Viimsi Teataja 1

2 (194) VALLALEHT Neljapäev, 27. veebruar 2003

West Side Story läks täissaalideleViimsi spordihallis 7.-9. veebruaril an-tud etendusi käis vaatamas 2500 ini-mest.

Nagu igal suurel ettevõtmisel, on kasel Viimsi-Ylivieska koolinoorte ühispro-jektil oma pikk eellugu.

Ühel tavalisel kevadpäeval kaks aas-tat tagasi saabus Viimsi Keskkooli kirisõpruskoolilt Ylivieskas ettepanekugaosaleda ühises muusikaliprojektis. “Nadkirjutasid, et me oleme neid oma muusi-kalide lavastamisega nii lummanud, et nadei saa teisiti, kui peavad ka ise proovima,”meenutavad asjaosalised Viimsi kooliteat-rist. “Kirjas seisis veel, et tulgu meie kakampa ja teeme koostööprojekti ning sel-leks projektiks võiks olla L. Bernsteinimuusikal “West Side Story”. Pidasime nõuja jõudsime otsusele, et kaotada pole mi-dagi. Arutasime küll omavahel, kas seemuusikal pole ehk kooliteatrile üle jõukäiv ning seda just muusika poolest, kuidarvasime, et koos võiks sellest projektistasja saada. Ja nii see kõik algaski.”

Aprillis 2002 sõitsid paarkümmendViimsi noort ja nende juhendajatYlivieskasse, kus ootas ees kümme päevaproove ja etendusi. Muusikali üheksat üli-menukat etendust käis vaatamas paar tu-hat inimest. Juba siis lepiti kokku, et aas-ta pärast võiks kohtuda Viimsis.

“Muusikal sobib rahvusvaheliseks

koostööks nii oma sisu (kaks rahvust),vormi (kaks kampa - kaks truppi) kui tee-ma (eri rahvuste, kultuuride või usu pin-nal tekkivad konfliktid) aegumatuse poo-lest,” ütles Viimsi Keskkooli direktor Lee-lo Tiisvelt. “Tegemist on 20. sajandi 50-ndate lõpu versiooniga Romeo ja Juliaarmastusloost.”

Loo lavastasid Viimsis Külli Talmar jaRaimo Hentunen, tantsud seadis MaidoSaar. Viimsi, Ylivieska, Harjumaa ja Tal-linna muusikakoolide õpilastest kokku sea-tud orkestrit dirigeeris Ott Kask. Peaosa-des Maria - Dagmar Mäe Viimsist ja Tony– Arto Alasuutari Soomest. Muusikalis tegikoos koori, orkestri ja tantsijatega kaasa üh-tekokku poolteistsada inimest.

Nagu Ylivieskaski, vallutasid ka Viim-sis publiku hoogne tants ja professionaalnelavaliikumine ning noorte solistide siirasesitus (lauluõpetaja Ita-Riina Pedanik).Soomlaste eestikeelne tekst mõjus laval justnii võõrapärasena nagu see olema peabkikohalike ja võõramaalaste vaenutsemist ku-jutavas lavastuses. Kunstnik Kristel Värvoli lavakujunduses linnamiljöö loomisel os-kuslikult ära kasutanud spordihalli võima-lusi, mille metallkonstruktsioonid suurma-jade tagahoovi trepirägastikke täiendasid.Äärmiselt keerukale muusikale vaatamatakasutati etenduses vaid paari fonogrammi.

Volikogu kinnitas eelarveViimsi vallavolikogu võttis 11. veebruari is-tungil vastu 2003. aasta eelarve. Eelarvemaht on 95,8 miljonit krooni.

Sel aastal paranevad oluliselt poolsaareidaranniku teeolud. Randvere tee ning jalgrattaja kõnnitee ehituseks on eelarves 4,6 miljonitkrooni. Tänavu saab Randvere lisaks remon-ditud teele ka asfalteeritud kirikuõue.

Kavas on alustada muuli väljaehitamise-ga Rohuneeme sadamas. Jalgratta ja kõnniteesaab ka teelõik Muuli ja Rohuneeme maan-teel. Samuti ehitatakse kõnnitee Nelgi tee äär-de.

“Eelarve tegemine on pikk protsess, misalgab kohe pärast eelarve kinnitamist ja kes-tab aasta läbi, mistõttu järgmise aastaeelarveettepanekud on oodatud juba täna,”ütles volikogu esimees Madis Saretok. Voli-kogu istungil osales samuti Randvere külava-nem Madis Kaasik, kes tegi ettepaneku eral-dada idaranniku infrastruktuuri arendamiseksvähemalt 2 % vallaeelarvest.

Valla eelarve on tasakaalus, suurim tulu-allikas on üksikisiku tulumaks – 63 %.

Eelarve on täismahus lugeda valla portaa-lis ja tänases Viimsi Teatajas.

Vald tähistasIseseisvuspäevaViimsi tähistas EV Iseseisvuspäeva pidulikukontserdiga Huvikeskuses, kus kõlasid isamaa-lised laulud Concordia Ülikooli kammerkooriltdirigent Tomi Rahula juhatusel ja rõõmsameel-sed operetiviisid Estonia puhkpilliorkestrilt.

“Tahame tänasel päeval tänada kõiki neid,kes on Eesti Vabariiki teeninud relv käes, raa-mat käes, sportides või teadust tehes,” ütles val-lavolikogu esimees Madis Saretok oma tervi-tuskõnes.

Vallavanem Enn Sau tegi teatavaks vallaautasu “Viimsi valla vaal” esimese laureaadi. 25-aastase tulemusliku töö eest Randvere kogudu-se juhtimisel ja järjepidevuse tagamisel tänasViimsi Vallavalitsus sellega koguduse juhatuseesimeest Urmas Kiviselga, kes kahjuks ise töö-ülesannete tõttu kohale tulla ei saanud.

Statuudi kohaseltvõivad valla autasusaada Eesti ja välis-riigi kodanikudViimsi vallale osuta-tud eriliste teeneteeest.

Jätkub leheküljel 6

Foto: Lembit Michelson

2 Viimsi Teataja

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval. Kaastööd, rek-laamid ja kuulutused palume esitada hiljemaltkümme päeva enne ilmumist.Toimetuse kolleegium: Enn Sau, Madis Saretok,Jaan Alver, Leelo Tiisvelt, Eino Pedanik.Toimetaja: Kai MaranNelgi tee 1, Viimsi 74001, Harju maakondTel 6 066 833, faks 6 066 800.e-post: kai@viimsivv.eeTrükki toimetanud Kirjastuskeskus.Trükitud trükikojas Greif.

Viimsi noorte töösuvi 2003Viimsi Vallavalitsus pakub ka tänavuViimsi noortele alates 13. eluaastastvõimalust töötada ja endale taskurahateenida. Oleme seisukohal, et töölaager,mis on muutunud traditsiooniliseks üri-tuseks, väärib Viimsi Noorte Töömale-va nime.

Meie sooviks on, et noor, kes malevastöötab, oleks kohusetundlik ja suhtuksoma töösse vastutustundega. Teadvusta-maks viimsilastele töömaleva olemasolu,oleme kavandanud noortele ka vastavasümboolikaga T-särgid.

Maleva korraldusse oleme kavanda-nud mõningad muudatused.

Avalduse blanketi töömalevasse regist-reerumiseks saab alates 7. aprillist Viimsivalla kommunaalametist (I korrus, tuba nr.122, Anne Talvari) vastuvõtuaegadel, es-maspäeviti kella 14.00 kuni 17.00 ja nel-japäeviti kella 9.00 kuni 12.00 ja 14.00kuni 17.00. Avaldus on aluseks töölepin-gu sõlmimisele, mis toimub 5. - 16. maini(samuti vastuvõtuaegadel).

Töömalev töötab sel aastal kahe va-hetusega. Tööd juhendavad rühmajuhid.

Laagri avamine toimub 9. juunil kell9.00 Viimsi vallamaja ees. Esimene va-hetus alustab tööd kohe peale avatsere-moonia lõppu ja kestab 30. juunini. Teinevahetus töötab 1. juulist kuni 18. juulini.

Noored töötavad Viimsi valla heakor-ratöödel. Tööpäev algab kell 9 ja kestabkella kaheni (koos puhkepausidega). Töö-tasu on 14.60 krooni tunnis (neto).

Tööle palume noortel kaasa võtta joo-givett ja soovi korral ka võileib. Tööva-hendid ja töökindad on tööandja poolt.Enne tööle asumist tutvustame noorteletööohutust, samuti palume ka kodudesrääkida võimalike ohtude vältimisest.

Töösuve lõpetuseks on plaanitud üri-tus koostöös Viimsi Noortekeskusega,samuti kavatseme oma esindusega osale-da Harjumaa töömalevate kokkutulekul.

Anne Talvari,kommunaalamet

Tartu Rahu aastapäeval

“Unustatud suurmehed Eesti ajaloos” IIJätkame ülevaatega novembri lõpus Laido-neri muuseumi korraldatud konverentsilt. Et-tekande kapten Kääriku ja Rotschildi kohtategi muuseumi teadur Leho Lõhmus.

Theodor Käärik(ristinimega Theodor Andreas) sündis 10. no-vembril 1889 Karksi külas Viljandi vallas.

Koos mõttekaaslastega organiseeris ta 26.märtsil Petrogradis võimsa eestlaste rongkäigu,kus osales ca 40 000 inimest, sh. 15000 sõja-väelast ja 30 orkestrit. See manifestatsioon Eestiautonoomia toetuseks täitis oma eesmärgid.Ajutine Valitsus oli sunnitud ühendama Eestimaa-ala üheks kubermanguks ning andma loaAjutise Maanõukogu valimisteks.

Käärik oli Petrogradis ka aktiivne organi-seerima eesti sõjaväelasi - ta valiti sealse EestiSõjaväelaste Keskkomitee esimeheks, oli üks IEesti sõjaväelaste kongressi organisaatoreid juu-nis 1917 ning sai sama aasta juulis Eesti Rah-vuskongressi juhatuse liikmeks. Ühtlasi valitita ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesime-heks.

Th. Kääriku teeneks võib pidada ka eestirahvusest kõrgemate sõjaväelaste kutsumistmeie rahvusväeosi juhtima. Sealjuures võttis taisiklikult kontakti ka Johan Laidoneriga.

1938. annetati Th. Käärikule Valgetähe tee-netemärgi II klass – vääristamaks tema tööd niirahvusväeosade loomisel kui ka rahuaegseidteeneid.

Peale riigipööret ja Eesti annekteerimist 1940.vabastati Th. Käärik oma kohalt. Th. Käärik suri 3.detsembril 1940 Nõmme tuberkuloosihaiglas jamaeti Viljandi vanale kalmistule.

Konrad RotschildRotschild sündis 1. 04. 1892 Peterburi kuber-mangus.

Rotschild võttis osa esimesest Eesti sõja-väe koosolekust 28. märtsil 1917, kus ta valitiEesti sõjaväe organiseerimise komisjoni. Hil-jem valiti ta Keskbüroo juhatajaks, mille eesot-sas oli ta kuni Eesti sõjaväelaste I kongressinijuunis 1917. Seal moodustatud Eesti Sõjaväe-laste Ülemkomitee valis ta mobilisatsiooni jaos-konna juhatajaks, milliseid kohuseid täitis takuni 12. veebruarini 1918. Siin tegi Rotschildära suure töö eesti sõjaväelaste organiseerimi-sel, väeosade moodustamisel ja nende varusta-misel.

23. veebruaril 1918 määras Eesti Päästeko-mitee ta Tallinna komandandiks. Selles ametisandis Rotschild välja päevakäsu, milles nõudisEesti lippude väljapanekut ja sõjaväelastel pa-gunite kandmist. Ühtlasi organiseeris ta vastu-panu linnast lahkuvatele enamlaste rüüstesalka-dele.

Saksa okupatsiooni ajal oli RotschildPetrogradis Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse jaJ. Laidoneri käsutuses. Naasnud Eestisse ok-toobris 1918, arreteeriti “inglisesõbralik” ohvit-ser sakslaste poolt. Vangistusest vabanes ta saksaokupatsiooni langedes novembris 1918 ja mää-rati samas Eesti rannakaitse ülemaks. Järgne-nud Vabadussõjas tuli tal täita veelgi vastutus-rikkamaid ülesandeid.

Mitmete ametite kõrval väärivad siin kind-lasti märkimist diviisi staabiülema kohused ningÜlemjuhataja staabi kantselei ülema koht, midata täitis 31. maist 1919 kuni sõja lõpuni.

Peale teenistusest lahkumist tegelesRotschild mõningase aja sõjaajalooga – Eestisõjaväe organiseerimise esimese ajajärgu uuri-misega – kuni halvenev tervis selle töö katkes-tas. Ta suri tuberkuloosi 3. detsembril 1927 ningmaeti nüüdseks juba maatasa tehtud Kopli kal-mistule.

Pirita linnaosavalitsus ja Viimsi vallava-litsus tähistasid 2. veebruaril Tartu rahu83. aastapäeva.

“See üritus on korraldatud lugupida-misavaldusena Piritalt ja Viimsist päritsõjameestele, kes on erinevatel aegadelEesti vabaduse eest võidelnud,” ütles ÜlleRajasalu. Üritusest on kujunenud tradit-sioon ning see toimus tänavu juba nel-jandat korda.

Pühapäeval, 2. veebruari hommikulasetasid Pirita linnaosavalitsuse esinda-jad pärja Tartu rahuläbirääkimiste dele-gatsiooni juhi Jaan Poska hauale Siselin-na kalmistul. Südapäeval mängis Kons-tantin Pätsi haual Metsakalmistul Piiri-valve orkester, kus panid pärja ning kõ-nelesid Ülle Rajasalu ja Viimsi vallavolikogu esimees Saretok.

Pärast seda jätkus aastapäeva pidulik tähistamine Pirita Vaba Aja Keskuses. Kontsert-aktuselkõnelenud Pirita ja Viimsi vabadusvõitlejate ühenduse esindaja Hasso Lepik avaldas heameeltselle üle, et Jaan Poska haud on nüüd võetud riikliku hoolduse alla. Aasta tagasi peetud kõnes oliHasso Lepikul põhjust muretseda selle üle, et Eesti iseseisvusele kindla aluse pannud Tartu rahu-läbirääkimiste hinge ja juhi Poska haud on unustusse jäänud. Lepik tänas ka omavalitsusi aasta-päeva meeldejääva korraldamise eest: “Mehed, kes iseseisvuse eest oma elu kaalule on pannud,võtsid kutse osaleda aastapäeva tähistamisel vastu suure tänutundega.”

Madis Saretok kuulab huviga Viimsi vallaaukodanik Rein Randveeri ja Kaljo Alakülamälestusi.

Viimsi Teataja 3

Ühistranspordi sõidugraafik tiheneb10. veebruaril toimus Viimsi Vallava-litsuses ühistranspordialane nõupida-mine, kuhu olid kutsutud kõik meie val-las ühistranspordi teenust osutavad fir-mad.

Harju Maavalitsuse esindaja Adolf Turtutvustas bussiliinidega 1A ja 38, samuti114 ja 115 seonduvat. Vaatamata omani-keringi vahetusele jätkavad Harjumaa Lii-nide AS bussiliinid nr 114 ja 115 tavapä-rast sõitmist. Ka 38 ja 1A marsruudil eiole muudatusi.

Uudiseks on, et Rohuneeme teele li-sandub uus vedaja AS Temptrans, kes senion teostanud liinitakso 220 vedu valla ida-rannikul. Samuti saab täiendust TallinnaKaubamaja - Viimsi SPA liin. Uus tulijaon AS Tulika Takso. Nii peaks loodeta-vasti paranema võimalus sobival ajal koju,Viimsisse ja ka kesklinna jõuda.

AS Temptrans esitas ka vallavalitsu-sele ettepanekud liini nr 220 pikendami-seks Muuga lõpp-peatuseni kasvõi paarilkorral päevas, millest oli juttu detsembrisvallavalitsuses toimunud transpordinõupi-damisel. Vallavalitsus kaalub võimalusivalla eelarvest marsruuti doteerida.

Valla elanike vajaduste täpsemaks sel-gitamiseks tellib Viimsi Vallavalitsuskoostöös Maavalitsusega lähiajal ühis-transpordi uuringu.

August Kiisk,kommunaalameti juhataja

Viimsi Vee kliendipäeval

20. veebruaril kogunes vallamaja saalienam kui 40 viimsilast. Toimus kliendi-päev.Viimsi Vee arendusdirektor Toivo Eensalurääkis kokkutulnuile tulevastest vee- ja ka-nalisatsioonitöödest. Igaüks sai oma küsi-musele vastuse ja võis valla infrastruktuuriarengukaardilt ka trasside asukohad täpse-malt järele vaadata.

Pärimistele oli vastamas samuti valla-vanem Enn Sau, kelle sõnul ei saa piirdu-da vaid valla keskasulate veekvaliteedi pa-randamisega, vaid puhast ja head joogi-vett vajab kogu Viimsi.

Vallavanema veergOmavalitsuse üks ülesanne on tuua elutarbelised teenused võimalikult kodu lähedale.Teie soovide ja ettepanekute kaasabil on selles valdkonnas toimunud nii mitugi rõõ-mustavat arengut.

Meile on tulnud elanikelt palju kirju, kus avaldatakse rahulolematust kiirabiteenu-se aegluse ja halva kvaliteedi üle. Praegu käib kiirabi Viimsisse Maardust, kuid teine-kord on abivajajani jõudmiseks ka tund kulunud. Üks põhjusi on kümne tuhande ela-nikuga valla kiire kasv ja uute tänavate rajamine, mistõttu mujalt tuleval kiirabil onraske orienteeruda. Veebruari keskel tegime koos Pirita linnaosa vanemaga tervis-hoiuametile ettepaneku luua Viimsi ja Pirita elanike teenindamiseks omaette kiirabi-brigaad. Viimsi Haiglaga on selles suhtes kokkulepe saavutatud ja kiirabibrigaadileruumid leitud. Tervishoiuameti esindajad on paiga üle vaadanud ja leidnud ruumidsobivad olevat. Viimsi vallavalitsus omalt poolt on valmis eraldama vahendeid, etruumid nõuetekohaselt välja ehitada ning võtma enda kanda ka rendiga kaasnevadkulud.

Hea perearstiteenuse kindlustamiseks toetab Viimsi vald iga perearsti 34 tuhandekrooniga aastas. See on pea poole võrra suurem summa kui Tallinna linnas.

Heameel on selle üle, et pikka aega kestnud ebamäärus Viimsi keskkoolihooneomandiküsimustes saab loodetavasti peagi selguse. Oleme hoone omaniku AS-i Esmaresindajatega viimastel nädalatel tõsiselt aru pidanud keskkoolihoone üleandmise suh-tes vallale. Seniste läbirääkimiste põhjal julgen öelda, et mõlemaid pooli rahuldavlahendus võib saabuda lähiajal.

Valla õpilaste arv on niipalju kasvanud, et tegeleme täna projekteerija leidmisegauue 600-kohalise Haabneeme koolimaja ehituseks. Samas loodame uue koolimajaehitusel ka riigipoolsele abile. Uus lasteaed Haabneeme alevikus valmib tänavu sügi-sel. Eralasteaia kõrgema kohatasu kompenseerimiseks lapsevanemaile töötab vallava-litsus välja toetussüsteemi.

Paremad ruumid saab kunstikool. Kooli hoolekogu ja lapsevanemad tegid ettepa-neku leida koolile uued ruumid alevi keskel, kus bussiühendus parem. Koos koolidirektsiooni ja arhitektiga valisime kunstikooli uueks asupaigaks Rannapere pansio-naadi, mille teise korruse avarad ruumid vastavalt välja ehitatuna sobivad kunstitundi-de tarbeks hästi: 3,5 meetrit kõrge 700 m² pinnaga ruumi saab katuseakende kaudutuua ka kunstitundidele vajaliku loomuliku valguse. Samuti saab kool eraldi sissepää-su. Pringi endisse koolihoonesse on tänavuses eelarves planeeritud investeering koo-limaja ümberehitamiseks koduloomuuseumi ruumide tarbeks.

Valla tänavuses eelarves on 4,6 miljonit krooni ette nähtud Randvere tee ning val-gustatud jalgratta- ja kõnnitee ehituseks.Plaanime alustada koos maanteeametigateeremonti mais, nii et maanteeamet hoo-litseb sõidutee, vald jalgratta- ja kõnniteeeest. See on tubli samm poolsaare lääne -ja idakalda olmeerinevuste kaotamise suu-nas.

Prangli elanike ühendus mandriga ti-henes veebruari keskel, mil vallavalitsusleidis võimaluse rahastada kopteri lendesaarele lisaks teisipäevale ka nädala lõ-pus - reedel. Kopteriühendus jääb toimi-ma kuni tavapäraste veeteede avanemise-ni.

Vallaelanike ettepanekuid arvestadestiheneb ka poolsaare bussliiklus.

Postiside parandamiseks kaalub valla-valitsus võimalusi toetada elanikele post-kontori poolt välja pakutud grupipostkas-tide paigaldamise kulusid.

Enn Sau, vallavanem

4 Viimsi TeatajaMiiduranna maatüki müüki uurivkomisjon tegi vahekokkuvõtteViimsi vallavalitsus moodustas maaüksuse“Miiduranna Elamurajoon” müügi asjaolu-de selgitamiseks komisjoni 7. veebruaril seo-ses keskkonnaministri otsusega kasutada an-tud maatüki suhtes ostueesõigust.

Vallavanem Enn Sau sõnul on enne lõpp-hinnangu andmist tehingule vajalik tellida sõl-tumatu hinnaekspertiis riigi Maa-ametilt. “Ta-hame tellida ka täiendava juriidilise ekspertiisitehingu seaduspärasuse kohta,” ütles Sau.

Samuti palus vallavolikogu oma 11. veeb-ruari istungil anda tehingule hinnang volikogurevisjonikomisjonil.

Kõnealune maatükk Miiduranna külas hõl-mab 4,2 hektarilist maa-ala, mille vald mullujuunikuus müüs mittetulundusühingule“Miidu”.

Maa-ameti juht on Raivo TomingasViimsi vallavalitsuse uusMaa-ameti juhataja onRaivo Tomingas, kelle val-lavalitsus kinnitas ametis-se 7. veebruaril.

Tomingas on Püünsiküla elanik, hariduselt teh-

nik-elektrik. Tallinna Polüteh-nikumi lõpetamise järel töötas ta Eesti Tööstus-projekti tehnikuna, seejärel pikka aega S.M.Kirovi nim. kalurikolhoosi tsehhijuhatajana. Vii-mased kümme aastat juhtis Tomingas ASPrinttare tööd.

Tomingas on Viimsi vallavalitsuse liige ningkuulunud vallavolikogusse aastail 1993-2002.

Viimsi vallas on moodustatudriigikogu valimisteks järgmisedjaoskonnakomisjonid:Valimisjaoskond nr.1:Viimsi Vallamajas Nelgi tee 1Komisjoni esimees EHA PESURValimisjaoskond nr.2Viimsi Keskkoolis Männi tee 2Komisjoni esimees HILLE EEKValimisjaoskond nr.3Prangli PõhikoolisKomisjoni esimees IRJA SAAR

Viimsi Vallavalitsus teatab, et onperemehetu varana arvele võtnud:1. Viimsi vallas Pringi külas järgmised teed: Rei-nu tee, Vanapere tee, Vanapere põik.2. Viimsi vallas Leppneeme külas endisele sõja-väele kuulunud hooned: prožektori hoiuruum, dii-selgeneraatorite jaamahoone, sidekeskuse hoone.3. Viimsi vallas Viimsi alevikus Aiandi tee jaPargi tee vahel asuvad spordiväljakud jatuletõrjeveevõtukoht.Nimetatud objektide viimane omanik on ViimsiVallavalitsusele teadmata. Kõiki isikuid, kellel onvastuväiteid eelpool nimetatud ehitiste pereme-hetuks tunnistamise kohta, palutakse need esita-da dokumentaalselt tõestatuna Viimsi Vallavalit-susele hiljemalt 13. aprilliks 2003.a. aadressilNelgi tee 1 Viimsi alevik 74001 Viimsi vald.

AS Eesti Loots esitles administratiivhoonet

31. jaanuaril toimus Rohuneeme sadamas Tallinna lootsimispiirkonna lootsijaa-mas pidulik vastuvõtt, millega tähistati AS Eesti Loots administratiivhoone val-mimist.

Hoones paiknevad administratiiv-, lao – ja puhkeruumid on kaasaegse sisustuse jamoodsa aparatuuriga. Valmis ollakse ka külaliste vastuvõtuks. Valvetornist avanebavar ja unustamatu vaade Püünsi ja Rohuneeme piirkonna mererannikule.

Kevadel algavad lootsisadama siseakvatooriumi süvendustööd ja külgneva ranni-kuala heakorrastus. Sissepääs sadamasse on kavas lähiajal sulgeda. Sadamat seni ka-sutanud väikelaevaomanikud saavad territooriumile siseneda ainult AS Eesti Lootspoolt väljastatud loa alusel.

Fred Lainjärv

Prangli saare liiv Muuga sadamasse täiteksAS Tallinna Sadam on esitanud keskkonnaministeeriumile taotluse ehitusliivakaevandamiseks Prangli saare lõunaosa madalmerest. Vajalik liivakogus on 3miljonit tonni ning seda tahetakse kasutada uute kaide rajamiseks Muuga sada-mas.

Keskkonnaministeerium on teatanud Prangli saare madalmeres geoloogilise uurin-gu ja liiva kaevandamise keskkonnamõjude hindamise algatamisest. AS Tallinna Sa-dama ekspertide arvates olevat mujalt liiva hankimine põhjendamatult kulukas ningkahjustaks ülemääraselt keskkonda. Sadam taotleb kaevandamisluba küll kaheks aas-taks, kuid juhtkonna arvates suudetakse tööd läbi viia vähem kui poole aastaga. Hin-damise eelaruande valmimise tähtajaks on esitatud 11.aprill.

Viimsi vald kaitseb oma saarte ranna-alasidViimsi vallavalitsuse ja volikogu seisukoht on, et nii suure koguse merepõhjapin-

nase kaevandamine on saare rannikualale keskkonnaohtlik. Seepärast otsustati veeb-ruarikuu volikogu istungil kaevandamisloa väljastamine liiva kaevandamiseks Pranglisaare madalmeres vaidlustada.

Viimsi valla keskkonnakaitse inspektor Fred Lainjärve sõnul pole ainult kuu aegakestvate keskkonnamõjude hindamise perioodil võimalik teostada tõsiseltvõetavaidkeskkonnauuringuid ning lõpparuandes esitatut võib võrrelda ennustamisega kohvi-paksu pealt. Samas leiab inspektor, et kaevandamise alternatiivvariandina oleks ots-tarbekas hoopis kasutada liivavarusid Aegna saare piirkonnas, kus AS Eesti LootsSuursalme faarvaatri süvendustööde käigus merepõhjast ammutatud märkimisväärseskoguses puhast liivapinnast jätkuvalt lihtsalt uputab Muuga lahte.

Selline ettepanek on Viimsi keskkonnateenistuse poolt esitatud kirjalikult ka Kesk-konnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnale.

Viimsi Teataja 5Harju ettevõtjadsõlmisid väliskontakte11.-12. veebruaril toimus Harju maakon-na ettevõtluskonverents “Tallinna re-gioon kui Eesti arengu mootor”.

Konverentsi algatades tõstatas Harjumaavanem Orm Valtson küsimuse, kas Har-jumaale hoogsalt ümberasuvad ettevõttedtoovad endaga kaasa uusi hästi tasustatudtöökohti, mis nõuavad maakonna elanikeltkõrget haridust ja spetsiaalset ettevalmis-tust, või madalapalgalisi töökohti spetsiaalsekvalifikatsioonita töölistele. Ettevõtluse kii-re arengu mõju ühiskonnale oli konverent-si keskseks küsimuseks.

Samuti toetas üritus maakonna ettevõt-teid kasulike kontaktide loomisel Põhjamaa-de ja Läti firmadega. Lisaks Harjumaa et-tevõtjatele ja omavalitsusjuhtidele osalesidkonverentsil ettevõtjad ja ametnikud HarjuMaavalitsuse partnermaakondadest Soo-mest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Lätist.

Viimsi valla ettevõtluse arengusuundianalüüsis Armand Andres Pajuste, kes onkoos samuti konverentsil osalenud abival-lavanem Froloviga Viimsi ettevõtjate ümar-laua üks algatajaid.

Konverentsi korraldas Harju Maavalit-sus koostöös Äripäeva ja Kaubandus-Töös-tuskojaga. Konverentsi toetas EttevõtluseArendamise Sihtasutus.

Märtsikuus Tallinna BotaanikaaiasTALLINNA BOTAANIKAAED pakub veel enne kevade saabumist kosutavat sil-mailu võrratute orhideede seltsis ja kevade alguse puhul anname kasulikke nõuandeidtoataimede kohta. Tulge ja sisustage oma vaba aega meeldivalt ja kasulikult:

! 1.märts – 9.märts “Orhideed – taimeriigi kaunitarid” (temaatilisedpäevad)

Ei ole maailmas taimi, kes oma õite ilu ja mitmekesisuse poolest suudaks ületadaorhideesid. Vahel jääb mulje, et nii müstilisi õisi ei saa looduses olemas olla, nad onkellegi näputöö.Tulge ja veenduge - nad on tõelised ...Täpsem info: Eevi Siibak, telefonil 6 062 667

! 21.märts – 30.marts “Toataimeuudised” (näitus)Kevad on rõõmuaeg toalilledele, kes pärast pikka pimedat taas erksaks muutuvadning oma rõõmu uute lehtede ja võrsete kasvuga väljendavad. Vast ongi just nüüdõige aeg endale koju uus toataim muretseda ning teadmisi, kuidas uus sõber kõigeparemini kasvaks ja õitseks, saabki sellel näitusel. Tutvustame juba tuttavate toatai-mede - viigipuu, draakonipuu, tõlvlehiku, tiigerlehiku, asalea - uusi sorte, aga kavähemtuntud kastanseemnikut, näpitslille, roitsissust jt.Täpsem info: Urmas Laansoo, Helve Meitern, telefonil: 6 062 687

! Aasta ringi lumevabal ajal “Samblike, sammalde ja seente püsinäitus.”Eksponeeritud on Eesti taimekooslustes sagedamini esinevad liigid. Näitus onkasulik koolilastele ja kõigile loodushuvilistele. Männikusse minemata saab teada,kuidas näeb välja meie tähtsaim ravimsamblik – islandi käosamblik ja kaasikutkülastamata selgub olulise ravimseene – musta pässiku väljanägemine.

Palmimaja kasvuhooned on näituste ja temaatiliste päevade ajal avatud T-Pkl. 11-19. Üldinfot saate telefonilt 6 062 666; koduleheküljelt www.tba.ee

VIIMSI LAULULAPS 2003Iga-aastane Viimsi valla laste lauluvõistlus toimub laupäeval, 12. aprillil algusega kell12.00 Viimsi Kultuurikeskuses (Nelgi tee 1). Osaleda võivad kõik Viimsi vallas elavadlapsed olenemata sellest, kus nad õpivad, millises lasteaias käivad või kodused lapsed.Vanuserühmad: 3-4 aastased

5-7 aastased8-9 aastased10-11 aastased12-13 aastased14-15 aastased16-18 aastased

Arvesse läheb laulja vanus seisuga 25.04.2003.a.

Saade:Laulude saatmisel võib kasutada erinevaid variante- fonogrammid (kassett, minidisk, CD)- klaver või mõni teine muusikainstrument

Hindamine:- lauljaid hindab 3 liikmeline žürii- hindamisele lähevad musikaalsus (intonatsiooni puhtus), selge diktsioon, elementaarnelaulutehnika (fraasitunnetus, hingamine), individuaalsed hääle omadused (tämber, ulatus),terviklik interpretatsioon (dünaamiline ülesehitus, saatja ja laulja koostöö, laulu sõnumikarakteerne esiletoomine, emotsionaalsus)- žürii selgitab välja kokku 21 last eri vanuserühmadest (igast vanuserühmast kolm ), keslähevad 26. ja 27. aprillil Saku Gümnaasiumisse esindama Viimsi valda lauluvõistluseHarjumaa Laululaps 2003 eelvooru.

Registreerimine toimub kuni 07. aprillini 2003 !!!

Informatsioon ja registreerimine:MTÜ Viimsi Huvikeskus tel. 60 66 838Nelgi tee 1 Ita-Riina Pedanik 051 03 45874001 Viimsi vald Kalle Erm 050 59 043e-post: viimhuvi@online.ee

Jõudu soovides ja julget osavõttu oodates!

Korraldajad

TTTTTrrrrraditsiooniline Viimsi vaditsiooniline Viimsi vaditsiooniline Viimsi vaditsiooniline Viimsi vaditsiooniline Viimsi vallaallaallaallaalla Las Las Las Las Lasttttte ja Noorte ja Noorte ja Noorte ja Noorte ja Noorteeeee

OmalOmalOmalOmalOmaloomingulisoomingulisoomingulisoomingulisoomingulisttttte Te Te Te Te TantsudeantsudeantsudeantsudeantsudeKonkurKonkurKonkurKonkurKonkurssssssssss

TTTTTANTS 2003ANTS 2003ANTS 2003ANTS 2003ANTS 2003tttttoimub Viimsi Kultuurikoimub Viimsi Kultuurikoimub Viimsi Kultuurikoimub Viimsi Kultuurikoimub Viimsi Kultuurikeskuseseskuseseskuseseskuseseskuses

18. aprillil algusega k18. aprillil algusega k18. aprillil algusega k18. aprillil algusega k18. aprillil algusega kell 17.00ell 17.00ell 17.00ell 17.00ell 17.00

VIIMSIVIIMSIVIIMSIVIIMSIVIIMSIKKKKKULULULULULTUURIKESKTUURIKESKTUURIKESKTUURIKESKTUURIKESKUSESUSESUSESUSESUSES

07. MÄRTSIL07. MÄRTSIL07. MÄRTSIL07. MÄRTSIL07. MÄRTSILBÄNDBÄNDBÄNDBÄNDBÄND-ZOO FEST 2003-ZOO FEST 2003-ZOO FEST 2003-ZOO FEST 2003-ZOO FEST 2003

Esinevad noorteEsinevad noorteEsinevad noorteEsinevad noorteEsinevad noorterockrockrockrockrockansamblidansamblidansamblidansamblidansamblid

THE PUNKERSTHE PUNKERSTHE PUNKERSTHE PUNKERSTHE PUNKERSKLEPTOMAKLEPTOMAKLEPTOMAKLEPTOMAKLEPTOMAANANANANAN

KKKKKUU-ULGUU-ULGUU-ULGUU-ULGUU-ULGJOHANNES jt.JOHANNES jt.JOHANNES jt.JOHANNES jt.JOHANNES jt.

Sissepääs 35 krooniSissepääs 35 krooniSissepääs 35 krooniSissepääs 35 krooniSissepääs 35 krooniUksed avatakse 18.00Uksed avatakse 18.00Uksed avatakse 18.00Uksed avatakse 18.00Uksed avatakse 18.00

6 Viimsi Teataja

Leelo Tiisvelti sõnul on kooliteatrist väljakasvanud mitmeid professionaalseid artisteja lavastajaid. “Viimsi Keskkool on kümneaasta jooksul pakkunud aktiivset tegevustumbes 200 õpilasele ja rõõmustanud omapublikut 17 lavastuse ja 141 etendusega.Meie koolist on välja kasvanud samuti vi-listlaste teatritrupp What? - Theatre?”. Val-davalt on muusikaliprojekte vedanud püsivtuumik: Leelo Tiisvelt projektijuhina, TPÜ-s näitejuhtimise lõpetanud huvijuht KülliTalmar lavastajana, mainekas tantsupeda-goog Maido Saar koreograafina, kunstiõpe-taja Kristel Värv kunstnikuna ja muusika-õpetaja Andrus Kälvet koormeistrina. Esi-meste muusikalide orkestreerija ja dirigentoli kooli vilistlane ja EMA tudeng KuldarRajapu, viimastel aastatel teeb teater koos-tööd vabakutselise helilooja Kalle Ermiga.

Leelo Tiisvelt: “Esimene etendus, kuhu

kutsusime publikut ka väljastpoolt kooli, oli1992. aasta lõpul “Lumekuninganna”. Näi-temängu koolis hakkasime tegelikult tege-ma juba varemgi, aga need olid rohkem koo-lisisesed asjad. “Lumekuninganna” lavasta-sin veel mina, aga siis kohtusime KülliTalmariga. 1993. aastal sain mina huvijuhiksja kutsusin kooli Maido Saare. Ja nii needsuuremad asjad tulema hakkasid. 1995. a oliesimene muusikal “Helisev muusika”, kuspõhimeeskond oli sama, mis praegu: mina,Külli, Maido, Andrus Kalvet.

West Side ettevalmistus algas septemb-ris. Esimene kolmepäevane proovilaager oliKeila-Joal oktoobri lõpul, kus pandi põhi-skeem paika. Teine neljapäevane laager oliVändras jaanuari keskel. Seal üritati jubaetendus maha mängida. Laagrite vahele jäidlugematud tantsu-, laulu- ja lavakõne perioo-did. Selle etenduse ettevalmistuse käigus tek-kis lõpuks väga ühtne meeskond. See on kir-jeldamatu elamus, mida me selle projekti käi-gus oleme saanud.”

Pildil: Proovid Viimsi spordihallis kestsid kella üheksast hommikul keskööni,siin söödi, õpiti ja puhati.

Enne õhtust peaproovi: Leelo Tiisvelt.

West Side Story (loo algus avalehel)

Dagmar, 14. a (pildil paremal) on laulmise-ga tegelenud 8. eluaastast peale ja jätkabseda praegu Viimsi huvikeskuses lauluõpe-taja Ita-Riina Pedaniku käe all. Samutiõpib ta muusikakoolis klaverit.

Tony osatäitja Arto, 17. a: “MeilYlivieskas kooliteatrit ei ole, kuid sellesprojektis osalemine on mind pannudtõsisemalt mõtlema lauljaks õppimise peale.Selle aasta jooksul, mil lavastusega Soomesja Eestis tegelesime, sain Viimsist paljumõttekaaslasi ja uusi sõpru. Ka elamine olisiin meie jaoks tõesti mugav - SPA hotellis.”

Esmane lavakogemus on ärgitanud ka sellelavastuse peaosalisi oma tulevikku muusi-kaga siduma.

Viimsi Teataja 7

Viimsi Kooliteater tänabViimsi Muusikakooli, Viimsi Spordihalli ja Viimsi Huvikeskust meeldiva koostöö eestning kogu oma arvukat austajaskonda, kelle hulgas on palju tundmatuks jääda soovi-vaid toetajaid.Projekti West Side Story toetasid: Viimsi Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Hasart-mängu Nõukogu,mitmed firmad: Fortum Elekter, Balti Ehitusmasin- Baltem, Rito Elektritööd, Jussi Grupp,Weckman, Devori Reisid, Tampe, Viimsi Tervis SPA hotell, Bluebox Production, MB Show,Services, Viimsi Market, Fifaa, T-särgipood, Nivea, Makrill, Viimsi Lihatööstus, Iloprint,Linnaleht, Lahe Tare, Grapeja eraisikud: Priit Post, Edith Saariste, Marge Ruus, Mati Heinsar, Tarmo Orasmäe, Kristi jaSiim Kallas, Vladimir Rand, Kaupo Kõverjalg, Margus Eek, Külli Kruhberg, Igor Päss, MargusVanaselja, Elar Liblik, Mari Ann ja Tunne Kelam, Ruth Kabonen ja Mart Opman, Külli jaJaan Alver, Enn Sau, Kaidi Kuusing, Külli ja Rein Frolov, Aime Estna, Annika ja ToomasHüüdma, Marju Luide, Ilmar Link, Jana Saksing, Üllar Püvi, Meri Arro, Kersti Ojassalu,Tiiu Harvo, Heidy Rea, Erkki Juhandi, Ingrid Hermet, Kairi Lehtpuu, Aime Veikesaar, JolantheKudeviita, Anu Kudeviita, Laura Kaare, Liis Remmel, Eha Pajus, Kersti Väinsalu, MarikaSaul, Ain ja Ülle Pinnonen, Peeter Pints.Suur tänu suurepärasele publikule ja uute kohtumisteni!

Viimsi kooliteater läbi kolme hooajaHooaeg 2000/01" 2000 augustis korraldas Viimsi kooliteater vabariikliku noorte tantsijate suvelaagri.Koostöös 400 tantsijaga etendus Viimsis Laidoneri pargis Kalle Ermi vabaõhumuusikalTaevane põrgu. Lisaks vabaõhuetendusele mängis Viimsi Kooliteater muusikali ViimsiKultuurikeskuse laval 15 korda. Etendus hinnati Harju maakonna kooliteatrite festivalilgrand prix’ vääriliseks." 2001 juunis etendus Viimsi vabaõhumuuseumis Viimsi valla esmamainimise 760. aas-tapäeva puhul O. Ehala muusika ja O. Lutsu jutustuse Nukitsamees põhjal valminud näi-temäng Nuki.Hooaeg 2001/02" 2002. aasta märtsis esindas Viimsi kooliteatrit Saaremaa teatripäevadel 10. klassi õpi-lane Liis Meriküll, kes pälvis kooliteatri vilistlase ja TPÜ režii kateedri üliõpilase TeeleArdeli lavastatud monoetendusega Vaikiv neiu parima naisnäitleja tiitli." 2002. aasta märtsis mängis 7. klassi meediarühm koolitööna etendust Kilplased." 2002. aasta aprillis osaleti rahvusvahelises muusikaliprojektis West Side StoryHooaeg 2002/03" 2002. aasta novembris osales Viimsi koolitater Jõgeval Betti Alveri luulepäevadelluuleetendusega Vahetet laps (B. Alveri ballaadi põhjal). Etenduse lavastas Toomas Lõh-muste ja see hinnati laureaadi tiitli vääriliseks." 2003 aasta veebruaris Viimsi - Ylivieska ühine muusikaliprojekt West Side Story ViimsiSpordihallis.

Viimsi kooliteater tähistasmuusikaliga West Side Story omakümnendat sünnipäevaHaridusminister Mailis Rand ja Harju maa-vanem Orm Valtson andsid Leelo Tiisveltileja Külli Talmarile üle tänukirjad Eesti koo-liteatrielu edendamise eest.

Järgmiste projektide seemnena andisViimsi vallavalitsus kooliteatri tegijaile kor-raldatud vastuvõtul üle kümme tuhat kroonija aukirjad. Vallavalitsuse tänukirjad kooli-teatri tulemusrikka tegutsemise ja Viimsi-Ylivieska muusikaliprojekti eduka läbiviimi-se eest said Leelo Tiisvelt, Külli Talmar,Maido Saar, Ott Kask, Kalle Erm, Kris-tel Värv, Andrus Kalvet, Ita-RiinaPedanik, Urvi Haasma, Merike Ennomäe.

“On igati tunnustustusvääriv, kui argitöökõrvalt jätkub aega ja tahtmist ka kooliväli-se tegevuse jaoks,” ütles abivallavanem JaanAlver.

" Mitmed kooliteatri vilistlased on sidu-nud või sidumas ennast lavaga: Hanna- Lii-na Võsa, Lauri Lagle, Rünno Karna, MikkTammepõld, Teele Ardel, Margus Toomla." Kõige kaugemale on jõudnud Hanna-Lii-na – Ameerikasse!" Kõige noorem kooliteatri näitleja on ol-nud 8-aastane Ann Kuut, kes mängis Heli-sevas muusikas kapten von Trapi noorimattütart.

" Kõige pikema staažiga kooliteatri näit-leja on Silvia Rand (9 aastat)." Kooliteatri külalislavastaja on kahel kor-ral olnud TPÜ režii kateedri juhataja Too-mas Lõhmuste (Oklahoma ja Vahetet laps)." Kahes etenduses on kandvates osadeskaasa teinud või tegemas välismaalased:Sean Krepp (Heliseva muusika unustamatukapten von Trapp) ja Arto Alasuutari (WestSide Story Tony)." Viimsi Keskkooli õpetajatest on asjalikerollidega hakkama saanud Kirsi Rannaste,Külli Talmar, Maido Saar, Leelo Tiisvelt,Merike Ennomäe, Andrus Kalvet, AnnePaul, Ülle Pinnonen." Viimsi Kooliteatri suurimad toetajad läbiaegade on olnud Viimsi Vallavalitsus, EestiKultuurkapital, Milstrand, Weckman jaMakrill.

Toimetus

“Viimsi vallas on palju andekaid noori,näitlejaid, lauljaid ja lavastajaid,” ütles Viim-si vallavanem Enn Sau. “Sellised suurpro-jektid kahtlemata elavdavad kultuurielu jatoovad noori isetegevusele lähemale. Viim-si vallavalitsus omalt poolt on alati valmistoetama valla taidlust ja kultuurielu, sedaeriti tänasel päeval, mil räägime isetegevu-se taandumisest teleri ees.”

Huvitavaid fakte Viimsi kooliteatri10-aastasest ajaloost" Kooliteatri laval on mänginud ligikaudu200 õpilast ja meeskonnas osalenud 30 täis-kasvanut." Lavastusi on tehtud ühtekokku 19, eten-dusi antud 148!" Kõige rohkem on mängitud muusikaliMary Poppins (20 korda)." Viies lavastuses on kaasa teinud elav or-kester.

Lavastaja Külli Talmar ja lauluõpetajaIta-Riina Pedanik vallavalitsusevastuvõtul.

8 Viimsi Teataja

Kodutütred janoorkotkadPüünsi PõhikoolisNoorkotkad ja kodutütred osalevad ak-tiivselt rühmatöös ja teevad plaane järg-misteks üritusteks. Koondused on igalnädalal - rühmajuhtide Leho ja Viivi ju-hendamisel saadakse uusi teadmisi aja-loost ja organisatsioonist, samuti toimu-vad vestlusringid eri teemadel.

Kodutütred ja Noored Kotkad on Kait-seliidu skautlik eriorganisatsioon. Kodutüt-red on tütarlaste ja Noored Kotkad noor-meeste organisatsioon.

Üks suuremaid sündmusi oli meil 14.-15. detsembri talvelaager Tammneeme met-sas. Ettevalmistused laagriks olid pikaaja-lised, sest ööbima pidime metsas telkides.Ka toit tuli valmistada lõkkel ise, samutipesta nõusid 9°-10° külma käes. Telkidesööbimine tõi endaga kaasa öise valvekorraja ahjude kütmise. Kõigile osalejatele olitalvelaager esmane sellelaadne kogemus.Vaatamata külmadele ilmadele oli laagerväga vahva ja tänu headele juhtidele Leho-le, Indrekule, Sassile ja Viivile ka huvitavja õpetlik.

Detsembri lõpus võtsime osa TallinnaReaalkoolis korraldatud linnalaagrist. Laa-ger oli kolmepäevane, kus osalesid ka Tal-linna koolide õpilased. Külastasime Tallin-na Linna- ja Loodusmuuseumi, tegime klaa-simaali ja aknakleepse. Laupäeval toimushuvitav ja sisukas linnamäng, pühapäeval

Concordias saab vaadata ViimsiKunstikooli laste näitustConcordia Ülikooli kunstikoridoris (Kaluri tee 3) saab vaadata Viimsi Kunsti-kooli laste tööde ülevaatenäitust.

“Siia oleme välja pannud meie õpilaste viimase viie aasta tööd, kellest paljud onjuba kooli lõpetanud,” ütles kooli direktor Elle Soop (pildil) näituse avamisel 29.jaanuaril, kus esinesid ka Viimsi Muusikakooli noored viiuldajad.

Kunstiõppe puhul võib teinekord tunduda, nagu kordaksime iseend, nentis Soop.“Üht lihtsat õuna võib joonistada viieaastaselt, viieteistaastaselt või viiekümneaasta-selt. Kuid seda nn õuna probleemi lahendab igaüks erinevalt. Kolmeaastasele polegisee mingi küsimus, sest tema oskab joonistada. Probleem võib olla vaatajal pildi tõl-gendamisega. Aga sama hästi võib vaataja sama küsimusega seista ka kuulsa kunstni-ku maali ees. Kord soovitasime ühel oma õpilasel pildid uuesti joonistada, sest kõikasjad kippusid neil piltidel viltu olema. Kui asjad sirgeks said, oli ka jooniste võlukadunud. Pole tähtis tegelikkuse kopeerimine, vaid oma sisemaailma väljendamine.

Seda kunsti olemegi las-tele õpetada püüdnud.”

Ja tõesti, pildid näitu-sel on igaüks eraldi tõe-lised kunstiteosed, kusigaühel oma isikupärane“jõnks” sees. Ka tehnili-ne teostus on üllatavaltprofessionaalne. Igal ju-hul tasub näitust vaatamatulla, mis jääb Concordiaülikoolis avatuks kamärtsi alguses.

Püsinäitused Kunsti-kooli õpilaste töödest onüleval Viimsi vallamajasja kunstikooli ruumides.

Kai Maran

Viimsi Teataja 9

Üritusel tutvustasid hiina üliõpilased oma maa kultuuri, ajalugu ja traditsioo-ne. Korraldati ka võistumänge ja pakuti Hiina toite ja teed.

Hiina tudengid tähistasid musta lamba aasta saabumist30. jaanuaril tähistasid Concordia ülikooli Hiina tudengid musta lamba aasta saabumist.

Hiina uus aasta saabub iga kord erineval kuupäeval, sest see arvestatakse kuukalendri järgi.Sel aastal saabub uus aasta 1. veebruaril ning tegemist on Hiina kalendri järgi musta lambaaastaga, aastanumbriks on 4701.

Concordia ülikooli suhtekorraldaja Kaidi Aheri sõnul õpib ülikoolis 16 Hiina tudengit,neist enamik ärijuhtimise magistriprogrammis.

KOMMENTAAR:Püünsi Põhikoolidirektor Ardi PaulKodutütred ja noorkot-kad on Viimsi vallas ta-gasi! Tegemist on endiseltkahe vabatahtliku organisatsiooniga, mil-le juured ulatuvad nn. esimese vabariigiaega. Nende tekkimiseks pole olnud vajasuuri kulutusi, pikka otsustusperioodi, eri-lisi mõttetalguid.

Nende noortegruppide sõnum on ol-nud selge ligi 85 aastat: vaba inimene va-bal maal on vaba oma otsustes ja tegudes.Kedagi pole sunnitud liituma ei kodutü-tarde ega noorkotkastega. Isade meelt jaemakeelt kannavad edasi entusiastidestnoortejuhid, neiud ja noormehed, kellejaoks Eesti on ainus paik maamunal, kuskõneldakse eesti keelt, antakse eestikeel-set haridust ja kus on meie kodu, mida ohukorral kaitsta!

On petlik arvata, et laste ja noorte ühis-konnatunnetus areneb vaid koolitunnis,kunstiringis või pallisaalis. Kõike vajalik-ku harmoonilise isiksuse tekkeks ei suu-da anda ka perekond ja vanemad. Needkaks noorteorganisatsiooni on juba omapõhikirjade järgi loodud vildakate väär-tushinnangute paikanihutamiseks, kodani-kutunde ja vastutuse tekkimiseks riigi ees.Seda kõike tegemise-, aitamise- ja iseole-mise rõõmust!

Eelöeldu põhjal võib kindlasti väita,et tihti on uus hästi unustatud vana. Sedatuleb ainult meelde tuletada aidata. TuultTeile tiibadesse, kodutütred ja noorkotkad!

võtsime osa teadmiste tunnist, kus vastasi-me viktoriiniküsimustele. Küsimustik hõl-mas külaskäiku loodusmuuseumi, samutituli näidata teadmisi vanalinna kohta. Lin-nalaager lõppes ühise sõprusringiga, kusigaüks soovis teistele midagi head. Esimestkorda tutvusid Püünsi Põhikooli õpilasedkodutütarde tegevusega lähemalt mullu 1.oktoobril, kui külas käis organisatsioonipeavanem Angelika Naris. Huvilistele tut-vustati kodutütarde tegevust, vastati esita-tud küsimustele ning näidati ka videot. Esi-mene laager toimus 11.-13. oktoobril Kloo-gal. Igal hommikul rivistuti ja heisati lipp.Mängiti mänge ning toimusid ka rühmaõp-pused, kus õpiti ellujäämist, sõlmede tege-mist, rivistumist ja metsast kannatanu otsi-mist. Järgmisel päeval toimus meie koolisisadepäev, mida aitasid läbi viia kodutüt-

red. Meeldejäävaks ürituseks kujunes koo-lis 25. novembril toimunud kadrikarneval,mille viisid läbi kodutütred.

6.detsembril toimunud Järgupäeval rää-kis noortejuht Leho tulevastele kodutütar-dele ja noorkotkastele KT ja NK seadus-test ja põhikirjast ning viis läbi vestluse Va-badussõjast. 9.detsembril võtsime oma ri-dadesse pidulikult vastu uued kodutütred janoorkotkad. Tervitama olid tulnud Kodu-tütarde peavanem Angelika Naris, KT Tal-linna ringkonna vanem ja Noorte Kotkastepeastaabi ülema kt. Andreas Leimann. Pi-dulik üritus lõppes ühise peolauaga.

Ülevaate tegi salgajuht Mairi

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

10 Viimsi TeatajaViimsi Vallavalitsusemäärused28. jaanuar 2003 nr 4Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste suu-ruse määramineVõttes aluseks Viimsi Vallavolikogu 15.01.2002määrusega nr 1 kinnitatud ja 10.12.2002 mää-rusega nr 36 muudetud “Viimsi valla eelarve-liste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmisekorra” punkti 24 ja arvestades Vallavolikogu sot-siaalkomisjoni 16.01.2003 ettepanekut (p.p.3),Viimsi Vallavalitsus määrab:1. Kehtestada Viimsi valla eelarveliste sotsiaal-toetuste suurused järgmiselt:1.1. sünnitoetus 5000.-1.2. alla 7-aastase lapse toetus 100.- kuus1.3. põhikooli I klassi mineva lapse toetus 500.-1.4. lasteaias ja koolis toidu eest tasumise toe-tus kuni 350.-1.5. kõrg- või kutsekooli astujate toetus 1000.-kuni 5000.-1.6. ravimitoetus kuni 1000.-1.7. vanurite tähtpäeva toetus 170.-1.8. matusetoetus 1000.-1.9. Tšernobõli AEJ avarii likvideerimisel osa-lenu toetus 100.- kuus1.10. maamaksu toetus kuni 1500.-1.11. erakorraline toetus kuni 2000.-2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse26.02.2002 määrus nr 14.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta-mist Vallavalitsuse Kantseleis.Enn Sau Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

14. jaanuar 2003 nr. 2Tee nime ja aadresside määramine LubjakülasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määrusenr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse14.01.2003.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt5.3.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Lubja külas maaüksusel Uus-Pärtle asu-vate elamukruntide aadressid vastavalt Viimsi Val-lavolikogu 10. detsembri 2003.a. otsusega nr 257kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt:Paenurme tee 17 elamukrunt nr 9Paenurme tee 19/Salumäe tee 2 elamukrunt nr 6Salumäe tee 1 elamukrunt nr 3Salumäe tee 3 elamukrunt nr 1Salumäe tee 4 elamukrunt nr 7Salumäe tee 5 reservSalumäe tee 6 elamukrunt nr 10Salumäe tee 7 elamukrunt nr 2Salumäe tee 8 elamukrunt nr 11Salumäe tee 9 elamukrunt nr 4Salumäe tee 10 elamukrunt nr 8Salumäe tee 11 elamukrunt nr 52. Maaomanikul tähistada tee ja aadressid vas-tava tähisega 01.septembriks 2003.a.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta-mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Enn Sau Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

21. jaanuar 2003 nr 3Tee nime ja aadresside määramine LaiakülasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määruse nr

Viimsis toimub Happy Day!2003. aasta 10.jaanauril tegi algust Eestimaa koolides ringlema hakkav projekt - Happy Day.Ürituse kordaläinud avalöök anti Tallinna Lilleküla gümnaasiumis. 28. veebruaril toimubsündmus Viimsi Keskkoolis.Esikohal on elujaatav suhtumine.

Peasiht on tõsta noorte teadlikkust eri eluvaldkondadest, nagu aidsiennetus ja pereplaneerimi-ne, keskkonnateadlikkus, turvalisus ja tasakaalustatud toitumine, propageerides elujaatavat ja po-sitiivset suhtumist tulevikku.

“Üritus liigub samal põhimõttel nagu kalendaarne kooliaasta, st koolivaheaegadel ja pühadeajal me seda ei korralda,” selgitas MTÜ Happy tegevjuht Rhea Ader. Ürituse raames toimuvadeelpoolloetletud märksõnade all seminarid - kuid mitte tavalised ! Tarkuse omandamine toimubläbi meelelahutusliku programmi. Rhea Aderi sõnul võivad seminaride teemad ja pikkused prog-rammi raames eri koolides varieeruda.Tigeda ilmega “õpetajaid” ei ole !

Mängude- ja viktoriiniderohke teabepäeva vahepalana paneb aeroobikainstruktor Kadi Valgnakoos DJ MK-ga koolinoored muusika saatel liikuma, samas näevad noored ka tantsukooli ProDancebreikarite päidpööritavaid etteasteid.

“Idee on selles, et mitte karm tädi ei tule monotoonset juttu rääkima ja ei küsi pärast prillidevälkudes, kes saalis naerda julges,” rääkis Rhea Ader. Seminaride kestel korraldatakse viktoriine,näiteks keskkonnaseminari viktoriiniks on Tele 2 Eesti AS välja pannud smart kõnekaarte. Koguüritus käib läbi aktiivse tegevuse, mille vahele põimitakse kasulikku infot. Päeva juhib MarekSadam. Põhiline eesmärk on tekitada ühiskondlikku diskussiooni ja tõmmata noorte olukorraleEestis tähelepanu. Happy kujutab Rhea Aderi sõnutsi noorte väärtushinnanguid, mõtteviisi ningmentaliteeti kujundavat projekti, mis rõhutab niinimetatult targalt elamist.

Happy Day ürituste toimumise intervall hakkab olema üks kord nädalas eri Tallinna koolides.Veebruari algusest jõuab üritus Eestimaa teistesse koolidesse.

Vaata ka Happy kodulehte www.happy.ee, kus lisaks info hankimisele on võimalik teha endaleisikliku ees- ja perekonnanimega happy serveri mailiaadress ning peagi hakkavad koostööpartne-rite toel toimuma huvitavad võistlused ja fotokonkursid. AS KTK Overall paneb selle aasta jook-sul välja mitmeid kvaliteetseid Canon´i tehnikaauhindu.

Paul Liivoja

Noorte luulekonkursstegi kokkuvõtteidEesti Rahvusraamatukogus jõudis 2. veeb-ruaril lõpusirgeni MTÜ Zapakazz poolt kor-raldatud luulekonkurss, kus osales üle 350luuletaja, neist 30 parimat pääsesid finaali.

Luulekonkursi eripäraks oli selle virtuaal-ne suunitlus, kus internetiportaalis vahendasidoma võistlusluulet ja hinnanguid sellele kon-kursil osalejad, žürii ja publik. Osavõtjate va-nus oli piiritlemata, noorim osavõtja oli 12-aas-tane ja vanim 55-aastane, kuid enamuse vanusjäi siiski 20-30 eluaasta vahele. Luuletajaid hin-nati Eurovisiooni-süsteemi põhjal, mis tähen-dab, et esikoht saab 12 punkti, teine 10 punkti,selgitas konkursi algataja MTÜ Zapakazz pre-sident Vallo-Andreas Hallik.

Võitjaks osutus Merilin Põld, teisele koha-le tuli Tui Hirv. Auhindu jagus viiele parimale,karika võttis vastu ka publiku lemmik ArvoLaarmann (pildil). Spetsiaalsed, käsitööna val-minud karikad ulatas konkursi võitjale ningpubliku lemmikule üle proua Ingrid Rüütel.

Kõikide finalistide luuletustest koostataksepeagi kogumik, mis jõuab ka raamatukauplus-tesse. Konkursi žüriis olid Contra, Liisi Oja-maa, Sven Maibaum, Sven Kivisildnik, JüriAarma, Avo Üprus, Ervin Õunapuu ning KatiMurutar. Õhtut juhtisid Vanalinna stuudio näit-leja Kadri Adamson ning Eesti Draamateatrinäitleja Margus Prangel, tänu kelle vaimuku-sele suudeti naljaks keerata nii mõnigi apsa-kas. Toimunud üritusele tõi elevust ja kaasa-elamist Järvamaalt pärinev ansambel UISA-PÄISA.

“Täname ka Viljandi Kultuurikolledži tu-dengeid, kes olid valmis finaalis pääsenud luu-letusi ette lugema,” ütles Hallik.

Aadressil www.zapakazz.ee on üleval kõi-kide finalistide luuletused ja punktid, ja kohe-kohe on trükki minemas ka parimate luuletus-tega luulekogumik, kusjuures kogumikus saa-vad olema ka varasemate konkursside eduka-mad tööd. Tegu on juba traditsioonilise ettevõt-misega, mis tähendab seda, et juba septembrilõpus- oktoobri alguses saab alguse uus analoog-ne konkurss, lubas Hallik.

MTÜ ZAPAKAZZ loodi umbes aasta ta-gasi Eesti aktiivsemate noorte inimeste poolt ees-märgiga mitmekesistada Eesti noorte elu ja või-malusel parandada olukorda.

Viimsi Teataja 1119 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse21.01.2003.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt5.4.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Laiakülas maaüksusel Käspre-V teenimi ja aadressid vastavalt Viimsi Vallavoliko-gu poolt 14. jaanuaril 2003.a. otsusega nr 10kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Lilleoru tee 20 tootmismaa nr 16Lilleoru tee 22 elamukrunt nr 10Lilleoru tee 24 elamukrunt nr 11 Lilleoru põik 1 elamukrunt nr 9 Lilleoru põik 2 elamukrunt nr 1Lilleoru põik 3 elamukrunt nr 12Lilleoru põik 4 elamukrunt nr 2Lilleoru põik 5 elamukrunt nr 13Lilleoru põik 6 elamukrunt nr 3Lilleoru põik 7 elamukrunt nr 8Lilleoru põik 8 elamukrunt nr 4Lilleoru põik 9 elamukrunt nr 7Lilleoru põik 10 elamukrunt nr 5Lilleoru põik 11 elamukrunt nr 14Lilleoru põik 13 elamukrunt nr 15Lilleoru põik 15 elamukrunt nr 6Lilleoru põik transpordimaa nr 172.Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametil tähis-tada tee vastava tähisega 3 kuu jooksul pärastehitusloa väljastamist tee rajamiseks.3. Maaomanikul tähistada ehituskrundid vasta-va tähisega hiljemalt 1.septembriks 2003.a.4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta-mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Enn Sau Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

04. veebruar 2003.a. nr.5Aadresside määramine Haabneeme alevikusViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määrusenr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse04.02.2003.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt5.6) annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Haabneeme alevikus aadressid all-järgnevalt:Kaluri tee 10 lasteaed “Piilupesa” hooneKaluri tee 10A Êanna Veinpere ja Marika Kütikaasomandis olev elamuKaluri tee 12 Epp Rätsnik´ule kuuluv kinnistuKaluri tee 12A Epp Rätsnik´ule kuuluv kinnis-tu2. Kodanikel tähistada maja vastava tähisega01.maiks 2003.a.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta-mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Enn Sau Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

14. veebruar 2003 nr. 6Aadresside määramine Haabneeme alevikusViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määrusenr.19 alusel ja lähtudes Aarne Kaarmäe10.02.2003.a. avaldusest nr. 11-10/364 annabViimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Haabneeme alevikus maaüksuseKäärti tee 3A/3B aadressiks Käärti tee 3.2. Maaomanikul tähistada elamukrunt vastavatähisega 14.maiks 2003.a.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta-mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Enn Sau Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

Viimsi Vallavolikogu11.02.2003 istungiotsusednr 17 Munitsipaalmaa võõrandamine: kinnistuKESKUSEnr 18 Sihtasutus “Meremeeste hoidja” asutamis-otsuse vastuvõtmine ja põhikirja kinnitaminenr 19 Detailplaneeringu algatamine: Haabnee-me alevikus ja Lubja külas, Randvere tee ja klindiastangu vaheline alanr 20 Detailplaneeringu algatamine: Haabnee-me alevikus ja Miiduranna külas, Muuli tee, Kaluri tee, Tallinna lahe ja Rohuneeme tee va-heline alanr 21 Detailplaneeringu algatamine: Viimsi ale-vikus, Vehema tee, Nelgi tee, Katlamaja tee ja Tulbiaia elamukvartali vaheline alanr 22 Detailplaneeringu algatamine: Muuga jaMetsakasti külas, Muuga tee ja raudtee vaheli-ne alanr 23 Detailplaneeringu algatamine: kinnistuSchmidtinr 24 Detailplaneeringu kehtestamine: Viimsialevik, Mõisa tee 4 ja 5nr 25 Detailplaneeringu kehtestamine: Pringiküla, AS Talveaednr 26 Detailplaneeringu kehtestamine: Lubjaküla, maaüksus Tõnikse (osaline)nr 27 Detailplaneeringu kehtestamine: Rohunee-me küla, Kalmistu tee 6nr 28 Detailplaneeringu kehtestamine: Laiakü-la, Muuga tee 62Anr 29 Detailplaneeringu kehtestamine: Lubjaküla, Uus-Pärtle tee 1, 2 ja 3nr 30 Detailplaneeringu kehtestamine: Leppnee-me küla, Laane tee 11nr 31 Detailplaneeringu kehtestamine: Muugaküla, Tammekännu tee 50nr 32 Viimsi Vallavolikogu 12. veebruari 2002.a.otsuse nr. 27 p. 2 muutminenr 33 Viimsi Vallavolikogu 15. jaanuari 2002.a.otsuse nr. 9 muutminenr 34 Ehitusloa andmise kooskõlastamine:Eurodek Synergy ASnr 35 Rahvakohtunike nimetamise komisjoniliikme valiminenr 36 Rahvakohtunikukandidaatide valiminenr 37 Isikliku kasutusõiguse seadminenr 38 Liiva kaevandamisest Prangli liivamaard-last

11. veebruar 2003 nr 17Munitsipaalmaa võõrandamine: kinnistuKESKUSEJuhindudes Viimsi Vallavolikogu 13. mai 1997määrusega nr 7 kinnitatud ning 12. oktoobri1999 määrusega nr 51 ja 15. augusti 2000 mää-rusega nr 8 muudetud “Munitsipaalmaa võõ-randamise korra” p-st 13 ning võttes arvesseViimsi Vallavolikogu 11. detsembri 2001 ot-suse nr 245 p.-ga 1 heakskiidetud11.12.2001.a. kokkuleppe p.-i 5 ja kinnistuKESKUSE maa osas õigustatud subjektidekstunnistatud isikute nõusolekut, Viimsi Valla-

volikogu o t s u s t a b :1. Müüa avalikul enampakkumisel, alghinna-ga 10 000 000.- (kümme miljonit) krooni,Viimsi vallale kuuluv kinnistu KESKUSE, misasub Viimsi vallas Miiduranna külas ning onTallinna Kinnistusameti Harju Kinnistusjaos-konnas registreeritud registriosa nr.-ga 27474,katastritunnus 89001:010:0589, pindala 22903 m², sihtotstarve ärimaa.Enampakkumise nurjumisel vallavalitsusel mää-rata madalam alghind, kuid mitte madalam kui5 496 700.- (viis miljonit nelisada üheksaküm-mend kuus tuhat seitsesada) krooni.2. Vallavalitsusel teostada kõik toimingudkäesoleva otsuse p.1 täitmiseks.3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.4. Käesoleva otsuse peale võib esitada ViimsiVallavolikogule vaide haldusmenetluse seadu-ses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arva-tes otsusest teadasaamise päevast või päevast,millal oleks pidanud otsusest teada saama võiesitada kaebuse Tallinna Halduskohtule hal-duskohtumenetluse seadustikus sätestatud kor-ras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks-tegemisest.Madis Saretok Volikogu esimees

Viimsi Vallavolikogu11.02.2003 Istungimäärused11. veebruar 2003 nr 4Viimsi valla 2003 aasta eelarve kinni-tamineVõttes aluseks Kohaliku omavalitsusekorralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 1,Valla- ja linnaeelarve seaduse §12 lõike 1ja Viimsi Vallavalitsuse ettepaneku, Viim-si Vallavolikogu mää rab:1. Kinnitada Viimsi valla 2003 aasta eel-arve vastavalt lisale.2. Määrus avaldada ajalehes “Viimsi Tea-taja”.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast ava-likustamist Vallavolikogu Kantseleis.Madis Saretok Volikogu esimees

11. veebruari 2003 vallavolikogu istun-gil salajase hääletamise tulemusel osu-tusid valituks järgmised Viimsi valla rah-vakohtuniku kandidaadid:1. Juhan Konks2. Fred Lainjärv3. Annely Rebbas4. Tiiu Rõivas5. Svea Rõivas6. Madis Saretok7. Maie Varend8. Kaido Metsma9. Sirje Saks10. Vaike Kask11. Aime Viirand12. Jüri Tõnts13. Helle Mets

12 Viimsi Teataja11. veebruar 2003 nr 5Viimsi valla 2003 aasta eelarvereservfondi käsutamise korra kinnitamineVastavalt Valla- ja linnaeelarve seaduse § 17,Viimsi Vallavolikogu määrab:1. Reservfondi, suurusega 2 257 500 kroonikäsutab vallavalitsus ettenägemata kulude kat-miseks.2.Määrus avaldada ajalehes “Viimsi Teataja”.3.Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta-mist Vallavolikogu Kantseleis.Madis Saretok Volikogu esimees

11. veebruar 2003 nr 6Viimsi Keskkooli arengukava kinnitamineJuhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse § 22 lg 1 p. 37 ja Põhikooli- ja güm-naasiumiseaduse § 3’ lg 3, Viimsi Vallavoliko-gu määrab:1. Kinnitada Viimsi Keskkooli arengukava2003-2005 vastavalt lisale.2. Määrus avaldada ajalehes “Viimsi Teataja”.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta-mist Vallavolikogu Kantseleis.Madis Saretok Volikogu esimees

11. veebruar 2003 nr 7MLA Viimsi Lasteaiad arengukavakinnitamineJuhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse sea-duse § 22 lg 1 p. 37 ja Koolieelse lasteasutuse sea-duse § 9’ lg 3, Viimsi Vallavolikogu määrab:1. Kinnitada Munitsipaallasteasutus Viimsi Las-teaiad arengukava 2002 –2005 vastavalt lisale.2. Määrus avaldada ajalehes “Viimsi Teataja”.3.Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta-mist Vallavolikogu Kantseleis.Madis Saretok Volikogu esimees

11. veebruar 2003 nr 8Viimsi Vallavolikogu 15.01.2002 määruseganr 1 kinnitatud ja 10. detsembri 2002 mää-rusega nr 36 muudetud “Viimsi valla eelar-veliste sotsiaaltoetuste määramise ja maks-mise korra” punkti 2 muutmineKohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22lg 1 p 5 ja Sotsiaalhoolekande seaduse § 8 p 2ja § 23 p 1 alusel, Viimsi Vallavolikogu:määrab:1. Muuta Viimsi Vallavolikogu 15.01.2002 mää-rusega nr 1 kinnitatud ja 10. detsembri 2002määrusega nr 36 muudetud “Viimsi valla eelar-veliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmisekorra” p. 2 ning sõnastada see järgmiselt: “p. 2.Vähekindlustatud isik/perekond.Vähekindlustatud isikuks loetakse isikut, kellekuusissetulek on alla 1850.- krooni. Vähekind-lustatud perekonnaks loetakse perekonda, kellekuusissetulek ühe pere-liikme kohta on alla1850.- krooni.”2. Määrus avaldada ajalehes “Viimsi Teataja”.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta-mist Vallavolikogu Kantseleis.Madis Saretok Volikogu esimees

NB! Viimsi Keskkooli arengukavaga ja MLAViimsi Lasteaiad arengukavaga saab tutvu-da Viimsi Vallavalitsuse kodulehel:www.viimsivald.ee

Viimsi valla 2003. aastaeelarveTuludTulude nimetused tuh.kr Tulumaks 61000Maamaks 20120Reklaami- ja kuulutusmaks 53Riigilõiv 2Haridusasutuste omatulu 2382,3Kantsaleiteenuste tasu 50Tasu äritegevusega tegelemise õiguseloa eest 80Üüri- ja renditulud 240Teenustasud 1097Rajatiste ja hoonete müük 8400Intressid pangakontolt 40Laekumine vee erikasutusest 95Toetused kohaliku omavalitsuse üksustelt 1040Segalaadilised ja identsifitseerimata tulud 1200Tulud 95799,3Kassatagavara 1,5Tulude bilanss 95 800,80

KuludKulude nimetused tuh.kr

Üldised valitsussektori teenused 16055,1Volikogu kulud 929Volikogu esimehe fond 25Vallavalitsus 10934,7Vallavanema fond 100Külavanemad 80,1Reservfond 2257,5Inventariseerimine 50Valla arengukava 100Omavalitsuste liikmemaks 200Laenuintresside tasumine 1378,8

Avalik kord ja julgeolek 548,1Politsei 158Valveteenistus 192,5Päästeteenistus 197,6

Majandus 15606,5Maakorraldus 4870Teede ehitus 6600Teede hooldus 1036,5Liikluskorraldus 70Autobusside dotatsioon 200Viimsi Saared - veetransport 979Rohuneeme Sadam 250Territoriaalne planeerimine 500Muu majandus - Viimsi Saared 277Pringi endine koolimaja 824

Keskkonnakaitse 5433,6Tänavate korrashoid 645,3Prügivedu 560Tänavate puhastus - talvine 700Jäätmekäitlus 280Kanalisatsiooni trasside ehitus 2906,4Kanalisatsiooni trasside remont 300Saaste vähendamine 20Muu keskonnakaitse 21,9

Elamu-ja kommunaalmajandus 7948,6Üürimajade remont 150Veetrasside ehitus 2906,5Veetrasside remont 300Tänavavalgustus 3067Rohuneeme kalmistu 180Heakord 983,1

Ranna korrashoid 150Muu heakord 152Konkurss “Kaunis Kodu” 60

Tervishoid 844,3Prangli tervishoiupunkt 138,5Perearstide toetus 133,6Haigla 400Vallaarst 106,5Muud tervishoiukulud 65,7

Vabaaeg,kultuur ja religioon 8950Spordiosakond 930Muusikakool 1759,5Kunstikool 799Huvikeskus 1621,9Piirkondlik kultuuritegevus 184,7Piirkondlikud spordiüritused 806Valla raamatukogu 1050,7Prangli raamatukogu 233,9Noortekeskus 400Prangli Kultuurimaja 257,4Muuseum 347,2Kultuuriüritused 100Viimsi Teataja 459,7

Haridus 32413,1MA Viimsi Lasteaiad 9974,6Piilupesa 6547,2Pargi 2604,8Püünsi 822,6Eralasteaed 960Eraldised teistele valdadele ja linnadele

3598,4Viimsi Keskkool 10690,2Püünsi Põhikool 2686,1Prangli Põhikool 758,6Eraldised teistele valdadele ja linnadele

2445,2Õpilasveo eriliinid 1100Haridus- ja noorsootöö haldamine 50Concordia üliõpilaste stipendium 150

Sotsiaalne kaitse 5162,6Sotsiaalhoolekande teenused puuetega ini-mestele 55Päevakeskus 350Üldhooldekodu 1600Püsiva iseloomuga toetused 50Maamaksu soodustus 300Ühekordsed toetused eakatele 200Koduteenused avahooldus 50Matusetoetus 50Noortekodu 25Vastsündinute toetus 1000Koolitoetus 180Ühekordsed toetused 200Eelkooliealiste laste toetus 8501.kl. õpilaste toetus 50Kõrgkooli astujate toetus 50Ametikoolitusse astuja toetus 30Toimetulekutoetus 65,4Tsernobõli toetus 7,2Muud sotsiaaltoetused 50

Kokku kulud tegevusalade järgi 92 961,90Finantseerimistehingud 2837,4Laenu tagasimaksmine 6374,4Muudatus kassas ja hoiustes -3537Kassatagavara 1,5Bilanss kokku 95 799,30Kulude bilanss 95800,8Tulude ülekaal kuludest 0

Viimsi Teataja 13

Viimsi vallasregistreeritudsünnidMerike ja Tarmo Pihlakul sündis

13.jaanuaril tütar GERLINKaja ja Andres Rähnil sündis 16.jaanuaril

poeg RAINKristel Kasakul ja Andrus Veimannil

sündis 13.jaanuaril tütar LISETTEKaarin Suitsul ja Janek Loogusel sündis

11.jaanuaril tütar HELENA-CRYSTAL

Svetlana Reemaal ja Jaanus Sädel sündis22.jaanuaril tütar VANESSA-LY

Liina ja Toivo Kirsipuul sündis11.jaanuaril tütar HANNA

Reilica Štelteril ja Rein Raudsepp'alsündis 15.jaanuaril tütar MARY-LY

Sören ja Priit Troskal sündis 25.jaanuarilpoeg KARL

Laivi Moorel ja Andre Lainel sündis28.jaanuaril poeg KARL

Kristi Kautsil ja Raivo Ruukelil sündis10.veebruaril poeg ROBIN

TalihooajasporditulemusiHARJUMAA MEISTRIVÕISTLUSED jaVIIMSI VALLA MEISTRIVÕISTLUSEDMURDMAASUUSATAMISESpeeti ühel ajal Kõrvemaa Suusa- ja Matkakeskusemõnusatel radadel 25. jaanuaril. Alltoodud tule-mustes näitab esimene number kohta oma võist-luste arvestuses ning sulgudes on koht maakonnameistrivõistlustel.POISID C-van.-kl. 3km: 1.(21.) LAURI JAANUSs.1991 14.09TÜDRUKUD B-van.-kl. 3km: 1.(1.) HELENOJA s.1988 12.38NAISED 3km: 1.(3.) INGRID ROHT s.198011.47, 2.(6.) KRISTIINA ARUSOO s.1979 14.51NAISVETERANID-I gr. 3km: 1.(5.) IMBI SAVIs.1958 14.00MEHED 5km: 1.(1.) RAIVO PÄRNPUU s.196712.30, 2.(3.) URMO ALLING s.1969 12.39, 3.(4.)JAAK MADISSOON s.1966 12.45, 4.(8.) KA-LEV KREEKMAN s.1968 14.21, 5.(23.) TANELLIKK s.1984 17.33, 6.(26.) RAEL ROOTS s.198117.49, 10km: 1.(2.) TARMO SELDE s.1964 28.12MEESVETERANID-I gr. 5km: 1.(4.)MANIVALD LUIDRE s.1959 14.17, 2.(6.) AAREPIIRSOO s.1961 15.47, 3.(12.) ARVO RAJAs.1961 16.46, 10km: 1.(2.) MANIVALD LUIDRE29.22, 2.(10.) ARVO RAJA 34.17, 3.(11.) AND-RES JAANUS s.1963 34.18MEESVETERANID-II gr. 5km: 1.( 6.) JAANVIIRMAA s.1938 16.03, 2.(14.) MIHKELROOTS s.1947 20.071. veebruaril Tallinnas, “Kalevi” Spordihallis toi-munud RAHVUSVAHELISTEL VÕISTLUS-TEL SÕUDEERGOMEETRITELCONCEPT2 tuli keskkoolide/gümnaasiumidearvestuses ülekaalukalt esikohale Viimsi Keskkoo-li noormeeste võistkond koosseisus ANDRI VÄL-JAOTS; TANEL REBANE; MIHKELADAMSON ja ERKKO LEPIKMÄE, sõudes500m ajaga 1.26,2. Samas vanusegrupis tuli tei-seks Tartu Raatuse Gümnaasiumi võistkond aja-ga 1.29,8 ning kolmandaks - Tartu Kommertsgüm-naasium ajaga 1.30,1. Klubide arvestuses kahelviimasel aastal võitjaks tulnud Viimsi meeskondtänavusel jõuproovil ei osalenud.

Viimsi parim suusamees Raivo Pärnpuu.

TARTU MARATON on populaarne üritus kameie valla suusasportlastele ja harrastajatele. Tä-navusest 63km lõpuprotokollist võib välja lugedaüle kahekümne viimsilase nime, kellest kolm jõud-sid sõita esimese saja sisse: 26. RAIVO PÄRN-PUU 3:12:34,4; 35. TIIT PEKK 3:18:22,4; 84.URMO ALLING 3:30:20,7

14.-16.veebruarini kestnud EESTI VABARIIGIVALDADE XI TALIMÄNGUDE FINAAL-VÕISTLUSED peeti seekord Vinni vallas. Spor-dihoones käisid lahingud korvpallis, males ja ka-bes, kõrvalasuvas koolimajas võisteldi lauatenni-ses ning põhiala - suusatamine viidi läbi Mõedakul.Parima tulemuse-5.koha said sel aastal meie ma-lemängijad koosseisus Ester Leuska;Ain-ValdoMüütnik ja Kalev Tõnts. Võitjaks sellel alal tuliTartu vald. Väga meeldivalt üllatasid Viimsi korv-pallimehed, nimeliselt-Raldi Vellau; Kristjan Urm;Kaido Groos; Heikko Mäe; Andri Väljaots;S venFreiberg, Ago Võsu; Teet Tiisvelt; Martin Ervin;Anti Kalle; Rait Mõtsmees ja Eero Lass. Kümnelvarasemal aastal jäi meie korvpallimeestele finaa-liuks suletuks, sel aastal õnnestus pääseda lõpp-võistlusele ning seal saavutada Karksi meeskon-naga kahasse 5.-6. koht.Meeste korvpalli võitis Väike-Maarja vald. Naistemängud, milles meie vallavõistkond ei osalenud,võitis Tartu vald. 26 suusakoondise hulgas saavu-tasid Viimsi suusatajad üldkokkuvõttes 7. koha.Võistkonnas: Helen Oja ( 5km-24.59,4 -neidude15.koht); Margit Kottise(5km-24.39,2-noorema-te naisveteranide 11.koht); Ingrid Roht (5km-23.01,2-naiste 13.koht), naiste 3x3km teatevõist-luses 16 seas 14. koht ajaga 42.29,9.Viimsi meeste tulemusi: Raivo Pärnpuu-10km-26.07,5(meeste 3.); Tarmo Selde-10km-30.17,7(meeste 31.koht); Manivald Luidre-10km-32.41,3(noorem. veteranide 11.); Arvo Raja-10km-36.35,3(noorem.veteranide 19.); Jaan Viirmaa-5km-16.46,7 (vanem.veteranide 6.koht). Meeste 4x5kmteatesõidus saavutas Viimsi 19 võistkonna kon-kurentsis 4.koha ajaga 52.55,3. Võistkonnas TiitPekk (12.48,4); Tarmo Selde (14.01,5); UrmoAlling (13.22,4) ja Raivo Pärnpuu (12.43,0).Mõedaku võõrustas suurepäraste suusaradade ningmõlemal võistluspäeval 16-18 külmakraadiga.Neljas arvessevõetav ala oli viimsilastel lauaten-nis. Võistkond koosseisus Sirje Väravas; AllanKottise ja Mart Kraut jäi kahe päeva kokkuvõttes12. kohale. Napilt pidi finaaliukse taha jääma meiekabevõistkond (Laine Teemusk;ArnoldSikkar;Hugo Meos), lõpetades eelturniiri 13.-16.kohaga.Aga järgmiseks aastaks peab ju ka püs-sirohtu hoidma! Üldkokkuvõttes tuli Viimsi valdsuveräänse liidri Tartu valla (maksimum- 168punkti) ja Tähtvere valla( 125,5 punkti) järel kol-mandale kohale,kogudes kokku 124,5 punkti. Üld-se osales nendel talimängudel 61 valda.4.-6.juulini toimuvad Viljandis Eesti XI Maaspordi-mängud, mis hõlmavad ka valdade suvemängude fi-naalvõistlusi. Lisaks valdade võistkondadele tulevadsiis konkureerima ka väikelinnade ja linnade koondi-sed. Valdade arvestuses võisteldakse kergejõustikus,köieveos, orienteerumises, mälumängus, maastiku-jalgrattas ning naiste ja meeste võrkpallis.

EESTI XIII KOROONA PAARISMÄNGU-MEISTRIVÕISTLUSTEL Kehras osalesid edu-kalt Viimsi Koroonamänguklubi (KMK) mängi-jad. 15 naispaarist tunnistati võitjaks AndreaUustulnd - Eha Pesur. 47 meespaarist sai kolman-da koha Allan Vaupere (Kehra KMK) - MihkelLepist (Viimsi KMK).

Märtsi SPORDIKALENDER2. märts 11.00 Viimsi valla meistrivõistlusedvõrkpallis,Viimsi Spordihallis2. märts 10.00 Viimsi tervisesportlaste selle hoo-aja viimane suusasõit Kõrvemaa Suusa-ja Matka-keskuse radadel4. märts 15.00 Vastlaliulaskmine Viimsi Pargi-mäel (kui lund jätkub)7.-13.märts Harjumaa meeste meistrivõistlusteüleminekuturniirid ja finaalmängud korvpallis9. märts Harjumaa täiskasvanute ja A;B;Ckl.noorte meistrivõistlused lauatennises10. märts Harjumaa D kl.poiste meistrivõistlu-sed minikorvpallis15. märts Eesti võistkondlikud meistrivõistlusedkoroonas,Kehras15. märts 12.00 TV 10 Olümpiastarti II etapp Tal-linna Spordihallis16. märts Harjumaa puuetega inimeste 6. talispor-dipäev, Keilas29. märts Viimsi valla meistrivõistlused ujumi-ses; SPA tervisekeskuse ujulas kell 11.00 Lastevõistlused 25m vabaltujumises, kell 12.0 Täiskas-vanute tiitlivõistlused 50m-vabalt-, rinnuli- või se-liliujumises27. märts Harjumaa koolidevahelised võistlusedsisekergejõustikus, Tallinna Spordihallis29. märts Harjumaa A;B;C-kl.noorte meistrivõist-lused males, Keilas29. märts Saku auhinnavõistlused koroona sega-paarismängus, Sakus29.-30.märts Harjumaa meistrivõistlused võrkpal-lis, alagrupivõistlused meestele ja naistele

SPORDIMETOODIK Tiia Tamm051 965 243 või 60 90 980

14 Viimsi Teataja

www.eri.ee

Ragne Sinikasmaakleri assistent/

eluruumid

ERI Valduste AS

tel: 6266 455

fax: 6266 456

mob: 052 17997

ragne.sinikas eri.ee@

So

ovi

dm

üü

a?

Me

ilt

sa

ad

os

tja

!Viimsi Keskkool kuulutab välja konkursi järgmiste ameti-kohtade täitmiseks 2003/04. õppeaastal

• põhikooli loodusainete õpetaja ja gümnaasiumi bioloogia-õpetaja

• põhikooli matemaatikaõpetaja• põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele õpetaja• tütarlaste käsitöö ja kodunduse õpetaja (osalise koormusega)• inglise keele õpetaja

Konkursil osalemiseks on vaja esitada• avaldus• ametikoha kvalifikatsiooninõuetele vastavat haridust tõen-

dava dokumendi koopia

Dokumendid saata hiljemalt 28. märtsiks postiaadressil: ViimsiKeskkool, Männi tee 2, 74001 Haabneeme, või e-posti aadres-sil: kool@viimsi.edu.eeInfo telefonil 606 6902

HAMBARAHAMBARAHAMBARAHAMBARAHAMBARAVIVIVIVIVIJJJJJAAAAA

PROTEESIMINEPROTEESIMINEPROTEESIMINEPROTEESIMINEPROTEESIMINE

E - R kE - R kE - R kE - R kE - R kell 9 - 17ell 9 - 17ell 9 - 17ell 9 - 17ell 9 - 17

PPPPPiritairitairitairitairitaPPPPPerearstikerearstikerearstikerearstikerearstikeskeskeskeskeskusesusesusesusesuses

II korrus, kab 203II korrus, kab 203II korrus, kab 203II korrus, kab 203II korrus, kab 203

lapsed klapsed klapsed klapsed klapsed kuni 19. eluaastat tasutauni 19. eluaastat tasutauni 19. eluaastat tasutauni 19. eluaastat tasutauni 19. eluaastat tasutapensionäridele hinnasoodustusedpensionäridele hinnasoodustusedpensionäridele hinnasoodustusedpensionäridele hinnasoodustusedpensionäridele hinnasoodustused

Info ja registreerimineInfo ja registreerimineInfo ja registreerimineInfo ja registreerimineInfo ja registreerimine 60 61 677Kloostrimetsa tee 29

Viimsi valda hiljuti kolinud OÜ F&G MÖÖBEL valmistab Teie tellimusel kõik-võimalikku köögi-, söögi-, elu-, magamis-, vannitoa- ning suvilamööblit puitma-terjalist ja metallist, samuti kontori-, baari-, hotelli-, restorani- ning erimööblitmeditsiiniasutustele.

Võtame nüüd tellimusi vastu ka Viimsi aadressil:Ampri tee 9/3, Lubja küla, tööpäevadel kella 9.00 kella 16.30.Tel 6 306 115 ja 6 306 116.Faks: 6 306 118.Kokkuleppel tellimuse vastuvõtmine kliendi juures.Toodangu näidiseid võib vaadata Web-i leheküljel www.fgm.ee

VVVVVasasasasastuvtuvtuvtuvtuvõtutingimused Viimsi Keskkõtutingimused Viimsi Keskkõtutingimused Viimsi Keskkõtutingimused Viimsi Keskkõtutingimused Viimsi Keskkooli 10. klasooli 10. klasooli 10. klasooli 10. klasooli 10. klassi kandideerijatsi kandideerijatsi kandideerijatsi kandideerijatsi kandideerijateleleleleleeeeeViimsi Keskkooli 10. klassi kandideerimiseks 2003/04õppeaastaks tuleb õpilaskandidaadil esitada:avavavavavaldus, mis sisaldabaldus, mis sisaldabaldus, mis sisaldabaldus, mis sisaldabaldus, mis sisaldab••••• taotlust Viimsi Keskkooli 10. klassikandideerimiseks••••• isikuandmeid (nimi, kool, postiaadress, e-postiaadress, kontakttelefon)kinnitkinnitkinnitkinnitkinnitatud katud katud katud katud koopia klasoopia klasoopia klasoopia klasoopia klassitunnissitunnissitunnissitunnissitunnistusestusestusestusestusest kt kt kt kt kolme volme volme volme volme veereereereereerandiandiandiandiandiõppetulõppetulõppetulõppetulõppetulemusemusemusemusemustttttega.ega.ega.ega.ega.

NB! Keskmine hinne arvNB! Keskmine hinne arvNB! Keskmine hinne arvNB! Keskmine hinne arvNB! Keskmine hinne arvesesesesestttttatatatatatakse kakse kakse kakse kakse kõigi õppeainetõigi õppeainetõigi õppeainetõigi õppeainetõigi õppeainete ning käitumisee ning käitumisee ning käitumisee ning käitumisee ning käitumiseja hoolsuse hinnetja hoolsuse hinnetja hoolsuse hinnetja hoolsuse hinnetja hoolsuse hinnete põhjale põhjale põhjale põhjale põhjal

Dokumendid saata hiljemalt 25. aprilliks 200325. aprilliks 200325. aprilliks 200325. aprilliks 200325. aprilliks 2003

postiaadressil: Viimsi Keskkool, Männi tee 2, 74001 Haabneemevõi e-posti aadressil: kool@viimsi.edu.eeInfo telefonil 606 6902

VVVVVasasasasastuvtuvtuvtuvtuvõtukatsed Viimsi Keskkõtukatsed Viimsi Keskkõtukatsed Viimsi Keskkõtukatsed Viimsi Keskkõtukatsed Viimsi Keskkooli 10. klasooli 10. klasooli 10. klasooli 10. klasooli 10. klassi kandideerijatsi kandideerijatsi kandideerijatsi kandideerijatsi kandideerijateleleleleleeeeeViimsi Keskkooli 10. klassi kandideerimiseks 2003/04 õppeaastakstuleb õpilaskandidaadil läbida:

••••• kandidaadi üldist silmaringi ja erinevates õppeainetes omandatudteadmisi hindav TESTIVOOR 26. aprillil 2003 k26. aprillil 2003 k26. aprillil 2003 k26. aprillil 2003 k26. aprillil 2003 kell 10.00ell 10.00ell 10.00ell 10.00ell 10.00 ViimsiKeskkoolis••••• testi edukalt sooritanutel VESTLUSVOOR 17. mail 200317. mail 200317. mail 200317. mail 200317. mail 2003

Viimsi Keskkooli 10. klassi pääsenud õpilaste nimed tehakse teatavakskooli kodulehel pärast 20. juunit 20. juunit 20. juunit 20. juunit 20. juunit põhikooli lõputunnistuse põhjal.

Harju MaksuametHarju MaksuametHarju MaksuametHarju MaksuametHarju Maksuamet

võtab vastu

tuludeklaratsioone

alates 5. märtsist5. märtsist5. märtsist5. märtsist5. märtsistigal kolmapäeval kell 9.00 - 17.00

Viimsi vallamajahoone (Nelgi tee 1)esimesel korrusel kab 120

Viimsi Teataja 15

Teated jakuulutusedSoovin leida 5. a lapsele hoidjat paaril korralnädalas, soovitavalt Haabneemest. Tel. 053984 304.

"""Metalli koristamine. Tel 056 95 77 13.

"""Inglise keele eratunnid Viimsis, kõik tasemed.Tel 601 24 04.

"""Müüa uus Rootsi päritolu imiku- ja lapsevan-ker "Emmaljunga" (imikukäru ja istumise van-ker eraldi). Eritellimus: alumiiniumkere jakummist rattad, vihmakate, vankrikott. Hind4500.- Kontakttel: 050 91 789, Cathy.

"""Annan eratunde emakeeles (õigekiri, gramma-tika, kirjandite kirjutamine jms.) Kui vajad abi,helista 053 965 504 või saada e-mail aadressilheidy21@hot.ee Heidy

"""Õmblusmasinate remont kodudes. Hooldus jagarantii. Tel 6 484 909 ja 053 435 809, Raivo.

"""Müüa GARAAŽ Viimsi vallas Viimsi alevi-kus, Katlamaja tee 2-4.Tel 050 39548, Kalle.

"""9-kuune poiss ootab toredat hoidjatädi Viimsialevikus kolmel päeval nädalas. Tel 609 1636.

"""1,5 aastane tüdruk Haabneemes ootab toredathoidjat paariks korraks nädalas. Tel. 609 2239, 051 45 969, e-mail: margiti@online.ee.Margit

"""Ostan heina (2 tonni). Tel 609 88 39.

"""KORSTNAPÜHKIMISTEENUSED, POTT-SEPATÖÖD Viimsi vallas. Väljastan ka tõen-deid kindlustusfirmade jaoks. Roland Aderov,tel. 601 66 42 ja 051 983 109.

"""Haabneemes vahetada 3-toaline korter 2-toa-lise vastu. Tel 609 0793.

PPPPPaigaldame soodsalt aigaldame soodsalt aigaldame soodsalt aigaldame soodsalt aigaldame soodsalt TVTVTVTVTV-----

antenne kantenne kantenne kantenne kantenne koos garantiiga.oos garantiiga.oos garantiiga.oos garantiiga.oos garantiiga.

TTTTTel 055 693 858.el 055 693 858.el 055 693 858.el 055 693 858.el 055 693 858.

V I I M S I S A V A T A V A H O T E L L I

ATHENATAASTUSRAVI OSAKONDA VAJATAKSE

ALATES MÄRTSIKUUST OMA ALAHÄSTI TUNDVAID TÖÖTAJAID:

• TAASTUSRAVIARSTE• MASSÖÖRE• AROOMIMASSÖÖRE• LÜMFIMASSÖÖRE• VEEPROTSEDUURIDE LÄBIVIIJAID• ELEKTERRAVI TERAPEUTE• FÜSIOTERAPEUTE

NÕUDED KANDIDAATIDELE:Meditsiiniline haritus ja ametidiplom,eelnev töökogemus antud erialal ninghea soome keele oskus. Eelistatud onhea suhtlemisoskusega kandidaadid.PAKUME:Täistööaega, meeldivat kollektiivi, uusitööruume ja aparatuuri ning konkurent-sivõimelist palka.

CV JA AVALDUS SAATA:JAVI REISID OÜ, MÄNNIKU TEE 89,

TALLINN 11213INFO TEL. 052 57 904

KALURI TEE 5, kab 151

ON AON AON AON AON AVVVVVAAAAATUD ILTUD ILTUD ILTUD ILTUD ILUSALONGUSALONGUSALONGUSALONGUSALONG

E-R 9-19L 9-14

PPPPPakakakakakume:ume:ume:ume:ume:• • • • • näo-, käte- ja jalgade hooldust• • • • • massaaži

ALAALAALAALAALATES MÄRTES MÄRTES MÄRTES MÄRTES MÄRTSIST JUUKSUR!TSIST JUUKSUR!TSIST JUUKSUR!TSIST JUUKSUR!TSIST JUUKSUR!

Tel: 6 306 138

ABRASET OÜ on Viimsis asuv, põhili-selt tööriistade, teemant- ja abrasiiv-lõikevahendite müügiga tegelev ette-võte. Seoses firma arenguga otsime te-gusat

LAOMEESTEeldame: vanust 25-40 aastat

vähemalt keskharidustvastutustunnet ja oskusttöötada meeskonnas

Kasuks tuleb laotöö kogemus, elukohtViimsis, inglise keele ja arvutioskus.

Pakume: kaasaegset töökeskkondakoolitusttasu vastavalt tööpanusele

Sooviavaldus ja CV palume saata kuni10. märtsini 2003 aadressil Nelgi tee 1,74001 VIIMSI, või faksile 6066 842, võie-posti aadressile abraset@tyrolit.ee

16 Viimsi Teataja

Südamlikudõnnesoovid märtsikuuhällilastele!Emilie Pappel, 12. märts 90Leinard Luige, 9. märts 89Õie-Renate Kilm, 12. märts 85Aleksandra Panina, 21. märts 85Ilse Piirmaa, 25. märts 85Agnes Rajandu, 26. märts 85Leida Tomingas, 29. märts 85Olga Luigand, 28. märts 83Linda Janson, 20. märts 82Gerda Lukk, 1. märts 82Vanda-Elise Roman, 16. märts 82Herbert Jaansalu, 20. märts 81Salme Tali, 12. märts 81Aleksander Janson, 14. märts 80Hermann Veik, 31. märts 70Elfi Vilisalu, 11. märts 70Helve Aas, 8. märts 65Hiie-Tuuli Alas, 30. märts 65Helda Eha, 1. märts 65Marianne Hallikivi, 10. märts 65Ilvi Härmaste, 11. märts 65Enno Kask, 4. märts 65Aksel Möls, 8. märts 65Eha Pürn, 14. märts 65

Jumalateenistused RANDVERE KIRIKUS toimuvadigal pühapäeval kell 14.30