruselt pärnapuistult saada kuni 1000 kilo mett. Pärnaõite tõmmist ka-sutatakse higistama ajava vahen-dina. Tõmmisel on ka põletiku-vastane, rahustav ja palavikku alandav toime.
Rahvameditsiinis on tuntud ka pärna niine leotise põletiku-vastane toime.
Puit on pehme, kerge ja val-ge ning hästi töödeldav, mistõt-tu on leidnud laialdast kasutust tisleri- ja nikerdustöödel.
EDA TETLOV
Pärn on hea mee- ja teepuuPärnad Lõuna-Kõrvemaa soosaarel.
Heal aastal võib hektarisuuruselt pärnapuistult saada kuni 1000 kilo mett.
Eda Tetlov
Juba iidsetest aegadest
vaadata Heimtalis looduse õp-
vise juures.
Tõnis Kiisa 515 0811
Vasyl Protsiv
Vasyl Protsiv 516 5190
Tõnis Kiisa
www.eramets.ee
Metsaomanik, toeta oma metsa!
epria.eesti.ee/epria
