Hind 0,2 € nr 02 (160) veebruar 2012

Ajalooliste mõisaparkide arhitektuursed väikevormid

aastikuarhitektuuri Büroo koostab Keskkonnaameti tellimusel kataloogi “Ajalooliste mõisaparkide

arhitektuursed väikevormid” Koostatav kataloog koondab endas kõikides Eesti kaitsealustes mõisaparkides olnud ja olevaid väikevorme, mille kohta on säilinud illustreerivat materjali, fotosid, kirjeldusi jmt. Seoses sellega on palve – kas Viru-Nigula vallas leidub kaitse ( muinsuskaitse, looduskaitse ) all olevate mõisaparkide kohta materjale ? Materjalideks on näiteks projektid, uuringud, fotod, joonised jmt, mis sisaldavad teavet ajaloolistest väikevormidest (pingid, paviljonid, onnid, sillad, müürid, trepid, terrassid, kujud, skulptuurid, mälestuskivid, valgustid, prügikastid, vaasid, lillekastid,

kaevud, veetünnid, piirdeaiad, piirdepostid, väravad, lipuvardad, kaaristud jmt.) Oleme väga tänulikud, kui saate aidata meil oma piirkonna mõisaparkide ajaloolisi arhitektuurseid väikevorme jäädvustada. Tagasisidet paludes Kreeta Sipelgas, maastikuarhitekt kreeta@mab.ee 74 06 205 Tartu

Kunda mõisa peahoone varemed

Foto: Eesti Mõisaportaal

PRIA teatab: otsetoetuste maksmisel tuleb olulisi muudatusi

estis on ligi 16 000 põllumajanduslike pindalatoetuste

saajat ning umbes ligi 5100 toetusi saavat loomapidajat. Tänavu PRIAst toetusi oodates ja oma majandustegevust kavandades tuleks aegsasti

arvestada mitme muudatusega. Taotlejad, kelle otsetoetuste summa kokku ületab tänavu 5000 euro piiri, neil vähendatakse üle selle olevat summat 10% võrra. Otsetoetusi ei saa PRIA sellega seoses maksta enne kui detsembris. Miks toetust vähendatakse? Euroopa Liidu uutel liikmesriikidel on võimalus maksta lisaks ELi rahastatavale ühtsele pindalatoetusele (ÜPT)

ja piimasektori eritoetusele (ERI) oma riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi. Need aitavad pisut vähendada uute ja vanade liikmesriikide toetus - tasemeid. Seda reguleerib Euroopa Nõukogu määrus 73/2009 art 132 ja sätestab ühtlasi, et uutes liikmesriikides ei tohi põllu – majandustootjale makstavate otsetoetuste kogusumma ületada alates 2012. aastast seda otsetoetuste määra, mida võivad saada põllumajandus -

M

E

tootjad nn vanades liikmesriikides. Kui uues liikmesriigis jõuab otsetoetuste kogusumma tasemeni 90% vanade liikmesriikide otsetoetuste keskmisest tasemest, siis algabki vähendamine. Eestis jõuab 90% tase kätte tänavu. Eestis on rakendatud järgmised otsetoetused, mis otsetoetuste summa arvutamisel arvesse lähevad: ühtne pindalatoetus (ÜPT) ja piimasektori eritoetus (ERI); riigi täiendavad otsetoetused on ammlehma kasvatamise toetus, ute kasvatamise toetus , veise täiendav otsetoetus, ute täiendav otsetoetus , piima täiendav otsetoetus, põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus ja heinaseemne täiendav otsetoetus . Kõigil, kelle otsetoetuste summa kokku on üle 5000 euro aastas, vähendatakse üle 5000 euro jäävat summat 10% võrra ning vähendamine tuleb teha täiendavate otsetoetuste summast. ÜPT ja ERI summa läheb taotlejal vähendamisele siis, kui nende summa on üle 300 000 euro. Siis vähendatakse üle 300 000 euro minevat summat 4% võrra. Summad selguvad hilissügiseks Seni on PRIA võtnud loomatoetuste taotlusi vastu märtsis ja püüdnud toetused välja maksta jaanipäevaks, ERI sama aasta detsembris (tegelik tähtaeg on olnud 30. september, ERI-l järgmise aasta 30.juuni); Pindalatoetuste taotlemise aeg on olnud 2.-21. mai, hilinenud taotlustel 15.juuni, toetuste väljamaksmise tähtaeg järgmise aasta 30.juuni. Pindala-

otsetoetusi oleme maksnud valdavalt taotlemise aasta detsembris. Tänavu tekib uudne olukord, kus PRIA peab iga taotleja üle 5000 euro ulatuvalt otsetoetuste summalt võimalike vähendamiste arvestamiseks kõigepealt teadma igaühe toetuste kogusummat (loomatoetuste ja pindalatoetuste summat kokku). See selgub aga pärast kõigi toetuste taotluste kontrolle. Pindalakontrollid lõpevad hilissügisel, selle tulemusi arvestades selgub alles abikõlblik pind, pindalatoetuste ühikumäärad ning seejärel iga tootja saadaolevad summad. Kui PRIA üritaks toetusi maksta senise ajakava eeskujul, tekiks mitu tõsist probleemi. Juunis loomatoetused kätte saanud tootja ei teaks, kas ja millise summa võrra võidakse tal detsembris ülejäänud otsetoetusi tasaarveldada või tuleb loomatoetusi osaliselt tagasi maksta. Loomapidajad, kes said juunis küll loomatoetusteks alla 5000 euro, aga neil on aasta lõpus saada suurem summa pindalatoetusi, võivad sattuda olukorda, kus juunis saadud loomatoetused tuleb terves ulatuses tagasi maksta. Näide: Ettevõtjal on saada 140 000 eurot ÜPTd ja 4000 eurot täiendavaid otsetoetuis loomadega seoses, kokku 144 000 eurot. 144 000 – 5000 = 139 000 on see summa, millest leitakse 10%-le vastav väärtus: see on 13 900 eurot .

Et vähendus tuleb teha täiendavate otsetoetuste summalt, siis taotlejal neid toetusi õigus saada ei ole, kuna 13 900> 4 000. Seetõttu tuleb tal kogu loomatoetuste summa tagasi maksta.

Juunis loomatoetuste maksmise korral tekiks olukord, kus detsembris tuleb PRIA-l enne ülejäänud otsetoetuste väljamakseid iga suvel loomatoetusi saanu osas uued arvutused teha. Ajakulu oleks selline, et väga paljudel lükkuks ÜPT ja ERI toetuste kättesaamine 2013. aasta jaanuari-veebruari. See võib tootjatele veel suuremat kahju tuua, sest paljud arvestavad detsembris oodatavate toetustega oma majandusnäitajate planeerimisel, mis on vajalik näiteks lähiajal investeeringute tegemiseks. PRIA mõistab, et tekkinud olukord seab raskesse olukorda paljud, kes on arvestanud loomatoetuste laekumisega suvel. Kõiki tagajärgi kaaludes otsustas PRIA koostöös põllumajandusministeeriumiga maksta kõik 2012 otsetoetused – nii pindala- kui loomapõhised – välja detsembris lõplike ja korrektsetena. Ka Euroopa Komisjoni 20.10.2011 töödokument seab põhimõtte, et täiendavate otsetoetuste väljamakseid ei tohiks teha enne, kui on välja selgitatud kõigi 2012.a taotletud otsetoetuste abikõlblikud summad, mis on aluseks ettenähtud vähendamise õige suuruse kindlaksmääramisel ja vajadusel täiendavate

Viru-Nigula Teataja 2

otsetoetuste osas makse vähendamisel. Infot otsetoetuste vähendamise ja välja -maksmise kohta saab PRIAst infotelefonil 7377679 või e-kirjaga aadressil info@pria.ee TANEL TRELL, PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja

VALLAVALITSUSES 23. jaanuaril Sotsiaaltoetused Maksta toimetulekutoetust 686,96 euro eest kümnele avaldajale Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 417,28 euro eest üheksale avaldajale Ei rahuldatud ühte avaldust Avaldus hooldajatoetuse saamiseks Maksta hooldajale hooldajatoetust raske puudega lapse hooldamise eest kuni 30. novembrini 2014 Koolikohustuse täitmise tagamiseks rakendatavate meetmete kord Viru-Nigula vallas (mahukuse tõttu paber -väljaandes ei avaldata, võimalik tutvuda vallavalitsuses) Projekteerimistingimuste saamise taotluse läbi - vaatamine Väljastada Erkki Ehandile projekteerimistingimused üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks Letipea külas, Ilvese maaüksusel Kasutuslubade väljastamised Tunnistada Mahu külas, Salamäe maaüksusel asuv üksikelamu ja saun valminuks.

Kasutusload väljastada Olev Okase nimele

* * * Tunnistada Aasukalda külas Männi maaüksusel asuv salvkaev valminuks. Kasutusluba väljastada Voldemar Zaidullini nimele Ehitusloa väljastamine Anda välja ehitusluba EE Jaotusvõrk OÜ-le Kunda Nordic Tsement AS võrkude võõrandamisega seotud töödeks Lammasmäe puhkekeskuse piirkonnas Linnuse ja Siberi külades Kirjaliku nõusoleku väljastamine Anda välja kirjalik nõusolek Olev Okasele puukuuri ehitamiseks Mahu külas, Salamäe maaüksusel Protokollilised päevakorrapunktid Sotsiaal infrastruktuuri töögruppidesse liikmete nimetamine Kuulati Ervins Vetisursit, kes tutvustas Lääne-Viru Omavalitsuse Liidu kirja, milles palutakse nimetada esindajad valdkondlikesse töögruppidesse. VIROL-i 27. jaanuari koosolekul moodustati 4 töögruppi: turvalisus, ühistransport, esmatarbekaupade soetamine, huviharidus- ja tegevus. Vallavalitsus esitas töögruppidesse järgmised liikmed: Ühistransport – Guido Reimer Esmatarbekaupade soetamine – Karin Nasikovski Huviharidus – Grete Salk 26. jaanuaril Sundvalduse seadmine Malla külas Risti kinnistule

Seada eelnimetatud kinnistule sundvaldus 10 kV maakaabelliini rajamiseks. Kinnistu omanikud: Meelis Parijõgi, Kaupo Selder, Toomas Tomson, Maido Marton, Airi Jansen-Uuetoa ja Ivi Vereštšagin Sundvalduse seadmine Malla külas Väikeniidu kinnistule Seada eelnimetatud kinnistule sundvaldus Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks 0,4 kV maakaabelliini rajamiseks. Kinnistu omanikud: Ülo Reskov, Raivo Reskov, Riina Laoväli Kasutuslubade väljastamised Tunnistada Pada külas, Oru maaüksusel asuv üksikelamu valminuks Kasutusluba väljastada Helle Sõbra nimele

* * * Tunnistada Viru-Nigula alevikus, Kirikaia 2 asuva muu meelelahutushoone rekonstrueerimistööde II etapp valminuks Kasutusluba väljastada Viru-Nigula Hariduse Seltsi nimele Ehitusloa väljastamine Anda välja ehitusluba EE Jaotusvõrk OÜ-le F-1 fiidri rekonstrueerimiseks Malla külas Jäätmeloa muutmise kooskõlastamine Kooskõlastada AS Jõgeva Elamu jäätmeloa muudatus, mille alusel ettevõte soovib lisada käideldavate jäätmete nomenklatuuri klaasi jäätmed, koodiga 20 01 02 ning millega kavandatakse olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud klaasijäätmete kogumist ja vedu Lääne-Virumaal

Viru-Nigula Teataja 3

Rahvaloendajad alustavad tööd Karin Volmer, Statistikaamet

lates veebruari keskpaigast võivad kõik need, kes e-loendusel osaleda ei jõudnud või soovinud, hakata

ootama rahvaloendaja külastust Üle 2000 rahvaloendaja alustavad tööd 16. veebruaril. „Rahvaloendajad hakkavad tõepoolest käima alates 16 veebruarist, kindlasti mitte enne seda,“ kinnitas Jõhvi ringkonnajuht Anu Blum. „Loendajad külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui ankeet on jäänud lõpetamata,“ lisas Blum. Rahvaloendaja tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse logoga salli järgi. „Tõendil on loendaja nimi ja pilt, Statistikaameti logo, töötõendi number ja kehtivuse aeg. Rahvaloendaja peab oma töötõendit näitama kohe uksel,“ selgitas rahvaloenduse välitööde juht Maris Post. Tuleb arvutiga Rahvaloendaja sinises kohvris on sülearvuti, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida peale täitmist ja kinnitamist enam uuesti avada ei saa. Kõik andmed on loendajate arvutites krüpteeritud. „See tähendab, et kui rahvaloendaja järel uks sulgub, võite täitsa kindel olla, et teie vastused on kindlalt kaitstud,“ kinnitas välitööde juht. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. „Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg, pidades siiski silmas, et loendaja tööaeg on kell 9–21,“ ütles ringkonnajuht Anu Blum. Vastamiseks tasub valmistuda Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja külaskäiguks ka veidi valmistuda. Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoodid ja ametinimetused, sest seda sageli igapäevaselt ei teata. Samuti tuleks täpsustada eluruumi

Rahvaloenduse blankett Foto: Delfi

ehitamise ajavahemik ja suurus. „Küsimused on täpselt samasugused nagu e-loendusel ning vajadusel rahvaloendaja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saada. Näiteks tervise küsimuse juures pole sugugi tarvis haiguslugu välja otsida, vaid märkida lihtsalt, kas inimesel esineb pikaajalisi terviseprobleeme. See on lihtne „jah-ei“ küsimus,“ selgitas ringkonnajuht Blum. Rahvaloendaja ei uuri üheltki inimeselt ka tema sissetuleku suurust – küsitakse vaid elatusallika kohta ehk kas selleks on palk, pension, toetus, teiste pereliikmete poolne ülalpidamine vms. Andmed turvaliselt kaitstud Kõik loendusel kogutud isikuandmed on igal juhul kaitstud ja mida keegi vastas, teab ainult tema ise. „Rahvaloendusel kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika tegemiseks. Neid ei anta edasi teistele riigiasutustele. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed,“ selgitas Jõhvi ringkonnajuht Anu Blum. Rahva ja eluruumide loendust on vaja selleks, et kogu ühiskonda puudutavaid olulisi otsuseid tehes saaks tugineda värskele teabele ühiskonna vajaduste kohta. Võimalikult täpsete andmete saamiseks on loendus kõikne – see tähendab, et küsitletakse igat Eestis püsivalt (alaliselt) elavat inimest ja loendatakse kõik eluruumid. FACTBOX Rahva ja eluruumide loendus 2011

A

Viru-Nigula Teataja 4

• 31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse

andmed kogutakse 31. detsembri seisuga • Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31.

märts 2012 • Rahvaloendaja näitab alati töötõendit,

kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule.

• E-loendus toimus 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012

• Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.

• Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.

Lisainfo: www.rel2011.ee ja infotelefonil 625 9100 (küsitlusloenduse ajal E–R kell 8–18)

VALLAVOLIKOGUS 26. jaanuaril toimus Viru-Nigula Vallavolikogu seitsmenda koosseisu XXIII istung Istungist võtsid osa: Juta Ait, Raivo Heinmets, Pille Kajar, Olav Kreen, Agu Lepisto, Maire Sepp Küsimuste lahendamise delegeerimine Delegeerida Ruumiandmete seaduse § 54 lõikes 1 kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimuste otsustamine ja lahendamine vallavalitsusele Volituse andmine Viru-Nigula Vallavolikogu otsustab: Volitada Maa-ametit teostama aadressandmete süsteemi infosüsteemis järgmisi tegevusi: 1. katastriüksuste koha-

aadresside muutmine vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse muudatusele

2. nende hoonete ja hooneosade, mida ei ole Riiklikus ehitisregistris, kohaaadresside muutmine vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse muudatustele

3. kirjavigade jms

parandamine enne 01.01,2012 maakatastris registreeritud katastriüksuste koha-aadressides

4. katastriüksuste ning hoonete ja hooneosade, mida ei ole Riiklikus ehitisregistris, koha-aadresside mittesisuliste paranduste tegemine

Maa munitsipaalomandisse taotlemine Esitada taotlus Lääne-Viru Maavanemale alljärgnevate maaüksuste andmiseks Viru-Nigula valla munitsipaal –omandisse: 1. Kunda tee 1a maaüksus

Viru-Nigula alevikus pindalaga 0,7 ha maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa

2. Kunda tee 6a maaüksus, pindalaga 0,1 ha maa sihtotstarve üldkasutatav maa

3. Lohukivi park maaüksus, pindalaga 1,1 ha maa sihtotstarve üldkasutatav maa

4. Mänguväljaku maaüksus, pindala 1,3 ha, maa sihtotstarve üldkasutatav maa

5. Maarja tn 2a maaüksus,

pindala 0,1 ha, maa sihtotstarve üldkasutatav maa

6. Niguli tn 2a maaüksus, pindalaga 2,2 ha, maa sihtotstarve üldkasutatav maa

Viru-Nigula Vallavolikogu 21.10.2010 a otsuse nr 47 muutmine Muuta Viru-Nigula Vallavolikogu 21. okt. 2010 a otsuse nr 47 p 1.2 ja p 2 ja sõnastada need alljärgnevalt: 1. p 1.2 projekti eeldav

kogumaksumus on 1 791 659 eurot, millest valla omafinantseeringu summa on 380 000 eurot

2. p 2 Viru-Nigula Vallavolikogu garanteerib kuni 380 000 euro suuruse omaosaluse eraldamise ja mittekõlbliku käibemaksu tasumise Viru-Nigula valla eelarvest aastatel 2011 - 2013

Info Raivo Heinmets esitas küsimuse, kas EMOL-is osalemine on vajalik ? Volikogu liikmed arvasid, et kui EMOL ja VIROL on dubleerivad organisatsioonid, tuleks küsimust kaaluda.

Viru-Nigula Teataja 5

Viru-Nigula vallas uus küla

Möödunud aasta lõpust on meie vallas uus küla – Villavere, tegemist on vana külanime ennistamisega. Villavere küla on osa Kutsala külast, piirneb Malla, Siberi ja Kutsala küladega. Uue haldus- ja asustusüksuse järgi paiknevad uues külas järgmised maaüksused:

maaüksuse nimi

omanik

Otsamaa Helju Jagant Aru Helju Jagant Malle Airi Tamm Mallenaabri Airi Tamm Pajuotsa Imre Stern, Saile Pikka Pajuotsa Meelis Parijõgi Künnapea Märt Mõtus

Paju Juhan Pari Keldrimäe Märt Mõtus Jaani-Riinu Kaido Veski, Maarika

Veski Hiievälja Aili Sarapuu, Lia Sulger Kasesalu Aili Sarapuu, Lia Sulger,

Riho Siimann Vallimäe Aet Nurk, Aina Mäe Vüringe Tiiu Värbu Kraaviääre Ene Muttika Aida Meelis Parijõgi Keldrioru Märt Mõtus Lilluaru Airi Tamm Künnapea Märt Mõtus Lõpemetsa Airi Tamm Kapi Kalle Truuve Jaksupõllu Meelis Parijõgi Lillu Airi Tamm

SPORDIUUDISED 15. jaanuaril osales IV lauatennise etapil 34 võistlejat. Viru-Nigula lauatennise IV etapi üldvõitjaks tuli Nikita Konsa, kel vanust vaid 10 aastat. Aseri spordikooli noor mängija, kes on osalenud ka kõikidel aastatel meie karikasarjadel, pakkus finaalmängus väga kõrgel tasemel mängu ja võitis 2011/ 2012 senini võitmatu Jüri Kalninši Aserist. III koht Taimo Jullinenile Tamsalust IV koht Jaanus Lokotar Kadrinast V koht Enno Konsa Jõhvist Meie parim oli Tiit Järve Parim Vasta Kooli õpilane oli Martin Penek VI karikasarja paarismängud peetakse 19. veebruaril algusega kell 12.00 Tiia-Haida JÄRVE

Kodutütarde pere täienes

odutütarde organisatsiooni loomise 80. aastapäeval, 19. jaanuaril, astusid Naiskodukaitse Viru-Nigula

jaoskonna liikmed Anu Laidinen, Liaana Luhaste ja Kaja Sander otsustava sammu järelkasvu täiendamiseks. Kõigepealt õnnitleti ja peeti kommide-küpsistega meeles praeguseid liikmeid ning seejärel võeti ette Vasta Kooli V klassi tüdrukud, kellele koos selgitati, mida kujutab endast Kaitseliidu eriorganisatsioon – Kodutütred ning millega tegeletakse. Kodutütreks saab alates 8. eluaastast ning organisatsiooni eesmärk on kujundada tulevasi kodanikke aktiivseteks ja teotahtelisteks. Samuti ei saa kodutütred ennast kuidagi üksikuna tunda, kuna toetust on tunda nii kaitseliidu, naiskodukaitse ja noorte kotkaste näol. Koos noorte kotkastega korraldatakse spordivõistlusi, käiakse püssi laskmas, toimuvad üle-Eestilised laagrid. Traditsiooniks on saanud tüdrukute käsitöönäitused.

K

Viru-Nigula Teataja 6

Et kõike seda ka tegudes tõestada, võetigi tüdrukud ühel veebruariõhtul kaasa Haljala lasketiiru sportpüssi proovima. NKK naistest olid tüdrukuid tulnud toetama Ene, Kaja, Liaana, Karmen ja Maarika. Kõik käis käskluse peale nagu relvade puhul ikka. Kui algul kardeti pauku, siis peale väikest instrueerimist ja proovilaskmist hakkas asi vägagi meeldima ehk nagu tüdrukud ise kirjutasid: Lasta on lahe! Ühel jaanuarikuu päeval tegid naiskodukaitse Viru-Nigula naised meile ettepaneku minna 01.veebruaril sportpüssist laskma. Meie olime joonelt nõus. Mõeldud, tehtud. 01.veebruaril käisime - 13 Vasta Kooli kodutütart, kaks noorkotkast ja viis naiskodukaitsjat - Halja Gümnaasiumi tiirus laskmas. Juhendajaks oli Olev Lipp. Osa meist oli sportpüssiga ja sellest laskmisega juba varemalt kokku puutunud. Kuid teine osa nägi püssi päris esimest korda, käega katsumisest rääkimata. Sellest oli tingitud veidi närviline õhkkond. Enne kui meid päris paugutama lubati, tutvustati ohutusreegleid ja viidi kurssi püssi käsitsemisega. Seekord me kogu oma kehajõudu kasutama ei pidanudki, sest lamangasendis olles oli püssidel tugi all. Igaüks sai lasta kümme lasku. Kõik said pihta! Mõni sai märgile pihta, mõni sai pesulõksule pihta. Oli ka neid haukasilmi, kes suisa kümneid tabas.

Haljala lasketiirus Foto: Ene Ehrenpreis Meile väga meeldis see ettevõtmine. Tahame kindlasti veel laskma minna. Nii mõnigi võib ju mõelda, et miks noored tüdrukud laskmisega tegelevad. Põhjus on lihtne - meile meeldib midagi uut õppida. Mõni meist soovib tulevikus lausa automaatrelvast laskma õppida. Noored, algajad kodutütred said oma esimese organisatsioonielamuse. Ootame juba huviga, millal jälle koos midagi teha saab. Täname Viru-Nigula naiskodukaitsjaid ja noorkotkaid sõpruse ning toetuse eest! Uued kodutütred – Renate Johanson, Arabella Aso, Hanna-Liina Mäitse, Kaire Petrovitš ja Brenda Saluste, on plaanis ametlikult organisatsiooni ridadesse vastu võtta vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril. Marit Laast

Organisatsiooni tutvustamine koolis Foto: Anu Laidinen

Viru-Nigula Teataja 7

24. veebruaril kell 7.30 Viru-Nigula vabadussamba juures Eesti Vabariigi 94. aastapäevale pühendatud pidulik

rivistus. Osalevad Kaitseliidu Viru-Nigula

rühm ja Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskond.

Kell 8.15 Viru-Nigula rahvamajas hommikukohv koos kontserdiga. Esinevad kohalikud kollektiivid

KOOLITANTS 2012

3. veebruaril toimus traditsiooniline mõõduvõtmine koolinoorte tantsuoskuses ehk “Koolitants 2012”

oolitantsuks ettevalmistamisega alustasime juba septembris-oktoobris ning mida aeg edasi, seda rohkem

trenne me tantsijatega tegime. Viimased nädalad enne Koolitantsu toimusid trennid juba lausa igal vabal hetkel, igal vabal tunnil. Tantsijate näost peegeldus ühtaegu väsimust ja tüdimust, ent samas ka rõõmu, kui iga viimne kui tantsusamm suurepäraselt selgeks sai. Koolitantsu festival oli 3.klassi tantsurühma Pillerpalli jaoks esimene, aga 5.-6.klassi tantsurühma Felicitas (end. Väike Päike) jaoks juba kolmas. Viimane rühm pälviski eripreemia! Nii tantsijate kui ka minu enda näost peegeldub rõõmu veel päevi pärast festivali! Lisaks eripreemiale tekitas tantsijates (aga ka õpetajas!) elevust TV3, kes väikese Viru-Nigula tantsutegelasi intervjueerida otsustas. Intervjuu lastakse eetrisse reedel, 10.veebruaril. Nii palju kui ma tantsuõpetajana tagasisidet olen saanud, on see siiani olnud väga positiivne ja innustab noorte tantsijatega edasi tegelema. Grete SALK juhendaja

tantsurühm “Pillerpall”, eripreemia saaja

tantsurühm “Felicitas”, vanad tegijad FOTOD: Ervin Lember

Talvised skulptuurid Mahu rannas Foto: Ervin Lember

K

Viru-Nigula Teataja 3

Viru-Nigula Pensionäride Klubi MAARJAHEIN

õnnitleb veebruarikuus: ERNA SEPA 87

MAIA TOOMSOO 80 HARRY AASMÄE 85

Palju õnne !

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * 32 29 631