Viimsi Teataja 1

7 (175) VALLALEHT Reede, 31. august 2001

Kõik, kõik on uus septembrikuus1. september on maagiline kuupäev, midaoodatakse ärevuse ja kannatamatusega.Viimsi vallas heliseb sel päeval koolikellesimest korda ligi seitsmekümnele lap-sele.�Mul on kõik kooliasjad juba olemas,� lau-sus Frank Oliver (7) uhkelt. �Tahad sa koo-li minna?� küsisin täiskasvanu tavalise jarumala küsimuse. Frank Oliver põrnitsesmind pisut altkulmu ja noogutas seejärelinnukalt. Tuli meelde enda 1. september javarase lapsepõlve muretu vabaduse lõpp.Seepärast urgitsesin ikka veel poisi kallal,kinnitades: �Aga siis peab iga päev õppi-ma.� �Ähh, ma oskan juba suuri tähti luge-da,� teatas ta ja lippas mere äärde võtmavabadest päevadest veel viimast.

Koolid on valmis uueks õppeaastaks�Meil oli õnn leida kaks uut noort õpeta-jat,� on Püünsi põhikooli direktor Ardi Paulrahul. Uuest õppeaastast annavad lastelematemaatikat ja vene keelt noored pedagoo-gid, kellel ka juba varasem edukas praktikaon ette näidata. �Tänavu tahame üle minnauuele õppekavale,� on koolijuht uuendus-meelne. Kuigi uued õppekavad ei ole veelametlikult kinnitatud, tahetakse Püünsi koo-lis lastele ainete valiku rohkem võimalusi

pakkuda.Koolis veedavad õpilased kuni kuus

akadeemilist tundi päevas. Seepärast on olu-lised ka ruumid, kus see aeg veeta. Viimsikeskkoolis on praeguseks kõik õpperuumidsaanud värske remondi. �Klassitoad said he-lerohelist värvi,� kiidab direktor LeeloTiisvelt värvivalikut. �See loob õppimisekssoodsa meeleolu,� teab ta. Suur ettevõtmi-ne oli ka kogu koolimaja põrandate puhas-tamine. �See oli juba neljas erinev moodus,mida katsetasime. Parim, edaspidi jäämegiselle juurde,� kinnitab direktriss ja nühibnäpuga seinalt ära veel viimase kriimu.Enne esimest koolipäeva on vaja kohalepanna ka uued klassipingid. �Vahetame jõu-dumööda vana mööbli välja. Seekord eelis-tasime eestimaist � koolilaud ja -pingid on�Standardist�,� kiidab Leelo Tiisvelt koha-likku toodangut.

Püünsi koolil oli suurim ettevõtmineküttesüsteemi vahetus. �Praeguseks pole seeveel ühendatud, kuid loodame, et ehitajapeab tähtaegadest kinni,� on Ardi Paul op-timistlik. Pealegi � koolil on üllatuste pu-huks olemas ka alternatiivne küttesüsteem.�Kõik läheb nagu peab,� loodab direktor.�Peame 3.�5. aastaks arengukava välja töö-

tama. Suunad on juba olemas, vaja veel aru-tada, kuidas kõik toimuma hakkab,� ei jääkoolijuht loorberitele puhkama.

Kuigi Pranglis tänavu esimese klassiõpilasi ei ole, heliseb sealgi esimene kooli-kell. Ehk juba lähematel aastatel on taasoodata särasilmi ema käekõrval esimestkorda üle kooliläve astumas.

Ilusat kooliaasta algust kõikidele!Toimetus

Frank Oliver Sari ootab põnevusegapäeva, mil koolikell teda kutsub.

Noormehest saab 1. septembril Püünsipõhikooli õpilane.

Koolides on õpilaste vastuvõtuks kõik ootel.

Lk 2 Lasteaia ehitus käib hoogsalt.

Lk 12 Tuhat üks öödvabaõhumuuseumis.

2 Viimsi Teataja

VallavalitsuseveergViimsi lasteaed sai nurgakivi15. augustil asetati Pargi ja Aiandi teel nurgakivitulevasele lasteaiale. I etapis teeb töid AS HarjuEhitus, kelle ülesandeks on vundamendi rajami-ne, hoonekarbi püstitamine ja ehituse alla jäänudtehnovõrkude ümbertõstmine. Tänase päeva sei-suga on tööd graafikus ja peaksid lõppema plaa-nipäraselt 13. septembriks. I ehitusetapi maksu-museks on 4,2 miljonit krooni.II etapil on töövõtjaks AS Viskari, kelle ülesan-deks on katusekonstruktsiooni rajamine, uste-akende paigaldamine, sisetööd ja -viimistlus ningheakorra- ja haljastustööd. II etapi maksumusekson 8,7 miljonit krooni.Kerkivas lasteaias on kohti 80le lapsele. Neljastrühmast üks on plaanitud sõimerühmana.Teedeehituse suurprojektid ViimsisAiandi, Lubja � Pärnamäe ja Muuli teel käivadremonditööd. Firma on lubanud tööd lõpetadahiljemalt novembriks.Töid teostab riigihanke konkursil parima pakku-mise teinud Skanska EMV AS. Tööde maksumu-seks on ligikaudu 16 miljonit krooni.Parandustöid on tehtud kogu valla teedevõrgusti-kul ligikaudu enam kui poole miljoni krooni eest.Gaasiküttesüsteem Püünsi põhikoolisPüünsi Põhikooli küttesüsteemi on saanud uue,veekandjaga küttesüsteemi. Töid tegi AS EsmarEhitus, ehituse maksumuseks kujunes 1,8 miljo-nit krooni.Arengukava koostamiselViimsi vald areneb suure kiirusega. Koostamiseluus, järjekorras juba kolmas arengukava. Aren-gukava koostamisel on abiks Geomedia OÜ kon-sultant Rivo Noorkõiv. Valla elanike ja vallavalit-suse ametnike osalemisel on toimunud mitmeidseminare, kus arutati võimalikke tulevikstsenaa-riume. Arengukava projekt tuleb avalikustamise-le septembri lõpus.Vesi ja kanalisatsioon kõne all23. augustil oli koos järjekordne töögrupp, kesarutas valla vee- ja kanalisatsiooniprobleeme.Grupp, kuhu kuuluvad vallavalitsuse, volikogu,keskkonnaministeeriumi ja veeettevõtjate esinda-jad, tegi ülevaate tehtud tööst, täpsustas 2001. aas-ta tegevuskava ja planeeris 2002. aasta ettevõt-misi.Ühistransport arutuselSel nädalal toimus nõupidamine seoses valla uuteühistranspordi võimaluste leidmiseks. Praegu onkäsil valla elanike sõidusoovide täpsustamine.Vastavalt Harju maakonna poolt veel sel aastalkorraldatavale riigihanke konkursile otsitakse sõi-dusoovide täpsustumisel ka uutele liinidele tee-nindaja või olemaosolevate liinide ümberkorral-daja.

Praegu teenindavad valla elanikke HarjumaaLiinid, Tallinna Autobussikoondis, AS Devor Rei-sid, Temptrans ja OÜ Sevar �R

Ilmub iga kuu kolmandal neljapäeval. Kaastööd, reklaamidja kuulutused esitada hiljemalt kümme päeva enne ilmumist.Toimetus reklaamide sisu eest ei vastuta.Tel 6 066 813, faks 6 066 800http://www.viimsivald.eeKolleegium: Kaido Metsma, Jaan Alver, Ardi Paul, MadisSaretok. Trükki toimetanud Kirjastuskeskus. Trükitud trüki-kojas Greif.

Väike inimene pargisJärgmise aasta alguses valmib Pargi jaAiandi tee nurgal lasteaed kaheksakümnelemudilasele.

Lasteaia ehitusega seotudametiisikud täitsid hülssi, mismüüriti lasteaia nurgakivisse

ametlike dokumentidega.Vallavanem asetas torusse lasteaia

plaani.

Septembriks sellist pilti enam einäe � selleks ajaks on lasteaial

juba seinad püsti.

Siin ta on � dokumenteeritud hetk pidulikult nurgakivipanekult.

Viimsi Teataja 3Kas te olete kunagi lumeinglit teinud?

Lapsepõlves lumme pikali heitnud ja käsi-jalgu niimoodi liigutanud, et pärast, kui jubapüsti olete tõusnud ja kasuka lumest puh-taks rapsinud, jääb teie lamamiskohale lum-me jälg, kus justkui ingel oleks oma tiibulehvitanud? Ikka olete! Aga meil Viimsis,Pargi ja Aiandi tee nurgal, on kohisevatepõlispuude all pikali maas hoopis pisikeneinimene. Mis? ehmatate nüüd teie. Jaa, kuioleks linnutiivad ja saaks valmivat lasteaedavaadata linnulennult, näeksime uue hoonepõhiplaani skemaatilise lapsekujutisena. Niion iga valmiv ehitusetapp selles kujutiseska kui sümbol lapse arengust.

Hoolitseme oma laste eest iseEestis lasteaedu enam eriti ei ehitata �

kas pole raha või puudub piisav juurdekasv.Või on asi veel milleski muus. Viimsi ehi-tab äsja kümneaastaseks saanud Eesti Va-bariigi ajal juba teist lasteaeda oma järel-kasvu tarbeks. Püünsi kool-lasteaias on kohti36le mudilasele, uues lasteaias saavad koha80 last. Neljast rühmast üks on planeeritudsõimerühmana.

Piisavalt, tundub. Aga ei. Ikka on veellapsi, kelle ei jätku kohti � Viimsi vald onca 3000 inimese võrra iseseisvusaastatejooksul suurenenud. Mammad on mures,isad murravad päid, kelle juurde veel imi-kueas lapsukesi paari aasta pärast usaldada.Üks lahendus paistab � Viimsi vallavalitsus

plaanib juba tänavu vanast nõukogudeaeg-sest tulejuhtimiskeskusest Kelvingi külasümber ehitada koht, kus oleks võimalik päe-val hoida kahtekümmend last.

Lapsi, kes juba omal jõul ja nõul ringiliiguvad, rõõmustab kindlasti rajatav spor-dikeskus. Ja juba üsna varsti, olge mureta!

Nurgakivist sarikateniViimsi lasteaia on projekteerinud nime-

kas arhitekt Vahur Sova Teigar, Tork jaSova arhitektuuribüroost. Ehitamiseks kuu-lutati välja kaheetapiline riigihankekon-kurss, millest esimese etapi võitis AS Har-ju Ehitus, teise AS Viskari. Harju Ehituseülesandeks on tehnovõrkude ümbertõstmi-ne ja lasteaia tarbeks uute rajamine, vun-damendi rajamine ning majakarbi ehitus.15. augustil sai lasteaed nurgakivi, tööd onlubatud lõpetada 13. septembriks.

Kui lasteaial seinad püsti, võtab tööjärjeüle AS Viskari. Firma paigaldab katuse,teeb hoonele uksed-aknad, ka sisetööd- ja

Lasteaed akna all�See on suur asi, et Viimsi vald julges

oma jõududega sellise lasteaia püsti pan-na,� kiidab muusikapedagoogist noor papaAndrus Kalvet. Kalvetite pere, kus kasvaboktoobris aastaseks saav pisipõnn Andreas,elab just kerkiva lasteaia vastas. �Nii heaoleks rõdult hüüda: �Andreas, tule koju!�,�unistab papa Andrus aegadest, kui poja las-teaiaaastad kätte jõuavad.

Andreas sai lasteaia järjekorda pandudjuba kevadel � siis oli see üle neljasaja kan-didaadi pikk. Ema Virve kavatseb kodusolla, kuni Andreas saab kolme aastaseks.

�Igal aastal lõpetab lasteaia umbes kuus-kümmend last. Ei tea, kas meie poisi järje-kord jõuab õigeks ajaks kätte. Viimsis kas-vab elanikkond ju kiiresti,� arutleb AndrusKalvet. �Siis peame Virvega � tema ju kapedagoog � oma tunniplaanid nii sättima,et üks meist saaks poisiga olla,� on pere-isal valmis plaan ka halvaks stsenaariumiks.

�Aga loodame ikka, et lastele kohti jät-kuks ja ka lapsi juurde tuleks. Ega seegipoiss meil ainukeseks jää,� unistab And-rus Kalvet.

viimistlus on nende teha. Hoone ümbruseskorrastatakse ehitusplats ning tehakse hal-jastustööd.

Lapsesõbralik seest ja väljastTeadagi, et lapsed on ka inimesed, aga

nad on alles väikesed inimesed. Sestap onka uue lastaia rajamisel arvestatud väike-laste vajadustega. Väljast kaetakse hooneosaliselt naturaalpuiduga, katusele tulebosaliselt murumätas - ilus ja täiesti keemia-vaba. Lasteaia territoorium ümbritsetakseaiaga, et keegi plehku pista ei saaks. Hal-jastuses säilitatakse suured puud ja ka krun-dil kasvavad õunapuud.

Kui aasta lõpuks hoone ehitus valmib,hakkavad tööle sisekujundajad. Kõik kasu-tatavad materjalid läbivad tervisekaitse-kontrolli. Uus lastepere päevakodu saabrõõmsa ilme, kus on tore olla mudilasel jamis rõõmustab ka emmesid-issisid, kes ra-huliku meelega oma maimukese võivad siiahoida ja õpetada jätta.

Toimetus

Töid soosib hea ilm ja rangeplaanipärasus.

Kellud valmis � läks! Nurgakivi asetasid oma kohale Harju Ehitusejuhatuse esimees Aare Neudorf, vallavanem Kaido Metsma, valla

volikogu esimees Madis Saretok ja Harju maavanem Orm Valtson.

Andreas vaatab ema-isaga tulevastmänguplats üle.

4 Viimsi Teataja

Viimsi vald sai suure kaardiLinnakujunduse Arendusbüroo AS(Meedia Labor) paigaldas Viimsivalla tellimusel koostöös firmagaReval Auto valla piirile suure ja üle-vaatliku Viimsi kaardi. Lisaks pro-jektis osalenud Reval Autole toetasvalgustatud kaardi paigaldamist kaStatoil, mille juhtkond lubas kaar-di üles panna oma bensiinijaamaterritooriumile, mille kõrvalt kul-geb peamine sissesõidutee Viimsivalda.

Roostevabast metallist valmistatudkonstruktsioonile paigaldatud kaardilon kujutatud kogu Viimsi valla terri-toorium koos valla koosseisu kuulu-vate saartega. Esmakordselt on võima-lus ühelt kaardilt leida kõik Viimsitänavad. Linnakujunduse Arendusbü-roo meediajuht Pekka Rooväli ütles,et kaardil on kujutatud lisaks praeguolemasolevatele tänavatele ka rajata-vate uuselamurajoonide teid, mis ondetailplaneeringutega kinnitatud. Pea-le maismaateede on kaardil ka Lepp-neeme sadamast Pranglile kulgev lae-vatee.

Kaardi alumises osas on tänavatenimistu tähestikulises järjekorras,andmed valla kohta � maismaa ja saar-te pindalad koos rahvaarvuga. Samu-ti on kaardil andmed Viimsi esmamai-

nimisest 760 aastat tagasi, mille pu-hul kaardi valmistamise idee algusesaigi. Peale teede-tänavate leiab Viim-si valda saabunud külaline kaardiltkõik vajalikud infrastruktuuri objek-tid nagu vallamaja, meditsiiniasutu-sed, politsei, kauplused, raamatuko-gu, vanadekodu, koolid ja lasteaia.Lisaks on märgitud kõik looduskait-se- ja turismiobjektid.

Kaardi mõõtudeks on 4,7 x 4,2meetrit. Materjalidest on kasutatudroostevaba terasplekki, PVCd ja klee-bist. Kaart on varustatud digitaalseajanäitaja ja välisõhu temperatuuri-näidikuga ning pimedal ajal valgus-tatud. Roovälja sõnul on kaart Statoi-li videokaamerate valve all.

Samasugune AS Linnakujunduse

Arendusbüroo poolt valmistatud kaarton juba üle kuu aja üleval ka Eesti-Läti piiril Ikla piiripunktis. Maantee-ameti ja E.O. Mapi poolt tellitud kaar-dil on kujutatud kogu Eesti teedevõr-gustikku ja vahemaid linnade vahel.Kaardi konstruktsiooni ja disaini auto-ri Roovälja sõnul on silmatorkava ku-jundusega kuid stiililt lihtsa kaardi-konstruktsiooni projekt välja töötatudsuuremate objektide või omavalitsus-üksuste tutvustamiseks ning sobib eri-nevatesse keskkondadesse.

Pekka RooväliMeedia Labor / AS

Linnakujunduse ArendusbürooMeediajuht

Uus kaart on pilkupüüdev.

Suuremõõtmelise kaardipaigaldamiseks oli vaja võimsaid

masinaid.

Viimsi Teataja 5

Tibusid loetaksesügisel

Otsas me ilus suvi. Oli päikese-paistet, kuumi tuuli ja ahvatlevat me-revett. Oli vihma ja äikesilma. Naguikka Eestimaal suviti.

Nüüd kisuvad pihlakad punele,seened hüüavad metsas korjajaid, kar-tulid põllul tahavad noppimist ja aia-vili peenral ootab keldrisse viimist.Moosid on ammu juba sahvris � kõikilusasti sildistatud.

Enam pole aeg särgiväel toast õueminna � kisub viludaks � kampsunolgu ikka ligi võetud. Tasapisi vahe-tavad suveriided riiulitel koha villa-semate ja veekindlamate ihukatetega.Sulgpallireketid, kriketikurikad,petanque´i kuulid jäävad järgmiseksaastaks oma aega ootama. Panipaika-dest tuleb välja otsida kummikud, sõr-mikud, kampsunid ja joped. Õuespor-dialadelt ümber orienteerida siseruu-mide võimalustele. Ka grillipidusidjääb paratamatult vähemaks � külm javihm peletavad tubasemale tegevuse-

le. Hinda lähevad raamatud, telekas,käsitöö; taas igatseme ahjusoojust jahingelähedust.

Hirmus, kas pole?Tegelikult ei ole � tuules vahutav merija taevas kihutavad pilved juhivadmõtted igavikule. Koolikell annabmärku aegade kestvusest. Looduseküpsed värvid räägivad täiusest. Onaeg kokkuvõtteid teha � tibusid loe-takse sügisel.

Täname kõiki, kel oli tahtmist juu-nikuises Viimsi Teatajas avaldatud kü-sitlusele vastata. Paraku � vastajaid olivähe. On see nüüd suure suve süü, etankeete vaid näpuotsaga laekus võiViimsi Teataja lihtsalt nii igav, et sõ-num kohalegi ei jõudnud � võta nüüdkinni või räägi selgeks! Seda suuremrõõm on nende heatahtlike inimesteüle, kes meile oma vastused saatsid,püüdes seega lehetegemisele kaasamõelda. Palju tänu teile kõigile!

Viimsi Vallavalitsuses registreeritudlapsed 22. juuni � 10. augustKatre-Liis Vunk ja Erik Sei 29.05 tütar Liisa Triin

Kati Kippasto ja Peeter Puudersell 12.06 poeg Markus

Anneli Palvadre ja Tarvi Hirv 14.06 poeg Markus Oliver

Agne Kurrikoff ja Indrek Hermann 17.06 tütar Minna-Liisa

Pille Paabut ja Hemen Pärt 17.06 poeg Julius

Bianca ja August Mikovits 16.06 poeg Karl August

Kristi ja Wade Leeger Stokes 19.06 tütar Katarina Ann

Mare ja Ahti Tolli 19.06 tütar Stiina

Natalja ja Kalmar Kumar 29.06 tütar Liisa

Kirsti Klopets ja Valeri Kivi 29.06 tütar Lenel

Anu Müürsepp ja Ants-Aarne Viirmaa 30.06 tütar Ann

Kairi ja Indrek Seiler 02.07 tütar Grete-Ly

Mari Hiiemäe ja Ainar Klesmann 05.07 poeg Marko

Piret ja Mark Rubinstein 06.07 poeg Aron

Virve ja Argo Roolaht 06.07 poeg Renar

Janika ja Erki Unn 26.07 poeg Albert

Galina Tsaplõgina ja Aleksei Mihhalevits 05.08.2001 poeg Dmitri

Mis hästi, mis ükskõikEnamus väljapakutud teemadest ja

valdkondadest leidis vastajate seasheakskiitu. Sooviti paremat ja opera-tiivsemat infot kultuurisündmustekohta, samuti infot kohalike firmadetegemistest. Väga oluliseks peeti ko-haliku info nagu arstide vastuvõtud,kaupluste lahtiolekuajad jms ilmuta-mist. Seadused ja määrused on kõigi-le vajalikud teada. Kostus ka hääli, kesnõudsid rohkem meelelahutust � nal-ju või horoskoopi.

Senini vähe kajastamist leidnudteemad nagu arutlused päevateema-del, kodukandi loodus ja ajalugu hu-vitavad kõiki ankeedi täitnuid. Kalood omakandiinimestest on teretul-nud.

Pea kõik küsitlejad leidsid, et lehtvõiks ilmuda tihedamini.

Kuidas edasiNüüdseks on ankeet lugejate poolt

täidetud ja toimetuses läbi arutatud �mis edasi? Ega muud, kui lugeja soovon seaduseks! Juba järgmises numbrisalustame kodukoha ajalooga � Laido-neri muuseumi direktor Hannes Walterräägib Eesti Vabariigi esimesest kind-ralist ja tema kodust Viimsis.

Tarbeinfost niipalju, et septembri-numbrist saate lugeda ka elektrihin-dadest. Kindlasti on selleks ajaks val-mis ka poolaasta kultuuri- ja spordi-kalender. Teeme kokkuvõtte, paljutänavu läks Viimsi vallast lapsi esi-mest korda kooli. Juttu tuleb veelühest heategevusprojektist ja välja eijää ka tavapärased rubriigid.

Suur tänu kõikidele heatahtlikelelugejatele ja kannatlikku meelt, sestsammud täiuseni on pikad ja tee sin-na konarlik!

Toimetus

Nagu lubatud, loosisime ankee-dile vastajate seast välja auhinna-võitaja. Fortuuna sirutas käe TheaKriisile Viimsist. Palju õnne ja headkeelekastet!

Auhind, milleks on kast GoldenPheasanti õlult firmalt Grape, ootaboma omanikku toimetuses. Palunvõtke ühendust Viimsi Teataja toi-metusega telefonil 60 66813.

6 Viimsi Teataja

TeadaanneViimsi KeskkoolivilistlasteleViimsi Keskkool tähistab käesole-va aasta 14.-15. detsembril 130 aas-ta möödumist hariduse andmisestViimsi poolsaarel ja keskkooli 20.aastapäeva.Palume seoses nimetatud üritusegaiga lennu ühel esindajal võtta ühen-dust kooli kantseleiga telefonil6066902 ja jätta sekretärile omakontaktandmed.

Eeldame, et kontaktisik on aktiiv-ne inimene, kellel on aega ja taht-mist oma endised klassikaaslasedüles otsida ja neid toimuvast teavi-tada ning paar korda enne pidustu-si korraldusmeeskonna nõupidami-sest osa võtta.

Viimsi Keskkool soovib kõigi-le oma õpilastele, õpetajateleja lapsevanematele koostööta-het, edu ja kordaminekuiduuel õppeaastal.

Viimsi Keskkoolikooliaasta avaaktusedtoimuvad laupäeval, 1.

septembril

kell 9.00 2.�4. klassid

kell 10.00 5.� 8. klassid

kell 11.00 9.�11. klassid

kell 12.30 1. ja 12. klassid

MTÜ Viimsi Huvikeskus ootab alatesseptembrist kõiki endisi ja uusiosalejaid järgmistesse huviringidesse:Tantsuklubi VIIRATreeningud toimuvad teisipäeviti ja nel-japäeviti 16.00-20.00 Viimsi Kultuuri-keskuses.Juhendaja Kati Pedanik.

Showtantsurühm SIRIUSTreeningud toimuvad esmaspäeviti jakolmapäeviti 16.00-20.30 ja pühapäe-viti 16.00-18.30 Viimsi Kultuurikesku-ses.Toimub vastuvõtt ettevalmistusrühma.Juhendaja Anni Tiitsaar.

Laulustuudio laulu-mänguring mu-dilastele ja ansamblilaulEsimene kokkusaamine õpetajaga 6.septembril kell 18.00 Viimsi Kultuuri-keskuse lauluklassis.Juhendaja Maire Pedak.

AeroobikatreeningudViimsi Kultuurikeskuse ovaalsaalisEsmaspäeviti ja kolmapäeviti kell20.30-22.00 treener Helja Aas.Registreerimine telefonil 051 05 455.Teisipäeviti ja neljapäeviti kell 20.30-22.00 treener Eva Pettinen.

Info telefonil 60660834.

Viimsi muusikakool võtab vastu õpi-lasi klaver, viiuli, akordioni, kitarri,flöödi ja plokkflöödi erialale.Katsed toimuvad 30. augustil alates kell11.00 eelregistreerimise alusel. Regist-reerida saab tööpäevadel kell 11.00 �14.00 telefonil 60 66 939 või Viimsimuusikakoolis Rohuneeme tee 38.

Siriuse reibas tants rõõmustab ka põhjanaabreid.

Showtantsurühm Siriusel on ees esinemine Soomes Ylivieskas. Tantsutüdru-kud on palutud esinema septembri alguses toimuvale traditsioonilisele vilja-päevale.

Segakoor Viimsi on aga just naasnud Norrast oma sõpruskoorilt. Järgmi-ses lehes uudiseid nende reisidest.

VÄIKESED MUUSIKASÕBRAD!Alustame väikeste laste muusika-män-gu tundidega. Tunnid toimuvad kolma-päeviti Viimsi muusikakoolis Rohunee-me tee 38.2-aastased 9.45 � 10.303-aastased 10.30 � 11.154-aastased 11.15 � 12.00Ootame endisi ja uusi õpilasi. Esimenekokkusaamine toimub 5. septembril kell10.00.

Viimsi WHAT? � THEATRE?Kuulutab välja konkursi uue

muusikaliMOUTH PARK

taustalauljate leidmiseks vanusesumbes 15 �25 aastat. Konkursi põ-hitingimused: tugev hääl, laitmatuviisipidamine. Ennast saad esitleda6. septembril kell 17.00 Viimsi kul-tuurikeskuses.Info Viimsi kultuurikeskusest(Nelgi tee 1).Tel 60 66 838 ja 050 590 43(Kalle Erm).

Viimsi Teataja 7

Koolilastel sõittasutaNagu juba möödunud õppeaastal,nii ka algaval saavad Viimsi vallaõpilased sõita tasuta kodust kooli jatagasi.Septembrist alustab taas tööd ViimsiValla Liin. Illar Hallaste AS DevoriResidest kinnitas, et kui lapsi olemas-olev sõidugraafik ei rahulda, pannak-se praegu liinil kurseerivale kolmelebussile neljas ka lisaks.

Õpilaste seas tehtud küsitluse põhjal,millist tarnspordifirmat eelistada, olikindel favoriit Devori Reisid. DevoriReiside eeliseks oli see, et tasuta onvõimalik sõita firma kõikidel liinidel.Vallavalitsuse otsusega toetada lastekooliskäimist doteeritakse DevoriReise õpilaste veol. Sõidudokumen-diks on neile fotoga kaart, kuhu onmärgitud sõidu algus- ja lõpppunkt.Nendeks on kodu ja kooli asukoht,sest tasuta sõidu kindlustab vald ainultkoolis käimiseks. Mitu korda päevaslaps sõidab, pole oluline, lubatud ei

ole ainult kaugemale sõita kui tõendilmärgitud.

Viimsi Valla Liini sõidugraafik6.50 Viimsi haigla7.10 Hansunõmme7.15 Randvere7.20 Tammneeme7.30 Leppneeme7.35 Viimsi haigla7.45 Vallamaja7.50 Nelgi tee, Tulbiaia tee7.55 Vehema tee8.00 Lubja küla8.05 Viimsi Keskkool8.15 Püünsi Põhikool8.30 Viimsi haigla8.45 Leppneeme8.55 Tammneeme9.10 Viimsi haigla9.15 Miiduranna kauplus12.50 Miiduranna kauplus12.55 Viimsi haigla13.00 Viimsi Keskkool13.05 Miiduranna kauplus13.10 Vallamaja13.15 Vehema tee13.20 Lubja küla13.25 Leppneeme

13.35 Tammneeme13.45 Mähe14.00 Viimsi Keskkool14.15 Rohuneeme14.25 Püünsi Põhikool14.30 Kelvingi14.55 Viimsi Keskkool15.00 Viimsi haigla15.05 Vallamaja15.10 Miiduranna kauplus15.15 Viimsi haigla15.30 Leppneeme15.40 Tammneeme15. 50 Miiduranna kauplus15.55 Viimsi Keskkool16.10 Rohuneeme16.20 Püünsi Põhikool16.25 Kelvingi17.00 Miiduranna kauplus17.05 Viimsi haigla17.20 Leppneeme17. 30 Tammneeme17. 45 Viimsi haigla17.55 Miiduranna kauplus18.00 Viimsi haigla18.15 Leppneeme18.25 Tammneeme18.40 Viimsi haigla

8 Viimsi Teataja

Viimsi vallavalitsuse määrus26. juuni 2001 nr. 49Teede nimede ja aadresside määramine Ro-huneeme külasViimsi vallavolikogu 14. 10. 1997. a. määru-se nr. 19 alusel ja vastavalt Viimsi vallavalit-suse 26. 06. 2001. a. istungi otsusele (päeva-korrapunkt 6.7.) annab Viimsi vallavalitsusmääruse:1. Määrata Rohuneeme külas teede nimed jaaadressid vastavalt Viimsi vallavolikogu poolt12. 06. 2001. a. otsusega nr. 151 kehtestatuddetailplaneeringule alljärgnevalt:Kivineeme tee 1 elamukrunt nr. 29Kivineeme tee 2 reservKivineeme tee 3 elamukrunt nr. 25Kivineeme tee 4 mü RannaKivineeme tee 5 tootmismaa nr. 31Kivineeme tee 6 elamukrunt nr. 19Kivineeme tee 7 elamukrunt nr. 10Kivineeme tee 8 elamukrunt nr. 18Kivineeme tee 9 elamukrunt nr. 11Kivineeme tee 10 elamukrunt nr. 17Kivineeme tee 11 elamukrunt nr. 12Kivineeme tee 12 elamukrunt nr. 16Kivineeme tee 14 elamukrunt nr. 15Kivineeme tee 16 elamukrunt nr. 14Kivineeme tee 18 elamukrunt nr. 13Kivineeme tee 20 elamukrunt nr. 1Kivineeme põik 1 elamukrunt nr. 24Kivineeme põik 2 elamukrunt nr. 9Kivineeme põik 3 elamukrunt nr. 23Kivineeme põik 4 elamukrunt nr. 8Kivineeme põik 5 elamukrunt nr. 22Kivineeme põik 7 elamukrunt nr. 21Suur-Ringtee 9 elamukrunt nr. 26Suur-Ringtee 11 elamukrunt nr. 27Suur-Ringtee 13 elamukrunt nr. 28Suur-Ringtee 15 elamukrunt nr. 20Sääre tee 4 elamukrunt nr. 7Sääre tee 6 elamukrunt nr. 6Sääre tee 8 elamukrunt nr. 5Sääre tee 10 elamukrunt nr. 4Sääre tee 12 elamukrunt nr. 3Sääre tee 14 elamukrunt nr. 22. Viimsi vallavalitsuse kommunaalametil tä-histada tee vastava tähisega 26. oktoobriks2001. a.3. Maaomanikel tähistada maaüksus vastavatähisega 1. aprilliks 2002. a.4. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikusta-mist Viimsi vallavalitsuse kantseleis.

Kaido Metsma Eda IlvesVallavanem Vallasekretär

Viimsi vallavolikogu määrus21. august 2001. nr 10Üüri piirmäära kehtestamineVõttes aluseks elamuseaduse (RT 1992, 17,254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576) javallavalitsuse ettepaneku, Viimsi vallavoliko-gu määrab:1. Kehtestada Viimsi valla haldusterritooriumilasuvate Viimsi vallale kuuluvate eluruumideüüri piirmääraks kaksteist krooni eluruumi üld-pinna ühe ruutmeetri kohta kuus, mis on üüripiirmääraks kõigi Viimsi valla haldusterritoo-riumil asuvate eluruumide suhtes, sõltumata

omandivormist.2. Viimsi vallavalitsusel kehtestada punktis 1näidatud piirmäärast lähtudes üürimääradViimsi vallale kuuluvatele eluruumidele, ar-vestades nende asukohta ja heakorrastustaset.3. Tunnistada kehtetuks Viimsi vallavolikogu12. 01. 1999 määrus nr 39 �Üüri piirmäära keh-testamine�.4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta-mist ajalehes Viimsi Teataja.

Madis SaretokVolikogu esimees

Viimsi vallavolikogu 21. 08. 2001istungi otsusedNr 159 Lepingu kooskõlastamineNr 160 Enampakkumise võitjaks tunnis-tamineNr 161 Ajutise komisjoni moodustamineNr 162 SA Viimsi Kodanikukaitsefondpõhikirja uue redaktsiooni kinnitamineNr 163 SA Viimsi Arengufond põhikirjauue redaktsiooni kinnitamineNr 164 Peremehetuks ehitiseks tunnista-mineNr 165 Detailplaneeringu algatamine:maaüksus Pugomanni II maatükkNr 166 Detailplaneeringu algatamine:maaüksus Käspre VIIINr 167 Detailplaneeringu algatamine: Ro-huneeme tee 62Nr 168 Detailplaneeringu algatamine:Lepa I, II, III ja IVNr 169 Detailplaneeringu kehtestamine:maaüksus Madikse IVNr 170 Detailplaneeringu kehtestamine:Vesiroosi tee 2Nr 171 Detailplaneeringu kehtestamine:Kooli tee 2aNr 172 Detailplaneeringu kehtestamine:Kallasmaa tee 26

EnampakkumineViimsi vallavalitsus kuulutab välja kir-jaliku enampakkumise Viimsi vallas

Miiduranna külas asuva munitsipaal-maa Pagari, katastritunnus89001:023:0006, pindalaga 2631 m²võõrandamiseks. Munitsipaalmaal

asub tootmishoone üldpindalaga 577m² ja kivikelder üldpindalaga 38 m².Tootmishoone on koormatud rendile-pinguga, millest tulenevad rendileand-

ja õigused ja kohustused lähevad üleenampakkumise võitjale. Sihtotstarveon ärimaa. Munitsipaalmaa alghind on2 000 000.- (kaks miljonit) krooni.

Avalduse esitamise tähtaeg on 7. sep-tember 2001. a. kell 13.00 ja kirjalikenampakkumine kuulutatakse väljaajalehes �Viimsi Teataja�, �Päevaleht�

ja Ametlikes Teadaannetes.Avaldus enampakkumises osalemisekstuleb esitada kirjalikult kinnises ümb-rikus, märkusega �Pagari� vahetult

Viimsi Vallavalitsuse Kantseleisse võisaata posti teel aadressil Viimsi alevikNelgi tee 1, 74001.Informatsioon ja tingimuste väljasta-

mine: August Kiisk, tel. 6066827 võiAnts Vitsut, tel. 6066828.

Pakkumine peab sisaldama:1.pakutavat hinda (sõnadega);2.pakkuja nime , aadressi, telefoni, ar-

velduskonto numbri;3.füüsilisel isikul koopia passist;

4.juriidilise isiku pädeva juhtimisor-gani otsus enampakkumise osalemi-se ja enampakkumise võitmise kor-ral ostmise kohta;

5.juriidilise isiku esindajal volitus jaisikut tõendav dokument;

6.juriidilise isiku äriregistri kaardi äri-registri poolt tõestatud ärakiri;

7.nõusolekut enampakkumise tingi-mustega;

8.osavõtutasu 10 000.- (kümme tuhat)krooni ja tagatisraha 10 % alghin-

nast, mis on 200 000.- (kakssadatuhat) krooni tasumist tõendavad do-kumendid. Osavõtutasu ja tagatisra-ha tasuda Viimsi Vallavalitsuse ar-

veldusarvele nr. 221010936477Hansapangas.

Sotsiaalsfäärieelarve kulud Ipoolaastal 2001

KrooniEriteenused puuetega inimestele 10 690Päevakeskus 173 250Üldhooldekodud 670 348Tsernobõli toetus 2 400Transpordikulud 15 753Koolitoetus 157 561Püsiva iseloomuga toetus 25 288Ühekordsed toetused 264 947Vastsündinute toetus 242 171eelkoolieal laste toetus 285 900Matusetoetus 19 000Noortekodu 18 283Erivajadustega lasteaed 22 314Maamaksusoodustus 17 230 2001. a eelarve 3 732 0002001. a kulu 1 918 134

Viimsi Teataja 9

Prügimajandus kordaKellele meeldiksid prügimäed kodus või õues? Mitte kellelegi.Aga ikkagi on asjad korrast ära. Kelle mure on igapäevase prügiäravedu, pole veel kõikidele üheselt selge.

Puhta ja tervisliku keskkonna tagamine Viimsi vallas on meie kõigi ülesanne. Seda eesmärki aitab täita jakorraldada Viimsi valla jäätmekäitluseeskiri, mis on kinnitatud Viimsi vallavalitsuse määrusega nr 4 19. 03.1996. aastal.Kui korterelamute puhul ei teki prügiveolepingu olemasolu korteriomanikes küsimust, siis mõningatel eramuomani-kel on arvamus, et seda ei olegi vaja. Aga teie prügi, kuidas peaks see ära toimetatud saama? Selge, et heategevusttänapäeval nii lihtsalt ei leia ja oma jäätmete äraveo eest peab omanik ise vastutama.Jäätmekäitluse eeskirja punktid 4.2 ja 4.3 kohustavad kõiki jäätmeomanikke sõlmima jäätmete väljaveo le-pingu ja selle kontrollivale ametnikule ette näitama.Viimsi vallavalitsus on otsustanud septembrikuu kuulutada jäätmekäitluseeskirja täitmise tõhustatud kontrolli kuuks.Siinkohal toome ära kolme prügi väljaveofirma hinnapakkumised ja konttakttelefonid.

Jokkom Saue OÜTelefon 65 62 810Konteineri suurus 0,24 m3 0, 37 m3 0, 66 m3 0,8 m3

Olmeprügi vedu (1 kord) 36 krooni 42 krooni 50 krooni 60 krooniKonteineri rent 30 krooni 40 krooni 42 kroon 42 krooniKonteineri väljaostu hind 850 krooni 1250 krooni 1770 krooni 2040 krooni

Ragn SellsTel 606 0431Konteineri maht m3 Konteineri materjal Ühe tühjenduse maksumus Konteineri laenutus (kuu) Konteineri müük (krooni)

0,10 Kilekott 43.500,14 Plast, ratastega 29.50 25.00 910.000,42 Plast, ratastega 40.00 32.00 940.000,25 Plast, ratastega 45.00 38.00 1019.500,37 Plast, ratastega 49.70 51.00 1699.200,60 Plast, ratastega 53.00 52.00 1840.800,80 Metall 63.00 65.00 2053.201,5 Metall 101.00 158.00 4248.002,5 Metall 174.50 231.00 6230.404,5 Metall 345.50 289.00 7788.00Konteinereid laenutatakse tingimusel, et tühjendused toimuvad mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul.

AS KrissanTel 65 62824Konteineri maht m3 Üks tühjendus (krooni) Kuurent (krooni) Müügihind krooni)0,24 36.00 30.00 850.000,37 42.00 40.00 1250.000.60 50.00 42.00 1770.000.80 60.00 42.00 2040.002.50 170.00 165.00 6140.004.50 295.00 212.00 7800.00

Viimsi valla kommunaalamet

10 Viimsi Teataja

Uus arengukavakoostamiselKaante vahele hakkab saama Viimsivalla arengukava. Tegemist on arengu-lise dokumendiga, mis määratleb vallasuundumused ja ressursside jaotuse lä-hiaastateks. Kuna arengukava elluvii-misest hakkab sõltuma vallaelanike hea-olu, siis palume selle kohta kommen-taare selle töö eestvedajatelt abivalla-vanem Jaan Alverilt ja Geomedia OÜkonsultandilt Rivo Noorkõivult.

Mis ajendas Viimsi valla uut arengu-kava koostama?Viimsi valla areng on olnud väga kiire.2000. aasta rahvaloenduse andmetel olivallas 7957 elanikku, mis 1989. aastaloendusandmetega võrrelduna annabkasvuks 151,7 %. Palju on ehitatud uusiühepereelamuid, sadamaalad on laiene-nud, muutused on olnud maakasutus-funktsioonides. Seetõttu on varasemarengukava ammendumas. Rõhutansiinkohal, et arengu kavandamist tulebkäsitleda pideva protsessina ning ja se-dapuhku oli aeg inventuuriks ja tege-vuskava aktualiseerimiseks küps.

Kuidas arengukava koostamine toi-mus?Jaan Alver: Positiivsete muutuste esi-lekutsumiseks valla elus on vaja süste-maatilist tegutsemist ning head mees-konnatööd. Ka valla arengukava ei saasündida ühe inimese tahte tulemusena.Selle materjali koostamiseks viidi läbimitmed mõttetalgud ja valda iseloomus-tavate seniste arengute ja võimalike tu-levike analüüse. Seminarid olid avali-kud ja valla elanikke teavitati koosole-kutest varakult. Kahjuks oli elanike osa-võtt tööst tagasihoidlik, mistõttu põhi-koormus langes vallavalitsuse töötaja-tele ja volikogu liikmetele. Kuna aren-gukava läheb vallavolikogusse avaliku-le arutelule, siis on veel kõigil võima-lus sõna kaasa öelda. Ma usun, et mõt-tevahetus saab olema tihe, sest kirjapan-du elluviimine puudutab igat vallaela-nikku.

Mis kasu on vallal tervikuna ja siin-setel elanikel eraldi uuest arenguka-vast?Rivo Noorkõiv: Uus arengukava hin-dab neid muutusi, mis vallaelus on Eestitaasiseseisvumisest alates aset leidnud.

Ühtlasi vaadatakse valla arengut ka laie-malt, näiteks Tallinna aglomeratsioonikontekstis. Tulemusena on joonistatudvõimalikud arengustsenaariumid, mil-le vahel on nn. mänguruum tegutsemi-seks. Kuna arengukava koosseisus onväljatöötamisel ka tegevuskava, siis onkõigil võimalus näha, millised on lähi-aastate investeerimisprioriteedid. See-ga peaks arengukava elluviimine lahen-dama vallaelanike praktilisi probleemeja andma elanikele võimalusi oma te-gemisi planeerida. Vähetähtis pole kaasjaolu, et arengukava alusel on võima-lik vallaeelarvele projektitaotluste kau-du lisaks raha hankida. Näiteks kesk-konnainvesteeringuteks, tehnilise infra-struktuuri väljaehitamiseks.

Millisena tahetakse Viimsi valla tu-levikku näha?Rivo Noorkõiv: Visioonina on tuleviksõnastatud nii, et Viimsi vald on iseseisev,kvaliteetset elukeskkonda, haritust ja ette-võtlikkust väärtustav omavalitsus. Põhiva-lik on selles, kas suudetakse tagada kõrge-kvaliteediline elukeskkond või lastaksevallal muutuda Tallinna aglomeratsioonitavapäraseks osaks. Ei tohi unustada, etViimsi vald paikneb poolsaarel ja siinneloodus on õrn, mistõttu valesid otsuseidon raske heastada.

Iga idee realiseerimine nõuab kapi-talimahutusi. Kust tuleks raha?Rivo Noorkõiv: Valla hea arengukavaon kui äriplaan, milles on kaalutud plus-sid ja miinused ning hinnatud äririskid.On üsna arusaadav, et kõike ei saa egapeagi omavalitsus tegema. Tema roll onluua eeldused ja koostöövõrk, et koha-liku omavalitsuse maa-alal tehakse in-vesteeringuid, inimesed tahavad siiaoma kapitali paigutada. On see siis ma-janduslik, sotsiaalne, kultuuriline võipoliitiline kapital. Tähtis on, et elu ede-neks ja sellest saaksid osa võimalikultpaljud elanikud. Siis säilib ka valla iden-titeet ja usk tulevikku. Suurinvestoridon korranud, et puudu pole niivõrd ra-hast kui headest ideedest ja nende rea-liseerijatest.

Mis on Viimsi valla eripära, midapeab arengukavas silmas pidama?Rivo Noorkõiv: Vallast on saanud kõr-gelt hinnatud mereäärne elamurajoon.Näiteks on aastatel 1996-2000 Viimsivalla eluhoonetes antud kasutusluba 21

942 m2 kasuliku pinna tarvis, mis moo-dustab 9,7 % Harjumaa mahust tervi-kuna. Tallinna lähiümbruses konkuree-rib vald eelkõige ühepereelamute turu-osas ja siin on täheldatav kasvav kon-kurents näiteks Pirita, Merirahu ja Ta-basaluga. Vallas paiknevad Muuga jaMiiduranna sadam, mille logistika jakeskkonnaohutus nõuavad jätkuvaltsuuri investeeringuid. Senisest hoolika-mat läbimõtlemist vajab kõrget lisand-väärtust loovate töökohtade tekitamine.Tulevikus sõltub piirkondade konku-rentsivõime üha enam innovaatilisteinstitutsioonide väärtusahelatest, nendeosalemisest globaalturul. Ära ei tohiunustada väikesaari, nende turismialastpotentsiaali.

Elanike küsitlus 1999. aastal näitas,et Viimsi valla elanikud on oma elu-ga väga rahul.Rivo Noorkõiv: Uuringu tulemustepõhjal on see tõesti nii. Siiski tulebmärkida, et kõige positiivsemaid hin-nanguid andsid need elanikud, kes iga-päevaelu toimingutest põhiosa teevadTallinnas. Emori 2000. aasta uuringnäitas, et valdav osa valla tööealisestelanikkonnast töötab samuti pealinnas.See aga tähendab, et Viimsi vallast onsaanud magala, kuhu tullakse ööseks.Aga mida teevad inimesed, kes tahak-sid kohapeal töötada ja pole huvitatudigapäevasest autosõidust, kes on vanu-rid, lastega pereemad, õppurid? Tahanjuhtida tähelepanu sellele, et Viimsi valdvajab oma keskust, kus oleks tagatudigapäevaste kaupade ja teenuste lai kät-tesaadavus, kvaliteetsed ja mitmekesi-sed vaba aja veetmise võimalused, spor-timine, kultuurihuvide rahuldamine jaeneseharimine. See on suur väljakutsekinnisvaraarendajatele, et kaotada en-disest korrast pärit alakoormatud või ka-sutult seisvad hooned. Mõistagi tähen-dab see ka Miiduranna sadama senisearengukontseptsiooni läbivaatamist. Eioska täna öelda, kas reisisadam on suurutoopia, kuid valla kättesaadavus väli-silmast peaks olema kindlasti parem.

Kunas arengukava volikokku arute-lule suunatakse?Jaan Alver: Dokumendi koostamineon lõpujärgus ja kavas on see voliko-gus arutelule panna hiljemalt käesole-va aasta septembri lõpuks.

Viimsi Teataja 11

Kuri kroonika05. juulil kella 24 ja 7 vahel hommikulon Randveres varastatud haagis ALKAregistreerimisnumbriga. 077 AC. Kah-ju 20 000 krooni.

07. juulil varastati Pringi külas Rohu-neeme tee lähedal seisnud sõiduautostVolkswagen Sharan automakk.Kahju 14 000 krooni.

12. juulil. võeti läbi avatud rõduukseViimsis Aiandi tee 14 mobiiltelefon jarahakott koos dokumentidega. Kahju1250 krooni.

13. juuli öösel varastati Pringi külas Ro-huneeme tee lähedal seisnud sõidu-autost Audi mobiiltelefon ja stereosüs-teemid. Kahju 37 000 krooni.

13. juulil kella 24 ja 8 vahel hommikulPüünsis Rohuneeme tee juures seisnudAudist varastatud raadio ja rahakottkoos dokumentidega.Kahju 7756 krooni.

14. juuli öösel varastati Viimsis Aiandi14 juurest sõiduautost Mercedes Benztööriistu. Kahju 7800 krooni.

17. juulil. kella 3 paiku öösel varastatiMuugal Kungla teel asuvast kuurist mu-runiiduk. Kahju 5782 krooni.

19. juulil varastati Püünsis Meremärgiteel seisnud sõiduautost BMW raadio-makk, sularaha 20 000 krooni ja doku-mendid. Kahju 29500 krooni.

21. juulil. kella poole ühe ja 3 vahel va-rastati Miiduranna külast Kalda teelaerupaat. Kahju 9000 krooni.

24. juulil võeti Miiduranna sadamasasuvast büroohoonest rahakott sulara-ha ja dokumentidega.

29. juuli ja 7. augusti vahel varastati Ro-huneemes Sääre teelt alumiiniumist kä-tepesunõu. Kahju 5 krooni.

Ööl vastu 07. augustil varastati ViimsisRoosi tee 6 trepikojast kolm lestavõrkusuurusega 3X30 meetrit. Võrgud olidvanad ja lapitud-auklikud.

18. või 19. augustil murti akna kaudusisse Viimsi raamatukokku ja varastatiarvuti. Kahju 31 000 krooni.

19. augustil varastati Haabneemes Aasateelt asuvast lukustamata kuurist jalg-ratas Scott Timber ja sinine mootorsaag.Kahju 6500 krooni.

20. augustil kella 1 ja 2 vahel öösel murtiHaabneemes Mereranna tee 2 juures sis-se sõiduautosse Volkswagen Golf ja va-rastati CD-mängija, laserplaate ja päi-keseprillid. Kahju 8150 krooni.

Väike kokkuvõte mustadest tegudestSeitsme kuu jooksul oli Viimsi vallas214 kuriteosündmust. Võrdluseks:2000. aastal oli 148 kuriteosündmust.Valdades oli 2001. aasta kurteosünd-muste arv järgmine: Keila vald 236,Viimsi vald 214, Harku vald 195, Jõe-lähtme 157, Saue vald 144, Raevald131, Saku vald 118, Kuusaluvald110, Kiili vald 29, Kõue vald 15,Aegviidu vald 13 kuriteosündmust.Harju maakonnas tervikuna on regist-reeritud tänavu 2755 kuriteosündmust.Võrdluseks: Harjumaal registreeriti ter-ve 2000. aasta jooksul 2230 kuriteo-sündmust.

Sven AropViimsi konstaabel

Mähe Apteek(Ecoland Hotelli vastas)Pärnamäe tee 114Tel 623 8482Faks 623 7874

Avatud pühadel kell 9.00�16.00pühapäevadel, laupäeval ja tööpäevadelkell 9.00�19.00

w Kõik apteegikaubadw Ravimite valmistaminew Veterinaarravimidw Firmadele esmaabikappide komplekteerimine

Viimsi haiglatelefoninumbridKuigi haigla ja polikliiniku uutest telefoni-numbritest oleme juba ammu teada andnud,pole nad siiski veel kõigil teada. Avaldamesiinkohal tähtsamad numbrid uuesti.

Sisearst 6059015Protseduuride kabinet 6059016Nahaarst, kirurg 6059017Lastearst 6059029Labor 6059031SISEOSAKONDValvearst (kaasaskantav) 6059003Valveõde (SÜ telefon) 6059010Arstide tuba 6059033Dieetõde 6059070TAASTUSRAVI OSAKONDRavivõimlemine 6059011Massaaþ, osakonna vanemõde059018Elektriravi 6059019Massaa� 6059021Ravivannid 6029022Veealune du��-massaa� 6059024

6059025Nõelravi 6059026Parafiin- ja mudaravi 6059027HAMBARAVI 6059055HAMBAPROTEES 6059056

Palutakse järeletulla

MAGNUM CLASSIC

BALTIK VAIRAS

12 Viimsi Teataja

Tuhat ja üks öödMitte ainult kaugetel idamaa valitsejatel pole jutupaunikuid, kes neid tuhat ja üks ööd järjest imepärastelugudega lõbustada võiksid. Kaamera terav silm märkas ka Viimsis, talutarede ja rannakadakate vahel maha-radþa tütreid, nabatantsijannasid, mustlastüdrukuid, kaamelikarja omanikke, �Oh, kui oskas suu seda imetkirjeldada ja silmad seletada, mis kuumad tantsud ja salapärased lood siin aset leidsid!

Tüdrukud, ta lubas kümme kaamelit igaühe eest!

Ah, mu jalad, jalakesed, nad tantsuveel lööks!

Laps, ära sa ennast odavalt müü!

Igas haaremis on oma valvur.

Ära saba narri, narri parem sebrat! Sinna kaugele maailma otsa viiksinma sind, mu kaunitar!

Praevarrast keerutama igaüht eilastud.

Viimsi Teataja 13

Tänuavaldus presidendiltToimetusse saabus vabariigi presidendi kantseleist kiri, mille siinkohal avaldame.

Kadriorus, 8. augustil 2001

Head toimetajad,Palun andke oma lugejaile edasi Prantsuse Vabariigi presidendi Jacques Chiraci ja president Lennart Meri tänu, kesolid väga liigutatud, kuidas Viimsi rahvas 28. juulil palistas Rohuneeme teed ja Prantsuse riigipeale prantsuse lippu-dega soojalt lehvitas. Prantsuse presidendile jäi sõbralik vastuvõtt sügavalt hinge, sellest oli juttu ka lõunalauas ja kahilisõhtul Tallinnas koduteele Pariisi asudes.

President Lennart Meri tänab oma naabrirahvast südamest sõbraliku tähelepanu eest, kuigi riigivisiidid toovad kaasaparatamatuid, kuid kahetsusväärseid liiklustõkkeid.

Parimate tervitustega,Epp Alatalu

Presidendi kantselei pressinõunik

Mis? Viimsis on noorte ja aktiivsete jaoks olemas oma klubi?!Viimsis on praegu ainult üks registreeri-tud noorteklubi � mittetulundusühingViimsi Noorte Reformiklubi. Sel suvel olimeil teine sünnipäev ja sellega seoses toi-mus ka meie iga-aastane Üldkoosolek.

Reeglina on erinevate organisatsioonide jaettevõtete taolised koosolekud üsna igavadning täis erinevat laadi formaalsusi, mitte agaViimsi klubi oma. Milles siis seisneb erinevusmeie koosolekute ja suuremate organisatsioo-nide/äriühingute taoliste koosolekute vahel?Vastuse võib siinkohal leida meie klubi ole-musest. Tavaliselt luuakse poliitilisi ühinguid,seltse ja klubisid regionaalseid põhimõtteid sil-mas pidades, lootes ühendada inimesi suhteli-selt suurtel territooriumitel. Heaks näiteks onTallinna ja Tartu linnade poliitilised noorte-ühendused. Viimsi klubi luues aga ei ole läh-tutud ei poliitilistest ega geograafilistest mää-ratlustest, vaid pigem oli alguses tegemist liht-salt ühe sõpruskonna julge ettevõtmisega. Olu-line oli põhimõte koondada enda ümber sõpruning muude huvitavate tegevuste kõrval ka omatõekspidamisi propageerida. Niisiis võib nal-jaga pooleks öelda, et meid iseloomustaks va-hest kõige paremini mõte �enne sõbrad ja sõp-rus ning siis ka natuke tõsist juttu�.

Niisiis, suve palavaid ilmu trotsides pi-das Viimsi Noorte Reformiklubi (ehkVNRK) oma teise Üldkoosoleku.

Millest räägitiKoosolekut juhatas klubi esimees Mario

Hallaste. Tunni jooksul arutati läbi suuremosa päevakorrast, mis koosolekutele tüüpi-liselt koosnes üsna igavatest teemadest.Peale formaalsuste läbimist arutati ka seda,mis viimase aasta jooksul tehtud ning midavõiks edaspidi paremini teha. Kui ennekoosolekut võis tunduda, et olime möödu-nud aastal võibolla natuke passiivsed, siiskoosolekul meeldetuletatu sunnib vägisi

arvama, et tegelikult tegime päris palju ära.Kõik vallaelanikud võib olla ei oskakskikõiki korraldatud üritusi just Viimsi Noor-te Reformiklubiga seostada. Nimelt tulivälja, et tehtu ja korraldatu hulgas olid kaIsadepäeva üritus Isadele ja PoegadeleViimsi Keskkoolis, seminar Viimsi Kesk-kooli tuleviku teemadel õpetajatele ja õpi-lastele ning ka juba järjekorras teine tulu-õhtu Talveaias Piilupesa heaks. Viimaseaasta sisse võib ka arvestada korjanduskar-pide projekti alustamise, mis küll lõpuniviidi (st et korjanduskastid Piilupesa lasteheaks on juba kaupluses Toom ja Jussi Õl-letoas � meie suurim tänu neile!) alles maikuuks. Nii et tegelikult üsna tegus aasta võimis?

Kõike neid üritusi ja palju muud Viim-sis korraldame ka järgneva aasta jooksul.Kindlasti toimub ka midagi juba selgi su-vel, mille pealt saladuskatet aga veel tõstaei julgeks. Ürituse käigus sai Viimsi Noor-te Reformiklubi endale uue esimehe � de-mokraatlike valimiste tulemusena sai sel-leks TTÜ neljanda kursuse tudeng ErkiAamer, kes põhitöökohta küll Ühisliisinguspeab.

�Kui seni oleme tegelenud eelkõige omahaarde laiendamisega, siis edaspidi on vajaõppida paremini ära kasutama olemasole-vaid inimressursse, samuti tuleb senisestenam koostööd teha vallavalitsusega, proo-vides sõna sekka öelda otsustavate küsimus-te tasandil, aga eelkõige esindades noortearvamusi Viimsi valla tuleviku kujundami-sel,� sõnas vastne esimees peale valimis-protseduuride lõppu.

Klubitöö on värskendavMis aga kõige tähtsam � meil oli eelmi-

se aasta jooksul tõsiselt lõbus. Korralisedkoosistumised kaks korda kuus igal teisel

Viimsi Noorte Reformiklubi uusesimees Erki Aamer on TTÜ

neljanda kursuse tudeng.

neljapäeval olid mõnusaks värskendusekskõikide töötavate ja õppivate noorte inimes-te hallis argipäevas. Seda kõike arvestadeskutsuks ka kõiki Teid Viimsi noored meie-ga liituma!

Iseenesest ei olegi liitumine esmajärje-korras vajalik � võtke meiega ühendust, osa-lege mõnel meie koosistumisel (kust ei puu-du ei hea tuju ega ka kesvamärjuke) ningotsustage siis. Võib ju tõsi olla, et elus onpalju muudki teha, kui lihtsalt aega surnukslüüa. Meie aga teeme seda lihtsalt teistestparemini ning huvitavamalt.

Andreas KajuViimsi Noorte Reformiklubi

pressisekretärEesti Reformierakonna Noortekogu

välissekretär

14 Viimsi Teataja

Viimsi Teataja 15

Eesti meistriks käsipallis said Viimsi poisid

LASTE PÄEVAKESKUSVIIMSISAmarülluse tee 4Tel: 6011 690Oleme avatud tööpäevadel. Võimalikon ka kasvataja õhtusel ajal koju kut-suda või laupäevaks-pühapäevaks lapskasvataja poole koju tuua.Soovime eelkõige arendada lapsed füü-siliselt terveks ja tugevaks � sellepä-rast on suunatud põhitähelepanu män-gudele õues ja liikumistundidele eripe-dagoogide-treenerite käe all.w Loomulik osa lapse päevakavast onnn õppetundidel, et valmistada lapsedigakülgselt ette kooliminekuks.w Kõik kasvatajad on koolieelse peda-googika eriala lõpetanud noored.w Olmetingimuste ja hinnakirjaga onvõimalik tutvuda kohapeal.Parimate soovidega juhatajaMari-Ann Rehk.Tel: 051 925869

Teateid ja kuulutusiVahetan 2-toalise korteri (ahi- ja elektri-küte, kamin, du�� ja wc eraldi, seinaka-pid, suur kelder, SAT- tv) Tallinnas tram-mipeatuse nr 2 ja 4 juures korteri vastuViimsis. Üürivõlg ei ole takistuseks. Ootankõiki variante ja pakkumisi.Tel 052 18866 ja 60 11 804.

www27 aastane naine otsib tööd koduabilisevõi lapsehoidjana.Tel 051 988905, Margit.

wwwSoovin leida head hoidjatädi 1,9aastaselepoisile soovitavalt Viimsi alevikus.Tel 056 561011.

wwwLapsi armastav tädi soovib oma kodushoida lapsi.Tel õhtul 60 910596, Maimo.

wwwSoovin osta maad Viimsi poolsaarel tee-nindus-tootmistegevuse arendamiseks.Sõltuvalt hinnast ostan 1000 � 10 000 m2.Tel 056 642632, Aarne.

wwwOlen pedagoogiharidusega pensionär javõtan hoida ja õpetada 1. � 2. klassi õpi-lase. Vajadusel lähen lapsele kooli vastuja viin koju, kus aitan tal õppida ja aegasisustada.Tel 60 12 381.

www1,5 aastane tüdruk vajab hoidjat Meriväl-jale alates septembrist.Tel 050 93091.

wwwOtsin koduabilist, kes käiks korra nädalaskoristamas 4-toalist korterit Haabneemes.Tel 050 17103, Vilve.

wwwAS Viimsi Farmer on alustanud kompos-teeritud sõnniku müüki.Info tel 6091178 ja 05026537.

wwwHarju TÜ Haabneeme Edu kauplus pakubtööd müüjale. Kasuks tuleb eelnevtöökogemus.Info kauplusest või telefonil 655 6944.

MTÜ Viimsi Huvikeskus avaldabkaastunnet Kati Pedanikule

EMAsurma puhul.

MTÜ Viimsi Huvikeskus avaldabkaastunnet Eino Pedanikule

ISA

surma puhul.

Avaldame sügavat kaastunnet ReinRandveerile

ABIKAASAsurma puhul.

Pensionäride klubi �Krookus� pere.

Eestis üha enam populaarsust koguvasrannakäsipallis said meistritiitli E va-nuseklassis Viimsi koolipoisid. Rebimi-ne meistritiitli pärast oli tõsine.Viimastel aastatel populaarsust kogunudrannakäsipalli tänavused eesti meistrid sel-gitati nelja etapi põhjal, mis toimusid Vil-

Viimsi käsipallipoisid suvises laagrisMuhu saarel.

jandis, Pärnus, Põlvas ja Pirital. Viimsikäsipallurid võistlesid kahes vanuseklassis� D (1988. ja hiljem sündinud) ning E klas-sis (1990. ja hiljem sündinud). Kuna Viim-si D klassi poistel tuli rinda pista endast aastavanematega, oli ka saavutatud 7. koht ootus-pärane. Nooremate poiste esimene etapi-võit Viljandis, kus tuli peale vastaste ka kar-mide ilmaoludega võidelda, tekitas suurtelevust ning indu edaspidiseks. Pärnus saa-vutati teine koht, Põlvas jäädi kolmandaks.Viimasel etapil Pirital olid üldvõidu sansidkahel võistkonnal � Põlvas ja Viimsil. Kunapunkte oli võrdselt, sai otsustavaks omava-heline finaalmäng, mille Viimsi poisid ta-savägises heitluses võitsid, tulles seega eestimeistriks.

Võidukasse meeskonda kuulusid PeeterLaanoja, Rauno Teder, Rain Jääger; MikkPinnonen, Madis Kokkuta, Henri Normak,Tanel Svilberg, Sander Traks ja Tõnis Pool.

Ain Pinnonentreener

Tänan südamest Tõnis Karmi ja tema pere-konda, Toomas Kulli poeg Heldurit ja naab-reid, kes abistasid mind raskel ajal abikaa-sa Leonhard Anijärve muldasängitamisel.Lesk Loreida Anijärv

16 Viimsi Teataja

Südamlikudõnnesoovidpikaealistele!Septembri hällilapsed

Helmi Mänd 27.09 90Elfride Lorents 15.09 89Elisabeth Sau 19.09 87Veera Kanzi 26.09 85Aleksander Ðapkin 09.09 85Anette Vest 04.09 85Linda Jürgens 20.09 84Lidia Lilleoks 19.09 83Alviine Lood 27.09 83Alma Rebane 08.09 83Ella Saul 23.09 83Adele Susi 10.09 81Regina Eliste 08.09 80Elgart Kallas 10.09 80Heino Kahro 12.09 75Lembit Mallene 20.09 75Hilje Maar 26.09 75Erich saarvelt 29.09 75Anna Sormunen 24.09 75Valdhein Tallinn 29.09 75Eha Urvik 13.09 70Elna Eha 06.09 70Hjalmar Laks 20.09 70Otto Piik 22.09 70Mihkel Märitz 29.09 65Heino Luhtsalu 19.09 65Matti Pihlaks 04.09 65Uno Rihkrand 15.09 65Eino Sutt 07.09 65Rein Tuherm 23.09 65Ülle Puusep 01.09 60Malle Lausmaa 04.09 60Inna Borkmann 06.09 60Aasa Kais 07.09 60Kalli Marli 18.09 60Õie Mäepea 26.09 60Sirje Ojangu 26.09 60

w KÖÖGIMÖÖBELw VANNITOAMÖÖBELw LÜKANDUKSEDw MÖÖBLIUKSEDw KÖÖGITEHNIKA

Varaani Mööbli ASHalli tee 12

Viimsi vald, HarjumaaTel. 6011 813, faks 6011 815

Tootmiskogemusaastast 1994