· Web viewdefineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted: ehitise eskiis, tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised

17.02.2015Direktori käskkirjaga nr. 4.1 -1/2

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS

4.taseme kutsekeskharidusõppe õppekava „ Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus “

PÕHIÕPINGUTE MOODULITE RAKENDUSKAVAD

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „ KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

1.SISSEJUHATUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUSE ERIALA ÕPINGUTESSE

5,0 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Nõudeta

MOODULI EESMÄRKÕpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet õpitavast erialast, ehitamise üldistest põhimõtetest ja enim kasutatavate ehitusmaterjalide liigitusest, orienteerub energiatõhusa ehitamise-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused.

Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti keele-, füüsika-, majandus/ loodusgeograafia-, keemiaalaseid pädevusi ning õppimisoskust ja algatusvõimet.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID 1.1. omab ülevaadet kivi- ja

betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õppekavast ja õpitavatel kutsetel tööjõuturul nõutavatest kompetentsidest

leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest,

analüüsib juhendi alusel ennast õppijana ja seab oma õpingutele eesmärgid, leiab iseseisvalt teavet edasiõppimis-, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta kasutades

erinevaid eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid, iseloomustab müürsepa ja betoonkonstruktsioonide ehitaja kutset ja kutsetasemete

erinevusi kasutades kutsestandardite registrit, osaleb õppekäikudel ehitus-, remondiettevõtetesse ja koostab nähtu põhjal kirjaliku

ülevaate kutsetöö eripära ja õpitaval erialal töölerakendumise võimaluste kohta;1.2. selgitab ehitamise üldisi põhimõtteid ning

omab ülevaadet ehituskonstruktsioonidest ja kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavate ehitusmaterjalide liigitusest

defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusprojekt, tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, energiatõhusus,

selgitab erinevate teabeallikate põhjal ehitamisele ja ehitisele esitatavaid nõudeid, nimetab ja iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus)

lähtuvalt nende ülesandest, nimetab ja iseloomustab etteantud hoone skeemi alusel hoone kande- ja piirdetarindeid, eristab ja nimetab näidiste põhjal enamlevinud looduslikke ja tehislikke kivimaterjale ning

võrdleb nende füüsikalistest omadustest lähtuvat kasutusala ehitustöödel, eristab näidiste põhjal puitmaterjale ja puidupõhiseid materjale ning iseloomustab nende

standardmõõtudest lähtuvat kasutusala kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel arvestades materjalide mehaanilisi ja füüsikalisi omadusi (erimass, soojusjuhtivus, veeimavus jms),

eristab näidiste põhjal terastooteid (tala, ferm, post armatuurkarkass) ja selgitab näidete põhjal nende otstarvet ja kasutusala kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel,

eristab näidiste põhjal erineva fraktsiooniga puistematerjale (liiv, kruus, killustik) ja iseloomustab nende omadustest lähtuvat kasutusala kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel,

liigitab tootenäidiste põhjal kinnitusvahendeid ja selgitab näidete varal nende

väärkasutamisest tulenevaid ohte kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel, liigitab kivi- ja betoonkonsruktsioonide ehitamisel kasutatavaid isolatsioonimaterjale

(hüdro-, heli- ja soojusisolatsioon) lähtuvalt nende füüsikalistest omadustest ja otstarbest, selgitab teabeallikate põhjal mördi-, betoon- ja kuivsegude erinevusi ja sellest lähtuvat

kasutusala kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel, toob näiteid erinevate tsementlaast-, tsementkiud- ja magneesiumoksiid plaatmaterjalide

kasutamisvõimalustest kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel, arvestades nende koostisest lähtuvaid omadusi;

1.3. omab ülevaadet kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest töövahenditest (sh masinad ja mehhanismid)

liigitab kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavad väikemehhanismid vastavalt töötamise põhimõttele (elektri, suruõhu või vedeliku surve mõjul töötavad) ja selgitab teabeallikate põhjal tööohutusnõudeid nende kasutamisel

loetleb kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavaid vajalikke töövahendeid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) ja teab nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles

1.4. mõistab töötervishoiu ja tööohutuse olulisust ehitustöödel ja oskab anda esmaabi

koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessil osalejate vastutusest, lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest

selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning analüüsib riske töötaja tervisele ehitustööde teostamisel, sh töötamisel välitingimustes

nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel

toob näiteid kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavate kemikaalide (immutusvahendid, korrosioonitõrjevahendid, plastifikaatorid jms) ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega

sooritab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi

demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral kivi- ja

betoonkonstruktsioonide ehitamisel

1.5. mõistab energiatõhusa ehitamise põhimõtteid selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate ilmastikutingimuste mõju hoone välispiiretele (katus, seinad, avatäited jms)

iseloomustab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades, lähtudes soojusjuhtivuse olemusest

seostab hoone soojuskadu soojusfüüsikaalaste teadmistega selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususalaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis,

standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, liginullenergia hoone) sisulist tähendust iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasuste põhjal hoonete soojapidavust mõjutavaid

tegureid (soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, vale materjali valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, tehnosüsteemide valik, inimtegevuse mõju jne)

iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustest lähtuvaid võimalusi hoonete soojapidavuse ja energiatõhususe tagamisel

toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete

ekspluateerimisel

ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, õppekäik, kirjalik töö, teoreetiliste teadmiste kontroll

HINDAMINE (MITTEERISTAV)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Valitud eriala analüüs

õppekorraldusega seonduv info leidmine eriala kohta, eriala õpingute eesmärgid, edasiõppimis-, täiendus- ja ümberõppe võimalused,

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 1.1.vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

eriala iseloomustus kutsestandardi alusel, õppekäik ehitus- ja remondiettevõttesse või betoonitehasesse,

2. Teoreetiliste teadmiste kontroll

selgitab kirjalikult mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusprojekt, tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, energiatõhusus

selgitab kirjalikult ehitamise nõudeid ja hoonete põhiosasid : vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus ,kande- ja piirdetarindeid.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 1.2 vastavad hindamiskriteeriumid

3. Praktilised laboratoorsed tööd (materjalide tundmine abimaterjalide kasutamisega)1) eristab ja nimetab näidiste põhjal enamlevinud looduslikke (tardkivimid - graniit,

settekivimid – dolomiit, kips, kvarts, paekivid – lubjakivi, dolomiit, moondekivid – marmor, kiltkivi ja tehislikke kivimaterjale: (põletamata lubi-liivtooted – silikaat, silikaltsiit; autoklaavitud põlevkivituhktooted, kipstooted; tsementtooted – betoon) ning võrdleb nende füüsikalistest omadustest lähtuvat kasutusala ehitustöödel.

2) eristab näidiste põhjal puitmaterjale (mänd, kuusk, kask, tamm, saar, liimpuit, immutatud puit, termotöödeldud puit ja puidupõhiseid materjale (PLP; PKP, OBS, MDF, vineer) ning iseloomustab kasutusala betoonkonstruktsioonide ehitamisel arvestades materjalide mehaanilisi ja füüsikalisi omadusi (erimass, soojusjuhtivus, veeimavus jms).

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 1.2 vastavad hindamiskriteeriumid

3) eristab näidiste põhjal terastooteid (tala, ferm, post, armatuurkarkass) ja selgitab näidete põhjal nende otstarvet ja kasutusala betoonkonstruktsioonide ehitamisel

4) eristab näidiste põhjal erineva fraktsiooniga puistematerjale (liiv – peen-, keskmine-, jämetera), kruus, killustik ja iseloomustab nende omadustest lähtuvat kasutusala betoonkonstruktsioonide ehitamisel

5) liigitab tootenäidiste põhjal kinnitusvahendeid ja selgitab näidete varal nende väärkasutamisest tulenevaid ohte ehitustöödel

6) liigitab ehitustöödel kasutatavaid isolatsioonimaterjale (hüdro-, heli- ja soojusisolatsioon) lähtuvalt nende füüsikalistest omadustest ja otstarbest

7) selgitab mördi-, betoon- ja kuivsegude erinevusi ja sellest lähtuvat kasutusala betoonkonstruktsioonide ehitamisel

8) eristab erinevate tsementlaast-, tsementkiud- ja magneesiumoksiid plaatmaterjalide kasutamisvõimaluste kohta ehitustöödel arvestades nende koostisest lähtuvaid omadusi

4. Teoreetiline teadmiste kontroll.Etteantud tööülesande (näit. kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine lähtuvalt tehnoloogiast, lintvundamendi rajamine, posti valamine, trepi valamine jms) teostamiseks vajalike käsitööriistade ja mehhanismide valimine


5. Ohutusalaste teadmiste kontrollKompleksülesanne :1. Koostab teabeallikate põhjal ülevaate kivi- ja betoonitöödel osalejate vastutusest lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu ja tööohutusnõuetest 2. Selgitab ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu ja tööohutusnõudeid 3. Analüüsib riske töötaja tervisele betoonitööde teostamisel sh töötamisel välistingimustes4. Nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust betoonitöödel5. Toob näiteid betoonitöödel kasutatavate kemikaalide (immutusvahendid, korrosioonitõrjevahendid, plastifikaatorid jms) ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega6. Demonstreerib erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi ja sooritab neid 7.Selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral ehitustöödel

Praktiline töö:1. Kannatanule abi osutamine (õnnetusjuhtumi imitatsioon: haavad, luumurrud, teadvuse kaotus, abi kutsumine )2. Demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist


6. Situatsiooni analüüs (soojapidavus )Kompleksülesanne:1. Mitmekihilise piirde soojapidavuse arvutamine2. Ehitusel kehtivate kvaliteedinõuete ja energiasäästu kirjeldamine ja nende põhimõtete järgimine


7. Juhtumi analüüs1. Probleemsele seinakonstrktuktsioonile võimaliku remondilahenduse pakkumine,

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud

2. Etteantud seinamaterjalide asetamine välisseina ristlõikes õigesse järjekorda lähtuvalt niiskuserežiimist,

kõik õpiväljunditele 1.5 vastavad hindamiskriteeriumid

Iseseisev töö 1:

õpilane teeb kirjaliku kokkuvõtte erialaga seotud kompetentsidest kutsestandardi alusel; Iseseisev töö 2:

e-keskkonna abil aruteluks ettevalmistamine teemal „Hea ehitustava“ ja ehitusnormid; Iseseisev töö 3:

probleemi lahendamine- etteantud ülesandele põhjendatud lahenduse pakkumine (materjalide loetelu, hind, sobivus jne). Iseseisev töö 4:

toob enda kogemuse põhjal näiteid energia mõtetust kulutamisest

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd ja praktilised tegevused.

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ

5,0 EKAP / 130 TUNDI sh. lõimitud võtmepädevused 58 tundi

Mooduli õppemaht 130 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 45 tundi praktiline töö 70 tundi iseseisev töö 15 tundi

LVP 58 tundi Eesti keel / 2 tundi

Õpilane on suhtlemises keeleliselt korrektne tunneb erialast sõnavara, saab aru erialastest tekstidest. vormistab kirjalikud tööd vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning oskab koostada praktika dokumendid;

Võõrkeel / 5 tundiÕpilane suhtleb õpitavas tööalases võõrkeeles nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana, esitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga. Tunneb erialast terminoloogiat. Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust.

Loodusgeograafia / 13 tundiKivimaterjalid, nende leidumine, tsemendi tootmine;

Füüsika / 22 tundiSoojusfüüsika.

Infotehnoloogia / 16 tundiInfo otsimine

Teemad, sh alateemad

1. Kutsehariduse süsteemi ja standardite tutvustamine / 10 tundi + 3 tundi iseseisvat tööd1.1. Edasiõppimise / enesetäiendamise / elukestev õppimine võimalused1.2. Valitud eriala tutvustamine1.3. Tutvumine erialaga reaalses töökeskkonnas

Iseseisev töö 3 tundi- õpilane teeb kirjaliku kokkuvõtte erialaga seotud kompetentsidest kutsestandardi alusel;

2. Ehitamise alused / 16 tundi + 3 tundi iseseisvat tööd2.1. Ehitusalased mõisted

2.1.1. Ehitise elutsükkel2.1.2. Ehitusprojekt2.1.3. Ehitamise etapid2.1.4. Peamised üldehitustööd: mulla-, vaia-, müüri-, montaaži-, betooni- ja

raudbetooni-, katusekatte- ja viimistlustööd2.1.5. Hoonete põhikonstruktsioonid ja elemendid

2.2. Ehitustegevuse õiguslik regulatsioon ja kvaliteedinõuded2.2.1. Ülevaade erialast tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja normdokumentidest 2.2.2. Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinõuded

ehitustöödel (RYL lähtuvalt).2.3. Ehitustööde organiseerimise põhimõtted

2.3.1. Tööde planeerimise põhimõtted2.3.2. Tööde organiseerimise projekt2.3.3. Ohtlikud tööd ehituses, ohutsoonid2.3.4. Tööde organiseerimine ehitusplatsil2.3.5. Ehitusprotsessi juhtimise olemus ning nõuded töötajate juhendamisele ja

väljaõppele2.3.6. Ajutiste teede rajamine ehitusplatsil

Iseseisev töö 3 tundi- interneti abil aruteluks ettevalmistamine teemal „Hea ehitustava“ ja

ehitusnormid

3. Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid / 43 tundi + 5 tundi iseseisvat tööd3.1. Materjalide omadused

3.1.1. Materjalide füüsikalised omadused (mahumass, poorsus, hügroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, akustilised omadused)

3.1.2. Termilised omadused (külmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepüsivus ja tulekindlus)

3.1.3. Mehhaanilised omadused (tugevus ja selle alaliigid, kõvadus, hõõrduvus, kuluvus, plastsus, elastsus, haprus, löögitugevus)

3.2. Puitmaterjalid 3.2.1. Puidu liigid ja puidu füüsikalis-mehhaanilised omadused3.2.2. Puidule esitatavad kvaliteedinõuded, puitmaterjali klassifikatsioon (ümarmaterjal,

saematerjal, pooltooted, puitdetailid ja plaatmaterjal) ja kasutusala 3.2.3. Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala

3.3. Kivimaterjalid3.3.1. Looduslikud kivimaterjalid: kivimite klassifikatsioon, koostis, liigitus, omadused

ja kasutusalad. 3.3.2. Tehiskivimaterjalid:

3.3.2.1. Keraamilised materjalid (savitellised, katusekivid, plaadid, keramsiit, ahjupotid); valmistamine, omadused ja kasutusala;

3.3.2.2. Põletamata tehiskivimaterjalid (silikaattooted, betoontooted sh raudbetoon): tootmine, omadused, liigitus ja kasutusala.

3.4. Metallmaterjalid3.4.1. Mustad metallid: teras ja malm, enamkasutatavad profiilid, mustade metallide

kasutusala3.4.2. Värvilised metallid ja nende sulamid: nende omadused ja kasutusala3.4.3. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse

3.5. Mineraalsed sideained3.5.1. Lubi, kips, tsement ja savi - nende omadused, kasutusala

3.6. Ehitussegud

3.6.1. Mördisegu, selle omadused ja kasutusalad3.6.2. Betoonisegude liigitus, omadused, valmistamine ja kasutusala3.6.3. Kuivsegud

3.7. Isolatsioonimaterjalid3.7.1. Soojusisolatsioonimaterjalid. Plaatmaterjalid; rullmaterjalid; villad; vahud nende

omadused ja kasutusalad 3.7.2. Hüdroisolatsioonimaterjalid: tõrvad, kleepmastiksid, emulsioonid - omadused,

kasutusalad3.7.3. Katusekatte materjalid: asfaltbetoonid ja nende omadused ning liigitus

3.8. Viimistlusmaterjalid3.8.1. Tasandussegud, pahtlid, kitid, vesi- ja veevabad värvid3.8.2. Puidukaitsevahendid (õlid, lakid, peitsid, vahad jms)3.8.3. Liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid ja nende liigitus, omadused, ja kasutusalad

3.9. Plastmaterjalid3.9.1. Ehitustöödel enamkasutatavad PVC, PE, PP materjalid, nende omadused ja

kasutusala3.9.2. Plastmassidest plaatmaterjalid ja rullmaterjalid 3.9.3. Plastmassidest profiiltooted3.9.4. Vedelalt kasutatavad materjalid ja vahtplastid 3.9.5. Plastmaterjalide keevitatavus3.9.6. Materjalide ladustamise tingimused ehitusplatsil.

3.10. Keskkonnatehnika materjalid3.10.1. Teras-, vask-, malm- ja plasttorude liigitus, standardid, markeeringud, kasutusala

sõltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus)3.10.2. Toruliitmike koostamise põhimõtted3.10.3. Torustike korrosioonikaitse ja –tõrje vahendid ning nende kasutusala

3.11. Kinnitusvahendid 3.11.1. Tüübel- ja naagelühendused 3.11.2. Metallseotised (nurgikud, haagid, hinged ogaplaadid, vekseltala kandurid, poldid

jne), naelühendused ja kruviühendused, nende kasutusalad

Iseseisev töö 5 tundi- probleemi lahendamine- etteantud ülesandele põhjendatud lahenduse

pakkumine (materjalide loetelu, hind, sobivus jne).

4. Ehitusel kasutatavad masinad ja väikemehhanismid (sh väikemehhanismid). / 12 tundi4.1. Mullatöömasinad, nende liigitus ja otstarve

4.1.1. Ekskavaatorid, buldooserid, skreeperid jne4.1.2. Ehitustõstukid, nende liigitus, valiku ja paigutuse põhimõtted: kraanad, tõstukid 4.1.3. Erinõuded kraanade tööle hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses4.1.4. Väikemehhanismid, nende liigitus ja otstarve: elektri-, pneumaatilised – ja

sisepõlemismootoriga käsitööriistad4.1.5. Kinnitus- ja abivahendid, nende valiku, kasutamise ja hoolduse üldised

põhimõtted töötingimustest lähtuvalt4.1.6. Tervishoiu- ja tööohutuse nõuded nende kasutamisel4.1.7. Ehitusplatsi transpordi liigitus ja korralduse põhimõtted

5. Töötervishoid ja tööohutus. / 8 tundi + 2 tundi iseseisvat tööd5.1. Töökeskkond

5.1.1. Üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja elektrilised töövahendid 5.1.2. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed 5.1.3. Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid 5.1.4. Tervisekontroll5.1.5. Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus,turvalisus5.1.6. Isikukaitsevahendid ja nende õige kasutamine 5.1.7. Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale,

kaastöötajatele 5.1.8. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras5.1.9. Tööõnnetus ja kutsehaigus 5.1.10. Ergonoomia. 5.1.11. Võimalike keskkonnariskide hindamine töötaja ja kasutaja seisukohalt

5.2. Esmaabi5.2.1. Tegutsemine õnnetuspaigal (vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra

hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine 5.2.2. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse,

venituste, verejooksude, mürgituse, võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul

5.2.3. Esmaabi vahendid töökohal

Iseseisev töö 2 tundi – väljamõeldud õnnetuses trauma saanule abi andmine (demonstratsioon)

6. Energiatõhus ehitamine / 26 tundi + 2 tundi iseseisvat tööd6.1. Ehituse soojafüüsika põhimõtted

6.1.1. Soojusjuhtivuse olemus, soojuse levimine erinevates keskkondades.6.1.2. Soojuskiirgus ja konvektsioon, nende tähtsus ehituses. 6.1.3. Ruumi sisekliima, nõuded. 6.1.4. Joon- ja punktkülmsillad. 6.1.5. Hoone piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivuse ja soojapidavus.6.1.6. Erinevate seinatüüpide soojapidavuse võrdlemine. 6.1.7. Soojustuse paiknemine välispiirdes (soojustus väljaspool, keskel või seespool)6.1.8. Mitmekihilise piirded. Temperatuuri muutumise graafik mitmekihilistes

välispiiretes.6.2. Piirete niiskusrežiim

6.2.1. Veeauru sadestumine. 6.2.2. Niiskuskahjustused. 6.2.3. Vee- ja auruisolatsioon.

6.3. Ehitustarindi, kütte ja ventilatsiooni omavaheline seos6.3.1. Piirde õhujuhtivus. 6.3.2. Loomulik ja mehhaaniline ventilatsioon.

6.4. Ehitiste, ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide tulekaitse6.5. Piksekaitse6.6. Harjutusülesanded6.7. Energiamärgis, energiaaudit

Iseseisev töö 2 tundi- toob enda kogemuse põhjal näiteid energia mõtetust kulutamisest

ÕPPEMATERJALID Ehituskonstruktori käsiraamat III . Masso, T. Tallinn: Ehitame; Hoonete remont ja rekonstrueerimine. Käärid, S.Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002

(ladumise tehnoloogia); Tehiskivid ja looduskivid. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?kivi [01/02/09]; Ehitusmaterjalid. H. Pärnamägi (2005); Hooned I, II osa. H. Tamme (2004); Hoonete remont ja rekonstrueerimine. I, II osa. S. Käärid (2005); www.puumarket.ee

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP) ÕPETAJAD

2.KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

6,0 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Nõudeta

MOODULI EESMÄRKÕpetusega taotletakse, et õpilane planeerib oma karjääri kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.

Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti keele-, füüsika-, majandus/ loodusgeograafia-, keemiaalaseid pädevusi ning õppimisoskust ja algatusvõimet.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID 2.1. mõistab oma vastutust teadlike otsuste

langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis

analüüsib juhendamisel oma isiksust ja kirjeldab oma tugevaid ja nõrku külgi seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise

võimalustega

leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade kohta. koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, sh võõrkeelse,

motivatsioonikirja, sooviavalduse), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel oma lühi- ja pikaajalise karjääri plaani

2.2. mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest. selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate

võimaluste ning kohustuste kohta kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi

„e-riik“

2.3. mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana,

lähtudes ettevõtluskeskkonnast kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat

ettevõtluskeskkonda kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte

majandustegevusele kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi

alusel meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu

töökeskkonna tagamisel tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks

2.4. mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega

kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas

leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni

leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta

nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab töölepinguseadusest tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust

arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netotöötasu ning ajutise töövõimetuse hüvitist

koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt

kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega

2.5. käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles

kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava järgib üldtunnustatud käitumistavasid selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimappHINDAMINE (MITTEERISTAV)

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMIDÕpimapp „Arvestatud“ (A)

Õpimapp peab sisaldab kõiki alljärgnevaid töid. Tööd on korrektselt vormistatud ning vastavad ülesande juhendile. Asjaajamine ja dokumendihaldus

Dokumentide e-portfoolio koostamine Õppekeskkondadesse sisselogimine, kasutajatekontod on

loodud. CV vormistamine praktikaõppe keskkonda

Karjääri planeerimine

Juhendi järgi on koostatud pikaajaline karjääriplaanTöötamise õiguslikud alused

Töötamise õiguslike aluste alane valikvastustega test on lahendatud.

Majandus ja ettevõtlus

Grupitööna on juhendi alusel on koostatud äriplaanTööseadusandlus

Töökeskkonna- ja tervishoiu alane valikvastustega test on lahendatud.

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb õpimapis esitatud tööde koondhindena. Õpimapp peab sisaldama kõiki mooduli teemades nõutud ülesandeid.


6,0 EKAP / 156 TUNDI

Mooduli õppemaht 156 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 106 tundi iseseisev töö 50 tundi (õpilane koostab õpimapi, mis sisaldab kõiki kirjalikke iseseisvaid

töid )

1. ASJAAJAMISE ALUSED (26 T: 20 A, 6 I)1.1. Eriala ja koolisüsteemi tutvustus. Õppekeskkondade kasutamine, sealjuures digitaalsete õppekeskkondade kasutajakontode loomine, e-portfoolio loomine. Praktikabaasi CV koostamine. Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus, dokumendihaldussüsteem. Dokumentide haldamise vajalikkus. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused. Dokumendihalduse õiguskeskkond (seadused, määrused, standardid, juhised). Organisatsiooni dokumendisüsteemi alusdokumendid (asjaajamiskord, dokumentide liigitamine).Dokumentide loomine.1.2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi elemendid. Dokumentide liigid. Dokumendiplank. Dokumendiplankide liigid. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm. Kirja koostamine ja vormistamine. Kirja liigid. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja vormistamine.1.3. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide vormistamisel. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja esitusvorm E-kirja koostamine ja vormistamine. E-kirja saatmine. E-post. E-posti haldamine.1.4. Dokumentide sh digitaaldokumentide säilitamine. Dokumentide hoidmine. Dokumentide säilitamise vajalikkus. Dokumentide säilitamise tingimused, säilitustähtajad. Dokumentide hävitamine.

2. MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS (26 T: 20 A, 6 I)2.1. Mina ja majandus. Majanduslikud otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused.2.2. Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused. Ressursid majanduse. Majanduse põhivalikud. Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid.2.3. Pakkumine ja nõudlus. Nõudlus. Pakkumine.Turu tasakaal. Turuhind.2.4. Maksud. Riigi roll majanduses. Otsesed ja kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.2.5. Finantsasutused Eestis. Eestis tegutsevad pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.2.6. Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus. Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning kodumaakonnas.

2.7. Ettevõtja ja töövõtja. Ettevõtja omadused. Ettevõtlusega kaasnevad hüved ja väljakutsed. Ettevõtja ja palgatöötaja erinevused.2.6. Ettevõtluskeskkond. Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond. Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond.2.7. Äriidee ja selle elluviimine. Äriideede leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus ja näidisstruktuur. Äriplaani koostamine.

3. KARJÄÄRI PLANEERIMINE (26 T: 6 A, 20 I)3.1. Enesetundmine karjääri planeerimisel. Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom. Väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid, mõtlemine, võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused, erioskused). Eneseanalüüsi läbiviimine oma tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamise kaudu.3.2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine karjääri planeerimisel. Haridustee: valdkonna erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed, õpimotivatsioon ja elukestev õpe. Tööjõuturg ja selle muutumine valdkonnas: nõudlus ja pakkumine, konkurents, trendid ja arengusuunad, prognoosid. Ettevõtluse vormid valdkonnas, tööandjate ootused, töötamist mõjutavad õiguslikud alused.Kutsestandardid, kutse ja kutseoskused, kutse-eelistused ja kutseriskid. Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused.3.3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine. Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid, alternatiivid ja valiku tegemise tagajärjed. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja karjääriinfo otsimine. Karjääriteenused ja karjäärinõustamine. Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad. Tööotsimine: tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine, kandideerimisdokumendid, tööintervjuu. Isikliku karjääriplaani koostamine. Karjääriplaani koostamine: eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja planeerimine. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan.

4. TÖÖTAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED (26 T: 20 A, 6 I)4.1. Lepingulised suhted töö tegemiselLepingu mõiste. Lepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine. Lepingute liigid. Töölepingu mõiste ja sisu, tähtajalise töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu muutmine. Töötaja ja tööandja kohustused ja vastutus. Varalise vastutuse kokkulepe. Töölepingu lõppemine, töölepingu ülesütlemine ja hüvitise maksmine. Töövaidluste

lahendamine. Teenuste osutamine käsunduslepingu ja töövõtulepinguga. Töötamine avalikus teenistuses. Töötamine välisriigis: välisriigi seaduste kohaldamine töötajale, maksude arvestus ja tasumine. Kollektiivsed töösuhted ja kollektiivleping. Töötajate usaldusisik. Kollektiivne töötüli, streik ja töösulg.4.2. Töökorraldus. Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele. Ametijuhend. Tööaeg ja selle korraldus: töönorm, ületunnitöö, öötöö, riigipühal tehtav töö, valveaeg, töö tegemise aja ja öötöö piirang, tööpäevasisene vaheaeg, igapäevane puhkeaeg, iganädalane puhkeaeg. Lähetus. Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid: põhipuhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus. Puhkuse tasustamine ja kasutamata puhkuse hüvitamine.4.3. Töö tasustamine ja sotsiaalsed tagatised. Töötasus kokkuleppimine, miinimumpalk. Töötasu arvutamise viisid (ajatöö, tükitöö, majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu). Töö tasustamine ületunnitöö, öötöö, riigipühal tehtava töö ja valveaja korral. Töötasu maksmise kord. Töötasult kinnipeetavad maksud ja maksed. Ajutise töövõimetuse hüvitis ja selle liigid, töövõimetusleht. Töötuskindlustushüvitis. Vanemahüvitis. Riiklik pension.

5. TÖÖSEADUSANDLUS (26 T: 20 A, 6 I)5.1. Sissejuhatus töökeskkonda,töökeskkonna riiklik strateegia, töökeskkonnaga tegelevad struktuurid, töövõime säilitamise olulisus.5.2. Töökeskkonnaalase töö korraldus, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused.5.3. Riskianalüüs. Töökeskkonna ohutegurid, töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid, meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks.5.4. Töökeskkonnaalane teave, erinevad töökeskkonnaalase teabe allikad.5.5. Tööõnnetused, tööõnnetuse mõiste, õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega.5.6. Tuleohutus, tulekahju ennetamine, tegutsemine tulekahju puhkemisel.

6. SUHTLEMISE ALUSED (26 T: 20 A, 6 I)6.1. Suhtlemine. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suulise esitluse läbiviimine grupile. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Telefonisuhtlus. Internetisuhtlus ja suhtlusvõrgustikud. Kirjalik suhtlemine. Erinevad suhtlemissituatsioonid Suhtlemine erinevate kulutuuride esindajatega, kultuuridevahelised erinevused ja nende arvestamine suhtlemissituatsioonides Suhtlemisbarjäär

ja selle ületamise võimalused. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Tõepärane enesehinnang suhtlemisoskuste kohta.6.2. Käitumine suhtlemissituatsioonides. Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja läbirääkimised. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine. Konfliktid ja veaolukorrad ning nende tekkepõhjused. Toimetulek konfliktidega.6.3. Grupp ja meeskond. Grupi arengu etapid. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid grupis. Meeskonnatöö põhimõtted. Meeskonda kuulumise positiivsed ja negatiivsed küljed. Loovus ja isiklik areng meeskonnas. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.6.4. Klienditeenindus. Teenindushoiakud ja –oskused. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted. Klient ja teenindaja. Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine.

ÕPPEMATERJALID Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda: Õppematerjalid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/materjalid/ettevotlusope

Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda: Õppematerjalid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/materjalid/ettevotlusope

Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010–2013 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord Töötajate tervisekontrolli kord Esmaabi korraldus ettevõttes Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord Tuleohutuse seadus ja määrus Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded. Äripäeva käsiraamat – Töötervishoid ja tööohutus Töölepinguseadus Võlaõigusseadus Kollektiivlepingu seadus Ravikindlustuse seadus

Vanemahüvitise seadus Riikliku pensionikindlustuse seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava” lisa 10 Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe” ja lisa 5

Ainevaldkond „Sotsiaalained” Kutseõppeasutuse riiklik õppekava aines matemaatika (võtmepädevus matemaatika) Gümnaasiumi riiklik õppekava. Lisa 5. Ainevaldkond „Sotsiaalained” Õppeaine „Inimeseõpetus“ Karjääriõppe mudel kutseõppeasutustele (projekt); Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 10 Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe” ja lisa 11

Valikaine „Karjääriõpetus”. Arhiiviseadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Arhiivieeskiri EVS-ISO 15489-1:2004 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1:

Üldnõuded“. EVS 882-1:2006 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded.

Osa 1: Kiri“.

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI

MAHT (EKAP)ÕPETAJAD

3. EHITUSJOONESTAMISE ALUSED

4,5 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul „Sissejuhatus kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õpingutesse“

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija lahendab graafiliselt kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamise ruumigeomeetrilisi ülesandeid lähtudes tehnilistele joonistele esitatud nõuetest. Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

3.1. omab ülevaadet tehniliste jooniste koostamise, vormistamise nõuetest ning ehitusprojektis sisalduvate joonisega esitatud graafilise teabe erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest

võrdleb näidete alusel joonistuse ja tehnilise joonise erinevusi, toob näiteid erinevatest tehnilistest joonistest,

toob näiteid joonestamise rakendusvaldkondade kohta ning selgitab joonestamisalaste teadmiste ja oskuste vajalikkust õpitaval erialal,

toob näiteid jooniste erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest, defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted: ehitise eskiis,

tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised ja selgitab nende omavahelisi seoseid;

3.2. visandab erinevate kivi- ja betoonkonstruktsioonide sõlmede eskiise arvestades etteantud mõõtkava

iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende kasutamise põhimõtteid, väljendub eesti keelele kohasel viisil, järgides kirjakeele norme,

visandab iseseisvalt geomeetriliste kehade ruumilisi kujutisi lähtuvalt tööülesandest, mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani järgides etteantud mõõtkava, joonestab etteantud kivi- ja betoonkonstruktsiooni elemendi kolmvaate järgides mõõtkava, mõõtmestab joonisel kujutatud sõlmed, lõiked ning vaated etteantud nõuete kohaselt, vormistab joonised korrektselt etteantud nõuete kohaselt arvestades ehituslikel joonistel

kasutatavaid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete ja sõlmede tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused jms);

3.3. selgitab tööjooniselt, hoone põhiplaanilt, kivi- ja betoonkonstruktsiooni lõigetelt välja tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed

tunneb ära ja nimetab ehitusprojekti osad: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad,

selgitab välja hoone põhiplaanilt kivi- ja betoonkonstruktsiooni elemendi asukoha lähtudes etteantud tööülesandest,

selgitab välja tööjooniselt kivi- ja betoonkonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse lähtudes etteantud tööülesandest,

nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel kivi- ja betoonkonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid materjale,

3.4. analüüsib enda tegevust kivi- ja betoonkonstruktsioonide nõuetekohasel visandamisel ja etteantud jooniste lugemisel

analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut ehitusjoonistelt tööülesande täitmiseks vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning kivi- ja betoonkonstruktsioonide sõlmede eskiiside visandamisel,

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid;

ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, probleemi lahendamine, harjutusülesanded HINDAMINE (MITTEERISTAV )

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulHINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUM

1. Praktiline ülesanne „Normkiri“ (A4)( reeglitekohane kirjanurga täitmine – vastavalt näidisele tööleht A4),

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 3.1 – 3.4. vastavad hindamiskriteeriumidÜlesannetes hinnatakse:Hinnatakse kirja vastavust standardinõuetele

2. Praktiline ülesanne ( „Klots I“ )Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: peavaated ja lisavaated, vaadete vahelised seosed, mituvaade ja mituvaate konstrueerimise põhireeglistik, kolm(kaks)vaate joonestamise reeglistik, kolmanda vaate tuletamine detaili kaksvaate põhjal, vaadete mõõtmestamise reeglistik,

Hinnatakse vaadete vastavust projektsiooni nõuetele, mõõdistamise õigsust, kasutatud joonte liikide õigsust.

3. Praktiline ülesanne („Klots II“ )Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili kolmvaate tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumiliste kujutiste tuletamine – ristisomeetria ja kabinetprojektsioon

Hinnatakse kujutiste õigsust, kasutatud joonte liikide õigsust

4. Praktiline ülesanne („Vaated“ )Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine

Hinnatakse vaadete ja kujutiste õigsust.

5. Praktiline ülesanne („Lõiked“ )Õpilane töötab välja maketi alusel detaili eskiisi ja koostab selle alusel detaili tööjoonise

Hinnatakse lõike kujutamise õigsust/ vastavust etteantud ülesandele.

6. Praktiline ülesanne („Alus (Äärik)“(detaili maketi alusel eskiisi väljatöötamine, eskiisi alusel detaili tööjoonise koostamine )

Hinnatakse eskiisi vastavust näidismudelile, eskiisi mõõdistamist, esiisi alusel tööjoonise koostamist.

7. Praktiline ülesanne („Väikemaja“ )Õpilane tuletab etteantud tööjooniselt reaalse elamu vaated (fassaad ja vaade teljelt )

Hinnatakse vastavust (tingmärgid, joonte tüübid, mõõtmestamise reeglistik, mõõtkavad jne ) nõuetele.

8. Praktiline ülesanne (etteantud ruumi eskiis-plaani koostamine )

Hinnatakse ruumi eskiisi koostamise õigsust, ruumi mõõdistamise õigsust (mõõtahelate koostamist ).

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „A“ (arvestatud )

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD. 4,5 EKAP / 117 tundi sh lõimitud võtmepädevused 44 tundi

Mooduli õppemaht 117 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 42 tundi praktiline töö 75 tundi

LVP 44 tundi Eesti keel / 2 tundi

Õpilane on suhtlemises keeleliselt korrektne tunneb erialast sõnavara, saab aru erialastest tekstidest. vormistab kirjalikud tööd vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning oskab koostada praktika dokumendid;

Matemaatika / 16 tundiMõõtühikute teisendamine, ümardamine, mõõtkava

Joonistamine / 26 tundiVisandamine, joonistamine

1. Üldjoonestamine, ehitusjoonestamise alused 30 tundi 1.1. joonestamine kui õppeaine – seosed teiste õppeainetega;

lühiülevaade joonestamise ajaloost; joonestusvahendid ja joonestusvahendite valikukriteeriumid; käsi- ja masinjoonestamise võrdlus (eelised, puudused, arengusuunad);

1.2. joonis – põhimõisted, klassifikatsioon; joonistele esitatavad üldnõuded (formaadid, kasutatavad joontetüübid (liigiti ja

kasutusvaldkonniti), nõuded raamjoonele ja raamjoone elemendid, tsentreerimismärgid, eritüübilised kirjanurgad ja nende kasutamine, kirjanurkade täitmise reeglistik, graafilised dokumendid ja tekstdokumendid), tükitabelid (spetsifikatsioonid),

teemakohased harjutusülesanded (joonte tüübid – töölehe 2xA4); harjutusülesanne „Joonise lugemine I“ – etteantud alusjoonise põhjal joonise lugemine

joonteliikide ja kasutusvaldkonna järgi (tööleht A4); praktiline töö nr. 1 „Põhiformaadi ettevalmistamine“ (A4 – raamjoon, kirjanurk,

tsentreerimismärgid);1.3. normkiri – üldnõuded, normkirja parameetrid;

harjutusülesanne „Kirjanurk“ (reeglitekohane kirjanurga täitmine – vastavalt näidisele tööleht A4),

1.4. mõõtkava – põhimõiste, klassifikatsioon, erimõõtkavade kasutusvaldkonnad, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA4);

1.5. geomeetrilised konstruktsioonid, valikuliselt 22 geomeetrilist konstruktsiooni (sirglõigu poolitamine, nurga poolitamine,

antud sirgele ristsirge konstrueerimine läbi etteantud punkti, võrdhaarse kolmnurga konstrueerimine, kolmnurga sise(ümber)ringjooone konstrueerimine, korrapäraste kõõlhulknurkade konstrueerimine (kolm-, viis-, kuus- ja kaheksanurk), silindri kaksvaate ja külgpinnalaotuse konstrueerimine, koonuse kaksvaate ja täispinnalaotuse konstrueerimine, sirglõigu jaotamine n-võrdseks osaks, täisnirga jaotamine kolmeks võrdseks osaks, sujuvühendid, ellipsi konstrueerimine, ovaalide konstrueerimine)

1.6. mõõtmestamine – mõõtmestamiselemendid (põhimõisted), masinaehituslike jooniste

mõõtmestamise põhireeglistik, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA4);

1.7. kujumärgid, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 3xA4), harjutusülesanne „Joonise lugemine II“ (joonte liigid ja nende kasutusvaldkonnad,

kirjanurk – kohustuslikud väljad ja vastavasiuline informatsioon tööleht A4);1.8. projektsiooniline joonestamine - projektsiooni mõiste, projektsioonide klassifikatsioon

ja kasutusvaldkonnad, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4);

1.9. vaated – peavaated ja lisavaated, vaadete vahelised seosed, mituvaade ja mituvaate konstrueerimise põhireeglistik, kolm(kaks)vaate joonestamise reeglistik, kolmanda vaate tuletamine detaili kaksvaate põhjal, vaadete mõõtmestamise reeglistik, teemakohased harjutusülesanded (punkt ruumis ja punkti kolmvaade, sirglõik ruumis ja

sirglõigu kolmvaade, tasapind ruumis ja tasapinna kolmvaade töölehed 3xA4); (detaili kolmvaate tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumiliste kujutiste

tuletamine – ristisomeetria ja kabinetprojektsioon – töölehed 2xA3), (detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine – 2xA4);

1.10. lisavaated – kujunemine, otstarve ja tähistamine joonistel, etteantud detaili peavaadete tuletamine, detaili lisavaadete tuletamine, detaili ruumiliste

kujutiste tuletamine – tööleht A3, Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püstprisma“ (vastavalt ülesande variandile kolmvaate

tuletamine, detaili külgpinnalaotuse tuletamine, detaili isomeetrilise (ruumilise) kujutise tuletamine – tööleht A3),

Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püramiid“ (detaili kolmvaate tuletamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine – tööleht A3),

harjutusülesanne „Joonise lugemine III“ (mõõtude analüüs, kujutiste analüüs, mõõtmestamine, joonte tüübid – töölehed 3xA4).

2. Ehitusjoonestamine 90 tundi 2.1. lõiked – mõiste, klassifikatsioon, lõigete kujunemine ja tähistamine joonistel, materjalide

tähistamine,

harjutusülesanne „Viirutused (tööleht A4),2.2. eskiis – mõiste, üldnõuded eskiisile, eskiisi koostamine reeglistik,

(Äärik)“ – detaili maketi alusel eskiisi väljatöötamine, eskiisi alusel detaili tööjoonise koostamine (2xA4);

2.3. liited (kinnisliited, lahtivõetavad liited) – kasutusvaldkonnad, eripärad ja kujutamine joonistel; keermesliited – põhimõisted, keermete klassifikatsioon, keermete kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4), keevisliited – klassifikatsioon, kasutusvaldkonnad ja keeviliidete kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4); kiilliited – klassifikatsioon, kasutusvaldkonnad ja liite kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4);

2.4. detaili (kooste)tööjoonised – üldnõuded, eripärad, detailide positsioneerimine ja tükitabeli täitmise reeglistik,

2.5. ehitusprojektdokumentatsiooni koosseis, ehitusprojekteerimistööde põhietapid, üldnõuded ehitusjoonistele, ehitusjoonistel kasutatavad mõõtkavad,

2.6. ehitusjooniste mõõtmestamise põhireeglid (plaanid, vaated, lõiked, konstruktsioonid), teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA3);

2.7. ehitusjoonestamises kasutavad leppemärgid (üldehituslikud leppemärgid -materjalid, seadmed, lõõrid, kinnitusvahendid), teemakohased harjutusülesanded (töölehed 6xA4) ;

2.8. ehitise plaan (põhiplaan) – üldnõuded plaanidele, plaanide klassifikatsioon ja nende otstarve, plaani kujunemine, plaanide koostamisel kasutatavad joonte tüübid ja leppemärgid, plaanide pealkirjastamine, plaanide mõõdistamine, hoone plaani koostamise põhietapid, reaalse elamu põhiplaani koostamine (tööjoonis M1:50, A3, leht 1/6 näidise alusel)

jooniste vastavust kehtivatele nõuetele 2.9. vaated – üldnõuded ehituslikele vaadetele, vaadete kujunemine, vaadete

pealkirjastamine, vaadete koostamisel kasutatavad lihtsustused, vaadete mõõtmestamine, praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ leht 2 – reaalse elamu vaadete tuletamine (fassaad ja

vaade teljelt – tööjoonis M1:50, A3, leht 2/6 näidise alusel),

2.10. lõiked – kujunemine, lõigete mõõdistamine, lõigete tähistamine, lõigete koostamisel kasutatavad lihtsustused, praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ leht 3 – reaalse elamu lõike tuletamine (tööjoonis

M1:50, A3, M1:50, näidise alusel);2.11. ehituskonstruktsioonide (sõlmede) joonised – kujunemine, mõõdistamine,

kasutatavad lihtsustused ja mõõtkavad, pealkirjastamine, praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ lehed 4 … 6 (erinevate konstruktsioonide (sõlmede)

joonised nt. sein, katuseserv, trepp, vundamendi element (tööjoonised, M1:5 (M1:10, M1:20), A3, lehed 4/6,5/6 ja 6/6, vastavasisuliste näidisjooniste alusel);

2.12. eskiisid ehitusjoonestamises – eskiiside otstarve, vormistamise üldnõuded, eskiisi koostamise põhietapid, ruumi (objekti) mõõdistamine, mõõtahelate koostamine,

2.13. ehituslike tööjooniste analüüs (mõõtahelad, kasutatavad materjalid, asukohad, jne), teemakohased harjutusülesanded (töölehed 3xA3).

ÕPPEMATERJALID „Tehniline joonis“. Riives, J., Teaste, A. ja Mägi, R. Õppeotstarbeline käsiraamat; Tallinn Valgus 1996,

„Tehnilise joonestamine“. Asi, U. Õpik, kirjastus ARGO 2009, „Tehniline joonestamine“, Asi, U. töövihik, kirjastus ARGO 2009, „Ehitusjoonestamine“, Asi, U. kirjastus ARGO 2010, „Hoone tehnovõrkude joonestamine“, Asi, U. kirjastus ARGO 2011 „Ehitusgraafika“, Vainlo, E. Tallinn TTK 2005, „Elamu“, metoodiline juhend, Kask, M. ja Loitvee, M. TTÜ Insenerigraafika keskus 2005; „Ehituskonstruktori käsiraamat“, Hartšuk, V,, Mägi,R., Neidtre, L. ja Rohusaar, J. Tallinn

kirjastus EHITAME 2012, „Mehaanikainseneri käsiraamat“. Fiscer, U., Gomeringer, R.,Kilgus, R. jt TTÜ kirjastus 2012, „AutoCAD“ Türn, L. kirjastus EHITAME Tallinn 2006,

http://www.e-uni.ee/kutsekeel/joonestamine

http://www.e-uni.ee/kutsekeel/joonestamine

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS“ MOODULI RAKENDUSKAVA

SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

4. EHITUSMÕÕDISTAMISE ALUSED

2,0 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid „Sissejuhatus kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õpingutesse“ ja „Ehitusjoonestamise alused“

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane teeb kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitustöödel vajalikke märke- ja mõõdistustöid, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse.Õpingute käigus arendab õppija emekeeleoskust, matemaatikaoskust, geograafiaoskust ja infotehnoloogilist pädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID4.1. omab ülevaadet mõõdistamisel ja

märkimisel kasutatavatest põhimõistetest ja erinevatest mõõteriistadest ja -vahenditest

selgitab oma sõnadega mõistete mõõtkava, absoluutne- ja suhteline kõrgus, kõrguskasv, ehituobjekti nullkõrgus, kalded (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, vertikaalsus, horisontaalsus tähendust

teisendab tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus

valib tööülesandest lähtuvalt mõõteriistad ja -vahendid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, lasernivelliir, käsilaser kaugusmõõtja)

4.2. teostab tööjoonise alusel ja juhendamisel müüritöödel vajalikud märke- ja mõõdistustööd, kasutades asjakohaseid mõteriistu ja mõõtmismeetodeid

teeb lühikese nivelleerimiskäigu määrates keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu

kannab juhendamisel ja meeskonnatööna üle projektist lähtuvaid kõrgusmärke, kasutades nõuetekohase mõõtmistäpsuse tagamiseks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid

märgib juhendamisel ja meeskonnatööna aluspinnale ja kihilatile avade asukohad ja kõrgused, kasutades nõuetekohase mõõtmistäpsuse tagamiseks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid

kontrollib juhendamisel ja meeskonnatööna kivi- ja betoonkonstruktsiooni elementide (nurgad, akna- ja ukseava suurus jms) vastavust projektis või tööjoonisel etteantud nõuetele, järgides mõõteriistade kasutusjuhendeid ja tööohutusnõudeid

4.3. järgib töötervishoiu- ja ohutusnõudeid mõõteriistadega töötamisel

hooldab lihtsamaid mõõteriistu ja –vahendeid vastavalt nende kasutus- ja hooldusjuhenditele

kasutab kõiki töövahendeid ja seadmeid heaperemehelikult järgib mõõdistus- ja märkimistööde ajal kui ka töökoha korrastamisel

töötervishoiu- ja tööohutuse- nõudeid ning arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

4.4. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel

analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

ÕPPEMEETODID Loeng, infootsing, arutelu, ülesannete lahendamine ,meeskonnatöö, praktiline töö, vestlus, juhtumi analüüs

HINDAMINE ( ERISTAV )Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll

õpilane kirjeldab geodeesia-alaseid mõistet kasutades enda poolt tunnis koostatud konspekti;

õpilane teisendab etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse ja arvutuste teostamiseks kasutab abimaterjale


2. Praktilised meeskonnatööd : Õpilane on omandanud kõik õpiväljundi 4. 2.- 4.3. hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud

Ülesanne 1 - hoone vundamendi gabariitmõõtmete mahamärkimine märkevaiade, ekkeri ja mõõdulindi abil

harjutustööd:Tulemus „3“ õpilane on sooritanud vastavalt etteantud nõuetele praktilise ülesande meeskonnatööna lävendi tasemel, kuid esineb eksimusi lubatud maksimaalsete hälvete piires Tulemus „4“ õpilane on sooritanud vastavalt etteanatud nõuetele praktilise ülesande meeskonnatööna lävendist kõrgemal tasemel, kuid esineb minimaalseid eksimusi lubatud hälvete piiresTulemus „5“ õpilane on sooritanud meeskonnatööna vastavalt etteantud nõuetele veatult praktilise ülesande

Ülesanne 2 - nihiku ja nooniuse kasutusoskuse demonstreerimine ning detaili mõõtmestamine

Ülesanne 3 - optilise nivelliiri kasutusoskuste demonstreeimine ning kõrguskasvude analüüs, liitmine ja kahe teineteisest kaugel asuva punkti kõrguskasvu summa leidmine vähemalt kolme jaama asetusega

Ülesanne 4 - ruumi kubatuuri leidmine kahel erineval lasermõõdistamise meetodil

3. Iseseisev töö ( praktilise ülesande nr 3 arvutuse ja analüüsi vormistamine nivelleerimistabeli kujul ja vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele )

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on esitanud nõuetele vastava kirjaliku töö

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE

Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud vähemalt tulemusega: „3“ ja „Arvestatud „ (A) ning esitatud nõuetele vastava Iseseisv tööKõik eristavalt hinnatud „Praktilised harjutustööd“ omavad võrdset kaalu hinde kujunemisel ja kokkuvõttev hinne arvutatakse kaalutud keskmise meetodil, saadud tulemus ümardatakse lähedasema täisarvuni

TEEMAD, ALATEEMAD,MAHUD :2,0 EKAP / 52 tundi s.h 21 tundi

Mooduli õppemaht 52 tundi , jaguneb järgmiselt:

lõimitud võtmepädevusi auditoorne töö 20 tundi praktiline töö 32 tundi

LVP 21 tundi

Eesti keel / 2 tundiKirjalike tööde vormistamine vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles

Matemaatika / 6 tundiMõõtühikute teisendamine, mõõtahela arvutamine, aritmeetilise keskmise leidmine, arv- ja joonmõõtkavad, mahuarvutused, ümardamine, pöördellipsoid

Loodusgeograafia / 13 tundiMaa kuju, nullnivoo, geoid, koordinaatteljed, pikkus ja laiuskraadid, absoluutne ja suhteline kõrgus,

1. Geodeesia alused 14 tundi Geodeesia mõiste ja tähtsus Kartograafilised projektsioonid Topograafiline plaan ja kaart Plaanide leppemärgid Mõõtkava ja mõõtmed Mõõdusuhe ja joonmõõt Reeperid ja kõrgusmärgid Kaardikirjad Mõõdistamisel kasutatavad mõõteriistad ja märkimisseadmed

2. Mõõdistamise tehnoloogia 32 tundi Mõõtmise ja märkimise reeglid ning põhimõtted Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel Horisontaal ja vertikaalmõõtmine ning kõrguste ülekandmiste meetodid

Mahamärkimise praktiktiline töö (grupitöö ) Hoone mahamärkimine kasutades mõõdulinti Pythagorase teoreemi täisnurksuse kontrollimiseks Mahamärkimiste tulemuste analüüs Kontrollmõõdistamise praktiktiline töö (grupitöö ) Ehitusdetailide kontrollmõõdistamine nihikuga Mõõdistusandmete analüüs Nivelleerimise praktiktiline töö (grupitöö ) Optilise nivelliiri tundmaõppimine. Lihtnivelleerimine, kõrguste ülekandmine Liitnivelleerimine Nivelleerimisandmete analüüs

3. Ehitustarindite lasermõõdistamise praktiktiline töö - 6 tundi Ruumi kubatuuri määramine laserkaugusmõõdikuga kahel erineval meetodil: kohapealt

ja liikudes seinalt seinale Tulemuste analüüs

ÕPPEMATERJALID Nivelleerimine:geodeesia. I osa. Ranne, R. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001 (T2)Nivelleerimine. (T1) Jõgi, A., Ajaots, E.[http://217.159.152.36/moodle/course/category.php?id=11] 6.02.2009Kaardiraamat õppevahend kaitseväe ajateenijatele. Raid, T. Tallinn: Infotrükk, 1999. TrükisedGeodeesia. I osa 1. raamat Topograafia. Randjärv, J. Tartu: Halo Kirjastus, 2006. (T1) Geodeesia. I osa 2. raamat Topograafia. Randjärv, J. Tartu: Halo Kirjastus, 2006. (T1)Ehitusgeodeesia. Kala, V. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2008.Nivelleerimine:geodeesia. I osa. Ranne, R. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001 (T2)Insenerigeodeesia õppepraktika juhend. Randlepp, A. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1991Trassi mõõtmine, arvutamine ja profiili koostamine:geodeesia laboratoorsed tööd ja metoodilised juhendid. Randjärv, J. Tartu: Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1985.

Metoodilised juhised geodeetilisteks töödeks ehituses. 1.osa, Geodeetilised tööd ehituse ettevalmistusperioodil. Tallinn: Eesti NSV Ehituskomitee Ehituse Projekteerimise ja Tehnoloogia Instituut, 1989.Väikeelamu vundamenditööd. Ehitaja raamatukogu. Tallinn: Ehitame Kirjastus, 2004. (T2) Ehitaja käsiraamat 2003/2004. Tallinn: Ehitaja, 2004. (T2)Perioodikaväljaanded, artiklidMõõtevahendid ja -meetodid Eesti ehitusprotsessis. O. Sammal. Ehituskaar, 07/2002Internetipõhised materjalid:Jõgi, A., Ajaots, E. Nivelleerimine. [http://217.159.152.36/moodle/course/category.php?id=11] 6.02.2009


SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

5. TROPPIMINE JA TÕSTETÖÖD

4,5 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab troppimis- ja tõstetöödeks vajaliku

kompetentsuse, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeidÕpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID5.1. omab ülevaadet erinevatest

tõstemehhanismidest ja nende eristab piltmaterjali abil erinevaid tõstemehhanisme: tali, tõstuk, nool- ja tornkraana kirjeldab erinevate, sh elektroonsete teabeallikate põhjal erinõudeid tõstetöödel

kasutusalast ehitusobjektil hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses

5.2. kasutab materjalide laadimisel tõstetroppe, järgides troppimise ja koormakinnituse nõudeid ning tööohutust

valib lähtuvalt tööülesandest materjalide peale- ja mahalaadimiseks tõstetropid ja koorma-kinnitusvahendid, järgides tööohutusnõudeid

hindab visuaalselt troppide ja tõstevahendite tehnilist seisukorda ning praagib välja tehnilistele nõuetele mittevastavad tropid ja tõstevahendid

haagib tõstetroppidega tööks vajalikud materjalid/seadmed/konstruktsioonielemendid, järgides koorma peale- ja mahalaadimise põhimõtteid ning tööohutusnõudeid

5.3. juhendab märguannetega tõsteseadme juhti tõstetöödel

juhendab käemärkide abil tõsteseadme juhti, järgides etteantud tööjuhiseid ja tööohutusnõudeid

5.4. teeb iseseisvalt tõstetöid mehitamata tõsteseadmetega

juhib materjalide ladustamisel ja teisaldamisel mehitamata tõsteseadet, järgides tööohutusnõudeid ja etteantud tööjuhiseid

ladustab materjalid vastavalt etteantud juhistele selleks ettenähtud kohta, tagades nende kvaliteedi säilimise ja järgib materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektil vastuvõtu ja ladustamise nõudeid

5.5. teeb juhendamisel montaažitöid, järgides montaažitööde tehnoloogiat

paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna monteeritavad elemendid (nt tellingud, monteeritavad sillused, talad, laepaneelid) vastavalt etteantud nõuetele

järgib montaažitöödel tööetappe ja tööalase juhendamise korda5.6. järgib töö- ja keskkonnaohutuse ning

töötervishoiunõudeid troppimisel ja tõstetöödel

kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning nõuetekohaselt vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid

järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, tööajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

sorteerib jäätmed, juhindudes taaskasutusest ning järgib jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid

5.7. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust troppimisel ja tõstetöödel

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut troppimis- ja tõstetöödel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid

ÕPPEMEETODID Loeng, vaatlus, praktiline töö, õppekäik, vestlus, mõistekaart

rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioonHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ –

mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Juhtumi analüüs: rühmatööna mõistekaardi koostamine (etteantud töstetööde ülesandele piltliku lahenduse pakkumine )


2. Praktilised harjutustööd 1.- 4.koorma koostamine, konstuktsioonielementide monteerimine, koostöö tõstemehhanismide operaatoriga (käemärgid ) ja töö- ja keskkonnaohutuse, kvaliteedi ning töötervishoiunõuete järgimine troppimisel ja tõstetöödel

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 5.2 , 5.3, 5.5 ja 5.6 vastavad hindamiskriteeriumid

3. Praktiline harjutustöö :tõsteöö mehitamata tõsteseadmega, mis on teostatud õigete etappidena ja ohutult, materjalide ladustamine on toimunud vastavalt juhistele ning on tagatud materjali kvaliteet

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 5.4. vastavad hindamiskriteeriumid

4. Kokkuvõtte tegemine: analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate

tööülesannetega troppimisel ja tõstetööde teostamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ja korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid


KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)


4,5 EKAP / 117 TUNDI sh. lõimitud võtmepädevusi 34 tundi


LVP 34 tundi

Eesti keel / 12 tundiKirjalike tööde vormistamine vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles

Füüsika / 18 tundiMõõtühikute teisendamine, mahuarvutused, ümardamine, kaaluarvutused,

Üldkehaline ettevalmistus / 4 tundiKutsetöö spetsiifikat arvestavad rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutused ,nende sooritamise demonstratsioon vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi

1. Sissejuhatus moodulisse 22 tundi + 3 tundi iseseisev töö Tööohutus.

Keskkonnahoid. Avariide ja õnnetusjuhtumite peamised põhjused.Tõsteseadmed, nende iseloomustus, ohud kasutamisel, nõuded tehnilisele seisukorrale. Ohutusmeetmed. Isikukaitsevahendid ja nende kasutamine.

2. Troppimistööd. 83 tundi + 4 tundi iseseisev töö

Troppija isiklikud kaitsevahendid. Nõuded troppimistöödel.

Põhinõuded materjalide ladustamisel. Märguanded troppimistöödel. Troppija kohustused enne töö algust

Koorma kinnitamisel koormarihmadega, Koorma vabastamisel koormarihmadest,Haakimisel, Tõstmisel, Ümberpaigutamisel ja allalaskmisel.

Troppide ehitus, Neile esitatavad nõuded. Troppide valmistamiseks kasutatavad köied, ketid trossid.Konksude ehitus ja neile esitatavad nõuded. Trosside sammud, tõmbetugevus ja selle varutegur.Trosside ja konksude praakimise normid.

Lihtsate veoste klassifikatsioon Veoste ettevalmistamine teisaldamiseks. Kraanade tüübid ja kasutusnõuded. Lastide haarde abivahendid. Tõstetööde teostamine kraanade abil.

3. Eneseanalüüs / Iseseisev töö 5 tundi

Analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega troppimisel ja tõstetööde teostamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ja korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

ÕPPEMATERJALID „Troppimistööd ja tõstemehhanismid“ Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Ilmar Eek E- õppematerjal www.e-ope.ee/repositoorium

Aivars Alt – Tehnoloogia I (Tallinna Tehnikakõrgkool) www.e-ope.ee/_download/.../Õppija%20juhend%20%20troppimine.pdf



(EKAP)ÕPETAJAD

6. MÜÜRITÖÖDE ALUSED

15 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul „Sissejuhatus kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õpingutesse“MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane laob kvaliteedinõuetele vastavalt erinevatest

kivimaterjalidest tasapinnalisi, kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid.Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID6.1. tunneb müüritöödel kasutatavaid

materjale ja töövahendeid eristab ja nimetab näidiste põhjal ehitustöödel enim kasutatavaid looduslikke ja

tehislikke kivimaterjale iseloomustab müüritöödel kasutatavaid materjale (betoon-, poorbetoon- ja

kergkruusväikeplokid; silikaat-, savi- ja betoontellised, looduskivid) lähtuvalt nende omadustest ja kasutusalast, kasutades erinevaid teabematerjale

selgitab teabeallikate põhjal mördi-, betoon- ja kuivsegude erinevusi ja kasutusala müüritöödel

selgitab mõistete müüritis, sillus, sarrus, armeerimine, vajumis- ja temperatuurivuuk, avatäide tähendust ja teab nende nimetusi ühes võõrkeeles

võrdleb erinevate teabeallikate põhjal kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide

ladumisel kasutatavaid ehitussegusid eristab müüritöödel kasutatavaid käsitööriistu, elektrilisi ja pneumaatilisi tööriistu

ja tarvikuid ning tunneb nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles6.2. kavandab lähtuvalt tööjoonisest töö-

protsessi, valib materjalid ja töövahendid müüritöödeks

selgitab etteantud projektilt/tööjooniselt välja müüritise ladumiseks vajaliku informatsiooni (müüritise mõõtmed, projekteeritud kõrgus, asukoht, kasutatavad materjalid, jms)

valib tööjoonise põhjal sobivad materjalid, arvestades nende kasutuskohta ja tootjapoolseid juhiseid ning arvutab vajamineva materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust

korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu ja arvestab ohutusnõudeid

6.3. laob vundamendi ning tasapinnalise müüritise, sh vajumis- ja temperatuurivuugid vastavalt etteantud tööjoonisele

enne töö alustamist katab kinni kaitsmist ja säilitamist vajavad objektid, kasutades sobilikke materjale ja töövõtteid

kaevab labidaga etteantud kõrgusmärgini kaeviku ning teeb projektist lähtuvalt liiv- ja/või killustikaluse

paigaldab hoone vundamendile enne müüritise ladumist tööjoonise järgi horisontaalse hüdroisolatsiooni, arvestades tootja paigaldusjuhendit ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisele kehtestatud nõudeid

laob projekti või tööjoonise ja tootjapoolsete paigaldusjuhendite järgi betoon-, poorbetoon-, kergkruus-väikeplokkidest müüritise, kasutades sobilikke tööriistu ja arvestab erinevast materjalist müüritise ladumise tehnoloogiat

laob projekti või tööjoonise ja tootja paigaldusjuhendite järgi silikaat-, savi- või betoontellistest müüritise, kasutades sobilikke tööriistu ja arvestab erinevast materjalist müüritise ladumise tehnoloogiat

laob juhendamisel vajumis- ja temperatuurivuugid, lähtudes etteantud tööjoonisest ja/või tootja paigaldusjuhendist

sarrustab ladumisel müüritise, järgides tööjoonist ning tootja paigaldusjuhendit paigaldab laotud müüritisele vertikaalse hüdroisolatsiooni kihi, järgides tööjoonist

ning tootja paigaldusjuhendit ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisele kehtestatud nõudeid

valib vuugi mõõtmetest ja profiilist lähtuvalt sobiva vuukraua ning vuugib ladumise

käigus müüritist, arvestades ilmastikuolusid ja materjalide eripära teeb vundamendi hooldus- ja kaitsetöid muutuvate ilmastikutingimuste või teiste

väliste mõjutuste toimel tekkida võivate kahjustuste vältimiseks6.4. töötab müüritise ladumisel ja vuukimisel

ohutult ja keskkonda säästvalt, ennetab võimalikke vigu

järgib töövahendite kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning nõuetekohaselt vajalikke abi- ja

isikukaitsevahendeid järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt

töötervishoiu- ja tööohutuse- nõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

järgib müüritöödel tekkivate jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid

6.5. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust vundamendi ja müüritise ladumisel

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut vundamendi ja tasapinnalise müüritise ladumisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte


ÕPPEMEETODID rühmatööd, praktiline töö, iseseisev töö, demonstratsioon,

HINDAMINE ( ERISTAV ) Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:(erinevate müüritöödel kasutatavate kivimaterjalide, segude ja töövahendite tundmine otstarbe järgi)Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele


2. Kompleksülesanne:Õpilane kavandab vastavalt etteantud üleasandele töökoha, mis sisaldab vajaminevate töövahendite valimist ning ülesande sooritamiseks vajalike materjalide mahtude arvutamist.


3. Praktilised harjutustööd 1.- 6. Etteantud tööjoonise järgi vastavalt kvaliteedinõuetele, energiasäästu põhimõtetele ja täites ohutusnõudeid erinevate lihtsamate müüritiste ladumine, mis hõlmab ettevalmistustöid, isolatsiooni paigaldamist ning erinevatest väikeplokkidest ja tellistest müüritise (sh vajumis- ja temperatuurivuugid) ladumist, sarrustamist, vuukimist

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundi 6. 2.- 6.4. hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud harjutustööd:

Tulemus „3“ (rahuldav )- õpilane on sooritanud nõuetele vastavad praktilised harjutustööd lävendi tasemel.

Tulemus „4“ (hea) –õpilane on sooritanud nõuetele vastavad praktilised harjutustööd lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite eesmärgipärane kasutamine, materjale säästva põhimõtte järgimine lähtuvalt tööülesandest, järgides tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid

Tulemus „5“ (väga hea) - õpilane on sooritanud nõuetele vastavad praktilised harjutustööd lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite ja materjalide eesmärgipärane kasutamine, järgides säästva ehitamise põhimõtteid ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid. Saavutab tulemuse minimaalsete ressurssidega (materjalide, aja, närvi ja energia kulu)

4. Iseseisevad tööd: Etteantud müüritisele vajaminevate materjalide mahtude

arvutamine Etteantud müüritise skemaatiline kujutamine / visandamine

ning analüüs ( erinevad materjalid, poolitamine, tööaeg ) Tehnoloogilise kaardi koostamine, mis sisaldab ülesande

sooritamiseks tööriistade ja materjalide valikut, tööde tehnoligilist järjekorda, ohutusnõuete kirjeldust, kvaliteedinõudeid

Teostatud protsessi analüüs ja kirjalik kokkuvõte tehtust

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud vähemalt tulemusega: „3“ ja „Arvestatud „ (A) ning esitatud kõik nõuetele vastavad Iseseisvad töödKõik eristavalt hinnatud „Praktilised harjutustööd“ omavad võrdset kaalu hinde kujunemisel ja kokkuvõttev hinne arvutatakse kaalutud keskmise meetodil, saadud tulemus ümardatakse lähedasema täisarvuni


15 EKAP / 390 TUNDI sh. lõimitud võtmepädevusi 97 tundi


LVP 105 tundi

Eesti keel / 12 tundiKirjalike tööde vormistamine vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles, erialane terminoloogia

Võõrkeel / 13 tundiErialane sõnavara võõrkeeles

Matemaatika / 26 tundiMõõtühikute teisendamine, mahuarvutused, ümardamine, kuluarvutused,

Keemia / 8 tundiEhitustöödel kasutatavate kemikaalide (immutusvahendid, korrosioonitõrjevahendid, plastifikaatorid jms) ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigustega

Füüsika / 18 tundi

Füüsikalised mõisted ( surve, tõmme, kaal, kivinemine )


Üldkehaline ettevalmistus / 20 tundiFüüsilised harjutused

1. Materjalid ja töövahendid 18 tundi

Müüritööde materjalid (looduskivid, tehiskivid: keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms.)

Müüritöödel kasutatavate materjalide omadused. Müürimörtide sideained Müürimörtide omadused. Mörtide valmistamine. Nõuded müürsepa töökohale. Müürsepa tööriistad ja töövahendid, nende kasutamine ja hooldamine.

2. Arvutusülesanded 28 tundi + 16 tundi iseseisev töö

Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime arendamiseks.

Iseseisev töö / 16 tundi Etteantud müüritisele vajaminevate materjalide mahtude arvutamine

3. 3. Müüriseotised 68 tundi + 16 tundi iseseisev töö

Müüritis ja selle elemendid. Nõuded müüritisele (sängituspind, püstivuukide kokkulangevus ja kalded, horisontaal-

ja vertikaalkihtide paigaldamisreeglid). Mitmekihilised seotised: plokk-, rist- ja lõõridega seina seotis, soojustusega seina

seotis. Täismüüritis ja kaevikmüüritis.

Iseseisev töö / 16 tundiEtteantud müüritise skemaatiline kujutamine / visandamine ning analüüs( erinevad materjalid, poolitamine, tööaeg )

4. 4. Ladumise tehnoloogia 196 tundi + 32 tundi iseseisev töö

Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja -vahendite valik. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Ladumise moodused: kelluladumine, nihkeladumine, poolnihkladumine. Abivahendite (kihilatt ja suundnöör) kasutamine. Nurga ja vahemajakate ladumine. Täismüüritise ladumine. Kergmüüritise ladumine ja seinte vooderdamine. Väikeplokkmüüritis. Müüritise ladumine talvistes tingimustes. Massiivmüüritise ladumine. Vajumis- ja temperatuurivuuk. Postide ja vaheseinte ladumine, aknavahepostide ladumine. Vaheseinte ladumine ja hüdroisolatsiooni paigaldamine. Nõuded trappidele.

Astmelisne- ja risttrappladumine. Müüritise hooldamine. Tööohutus- ja töötervishoiu nõuded müüritöödel. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud

Iseseisev töö / 32 tundiTehnoloogilise kaardi koostamine, mis sisaldab ülesande sooritamiseks tööriistade ja materjalide valikut, tööde tehnoligilist järjekorda, ohutusnõuete kirjeldust, kvaliteedinõudeid

5. 5. Iseseisev töö 16 tundi

Õpilane analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut vundamendi ja tasapinnalise müüritise ladumisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

Õpilanekoostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid

ÕPPEMATERJALID Perema, A. Ehitame väikeplokkidest. Tallinn: Viplala 2000 Perema, A. Väikeelamu vundamenditööd. Tallinn: Ehitame 2004 Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat III, Kivikonstruktsioonid. Tallinn: Ehitame

2003 Juhtiniemi, S. Müüritööd. Tallinn: Ehitame 2001 Päts, H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 1. osa. Tallinn: Viplala 1998 Päts,H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 2. osa. Tallinn: Viplala 1998 Päts, H. Tellismaja. Seinad. 2. osa. Tallinn: OPTIROC Eesti 1998 Kavaja, R. Müüritööd. Tallinn: Valgus 1994 Kanits, E. Müüritööd. Tallinn: [s.n.]1990 Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja 2005 Perens, H. Paekivi Eesti ehituses I. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus 2003 Perens, H. Paekivi Eesti ehituses II. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus 2004

Käärid, S. Hoonete remont ja rekonstrueerimine. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool 2002 (ladumise tehnoloogia)

Müüritise fotod, toetav materjal http://www.unithouse.ee/?go=gallery&g=2 [26.12.08] Tehiskivid ja looduskivid: http://www.ehitusinfo.ee/index.php?kivi [01.02.09]

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „KIVI- JA BETOONKONSRUKTSIOONIDE EHITUS“ MOODULI RAKENDUSKAVA

SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI

NIMETUSMOODULI MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

7. MÜÜRITÖÖD 20,0 EKAPNÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul „Müüritööde alused“MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab kvaliteedinõuetele vastavalt erinevatest

kivimaterjalidest moodulis „Müüritöö alused“ õpitust keerukamaid kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone, paigaldab neile isolatsioonimaterjale, arvestades energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid.Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID7.1. kavandab lähtuvalt tööjoonisest

tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumiseks

selgitab etteantud projektilt/tööjooniselt välja keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumiseks vajaliku informatsiooni (müüritise mõõtmed, projekteeritud kõrgus, asukoht, kasutatavad materjalid jms)

eristab näidiste põhjal müüritöödel kasutatavaid terastooteid (tala, ferm, post, armatuurkarkass) ja selgitab näidete põhjal nende otstarvet keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ehitamisel

valib tööjoonise põhjal sobivad materjalid, arvestades nende omadusi ja kasutuskohta

arvutab vajamineva materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust

7.2. laob ja sarrustab juhendamisel projekti või tööjoonise järgi keerukamaid müüritise konstruktsioone (postid, pilastrid, kaarseinad jms) ja sildab avasid

korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumiseks lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu ja arvestades ohutusnõudeid

enne töö alustamist katab kinni kaitsmist ja säilitamist vajavad objektid, kasutades sobilikke materjale ja töövõtteid

laob juhendamisel erineva raadiusega kaarseinu, järgides projekti või tööjoonist laob erinevatest ehituskividest avadega seina osi ja sildab avasid (kiil-, kaar-, teras-

ja monoliitbetoon-sillused ning sillus- ja sarrusplokid), järgides projekti või tööjoonist

paigaldab müüritisse ankrud, ühendab sobilikud tehnoloogiad müüritise kandvate seintega, arvestades kattematerjali (soojustus, viimistlus) eripära

betoneerib oma töölõigu piires õõnesplokke, arvestades kivistumise aega ja tehnoloogilisi protsesse

laob juhendamisel erinevatest kivimaterjalidest puhasvuukmüüritist paigaldab juhendamisel erinevad monteeritavad sillused ja talad, kasutades

erinevaid tõstemehhanisme ja paigaldamise tehnoloogiaid ning järgides projekti või tööjoonist ja tööohutusnõudeid

laob ja sarrustab juhendamisel erinevatest materjalidest poste ja pilastreid, järgides projekti või tööjoonist

7.3. paigaldab müüritisele soojustus-, tuuletõkke- ja heliisolatsioonimaterjale, arvestades isolatsioonimaterjalide paigaldamisele kehtestatud nõudeid

selgitab etteantud projektilt/tööjooniselt müüritise isoleerimiseks vajaliku informatsiooni ja arvutab tööjoonise põhjal etteantud konstruktsioonile vajaliku isolatsioonimaterjali koguse, kasutades ülesande lahendamisel õpitud matemaatikateadmisi ja –oskusi

paigaldab müüritisele soojustus-, tuuletõkke- ja heliisolatsioonimaterjalid, järgides projekti või tööjoonist ja tootja paigaldusjuhendit

7.4. oskab taastada kahjustatud müüritisi selgitab konserveerimine, restaureerimine, remondi erinevusi, kasutades erinevaid eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid

toob näiteid materjalide korduvkasutamise võimaluste kohta hindab visuaalselt müüritise tehnilist seisukorda, toob näiteid müüritise

kahjustustest ja kirjeldab nende kõrvaldamise võimalusi valib juhendamisel müüritise taastamiseks sobivad materjalid ja töövahendid paigaldab juhendamisel kandekonstruktsioonide toestuse valmistab müüritise ette (puhastab, immutab pinnad), järgides etteantud

tööülesannet täidab müüritühemikke (asendab müüripinnas kive) ja tühjenenud vuuke,

paigaldab müüriankruid vastavalt tööülesandele7.5. töötab ohutult ja keskkonda säästvalt,

ennetab võimalikke vigu keerukamatel müüritöödel

kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt

järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

7.6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust vundamendi ja keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumisel ja kahjustatud müüritise taastamisel

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumisel ja müüritise taastamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte


ÕPPEMEETODID rühmatööd, , situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioon, praktiline töö

HINDAMINE ( ERISTAV ) Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Kompleksülesanne:Õpilane kavandab vastavalt etteantud üleasandele töökoha, mis sisaldab vajaminevate töövahendite valimist ning ülesande sooritamiseks vajalike materjalide mahtude arvutamist:


2. Praktilised harjutustööd 1.- 6:Õpilane laob juhendamisel lähtuvalt etteantud ülesandest fragmente keerukamatest müüritistest ( näiteks erineva raadiusega

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundi 7. 2.- 7.5. hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded:

kaarseinad, postid,avadega seina osi, jm), paigaldab müüritisse ankruid, betoneerib õõnesplokke, laob puhasvuukmüüritist, sarrustab müüritist, monteerib silluseid ja talasid järgides ohutuse- ja energiatõhususe ning kvliteedinõudeid.

Tulemus „3“ (rahuldv ) õpilane on sooritanud nõuetele vastavad praktilised harjutustööd lävendi tasemel.

Tulemus „4“ (hea) – õpilane on sooritanud nõuetele vastavad praktilised harjutustööd lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite eesmärgipärane kasutamine, materjale säästva põhimõtte järgimine, lähtuvalt tööülesandest järgides tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid


Iseseisev töö:Teostatud protsessi analüüs ja kirjalik kokkuvõte tehtust

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastava iseseisva kirjaliku töö

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud vähemalt tulemusega: „3“ ja „Arvestatud „ (A) ning esitatud kõik nõuetele vastavad Iseseisvad töödKõik eristavalt hinnatud „Praktilised harjutustööd“ omavad võrdset kaalu hinde kujunemisel ja kokkuvõttev hinne arvutatakse kaalutud keskmise meetodil, saadud tulemus ümardatakse lähedasema täisarvuni


20 EKAP / 520 TUNDI sh. lõimitud


võtmepädevusi 98 tundi LVP 98 tundi

Eesti keel / 12 tundiKirjalike tööde vormistamine vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles, standardkiri

Matemaatika / 26 tundiMõõtühikute teisendamine, mahuarvutused, ümardamine, kaaluarvutused, vesitsementsuhte arvutamine.

Võõrkeel / 13 tundiMaterjalid, erialased terminid

Füüsika / 18 tundiEhitusfüüsika


Üldkehaline ettevalmistus/ 21 tundiFüüsilised harjutused

1. Materjalid ja töövahendid / 8 tundi1.1. Müüritööde materjalid (looduskivid, tehiskivid: keraamiline tellis, silikaattellis,

betoonblokid, keramsiitplokid jms) nende omadused.1.2. Müürimörtide sideained ja nende omadused.1.3. Müürimörtide valmistamine.1.4. Nõuded müürsepa töökohale.1.5. Müürsepa tööriistad ja töövahendid, nende kasutamine ja hooldamine.

2. Erialased arvutusülesanded / 24 tundi

2.1. Materjalikulu arvutused joonise järgi.2.2. Geomeetriliste kehade üldpindala.2.3. Geomeetriliste kehade ruumala.2.4. Ruumalaühikute teisendamine.2.5. Materjali kulunormi mõiste.2.6. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele.2.7. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime arendamiseks.

3. Tööde tehnoloogia.3.1. Oma töökoha korraldamine.3.2. Tööriistade ja -vahendite valik.3.3. Müürimaterjalide kulu arvutused.3.4. Materjalide ettevalmistamine.3.5. Tasandiline ja ruumiline märkimine.3.6. Avade sildamine rida-, kiil-, kaar- ja betoonsillustega.3.7. Klaasplokkidest seina ladumine.3.8. Tellistest seinavoodri ladumine ja ankurdamine.3.9. Looduskivist müüritise ladumine.3.10. Sarrustatud müüritise ladumine.3.11. Nõuded puhasvuukmüüritisele.3.12. Müüritise vuukimine ja ankurdamine.3.13. Tellistest ja väikeplokkidest kergseinte ladumine.3.14. Kergseintele soojustuse ja tuuletõkke paigaldamine.3.15. Pika seina ladumine lülis.3.16. Konstruktsioonide ladumine: karniisid, vööd, piastrid, eendid ja nišid. 3.17. Ülevaade võlvide ladumise tehnoloogiast.3.18. Kiviseinte remont ja renoveerimine.3.19. Ühe- ja mitme lõõriga kostende ehitamine. 3.20. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded müüritöödel.3.21. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud

4. Iseseisev töö / 12 tundi

Eneseanalüüs,Väljendusoskus, Täiendamist vajavad oskused, Vastavus „ Kirjalike tööde juhendile“

ÕPPEMATERJALID Perema, A. Ehitame väikeplokkidest. Tallinn: Viplala 2000 Perema, A. Väikeelamu vundamenditööd. Tallinn: Ehitame 2004 Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat III, Kivikonstruktsioonid. Tallinn:

Ehitame 2003 Juhtiniemi, S. Müüritööd. Tallinn: Ehitame 2001 Päts, H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 1. osa. Tallinn: Viplala 1998 Päts,H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 2. osa. Tallinn: Viplala 1998 Päts, H. Tellismaja. Seinad. 2. osa. Tallinn: OPTIROC Eesti 1998 Kavaja, R. Müüritööd. Tallinn: Valgus 1994 Kanits, E. Müüritööd. Tallinn: [s.n.]1990 Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja 2005 Perens, H. Paekivi Eesti ehituses I. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus 2003 Perens, H. Paekivi Eesti ehituses II. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus 2004 Käärid, S. Hoonete remont ja rekonstrueerimine. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool

2002 (ladumise tehnoloogia) Müüritise fotod, toetav materjal http://www.unithouse.ee/?go=gallery&g=2

[26.12.08] Hinnakalkulaator erinevatele kividele http://www.e-ehitus.ee/?pg=kalk&n=37

[26.12.08] Ehitussõnastik http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik [26.12.08] Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee Tehiskivid ja looduskivid: http://www.ehitusinfo.ee/index.php?kivi [01.02.09]


SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpe

MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

8. HÜDRO- JA SOOJUSISOLATSIOONITÖÖD

4,5 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab hüdro-, auru- ja soojusisolatsioonimaterjale

erinevatele kivi- ja betoonkonstruktsioonidele vastavalt kvaliteedinõuetele ja energiatõhusa ehitamise põhimõtetele järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid.Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID8.1. Tunneb ehitustöödel kasutatavaid

isolatsioonimaterjale ja nende paigaldamise nõudeid

eristab näidiste järgi hüdroisolatsioonimaterjale: ruberoid, hüdrosool, tõrvapapp, SBS-katted, bituumen

võrdleb lähtuvalt omadustest ja kasutustingimustest erinevaid soojus- ja heliisolatsioonimaterjale (klaas-, kivivill, vahtpolüstüreen)

iseloomustab soojustuse ja konstruktsiooni kaitseks kasutatavaid tuule- ja aurutõkkematerjale (aurutõkkepaber, kile), kasutades erinevaid teabeallikaid

selgitab hüdroisolatsioonimaterjalide kasutamise vajalikkust ja paigaldamise tingimusi lähtuvalt niiskuse liikumisest erinevates ehituskonstruktsioonides

selgitab soojusisolatsioonimaterjalide, sh tuuletõkke paigaldamise tingimusi, lähtudes energia säästmise põhimõttest hoones

selgitab aurutõkke kasutamise vajadust ja paigaldamise tingimusi, lähtudes niiskuse liikumisest hoone konstruktsioonides ja energia säästmise põhimõtetest

selgitab lähtuvalt ruumi funktsioonist heliisolatsioonimaterjalide paigaldamise vajadust

8.2. Kavandab lähtuvalt etteantud ülesandest tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid

selgitab etteantud tööjoonistelt välja konstruktsiooni mõõtmed ja isolatsioonimaterjalide paigaldamiseks vajaliku informatsiooni

arvutab tööjoonise põhjal etteantud konstruktsioonile vajaliku isolatsioonimaterjali koguse, kasutades ülesande lahendamisel õpitud matemaatikateadmisi ja –oskusi

8.3. Paigaldab tootja paigaldusjuhendi järgi vertikaalse hüdroisolatsiooni laotud müüritisele

korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu ja arvestades ohutusnõudeid

valib töövahendid vastavalt paigaldatavale isolatsioonimaterjalile, järgides tootja paigaldusjuhendeid

valmistab ette aluspinna (puhastab tolmust, tasandab ebatasasused jms), arvestades isolatsioonimaterjali, tootja paigaldusjuhendit

valib mõõtudelt sobiva materjali või lõikab selle mõõtu, kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja kontrollimisvahendeid

paigaldab vertikaalset hüdroisolatsiooni, järgides tootjapoolset paigaldusjuhendit ennetamaks võimalikke vigu

kontrollib koos juhendajaga tehtud töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele, vigade ilmnemisel kordab tööprotsessi

paigaldab rull- või plaatsoojusisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud tööülesannet

8.4. Paigaldab juhendamisel müüritisele soojus-, tuuletõkke- ja heliisolatsioonimaterjale

paigaldab juhendaja abiga etteantud müüritisele tuuletõkkematerjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud tööülesannet

paigaldab juhendamisel etteantud konstruktsioonile heliisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud tööülesannet

8.5. Järgib töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, ennetab võimalikke vigu soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisel

järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid

kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke abivahendeid ning nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid

8.6. Analüüsib koos juhendajaga enda tegevust soojus- ja hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte


ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, uuring ja esitlus

HINDAMINE ( ERISTAV )Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Kompleksülesanne: Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik

Etteantud ülesandele näidiste põhjal isolatsioonimaterjalide leidmine ja nende omaduste ning nende paigaldamise nõuete kirjeldamine tootjapoolse kasutusjuhendi alusel

õpiväljunditele 8.1. vastavad hindamiskriteeriumid

2. Praktilised harjutustööd 1.- 4:Õpilane sooritab neli harjutustööd, mis sisaldavad:

etteantud ülesandele töökoha korraldamist, vajaminevate materjalide ja nende koguste arvutamist, töövahendite valimist, aluspinna ettevalmistamist, erinevate isolatsioonimaterjalide ( hüdroisolatsiooni, soojusisolatsiooni, tuuletõkke, heliisolatsiooni) paigaldamist, kvaliteedi- ja ohutusnõuete ning energiasäästu põhimõtte järgimist

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundi 8.2.- 8.5. hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded:

Tulemus „3“ (rahuldav ) õpilane on sooritanud nõuetele vastavad praktilised harjutustööd lävendi tasemel.



Iseseisev töö:Enda tegevuse analüüs ja kirjaliku kokkuvõtte koostamine


KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud vähemalt tulemusega: „3“ ja „Arvestatud „ (A) ning esitanud nõuetele vastavad Iseseisva tööKõik eristavalt hinnatud „Praktilised harjutustööd“ omavad võrdset kaalu hinde kujunemisel ja kokkuvõttev hinne arvutatakse kaalutud keskmise meetodil, saadud tulemus ümardatakse

lähedasema täisarvuni




LVP 43 tundi

Eesti keel / 4 tundiKirjalikele töödele esitatavd nõuded, õigekiri, viited jms

Võõrkeel / 8 tundiErialane sõnavara

Matemaatika / 16 tundiMõõtühikute teisendamine, mahuarvutused, ümardamine,

Füüsika /8 tundiKasutatavate materjalide ja aluskonstruktsioonide füüsikalised omadused

Keemia / 3 tundiKasutatavate materjalide keemilised omadused


1. Niiskus ehituskonstruktsioonides / 25 tundi

1.1. Absoluutne ja suhteline niiskus. Kastepunkt

1.2. Niiskuse kondenseerumine piiretes. 1.3. Niiskuse mõju ehitus- ja soojustusmaterjalidele. 1.4. Hüdroisolatsiooni otstarve. 1.5. Hüdroisolatsiooni materjalid ja nende paigaldamise võtted. 1.6. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded hüdroisolatsioonitöödel.

3. Ehitiste hüdroisolatsioon / 27 tundi

2.1. Ehitisele mõjuv veekoormus (pinnaseniiskus, nõrgvesi, surveline pinnasevesi).2.2. Erinevad hüdroisolatsioonisüsteemid (välimine hüdroisolatsioon, sisemine hüdroisolatsioon).2.3. Keldriga hoone hüdroisolatsioon. 2.4. Vundamendi ja pinnasele toetuva põranda hüdroisolatsioon. 2.5. Hüdroisolatsiooni teostamine terrassidel ja keldrikorruse lagedel.2.6. Kvaliteedinõuded ja kontroll.2.7. Hüdroisolatsiooni-materjalide kaitse vigastuste eest.2.8. Nõuded drenaažitööde teostamisele.2.9. Ülevaade hüdroisolatsiooni remondi võimalustest.

4. Ehitiste soojafüüsika alused. Soojustamine. / 41 tundi

3.1. Soojusjuhtivuse olemus, soojuse levimine tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas, soojuskiirgus ja konvektsioon, nende tähtsus ehituses.3.2. Hoone piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivuse ja soojapidavus.3.3. Erinevate seinatüüpide soojapidavuse võrdlemine. Soojustuse paiknemine välispiirdes (soojustus väljaspool, keskelvõi seespool)3.4. Temperatuuri muutumise graafiku konstrueerimine mitmekihilistes välispiiretes. 3.5. Soojapidavuse arvutamine erinevate välispiirde konstruktsioonide korral.3.6. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded soojustustöödel

5. Piirete helipidavus / 10 tundi

.4.1. Müra mõju inimorganismile. Müra mõõtmise ühikud.4.2. Õhu- jalöögimüra, selle leviku moodused ja tõkestamise võimalused.4.3. Resonants ja selle mõju. 4.4. Kajamõiste. Kaja vältimise võimalused ruumides.

6. Iseseisev töö / 14 tundi

5.1. analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte5.2. koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

ÕPPEMATERJALID Täheväli Stroh, L. Maja ja niiskus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2005. Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk, 2003. Väikeelamu vundamenditööd. Tallinn: Ehitaja raamatukogu, 2004. Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja raamatukogu, 2005 Katused ja vee isoleerimine. Tallinn: Ehitame Kirjastus, 2000. Konsa, K. Konserveerimisbioloogia. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia

Restaureerimiskool, 2006 Oma Maja 3. Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2004 ET- 20501-0614 Hoonete hüdroisolatsioon. Vundamendid. Eesti Ehitusteabe Fond

juhendteatmik ET-2 0404-0449 Niiskus hoonetes Konsa, K., Seened - kutsumata majulised. Maakodu. Tallinn, 05/2008 (hea

artikkel niiskuskahjustustest, sobilik kutsekooli õpilastele) Pomerants, E. Kiirelt toimiv tehnoloogia müüride kuivatamiseks Tehnikamaailm.

Kodu & ehitus. Tehnikamaailma ehituslisa: Talv // Tallinn, 2005, lk 54-55 Ikkonen, V. Niiskustõke ning hüdroisolatsioon siseruumides. Ehituskaar. Tallinn,

06/ 2002 Stroh, L. Kui kelder on niiske. Kodukiri. Tallinn, 06/2004

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE „KIVI- JA BETOONKONSRUKTSIOONIDE EHITUS“ MOODULI RAKENDUSKAVA


(EKAP)ÕPETAJAD

9. BETOONITÖÖD 18,0 EKAPNÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul „Sissejuhatus kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õpingutesse“MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajaliku kompetentsuse meeskonnatööna

raudbetoonkonstruktsioonide ehitamiseks, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, etteantud kvaliteedi-, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeidÕpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID9.1. tunneb betoonitöödel kasutatavaid

materjale, vahendeid ja tööriistu selgitab mõistete raketis, armatuur ehk sarrus, jätkuraud, betoon ja raudbetoon sisu

ja teab nende nimetusi ühes võõrkeeles iseloomustab erinevate teabeallikate põhjal erinevaid betoonisegusid, nende

omadusi ja kasutusvõimalusi, lähtudes valmistatavast konstruktsioonist selgitab metallmaterjalide kasutamise põhimõtteid betoonkonstruktsioonide

armeerimisel ja erinevate korrosioonikaitsevahendite kasutamise nõudeid, kasutades erinevaid teabeallikaid

9.2. kavandab meeskonna liikmena tööülesandest lähtuvalt tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid

selgitab meeskonnatööna välja etteantud tööjoonistelt betoneeritava konstruktsiooni mõõtmed ja muu vajaliku informatsiooni

arvutab vajaliku materjali koguse, rakendades ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste õigsust ja tõesust

korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse

kontrollib visuaalse vaatluse teel ja vastavaid mõõtevahendeid kasutades aluspinna vastavust tööjoonisele ja sobivust järgnevate tööde tegemiseks, puuduste

avastamisel teavitab juhendajat9.3. valmistab või paigaldab raketise ja

sarrustuse vastavalt tööjoonisele valmistab ette ja tihendab aluspinnad vastavalt projektis etteantud kõrgusmärkidele rajab juhendamisel ja meeskonnatööna vundamendi tasanduskihi ning tihendab

selle, paigaldab projektijärgsed aluskihid (nt geotekstiil) paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna betoonpõranda ehitamisel

hüdroisolatsiooni- ja soojustusmaterjali vastavalt etteantud tööjoonistele märgib juhendamisel maha raketiste asukohad komplekteerib ja/või valmistab juhendamisel raketised, paigaldab, rihib, kinnitab ja

toestab puhastatud raketised märgib ja paigaldab juhendamisel raketistele avamoodustajad, paigaldab töölavad ja

käiguteed ning töötleb raketiste pinnad (raketis- või vormiõli jne), lähtudes projektist

valmistab sarrused (lõikab, painutab, komplekteerib) vastavalt etteantud joonistele ja paigaldab sarrustamiseks vajalikud fiksaatorid, tagades sarruste projektijärgse asukoha betoonkonstruktsioonis

lähtuvalt konstruktsiooni tüübist paigaldab, fikseerib ja kinnitab sarrused või valmis sarruskarkassid, töötleb rauddetaile korrosioonitõrjevahendiga

kontrollib betoneerimistöödeks vajalike tehniliste seadmete olemasolu ja töökorras olekut, vajalike kõrgusmärkide olemasolu

9.4. betoneerib juhendamisel ja meeskonnatööna ehitise erinevaid konstruktsioone

valab betoonisegu raketisse ja tihendab selle, veendudes, et raketises ei oleks kõrvalisi esemeid (praht, vesi, lumi, jää jne) ja järgib konstruktsioonipõhist tehnoloogiat

kontrollib töö käigus betoonivalu vastavust kõrgusmärkidele ja viib läbi raketiste järelkontrolli (loodsus, gabariidid, läbivaje jne) visuaalse vaatluse teel

järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid

9.5. hooldab betoneeritud pindu, demonteerib raketise ja teeb betoonipindade järelhooldust

eemaldab betoonijäägid ja betoonivalu ajal kasutusel olnud ajutised abivahendid ning toed, sidemed ja kilbid, lähtudes etteantud tööülesandest, raketise eripärast ja betooni kivistumisastmest/lahtirakestamise tugevusest

puhastab raketised ja nende kinnitusdetailid vastavalt etteantud nõuetele lihvib, katab või võõpab betooni pinnad, lähtudes etteantud tööülesandest selgitab betoonitööde eripära talvetingimustel, kasutades erialast terminoloogiat ja

erinevaid teabeallikaid9.6. järgib töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid, ennetab võimalikke vigu betoonitööde teostamisel

kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt

järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja ka töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

sorteerib jäätmed ja juhindub taaskasutusest, järgides jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid

9.7. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust betoonitööde erinevatel etappidel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut meeskonnaliikmena erinevate tööülesannete täitmisel (raketiste paigaldamisel, armeerimisel, betooni valamisel ja selle järelhoolduse teostamisel) ning hindab arendamist vajavaid aspekte


ÕPPEMEETODID rühmatööd, situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioon, praktiline töö

HINDAMINE ERISTAV Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll: Selgitab kirjalikult mõisteid ja termineid:

raketis, armatuur ehk sarrus, jätkuraud, betoon ja raudbetoon

Iseloomustab teabeallikate põhjal erinevaid betoonisegusid, nende omadusi ja kasutusvõimalusi, lähtudes valmistatavast konstruktsioonist

Selgitab metallmaterjalide kasutamise põhimõtteid betoonkonstruktsioonide armeerimisel ja erinevate korrosioonikaitsevahendite kasutamise nõudeid, kasutades teabeallikaid


2. SituatsioonianalüüsMis sisaldab: etteantud ülesandele lahenduse pakkumist ( konsrtuktsiooni mõõtmed, materjalide kogused, vajaminevad töövahendid, ettevalmistustöid)


3. Kompleksülesanne:Õpilane sooritab meeskonnatööna praktilise neljast osast koosneva harjutustöö, mis sisaldab

kvaliteedinõuetele vastava raketise koostamist, armeeringut, betooni valu, tihendamist, lahtirakestamist, betooni järelhooldust ja materjalide

sorteerimist taaskasutuseks järgides ohutus- ja energiatõhususe nõudeid


Tulemus „3“ (rahuldv ) õpilane on sooritanud nõuetele vastavad praktilised harjutustööd lävendi tasemel.



Iseseisev töö: Analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut

meeskonnaliikmena erinevate tööülesannetega (raketiste paigaldamisel, armeerimisel, betooni valamisel ja selle järelhoolduse teostamisel) ning hindab arendamist vajavaid aspekte

Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastava iseseisvad kirjalikud tööd

korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud vähemalt tulemusega: „3“ ja „Arvestatud „ (A) ning esitanud nõuetele vastavad Iseseisvad töödKõik eristavalt hinnatud „Praktilised harjutustööd“ omavad võrdset kaalu hinde kujunemisel ja kokkuvõttev hinne arvutatakse kaalutud keskmise meetodil, saadud tulemus ümardatakse lähedasema täisarvuni




LVP 111 tundi

Eesti keel / 12 tundiKorrektne suhtluskeel ja erialane sõnavara, kirjalike tööde vormistamine vastavalt eesti kirjakeele normidele ja tööde vormistamise juhendile


Võõrkeel / 13 tundiErialane sõnavara

Füüsika / 18 tundiKasutatavate materjalide ja aluskonstruktsioonide füüsikalised omadused

Keemia / 8 tundi Kasutatavate materjalide keemilised omadused

Loodusgeograafia / 13 tundiKivimaterjalid, nende leidumine, tsemendi tootmine;


1. Betoonitööde tehnoloogia alused / 54 tundi 1.1. Betoonitöödel kasutatavad materjalid,1.2. Materjalide omadused. 1.3. Betoonitööde tehnoloogiad.1.4. Betoonitööde tehnoloogia talvistes tingimustes.1.5. Materjalikulu arvutused joonise järgi. 1.6. Geomeetriliste kehade üldpindala. 1.7. Geomeetriliste kehade ruumala. 1.8. Ruumalaühikute teisendamine. 1.9. Materjali kulunormi mõiste. 1.10. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 1.11. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime arendamiseks.

2. Raketise valmistamine / 189 tundi 2.1. Raketiste liigitus ja kasutusalad. 2.2. Üldnõuded ja tööde tehnoloogiline järjekord raketiste ehitamisel.2.3. Seinataldmiku ja postitaldmiku raketise ehitamine ja paigaldamine.2.4. Ääretugevdusega plaadi raketise ehitamine ja paigaldamine.

2.5. Alusmüüri ja taldmikuraketise ühendamine. 2.6. Kandepostidega laeraketis. 2.7. Talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõuded. 2.8. Betoonvõlvi raketise ehitamise nõuded. 2.9. Betoonist välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid ja paigaldamise nõuded. 2.10. Seina ja postiraketise sidumine. 2.11. Akna ja uksesilluste raketise ehitamine ja paigaldamise nõuded.2.12. Plaadiraketise ehitamine laudadest ja plaatidest, nõuded paigaldamisele.

3. Armeerimine / 120 tundi 3.1. Armatuuri otstarve ja tähtsus betoonkonstruktsioonis. 3.2. Armatuurid ja nende liigid 3.3. Ehitiste armatuurjoonised.. 3.4. Armatuuride transport ja ladustamine ehitusobjektil. 3.5. Armatuuri teisaldamine paigaldusplatsile. 3.6. Armatuuri nõuetekohane lõikamine, painutamine, sidumine ja raketise külge kinnitamine. 3.7. Töökoha nõuetekohane korraldamine. 3.8. Ohutusnõuded armeerimisel

4. Betoneerimine / 80 tundi 4.1. Ergonoomilised töövõtted. 4.2. Betoonisegu transport ja pumpamine. 4.3. Alusbetoonid ja tasandusvalud. 4.4. Aluspindade ettevalmistus, soojusisolatsiooni paigaldamine.4.5. Konstruktsioonielementide betoneerimine (juhtmajakate tegemine, betoonisegu vastuvõtmine, paigaldamine, tasandamine). 4.6. Töö- ja deformatsioonivuukide valmistamine.

5. Betoonpindade järelhooldus / 15 tundi

5.1. Nõuded betoonpindade kvaliteedile. 5.2. Betooni järelhooldus:

5.2.1. Katmine, 5.2.2. Soojendamine, 5.2.3. Kastmine, 5.2.4. Lihvimine, 5.2.5. Parandamine 5.2.6. Kaitsmine

6. Iseseisev töö / 12 tundi6.1. analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut meeskonnaliikmena erinevate tööülesannetega (raketiste paigaldamisel, armeerimisel, betooni valamisel ja selle järelhoolduse teostamisel) ning hindab arendamist vajavaid aspekte6.2. koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

ÕPPEMATERJALID Uusitalo, J. Betoonitööd. Tallinn: Ehitame Kirjastus 2008 Ruohomäki, J. Sarrusetööd. Tallinn: Ehitame Kirjastus 2008 Masso, T. Betoon ja raudbetoon: spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet,

vastavushindamine. Tallinn: Eesti Betooniühing 2007 Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat II. Tallinn: Ehitame Kirjastus 2002 Hirve, A., Meos, H. jt. Betoon ja raudbetoon, projekti ehituskirjeldus ja joonised.

Tallinn: Eesti Betooniühing; ET-INFOkeskus 2007 (illustreeriv materjal) Betoon ja raudbetoon : spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine.

Tallinn: Eesti Betooniühing; ET INFOkeskus, 2007 Terminid / määratlused http://www.betoon.org/sisu/pohjal/1-faktiline/14-maaratlused/ Ehitussõnastik http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik 26.12.08 Nõuandeid individuaalehitajale http://www.rudus.ee/Bbetoonist1_2.htm Peitsitud betoon pildid http://www.stampkate.ee/p_pildid.php Betooni ajalugu http://www.betoon.org/sisu/algajale/2-ajalugu/22-eesti/ Betoon

http://www.betoon.org/sisu/algajale/1-misonbetoon/11-misonbetoon/ http://www.kiilibetoon.ee/kataloog2008/trepid.htm

Betoon ja raudbetoon. http://www.betoon.org Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee



(EKAP)ÕPETAJAD

10. MÜÜRITÖÖDE PRAKTIKA

20,0 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid „Müüritööde alused“ ja „Müüritööd“MOODULI EESMÄRK Praktikal ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes taotletakse, et õpilane arendab

õppekeskkonnas omandatud müürsepa kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades kogenud töötaja juhendamisel.Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID10.1. planeerib töörühma liikmena oma

tegevust, järgib töötamisel ettevõttes väljakujunenud töörütmi

järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut

osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt

valmistab kogenud töötaja juhendamisel töörühma liikmena ette oma töökoha arvestades tööohutus ja keskkonnaohutusnõudeid

valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid enne töö alustamist10.2. laob meeskonnaliikmena kogenud

töötaja juhendamisel erinevatest laob töörühma liikmena erinevatest kivimaterjalidest müüritisi (kandvad ja

mittekandvad konstruktsioonid) järgides töö planeerimisel, töökoha

kivimaterjalidest kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone ning vajadusel osaleb nende taastamisel ja ümberehitamisel

ettevalmistamisel, töö ajal ja ka töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning materjalide tootjate etteantud tehnoloogiat

osaleb töörühma liikmena erinevast kivimaterjalist müüritiste taastamisel ja ümberehitamisel arvestades tööohutus ja keskkonnaohutusnõudeid

käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale10.3. arendab meeskonnaliikmena

suhtlemis- ja koostöövalmidust vastutab töörühma liikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest on tööülesannete täitmisel hoolikas, püsiv ja vastutab oma töölõigu piires

tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil

10.4. järgib töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

järgib müüritiste ladumisel töökeskkonna- ja tööohutusnõudeid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid

arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted

10.5. analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega

analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, kus fikseerib lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida sellest õppis

vormistab aruande etteantud vormis korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid

ÕPPEMEETODID rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioon

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktika:

Õpilane rakendab,kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel õpiväljundites 10.1 – 10.4 kirjeldatud tööülesandeid ja järginud praktikadokumentide koostamisel kooli praktikakorralduse eeskirju

2. Esitlus / seminar (kokkuvõte praktikal toimunust )

Sõnavara, suhtlemisoskuse ja esitlusprogrammide kasutamise kasutamise eest

Õpetaja poolt määratud ajalise mahu optimaalne ärakasutamine


Iseseisev töö:Aruande ja päeviku koostamine :

kirjalik tõendusmaterjal praktikal toimunust ja ettevõttepoolne hinnang õpilase tööle ettevõttepraktikal .

Kirjalike tööde vormistamine vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles.


KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE „A“ (arvestatud) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril


20 EKAP / 520 TUNDI

Mooduli õppemaht 520 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 6 tundi praktika 508 tundi iseseisev töö 6 tundi

1. Auditoorne töö / 6 tundi

ettevõttepraktikale saatmine - 3 tundi praktika seminar – 3 tundi

2. Praktika / 508 tundi Töö reaalses töökeskkonnas ettevõttepoolse praktikajuhendaja juhendamisel – 388

tundi

3. Iseseisev töö / 6 tundi Päeviku täitmine jooksvalt kogu ettevõttepraktikal viibitud aja jooksul ja aruande

kirjutamine – 6tundi

ÕPPEMATERJALID Koolipoolne ettevõttepraktika juhendmaterjal VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ Ettevõtte sisekorra eeskiri VIKK „Ohutusjuhend ehitus- remonditöödel“ nr 14. 18.05.2009 Asutusesisesed ohutusjuhendid

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „KIVI- JA BETOONKONSRUKTSIOONIDE EHITUS“ MOODULI RAKENDUSKAVA


(EKAP)ÕPETAJAD

11. BETOONITÖÖDE PRAKTIKA

20,0 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul „Betoonitööd“ MOODULI EESMÄRK Praktikal ehitusettevõttes või betoonelemente valmistavas tehases taotletakse, et õpilane

arendab õppekeskkonnas omandatud betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsealaseid

teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades kogenud töötaja juhendamisel.

Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID11.1. planeerib töörühma liikmena oma

tegevust, järgib töötamisel ettevõttes väljakujunenud töörütmi

järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut

osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt

korraldab töörühma liikmena nõuetekohaselt oma töökoha, valib ja valmistab tööks ette vajalikud materjalid ja töövahendid enne töö alustamist

11.2. ehitab ja valmistab kogenud töötaja juhendamisel meeskonnatööna raudbetoonkonstruktsioone

valmistab kogenud töötaja juhendamisel meeskonnatööna raudbetoonkonstruktsioone (nt vundamendid, seinad, vahelaed, trepid, postid jms)

kontrollib tehtud töö vastavust kvaliteedinõuetele, puuduste ilmnemisel informeerib koheselt juhendajat

hindab juhendamisel valminud toodete kvaliteedi vastavust kehtestatud nõuetele, selgitab võimalike vigade tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerib need

11.3. järgib betoonitööde teostamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid

kasutab oma töötsooni eesmärgipäraselt ja korrastab selle pärast töö(operatsiooni) lõppu

käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale11.4. arendab suhtlemis- ja

meeskonnatööoskusi betoon-konstruktsioonide tootmise tingimustes, mõistab oma rolli meeskonnaliikmena ühiste eesmärkide saavutamisel

suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil

11.5. vastutab töörühma liikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest

on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest

11.6. analüüsib enda toimetulekut analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi

erinevate tööülesannetega raudbetoonkonstruktsioonide ehitamisel

erinevate raudbetoonkonstruktsioonide ehitamisel ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, kus fikseerib lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida sellest õppis

vormistab aruande etteantud vormis korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid

ÕPPEMEETODID rühmatööd, iseseisev töö, demonstratsioon


HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. PraktikaÕpilane rakendab,kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel õpiväljundites 11.1 – 11.5 kirjeldatud tööülesandeid ja täitnud kooli praktikakorralduse eeskirju

2. Esitlus / seminar (kokkuvõte praktikal toimunust )

Sõnavara, suhtlemisoskuse ja esitlusprogrammide kasutamise kasutamise eest

Õpetaja poolt määratud ajalise mahu optimaalne ärakasutamine


Iseseisev töö:Aruande ja päeviku koostamine :

kirjalik tõendusmaterjal praktikal toimunust ja ettevõttepoolne hinnang õpilase tööle ettevõttepraktikal .

Kirjalike tööde vormistamine vastavalt VIKK „Kirjalike tööde


vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles.

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE „A“ (arvestatud) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril.



Mooduli õppemaht 520 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 6 tundi praktika 508 tundi iseseisev töö 6 tundi

LVP 21 tundi

• Matemaatika / 6 tundiMõõtühikute teisendamine, mõõtahela arvutamine, , mahuarvutused, ümardamine, kaaluarvutused, vesitsementsuhte arvutamine.• Võõrkeel / 9 tundiTöötamine mitmekultuurilises keskkonnas. Kultuuride erinevused. Erinevad töökultuurid. Läbi- rääkimised erinevate kultuuridega inimeste vahel. Võõrkeelsed rollimängud Tööle kandideerimine ja dokumentide vormistamine võõrkeelses keskkonnas• Infotehnoloogia / 6 tundiKirjalike tööde lahendamiseks ja mõistete sisu leidmiseks infotehnoloogiliste vahendite kasutamine. Võimalik osaline E- õppe kasutamine teoreetilise informatsiooni leidmiseks

1. Auditoorne töö / 6 tundi ettevõttepraktikale saatmine - 3 tundi

praktika seminar – 3 tundi

2. Praktika / 508 tundi Töö reaalses töökeskkonnas ettevõttepoolse praktikajuhendaja juhendamisel – 388

tundi

3. Iseseisev töö / 6 tundi Päeviku täitmine jooksvalt kogu ettevõttepraktikal viibitud aja jooksul ja aruande

kirjutamine – 6tundi

ÕPPEMATERJALID Koolipoolne ettevõttepraktika juhendmaterjal VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ Ettevõtte sisekorra eeskiri VIKK „Ohutusjuhend ehitus- remonditöödel“ nr 14. 18.05.2009 Asutusesisesed ohutusjuhendid



(EKAP)ÕPETAJAD

12. KROHVIMISTÖÖD (valik )

4,5 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kvaliteedinõuetele vastavad hoonete ja

rajatiste sise- ja välispindade tsementkrohviseguga krohvimise oskused, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töö- ja keskkonnaohutusnõudeidÕpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

12.1. kavandab lähtuvalt etteantud ülesandest tööprotsessi, valib sobivad materjalid ja töövahendid

liigitab krohvimörte lähtuvalt kasutatavast sideainest ning selgitab erinevate tsement-, savi-, lubikrohvimörtide kasutamise tingimusi, lähtudes aluspinnast ja kasutuskohast

mõõdab juhendamisel ja meeskonnatööna krohvitavad pinnad, kasutades mõõtevahendeid ja loode ning järgides etteantud kvaliteedinõudeid (nt pindade tasasuse mõõtmisel)

arvutab juhendamisel materjalide kulu ja planeerib tööaja, juhindudes krohvimismaterjalide kulunormidest ning kasutades pindala- ja mahuarvutuse meetodeid

hindab juhendamisel aluspindade seisundit ja materjalide sobivust ning kvaliteedinõuetele vastavust, juhindudes etteantud tööülesandest, krohvimismaterjali ja aluspinna omadustest

valib sobivad töövahendid ja -võtted, juhindudes etteantud tööülesandest koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise,

materjalide kulu, töövahendite ja-võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest12.2. krohvib ettevalmistatud

pinnad tsementkrohviseguga, järgides etteantud tööülesannet ja kvaliteedinõudeid

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohaselt töökoha enne töö alustamist ja valmistab ette krohvitava pinna (puhastab, vajadusel krundib)

loodib ja paigaldab meeskonnatööna krohvimajakad või juhtlauad vastavalt etteantud nõuetele

katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades sobilikke materjale, töövahendeid ja –võtteid

valmistab krohvimördi, järgides tootja valmistamisjuhendit teeb tsementkrohviseguga sisseviske-, tasandus- ja viimistluskihi, järgides tööde

tehnoloogiat12.3. parandab juhendamisel

vigastatud krohvipinnad, järgides etteantud kvaliteedinõudeid

hindab juhendamisel etteantud nõuetest lähtuvalt krohvitud pinna tasasust, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid

hindab juhendamisel olemasolevate krohvipindade seisundit ja määrab kasutatud krohvisegude koostise

parandab juhendamisel defektsed krohvipinnad, juhindudes etteantud tööülesandest, krohvimismaterjalide ja pindade omadustest

12.4. järgib töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid pindade

rakendab ergonoomilisi ja ning ohutuid töövõtteid, kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras

märgkrohvimisel tsement-krohviseguga

kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult

kontrollib juhendamisel enda töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele järgib tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ning kasutab nõuetekohaselt

isikukaitsevahendeid

12.5. analüüsib koos juhendajaga oma tegevust hoone sise- ja välispindade krohvimisel

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut hoone sise- ja välispindade krohvimisel tsementkrohviseguga ja hindab arendamist vajavaid aspekte


ÕPPEMEETODID rühmatööd, situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioon

HINDAMINE ERISTAV Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Juhtumianalüüs probleemsituatsiooni lahendamisega

Milles õpilane kirjeldab etteantud ülesande lahendamiseks, kasutades krohvimistööde terminoloogiat ja põhimõisteid, mitut võimalikku probleemi tekkimise põhjust ja analüüsib neid, pakkudes välja erinevaid mooduseid probleemi kõrvaldamiseks ning kirjeldab vastavalt olukorrale õiget tööde tehnoloogiat probleemi kõrvaldamisel.


2. ArvutusülesanneEtteantud ülesande lahendamiseks vajaminevate materjalide kogusearvutused


3. Praktilised tööd 1. – 4.(õpilane rakendab ja analüüsib õppetöö käigus omandatut )


Praktiline harjutustöö 1: aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine krohvimiseks.

Praktiline harjutustöö 2: seinte käsitsi krohvimine.

Praktiline harjutustöö 3: seinte masinkrohvimine.

Praktiline harjutustöö 4: õpilane parandatab ehisdetailide pinnad vastavalt kvaliteedinõuetele

Tulemus „3“ (rahuldv ) õpilane on omandanud kirjeldatud oskused lävendi tasemel.

Tulemus „4“ (hea) – õpilane on omandanud kirjeldatud oskused lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite eesmärgipärane kasutamine, materjale säästva põhimõtte järgimine, lähtuvalt tööülesandest järgides tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid

Tulemus „5“ (väga hea) - õpilane on omandanud kirjeldatud oskused lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite ja materjalide eesmärgipärane kasutamine, järgides säästva ehitamise põhimõtteid ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid. Saavutab tulemuse minimaalsete ressurssidega (materjalide, aja, närvi ja energia kulu)

Iseseisev töö: Analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega

toimetulekut hoone sise- ja välispindade krohvimisel tsementkrohviseguga ja hindab arendamist vajavaid aspekte

Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid


KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud vähemalt tulemusega: „3“ ja „Arvestatud „ (A) ning esitanud nõuetele vastavad Iseseisvad töödKõik eristavalt hinnatud „Praktilised tööd“ omavad võrdset kaalu hinde kujunemisel ja kokkuvõttev hinne arvutatakse kaalutud keskmise meetodil, saadud tulemus ümardatakse lähedasema täisarvuni

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVP Mooduli õppemaht 117 tundi, jaguneb järgmiselt:

sh ISESEISEV TÖÖ


auditoorne töö 23 tundi praktiline töö 80 tundi iseseisev töö 14 tundi

LVP 38 tundi



Füüsika / 8 tundikasutatavate materjalide ja aluskonstruktsioonide füüsikalised omadused

Keemia / 4 tundikasutatavate materjalide keemilised omadused


1. Sissejuhatus krohvitöödesse 23 tundi Krohvimistööde mõiste ja krohvimise otstarve Krohvide liigid, krohvimörtide omadused Mineraalsed ja sünteetilised pinnakattematerjalid Krohvimistöödel kasutatavad seadmed ning tööriistad ja –vahendid Krohvimistöödel kasutatavad isikukaitsevahendid ja tööohutus krohvimistöödel

Inventaarsete tellingute ja töölavade paigaldamise nõuded Krohvisüsteemide paigaldamise nõuded, kvaliteedinõuded krohvimistöödel Krohvimistööde mahu ja materjalikulu arvestamine

2. Krohvitööde tehnoloogia 80 tundi Töökoha korraldamine Aluspindade ettevalmistamine krohvimistöödeks Mittekrohvitavate pindade kaitsmine Pindade puhastamine ja loodimine Krohvimistööde tehnoloogiline järjekord Krohvimajakate ja juhtlaudade paigaldamine Tööohutus tellingute ja töölavade paigaldamisel ning tööriistade ja seadmetega

töötamisel Krohvimörtide valmistamine Mördi pealekandmise viisid (käsitsi krohvimine, masinkrohvimine) Krohvikihi tasandamine Nurkade ja avakülgede krohvimine Ümarpindade krohvimine Krohvide koostise uuringute tegemise põhimõtted Kontrolltoimingute teostamine Krohvipindade remontimine

3. Iseseisev töö 14 tundi Eneseanalüüs (tegevuste tulemuslikkuse ning ratsionaalse ressursside ja aja

kasutamise hindamine) Eneseanalüüsi tulemuste vormistamine infotehnoloogiliste vahendite abil

korrektses eesti keeles vastavalt VÜKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“

nõuetele

ÕPPEMATERJALID J. Sammul; A. Eller „Krohvitööd“ Tallinn 2001 „Lubimört 1“ Tallinn 2003 „Krohvimistööd“ ehitaja raamatukogu 2002 „Remondi käsiraamat“ ehitaja raamatukogu 2006 „Ehitusmaterjalide käsiraamat“ ehitaja raamatukogu 2005



(EKAP)ÕPETAJAD

13. KIVIAIAD JA –SILLUTISED (valik )

4,5 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab kiviaedu ning paigaldab ääre- ja sillutuskive

vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele, järgides töötervishoiu ja -ohutusnõudeid.Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID13.1. omab ülevaadet

kiviaedade ja –sillutiste rajamisel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest

selgitab mõisteid äärekivi, sillutiskivi, rentsel, drenaaž, hüdroisolatsioon ja tunneb nende nimetusi ühes võõrkeeles

nimetab kiviaedade ja –sillutiste rajamisel kasutatavaid betoon- ja looduslikke kive ja iseloomustab neid lähtuvalt omadustest ja kasutusalast, kasutades erinevaid teabematerjale

nimetab ja võrdleb kiviaedade ja –sillutiste rajamisel kasutatavaid ehitussegusid lähtuvalt kasutusalast, kasutades erinevaid teabeallikaid

nimetab kiviaedade ja kivisillutiste rajamisel kasutatavaid käsitööriistu, elektrilisi ja pneumaatilisi tööriistu ja tarvikuid ning selgitab teabematerjalide põhjal nende ohutu kasutamise tingimusi

13.2. kavandab lähtuvalt tööjoonisest tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid

kavandab tööoperatsioonide järjestuse ja planeerib tööaja vastavalt tööülesandele valib vastavalt ülesandele sobivad materjalid, arvestades nende kasutuskohta ja

tootja juhiseid arvutab vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse

eeskirju, hindab tulemuste tõesust korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud

tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu ja arvestab ohutusnõudeid

valib asjakohased töövahendid lähtuvalt etteantud tööülesandest märgib maha rajatava aia asukoha vastavalt tööülesandele ja valmistab ette

aluspinna kiviaia rajamiseks13.3. laob eelsorteeritud

kividest aia, arvestades materjalide eripära

sorteerib kivid aia ladumiseks, arvestades kivi suurust, kuju, kõvadust ning laob lähtuvalt antud ülesandest eelsorteeritud kividest aia, paigaldab katteplaadid ja lisatarvikud

13.4. paigaldab betoonist ääre- ja sillutiskivid, järgides projekti ja tootjapoolset paigaldusjuhendit

mõõdab ja märgib maha sillutatava ala vastavalt projektile ning valmistab ette aluspinna, eemaldades kasvupinnase ja märgib kõrgused ja rajades kalded

paigaldab vajalikud alus-, täite- ja tasanduskihid (tugevduskangas, killustik, liiv) ja tihendab need, kasutades asjakohaseid töövahendeid

paigaldab betoonist äärekivid, järgides kvaliteedinõudeid ja etteantud tööjoonist paigaldab, lähtudes etteantud tööjoonisest ja kvaliteedinõuetest, nelinurksele

ühekaldelisele tasapinnale betoonist sillutiskivid, täidab vuugid ja tihendab sillutise, kasutades asjakohaseid töövahendeid

13.5. töötab ohutult ja keskkonda säästvalt, ennetab võimalikke vigu kiviaia ja erinevate sillutiskivide paigaldamisel

kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning nõuetekohaselt vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid (kindad, põlvekaitsed, kaitseprillid jms)

järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja ka töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

sorteerib jäätmed, juhindudes taaskasutusest ning järgib jäätmekäitluseeskirjade nõudeid

13.6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust kiviaedade ja –sillutiste rajamisel

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut kiviaia ladumisel ja sillutiskivide paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte



HINDAMINE ERISTAV Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:kombineeritud praktilise ülesandega erinevate kiviaedade-ja sillutiste rajamisel kasutatavatest tehnoloogiatest, materjalidest ja töövahenditest lähtuvalt tööjoonisest


2. Praktilised harjutustööd 1.- 4. aluspinna ettevalmistamine vastavalt tööjoonisele paekiviaia kuivladumine vastavalt tööjoonisele raudkiviaia ja segatüüpi kiviaia kuivladumine ääre- ja sillutisekivide paigaldamine vastavalt tööjoonisele

ja paigaldusjuhendile


Tulemus „3“ (rahuldv ) ülesanne sooritatud lävendi tasemel.

Tulemus „4“ (hea) –lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite eesmärgipärane kasutamine, materjale säästva põhimõtte järgimine, lähtuvalt tööülesandest järgides tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid

Tulemus „5“ (väga hea) - lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite ja materjalide eesmärgipärane kasutamine, järgides säästva ehitamise põhimõtteid ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid. Saavutab tulemuse minimaalsete ressurssidega (materjalide, aja, närvi ja energia kulu)

Iseseisev töö: analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega

toimetulekut kiviaia ladumisel ja sillutiskivide paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte



KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud vähemalt tulemusega: „3“ ja „Arvestatud „ (A) ning esitanud nõuetele vastavad Iseseisvad töödKõik eristavalt hinnatud „Praktilised harjutustööd“ omavad võrdset kaalu hinde kujunemisel ja kokkuvõttev hinne arvutatakse kaalutud keskmise meetodil, saadud tulemus ümardatakse lähedasema täisarvuni




LVP 32 tundi


Matemaatika / 16 tundiMõõtühikute teisendamine, mahuarvutused, ümardamine, kaaluarvutused,

Üldkehaline ettevalmistus / 8 tundiKutsetöö spetsiifikat arvestavad rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutused ,nende sooritamise demonstratsioon vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid

kutsehaigusi.

1. Ülevaade kiviaedadest ja kivisillutistest / 5 tundi1.1. Mõisted.Materjalid.Tööjoonised.Maa RYL 20101.2. Tööprotsessi kavandamine1.3. Mahamärkimine.1.4. Materjalide kulu arvutused.1.5. Töökoha korraldamine.1.6. Aluspinna ettevalmistamine.

2. Kiviaia ladumine / 50 tundi2.1. Tehnoloogia.2.2. Kivimaterjalide eelsorteerimine.2.3. Kiviaia ladumine ja viimistlemine.

3. Kivisillutiste rajamine / 40 tundi3.1. Kaeviku rajamine,täitmine ja tihendamine.3.2. Nõuded kihtidele.3.3. Ääre- ja sillutisekivide lõikamise ja paigaldamise tehnoloogia.3.4. Viimistlemine.

4. Töökeskkonnaohutus ja –tervishoid / 10 tundi4.1. Töökeskkonnaohutuse ja –tervishoiu nõuded.4.2. Ergonoomilised töövõtted.4.3. Abi-ja isikukatsevahendid.4.4. Jäätmete sorteerimine ja utiliseerimine.

5. Iseseisev töö / 12 tundi5.1. Eneseanalüüs.5.2. Arendamist vajavad aspektid.

ÕPPEMATERJALID www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2013.pdf maja.joelahtme.ee/.../04%20Jõelähtme%20KGMK%20-%20loodusimed www.e-ope.ee/_download/euni.../file/.../Materjalid%20aiaelemendid.pdf www.pkpk.ee/oppematerjale-2 www.kivipaigaldus.ee/juhendid/220 www.hals.ee/public/files/aco_drain_paigaldusjuhend[1].pdf www.puumarket.ee/.../251.TÄNAVAKIVIDE_KASUTUSJUHEND.pdf raekivitehas.ee/.../2012%20Sillutisekivide%20kasutus-%20ja%20paigald..



(EKAP)ÕPETAJAD

14. ERIALANE VÕÕRKEEL (valik )

3,0 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb erialapõhises võõrkeeles

Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID14.1. mõistab võõrkeelseid

kasutusjuhendeid kasutab ülesannete teostamisel võõrkeelseid kasutusjuhendeid tõlgib etteantud erialase teksti võõrkeelest emakeelde ja vastupidi kasutades

erialast terminoloogiat oskab teha märkmeid võõrkeeles loetu põhjal

14.2. kasutab kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamise

õppija väljendab ennast võõrkeeles arusaadavalt oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju

alast võõrkeelset terminoloogiat suhtlemisel võõrkeeles ning koostab etteantud tööle hinnapakkumise

oskab teha märkmeid kuuldu põhjal koostab võõrkeelseid lihtsamaid hinnakalkulatsioone lähtudes kivi- ja

betoonkonstruktsioonide ehitamise tehnoloogiast ja nimetab võõrkeeles enamlevinud kivi- ja betoonkonsruktsioonide ehitamisel kasutatavaid materjale ja töövahendeid

14.3. hangib erialast infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest

leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest infoallikatest kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid

14.4. selgitab troppimistöödel ja esmaabi andmisel kehtivaid mõisteid ja termineid võõrkeeles

leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot troppimistööde ja esmaabi andmise nõuete kohta

kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid


HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:

Mis sisaldab: õpilane tõlgib emakeelse erialase teksti võõrkeelde õpilane tõlgib erialase võõrkeelse erialase teksti emakeelde õpilane kasutab praktilise töö teostamisel võõrkeelset

juhendit koostab võõrkeelse hinnapakkumise troppimismärguannete tundmine võõrkeeles võõrkeelsete terminite tundmine esmaabi andmisel

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 14.1.- 1.4.4 vastavad hindamiskriteeriumid

2. Iseseisev tööCV koostamine võõrkeeles

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on esitanud nõuetele vastava võõrkeelse CV

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud

tulemusega: „Arvestatud „ (A)TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ


Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 66 tundi iseseisev töö 12 tundi

LVP 6 tundi

Infotehnoloogia / 6 tundiKirjalike tööde lahendamiseks ja mõistete sisu leidmiseks infotehnoloogiliste vahendite kasutamine. Võimalik osaline E- õppe kasutamine teoreetilise informatsiooni leidmiseks

3. Erialased mõisted / 30 tundi + 12 tundi iseseisev tööa. Erialaga seotud mõisted ja terminid. b. Ehitusmaterjalide liigitus, c. Ehitamise etapid, d. Tööde tehnoloogiline järjekord. e. Telefonivestlus. f. Ametikirjad (avaldus, CV, seletuskiri, kinnituskiri) ja nende vormistamise

nõuded.g. Majandusterminid. h. Esmaabi andmisel kasutatavad väljendid ja sõnavara.i. Troppimistööd

Iseseisev töö 12 tundi – võõrkeelse CV koostamine

4. Enamkasutatavad töövahendid / 14 tundi a. Töövahendite nimetused kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel.b. Käsitööriistadc. Elektrilised töövahendid

5. Kasutusjuhendid / 22 tundia. Seadmete kasutusjuhendid. b. Materjalide kasutusjuhendid.

c. Hooldusjuhendid.

ÕPPEMATERJALID Võõrkeele õpetaja koostatud õppematerjalid



(EKAP)ÕPETAJAD

15. ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS

(valik )

3,0 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane väärtustab terveid eluviise, kasutab regulaarset liikumist ja

sportimist teadlikult oma tervise tugevdamiseks ja üldise töövõime parandamiseks

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID15.1. Õpilane:

hindab objektiivselt oma kehalisi võimeid, füüsilist vormi ja omab valmisolekut neid arendada

tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt enda üldkehalise arendamisega, kasutades selleks sobivaid vahendeid ning meetodeid

arendab sportliku ühistegevuse (pallimängud, rahvaspordiüritused jne) kaudu meeskonnatööoskust ja

Õpilane: hindab juhendi alusel oma kehalisi võimeid ja füüsilist vormi mõistab ja selgitab kehakultuuri ja tervise ning teiselt poolt tervise ja töövõime vahelisi seoseid seab eesmärgid oma füüsilise vormi arendamiseks ja koostab juhendamisel sobiva treeningkava nende saavutamiseks, arvestades sealjuures kutsetöö spetsiifikast tulenevaid vajadusi järgib koostatud treeningkava ja hindab selle mõju arendab lihastreeningul lihastoonust, jõudu ja vastupidavust, mis aitab paremini hakkama saada gapäevaste tööülesannetega, raskuste tõstmisel kasutab ergonoomiliselt õigeid asendeid ja sobivaid liigutusi arendab erinevate harjutuste kaudu liigutusoskusi, painduvust, osavust ja koordinatsiooni arendab vastupidavustreeningu kaudu motivatsiooni, enesedistsipliini ja tahtejõudu

distsipliini õpib aktsepteerima inimestevahelisi

erinevusi ja arvestama nendega erinevates suhtlussituatsioonides

arendab kutsetööks vajalikke tahteomadusi (kohanemisvõime, koostööoskus, väljendusoskus, jms)

arendab sportliku ühistegevuse kaudu koordinatsiooni, reaktsiooni-, tunnetuslikku- ja otsusekiirust, õpib ka ennast kehtestama tunneb ja sooritab oma erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, et vältida pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi arendab sportliku ühistegevuse kaudu kohanemis- ja empaatiavõimet, koostööoskust, eneseväljendusoskust ning distsipliini järgib sportimisel ja harjutamisel ohutus- ja hügieeninõudeid jälgib ja kontrollib oma käitumist ning oskab vältida ohuolukordi

ÕPPEMEETODID Üldfüüsilised harjutused, arutelu, demonstratsioon, treeningkava koostamine


HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Aktiivne loeng koos praktiliste harjutustega:

Õpilane osaleb aktiivses loengus, selgitades erinevaid tehnikaid (nt kaugushüpe), võistlusmäärustikku (nt võrkpall) jne.

Õpilane sooritab tunnis erinevaid virgutus- ja venitusharjutusi ja algatab arutelu nende vajalikkusest.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 15.1.vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

2. Füüsilised harjutused Õpilane: Sooritab üldkehalise testi II ( kõikide testis olevate

harjutuste võimetekohaselt sooritamine )

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on sooritanud kõik füüsilised harjutused vastavalt etteantud normidele.

3. Iseseisev töö Iseseisva treeningukava koostamine ja treeningupäeviku

täitmine Iseseisev treening

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on esitanud nõuetele vastava treeningukava ja treeningupäeviku





LVP 21 tundi

Matemaatika / 6 tundiArvutuste kasutamine kehaliste harjutuste hindamisel

Võõrkeel / 9 tundiPallimängude terminid võõrkeeles, võõrkeelne kohtunik

Infotehnoloogia / 6 tundiKirjalike tööde lahendamiseks ja mõistete sisu leidmiseks infotehnoloogiliste vahendite kasutamine.

1. Teoreetilised teadmised.1.1. Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõju organismile;1.2. Hügieeninõuded; oskus hinnata oma füüsilist seisundit, pulsi ja vererõhu näitajaid

puhkeseisundis, harjutamisel, taastumisel; organismi karastamine, riietus, spordivigastused;

1.3. Kehaliste harjutuste kasutamine ravival eesmärgil; tervisesprdiga tegelemise tähtsus tulevastele emadele; sport ühiskonnas, spordialane perioodika; kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja intensiivsus, sagedus).

2. Võimlemine. 2.1. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine; vabaharjutused ja harjutused

vahenditega(pall, hüpits võimlemiskepp, lint); lõdvestusharjutused; akrobaatika (tirelite ja seisude variandid, ratas kõrvale); tasakaaluharjutused; virgutusvõimlemise kompleksi koostamine; aeroobika (erinevad stiilid, lihastreening, venitusharjutused); seltskonnatantsud ja

2.2. Raskuste tõstmine tehnika; teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks(jõumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnõuded ja julgestamine); toengud ja ripped võimlemisriistadel.

3. Kergejõustik 3.1. Kergejõustiklase eelsoojendus; kiir- ja pikamaajooksu tehnika;

4. Üldkehaline ettevalmistus.4.1. Kehaliste võimete arendamine ja iseseisva arendamise metoodika (vastupidavus,

jõud, painduvus, osavus, kiirus);4.2. Jõu ja venitusharjutused (stretching-võimlemine); aeroobika; tasakaalu- ja

koordinatsiooniharjutused; kaitseväe kehalise kasvatuse testid.

5. Iseseisev töö 10 tundi 5.1. Iseseisev treening. 5.2. Soojendusharjutuste kava koostamine.5.3. Iseseisvate treeningukavade koostamine ja treeningupäeviku täitmine

ÕPPEMATERJALID Weineck, J. ja Jalak, R. 2008. Kehalised võimed ja organism.

Jalak, R.2006. Tervise treening J. Loko. Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika (2004) http://www.terviseinfo.ee http://www.fitness.ee



(EKAP)ÕPETAJAD

16. RAKENDUSTARKVARA (valik)

7,5 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Taotletakse, et õpilane: omandab teadmised ja oskused tekstitöötlusest, tabeltöötlusest,

interneti kasutamisest, tööalaste kirjade koostamisestÕpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID16.1. Õpilane teab ja tunneb arvuti riistvara

ning mõistab ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; oskab käivitada arvutit

eristab ja seletab mõistet riistvara ja tarkvara eristab ja nimetab IKT-seadmeid emakeeles ja võõrkeeltes; kirjeldab seadmete funktsioone ja kasutusvõimalusi; iseseisvalt käivitab arvutit ja perifeeria seadmeid; eristab ja selgitab sisend ja väljundseadmete funktsioone, kirjeldab põhilisi tehnilisi andmeid; teab ja täidab ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; kasutab õpetaja toega õigesti arvuti seadmeid ning oskab neid hallata.

16.2. Õpilane käivitab Windows`i programme ja tegutseb dialoogiaknas

eristab tarkvara funktsioonide järgi; eristab tarkvara levitamistüüpide järgi (kommerts ja vabatarkvara); seletab tarkvara funktsiooni ja erinevusi, erinevates olukordades tarkvara

kasutuskõlblikkus/sobilikkus; valib tarkvara lähtuvalt vajadustest (lähteandmed ja tingimused lõpptulemuse jaoks); leiab üles ja käivitab tuttava (kirjelduse/funktsioonide järgi) või nimetatud

programmi; leiab üles tarkvara vaates (programmi akna sees, desktopil/töölaual) nimetatud

(kirjelduse/funktsiooni järgi) elemente ja kasutab neid õigetpidi vajalikku tulemuse saamiseks; kasutab graafilise kasutajaliidese –akende süsteem -võimalusi töö lihtsustamiseks ja

kiirustamiseks; kasutab otstarbeliselt ja õigetpidi riistvara erinevate objektide (tekst, graafilised

elemendid, tabelid ja nende osad) märgistamisel, teisendamisel, kopeerimisel; kasutab (kasvõi meelespea alusel) klahvide kombinatsioone ja kuumaid klahve

käskude teostamiseks16.3. Õpilane haldab faile ja kaustu, kirjeldab

ja iseloomustab faile kui objekte (vaatamata sisule):

eristab ja seletab mõistet fail ja kaust; eristab ja seletab failide põhiomadusi (nimi/tüüp/maht/muutmis_kuupäev); seletab mis on faili nimi, millised piirangud kehtivad faili nime puhul; seletab, mis on faili nimi laiend (extension) ja milleks see vajalik on; leiab üles etteantud kaustadest ja failidest vajalikku; valib failide ja kaustade näitamise viisi ning järjestamise (põhiliste failide/kaustade

omaduste järgi) viisi, põhjendab valitud näitamisviise vajalikkust; loob uut kausta; märgistab ära (selekteerib) faile ja kaustu (järjest ning eraldiseisvaid); avab faili erinevat viisi (nii vaikimisi, kui ka valikuine); teostab failidega ja kaustadega vajalikke operatsioone: kopeerib/teisaldab faili(d) (nii ainsuses, kui ka mitmuses); saadab faili/kausta prügikasti, taastab prügikastist, kustutab lõplikult; põhjendab valitud operatsioonide vajadust lähtuvalt etteantud ülesanne kirjeldusest; failide kokku/lahti pakkimine standardse süsteemsee arhivaatoriga.

16.4. Õpilane mõistab interneti olemust ja selles peituvaid ohte; infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks, selle töötlemiseks ja salvestamiseks; mõistab e-kirja olemust ja nõudeid selle koostamiseks, oskab e-ametikirju elektrooniliselt koostada, vormistada ja

mõistab ja seletab, mis on internet; käivitab interneti lehekülgede kasutamiseks vastava programmi –veebilehitseja,

nimetab kõige populaarsemad; sisestab interneti aadressi URL vormis veebilehitseja aadressi ribasse; kasutab otsingumootoreid informatsiooni otsimiseks; kopeerib leitud informatsiooni teise programmi / salvestab arvutisse ning viidab

allikatele;

saata. teeb/kasutab vajadusel kustutab järjehoidja teatud leheküljele; elektroonposti kasutamine nii veebiis, kui ka lokaalse tarkvaraga (meiler); koostab e-kirja vastavalt võrguetiketile (s.h. õigekirja kontroll), võtab e-kirja vastu,

vastab e-kirjale, edastab e-kirja; teab e-kirjadega seotud ohte ja oskab neid vältida; lisab manuse (manuseid); koostab ja lisab signatuuri e allkirja; kasutab aadressiraamatu kasutamine, lisab ja kustutab aadressi.

16.5. Õpilane tunneb teksti-ja tabelitöötluse põhinõudeid; teab dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid; teab algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nõudeid ning oskab koostada isiklikke-ja ametikirju (avaldust, CV, iseloomustust, seletuskirja).

käivitab tekstitöötlus programmi, seadistab vastavalt tema vajadustele; leiab üles ja avab erineva(te) etteantud failide/kaustade hulgast (nii ainsuses, kui ka

mitmuses) vajaliku teksti dokumenti; salvestab teise nime/tüübiks (DOC, DOCX, RTF, ODT, PDF –teab ja seletab, milleks

neid vaja on) jah/või teisse kausta; prindib erinevat viisi olemasoleva dokumendi välja (reaalse või virtuaalse printeriga); sisuliselt redigeerib teksti erinvate redigeerimisvõimaluste kasutamisega; kasutab dokumendis õigekirja kontrolli; korraldab otsinguid asendusi oskab kopeerida teksti teistest allikatest ning sisse kleepima puhtaks tekstiks; muudab teksti (nii sümbolite/sõnade, kui ka lõikude) omadused, vormistamisel

kasutab nii lindi (nupuriba) peal olevate vahenditega, kui ka nendega, mis asuvad menüüde all;

muudab lehekülgede omadused; täiendab dokument tekstidega erinevatest allikatest –kopeerimine vahepuhvri kaudu; täiendab dokument erinevate lisavõimaluste abil (illustratsioonid, diagrammid,

joonised, tabelid, valemid, erisümbolid); täiendab dokumenti igasuguste automatiseerimise võimalustega (stiilid/laadid,

päis/jalus, loetelud/numeratsioon, interaktiivne sisukord); teab dokumendi plangil olevaid rekvisiite, tuvastab ja nimetab neid; teab rekvisiitidele esitavaid nõudeid ning vormistab rekvisiite vastavalt nõuetele; teab ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri, vabanduskiri)

koostamise nõudeid ning kasutab neid dokumentide töötlemisel; koostab isiklikke-ja ametikirju (avaldus, CV, iseloomustus, seletuskiri).

16.6. Õpilane kasutab enamkasuta-tavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid

avab etteantud dokumenti (nii ainsuses, kui ka mitmuses), salvestab teise nime/tüübiks (XLSX, ODS) ja/või teisse kohta;

prindib erinevat viisi olemasolevat dokumendi välja; kasutab erinevaid võimaluse dokumenti ülevaade teostamiseks; järjestab ja filtreerib andmeid dokumendi sees; märgistab ära ja kopeerib/teisaldab/kustutab lahtreid ja lahtrite gruppe, rea ja veeru; kasutab erivõimalusi andmete kopeerimisel/kleepimisel tabelis; opereerib tööraamatus erinevate lehekülgedega, kustutab/ümbernimetab/lisab; redigeerib sisuliselt tabeli sees oleva informatsiooni erinevat viisi –numbrite

parandamine; kasutab tabelis otsingu ja asendamise võimalusi; andmeseeriate loomine ja kasutamine; muudab tabeli sees oleva informatsiooni vorminduse (üldine vormindus, taust,

äärisjooned, andmete tüübid lahtrites); kasutab protsendi arvutust erinevat (talle sobiliku?) viisi; muudab/loob tabeli sees valemeid erinevate aadressi (suhteline/absoluutne) tüüpide

kasutamisega; kasutab valemites sissehitatud funktsioone (statistilisi, loogilisi, matemaatilisi); täiendab dokumenti erinevate lisa vahendite abil (diagramm, pilt, joonis, graafilised

valemid,erisümbolid).

ÕPPEMEETODID iseseisev töö, demonstratsioon, praktiline töö, loeng. disskussioon


HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID16.1. Demonstratsioon .

Õpilane demonstreerib praktilisi oskusi interneti suhtlusvahendite abil informatsiooni otsimises, süstematiseerimises ja edastamises:

kohandab eelhäälestatud meileri (saatja andmed ja signatuur),

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on lävendile vastavalt demonstreerinud kõik õpiväljundile 16.1 ja 16.2 vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud õpitegevuste nõuetekohast omandamist

saadab elektroonilist päringukirja, (peab vastama NETI ketti nõuetele),

võtab vastu e-kirja, mis sisaldab ülesannet koos manusega, otsib internetist vajalikku informatsiooni (tekstilist, graafilist), vormistab ülesleitud informatsiooni ettekirjutatud viisi (s.h.

viitamine infoallikatele), nii e-kirja sees, kui ka etteantud manusesse,

saadab kirja tagasi koos manusega (nii ainsuses, kui ka mitmuses).

16.2. .Demonstratsioon - probleemi lahendamine, Õpilane demonstreerib praktiliselt kuidas ta vastava tarkvara

ning riistvara korrektse kasutamisega lahendab püstitatud probleemi:

etteantud failide hulgast kirjelduse järgi eristada vajalikku ja mittevajaliku, mittevajaliku kustutada; ülejäänu jaoks luua kohta, kopeerida jah/või teisaldada vastavalt nõetele ning nimetada ümber vastavalt tingimustele, mis põhinevad objektide omaduste peal.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud lävendile vastavalt kõik õpiväljundile 16.3 vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud õpitegevuste nõuetekohast omandamist

16.3. Demonstratsioon Õpilane demonstreerib praktilisi oskusi interneti

suhtlusvahendite abil informatsiooni otsimises, süstematiseerimises ja edastamises:

Õpilane kohandab eelhäälestatud meileri (saatja andmed ja signatuur),

saadab elektroonilist päringukirja, (peab vastama NETIketti nõuetele),

võtab vastu e-kirja, mis sisaldab ülesannet koos manusega, otsib internetist vajalikku informatsiooni (tekstilist, graafilist),

vormistab ülesleitud informatsiooni ettekirjutatud viisi (s.h. viitamine infoallikatele), nii e-kirja sees, kui ka etteantud manusesse,

saadab kirja tagasi koos manusega (nii ainsuses, kui ka

mitmuses).16.4. Demonstratsioon

Õpilane demonstreerib, kuidas ta kasutab tekstitöötlusprogrammi tekstidokumenti töötlemisel, et see vastaks püstitatud raamnõuetele:

õpilane vormistab (tekst ja lõigud) etteantud mitme leheküljelist tekstidokumenti talle sobiliku viisi (kas käsitsi, või pintsliga, või stiilide kasutamisega) vastavalt elektroonilisele juhendile/kirjeldusele PDF vormis;

täiendab etteantud dokumenti tekstidega teistest allikatest; seadistab lehekülje omadusi, s.h päis ja jalus; salvestab teise nime all, teiseks tüübiks, teisse kausta; prindib välja virtuaalse printeriga; tulemused laeb üles või saadab e-kirja manusega.


16.5. Demonstratsioon Õpilane demonstreerib, kuidas ta kasutab

tekstitöötlusprogrammi lisavõimalusi tekstidokumenti vormistamisel, et see vastaks püstitatud raamnõuetele:

kasutab dokumenti täiendamiseks või uue dokumenti loomisel erinevaid rakendusi: lisab failina etteantud pilti, või lõikepilti, või internetist ülesotsitud pilti ning seadistab, et see sobiks dokumenti (kohandab lähtuvalt juhendist või näidisest);

lisab graafilisi objekte –tekstile või lisatud pildile (seletavad märgid),

loob uue joonise loomine ja vormistab (täide, kontuur, efektid);

lisab erisümboleid ja valemeid; loob, täidab ja vormistab (äärisjooned, taust, lahtrite suurus,struktuur) tabeleid.

16.6. Demonstratsioon Õpilane demonstreerib, kuidas tema tabelarvutus tarkvaraga

lahendab püstitatud probleemi: erialaste arvutuste teostamine –lähtuvalt erialastest nõetest,

etteantud joonise(te) alusel koostada (või täiendada etteantud) ja ära vormistada tabeli (erinevates variantides),

sisse kanda lähteandmed ja võimalusel sissehitatud funktsioonide kasutamisega koostada valemid (lähtuvalt eriala nõuetest koos mõõtühikute teisendamisega) vajalikute vastuse ja visuaalse tulemuse saamiseks; salvestada erinevateks tüüpideks ning esitada elektroonilises vormis;


16.7. Iseseisevad tööd Rahaliste arvutuste teostamine –kulumaterjalide maksumuse

leidmine, rahaliste mõõtühikute teisendamine, protsendiarvutus, tulemuste visualiseerimine, loogiliste ja staatiliste funktsioonide kasu tamine, tabeli täiendamine graafiliste elementidega.

Õpilane etteantud juhendi alusel (ametikirjade koostamise kord) teeb ülevaadet dokumendi sisule.

Õpilane etteantud juhise alusel (üldised reeglid dokumentide trükkimisel) otsib dokumendist vormistusliku vigu.





Mooduli õppemaht 195 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 165 tundi iseseisev töö 30 tundi

LVP 53 tundi

Eesti keel /16 tundi

Arvutialane terminoloogia

Võõrkeel /16 tundiArvutialane terminoloogia

Matemaatika / 16 tundiArvutusülesanded

Kehaline kasvatus / 5 tundiVirgutus ja lõdvestusharjutused

1.Infootsingud

Failihalduse põhimõisted ja määrangud• Arvuti sisend-ja väljundseadmed. • Ülevaade operatsioonisüsteemist ja andmekaitse põhimõtetest.• Veebibrauseri käivitamine ja sulgemine.Veebilehekülje avamine aadressi (URL-i) kasutades. Infootsingud veebis. Veebis navigeerimine, info kopeerimineja salvestamine.• Otsingumootorite kasutamine. Järjehoidja loomine ja kasutamine. • Elektronposti kasutamine• Meileri käivitamine. Postkasti avamine. Elektronkirja koostamine ja saatmine. • Signatuuri koostamine ja kasutamine. Manuse (attachment) lisamine kirjale. Kirja lugemine ja vastamine. Aadressraamatu kasutamine, uue kontakti lisamine, aadressiloendi loomine, saabunud kirjast aadressi lisamine. Postkasti haldamine. • Vabavara. • Viirusetõrjeprogrammid.

2. Tekstitöötlus

• Dokumendi avamine, muutmine ja salvestamine. Uue dokumendi loomine ja salvestamine.

• Abiteabe kasutamine. Dokumendi sulgemine. Erinevate dokumendi vaadete kasutamine.• Tööriistariba muutmine. Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks.• Andmete sisestamine ja lisamine. Andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. • Otsing ja teksti asendamine. Teksti kujundamise põhivõtted. Teksti vormindamine.

3. Tabelarvutus • Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine. • Abiteabe kasutamine. Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine.• Andmete sh. valemite sisestamine lahtrisse. • Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. • Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine, nende laiuse ja kõrguse muutmine. • Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine. • Aritmeetika valemid. • Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate funktsioonidega. Tabelite vormindamine. • Õigekirja kontrolli kasutamine. Päise ja jaluse lisamine. • Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. • Dokumendi printimine.

Iseseisevad tööd / 30 tundi rahaliste arvutuste teostamine . Kulumaterjalide maksumuse leidmine, rahaliste mõõtühikute teisendamine, protsendiarvutus, tulemuste visualiseerimine, loogiliste ja staatiliste funktsioonide kasu tamine, tabeli täiendamine graafiliste elementidega

ÕPPEMATERJALID Õpetaja koostatud digitaalsed materjalid õpetatava kohta.



(EKAP)ÕPETAJAD

17. MÜÜRITUD TAHKEKÜTTESÜSTEEMI

EHITAMINE

8,0 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija omandab vajaliku kompetentsuse küttesüsteemide

ehitamiseks järgides etteantud kvaliteedi-, töötevishoiu- ja tööohutusnõudeid

Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID17.1. Õppija kavandab tööprotsessi ja

valmistab ette töökoha etteantud tööjoonise alusel müüritud küttekolde ehitamiseks;

Selgitab juhendamisel etteantud tööjoonise põhjal välja tööde teostamiseks vajaliku teabe, pakub välja alternatiivseid lahendusi järgides asjassepuutuvaid õigusakte, standardeid, tööeeskirju, juhiseid ja protseduure

Arvutab juhendamisel välja hoone või hoone osa ligikaudse soojavajaduse, lähtudes hoone ja/või ruumi kasutamise ja asukoha eripärast.

Arvutab vahetust tööülesandest lähtudes välja tööks vajaminevate materjalide mahud.

17.2. Ehitab ja viimistleb juhendamisel vastavalt tööjoonisele müüritisküttekolde arvestades tuleohutusnõudeid ja tööde tehnoloogiat

Valmistab enne praktilise töö alustamist ette nõuetekohase töökoha: juhendamisel töölava ning lähtuvalt objekti eripärast ehitab tööohutusnõudeid ja paigaldusjuhendeid järgides ka vajalikud tõusuteed, redelid ja piirded.

Valmistab vastavalt etteantud tööülesandele ette vajalikud tööriistad ja -vahendid, materjalid ja lisatarvikud. Ladustab vastavalt etteantud tööülesandele vajalikud elemendid ja detailid, tagades materjalide kvaliteedi säilimise. Veendub isikukaitsevahendite olemasolus.

Kaevab etteantud kõrgusmärgini kaeviku ning teeb tööjoonisest lähtuvalt liiv- ja/või killustikaluse. Ehitab raketise ja teeb kohtbetoneerimistöid koos vajaliku armeerimisega. Paigaldab juhendamisel hüdro- ja termoisolatsiooni. Kütteseadmest sõltuvalt paigaldab juhendamisel põlevmaterjalist aluspinnale (põrandale) nõuetekohase (EVS 812-3) tulekindla aluse.

Paigaldab vastavalt etteantud märgistusele vajalikud kinnitusdetailid või kandurid. Ehitab juhendamisel ja vastavalt etteantud tööjoonisele müüritisküttekolde Viimistleb juhendamisel ja vastavalt etteantud tööjoonisele kütteseadme. Kasutab aega efektiivselt, planeerib ja organiseerib ressursside kasutamist ja arvestab

võimalike muutustega.

17.3. Ehitab juhendamisel nõuetekohaselt müüritisküttekoldega kaasnevad süsteemid (lõõrid, korstnad) arvestades tuleohutusnõudeid ja tööde tehnoloogiat

Ehitab juhendamisel, vastavalt etteantud tööjoonisele ja kehtivatele tuleohutusnõuetele korstna ja ühenduslõõri.

Paigaldab juhendamisel ja vastavalt etteantud tööjoonisele, seadme tootja poolt koostatud paigaldusjuhendile ja kehtivatele tuleohutusnõuetele korstna ja ühenduslõõri

17.4. Taastab juhendamisel tahkeküttel töötava müüritisküttekolde järgides kehtivaid tuleohutusnõudeid ja ehitamise head tava;

Teeb juhendamisel ja vastavalt etteantud tööülesandele küttesüsteemile või selle osadele renoveerimistöid, järgides tuleohutusnõudeid, ning head ehitustava



HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktilised laboratoorsed tööd (abimaterjalide kasutamisega,

juhendamisel )Kompleksülesanne: Etteantud ruumi tahkeküttesüsteemi


ehitamiseks vajaminevate materjalide ja nende koguse leidmine ning vastava loetelu ning ajagraafiku koostamine järgides kvaliteedi-, ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid

Arvutab välja hoone või hoone osa ligikaudse soojavajaduse, lähtudes hoone ja/või ruumi kasutamise ja asukoha eripärast

Määrab näidiste hulgast etteantud ülesandele sobilikud kivi- ja täitematerjalid, mördi,metalldetailid, isolatsiooni- ning plaatmaterjali lähtuvalt füüsikalis-mehhaanilistest omadustest

Määrab enda töötamise kiirusest ja oskustest ning teistest analoogilistest juhtumitest ligikaudse ajagraafiku tööde teostamiseks

1. Praktilised harjutustööd 1.- 3.( etteantud müüritisküttesüsteemi ehitamine ja renoveerimine juhendamisel koostamine järgides kvaliteedi-, ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid)Kompleksülesanne:• Müüritiküttekolde ehitamine• Lõõri ja korstna ehitamine ning selle ühendamine müüritisküttekoldega

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundi 17.1.- 17.4. hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded:Tulemus „3“ (rahuldav) –lävendi tasemel .

Müüritisküttesüsteem on üldjoontes ehitatud nõuetekohaselt kuid : Töö puhtuses ja tööaja ratsionaalses kasutamises on

vajakajäämisi Konstruktsiooni ehitamisel on lubatud tolerantsid madalaima

(III) tarindi täpsusklassi piires

Tulemus „4“ (hea) – lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab tööprotsessi materjalide eesmärgipärane kasutamine vastuste ja lahenduste leidmisel.

Töö puhtuses on üksikuid vajakajäämisi

Konstruktsiooni ehitamisel on lubatud tolerantsid keskmise (II) tarindi täpsusklassi piires

Tulemus „5“ (väga hea) - lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab tööprotsessi ja materjalide eesmärgipärane kasutamine vastuste ja lahenduste leidmisel ja asjakohaste omapoolsete näidete ja kommentaaride ning hinnangu lisamine.

Praktiline ülesanne on teostatud vigadeta ja lubatud tolerantsid on kõrgeima (I) tarindi täpsusklassi piires

Saavutab tulemuse minimaalsete ressurssidega (materjalide, aja, närvi ja energia kulu) . Annab argumenteeritud hinnanguid oma / kaaslaste tööle.

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli kui on tõendanud kõikides mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskuste omandamist vähemalt lävendi tasemel.Sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised harjutustööd tulemusele „3“ (rahuldav) või „A“ (arvestatud).Koondhinne kujuneb eristavalt hinnatud õpiväljundite hinnetest kaalutud keskmise meetodil ja ümardatult lähima täisarvuni tingimusel, et kõik mitteeristavalt hinnatud õpiväljundid oleksid „A“ (arvestatud ).




LVP 62 tundi

Eesti keel / 19 tundiKirjalik väljendusoskus

• Matemaatika /6 tundiMõõtühikute teisendamine, mõõtahela arvutamine, , mahuarvutused, ümardamine, kaaluarvutused, vesitsementsuhte arvutamine.

Füüsika / 18 tundiSoojusfüüsika

Keemia / 9 tundiKeemilisedProtsessid

• Võõrkeel / 4 tundiTöötamine mitmekultuurilises keskkonnas. Kultuuride erinevused. Erinevad töökultuurid. Läbi- rääkimised erinevate kultuuridega inimeste vahel. Võõrkeelsed rollimängud Tööle kandideerimine ja dokumentide vormistamine võõrkeelses keskkonnas• Infotehnoloogia / 6 tundiKirjalike tööde lahendamiseks ja mõistete sisu leidmiseks infotehnoloogiliste vahendite kasutamine. Võimalik osaline E- õppe kasutamine teoreetilise informatsiooni leidmiseks

1. Küttesüsteemidele konstruktsioon ja nende ehitamisele esitatavad nõuded 10 tundi 1.1. Küttesüsteemi toimimiseks vajalikud tegurid1.2. Küttesüsteemide ajalugu1.3. Küttesüsteemi kavandamise põhimõtted1.4. Tööohutusnõuded küttesüsteemide ehitamisel

2. Küttesüsteeminsoojustehniliste näitajate arvutamine ja nende põhjal matejalide kulu leidmine 20 tundi2.1. Soojaarvutused2.2. Materjali kuluarvutused

3. Ettevalmistustööd 15 tundi 3.1. Töökoha ettevalmistamine3.2. Tehnoloogilise järjekorra valimine3.3. Materjalide valimine3.4. Tööriistade valimine3.5. Aluspindade ettevalmistamine

4. Küttesüsteemi ehitamine 138 tundi4.1. Tööjooniste lugemine4.2. Kvaliteedi- ja ohutusnõuete jälgimine4.3. Mõõdistus- ja märkimistööd4.4. Küttesüsteemi ladumine4.5. Küttesüsteemi viimistlemine

5. Küttesüsteemi renoveerimine 25 tundi5.1. Renoveerimise põhimõtted ja nõuded5.2. Renoveerimisvajaduse hindamine5.3. Müüritisküttekolde renoveerimine

ÕPPEMATERJALID Korstna ja küttekolde müürimine. Krohvimine. Plaatimine. "Ehitame" kirjastus, Tallinn 2002.

Pottsepa raamat. Priit Aun 2003. Ahjud pliidid kaminad. "Valgus" Tallinn 1988. Arvo Veske. Müüritud küttekollete ehitus. "Ehitame" Tallinn 2003. Individuaalelamute ehitamine. "Valgus" Tallinn.

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS“ MOODULITE RAKENDUSKAVA


(EKAP)ÕPETAJAD

18. RIIGIKAITSE(valik)

3 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija areneb demokraatlikke väärtusi järgivaks, Eestile lojaalseks

kodanikuks, kellel on valmisolek kaitsta oma kodumaad.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID 18.1. Mõistab riigikaitse tähtsust ja seotust ühiskonnaga

Selgitab Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis Selgitab tänapäeva kriisikolletes toimuvaid sündmusi, sh relvakonflikte Selgitab kodanikkonna kaasamise võimalusi riigikaitsesse

18.2. Selgitab riigikaitse korralduse, kodanikukaitse ning NATO kollektiivkaitse põhimõtteid

Annab selgitusi riigikaitset reguleerivate õigusaktide kohta Selgitab kaitseväe ülesehitust ja kaitseväeteenistuse põhialuseid Selgitab riigikaitsega seotud organisatsioonide, sh noorteorganisatsioonide

ülesehitust ja eesmärke Väärtustab NATO kollektiivkaitse põhimõtteid

18.3. Demonstreerib oskusi anda esmaabi ja õigesti käituda hädaolukorras

Hindab kannatanu seisundit õnnetusjuhtumi korral, tegutseb abi kutsumisel õiges järjekorras ning elimineerib edasised ohud

Annab abi, sh elupäästvat abi, kaitstes ennast ohtude eest ning vältides abistamisel tegevusi, mis põhjustavad kannatanu seisundi edasist halvenemist

Kirjeldab erinevaid hädaolukordi ning selgitab hädaolukorras käitumise põhimõtteid18.4. On läbinud välilaagri vastavalt

gümnaasiumi riigikaitse õppekava nõuetele (vabariigi 06.01.2011 määrus nr 2)

Orienteerub kaardi ja kompassi järgi vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul, vajadusel varjudes maastikul

Osaleb riviõppes ja tegutseb ühtse meeskonnana rühma koosseseisus Kasutab õigesti isiklikku ja rühmavarustust Selgitab välitingimustes toitumise ja toitlustamise võimalusi ja nõudeid Selgitab relvadega ümberkäimise ohutusnõudeid, sooritades tiirulaskmise harjutusi

juhendaja kontrolli all

ÕPPEMEETODID Loeng, arutelu, videod, meediakajastuste analüüs, praktilised tööd, välilaager koos praktilise tegevusega, praktilised õppused


HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll

EsseeEssee vastab teemale, sisaldab loogilisi arutelusid ja väljendab õppija seisukohti ja hoiakuid.ÕV 18.1; 18.2

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 18.1 ja 18.2 vastavad hindamiskriteeriumid

Praktiline töö 1Praktiline ülesanne välilaagrisRakendab õigeid abistamisvõtteid, kutsub õigesti abi, tegutseb õiges järjekorras ning stabiliseerib olukorra

Praktiline töö 2Välilaager koos praktilise tegevusegaOsalemine laagris, ülesannete läbi tegemine

ÕV 18.3; 18.4

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 18.3 ja 18.4 vastavad hindamiskriteeriumid

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Moodul on läbitud, kui õpilane on sooritanud teoreetilised ja praktilised ülesanded tulemusele „A“- (arvestatud) ja omandanud välilaagris nõutud oskused vähemalt lävendi tasemel.


3 EKAP / 78 TUNDI

Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 10 tundi praktiline töö 68 tundi

Teemad / alateemad 1. Riigikaitse mõiste ja tähtsus

1.1.Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis1.2.Tänapäeva kriisikolded ja relvakonfliktid1.3. Eesti kaitsepoliitika. NATO ja kollektiivkaitse põhimõtted.

2. Eesti riigikaitse korraldus2.1. Riigikaitse institutsioonid2.2. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded. Sümboolika.2.3. Kaitseväeteenistus2.4. Vabatahtlikud riikikaitse struktuurid

3. Esmaabi välitingimustes3.1. Kannatanu seisundi hindamine ja stabiliseerimine; tegutsemisjärjekord3.2. Esmaabi võtted, sh elupäästev esmaabi3.3. Nõuded kannatanu transportimisel3.4. Hädaolukord: mõiste ja õige käitumine

4.Väliõppused4.1. Riviõpe4.2.Isiklik ja rühmavarustus4.3. Orienteerumine4.4. Varjumine4.4. Toitlustuskorraldus4.5. Rännak4.6. Keskkonnahoid

5. Relvaõpe5.1. Käsitulirelvade liigid5.2. Laskeasendid5.3. Laskeharjutused5.4. Relvade hooldamine ja säilitamise nõuded

ÕPPEMATERJALID Riigikaitse gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. (2012). Kaitseväe ühendatud

õppeasutused: Tartu. Kaitseväeteenistuse seadus (2000). Riigi Teataja I,2000, 28, 167. Kaitseväe rivimäärustiku kinnitamine.VV määrus 05.05.1998 nr 92. Riigi Teataja I,

1998, 54, 803

Documents

· Web viewdefineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted: ehitise eskiis, tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised