KORDUMA KIPPUVAD ABIKÕLBLIKKUSE TEEMAD
Sisukord1. Lühendid....................................................................................................................................4
2. Toetuse saajate sisekorrad........................................................................................................4
3. Õigusaktid..................................................................................................................................5
4. Kulude abikõlblikkuse üldtingimused........................................................................................6
4.1. Üldtingimused........................................................................................................................6
4.2. Kulu tekkimine.......................................................................................................................7
4.3. Topeltrahastamine.................................................................................................................9
5. Personalikulude abikõlblikkus......................................................................................................10
5.1. Töötasu hulka kuuluvad tasud.............................................................................................11
5.2. Asutusesisesed täiendavad hüved, millega säilitatakse töötasu..........................................12
5.3. Vaba semestri kulude abikõlblikkus.....................................................................................12
5.4. Lisatasu lisatöö eest.............................................................................................................13
5.5. Tööajatabeli esitamine........................................................................................................14
5.5.1. Perioodi 2014-2020 tööajatabli pidamise erisused......................................................14
5.6. Puhkusetasu.........................................................................................................................15
5.6.1. Põhipuhkuse andmine.................................................................................................15
5.6.2. Õppepuhkus.................................................................................................................16
5.6.3. Tasustamata puhkus....................................................................................................17
5.7. Töö tegemine puhkuse ajal..................................................................................................17
5.8. Koondamine.........................................................................................................................18
5.9. Mitteabikõlblikud personalikulud........................................................................................18
5.10. Võlaõiguslikud lepingud...................................................................................................19
5.10.1. Perioodi 2014-2020 füüsiliste isikutega sõlmitud võlaõiguslikud lepingud..................20
5.11. Lähetuskulud....................................................................................................................20
5.11.1. Sõidukulu abikõlblikkus................................................................................................21
5.11.2. Sihtkohas kasutatava transpordikulu abikõlblikkus.....................................................21
5.11.3. Pikemaks perioodiks ostetud reisikindlustuse abikõlblikkus........................................22
5.11.4. Lähetuse toitlustuskulu................................................................................................22
5.11.5. Ühiskondliku transpordi kasutamine...........................................................................23
5.11.6. Isikliku sõiduauto kasutamine......................................................................................23
1
5.11.7. Takso kasutamise kulude abikõlblikkus........................................................................24
5.12. Töötervishoiukulud..........................................................................................................25
6. Ürituste (koolitused, seminarid, koosolekud jm) korraldamine...................................................26
6.1. Kulude abikõlblikkus............................................................................................................26
6.2. Üritustel osalemine seoses abikõlblikkuse perioodi või programmiperioodi lõpuga...........29
7. Hanked........................................................................................................................................30
7.1. Hanke osadeks jaotamine....................................................................................................31
7.2. Pakkumuste võtmine...........................................................................................................33
8. Muude kulude abikõlblikkus........................................................................................................34
8.1. Seadmete, inventari ning tarvikute soetamine....................................................................34
8.1.1. Vara soetamine liisinglepingu alusel............................................................................34
8.1.2. Vara asendamine.........................................................................................................35
8.2. Litsentside abikõlblikkus......................................................................................................35
8.3. Pankade teenustasu.............................................................................................................35
8.4. Liikmemaksud......................................................................................................................36
8.5. Rahatrahv, viivis jm toetuse saaja hooletust tegevusest tingitud kulud..............................37
8.6. Eluruumi (ühiselamu toa) rentimine, üürimine....................................................................37
8.7. Ettemaksearvete abikõlblikkus............................................................................................38
8.8. Maksude abikõlblikkus (va maksud ja maksed töötasult)....................................................38
8.8.1. Tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustustelt.........................................................................38
8.8.2. Käibemaks....................................................................................................................39
9. Stipendiumite ja toetuste abikõlblikkus.......................................................................................41
9.1. Doktoranditoetuse abikõlblikkus.........................................................................................42
9.2. Jätkuõppur...........................................................................................................................43
10. Teavitusnõuete täitmine..........................................................................................................44
10.1. Meened............................................................................................................................45
11. Projekti elluviimine..................................................................................................................46
11.1. Projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamine...............................................................46
11.2. Tegevuste kestvus............................................................................................................47
11.3. Projekti puhastulu arvestamine.......................................................................................48
11.4. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi......................................................................................49
11.4.1. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi....................................50
11.5. Tegevuste rahastamiskõlblikkus sõltuvalt asukohast.......................................................52
2
11.6. Ristfinantseerimine..........................................................................................................53
12. Perioodi 2007-2013 lõpetamine..............................................................................................53
13. Väljamakse taotluse kontroll...................................................................................................54
13.1. Kuludokument.................................................................................................................55
13.2. Kontrolljälg.......................................................................................................................56
14. Perioodi 2014-2020 personali- ja kaudsete kulude abikõlblikkus............................................57
14.1. Projekti otsesed personalikulud.......................................................................................57
14.2. Projekti administreerimiskulud........................................................................................58
14.2.1. Administreerimiskulude hüvitamine ühtse määra alusel.............................................58
14.2.2. Administreerimiskulude hüvitamine kuludokumentide alusel.....................................59
14.3. Projekti üldkulud..............................................................................................................59
14.4. Kaudsed kulud..................................................................................................................60
14.4.1. Kaudsete kulude kuluhüvitusviiside valik.....................................................................62
14.4.2. Kaudsete kulude hüvitamisviiside rakendamine kombineeritult.................................63
14.4.3. Kaudsete kulude hüvitamisel ühtse määra rakendamine tagasiulatuvalt....................63
14.5. Ühikuhindade alusel kulude hüvitamine..........................................................................63
3
1. LühendidAKM - VV 31.01.2007. a määrus nr 26 “Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“EL – Euroopa LiitERF – Euroopa Regionaalarengu Fond. Struktuurifond, millest finantseeritakse tegevusi regioonidevaheliste erinevuste vähendamiseks, ettevõtluse toetamiseks, tehnoloogia ja innovatsioonide arendamiseks, infrastruktuuride kaasajastamiseks jmt.ERF määrus -Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013ESF – Euroopa Sotsiaalfond. Struktuurifond, millest finantseeritakse tegevusi tööhõive- ja inimeste kvalifikatsiooni edendamiseks ning töötajate konkurentsivõime tõstmiseks.ESF määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013FKO – Finantskorrektsiooni otsus ehk otsus, millega tehakse toetuse saajale eraldatud toetuse vähendamine või tühistamine rikkumise tõttu ja sealhulgas ka toetuse tagasinõudmine, kui vähendatud või tühistatud toetust oli juba välja makstud.Meetme määrus - Perioodi 2007-2013 meetmete määrusedRA – Rakendusasutus. Vabariigi Valitsuse poolt määratud ministeerium, mis vastutab meetmesmääratud eesmärkide saavutamise eest (nt Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium).RÜ – Rakendusüksus ehk toetuse andja, kes on toetuse saajale peamiseks kontaktiks toetuse saamisel. Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kelle ülesannete hulka kuuluvad muuhulgas toetuse taotluste menetlemine, toetuse saajate poolt esitatud maksetaotluste menetlemine ning projektidele eraldatud toetuse seire.STS 2007-2013 - Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusSTS 2014-2020 - Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusTAT - Perioodi 2014-2020 toetuse andmise tingimused, mis kehtestatakse määruse või käskkirjaga.TMS - TulumaksuseadusTRO – Taotluse rahuldamise otsus, mis tehakse juhul, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad TAT õigusaktides nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.TS – Toetuse saajaVTA – Vähese tähtsusega abiVäljamaksete määrus – Rahandusministri määrus 01.03.2007 nr 15 “Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord“ÜM - VV 05.09.2014. a määrus nr 143 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“Ühissätete määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013
2. Toetuse saajate sisekorradTartu ÜlikoolÕIS https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemastDokumendihaldus https://www.ut.ee/et/ulikoolist/avalik-teave-ja-statistika
Tallinna ÜlikoolÕIS http://ois.tlu.ee/pls/portal/ois2.ois_public.mainDokumendihaldus http://www.tlu.ee/et/ylikool/dokumendid
Tallinna TehnikaülikoolÕIS http://ois.ttu.ee/pls/portal/ois2.ois_public.mainDokumendihaldus http://ttu.ee/ulikool/avalikud-dokumendid/
Eesti Muusika- ja teatriakadeemia
4
ÕIS https://sise.ema.edu.ee/oppeinfo.xDokumendihaldus http://sise.ema.edu.ee/dokumendid/avalikvaade.x
Eesti MaaülikoolÕIS https://ois.emu.ee/pls/ois/tere.tulemastDokumendihaldus https://www.emu.ee/ylikoolist/avalik-teave/dokumendiregister/dokumendiregistrid/
Eesti KunstiakadeemiaÕIS https://artun.ois.ee/Dokumendihaldus http://www.artun.ee/akadeemia/dokumendid-ja-aktid/
3. Õigusaktid1) Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus 2) VV 31.01.2007. a määrus nr 26 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude
abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord3) Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus 4) VV 05.09.2014. a määrus nr 143 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006
6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006
7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006
8) Rahandusministri 01.03.2007. a määrus nr 15 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord
9) VV 14.02.2010. a määrus nr 211 Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord
10) VV 19.09.2014. a määrus nr 146 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord
11) Perioodi 2007-2013 meetmete määrused12) Perioodi 2014-2020 toetuse andmise tingimused
2007-2013 2014-2020Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
5
nr 1081/2006ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuseseadus (STS 2007-2013)
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuseseadus (STS 2014-2020)
VV määrus Perioodi 2007-2013struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse võimitteabikõlblikkuse määramise tingimusedja kord (AKM)
VV määrus Perioodi 2014–2020struktuuritoetusest hüvitatavate kuludeabikõlblikuks lugemise, toetuseväljamaksmise ning finantskorrektsioonidetegemise tingimused ja kord (ühendmäärusehk ÜM)
Struktuuritoetust reguleerivad siseriiklikud ja EL õigusaktid on kättesaadavad struktuuritoetuste veebilehelt www.struktuurifondid.ee.
4. Kulude abikõlblikkuse üldtingimused
4.1. ÜldtingimusedToetuse kasutamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka EL toetusi reguleerivate õigusaktidega ja nende muudatustega.
Kuna riigisiseselt võib Ühissätete määrus (EL) nr 1303/2013 art 65 lg 1 kohaselt EL õigusega reguleerimata küsimustes kulu abikõlblikkuse tingimusi lisaks seada, siis ühendmäärus 2014-2020 sisaldab eelkõige riigisiseseid tingimusi ning rakendamise selguse mõttes on viidatud osadele EL õigusaktis sätestatud tingimusele.Kuna kulu abikõlblikkuse tingimused on mitmetahulised ja need sisalduvad EL ja EV õigusaktides sh Vabariigi Valitsuse määrustes ning sõltuvalt toetuse andmise rakendusskeemist TAT üldaktis ja selle alusel antavas üksikaktis, TAT üksikaktis (käskkirjas ja taotluse rahuldamise otsuses) või rahastamisvahendi rakendamislepingus, siis vaid mõne tingimuse väljatoomine ei ole põhjendatud ja on pigem eksitav, mistõttu on ühendmääruses on kulu termin üldistatud ja muudetud viiteliseks.Sõltuvalt toetatava tegevuse valdkonnast täpsustakse kulu abikõlblikkuse tingimused taotleja ja toetuse saaja jaoks TAT õigusaktis, sest abikõlbliku kulu tunnused sõltuvad toetatava tegevuse valdkonnast ja millisest fondist kulu hüvitatakse. TAT õigusakt peab olema kooskõlas ka TAT õigusaktide üleste kulu abikõlblikkuse tingimustega, millised määratletakse eelnõu alusel antavas Vabariigi Valitsuse määruses.
Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille vältel taotleja teostab projekti tegevusplaanis sätestatud tegevusi. Abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest (Projekti tegevuste alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (Projekti tegevuste lõppkuupäev).Kõik projekti tegevused ja kulud peavad olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Kulude tekkimiseks loetakse vastavalt abikõlblikkuse määrusele kuludokumendi koostamise kuupäeva. See tähendab, et kuludokument peab igal juhul jääma abikõlblikkuse perioodi. Lisaks peab kindlasti tegevus olema tehtud abikõlblikkuse perioodi sees. Vastavalt väljamaksete määrusele on kuludokumendiks kohustuse tekkimise aluseks olev dokument, milleks praktikas on reeglina arve. Juhul kui kohustuse tekkimise aluseks on ainult leping (st eraldi arveid lepingu alusel ei esitata), kus on ära toodud maksegraafik ja maksetähtpäevad ning
6
tasumine toimub ainult lepingus sätestatu alusel, loetakse sellist lepingut kuludokumendiks. Viimati nimetatud juhul peab ka leping jääma täies ulatuses abikõlblikkuse perioodi. Juhul kui kohustuse tekkimise aluseks on arve, ei pea leping ilmtingimata olema sõlmitud projekti abikõlblikkuse perioodi sees (kuna arvete olemasolul ei käsitle me lepingut kuludokumendina). Antud juhul tuleb aga jälgida seda, et projekt on ajas ja ruumis piiritletud tegevuste kogum.
Lepingute puhul, mille osas on osaliselt tegevustega alustatud enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust, tuleb toetuse taotluses või taotluse rahuldamise otsuses kindlasti piiritleda ära tegevused, mida rahastatakse projektist ning mis jäävad projektist välja - tõmmates sellega selge ajalise ja ruumilise piiri abikõlblike ja mitteabikõlblike tegevuste vahele. Projekti kulusse võib kanda vaid nende tegevuste kulu, mille osas on selgelt tõendatav, et need jäävad abikõlblikkuse periood.
Enne otsustamist, kas kulu on abikõlblik, vaata ka järgnevalt toodud õigusaktides, meetme tingimustes, TAT õigusaktis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes jm asjakohastes õigusaktides toodud abikõlbliku kulu üldtingimusi.Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib tehtavate toetatavate tegevuste käigus.Kulu tekkimine TRO või TAT õigusaktis nimetatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamiseks tehtavate asjakohaste toetavate tegevuste käigus, peab olema põhjendatud (põhjendatuse nõude täitmine).
Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada odavama kuluga, mis
on vähemalt sama efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud
vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus§ 2. Mõisted 2) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud;
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus§ 2. Terminid 5) abikõlblik kulu on kulu, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ning käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud kulu korral ka ETK programmi seirekomisjoni otsusega;
Ühendmäärus 2014–2020§ 2. Kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused(1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.
4.2. Kulu tekkimineKulu tekkimise vaadeldav ajaperiood on Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 2 p 6 kohaselt TRO, TAT käskkirjas, ühises tegevuskavas ning rahastamisvahendi rakendamislepingus või rahastamisvahendi rakendamiskäskkirjas määratletud ajavahemik. TROs nimetatud projekti abikõlblikkuse periood peab jääma TAT määruse abikõlblikkuse perioodi. Seega, kui kulu on tekkinud enne või pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, siis muudele kulu abikõlblikkuse
7
tingimustele vastamist ei vaadata ehk kulu on mitteabikõlblik ajaperioodile mittevastamise tõttu.
Kulu abikõlblikkuse oluliseks tingimuseks, et kulu peab olema ka toetuse saaja või partneri makstud. Maksmise aeg on piiratud ehk see peab jääma projekti abikõlblikkuse perioodi või pärast projekti abikõlblikkuse perioodi 45 kalendripäeva sisse, kuid see ei või olla hilisem kui 2023. aasta 31. detsember. Seega, kui maksmine toimub enne TRO-d, siis see on asjaolu, mille tõttu ei saa kulu abikõlblikuks lugeda, isegi kui kulu tekkimine jääb projekti abikõlblikkuse perioodi.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 65 lg 2 kohaselt võib põhjendatud juhul toetada ka enne toetuse taotluse esitamist tekkinud ja tasutud kulu, kui TAT määruse või käskkirja kohaselt võib projekti abikõlblikkuse periood alata enne taotluse esitamist, kuid kulu tekkimise hetk ei või jääda enne 2014. aasta 1. jaanuari. Kuna riigiabi andmise ergutava mõju reegli kohaselt ei või kohustusi võtta ja tegevusega alustada enne taotluse esitamist, siis riigiabi andmisel tagasiulatuvalt kulusid hüvitada ei või. Ka lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse andmisel peavad toetatavad tegevused olema tehtud ja tulemused saavutatud projekti abikõlblikkuse perioodil.
Kulude abikõlblikkus2007-2013 2014-2020
Projekti abikõlblikkuse periood on meetme määruses või TAT-s sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad
Kulud on abikõlblikud, kui:1) need on tekkinud projekti
abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, aga hiljemalt 31. detsembril 2015. a;
2) kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.
Kulu tekkimise ajaks on kuludokumendi koostamise kuupäev
Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti
elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas
õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning
mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud
Kulu on abikõlblik, kui1) see on põhjendatud
o kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.
o tegelikult tehtud ja makstud kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse perioodil (riigiabi ja lihtsustatud kulude alusel toetatavad tegevused tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil)
2) see on tõendatudo kui toetuse saaja on kulu aluseks oleva toimunud
sündmuse või tehtud tehingu tulemusena tekkinud arve või muu sarnase tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel oma raamatupidamises kohustusena. Töö või teenistusülesannete eest makstava palga puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht
3) see on makstud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, aga hiljemalt 31.12.2023
8
4.3. TopeltrahastamineTopeltrahastamine üldiselt tähendab seda, et kuludokument on samas osas varasemalt hüvitatud juba kas EL toetustest või riigieelarvest.
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus§ 2. Mõisted p 2 „abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud;“
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord§ 4 p 12 sisaldab sama kulu topeltrahastamise keelu põhimõtet, et kulu, mis esitatakse maksetaotluses toetuse saamiseks ühest fondist, ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt ega saa toetust samalt fondilt teise programmi raames. Seega juhul, kui sama kulu on toetatud mitmest allikast, siis ühe puhul ei ole kulu seotud toetatava projektiga (näiteks telefoni arve sisaldab mitme projekti ja projektiga mitteseotud kõnede tasu, siis peab iga projektiga seotud kulu olema eristatud - seega ühe projektiga seotud kulu ei ole seotud teise projektiga ega ole seetõttu teisest projektist rahastatav). Lihtsam topeltrahastamise olukord on juhul, kui sama kulu on esitatud kaks korda maksetaotluses, siis on sama TRO või TAT käskkirja raames sama kulu hüvitatud kaks korda.Säte ei välista projekti rahastamist mitmest toetusprogrammist, kuid piirab ära konkreetse tegevuse mitmest toetuse allikast rahastamise ehk sama tegevuse katteks ei või olla saadud EL toetust mõnest teisest fondist või programmist, STS2014_2020 tähenduses meetmest ehk teise TRO raames või riigisisest toetusest või eraldisest.
Tegevuste topeltrahastamise vältimiseks küsitakse avatud taotlusvoorudes toetuse taotlejatelt teavet, kas taotleja on taotlenud või kavatseb taotleda sama tegevuse rahastamiseks mõnelt riigieelarvelisi või muid vahendeid, st et see on ka toetuse saaja riisko/kohustus seda algusest peale jälgida. Samuti on see nö RÜ-poolne meede topeltrahastamise ohu minimeerimiseks/riski maandamiseks. Lisaks teostab RÜ kulude võimaliku topeltrahastamise kontrolliks kuludokumentide kontrolli andmebaasis SFOS.
Samuti peab olema tõendatud selle kulu omafinantseeringu osale vastava kulusumma tasutus, mille katteallikas ei või olla EL või riigisisene toetus või eraldis.Konkreetse maksetaotluse raames kulu abikõlblikkuse hindamisel on oluline ka ajaline külg - kui on tõendatud fakt, et toetust on juba makstud samale kulule teise TRO või muu toetusprogrammi toetuslepinguprojekti raames, siis tuleb kontrollida, millise projektiga seotud kuluga on tegelikult tegemist.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 65 lg 11Kui kasutatud seadme ostmisel on müüja saanud sama seadme soetamiseks varasemalt toetust, siis võib see olla riskikoht uurimaks, kas müüja ei ole toetuse saaja kohustusi rikkunud,mis tuleneb ühissätete määruse art 65 lg 11, mille kohaselt võib projekt saada toetust ühest või enamast ühissätete määruses nimetatud fondist või ühest või enamast ühissätete määruses nimetatud programmist (sh STS 2014_2020 §-s 1 nimetatud rakenduskavadest ja Euroopa territoriaalse koostöö programmidest) ja muudest EL vahenditest.
5. Personalikulude abikõlblikkusPersonalikulud on abikõlblikud kui nii on sätestatud perioodi 2007-2013 meetme tingimustes või perioodi 2014-2020 TAT õigusaktis.
9
Perioodiks 2014-2020 määratakse ühendmääruse § 3 lg 1, 3 ja 4 millised personaliga seotud kulud loetakse abikõlblikeks personalikuludeks.
2007-2013 2014-2020Personalikulu
Töö tegija on füüsiline isik (mitte FIE) Kui töö tegija on juriidilise isik või FIE, on tegemist sisseostetud teenuse, mitte personalikuluga Projekti heaks töö tegemine on tõendatud ametijuhendi või vastava lepingugaTöö tegemise vorm:
• tööleping ametisse nimetamise KK või korraldus võlaõiguslik leping
Töö tegemise vorm:• tööleping• teenistusse võtmise käskkiri• töövõtuleping• käsundusleping
Personalikulude abikõlblikkus1) töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks
töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel
1) tasu töö eest (palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga)
Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks
proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuste eest makstavat tasu, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, ning sellelt tasult arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse,
kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.
2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt „Töölepingu seaduses” sätestatud korrale;
2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale
3) seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised
3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga
4) kinnipidamised ja seadustest tulenevad maksud 4) seadusest tulenevad maksud ja maksed5) töötervishoiu kulu 5) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu
proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga (TTO seaduse § 13 lg 7 ja 7¹)
6) lähetuskulu, sealhulgas päevaraha, majutuskulu, transpordikulu ja reisikindlustus
6) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu
7) koolituskulu 7) koolituskulu8) transpordikulu9) muud meetme tingimustes nimetatud
personalikulud
Personalikulud saavad tekkida toetuse saajal või partneril läbi oma töötajate või ametnike töö eest makstava tasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstava tasu. Tasu peab vastama projekti heaks töötatud ajale.
Personalikulu on abikõlblik kui 1) see on sobiv, vajalik ja tõhus eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks;1) palgatase on kooskõlas asutusesisese palgapoliitikaga vastavasisulise töö eest (perioodil
2007-2013: … või Eesti keskmise palgatasemega);
10
2) töötamine projekti heaks on kirjalikult tõendatud kas töölepingus või võlaõiguslikus lepingus või muus tasu maksmise aluseks olevas dokumendis (näiteks lisatasu esildis). Dokument peab sisaldama
viidet projektile (märgitakse kas projekti nimi või projekti kood) ja projekti tööülesannete kirjeldust (lepingu alusel tehtavad projekti
tööülesanded võivad olla kirjeldatud kas lepingus või ametijuhendis);3) kulud on dokumentaalselt tõendatud (palgaleht vm raamatupidamise dokument); 4) tasu ja maksud on makstud abikõlblikkuse perioodil (+ 45 kp, max 31.12.2015 /
31.12.2023);5) kulu tekib
• toetuse saajal või partneril,• projekti tegevuste käigus,• abikõlblikkuse perioodil.
Abikõlblikkuse määrus 2007–2013§ 3. Personali- ja üldkulude arvestamine(1) Personali- ja üldkulu on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes . Meetme
tingimustes võib projekti personalikulu ja üldkulu määramise tingimusi ning korda täpsustada või rakendada osaliselt.
(2) Abikõlblikud on järgmised projektiga seotud personalikulud:1) töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel;2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt „Töölepingu seaduses” sätestatud korrale;31) seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;33) kinnipidamised ja seadustest tulenevad maksud käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 31 toodud kuludelt;
Ühendmäärus 2014–2020§ 3. Personalikulude abikõlblikkus(1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud:1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale;3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga;4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt;5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;6) koolituskulu;7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.(2) Kui personalikulu hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, tõendatakse projekti heaks töötatud aega käesoleva määruse lisa „Tööajatabeli vorm” kohaselt.(3) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse töölepingu ja teenistusse võtmise käskkirja alusel tekkivatele personalikuludele.(4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuste eest makstavat tasu, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, ning sellelt tasult arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.
5.1. Töötasu hulka kuuluvad tasudTöötasu mõiste tuleneb Töölepingu seaduse (TLS) §-st 5, mille järgi on tegemist töö eest makstava tasuga, milles on kokku lepitud.
11
TLS ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle nende sisu. Töölepingulises suhtes on pooled vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning kuidas ehk millise arvutusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid.TLS tähenduses on oluline, et töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ning makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär.
TLS-i järgi on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu:
töötasu hulka ei arvestata puhkusetasu, ravikindlustushüvitisi, lähetuskulusid, samuti erinevaid tööandja makstavaid toetusi/preemiaid, nagu jõulu-, sünni-, juubelitoetus jne.
samuti ei arvestata töötasuna eritasusid nagu ärisaladuse hoidmise ja konkurentsipiirangu eest makstavat tasu, varalise vastutuse eest makstav hüvitis, kuna nende puhul ei ole tegemist tasuga, mida makstakse töötajale töö tegemise eest.
Preemiad, tulemustasud (sh boonus, lisatasu) on abikõlblikud, kui: need on toetuse saaja palgakorralduse /-süsteemi osa (olema kooskõlas asutusesisese
palgakorraldusega ehk kehtib asutuse üleselt) need on otseselt ja selgelt projektiga seotud tasu maksmise alused, eesmärgid, täidetavad kohustused vms, tasu suurus ja selle
arvutamise põhimõtted on selgelt väljendatud
Näiteks abikõlblikud ei ole müügiboonused, kui projektis pole müügitegevusi, või boonus kasumi pealt, kui projekti tegevuste tulemusena pole kasum suurenenud, ärisaladuse hoidmise eest makstav tasu, samuti muud eritasud. Kuna selline tasu ei kuulu töötasu hulka, siis ei ole see osa töötundide arvestusest abikõlblik (ei ole tööandja jaoks vältimatu tööjõukulu ega seadusest tulenev hüvitis).Kui projekti lõppedes makstakse projektijuhile/töötajale preemiat/tulemustasu projektis tehtud hea töö eest, siis kulu on abikõlblik juhul, kui preemia/tulemustasu maksmise alused on selgelt ja mõõdetavalt projekti alguses kokku lepitud. Kokku lepitu tuleb dokumentaalselt tõendada.
Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et perioodil 2014-2020 on abikõlblik palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. Kuna mõiste „palk“ definitsiooni pole õigusaktides toodud, siis üldkasutatavalt sisaldab palk nii ajatöö- ja tükitööpalka, lisatasu ületundide, öötöö, puhkepäevadel ning tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsioonitasu jt makstavaid lisatasusid ja preemiaid. Statistikaamet võtab oma keskmise palga analüüsides samuti arvesse nimetatud palga komponente.Samuti on ühendmääruse seletuskirjas toodud „...Hüvitatavad on ka proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajale seadusest tulenevad tasud, sealhulgas preemia ja tulemustasu (kui need on määratud projekti heaks tehtud töö eest),”.
5.2. Asutusesisesed täiendavad hüved, millega säilitatakse töötasuProportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga on abikõlblikud ka sellised asutusesisesed täiendavad hüved, millega säilitatakse töötasu (näiteks tervisepäevad, lisapuhkus) ning seda ei hüvitata muul viisil.
5.3. Vaba semestri kulude abikõlblikkusNn vaba semestri eest makstav töötasu ei ole abikõlblik kui sellel ajal tööd ei tehta. Kui õppejõul, kes on vabal semestril, peatub ainult osaliselt tööülesannete täitmine, siis võib olla kulu abikõlblik proportsionaalselt tehtavatele tööülesannetele, kui esitatakse dokumentaalne tõestus tehtavate tööülesannete kohta.
12
Vastavalt Ülikooliseadus § 14 lg 3 kehtestab ülikooli nõukogu1) õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja
korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra (p 41 );
2) korraliste õppejõudude ja teadustöötajate töölevõtu konkursi eeskirjad (p 13);3) õppejõudude, teadustöötajate ja doktorantide atesteerimise tingimused ja korra (p 131).
Kui vaba semester on õppejõu kutseoskuste täiendamiseks ette nähtud, siis kulude hüvitamise taotlemisel peab kõrgkool esitama
kõrgkoolisisese korra (õigusakti), mis reguleerib vaba semestri võtmist ja palga säilitamist ning
korralduse nn vabale semestrile lubamise kohta.
5.4. Lisatasu lisatöö eestLisatasu on üldjuhul abikõlblik, kui lisatööd tehakse projektiga seonduvalt.Lisatasu maksmist reguleerib asutuse palgakorralduse eeskiri vms asutusesisene õigusakt, mis võib viidata Töölepingu seadus § 44 ja § 45, millega sätestatakse lisatasu maksmine ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava lisatöö eest.Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Ületunnitöö on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga.Tavapäraselt tähendab ületunnitöö tegemine kokkulepet tööaega ületavate tundide osas, mis peavad jääma Töölepingu seadus §-s 46 etteantud piirangu raamidesse – töötamine keskmiselt kuni 48 töötundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Teatud erijuhtudel on tööandjal ja töötajal võimalik kokku leppida pikemas tööajas, kuid seda tehes tuleb hoolitseda töötaja tervisekaitse eest.
Kui töötaja on nõustunud lisatöö tegemisega ja selle eest lisatasu saamisega, siis tuleb arvestada sellega, et
1) töötaja peab tegema lisatööd ületunnitööna st väljaspool töölepingus kokku lepitud tööaega (töölepingus kokku lepitud tööaeg on töölepingus kokku lepitud töö tegemiseks kuluv aeg);
2) tööandja peab töötajale hüvitama ületunnitöö kas vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses (TLS § 44 lg 6) või rahas, makstes 1,5 kordset töötasu (TLS § 44 lg 7);
3) kui töötajale või ametnikule määratakse projekti tõttu lisatööülesandeid, peab täitma tööajatabelit, mis tõendab ülesannete lisandumist.
Kui töötajale hüvitatakse ületunnitöö vaba ajaga, siis ületunnitöö eest tasu maksmisel tuleb lähtuda töölepingus kokku lepitud töötasu suurusest.
Abikõlblikkuse määrus 2007–2013Lisa 1 Struktuuritoetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhend§ 1. Personalikulude arvestamise põhimõtted(3) Projekti personali töötasud peavad olema kooskõlas asutusesisese või Eesti keskmise palgatasemega vastavasisulise töö eest.
Töölepingu seadus§ 44. Ületunnitöö(1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.
13
5.5. Tööajatabeli esitamineTööajatabel (näidis http://adm.archimedes.ee/str/teabekogua_y/vormid-ja-naidised/ ) on vajalik töötajate tehtud tööde ja nende täitmiseks reaalselt kulunud tööaja dokumenteerimiseks ja see tuleb esitada, kui projektis osalev töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka struktuuritoetuse väliseid ülesandeid.
Tööajatabelit peetakse jooksvalt soovitavalt excelis üks tabel KÕIKIDE projektide kohta
Tööajatabelis peab olema selgelt ning üheselt mõistetavalt kirjas projektitöö sisu ja selle tegemiseks kulutatud tegelik tööaeg projektivälistele tegevustele kulutatud tegelik aeg
Kui ühe tööpäeva sees töötatakse nii projekti heaks kui ka projektiväliselt, tuleb tööajatabelit ja projektiga seotud tööde kirjeldusi kajastada vastavalt tundide kaupa. Vastavalt tööajatabeli alusel leitud suhtarvule (projekti heaks kulutatud aeg jagatud kogu töötatud ajaga) või, tunnitasu korral, vastavalt projektile kulutatud ajale, arvutatakse töötaja projekti heaks kulutatud tööaja kogumaht ja sellele vastav palgakulu.Seega tööajatabeli alusel hüvitatakse personalikulu tööajatabelis näidatud tegelikule projekti heaks tehtud töö osakaalule, mitte näiteks töölepingus kokkulepitud proportsiooni alusel. Esitatud tööajatabelit ei ole võimalik hiljem muuta.
Kui töötajale on projekti raames sõlmitud võlaõigusliku lepinguga pandud sisuliselt samad ülesanded, mida ta ka töölepingu järgi täidab, siis on ülesannete lisandumise tõenduseks töö üleandmise-vastuvõtmise akt võlaõigusliku lepingu raames või tööajatabel, mis näitab mõlema lepingu järgsete ülesannete täitmist.
Üleandmise-vastuvõtmise akt peab lisaks andmetele töö üleandmise ja vastuvõtmise kohta sisaldama tehtud tööde/tegevuste ülevaadet.
Tööajatabeli allkirjastavad isikud, kelle tööaega tabel kajastab, ning projekti rakendamise eest vastutav isik. Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht.
5.5.1. Perioodi 2014-2020 tööajatabli pidamise erisusedKui perioodil 2014-2020 TAT õigusakti alusel hüvitatakse projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel, siis peavad nii projekti sisutegevustega seotud tööülesandeid kui ka projekti administreerimisega seotud tööülesandeid täitvad töötajad täitma tööajatabelit, mis on aluseks projekti otsese personalikulu arvutamiseks.
Tööajatabelit peab pidama töötaja, kes
täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid
o kui töötaja täidab nii projekti sisutegevustega seotud kui ka projekti administreerimisega seotud tööülesandeid, siis tuleb ka need eraldi näidata (teha tööajatabelisse 3 veergu: näiteks projekti sisutegevustega seotud töö, projekti adminstreeriv töö ja muu töö).
on hõivatud 100% koormusega projektis, kuid täidab nii projekti sisutegevustega seotud kui ka projekti administreerimisega seotud tööülesandeid.
14
Kui füüsilise isikuga on sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsundusleping, siis selle alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuste eest makstav tasu, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega. Kui leping sisaldab erinevate teenuste eest makstavaid tasusid sh sisutegevustega seotud kui ka projekti administreerimisega seotud tööülesannete täitmise eest makstavaid tasusid, siis peavad olema erinevad teenused eristatud ka aktis, sh nende eest makstav tasu.
Abikõlblikkuse määrus 2007–2013
§ 3. Personali- ja üldkulude arvestamine(1) Personali- ja üldkulu on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes. Meetme tingimustes võib projekti personalikulu ja üldkulu määramise tingimusi ning korda täpsustada või rakendada osaliselt.(8) Personali- ja üldkulude arvestamine toimub vastavalt käesoleva määruse lisas 1 sätestatud korrale.
Ühendmäärus 2014–2020§ 3. Personalikulude abikõlblikkus(1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud:1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;(2) Kui personalikulu hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, tõendatakse projekti heaks töötatud aega käesoleva määruse lisa „Tööajatabeli vorm” kohaselt.(3) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse töölepingu ja teenistusse võtmise käskkirja alusel tekkivatele personalikuludele.
5.6. PuhkusetasuPuhkusetasu arvestatakse vastavalt seaduses ettenähtud korrale, kuid projektist abikõlblikuks võib lugeda puhkust ainult proportsionaalselt vastava töötaja projektist töötatud ajale.
Puhkusetasu on abikõlblik kui puhkus algab AK perioodil ja puhkusetasu makstakse välja AK perioodil + 45 päeva
jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu või hiljemalt 31.12.2015 või 31.12.2023 puhkus algab pärast AK perioodi ja:
o puhkusetasu makstakse välja AK perioodil või 45 kp jooksul pärast AK perioodi lõppu või hiljemalt 31.12.2015 või 31.12.2023 ning
o puhkusetasu makstakse kooskõlas toetuse saaja asutusesisese puhkusetasu maksmise korra või tavaga (TLS § 70 lg 2 kohaselt hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust)
Materjalid meie kodulehel: Puhkusetasude abikõlblikkus - Lisad: Puhkusetasude abikõlblikkuse arvestamise metoodikad; puhkusepäevade inventuur näidetega ja puhkusepäeva inventuuri tabel http://adm.archimedes.ee/str/teabekogua_y/urituste-materjalid/puhkusetasude-abikolblikkuse-infotund/
5.6.1. Põhipuhkuse andmineTöölepingu seadus näeb ette, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Töötajal on seega õigus väljatöötatud puhkusele, kuid TLS ei keela ega välista kuidagi võimalust anda kokkuleppeliselt või tööandja ühepoolse otsusega puhkust ka ette (TLS § 68 lg 1 ja lg 3 lause 1).Näiteks töötaja on eelnevalt asutuses pikalt töötanud, kuid projekti asus tööle 1. jaanuaril 2014 ja soovis puhata 1.-15. aprillil 2014. Seega oli ta puhkusele mineku hetkeks projekti heaks töötanud 3 kuud. Puhkusetasu arvestatakse talle ikka vastavalt seaduses ettenähtud korrale, kuid projektist abikõlblikuks võib lugeda puhkust ainult proportsionaalselt töötaja projektis töötatud ajale ehk 3 kuu osa eest.Samas saab vastavalt projektis töötamisel ajale välja teenitava puhkuse võtta välja nö ette (so enne kui see on projekti mõistes töötatud päevade järgi välja teenitud). Sel juhul peab toetuse
15
saaja projekti lõppedes tagama, et projekti raames ei oleks näidatud abikõlblikuna rohkem puhkusepäevi kui vastavalt tegelikult projektis töötatud ajale on proportsionaalselt võimalik.
Puhkusetasu arvestamise näide (lihtsustatud!) Projekti AK periood 01.01.2014-31.10.2014 = 304 kp Töö tegijaga tähtajatu tööleping (algus enne AK perioodi) Püsiv kuutasu 1400 € Lepingujärgne õigus puhkusele 28 kp aastas AK perioodil väljateenitav puhkus ehk max AK puhkusepäevade arv 304/365*28=23,32
kp Töölt eemal pole olnud ja pühasid ka pole Projekti heaks töötatud tundide arv jaan- juuni 25+6+32+25+31+2=121, tööajafond
jaan-juuni 984; 121/984=12,3% Puhkus 01.07.14-28.07.14 = 28 kp Projekti heaks tegelikult töötatud aeg 01.01.14 - 30.06.14 = 181 kp Tegelikult väljateenitud “projektipuhkus” 181/365*28=13,88 kp Projektist avansina saadavate puhkusepäevade arv 23,32-13,88=9,44 kp AK puhkusetasu 1400/31*23,32*12,3%=129,25€ Näite allikas: Rahandusministeeriumi 01.-02.10.2014. a seminar
5.6.2. ÕppepuhkusPuhkusetasu on abikõlblik proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt „Töölepingu seaduses” sätestatud korrale.
Töölepingu seadus§ 67. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. (2) Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks.
§ 68. Põhipuhkuse andmine(1) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest.(2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.(3) Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga.§ 70. Puhkusetasu(1) Töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu.(2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.Töölepinguseadus § 29. Töötasu suurus(8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra.
Täiskasvanute koolituse seadus§ 8. (1) Töötajale ja avalikule teenistujale antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust. (2) Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. (3) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. (4) Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
16
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatut kohaldatakse töötajatele ja avalikele teenistujatele, kes osalevad ka tasemekoolituse statsionaarses õppevormis ja täiskoormusega õppes.[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
5.6.3. Tasustamata puhkusTasustamata puhkuse eest maksud sotsiaalmaks proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga (sotsiaalmaksuseadus § 2 lõige 3) on:
mitteabikõlblik kulu kui tasustamata puhkus on antud poolte kokkuleppel; abikõlblik kulu kui tasustamata puhkust saamise õigus tuleneb TLS-i § 64, 65 ja 67.
Töölepingu seadus§ 64. Tasustamata lapsepuhkus(1) Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.[RT I, 10.02.2012, 1 - jõust. 20.02.2012](2) Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.§ 65. Eestkostja ja hooldaja õigus lapsehoolduspuhkusele, lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele(1) Eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust.(2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada käesoleva seaduse §-s 62 ettenähtud lapsehoolduspuhkust.§ 66. Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest(1) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.(2) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 60 ja 63 ettenähtud puhkuse eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.(3) Puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.§ 67. Õppepuhkus(1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.(2) Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks
Sotsiaalmaksuseadus§ 2. Maksuobjekt(3) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, järgmistel juhtudel:1) töötaja puhul, kes on töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;2) ametniku puhul, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 83 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
5.7. Töö tegemine puhkuse ajalTöölepingu seaduse § 19 sätestab töötaja õiguse keelduda töö tegemisest ja nimetab alused, millal töötaja seda õigust kasutada võib. Töö tegemisest keeldumise õiguse kasutamisel ei saa tööandja nõuda töötajalt töö tegemist ning töö tegemisest keeldumine ei saa sellisel juhul olla lepingu ülesütlemise aluseks.Viidatud paragrahv vabastab töötaja küll töö tegemisest, kuid teatud töösuhtest tulenevaid kohustusi kohaldatakse töötaja suhtes endiselt (nt saladuse hoidmise kohustus, konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmine).Töötaja töö tegemisest keeldumise õiguse kasutamisele vastab tööandja õigus mitte maksta vastava perioodi eest töötasu. Kui töötaja on saanud mingi perioodi eest puhkusetasu, siis ei ole võimalik näidata sellel perioodil töötunde tööajatabelis.
Töölepingu seadus§ 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisestTöötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:1) ta kasutab puhkust;
17
2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;4) ta osaleb streigis;5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.
5.8. KoondamineSeadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga on abikõlblikud kui nii on sätestatud abikõlblikkuse määruses, ühendmääruses, meetme tingimustes või TAT õigusaktis.
Abikõlblikkuse määrus 2007–2013§ 3. Personali- ja üldkulude arvestamine(3) Personali- ja üldkulu on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes . Meetme
tingimustes võib projekti personalikulu ja üldkulu määramise tingimusi ning korda täpsustada või rakendada osaliselt.
(4) Abikõlblikud on järgmised projektiga seotud personalikulud:3 1 ) seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
Ühendmäärus 2014–2020§ 3. Personalikulude abikõlblikkus(1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud:3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga;
5.9. Mitteabikõlblikud personalikuludMitteabikõlblikud on poolte vahel kokku lepitud või asutusesisesed, sh töösisekorraeeskirjade või kollektiivlepingu kohased lisahüved, mis ei ole käsitletavad töötasu või palgana seaduse tähenduses (ÜM § 4 p 6):
preemia kinkekaardi näol matusetoetus sünnitoetus puhkusetoetus ühe tööandja juures teatud ajaperioodil töötamise eest makstav hüvitis jms
Selline piirang tuleneb põhimõttest, et toetusest hüvitatakse vaid seadusest või seaduse alusel antava määrusega sätestatud ulatuses hüvitisi, mitte ainuomaselt asutusesiseseid, näiteks töösisekorraeeskirjaga või kollektiivlepinguga ettenähtavaid hüvitisi või toetusi.
Mitteabikõlblikud on ka seadustest tulenevad puhkusetasud ja keskmised töötasud, mida hüvitatakse riigieelarvest.
Abikõlblikkuse määrus 2007–2013§ 15. Mitteabikõlblikud kulud Mitteabikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses on kulu, mis ei vasta „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 2 punktis 2 sätestatule. Mitteabikõlblikuks loetakse muu hulgas järgmisi kulusid:8) kulud projekti personali lisahüvedele ja töötasule lisaks makstavatele toetustele;
Ühendmäärus 2014–2020§ 4. Mitteabikõlblikud kulud 6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses;
18
Perioodi 2007-2014 programmides loetletud mitteabikõlblik kulu "töötaja esinduskulud ja kingitused" on abikõlblikkuse määruse § 15 p 8 kordus, mis sätestab: mitteabikõlblikud on kulud projekti personali lisahüvedele ja töötasule lisaks makstavatele toetustele. "Projekti personalina" tuleb mõista isikut, kes töötab projekti heaks töölepingu, võlaõigusliku lepingu või avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel. "Lisahüve" on muuhulgas ka kingitus.
5.10. Võlaõiguslikud lepingudVõlaõigusliku lepingu alusel tehtud töö või osutatud teenuse kulu on abikõlblik, kui see on nii sätestatud perioodi 2007-2013 meetme tingimustes või kui kulu vastab ühendmääruse 2014-2020 abikõlbliku kulu üldtingimustele (kulu on põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus). Võlaõigusliku lepingu alusel teenuse ostmisel peavad olema täidetud lepinguga seotud järgnevad tingimused:
1) Leping peab viitama projektile, kirjas peab olema projekti nimetus või number ja muu lisainfo, mis selgitab kulu seotust projektiga.
2) Teenuse sisu peab vastama määruse tingimustele või ühendmääruse 2014-2020 abikõlbliku kulu üldtingimustele (kulu on põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TRO-s või TAT õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus).
3) Lepingu kuupäev/digiallkirjastamise kuupäev ja töö teostamise aeg peavad olema korrektsed - leping peab olema sõlmitud enne töö teostamist.
4) Lepingu sõlmimiseks (teenuse osutamiseks) hanked/pakkumised peavad olema võetud vastavalt punktis 2 nimetatud tingimustele ning Riigihangete seaduse nõuetele, arvestades (hanke)lepingu funktsionaalsust, koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike teenuste maksumusi ning projekti kestust. Kui teenust ostetakse projekti raames, mille puhul toetuse saajale on reeglina teada projekti kestvuse ajal ostetavad asjad ja teenused ning nende eelarve, siis tuleb arvestada hangete maksumusi projekti kestvuse põhiselt.
5) Võlaõigusliku lepingu alusel tehtud töö või osutatud teenus võetakse vastu üleandmise-vastuvõtmise aktiga või kui töötajale on projekti raames sõlmitud võlaõigusliku lepinguga pandud sisuliselt samad ülesanded, mida ta ka töölepingu järgi täidab, siis võib olla ülesannete lisandumise tõenduseks tööajatabel, mis näitab mõlema lepingu järgsete ülesannete täitmist. Teenuse vastuvõtmise kuupäev ei tohi olla hilisem tasu maksmise kuupäevast. Aktile või tööajatabelile lisatakse tehtud tööd tõendavad materjalid või viidatakse internetiaadressile, kui need on Internetist kättesaadavad (näiteks koostatud või arendatud materjalid, koolituse ajakava, kus toodud lektori nimi, tehtud analüüs vms).
6) Kui võlaõigusliku lepingu raames hüvitatakse isiklikule töö tegemise või teenuse osutamisega seotud muud kulud (isikliku sõiduauto kasutamise kulud või muud transpordikulud, majutuskulud jms kulud), siis peavad need olema kajastatud lepingus. Nimetatud kulutused peavad olema tehtud lepingu täitmisel tellija/käsundiandja huvides. See ei kehti võlaõigusliku lepingu alusel tegutseva töövõtja/käsunditäitja elukoha ja teenuse osutamise koha vaheliste sõitudega tekkinud kuludele, mille hüvitamine maksustatakse erisoodustusena. Hüvitamine toimub kuludokumendi alusel ning maksimaalselt sellel märgitud summa ulatuses. Sellisel juhul rakendub Tulumaksuseadus § 12 lg 3, mille kohaselt ei loeta füüsilise isiku tulu hulka mõne teise isiku huvides tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutusi.
19
5.10.1. Perioodi 2014-2020 füüsiliste isikutega sõlmitud võlaõiguslikud lepingudKui füüsilise isikuga on sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsundusleping, siis selle alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuste eest makstav tasu, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega.
Kui leping sisaldab erinevate teenuste eest makstavaid tasusid sh sisutegevustega seotud ning ka projekti administreerimisega seotud tööülesannete täitmise eest makstavaid tasusid, siis
peab tasu teenuse täitmise eest olema selgelt eristatud; tasu teenuse eest ei või sisaldada muude kulude maksumust (nt sõidukulu või muud
kulud); kui leping sisaldab eriliigilisi teenuseid, siis tuleb lepingus näidata iga teenuse
maksumus eraldi.Samuti peavad olema eri teenused ja nende eest makstav tasu eristatud ka tööde üleandmise vastuvõtmise aktis.
Abikõlblikkuse määrus 2007–2013Lisa 1 Struktuuritoetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhend§ 1. Personalikulude arvestamise põhimõtted(3) Projekti personali töötasud peavad olema kooskõlas asutusesisese või Eesti keskmise palgatasemega vastavasisulise töö eest.(7) Kui töötajale on projekti raames sõlmitud võlaõigusliku lepinguga pandud sisuliselt samad ülesanded, mida ta ka töölepingu järgi täidab, siis on ülesannete lisandumise tõenduseks töö üleandmise-vastuvõtmise akt võlaõigusliku lepingu raames või tööajatabel, mis näitab mõlema lepingu järgsete ülesannete täitmist. Üleandmise-vastuvõtmise akt peab lisaks andmetele töö üleandmise ja vastuvõtmise kohta sisaldama tehtud tööde/tegevuste ülevaadet.
Ühendmäärus 2014–2020§ 3. Personalikulude abikõlblikkus(1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud:1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale;3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga;4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt;(4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuste eest makstavat tasu, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, ning sellelt tasult arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.
5.11. LähetuskuludAbikõlblikud on töötaja ja ametniku lähetusega seotud kulud.Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 “ Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“, Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruses nr 112 “Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr” ning Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” kehtestatud piirmäärade ulatuses.
20
Lähetuse kuludokument on lähetuse kuluaruanne. Koos kuluaruandega esitatakse
lähetusse saatmise korraldus/käskkiri, mis peab sisaldama muuhulgas lähetuse sihtkohta, lähetuse eesmärki (viide projektile ja projektiga seotud tegevusele) ja lähetuse kestvust;
sõidupiletid sh kohapealse transpordi piletid; arved ja muud asjakohased kuludokumendid ja neid tõendavad dokumendid (takso
kasutamise kviitungid, reisikindlustuse arve ja poliis jm); kuludokumentide maksmist tõendavad dokumendid.
5.11.1. Sõidukulu abikõlblikkusVälislähetuse kulu abikõlblikuks tunnistamisel on oluline lähetuse sihtkohta sõidu planeerimine. Lähetuse sihtkohta jõudmine (näiteks konverentsi alguseks) peab toimuma mõistliku aja jooksul alates lähetuse alguskuupäevast (kui näiteks Prantsusmaale minnakse 3 päeva enne konverentsi algust, siis see ei ole põhjendatud ja mõistlik ning lähetuskulud on mitteabikõlblikud), samuti peab sihtkohast tagasi jõudmine toimuma mõistliku aja jooksul. Kui lähetuselt ei saabuta tagasi lähtekohta, vaid minnakse järgmisele üritusele (millele on töötajale vormistatud lähetuskorraldus),
siis on tagasisõidu kulu (50% pileti maksumusest) abikõlblik 50% ulatuses (50% makstakse järgmise ürituse kuludest);
kui järgmine üritus on seotud sama projektiga, siis on tagasisõidu kulu (50% pileti maksumusest) abikõlblik täies ulatuses;
kui lähetatav sõidab nn puhkusele, siis ei ole tagasisõidu (50% pileti maksumusest) kulu abikõlblik.
5.11.2. Sihtkohas kasutatava transpordikulu abikõlblikkusKui kohapealse transpordi piletid on ostetud pikemaks perioodiks kui lähetuse sihtkohas viibimise aeg, siis tuleb dokumentaalselt tõendada, et pikemaks perioodiks ostetud piletite hind on soodsam võrreldes päevade kaupa ostetud piletite hindadega. Tõendusmaterjaliks võib esitada Internetist piletite hindade väljatrüki. Kui pikemaks perioodiks ostetud pileti hind on soodsam, siis on vastav kulu abikõlblik.
Abikõlblikkuse määrus 2007–2013§ 3. Personali- ja üldkulude arvestamine(1) Personali- ja üldkulu on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes . Meetme tingimustes võib projekti personalikulu ja üldkulu määramise tingimusi ning korda täpsustada või rakendada osaliselt.(2) Abikõlblikud on järgmised projektiga seotud personalikulud:3) transpordikulu vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja hüvitisele kilomeetri kohta;32) lähetuskulu, sealhulgas päevaraha, majutuskulu, transpordikulu ja reisikindlustus;
Ühendmäärus 2014–2020§ 3. Personalikulude abikõlblikkus(1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud:5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;
Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord§ 2. Töölähetuse kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha(1) Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses.
21
(2) Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.(4) «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punktis 2 nimetatud sõiduauto lähetuses kasutamise kulud hüvitatakse käesoleva määruse või «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatud määruse alusel. Kulude hüvitamisel käesoleva määruse alusel hüvitatakse sõiduauto lähetuses kasutamisega otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud.§ 3. Välislähetuse päevaraha alammäärVälislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas.
5.11.3. Pikemaks perioodiks ostetud reisikindlustuse abikõlblikkusPõhimõtteliselt on kaks varianti.
a) Kui soovite poliisi lugeda ühekorraga terves summas abikõlblikuks, siis seda on võimalik teha pärast poliisi lõppemist. Sel juhul peab inimene tegelema 100% programmiga ning tal peab olema olnud piisavalt lähetusi (so et lähetuste kindlustuskulu tuleks mõistlik). Kui see on tõendatav, siis võib poliisi lõppedes terve summa korraga abikõlblikuks lugeda ja välja maksta.
b) Kui soovite iga lähetusega osa poliisi summast hüvitada, siis tuleks rakendada päevapõhist arvestust. Sellise arvestuse põhjal oleks poliis jooksvalt alamakstud, kuid poliisi kehtivuse lõppedes saaksite leida tegeliku abikõlbliku summa ja küsida vajadusel täiendavalt hüvitist.
5.11.4. Lähetuse toitlustuskuluVälislähetusel päevaraha on mõeldud muuhulgas toitlustamisega seotud kulude katmiseks, seega päevarahale lisaks makstav toitlustuskulu ei ole põhjendatud ega mõistlik. Kuna lähetatu toitlustuskulud lähetuse ajal on kaetud, siis lisaks päevarahale ka toitlustuskulu hüvitamine tähendab projekti elluviimiseks vajalike kulude hüvitamist kahekordselt. Vaata ka RÜ kodulehekülge http://adm.archimedes.ee/str/2013/03/14/abikolblikkuse-maaruse-muudatused-toitlustuskulu-ei-ole-lahetuskulu/
Järgnevalt on toodud Maksu- ja Tolliameti kommentaar küsimusele “Kas hommikusöök hotellis, hommiku- ja/või õhtusöök laeval on erisoodustus või muu lähetusega seotud kulu?“ Toitlustamine hotellides, lennukites ja laevades on väljakujunenud tava. Hommikusöök hotellis on tavapäraselt toa maksumuse hulgas, ilma et söögi hind oleks eraldi teada, mistõttu loetakse kogu summa kulude hüvitamisel majutuskuluks. On majutusasutusi, kes näitavad arvetel eraldi nii majutuse kui ka hommikuse toitlustamise kulusid, kuid samas ei ole võimalik majutust osta ilma hommikusöögita, see tähendab. et majutuse hind ei sõltu sellest, kas majutust sooviti hommikusöögiga või ilma. Sellisel juhul loetakse hommikusöök majutuskulude piirmäära sisse ja selle ulatuses ei maksustata erisoodustusena. Arvete sel viisil esitamine on üldiselt tingitud sellest, et antud riigis on majutusteenusel ja toitlustamisel erinev käibemaksumäär ning arve väljastaja on kohustatud need summad arvel eraldi välja tooma.
Analoogselt hommikusöögiga hotellis ei maksustata toitlustamist lennukis või laeval, kui toitlustamine kuulus piletihinna sisse, olenemata sellest, kas toitlustamist sooviti või mitte.
Juhul, kui toitlustamine telliti lisaks, osteti pardal, on selle hüvitamine tööandja poolt erisoodustus. Kui soovitakse hüvitada eelnimetatud toitlustamise kulud, tuleb nende summade võrra vähendada vastavate päevade välislähetuse päevaraha – see tähendab, kui toitlustamise hüvitamise kulu ja makstud päevaraha kokku ei ületa välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära, siis erisoodustust ei teki. Maksustamise seisukohalt ei ole vahet, kas hüvitatakse välislähetuse päevaraha asemel dokumentaalselt tõendatud toitlustuskulud või makstakse päevaraha, oluline on maksuvaba piirmäär. Töölepingu seaduse § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus saada välislähetusel viibides päevaraha. http://www.emta.ee/index.php?id=26114
22
Konverentsil, seminaril, koolitusel jm pakutav kohvipaus, lõuna– või õhtusöök ei ole lähetuse toitlustuskulu vaid konverentsi, seminari või koolituse kulu. Muud toitlustuskulud abikõlblikud ei ole.
Abikõlblikkuse määruse sõnastus “lähetuskulu, sealhulgas …” ei ole lõplik loetelu ja katab ära ka TLS § 40 lg 2 kohaselt ettenähtud töötaja lähetusega seotud kulud, k.a toitlustust, kui see on mõistlik ja vajalik ehk endiselt on võimalik selle sätte alusel põhjendatud juhtudel maksta siseriiklike lähetuste toidukulusid.
Töölepingu seadus§ 40. Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus(1) Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine.(2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
5.11.5. Ühiskondliku transpordi kasutamineTöö- ja ametiülesande täitmisega seotud ühiskondliku transpordi kasutamise kulud vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale sh piletil toodud teenustasu, on abikõlblikud kui nii on sätestatud perioodi 2007-2013 meetme tingimustes või kui kulu vastab ühendmääruse 2014-2020 abikõlbliku kulu üldtingimustele (kulu on põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus).
Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord§ 2. Töölähetuse kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha(1) Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses.§ 3. Välislähetuse päevaraha alammäärVälislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas.
5.11.6. Isikliku sõiduauto kasutamineTöölähetusega kaasnev isikliku sõiduauto kasutamise kulu on üldjuhul abikõlblik kui nii on sätestatud perioodi 2007-2013 meetme tingimustes või kui kulu vastab ühendmääruse 2014-2020 abikõlbliku kulu üldtingimustele (kulu on põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus).Isikliku sõiduauto kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses, s.t antud juhul piirmäärsasid ületav kulu ja erisoodustusmaks ei ole abikõlblik kulu.Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub vastavalt „Tulumaksuseaduse” § 13 lg 3 p 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 2 sätestab, et 2) ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta,
23
kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsus määrusega “Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord.“
Kui isikliku sõiduauto kasutamise eest maksakse hüvitist 0,30 eurot kilomeetri eest, siis muud auto kasutamisega seotud täiendavad kulud perioodis, mille eest hüvitist saadi, ei ole abikõlblikud (näiteks parkimistasu vms).
Võlaõiguslike lepingute alusel teenuse osutajatele/töötajatele saab isikliku sõiduvahendi kasutamise kulud hüvitada kuludokumentide alusel juhul, kui vastav kokkulepe on töövõtulepingus kirjas.
Kuna ühendmääruses 2014-2020 ei ole toodud eraldi välja transpordikulude hüvitamist asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja hüvitisele kilomeetri koht, siis perioodil 2014-2020 on võimalik nimetatud kulud hüvitada kulu tõendava dokumendi alusel, nagu on toodud VV määruses „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kui TRO-s või TAT õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.Isikliku sõiduvahendi kasutamisel on kulu tõendavaks dokumendiks käskkiri/korraldus vms dokument, millel on Raamatupidamise seadus § 7. Algdokument lõikes 1 toodud andmed.
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord§ 2. Kasutatavad mõistedMääruse mõistes:1) kuludokument on kohustuse tekkimise aluseks olev dokument, sealhulgas leping, riiklikest või kohaliku omavalitsuse vahenditest makstava toetuse või riikliku abiraha väljamaksmist tõendav väljavõte vastavast registrist või Eesti Töötukassa kinnituskiri riiklikest vahenditest makstava toetuse väljamaksmise kohta;[RTL 2009, 37, 497 - jõust. 01.05.2009]2) tasumist tõendav dokument on panga väljavõte, maksekorraldus, kassa väljamineku order või e-riigikassa infosüsteemi (edaspidi e-riigikassa) konto väljavõte. Väljamaksel liisinguandjale käsitletakse omafinantseeringu osas tasumist tõendava dokumendina sõlmitud liisingulepingut koos maksegraafikuga;[RT I, 29.04.2015, 4 - jõust. 02.05.2015]
VV määrus „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“, vastu võetud 25.06.2009 nr 110 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011010§ 2. Töölähetuse kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha(1) Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses.(2) Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.(4) «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punktis 2 nimetatud sõiduauto lähetuses kasutamise kulud hüvitatakse käesoleva määruse või «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatud määruse alusel. Kulude hüvitamisel käesoleva määruse alusel hüvitatakse sõiduauto lähetuses kasutamisega otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud.
5.11.7. Takso kasutamise kulude abikõlblikkusTakso kasutamise kulu vastavalt taksoarve summale on abikõlblik kui nii on sätestatud perioodi meetme tingimustes või kui kulu vastab ühendmääruse 2014-2020 abikõlbliku kulu üldtingimustele (kulu on põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus).
24
Abikõlblikkuse määruse § 3 lg 2 p 3(2) Abikõlblikud on järgmised projektiga seotud personalikulud:3) transpordikulu vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja hüvitisele kilomeetri kohta;
Töö- või teenistussuhte ajal takso kasutamine on põhjendatud ja vajalik kui:1) lähetuskoht asub piirkonnas (kohas), millel puudub ligipääs ühistranspordiga;2) töötajal puudub võimalus ühiskondlikku transporti kasutades töö- ja lähetuskoha vahel
sõita, sest lähetuskohta sõit algab või lõpeb ajal, millal ühiskondlikku transporti ei ole võimalik selleks kasutada;
3) ühiskondlik transport küll eksisteerib, kuid selle kasutamisega kaasneks ebamõistlik ajakulu (töötaja jõuab lähetuskohta oluliselt enne ürituse algust või saab oluliselt hiljem koju või ümberistumisest tekib ebamõistlik ajakulu võrreldes kogu vahemaa läbimiseks kuluva ajaga).
Takso kasutamise kulu peab olema põhjendatud (võib olla kirjutatud kviitungi pöördele: kuupäev, kellaaeg, lähtekoht ja sihtkoht ning sõidu otstarve) ja kui seda ei ole tehtud või põhjendus ei ole piisav, on kulu erisoodustus.
Analoogse teema (töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel) kohta võib vaadata Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) kodulehel olevaid vastuseid: Tulumaksuseaduse § 48 lg 5¹ kohaselt ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. http://www.emta.ee/index.php?id=1219Küsimus: Töötaja saadetakse Eestist välislähetusse ja ta kasutab lennujaama sõiduks taksot. Kas tegemist on sõidukuluga lähetuse lähtekohast sihtkohani või linnasisese sõiduga?EMTA vastus: Välislähetuste puhul kuuluvad täies ulatuses hüvitamisele kõik dokumentaalselt tõendatud lähetusega seotud kulud ja sõidukulude hüvitamisel ei tehta maksustamisel vahet, kas tegemist on sõidukuluga lähetuskohast sihtkohani või linnasisese sõiduga. Oluline on, et tegemist on tööülesande täitmiseks vajaliku kulutusega. http://www.emta.ee/index.php?id=26114
Tulumaksuseadus§ 48. Tulumaks erisoodustustelt(1) Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.(4) Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast.....(51) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.
5.12. TöötervishoiukuludAbikõlblikeks töötervishoiu kuludeks võib lugeda töötervishoiu kontrolli kulud, töökeskkonna riskianalüüsi kulud ja kuvariga töötavale töötajale nägemise halvenemise korral prillide hüvitise kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 3 lõikele 6. Lisaks võib lugeda abikõlblikuks ka taastusravi kulud.
Töötervishoiukulud on abikõlblikud kui 1) Töötervishoiu ja tööohutusseadus (TTOS) kohustab teatud kulusid tegema (TTOS § 1
sätestab isikud, kelle suhtes lasub tööandjal kohustus teha kulutusi töökeskkonna tarbeks:
25
ametnikud ja töölepingu alusel töötavad isikud, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmed
2) Abikõlblikud on töökeskkonnale tehtavad ning TTOS tulenevad kulutused, mida käsitletakse TuM seaduse kohaselt ettevõtlusega seotud kuludena
3) Hüvitamiseks peab tööandjal olema kirjalikult vormistatud:o töökeskkonna riskianalüüso tegevuskava töötingimuste parandamiseks, töötajate tervisekahjustuste
vältimiseks ning töövõime säilitamisekso sisekontrolli (rakendatud meetmete piisavus, muudatused töökeskkonnas,
vajadus täiendavaks riskianalüüsi või tervisekontrolli läbiviimiseks) korraldamine
Töötervishoiukulude abikõlblikkuse üldpõhimõte:o kui kulu pole seostatav projekti tegevustega sh administreerimisega või ei tulene
projekti töö iseloomust tulenevate vajadustega, ei loeta kulu abikõlblikuks ka siis, kui need on riskianalüüsis ja tegevuskavas välja toodud
o kui kulu vajalikkus ei ole riskianalüüsis või tegevuskavas välja toodud, kuid toetuse saaja suudab põhjendada kulu tegemise vajalikkuse tulenevalt töötervishoidu reguleerivatest õigusaktidest, loetakse see kulu abikõlblikuks.
Oluline on kulutuse sisuline külg, mitte vorm
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus§ 13. Tööandja kohustused ja õigused7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.71) korraldama valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva lõike punkti 7 alusel kehtestatud korras tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud;Tööandja on kohustatud korraldama töötervishoiuteenuste osutamise ja nendega seotud kulude kandmise seaduse § 13 lõike 1 punktist 62 tulenevalt.Töötervishoiuteenused on toodud seaduse § 19 lõikes 3:1) töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine;2) töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine;3) töötajate taastusravi korraldamine;4) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile;5) tööandja nõustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel;6) tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine.
6. Ürituste (koolitused, seminarid, koosolekud jm) korraldamine
6.1. Kulude abikõlblikkusÜrituse korraldamiskulu on üldjuhul abikõlblik kui nii on sätestatud meetme tingimustes või kui kulu vastab ühendmääruse 2014-2020 abikõlbliku kulu üldtingimustele (kulu on põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus).
Ürituse korraldamise kohta esitatakse (kontrolljälg)1) Koolituse toimumist tõendavad dokumedid
26
a. koolitatavate valikuga seotud dokumendid, b. koolitusel osalenute nimekiri (sh registreerimisleht, millel on koolitusel
osalenute allkirjad) ja c. koolitusmaterjalid;
2) muude ürituste toimumist tõendavad dokumendid a. ürituse ajakava (koosoleku puhul memo),b. üritusel osalejate poolt allkirjastatud registreerimislehed iga ürituse päeva
kohta;3) hankedokumendid, kui hangitakse ürituse korraldamise teenust (ruumide ja
seminaritehnika rent, lektorid, toitlustus jm);4) võrreldavate pakkumiste võtmisel
a. kiri võimalikele pakkujatele (pakkumiskutse, hinnapakkumise saamiseks esitatud lähteülesanne),
b. hinnapakkumused,c. kirjalik põhjendus, pakkumuse valiku kohta,d. valituks osutunud pakkujaga sõlmitud leping, kui seda nõuab asutuse sisekord
või RHS, e. juhul kui võrreldavaid pakkumusi ei ole võetud, siis kirjalik põhjendus selle
kohta;5) kuludokumentide originaalid (töö/teenuse teostaja või tarnija poolt esitatud
originaalarved);6) kuludokumentide tasumist tõendavad dokumendid (maksekorraldused või
pangaväljavõtted);7) töö/teenuse teostaja või tarnijaga sõlmitud lepingud, lepingumuudatused, üleandmise-
vastuvõtmise aktid koos teostatud töö tulemusega kui see on võimalik jne.
Ürituse kuludokumentidel peab olema kirjas ürituse toimumise kuupäev(ad); osutatud teenus(ed)
o kui üks teenuse pakkuja osutab mitmeid teenuseid, siis peavad teenused olema eraldi välja toodud: näiteks toitlustuskulu, majutuskulu, ruumi rent jm teenuste kulud.
Üritustel osalejad peavad olema teadlikud, et ürituste läbiviimiseks kasutatakse EL toetust, selleks
peavad olema ajakava ja registreerimisleht ning õppematerjalid sh ettekanded, mida presenteeritakse, vastavalt märgistatud (EL logo),
ürituse korraldaja teavitab üritusel osalejaid EL toetusest või ruumi on paigutatud ürituse vastav plakat.
Et kindlaks teha kulude seotust konkreetse üritusega, peab üritusega seotud kulusid tõendavate dokumentidena esitama:
1) toitlustuskulu: a. ürituse päevakava või memo, kus on toodud ka toitlustamine (kohvipaus, lõuna,
õhtusöök vms) või b. pakkumiskutse ja võitnud pakkumine, kus on viidatud konkreetsele üritusele ja
kuupäevale või c. muu dokument mis tõendab toitlustusteenuse osutamist üritusel, sh
kuludokument (arve), mis viitab konkreetsele üritusele ja ürituse toimumise kuupäevale. Kui selleks dokumendiks on arve, siis peab olema kuupäev arvel fikseeritud arve esitaja poolt, mitte teenuse saaja poolt;
2) mitmepäevase üritusega kaasnev majutuskulu:
27
a. kuludokument, kus peab olema kirjas ürituse kuupäev(ad) ja majutatavate nimed või
i. kuludokumendile lisatakse dokument majutatud isikute nimedega kuupäevade kaupa või
ii. ürituse registreerimislehel märgitakse majutunud isikud;3) tellitud transpordi kulu:
a. kuludokument, millel on toodud transporditeenuse kasutamise kuupäev(ad) ja marssruut,
b. kuludokumendile lisaks esitatakse reisijate nimekiri või ürituse registreerimisleht, kus on sõitjad ära märgitud.
Kulude abikõlblikkuse hindamisel on oluline, et kulud on seotud heakskiidetud projektiga , projekti elluviimiseks vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud. Abikõlblikud on ainult projektiga ning selles sisalduvate tegevustega otseselt seotud kulud ning välistada tuleb teiste toetuse saaja poolt elluviidavate tegevustega seotud kulud (teiste projektide kulud, asutuse tavapärase tegevusega seotud kulud). Lisaks sellele, et kulud peavad olema projekti tegevustega seotud, peavad nad olema projekti edukaks elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud. Vahel võivad soetatud teenused ja kaubad olla küll projektiga seotud, kuid mitte vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks.
Ajakavas toitlustuse kajastamine võimaldab siduda toitlustuse üritusega, kui seda viidet ei ole, ei ole ka võimalik kindlaks teha, et toitu üldse pakuti üritusel osalejatele või läks toitlustuskulu mujale. Kui ajakavas toitlustust ei ole toodud, siis on ka kontrolljäljeks konkreetsel üritusel toitlustuse pakkumise kohta pakkumise küsimisel viide konkreetsele üritusele ja kuupäevale, millal toitlustust soovitakse pakkuda.
Kui vastavalt RHS-ile, meetme tingimustele või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamise või TRO õigusaktis ning asutuse hangetealasele sisekorrale võetakse pakkumisi, siis juba konkreetse teenuse saamisel lähtutakse valitud parimast pakkumisest st teenuse ka teenuse eest tasumisel lähtutakse pakkumisest.Ürituse abikõlbliku toitlustuskulu arvutamise aluseks on osalejate registreerimislehed st kui näiteks pakkumine on tehtud teatud isikute arvule, aga üritusel oli vähem osalejaid, siis on abikõlblik ainult nende isikute kulu, kes on oma allkirja andnud registreerimislehel (sellega väldime põhjendamatuid ja ebamõistlikke kulutusi).
Veel olulist: 1) ürituste korraldamisel on projekti eesmärgiga mitte seotud ja põhjendamatud kulud
mitteabikõlblikud (kulud matkade korraldamisele, seiklusradade, veekeskuste, saunade jm külastamine jm). Nimetatud kulud on „Tulumaksuseadus“ § 48 lg 4 tähenduses käsitletavad erisoodustusena, mis on mitteabikõlblik.
2) kui ühte üritust rahastatakse erinevatest projektidest, siis kulud jaotatakse proportsionaalselt erinevatest projektidest osalejate arvule.
3) ürituse osalemistasu on abikõlblik nn varajase registreeruja tasu ulatuses kui selline määr on kehtestatud.
2007-2013 Järelevalve üldjuhend: väljamakse taotluste kontrolli ning paikvaatluse miinimumnõuded http://www.struktuurifondid.ee/public/ekstranet/EXT2_infomaterjalid/23_Microsoft_Word_-_Jarelevalve__juhend_18042008__SF_ekstranetti.pdf
Juhend Kontrolljälje säilitamise suunis korraldusasutusele, rakendusasutustele, rakendusüksustele ja toetuse saajatele
28
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus§ 2. Mõisted1) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, mis on tehtud
kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud;
Ühendmäärus 2014–2020§ 2. Kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused(1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.(3) .....(4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui toetuse saaja on kulu aluseks oleva toimunud sündmuse või tehtud tehingu tulemusena tekkinud rahalise võla kajastanud arve või muu sarnase tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel oma raamatupidamises kohustusena lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamise ja finantsaruandluse põhimõtetest. Töö või teenistusülesannete eest makstava (edaspidi palk) puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht.(5) Tegelik kulu on makstud, kui see on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.
6.2. Üritustel osalemine seoses abikõlblikkuse perioodi või programmiperioodi lõpuga
Kui projekti tegevustest ilmneb, et konverentsidel/seminaridel osalemine on projekti elluviimise osa (näit kui oli ette nähtud ka projekti mingi tulemuse/uuringu tulemuste levitamine/tutvustamine), siis võiks öelda, et konverentsil osalemine on projekti elluviimise osa ning selle lähetus- ja osalemiskulud on abikõlblikud projekti perioodi jäävas osas.Võimalusel võiks kaaluda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Kui pikendada ei ole võimalik, siis kulud, mis jäävad väljapoole AK perioodi (päevarahad, majutus- ja sõidukulud ning osalustasud) ei ole abikõlblikud.
Otsustamisel on oluline see, kas tegevus on niivõrd hilja vajalik. Ja kui on, siis peab see olema põhjendatud (paberkandjal või elektrooniliselt) ning kulud on abikõlblikud kuni AK perioodi lõpuni.
Kõik projekti tegevused ja kulud peavad olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Kulude tekkimiseks loetakse vastavalt abikõlblikkuse määrusele kuludokumendi koostamise kuupäeva. See tähendab, et kuludokument peab igal juhul jääma abikõlblikkuse perioodi. Lisaks peab kindlasti tegevus olema tehtud abikõlblikkuse perioodi sees. Vastavalt väljamaksete määrusele on kuludokumendiks kohustuse tekkimise aluseks olev dokument, milleks praktikas on reeglina arve. Juhul kui kohustuse tekkimise aluseks on ainult leping (st eraldi arveid lepingu alusel ei esitata), kus on ära toodud maksegraafik ja maksetähtpäevad ning tasumine toimub ainult lepingus sätestatu alusel, loetakse sellist lepingut kuludokumendiks. Viimati nimetatud juhul peab ka leping jääma täies ulatuses abikõlblikkuse perioodi. Juhul kui kohustuse tekkimise aluseks on arve, ei pea leping ilmtingimata olema sõlmitud projekti abikõlblikkuse perioodi sees (kuna arvete olemasolul ei käsitle me lepingut kuludokumendina). Antud juhul tuleb aga jälgida seda, et projekt on ajas ja ruumis piiritletud tegevuste kogum.
Lepingute puhul, mille osas on osaliselt tegevustega alustatud enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust, tuleb toetuse taotluses või TRO-s kindlasti piiritleda ära tegevused, mida rahastatakse projektist ning mis jäävad projektist välja - tõmmates sellega selge ajalise ja
29
ruumilise piiri abikõlblike ja mitteabikõlblike tegevuste vahele. Projekti kulusse võib kanda vaid nende tegevuste kulu, mille osas on selgelt tõendatav, et need jäävad abikõlblikkuse periood
Allikas: Rahandusministeeriumi 22.05.2015 info (Margit Karu [email protected]) lihtsustatud kuluhüvitusviiside valiku kohta
7. HankedKui isik või asutus on hankija vastavalt Riigihangete seadus §-dele 10 või 11, siis peab ta lähtuma RHS-ist ka siis, kui ta on toetuse saaja või partner. RHS kohaselt kohustub RHS § 10 lg 3 nimetatud hankija kohaldama RHS 5. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohustub RHS § 10 lg 3 nimetatud hankija lähtuma üksnes RHS §-s 182 sätestatud lihthanke korraldamise korrast.
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus§ 22. Toetuse saaja kohustusedToetuse saaja on kohustatud:11) järgima ja tagama, et ka partner järgiks projektiga seotud hangete korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui üksnes toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja partner on, peab toetuse saaja tagama, et partner järgiks riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Kui toetuse saajale ja partnerile ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatut, peab toetuse saaja järgima ja tagama, et partner järgiks meetme tingimustes, Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavas või ENPI ühises rakenduskavas sätestatud nõudeid;[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]111) rakendama hangete tegemisel riigihangete seaduse 5. peatükis sätestatud menetluskorda, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse §-des 83–89 nimetatud valdkondades ning kui hanke eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär ja suurem kui riigihangete piirmäär;[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus§ 26. Kohustused seoses hankimisega(1) Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses.(2) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 10 lõike 3 tähenduses ja riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda, peab ta riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse §-des 83–89 nimetatud valdkondades rakendama sama seaduse 5. peatükis sätestatud menetluskorda.(3) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 10 lõike 3 tähenduses, peab ta riigihangete seaduse §-des 83–89 nimetatud valdkondades ideekonkursi korraldamisel rakendama sama seaduse 4. peatükis sätestatud korda, kui ideekonkursi eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda.(4) Toetuse saaja, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses või peab riigihangete seadusest lähtuma käesoleva seaduse § 25 lõike 2 alusel, on kohustatud andma riigihanke korraldamise käesoleva seaduse § 27 lõike 2 alusel määratud kompetentsikeskusele, kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimuste õigusaktis ning kui hankeleping sõlmitakse kompetentsikeskuse pädevusse antud valdkonnas ja hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda.(5) Kui toetuse saajal on toetuse andmise tingimuste õigusakti kohaselt kohustus anda riigihanke korraldamine kompetentsikeskusele, sõlmib ta kompetentsikeskusega hanke korraldamise lepingu, juhindudes lepingu sõlmimisel käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud raamlepingust või -kokkuleppest.(6) Kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid.
30
Riigihangete seadus§ 3. Riigihanke korraldamise üldpõhimõttedRiigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid:1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;2) hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse;3) hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;4) hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu;5) hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;6) võimaluse korral peab hankija eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi
7.1. Hanke osadeks jaotamineÜldjuhul on projektide puhul määratud kindlad tegevused (ehk kulud) ja hankija on projekti läbi viies teadlik, millised kulutused on projekti kestel vajalik teha. Ühtlasi on hankijal finantseering nende kulude tegemiseks ehk ta ei ole sõltuv asutuse üldise eelarve koostamisest ja selle jaotusest. Seega peaks hankija RHS § 23 lg 1 tunnustele vastavad kulud üldjuhul summeerima, vaatamata § 21 lg 2 regulatsioonile ning omakorda ka kõikide erinevate projektide kulud samadel tingimustel. Eelduseks on muidugi see, et hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad/teenused/ehitustööd. Hinnata tuleb ka seda, millisel ajahetkel vastava hankelepingu vajadus tekkis. Kui ühe projekti raames on ostetavad asjad vajalikud näiteks 2012. a alguses, teise projekti raames 2013. a keskel, ei ole tegemist koostoimivusega. Ühtlasi tuleb summeerida ka hankija enda poolt finantseeritavate hangete maksumused projektist rahastatavate hangete maksumustega, kui tegemist on RHS § 23 lg 1 tähenduses koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade/teenuste/ehitustöödega. Seejuures omab tähtsust ajaline periood, millal vastavaid asju/teenuseid/ehitustöid vajatakse.Kui projektijuhtimise puhul on tegemist RHS § 23 lg 1 tähenduses koostoimivusega või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike teenustega ning lepingute maksumus näiteks kolmeks aastaks kokku ületab riigihanke piirmäära või rahvusvahelise hanke piirmäära ning hankija ei ole läbi viinud üldse hanget või on läbi viinud kolm hanget vastavalt lihthankena (või pakkumisi küsides), siis on välistatud teatud osa potentsiaalsetest pakkujatest ning sellisel juhul on tegemist RHS § 23 lg 1 rikkumisega.Iga projekti ja riigihanke puhul tuleb asjaolusid eraldi hinnata.
Eeltoodu on refereering Rahandusministeeriumi EL struktuurivahendite ja välisvahendite osakonna peaspetsialist Marit Piirisaare kirjast Innovele, koopia ka Kerstin Liivale ja Aldo Välbale (16.04.2012)
Riigihangete juhis https://riigihanked.riik.ee/lr1/c/document_library/get_file?p_l_id=15617&folderId=431009&name=DLFE-32501.pdf3.4 Riigihanke osadeks jaotamineTuleb rõhutada, et riigihanke eeldatav kogumaksumus on kõikide eraldi sõlmitud hankelepingute maksumuste summa. Kindlasti on keelatud jaotada hanget osadeks eesmärgiga vältida RHSi kohaldamist. Hankelepingu ese hõlmab kõiki kokkukuuluvaid asju, teenuseid ja ehitustöid, mida hankija soovib hankida. Seda ei saa võrdsustada kahe poole vahelise lepinguga,
31
vaid pigem tähendab see projekti või protsessi, mille eesmärgiks on hankija vajaduste rahuldamine.Et määratleda, kas lepingud on seotud sama projektiga (hankelepingu esemega) või on nad erinevad lepingud, kasutatakse erinevaid kriteeriume. Mõned näited Euroopa Kohtu praktikast:
1) Sama projekt.Hankija kavatseb teostada suurema projekti. Projekt koosneb erinevatest osadest, mille teostamiseks sõlmitakse lepingud erinevate ettevõtjatega. Tavaliselt jaotatakse üks ehitustööleping osadeks, kui hoone ehitamiseks on vaja erinevaid ametioskusi.
2) Sama lepingu sõlmimise kavatsus.Üks eesmärk hõlmab erinevaid osasid. Näiteks on töötajatele rõivaid osta soovival hankijal sama kavatsus sõlmida lepingud pükste ja jakkide ostmiseks.
3) Sama eelarve.Kogu projekti rahastatakse samast eelarvest. Näiteks on erineva suurusega sõidukeid osta soovival hankijal üks eelarve kõikide sõidukite ostmiseks.
4) Sarnane hankelepingu ese.Erinevate lepinguosade ese on sarnane. Näiteks kuuluvad püksid ja jakid kokku, sest nad on töötajatele vajalikud rõivad.
5) Samad pakkujad.Samad ettevõtjad pakuvad soovitud kaupu, teenuseid või ehitustööde teostamist.Näiteks toodab toole ja laudu sama ettevõtja, kuid lampe, mis on büroos samuti vajalikud, toodab teine ettevõtja.
6) Sarnane tootmisviis.Kaupade tootmises ei ole suuri erinevusi. Näiteks paigaldatakse kanalisatsioonitorusid samamoodi. Ei ole suuri erinevusi selles, kuidas torud maa alla pannakse. Kuid tehnilistel ja hügieenilistel põhjustel on joogiveetorude paigaldamiseks vaja erinevaid oskusi.
7) Tehniline toimimine.Kõik osad on vajalikud, et projekt kui tervik tehniliselt toimiks. Näiteks lennujaama terminali ehitamisel peab üks ettevõtja püstitama hoone, teine paigaldama aknad, kolmas elektrijuhtmed, neljas kütte- ja jahutussüsteemid jne. Kõik need on vajalikud, et tagada lennujaama toimimine. Teisalt ei kuulu kanalisatsiooni erinevad osad tingimata kokku, isegi kui nad juhivad vee samasse torusse, kui nad saavad täita oma ülesannet teistest osadest sõltumatult. 53
Eelnimetatud kriteeriumid on ainult mõned näited sellest, mille alusel määratleda, kas erinevad osad kuuluvad sama projekti juurde ja kas nende eeldatavad maksumused tuleb seetõttu kokku liita.
Riigihangete seadus§ 23. Riigihanke osadeks jaotamine(1) Hankija ei või jaotada riigihanget osadeks käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.(2) Osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda.(3) Kui osadeks jaotatava riigihanke kõigi osade summeeritud eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib hankija kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetest ja kohaldada mõne osa suhtes hankelepingute sõlmimisel vastava osa eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda, eeldusel et nende osade kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu riigihanke eeldatavast maksumusest ja iga sellise osa maksumus ilma käibemaksuta on:1) asjade või teenuste hankelepingute korral alla 80 000 euro;2) ehitustööde hankelepingute korral alla 1 miljoni euro.
32
7.2. Pakkumuste võtmineKäesolevas punktis on toodud pakkumuste võtmise üldpõhimõtted hangetele, mis jäävad alla, Riigihangete seaduses (RHS) toodud riigihanke eeldatava maksumuse piirmäära (ilma käibemaksuta).
Pakkumusi võetakse, et tagada Riigihangete seaduse § 3 üldpõhimõtete rakendamine – pakkujate võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, konkurentsi ärakasutamine, huvide konflikti järgimine ja võimalusel keskkonnasäästlike lahenduste kasutamine.
Riigihankele kohalduvate menetlusreeglite maht sõltub ostu summast - mida soodsam ost, seda leebemad menetlusreeglid kohalduvad ja mida suurem ost, seda formaalsemad on ka menetlusreeglid. Sama kehtib ka üldpõhimõtete rakendamise kohta.
Vastus küsimusele “Kas RHSi üldpõhimõtteid tuleb järgida kõikide hangete puhul” peitub asutuse hankekorras. RHS § 131 näeb ette, et hankekord reguleerib muu hulgas: „3) allapoole käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud piirmäära jäävate riigihangete korraldamise korra, mis tagab §-s 3 sätestatud riigihanke põhimõtete järgimise.“.
Pakkumuste võtmise puhul tuleb fikseerida hanke kokkuvõttes või hinnavõrdlustabelis, kuidas üldpõhimõtteid järgiti - kuidas on pakkumusi võrreldud, mis on valitud pakkuja eelised või miks on pakkumus võetud ainult ühelt pakkujalt (hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse (kontrolljälg)).
Võrreldavate pakkumuste küsimist tõendavate dokumentidena esitatakse:1) kiri võimalikele pakkujatele (pakkumiskutse, hinnapakkumise saamiseks esitatud
lähteülesanne),2) hinnapakkumused,3) kirjalik põhjendus pakkumuse valiku kohta,4) valituks osutunud pakkujaga sõlmitud leping, kui seda nõuab asutuse sisekord või RHS, 5) juhul kui võrreldavaid pakkumusi ei ole võetud, siis kirjalik põhjendus selle kohta.
Et pakkumused oleksid võrreldavad, siis saadetav kiri võimalikele pakkujatele (pakkumiskutse) peab olema täpselt ühesuguse sisuga (mida soovitakse, kogus, pakkumuse esitamise kuupäev jms).Kõikidele pakkujatele saadetakse vastus teenuse/kauba ostmise kohta või mitteostmise kohta.Kui küsitakse pakkumusi raamhankelepingute raames tehtava nn minikonkursi raames, siis saadetav vastus peab sisaldama võitja nime ning vastus peab olema saadetud kõikidele minikonkursil osalejatele ja vastavalt RHS tähtaegadele (kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul).
Riigihangete seadus § 71 lg 5 "hankija on teavitanud teisi raamlepingu poolteks olevaid pakkujaid raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisest viivitamata, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates"Samuti on olulised sama paragrahvi eelnevad punktid:4) hankija sõlmib raamlepingu alusel hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingus sätestatud hankelepingute sõlmimise tingimuste kohaselt esitanud soodsaima pakkumuse.(41) Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse hankelepingu sõlmimise kohta ja esitada igale raamlepingu pooleks olevale pakkujale selle otsuse kohta teate, milles sisalduvad väljavalitud pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised teate saaja pakkumusega võrreldes ning väljavalitud pakkuja nimi või pakkujate nimed.
33
Kui raamhankelepingute alusel ostate kaupa või teenust, siis tuleb rakendada RH seaduse § 5 Hankelepingu vorm sätestab, et hankelepingu peab hankija sõlmima kirjalikus vormis, kui selle maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 10 000 eurot sh kui läbiviidava nn minikonkursi tulemusena hangitakse enam kui 10 000 euro eest kaupu/teenuseid, siis peab tegema kirjaliku hankelepingu, näiteks kui mingi konverentsiteenuse pakkumine on üle 10 000 euro (konverentsiteenuse kohta on meil raamhankeleping).
8. Muude kulude abikõlblikkus
8.1. Seadmete, inventari ning tarvikute soetamineKulu teenustele ja kaupadele sh õppetehnika, -seadmete ja -inventari ning tarvikute soetamine, on abikõlblik kui nii on sätestatud perioodi 2007-2013 meetme tingimustes või kui kulu vastab ühendmääruse 2014-2020 abikõlbliku kulu üldtingimustele (kulu on põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus).
Projekti töötajatele soetatavate kaupade (arvutid ja nende lisatarvikud, litsentsid, telefonid jms) abikõlblikkuse põhimõtted:
Kui töötaja töötab mitme projekti heaks, siis jaotatakse töötajale soetatud kaupade kulu proportsionaalselt töötaja koormusele erinevates projektides.
Kui töötaja ei tööta asutuses täiskoormusega ja teeb vaid ühe projekti heaks tööd, siis on soetatava vara kulu kogu ulatuses abikõlblik.
Kui töötaja töötab projekti heaks võlaõigusliku lepinguga, siis eeldatakse, et töövõtja/käsundi saaja teostab tööd iseenda materjalide, töövahendite või seadmetega. Töövõtjale/käsundisaajale töövahendite ja seadmete soetamise kulu ei ole sobiv ja põhjendatud, kuna töövõtja/käsundisaaja on töötamise aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, mistõttu ei ole võimalik tagada, et töövõtja/käsundisaaja kasutab soetatud töövahendeid ja seadmeid ainult lepingus nimetatud projektile teenuse osutamiseks.
Projekti töötajatele kaupade soetamine projekti lõpus (projekti viimase aasta jooksul) peab olema põhjendatud st seotud tegevuste elluviimise ja nende eesmärkide (väljundindikaatorite) täitmisega (kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada või kui projekti tulemused oleksid tagasihoidlikumad ilma kaupu soetamata)
8.1.1. Vara soetamine liisinglepingu aluselVara soetamine liisinglepingu alusel on abikõlblik ainult kapitalirendi puhul ja see peab olema sätestatud TAT õiguasktis.
Vara soetamine on abikõlblik osaliselt (näiteks tulenevalt riigiabi reeglitest võib toetust anda max 40%):
1) lepingu pikkus võib ületada projekti AK periood ainult lepingu mitteabikõlbliku osa osas;
2) lepingu objekti toetatava osa maksed koos omafinantseeringuga peavad olema tehtud projekti AK perioodil;
3) leping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja (kui ei, siis vara soetamist liisinglepingu alusel toetada ei saa);
4) vara tuleb säilitada kestvuse nõude ajal;5) RÜ kontrollib nii toetuse andmisel kui tegevuste kestvuse nõude ajal, kas lepingu
jätkumisel üle tegevuste kestvuse nõude toetuse saaja vara omanikuks saamise tingimus lepingus säilib.
34
Vara soetamine on abikõlblik 100%:1) lepingu maksimaalne pikkus = projekti AK periood;2) leping peab sisaldama toetuse saaja kohustust osta vara lepingu lõppedes (st hiljemalt
AK perioodi lõpus) välja (kui ei, siis vara soetamist liisinglepingu alusel toetada ei saa);3) vara tuleb säilitada kestvuse nõude ajal;4) RÜ kontrollib toetuse andmisel, kas lepingus on sätestatud toetuse saaja vara
omanikuks saamise tingimus ning projekti lõpetamisel, kas toetuse saaja on saanud vara omanikuks.
8.1.2. Vara asendamineKui on vajadus säilitusperioodil vara asendamiseks, siis ÜSM määruse 1303/2013 artikli 71 kohaselt tuleb tagada toetatavate tegevuste kestvus 5 aasta (VKE-del 3 aasta) jooksul alates lõppmakse tegemisest toetuse saajale. Kui antud perioodil soetatud vara läheb katki või hävib muul moel, siis peab toetuse saaja taastama sama olukorra, mis oli enne, nii et projekti rakendamistingimused jäävad samaks.
8.2. Litsentside abikõlblikkusLitsentsi või muu loa/tunnistuse kulu (näiteks akrediteerimine/hindamine kui seotud mingi perioodi ja kuluga) on abikõlblik proportsionaalselt projekti perioodiga, v.a. juhul kui litsents või muu luba on vajalik ainult projekti tegevuste elluviimiseks (hiljem ei kasutata).
8.3. Pankade teenustasuPangatehingute teenustasud ei ole abikõlblikud.Teatud pangatehingutele kehtestanud teenustasud on kättesaadavad pankade kodulehekülgedelt, näiteks SEB hinnakiri http://www.seb.ee/hinnakiri#
Näiteks on järgnevalt toodud SEB panga teenuste hinnakirjast välisvaluutas tehtud tehingute konverteerimistasu hind nii krediitkaarditehingutele kui ka ja deebetkaarditehingutele:
http://www.seb.ee/hinnakiri#krediitkaardid Väljavõte hinnakirjast:
8. Konverteerimistasu välisvaluutas tehtud tehingute eest
tehingu originaalvaluutaks on muu valuuta (v.a EUR) 1% tehingu summast
http://www.seb.ee/hinnakiri#deebetkaardid Väljavõte hinnakirjast:
7. Konverteerimistasu välisvaluutas tehtud tehingute eest
tehingu originaalvaluutaks on muu valuuta (v.a EUR) 1% tehingu summast
Sisuliselt tähendab konverteerimistasu panga teenustasu välisvaluutas tehtud tehingute eest.
Abikõlblikkuse määrus 2007–2013§ 15. Mitteabikõlblikud kulud
35
1) Mitteabikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses on kulu, mis ei vasta „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 2 punktis 2 sätestatule. Mitteabikõlblikuks loetakse muu hulgas järgmisi kulusid:1) laenuintressid ja teenustasu valuuta vahetamise eest;[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]
Ühendmäärus 2014–2020§ 4. Mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:1) laenuintress, välja arvatud, kui toetust antakse rahastamisvahendist intressi- või garantiitasu toetusena;
Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et perioodi 2014-2020 ühendmääruses ei ole toodud mitteabikõlblike kulude loetelus „teenustasu valuuta vahetamise eest“ kui TAT õigusaktis või TRO-s ei ole teisiti.Kui meetme määrus ei kirjelda toodud kulu abikõlblikkust, siis tuleb abikõlblikkuse otsustamisel lähtuda kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimusest: Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.
8.4. LiikmemaksudAbikõlblikkuse määrus 2007–201315. Mitteabikõlblikud kuludMitteabikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses on kulu, mis ei vasta „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 2 p 2 sätestatule. Mitteabikõlblikuks loetakse muu hulgas järgmisi kulusid:
1) rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaksud, mis ei ole lisandunud projekti rakendamisega;
Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et perioodi 2014-2020 ühendmääruses ei ole mitteabikõlblike kulude loetelus liikmemaksudega seonduvat kui meetme määruses ei ole teisiti.Kui meetme määrus ei kirjelda toodud kulu abikõlblikkust, siis tuleb abikõlblikkuse otsustamisel lähtuda kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimusest: Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Ühendmääruse seletuskiri:“… liikmemaks võib olla põhjendatud kulu juhul, kui toetatava tegevuse tegemise eelduseks on kohustus liituda mõne rahvusvahelise või riigisisese organisatsiooniga ja maksta liikmemaks.”
Liikmemaksu abikõlblikuks lugemise tingimusteks on: 1) lisandub projekti rakendamisega : toetatava tegevuse elluviimise eelduseks on kohustus
liituda mõne rahvusvahelise või riigisisese organisatsiooniga ja maksta liikmemaks; 2) liige = toetuse saaja: organisatsiooni liige, mille liikmemaksu makstakse, peab olema
toetuse saaja; 3) on sobiv, vajalik ja tõhus.
Liikmemaks on: sobiv – kui projekti tulemused oleksid liikmeks mitteolemisel tagasihoidlikumad (näit.
väljundiks on teaduspublikatsioonide arv ning teave nende avaldamiseks sõltub liikmeks olemisest)
vajalik – kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada liikmeks olemise asemel ka odavama sama efektiivse kuluga (näit. ei ole võimalik samaväärset teavet saada mõnest teisest odavamast allikast või liikmeks olemata puudub juurdepääs teabele)
36
tõhus – kui liikmelisusest saadavate hüvede, mis on vajalikud projekti tulemuste saavutamiseks, ja liikmemaksu proportsioon on parim võimalik (näit. kui projekti tulemuste saavutamiseks on vajalik osaleda 2 konverentsil ning liikmemaks+liikme soodushind < hind mitteliikmena)
8.5. Rahatrahv, viivis jm toetuse saaja hooletust tegevusest tingitud kulud
Abikõlblik ei ole toetuse saaja ja partneri poolt tasumisele kuuluv projekti elluviimisega seotud rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis. Sellised kulud ei ole abikõlblikud, sest need on tingitud toetuse saaja hooletust või mittenõuetekohasest tegevusest, isegi kui tegevus oli seotud projektiga.
Abikõlblikkuse määrus 2007–2013§ 15. Mitteabikõlblikud kulud Mitteabikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses on kulu, mis ei vasta „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 2 punktis 2 sätestatule. Mitteabikõlblikuks loetakse muu hulgas järgmisi kulusid:3) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused;31) kohtumenetlusega seotud menetluskulud;
Ühendmäärus 2014–2020§ 4. Mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis;3) kohtumenetlusega seotud menetluskulud, välja arvatud struktuuritoetuse seaduse §-s 20 nimetatud tehnilise abina (edaspidi tehniline abi) toetuse andmisel, kuid mitte vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulud;
8.6. Eluruumi (ühiselamu toa) rentimine, üürimineRuumide rentimine on abikõlblik, kui rentimine on selgelt seotud projekti eesmärkidega. St ruume kasutatakse üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.Eluruumi rentimiseks või üürimiseks ei ole vaja korraldada hanget, kuna nimetatud teenuse ostmine on RHS-i mõistes erand.
RHSi § 14 lg 1 p 6 kohaselt ei ole hankija kohustatud RHSis sätestatud korda rakendama kui leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist. Eelnimetatud norm on üle võetud 2004/18/EU direktiivi artikli 16 (specific exclusions) punktist (a) mis on sõnastatud järgmiselt: …./This Directive shall not apply to public service contracts for: (a) the acquisition or rental, by whatever financial means, of land, existing buildings or other immovable property or concerning rights thereon; nevertheless, financial service contracts concluded at the same time as, before or after the contract of acquisition or rental, in whatever form, shall be subject to this Directive;/.
Seega direktiiv ei kohaldu ja riigihanget ei pea korraldama maa, olemasolevate hoonete või muu kinnisvara või sellega kaasnevate õiguste omandamisel või rentimisel. Erand on kehtestatud põhjusel, et üldjuhul on hankija soovidele vastava kinnistu asukoht selgelt piiritletud ning seetõttu on võimalik konkurents minimaalne.
Lepingu pealkirja järgi ei saa otsustada, kas tegu on nimetatud § 14 lg 1 p 6 alla kuuluva lepinguga. Lepingu sisu peab vastama toodud punkti sisule.
Riigihangete seadus§ 14. Erandid
37
(1) Käesolevas seaduses sätestatud korda ei ole hankija kohustatud rakendama, kui:6) leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist;
8.7. Ettemaksearvete abikõlblikkus2007-2013 perioodi väljamaksete määruses ega abikõlblikkuse määruses ei ole piirangut ettemaksearvete osas. Ettemaksearvete alusel toetuse välja maksmine on lubatud. Oluline on see, et arve on esitatud ja tegevus tehtud (antud juhul seadmed tarnitud) projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul (tasumine +45 päeva, aga mitte hiljem kui 31.12.2015).Allikas: Rahandusministeeriumi 23.04.2015 vastus [email protected]
Seega kui meetme määrusest piiranguid ei tule, ei ole õigusaktides piiranguid seatud. Kui aga lepingute kuupäevade kohaselt jääb seadme või teenuse lõplik tarve väga abikõlblikkuse perioodi lõppu ning võib tekkida oht, et tähtaegselt ei jõuta tarnet teha, siis on meil vastavalt vajadusele seada lisatingimusi. Nt täiendav kinnituskiri tähtaja osas tarnijalt vms. Oluline on see, et toetuse saaja teadvustaks, et kui tarnimine jääb projekti abikõlblikkuse perioodist hilisemaks, tuleb tal toetus tagasi maksta.
Abikõlblikkuse määrus 2007–2013§2 Kulude tekkimine ja projekti abikõlblikkuse periood(2) Kulud võib lugeda abikõlblikeks, kui:
1) need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, aga hiljemalt 31. detsembril 2015. a;
2) kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.
(3) Kulu tekkimise ajaks käesoleva määruse tähenduses on kuludokumendi koostamise kuupäev.
8.8. Maksude abikõlblikkus (va maksud ja maksed töötasult)2007-2013 2014-2020
Erisoodustuskulu- ja maks (AKM § 5) tasutav maksTMS § 48 lg 4 tähenduses käsitletav kulu ja tasutav makspäevaraha, majutuskulu ja mootorsõidukikasutamise kulu – vastavas õigusaktideskehtestatud maksustamiselemittekuuluvate piirmäärade ulatuses
KäibemaksAKM § 6 Käibemaks projekti raames on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust
ÜM § 4 (11) mitteabikõlblik, v.a kui ei olekäibemaksuseaduse alusel tagasi saadav
KOV poolt kehtestatud maksud (AKM § 6¹)KOV kehtestatud maksud on abikõlblikud
8.8.1. Tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustusteltAbikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks „Tulumaksuseadus“ § 48 lg 4 tähenduses on abikõlblik kui see on nii sätestatud perioodi 2007-2013 meetme tingimustes või kui kulu vastab ühendmääruse 2014-2020 abikõlbliku kulu üldtingimustele (kulu on põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette
38
nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus).Erisoodustusena käsitletakse ka muuhulgas toetuse saaja poolt korraldatud koolituste, seminaride, koosolekute jm ürituste raames pakutud toitlustust.Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötava või teenust osutava füüsilist isiku eest tuleb ka tasuda maksud neile tehtud erisoodustuste eest.Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kuna elluviija ega RÜ ei ole maksuhalduri kohustustes, siis ei saa me nõuda toetuse saajalt nimetatud isikutele tehtud erisoodustuste eest maksude tasumist ning abikõlblike kuludena deklareerimist, vaid jääb üle teha märkus, et nimetatud makse tuleb vastavalt tulumaksuseadusele tasuda.
Tulumaksuseadus§ 48. Tulumaks erisoodustustelt(1) Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.(2) Tööandjaks lõike 1 tähenduses on residendist juriidiline või füüsiline isik, samuti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7) või kellel on Eestis töötajad.(3) Töötajaks lõike 1 tähenduses on töölepingu alusel töötav isik, ametnik (§ 13 lõige 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks lõike 1 tähenduses loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut.(4) Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas:....
Sotsiaalmaksuseadus§ 2. Maksuobjekt(1) Sotsiaalmaksu makstakse:7) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;
8.8.2. KäibemaksÜldjuhul ei ole käibemaks tegevuse rahastamiskõlblik kulu, välja arvatud juhtudel, kui see ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav.
Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lg 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.Ülikoolid on avalik-õiguslik juriidilised isikud ja nende tegevus võib-olla ka selline, mida saavad teha ka teised maksukohuslased.Käibemaksuseaduse seisukohalt tuleb vaadata ka meetme tegevust, mida toetatakse - kas see kuulub KMS § 16 nimetatud maksuvaba käibe hulka või ei loeta tegevust üldse ettevõtluseks KMS mõistes.
Perioodil 2013-2020 sõltub käibemaksu abikõlblikkus maksukohustuslusest ja maksukohustuslase poolt valitud sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodist.
Maksustatakse majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest, tekkinud käivet (KMS § 2 lg 2).
Maksukohustuslane Sisendkäibemaksu mahaarvamise
39
meetodidPiiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (KMS § 3 lg 2) Piiratud maksukohuslaseks registreerimistreguleerib KMS § 21
Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei ole – KM on abikõlblik.
Käibemaksukohustuslane (KMS § 3 lg 1)
Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine (KMS § 32) Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja
teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt (proportsiooni määramisel võetakse aluseks kalendriaasta).
Sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodid (KMS § 33)1) proportsionaalse mahaarvamise meetod rakendatakse maksustatava käibe ja kogu
käibe suhet kogu sisendkäibemaksu mahaarvamisel; tulemust korrigeeritakse kalendriaasta lõpul, lähtudes selle kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest - KM on mitteabikõlblik
2) otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetod:
maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha ei arvata – KM on abikõlblik;
nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks arvatakse maha vastavalt maksustatava käibe ja kogu käibe suhtele – KM on mitteabikõlblik
Abikõlblikkuse määrus 2007–2013§ 6. Käibemaksu abikõlblikkusKäibemaks projekti raames on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
Ühendmäärus 2014–2020§ 4. Mitteabikõlblikud kuludAbikõlblikud ei ole järgmised kulud:11) käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. Kui rahastamisvahendist antakse lõppsaajale investeeringutoetust, lähtutakse käibemaksu arvesse võtmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikest 11;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013Artikli 69 lõike 3 punkt c3. Järgmised kulud ei ole rahastamiskõlblikud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt ning artikli 92 lõikes 6 osutatud Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühendamise Rahastusse üle kantud toetussummast toetuse saamiseks:
40
c) käibemaks, välja arvatud juhtudel, kui see ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav.
9. Stipendiumite ja toetuste abikõlblikkusToetuse andmine üliõpilastele stipendiumite ja toetuste maksmise kaudu peab olema sätestatud meetme tingimustes, TRO või TAT õigusaktis.Üldjuhul kasutatakse toetuste maksmisel stipendiumite ja toetuste liike ja suurusi, mis on kehtestud Vabariigi Valitsuse määrusega „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“ või „Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega”.Kuna nimetatud stipendiumite ja toetuste suurused on kehtestatud riigisiseste üldaktidega, siis tuleb neid kasutada ainult täpselt samas suuruses.
Stipendiumite ja toetuste abikõlblikkust kontrollitakse kas vastava meetme või TAT-i tingimustes või vastava tegevuse rakendamise juhendis, kui see on koostatud, toodud tingimused alusel. Iga tingimuse täitmiseks esitatakse kulu tõendavad dokumendid. Näiteks perioodi 2013-2014 Meetme "Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine" tingimused § 12 alusel on esitatavad dokumendid järgmised:
1) immatrikuleerimise korraldus/käskkiri vms vastav dokument (tingimus: on immatrikuleeritud enne 1. jaanuari 2013. a);
2) kõrgkooli korraldus/käskkiri vms vastav dokument üliõpilase õppekoormuse kohta või väljavõte kõrgkooli õppeinfosüsteemist õppekoormuse kohta ja tulemusleping või kinnitatud väljavõte tulemuslepingust (tingimus: kes õpivad doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud tulemuslepingus, osakoormusega);
3) õppe nominaalaja ja sellega seotud kulude abikõlblikkuse arvestust peab vastava projekti koordinaator, arvestades kõrgkooli poolt esitatud korraldusi/käskkirju akadeemilisele puhkusele lubamise ja/või eksmatrikuleerimise kohta (tingimus: kes ei ole ületanud õppekava nominaalkestust);
4) atesteerimise dokumendid (tingimus: on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras).
Stipendiumite liigid ja määrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused:§ 1. Määruse reguleerimisala ja stipendiumite liigid(1) Määrusega kehtestatakse üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused.(2) Üliõpilaste stipendiumite liigid on järgmised:1) erialastipendium;2) tulemusstipendium;3) doktorandistipendium;4) erivajadustega üliõpilaste stipendium;5) asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium.
Üliõpilastele makstavate õppetoetuste liigid ja suurused on kehtestatud Õppetoetuste ja õppelaenu seadus§ 2. Õppetoetuste liigidÕppetoetused käesoleva seaduse tähenduses on:3) doktoranditoetus – doktoriõppes õppivale isikule (edaspidi doktorant) käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks;
§ 5. Õppetoetuse taotlemine(3) Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust, kui ta:1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
41
2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis (edaspidi ülikool) doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud riikliku koolitustellimuse lepingus, osakoormusega;3) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;4) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008](4) Õppetoetust ei ole õigust saada akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel.
§ 10. Õppetoetuse maksmine(11) Doktoranditoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest.[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008](12) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastavale osakoormusega õppivale doktorandile makstakse doktoranditoetust tema õppekoormusele vastavas proportsionaalses summas riigieelarvega kehtestatud doktoranditoetuse suurusest.[RT I, 28.06.2012, 4 - jõust. 01.07.2012]
9.1. Doktoranditoetuse abikõlblikkusKokkuvõtteks doktoranditoetuse maksmisest:
doktoranditoetus määratakse jaseda makstakse üliõpilastele, kes õpivad st üliõpilane, kes ei õpi, doktoranditoetust ei saa saada;
doktoranditoetuse suurus kalendrikuuks on kehtestatud riigieelarve seadusega; õppetoetuste ja õppelaenu seadus järgi määratakse ja makstakse doktoranditoetust
üliõpilasele õppekava nominaalkestuse jooksul; ükski õigusakt ei sätesta, et kalendrikuu eest, millal üliõpilane õppis ja ei õppinud,
makstakse doktoranditoetust kehtestatud kalendrikuu suuruses; perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 2 too abikõlbliku kulu mõiste:
o "2) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud" st doktoranditoetuse maksmine mitte õppijale ei ole põhjendatud.
Vastavalt kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele on stipendiumid ja toetused abikõlblikud õppetööl oldud aja eest st stipendiumi või toetust makstakse õppekoormusele vastavas proportsionaalses summas kehtestatud stipendiumi või toetuse suurusest st kalendrikuus makstava stipendiumi suurus sõltub üliõpilase eksmatrikuleerimise kuupäevast, akadeemilise puhkuse algusest või lõpust ning immatrikuleerimise kuupäevast.Näiteks:doktoranditoetuse suurus on 422 eurot kalendrikuus. Doktorant läks akadeemilisel puhkusele alates 14.märtsist 2015 st talle makstakse doktoranditoetust märtsis 2015 13 õppetööl oldud päeva eest (01.-13.03.2015) summas 176,97 eurot (422/31*13=176,97).
Ühendmäärus 2014–2020§ 2. Kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused(1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.(3) .....(4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui toetuse saaja on kulu aluseks oleva toimunud sündmuse või tehtud tehingu tulemusena tekkinud rahalise võla kajastanud arve või muu sarnase tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel oma raamatupidamises kohustusena lähtuvalt rahvusvaheliselt
42
tunnustatud raamatupidamise ja finantsaruandluse põhimõtetest. Töö või teenistusülesannete eest makstava (edaspidi palk) puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht.(5) Tegelik kulu on makstud, kui see on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.
9.2. JätkuõppurJätkuõppur on kõrghariduse kolmandal astmel õpet jätkav doktorikooli doktorant kellele võib määrata doktorandi stipendiumi samadel alustel kui teistele doktorikooli doktorantidele õppe nominaalkestuse ajal ja antud mõistet ning temale stipendiumi määramist käsitleb ainult VV määrus „Meetme "Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine" tingimused”
Jätkuõppuri stipendium on abikõlblik õppel oldud päevadele vastavas proportsionaalses summas doktoranditoetuse kalendrikuu määrast, kui
1) jätkuõppur ei saa „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse” § 12 alusel kehtestatud doktoranditoetust või muud toetust (sealhulgas teistest struktuuritoetuse meetmetest makstavat toetust, mille eesmärk on Eestis õppimisega kaasnevate kulude katmine);
1) jätkuõppur õpib doktoriõppeõppe nominaalkestuse ajal (õppe nominaalkestus pikeneb akadeemilisel puhkusel oldud aja võrra, nominaalkestuse arvestusse läheb nii enne jätkuõppurina doktoriõppes õppimine kui ka jätkuõppurina õppimise aeg);
2) stipendiumi ei maksta mitte enam kui 2 õppeaasta pikkuse perioodi vältel pärast õppesse tagasipöördumist, välja arvatud akadeemilisel puhkusel viibitud aeg, aga arvestades õppe nominaalaega st jätkuõppuri stipendiumi maksmise periood või olla ka lühem kui 2 aastat;
3) ta õpib osakoormusega õppes ning osakoormusega õppimise võimalus on kokku lepitud riikliku koolitustellimuse lepingus, siis makstakse osakoormusega õppivale jätkuõppurile stipendiumi doktoranditoetuse kalendrikuu määras alates 16.02.2009 kuni 06.09.2013;
4) ta õpib osakoormusega õppes ja on immatrikuleeritud enne 1. jaanuari 2013. a ning osakoormusega õppimise võimalus on kokku lepitud tulemuslepingus, siis makstakse jätkuõppurile stipendiumi õppekoormusele vastavas proportsionaalses summas, alates 07.09.2013;
5) ta on esitatud stipendiumi kulu tõendavad dokumendid (vt ka punkt 9): jätkuõppuri immatrikuleerimise dokumendid, kust peab olema näha mis õppeaasta
doktoriõppesse jätkuõppur on immatrikuleeritud (jätkuõppuri doktoriõppesse vastuvõttu kinnitav dokument);
jätkuõppuri atesteerimise dokumendid (doktorant läbib atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras);
jätkuõppuri staatuse muutumist (akadeemiline puhkus, õppekoormuse muutus jne) tõendavad dokumendid.
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus§ 5. Õppetoetuse taotlemine(3) Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust, kui ta:1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;2) õpib doktoriõppes kas täiskoormusega või osakoormusega juhul, kui temalt ei nõuta õppekulude hüvitamist;[RT I, 30.05.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]3) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;4) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant.[RT I, 30.05.2012, 1 - jõust. 01.01.2013](73) Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust septembrist alates 12 kalendrikuul või juhul, kui tema õppekava nominaalkestus lõpeb kalendriaasta kestel, vastaval arvul õppekuudel.
43
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]§ 10. Õppetoetuse maksmine(12) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastavale osakoormusega õppivale doktorandile makstakse doktoranditoetust tema õppekoormusele vastavas proportsionaalses summas riigieelarvega kehtestatud doktoranditoetuse suurusest.[RT I, 28.06.2012, 4 - jõust. 01.07.2012]
Meetme "Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine" tingimused§ 3. Mõisted26) jätkuõppur on kõrghariduse kolmandal astmel õpet jätkav doktorikooli doktorant, kes vastab haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtestatud tingimustele.[RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010 - rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1.09.2010]§ 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud(2) Abikõlblike kulude osas on järgmised piirangud ja erisused:1) doktorantide õppetööga seotud reisikulud ei tohi ületada 20% projekti abikõlblikest kuludest;2) doktorandi stipendiumit ei saa määrata doktorikooli doktorandile, kes saab „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse” § 12 alusel kehtestatud doktoranditoetust või muud toetust (sealhulgas teistest struktuuritoetuse meetmetest makstavat toetust), mille eesmärk on Eestis õppimisega kaasnevate kulude katmine;4) jätkuõppuri stipendium ja muud jätkuõppuriga otseselt seotud kulud on abikõlblikud alates jätkuõppuri immatrikuleerimisest kuni doktoriõppe lõpetamiseni, kuid mitte enam kui 2 õppeaasta pikkuse perioodi vältel pärast õppesse tagasipöördumist, välja arvatud akadeemilisel puhkusel viibitud aeg;5) jätkuõppurile võib määrata doktorandi stipendiumi samadel alustel kui teistele doktorikooli doktorantidele, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud piiranguga. Jätkuõppurite puhul on võimalik määrata doktorandi stipendium ka osakoormusega õppes õppivatele doktorantidele.[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]16) „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse” § 12 alusel kehtestatud doktoranditoetusega samas mahus stipendium doktorikooli kuuluvatele doktorantidele, kes on immatrikuleeritud enne 1. jaanuari 2013. a ja kes õpivad doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud tulemuslepingus, osakoormusega ning kes ei ole ületanud õppekava nominaalkestust ja on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras, või esimese aasta doktorantidele vastuvõtu pingerea alusel. Osakoormusega õppivale doktorandile makstakse stipendiumi tema õppekoormusele vastavas proportsionaalses summas riigieelarvega kehtestatud doktoranditoetuse suurusest;[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
10. Teavitusnõuete täitmineEuroopa Liidu toetuse kasutamine peab olema nõuetekohaselt tähistatud või viidatud vastavalt määrusele perioodide teavitamismäärustele (struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord), teavitusnõuetest vaata ka RÜ kodulehelt aadressil: http://adm.archimedes.ee/str/teavitamine/
Logo tuleb paigutada nähtavale kohale kõikidele struktuuritoetusest rahastatud ja struktuuritoetust tutvustavatele projektidele.Logoga tuleb tähistada esemed, dokumendi ja muud teabekandjad, mis on mõeldud avalikkusele ja projekti sihtgrupile, näiteks trükised, reklaam- või muud teavitusmaterjalid, tunnistused, osalejate nimekirjad, ettekanded, kodulehed, meened, masinad, seadmed vm esemed.
Mõne eseme mõõtmete või projekti omapära tõttu ei ole võimalik logo paigutada (näiteks tele- või raadiosaate ja pressiteate korral). Nendel juhtudel ning kui logo pole nähtav või trükitehniliselt teostatav, tuleb tekstiliselt viidata nii toetust andnud fondile kui Euroopa Liidule.
44
Logol olevad elemendid on perioodil 2014–2020 jäänud üldiselt samaks, muutunud on logo turvaala, et logol olevad elemendid oleksid võimalikult lihtsalt nähtavad.
2007-2013 2014-2020
Oluline on rõhutada, et juhul kui on olemas veebileht, avaldatakse veebilehel projekti lühikirjeldus, eesmärk, tulemus, selle fondi nimetus, millest projekti toetati, ja toetuse summa. Veebilehte eraldi looma ei pea hakkama. Perioodil 2014–2020 peab veebilehel olev logo olema sõltumata digiseadmest nähtav digiseadme ekraanil, ilma et kasutaja peaks ekraanile kuvatavat lehekülge allapoole kerima. Digitaalne logo on kättesaadav veebilehel http://www.struktuurifondid.ee/nouded-avalikustamisele/
Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus§ 22. Toetuse saaja kohustused13) näitama, et tegemist on toetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus§ 24. Toetuse saaja kohustused16) täitma käesoleva seaduse § 39 lõike 10 alusel antud määruse kohaselt teavitamisega seotud kohustusi;
10.1. MeenedKingituste ja teavituskulu (meened) eristamise kohta ei ole olemas juhendit, kulu tekitaja (elluviija või partner) peab teadma ja oskama põhjendada miks üks või teine kulu tekkis.Teavitamiskulud hõlmavad kõiki teavitamisega otseselt seotud ning planeeritud kulusid, näiteks teavitusürituste (projekti infopäevad, teavitusseminarid, -konverentsid) läbiviimise, info- ja reklaammaterjalide (sh voldikud), trükimeedias info levitamise (kuulutused), meenete tellimise jms kulud.
Loomulikult ei muuda logo pealekleepimine veel kõiki esemeid teavituskuludeks (näiteks sülearvuti kinkimine töötajale ei ole teavitamiskulu ka siis, kui sinna logo peale on kleebitud), kingituse ja teavituskulu eristamisel tuleb lähtuda kulu mõistlikkusest ja vajalikkusest. Kui kulu on esitatud teavitamiskuluna, tuleb hinnata, kas ta ka tegelikult seda funktsiooni täitis.
Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord§ 3. Struktuuritoetusest rahastatud objektide tähistamise tingimused
45
(1) Objektide tähistamiseks ja Euroopa Liidu osalusele viitamiseks tähistatakse logoga kõik struktuuritoetusest rahastatud ja struktuuritoetust tutvustavad projektid või tegevused (edaspidi objekt), sealhulgas:1) ehitised;2) meened;3) info- ja reklaammaterjalid;4) üritused;5) masinad;6) digitaalsed infokandjad ja materjalid, mille puhul logo paigutatakse pakendile või tootele ning selle esilehele, -kaadrile, -pildile;7) televisioonisaated, artiklid ja muud tekstid tehniliselt võimalikul ja sobival viisil;8) trükimeedia või digitaalse meedia väljaannete kuulutused;9) trükised.
11. Projekti elluviimineVastavalt Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 2 p 5 on projekt kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse. Konkreetse projekti abikõlblikud tegevused ja elluviimise tingimused sätestab TRO-s.
Projekt viiakse ellu kooskõlas meetme määruse, TAT õigusakti, projekti taotluse ja TRO-ga. Nimetatud õigusaktides sätestatud tingimuste ja kohustuste täitmata jätmisel nõutakse tagasi kuritarvituse või hooletuse tagajärjel kaotatud summad ilma et selleks oleks vaja siseriiklikus õiguses sätestatud volitusnormi - samasugune kohustus on Ühissätete määrustes 1083/2006 art 98 lg 2; 1303/2013 art 143 lg 2. Toetuse tagasimaksmise kohustus ei ole karistus, vaid see on soodustuse äravõtmine ehk soodustuse saamiseks vajalike tingimuste puudumise tagajärg. Soodustuse äravõtmiseks ei ole vaja spetsiaalset õiguslikku alust (nii nagu see on vajalik halduskaristuse puhul).
11.1. Projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamineToetuse saaja vastutab projekti kui terviku elluviimise ja tulemuse saavutamise eest.
Projekti eesmärkide saavutamise kontrolli teostamise aluseks on taotluses märgitud eesmärgid ja tegevused, mida võrreldakse lõpparuandes kirjeldatud tegevuste ja saavutustega, sh kokkulepitud indikaatorite sihttasemete täitmisega.Juhul, kui vahearuandes ilmneb asjaolusid, mis võiksid projekti edenemist ja/või eesmärkide ning tulemuste saavutamist takistada, tuleb see kontroll-lehel selgelt välja tuua ning otsustada edasine rakendusüksuse tegevus.
Juhul kui projekti vältel selgub, et mingil põhjusel ei ole võimalik väljundeesmärke/indikaatoreid õigeaegselt või täies mahus saavutada, peab toetuse saaja sellest koheselt rakendusüksust informeerima ning esitama taotluse projekti muutmiseks või projekti ennetähtaegseks lõpetamiseks. Rakendusüksusel on õigus otsustada, kas projekti muuta või mitte. Kui määratud tähtajaks jäävad eesmärgid osaliselt või täielikult saavutamata, võib rakendusüksus teha täieliku või osalise tagasinõude otsuse.
Kui projekti eesmärke ei saavutata, siis Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 2 p 4 järgi võib RÜ teha toetuse tagasinõudmise otsuse, kui ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud.
Projekti eesmärkide saavutamise ja projekti lõpetamise hindamise suunis rakendusasutustele ja rakendusüksustele sätestab, et projektiperioodi jooksul täidetavate eesmärkide
46
(väljundeesmärkide) saavutamine on viimase väljamakse taotluse aktsepteerimise eelduseks. Juhul, kui viimase väljamakse taotlemise ajaks ei ole väljundeesmärke/indikaatoreid täies ulatuses saavutatud, kaalub rakendusüksus, kas toetuse täies mahus välja maksmine on õigustatud.
Periood 2014-2020 juhend Korraldusasutuse miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja elluviimise kontrollimisele (KAMIN) sätestab, et projektile seatud eesmärkide saavutamise ja tegevuste elluviimise tulemuslikkust hinnatakse minimaalselt ühel korral projekti lõpparuande ja viimase maksetaotluse menetlemise raames. Lõpparuande esitamise tähtaeg reguleeritakse TAT või muus asjakohases dokumendis. Soovitav on hinnata projekti edenemist ja projekti eesmärkide saavutamist rohkem kui üks kord juhul, kui projekti abikõlblikkuse periood on pikem kui 15 kuud. Seda saab teha toetuse saaja poolt esitatava vahearuande raames, mis ei pea olema sama põhjalik kui lõpparuanne.
Projekti lõppemise kajastamine SFOS-is ja rakendusüksuse raamatupidamisesSFOS-is võib projekti lugeda lõppenuks, kui projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul väljundindikaatorid on saavutatud, kõik väljamaksed projekti raames on toimunud ning projekti lõpparuanne on esitatud (st projekti lõpparuanne võib olla aktsepteeritud enne otseste ja mõjueesmärkide saavutamist).
11.2. Tegevuste kestvusEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 71 lg 3 kohaselt ESFist toetust saanud tegevused ja teistest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust saanud tegevused, mis ei ole investeeringud taristusse või tootlikud investeeringud, peavad maksma fondi toetuse tagasi ainult siis, kui nende suhtes kehtib kohaldatavate riigiabieeskirjade alusel investeeringu säilitamise kohustus ja kui nende tootmistegevus lõpetatakse või paigutatakse ümber nendes eeskirjades sätestatud perioodi jooksul. Seega ESF-ist toetuse andmisel kohaldub kestvuse nõue vaid juhul, kui tegemist on riigiabi andmisega ja vastava abi andmist reguleeriv riigiabireeglistik näeb ette kestvuse nõude.
Tegevuste puhul, mis hõlmab investeerimist taristusse või tootlikku investeeringut, tuleb kestvuse nõuet üldjuhul täita 5 aasta jooksul perioodil 2007–2013 alates projekti lõpetamisest ja perioodil 2014–2020 alates projektile viimase makse tegemisest, sh ettemakse korral selle viimase kasutamise aruande kinnitamisest, va kui riigiabireeglitest või TATst tuleneb erikord (TATis võib korda ainult karmistada).
Kui kestvuse nõue EL määruse kohaselt projektile ei kohaldu, kuid TAT-s on see siiski ette nähtud eesmärgiga suurendada projekti tulemuse kestvust, siis on tegemist kestvuse nõude kohaldumise erikorraga, millise täitmist tuleb jälgida vastavalt TAT tingimustele.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 71 „Toimingute kestvus“ lg 1 kohaselt tegevuse puhul, mis hõlmab investeerimist taristusse või tootlikku investeeringut, peab maksma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul alates toetuse saajale lõppmakse tegemisest või vajaduse korral riigiabi eeskirjades kehtestatud aja jooksul leiab sellega aset mõni alljärgnev sündmus:
a) tootmistegevuse lõpetamine või üleviimine programmipiirkonnast välja;b) selline muutus taristuüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avalik-
õiguslikule isikule põhjendamatu eelise;c) oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena
kahjustataks selle algseid eesmärke.
47
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus§ 22. Toetuse saaja kohustusedToetuse saaja on kohustatud:12) tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise infrastruktuuri või tootlikusse tegevusse investeerimise puhul vähemalt viie aasta jooksul ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtte korral vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatule või ENPI puhul vastavalt ühises rakenduskavas sätestatule;
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus§ 24. Toetuse saaja kohustused14) tagama kestvuse nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 nimetatud juhul ja aja jooksul;
11.3. Projekti puhastulu arvestaminePuhastulu käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 61 lg 1 tähenduse. Projekti puhastulu arvestamise kord sätestatakse TAT-is.
Puhastulu on summa, mis jääb projekti tulust selle teenindamiseks tehtud kulude lahutamisel järele (puhastulu = tegevustulu – tegevuskulu (sh hoolduskulu ja asendusinvesteeringud)). Puhastulu suurus sõltub tulu ja kulu koosseisu kaasatud komponentidest. Erinevat tüüpi tulu teenivate projektide juures võivad tulu ja kulu komponendid olla erinevad.Kui projekti tuluna käsitletavad rahalised laekumised on sõltuvalt projekti abikõlblike kulude mahust, tulu teenimise ajast ja kaasrahastatavast fondist tulu teenimisel arvesse võetaval perioodil suuremad kui samale perioodile vastavad tegevuskulud, arvatakse teenitud puhastulu maha projekti kogukuludest. Kui projekti kõik kulud ei ole abikõlblikud, jaguneb puhastulu proportsionaalselt vastavalt abikõlbliku ja mitteabikõlbliku kulu osale ehk vähendamine toimub proportsionaalsuse ehk pro rata põhimõttel.
Abimaterjalid tulu teenivatele projektidele on kättesaadavad Euroopa Liidu struktuurifondide kodulehe aadressil http://www.struktuurifondid.ee/abimaterjalid-tulu-teenivatele-projektidele :
1) „Guide to cost-benefit analysis of investment projects. December 2014“ inglise keeles;2) osaliselt eesti keelde tõlgitud versioon „Kulude-tulude analüüsi juhend
investeerimisprojektidele. Detsember 2014”;3) finantsanalüüsi peamised tabelid excel formaadis;4) juhend
http://www.struktuurifondid.ee/public/Juhend_tulu_teenivatele_projektidele_2014-2020_mai_2015.pdf ja juhendi Lisas 3 esitatud arvutuslik näide exceli formaadis.
Abikõlblikkuse määrus 2007–2013§ 11. Projektist saadava tulu mahaarvamine(1) Projekti tuluks loetakse tasu, mis on saadud projekti vara müümise või kasutamise eest või projekti vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest, või muud samaväärset laekumist.(82) Käesoleva paragrahvi lõikeid 11–8 ei kohaldata Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projektidele. Nimetatud projektide korral loetakse projekti omafinantseeringut ületav laekumine tuluks ja selle võrra vähendatakse projekti abikõlblikke kulusid. Toetuse saaja peab arvestust projekti abikõlblikkuse perioodil saadud laekumiste üle ja esitab info laekumiste kohta projekti lõpparuandega.
Ühendmäärus 2014–2020§ 5. Projekti puhastulu arvesse võtmise kord abikõlblike kulude määratlemisel(1) Puhastulu käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 1
tähenduses.
48
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013Puhastulu ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses on projekti arvestusperioodil tarbijalt projekti vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh projekti vara müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud tegevus- ja lühiajalise projekti vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse projekti tulemusena saadav kokkuhoid tegevuskuludes, v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad projekti muud sissetulekud (riigi- või erasektori toetus).
11.4. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
Vastavalt Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 24 p 12 on toetuse saaja kohustatud järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased.
Riigiabi on igasugune meede, mis vastab kõikidele Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele. ELTL art 107 lg 1 toob riigiabi mõiste:“Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”
ÜLDPÕHIMÕTE: Riigiabi andmine on keelatud
ELTL art 107 lg 1 keelab riigiabi andmise ELTL art 108 lg 1:Komisjon teostab riigiabi järelvalvet
ELTL 107 lg 2 loetleb erandid, mille puhul on abi ühisturuga kokkusobiv ja seega riigiabi andmine ON lubatud:• üksiktarbijatele antav sotsiaalabi• loodusõnnetuste ja erakorraliste
sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi
• Saksamaa jagamisest kahjustatud piirkondade majandusele antav abi
ELTL art 108 lg 2:Uurimismenetluse protseduurid
ELTL art 107 lg 3 loetleb erandid, mille puhul abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks st riigiabi andmine VÕIB OLLA lubatud• Ebasoodsate piirkondade arendamine• Abi teatud majandustegevuse
soodustamiseks: VKE-de toetamine (nt KredExi
laenugarantiid) Teadus- ja arendustegevus (nt TAKid -
EAS) Keskkonnakaitse (nt taastuvenergia
investeeringutoetused - KIK) Koolitus Tööhõive (nt palgatoetus – Töötukassa)
• Kultuur (nt rahvusvaheliste näituste kahju hüvitamine – KuM)
ELTL art 108 lg 3:Liikmesriigid peavad teatama kõikidest riigiabidest Ebaseaduslik riigiabi - vastuolus ELTL art
108 lg 3 (teatamiskohustus täitmata) Väärkasutatud riigiabi - abi on kasutatud
abi saajapoolt teistel tingimustel võrreldes tingimustega, mis olid ettenähtud riigiabi heakskiitmise otsuses
49
Määrused, suunised, teatised Menetlusmäärus 659/1999 ja rakendusmäärus 794/2004 (muudetud määrustega)
Määrus 659/1999 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1999R0659:20130820:ET:PDFMäärus 794/2004 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004R0794&from=en
Abi saaja on ettevõtja (Konkurentsiseadus § 2). Ettevõtja on: äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik, juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik
Kui: avalik-õiguslikku funktsiooni täitev isik, riik või kohaliku omavalitsuse üksus
osaleb kaubaturul (osaleb majandustegevuses), kohaldatakse neile ettevõtjate kohta käivaid sätteid.
Riigiabi väiksemaid summasid antakse vähese tähtsusega abi määruste alusel. Alates 1. jaanuarist 2014 kehtib vähese tähtsusega abi (VTA) andmisel Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1407/2013. Abi andmise piirmäär (200 000 eurot) on sama kui varasemas määruses nr 1998/2006 („On asjakohane säilitada liikmesriigilt ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi ülemmäärana 200 000 eurot. Nimetatud ülemmäär on jätkuvalt vajalik tagamaks, et ühtki käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvat meedet ei saaks lugeda liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavaks ega konkurentsi moonutavaks või moonutada ähvardavaks.”)Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale võib anda VTA-d kolme järjestikuse aasta jooksul 500 000 eurot (komisjoni määrus 360/2012).
Riigiabi ja vähese tähtasusega abi andmise tingimused sätestatakse TAT-is.
11.4.1. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi
Alates 1.07.2014 kehtib Euroopa Komisjoni uus grupierandi määrus (ÜGEM) komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78).Määruse nr 651/2014 alusel saab anda riigiabi sellistel eesmärkidel: Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi
Teadus- ja arendusprojektidele antav abi (art 25) Investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule (art 26) Innovatsiooniklastritele antav abi (art 27) VKEdele antav innovatsiooniabi (art 28) Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi (art 29) Kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi (art 30)
Art 25 Teadus- ja arendusprojektidele antav abi
50
Abi saav projekti osa peab olema täielikult liigitatav ühte või mitmesse järgmistesse kategooriatesse:
1) alusuuringud – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt uute teadmiste omandamiseks (art 2 p 84),
2) rakendusuuringud – kavandatud uuringud või uute toodete, protsesside, teenuste arendamise või olemasolevate toodete, protsesside, teenuste märkimisväärse parendamise kriitiline uurimine (art 2 p 85),
3) tootearendus – teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine, et arendada uusi või täiustatud tooteid, protsesse või teenuseid (art 2 p 86),
4) teostatavusuuringud – projekti potentsiaali hindamine ja analüüs (art 2 p 87).Abikõlblikud kulud:
1) personalikulud,2) vahendite ja seadmete kulud,3) ehitiste (amortisatsioon) ja maa (omandi üleminek) kulud,4) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute,
teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud,
5) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud,6) teostatavusuuringu kulud
Art 26 Investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule Abikõlblikud kulud: materiaalne ja immateriaalne vara Teavitamiskünnis: 20 mln eurot taristu kohta Abi osakaal: 50% abikõlblikest kuludest Tingimus: juurdepääs taristule avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja
mittediskrimineeriv Paindlikumad tingimused soodustatud juurdepääsuks ettevõtjatele, kes on rahastanud
taristu ehitamist vähemalt 10% Peaaegu täielikult mittemajandusliku tegevuse põhimõte selgitatud 20%- lise
ülemmääraga (preambula p 49) Liigse abi tagastusmehhanism, kui majandustegevus ületab eelnevad hinnangud –
võimaldab paindlikkust, kui majandustegevuse osakaalu on ette raske hinnata
Peaaegu täielikult mittemajanduslik tegevus Kui taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajanduslikuks tegevuseks, võib
selle rahastamine olla kogu ulatuses riigiabi eeskirjadest väljaspool (ei sisalda riigiabi) Selgelt kõrvaliseks majandustegevuseks loetakse:
• tegevust, mis on otseselt seotud ja vajalik taristu toimimiseks või lahutamatult seotud peamise mittemajandusliku tegevusega; ja tegevuse ulatus on piiratud (st majandustegevus ei ületa 20% infrastruktuuri üldisest aastasest mahust)
NÄIDE teadusuuringute taristu põhjal, millel on järgmised omadused: Kogu investeeringukulu 200 mln eur Taristu teostab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi Samu sisendeid (tööjõud, materjal, varustus) kasutatakse mõlemateks tegevusteks Majandustegevus moodustab u. 20% taristu üldisest aastasest mahust
Mittemajanduslike tegevuste finantseerimine: Mittemajanduslike tegevuste kulusid saab riigi poolt rahastada täielikult (st abi osakaal
100%) Näites võib avalikku rahastamist summas 160 mln eur (ehk 80% kogukuludest) pidada
mittemajandustegevuse toetamiseks ja seega mitte-riigiabiks
51
Kui ülejäänud 40 mln eurot on rahastatakse vahenditega, mis ei ole riigi ressursid – ei ole riigiabi
Majanduslike tegevuste finantseerimine: Kui riiklik rahastamine taristusse ületab 160 miljonit eurot (enam, kui 80%
kogukuludest) – riigiabi olemasolu (avaliku sektori toetus majandustegevusse) ÜGEM näeb ette 20 mln eurot teavitamiskünnisena, maksimaalse osakaaluga 50% Seega võib taristu saada ÜGEM alusel teatamiskohustusest vabastatud abi 20 miljonit
eurot (50% kogu majandustegevusele kuluvast investeeringukulust summas 40 mln eurot)
NÄITE kokkuvõteToetatud tegevuse iseloom
Vajalikud kulud
Maksimaalne toetuse summa
Abi osakaal Riigiabi/ mitteriigiabi
Mittemajanduslik(80%)
160 mln 160 mln 100% Mitte-riigiabi
Majanduslik(20%)
40 mln 20 mln 50% Riigiabi
Kokku 200 mln 180 mln 90%
11.5. Tegevuste rahastamiskõlblikkus sõltuvalt asukohast
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 70
Tegevuste rahastamiskõlblikkus sõltuvalt asukohast 1. Kui lõigetes 2 ja 3 osutatud eranditest ja fondispetsiifilistest eeskirjadest ei tulene teisiti,
peavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt toetust saanud tegevused toimuma programmipiirkonnas.
2. Korraldusasutus võib nõustuda, et tegevust teostatakse väljaspool programmipiirkonda, kuid liidu piires, tingimusel, et kõik järgmised tingimused on täidetud:
a) tegevus edendab programmipiirkonda;
b) kogusumma, mis on programmi raames eraldatud väljaspool programmipiirkonda toimuvatele tegevustele, ei ületa 15 % ERFi, Ühtekuuluvusfondi või EMKFi toetusest prioriteedi tasandil või 5 % EAFRD toetusest programmi tasandil;
c) seirekomisjon on asjaomased tegevused või tegevustüübid heaks kiitnud;
d) programmi ametiasutuste kohustusi seoses tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega täidavad selle programmi eest vastutavad ametiasutused, mille raames tegevust toetatakse, või nad sõlmivad kokkulepped piirkonna ametiasutustega, kus tegevust teostatakse.
3. Tegevuste puhul, mis on seotud tehnilise abi või reklaamitegevusega, võib kulutusi teha väljaspool liitu tingimusel, et lõike 2 punktis a sätestatud tingimused ning tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused on täidetud.
4. Lõikeid 1–3 ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide suhtes ning lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata ESFist toetatavate tegevuste suhtes.
Hetkel rahandusministeeriumi (25.05.2015, Margit Karu) tõlgendus – kui väiksem osa projektist toimub välismaal ja toetuse saaja/partnerid on Eestis, siis võib projekti asukohaks lugeda Eesti.
52
11.6. RistfinantseerimineEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 98 lg 2 annab võimaluse ERF-ist ja ESF-ist rahastada osa tegevustest, mille kulud vastavad mõne teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist abi saamise tingimustele, tingimusel, et need kulud on vajalikud tegevused nõuetekohaseks elluviimiseks ja sellega seotud: seejuures tuleb kinni pidada rakenduskava prioriteetse suuna puhul kehtivast liidu rahastamise 10% ülempiirist.
Ristfinantseerimise ülempiiriks 10% (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 98 lg 2 ning teist tüüpi kulud tuleb planeerida juba meetme eelarves ning jälgida ka nende kasutamist.Allikas: Rahandusministeeriumi 30.03.2015 vastus (Margit Karu [email protected])
12. Perioodi 2007-2013 lõpetamineProjekti tööd peavad olema tehtud/teenus osutatud/asjad soetatud projekti abikõlblikkuse perioodil
Ei saa olla hilisem kui 31.12.2015
Kuludokument peab olema väljastatud abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul,
hiljemalt 31.12.2015
Kulude eest peab olema tasutud (kas toetuse saaja/partneri poolt või töövõtjatele maksete korral RÜ poolt)
hiljemalt 31.12.2015
Toetuse saaja esitab VMT ja selle tõendamise dokumendid
hiljemalt 08.01.2016
RÜ sisestab taotluse SFOSi ja see peab olema kinnitatud
hiljemalt 22.01.2016
Väljamakse kuupäev SFOSist hiljemalt 29.01.2016
Toetuse saaja peab esitama RÜ-le viimase maksetaotlusega1) projekti raamatupidamistoimingute väljavõtte, mille järgi on võimalik veenduda, et
projekti abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ja projektist saadud tulud (laekumised) on selgelt eristatavad muudest toetuse saaja kuludest ja tuludest (laekumistest). RM on nii kokku lepitud, kui ei lähe kokku, siis saadame tähelepaneku. Saldod kontrollivad raamatupidajad. Aga kui ei ole eristamist, siis tehakse tagasinõude? Mis sellega kaasneb – ajaline surve flat-rate 5%;
2) puhkuseinventuurid;3) lõpparuande.
NäitedProjekt lõppeb 31.12.2015. Sellest projektist saavad inimesed veel detsembrikuus palka. Palk arvestatakse detsembrikuus ja makstakse välja jaanuaris. Selle palgaga seonduvad maksud aga alles 10.02.2016.Vastus: Üldmääruse 1083/2006 art 56 p 1 sätestab, et kulude abikõlblikkuseks lugemise üheks tingimuseks on see, et nende eest on tegelikult makstud kuni 31.12.2015. Seega kõik kulud, mille maksmine on hilisem kui 31.12.2015, on mitteabikõlblikud. See tingimus tuleks siin ettevaatavalt arvesse võtta. Lahendus on maksta detsembri palgad välja detsembris ning deklareerida ning maksta neilt arvestatud maksud ka detsembris ettemaksuna.
53
Aga kui selles projektis on veel mingeid perioodilisi teenuseid, näiteks rent, mobiiltelefon jt. Arve nende eest esitatakse näiteks kuupäevaga 03.01.2016. Kas saame õigesti aru, et sellisel puhul ei saa me neid arveid üldse hüvitada toetuses kuna nad ei vasta abikõlblikkuse määruses eelnevalt välja toodud nõuetele, et siis kuna kulu tekkimise ajaks on kuludokumendi koostamise kuupäev, mis jääb 31.12.2015 hilisemaks, siis ei vasta see arve määruses toodud nõuetele.Vastus: Kuna perioodi 2007-2013 abikõlblikkuse määruse kohaselt loetakse kulu tekkimise kuupäevaks kuludokumendi kuupäev, siis kõik kulud, mille kohta esitatud kuludokumendid kannavad hilisemat kuupäeva kui 31.12.2015, on mitteabikõlblikud. Lahendus – paluda tarnijatelt võimalusel detsembri arved varasemalt väljastada ning need hiljemalt 31.12.2015 tasuda.Uuel perioodil seda probleemi pole, sest siis on kulu tekkimise ajaks kauba/teenuse kättesaamine.Kui toetuse saaja on saanud ettemaksu, siis tuleb kulud maksta ikka hiljemalt 31.12.2015, tõendamise kohta esitab aruande hiljemalt 08.01.2016.
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1083/2006 artikkel 56 p 1 millekohaselt„Kulud, sealhulgas suurprojektide kulud, on fondidelt toetuse saamiseks kõlblikud, kui kulude eest on tegelikult makstud alates kuupäevast, mis jääb ajavahemikku komisjonile rakenduskavade esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2007 (olenevalt sellest, kumb on varasem) kuni 31. detsembrini 2015. Toimingud ei tohi olla lõpule viidud enne abikõlblikkuse alguskuupäeva“
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus(2) Kulud võib lugeda abikõlblikeks, kui1)need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, aga hiljemalt 31. detsembril 2015. a;2)kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009](3) Kulu tekkimise ajaks käesoleva määruse tähenduses on kuludokumendi koostamise kuupäev.[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord§ 10. Väljamaksete teostamise periood(1) Toetuse väljamakseid tehakse seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud rakenduskava abikõlblikkuse perioodi ja sellele järgneva ühe kuu jooksul, see on 2007. aasta 1. jaanuarist kuni 2016. aasta 29. jaanuarini.(2) Viimase väljamakse taotluse, ettemaksena saadud toetuse ja toetusele vastava omafinantseeringu ulatuses nõutavad kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele hiljemalt 2016. aasta 8. jaanuaril.(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohased andmed peab rakendusüksus sisestama registrisse hiljemalt 2016. aasta 22. jaanuaril.
13. Väljamakse taotluse kontroll2007-2013 Järelevalve üldjuhend: väljamakse taotluste kontrolli ning paikvaatluse miinimumnõuded http://www.struktuurifondid.ee/public/ekstranet/EXT2_infomaterjalid/23_Microsoft_Word_-_Jarelevalve__juhend_18042008__SF_ekstranetti.pdf2. VÄLJAMAKSE TAOTLUSTE KONTROLLKuludokumentide kontroll:Sõltumata sellest, kas väljamakse taotluse kontrolli tehakse 100% kuludokumentide alusel, valimi või kulude loetelu alusel tuleb iga väljamakse taotluse puhul kontrollida järgmiseid aspekte. Kõik antud loetelus väljatoodud aspektid peavad kajastuma eraldiseisvana ka kontrolllehtedel vähemalt sama üldistusastmega, kuigi mitte tingimata samas sõnastuses.1) Abikõlblikkuse osas kontrollitakse
kas kulud on tehtud abikõlblikkuse perioodi jooksul;
54
kas kulud on seotud heakskiidetud projektiga, projekti elluviimiseks vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud;
kas kulud on tasutud ning kas nad on tasutud õigele isikule va ettemaksete puhul, juhtudel, kus väljamaksed toimuvad (osaliselt) tasumata kuludokumentide alusel ning juhtudel, kus väljamaksed tehakse otse tööde teostajale;
kas kulud on kooskõlas abikõlblikkuse määruses ja meetme tingimustes sätestatud piirangutega (sh abikõlblike ning mitteabikõlblike kulude loetelu);
kas kulud jäävad heakskiidetud eelarve piiresse (ka eelarveridade lõikes); kas deklareeritud käibemaks on abikõlblik; kas kulude tegemisel on jälgitud riigihangete seadust; kas üldkulude ja personalikulude arvutamisel on jälgitud korrektset metoodikat;
13.1. KuludokumentKuludokument on kohustuse tekkimise aluseks olev dokument, sealhulgas leping, riiklikest või kohaliku omavalitsuse vahenditest makstava toetuse või riikliku abiraha väljamaksmist tõendav väljavõte vastavast registrist või Eesti Töötukassa kinnituskiri riiklikest vahenditest makstava toetuse väljamaksmise kohta.Vastavalt väljamaksete määrusele on kuludokumendiks kohustuse tekkimise aluseks olev dokument, milleks praktikas on reeglina arve. Juhul kui kohustuse tekkimise aluseks on ainult leping (st eraldi arveid lepingu alusel ei esitata), kus on ära toodud maksegraafik ja maksetähtpäevad ning tasumine toimub ainult lepingus sätestatu alusel, loetakse sellist lepingut kuludokumendiks. Viimati nimetatud juhul peab ka leping jääma täies ulatuses abikõlblikkuse perioodi.Kuludokumendil sh välisriigi kuludokumendil toodud majandusliku sisu järgi peab olema võimalik kindlaks teha kulu seotust projekti ning konkreetse tegevusega. Välisriigi poolt välja antud kuludokumendi sisust arusaamiseks sh projekti ja konkreetse projekti tegevusega seostamiseks on õigus nõuda tõlget.
Abikõlblikkuse määrus§ 15. Mitteabikõlblikud kuludMitteabikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses on kulu, mis ei vasta „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 2 punktis 2 sätestatule. Mitteabikõlblikuks loetakse muu hulgas järgmisi kulusid:15) kulu, mis pole tõendatud nõuetekohaste kuludokumentide ega tasumist tõendavate dokumentidega, välja arvatud §-s 31 nimetatud ühtse määra alusel hüvitatavad kulud, §-s 32 nimetatud standardiseeritud ühikuhindade alusel hüvitatavad kulud ja §-s 33 nimetatud kindlasummaliste maksete alusel hüvitatavad kulud;[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord§ 2. Kasutatavad mõistedMääruse mõistes:1) kuludokument on kohustuse tekkimise aluseks olev dokument, sealhulgas leping, riiklikest või kohaliku omavalitsuse vahenditest makstava toetuse või riikliku abiraha väljamaksmist tõendav väljavõte vastavast registrist või Eesti Töötukassa kinnituskiri riiklikest vahenditest makstava toetuse väljamaksmise kohta;[RTL 2009, 37, 497 - jõust. 01.05.2009]2) tasumist tõendav dokument on panga väljavõte, maksekorraldus, kassa väljamineku order või e-riigikassa infosüsteemi (edaspidi e-riigikassa) konto väljavõte. Väljamaksel liisinguandjale käsitletakse omafinantseeringu osas tasumist tõendava dokumendina sõlmitud liisingulepingut koos maksegraafikuga;[RT I, 29.04.2015, 4 - jõust. 02.05.2015]
Raamatupidamise seadus§ 7. Algdokument(1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
55
1) dokumendi nimetus ja number;2) koostamise kuupäev;3) tehingu majanduslik sisu;4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);5) tehingu osapoolte nimed;6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 sätestatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis.(3) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi.(4) Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.[RT I 2005, 61, 478 - jõust. 01.12.2005]
13.2. KontrolljälgEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 125 lg 4 p d kohaselt piisav kontrolljälg, mille kohaselt peab olema võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu vastavust tegelikule tehingule.
Nimekiri dokumentidest ja tegevustest, mis tagavad piisava kontrolljälje toetuse saaja juures, sh näiteks:Väljamaksed
Väljamakse taotluse koopia Väljamakse taotluse parandused ja täiendused Kuludokumentide originaalid (töö/teenuse teostaja või tarnija poolt esitatud
originaalarved) Kuludokumentide tasumist tõendavad dokumendid (maksekorraldused või
pangaväljavõtted) Omafinantseeringu arvestust puudutavad dokumendid, kui omafinantseerimine on
mitterahaline või riiklikest toetustest/kindlustusmaksetest rahastatav Tööajatabelid Töölepingud, käskkirjad, ametijuhendid Töö/teenuse teostaja või tarnijaga sõlmitud lepingud, lepingumuudatused, üleandmise-
vastuvõtmise aktid jne Omanikujärelevalve toimumist tõendavad dokumendid Koolituste puhul koolitatavate valikuga seotud dokumendid, koolitusel osalenute
nimekiri (sh registreerimisleht, millel on koolitusel osalenute allkirjad) ja koolitusmaterjalid
Võrreldavate pakkumiste võtmisel Kiri võimalikele pakkujatele (hinnapakkumise saamiseks esitatud lähteülesanne) Hinnapakkumused Kirjalik põhjendus, pakkumuse valiku kohta Valituks osutunud pakkujaga sõlmitud leping Juhul kui võrreldavaid pakkumusi ei ole võetud, siis kirjalik põhjendus selle kohta
Juhend Kontrolljälje säilitamise suunis korraldusasutusele, rakendusasutustele, rakendusüksustele ja toetuse saajatele
56
14. Perioodi 2014-2020 personali- ja kaudsete kulude abikõlblikkus
14.1. Projekti otsesed personalikuludProjekti otseseks personaliks loetakse projekti sisutegevusega, kaasa arvatud projektijuhtimisega, tegelevad töötajad. Näiteks kui projekti sisuks on mõisakooli renoveerimine, siis on tegemist ehitusprojektiga, kus sisutegevus tõenäoliselt on hangitud. Otseseks personaliks saaks antud projektis lugeda ainult projektijuhi tööjõukulud, juhul kui projektijuht on värvatud, või näiteks koolitusprojektides loetakse projekti otseseks personaliks projektijuht, koolitajad ja lektorid, kui nad töötavad projekti heaks.
Otseseks personalikuluks loetakse ühendmääruse § 3 lg 1 p 1 - 4 loetletud kulud, mis on otseselt seotud projekti põhitegevusega ja mille seost konkreetse tegevusega on võimalik tõendada:
1) töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks ja see on tõendatud kirjaliku dokumendiga;2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt töölepingu
seaduses sätestatud korrale;3) seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised
proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;4) seadustest tulenevad maksud ja maksed punktides 1, 2 ja 3 toodud kuludelt
Tasu projektiga seotud ülesannete eest peab olema kooskõlas asutusesisese palgapoliitikaga vastavasisulise töö eest, mis tõendab selliste kulude mõistlikkust.Tasu suuruse mõistlikkust peab olema võimalik hinnata kas
asutusesisese palgaeeskirja vm palga maksmist reguleeriva juhendi järgi, kus on toodud konkreetsed palga suurused (miinimum, maksimum, vahemikud jms) või
konkreetse asutusesise palga analüüsiga.
ÜM § 9 sätestatud projekti otsesed personalikulud § 3 lg 1 p 1-4 ja lg 4 alusel: sisutegevusega, k.a projektijuhtimisega tegelev projekti personal hinnatakse projektipõhiselt, kas tegemist on otsese või admin personaliga hinnatakse tööülesannete, mitte ametinimetuste alusel ainult füüsilise isikuga sõlmitud TVL alusel, kui töötasu on eristatud
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord§ 9. Ühtse määra alusel projekti kaudsete abikõlblike kulude hüvitamine(3) Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja § 3 lõikes 4 loetletud kulud, välja arvatud projekti administreeriva personali kulu, mis tekib seoses raamatupidamise; sekretäri- ja personalitöö; hankespetsialisti tegevuse; haldustöötaja tegevuse; infotehnoloogi tegevuse ja muu abistav tööga.§ 3. Personalikulude abikõlblikkus(1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud:1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale;3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga;4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt;(4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuste eest makstavat tasu, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, ning sellelt tasult arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.
57
Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva kulu võib lugeda ühendmääruse mõistest otseseks personalikuluks kui leping on sõlmitud füüsilise isikuga, kes pole füüsilisest isikust ettevõtja. Füüsilisele isikule tööde või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötukindlustusmaksega). Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kajastatakse lepingujärgset kulu sisseostetud teenusena, tööjõumakse ei arvestata ning teenustasu personalikuluna ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks sõidukulu või muud kulud, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, maksumust. Kui lepingu alusel osutatakse eriliigilisi teenuseid, tuleb lepingus näidata iga teenuse maksumus.
14.2. Projekti administreerimiskuludAdministreerimisega seotud tegevused on tuletatud organisatsiooni üldisest lähenemisest, mille kohaselt sekretäri, raamatupidaja või IT tehnilise toe tööülesanded on reeglina seotud projekti administreerimisega. Ehk projekti otsese ja kaudse personali eristamisel lähtutakse tööülesannete sisust, mitte ametinimetusest.Projekti administreerimine on:1) projekti tegevuste ning ajakava planeerimine ja koordineerimine;2) projekti eelarve koostamine ja muutmine;3) projektiga seotud hangete ettevalmistamine ja läbiviimine sh lepingute sõlmimine ja selle
koordineerimine;4) projektiga seotud õiguslikud toimingud, sealhulgas lepingute koostamine ja sõlmimine;5) projekti raamatupidamine, sealhulgas projektiga seotud pangaülekannete tegemine;6) projekti aruandlus, sealhulgas väljamakse taotluste ja aruannete koostamine, esitamine ja
menetlemine;7) infotehnoloogi tegevus, sealhulgas projekti töötajatele infotehnoloogilist tuge pakkuvate
inimeste tööd. Kui aga projekti tegevus on näiteks infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine, siis selle tööülesandega tegelevad isikud loetakse projekti otseseks personaliks, kuna nende töö on seotud otseselt projekti põhitegevuse elluviimisega;
8) muu projekti elluviimist abistav töö.
Juhul, kui projekti administreerimist ostetakse teenusena juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt, siis loetakse ka juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale projekti administreerimise teenuse eest makstav tasu kaudsete personalikulude koosseisu ning seda ei hüvitata kuludokumendi alusel. Sellisel juhul on tegemist teenusega, mille kuludesse on arvestatud kõik teenuse osutamisega seotud kulud, k.a teenusepakkuja üldkulud ning toetuse saajal neid ei teki.
14.2.1. Administreerimiskulude hüvitamine ühtse määra aluselProjekti administreerimiskulusid saab hüvitada ühtse määra alusel koos üldkuludega.
Projekti kaudsete kulude hüvitamine ühtse määra alusel on abikõlblik, kui see on sätestatud TAT õigusaktis.
Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole tekkinud otseselt projekti sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad toetatava tegevuse tegemisel, seega projekti kaudseteks kuludeks loetakse
elluviija administreeriva personali kulusid, näiteks raamatupidamine, sekretäri- ja personalitöö, infotehnoloogi tegevus ja
üldkulusid, näiteks bürootarvete kulud, sidekulud, kommunaalkulud. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ka kulud, mis oma olemuselt ei ole otseselt seotud projekti konkreetsete tegevustega või mida ei saa sellega otseselt seostada (näiteks
58
halduskulud, mille puhul on raske määrata konkreetsele põhitegevusele suunatud summat).
Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist kohaldatakse ainult projektiga seotud kuludele, mis ei ole seotud projekti sisutegevusega.
14.2.2. Administreerimiskulude hüvitamine kuludokumentide aluselEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 67 lg 1 on nimetatud võimalikud toetuse andmise vormid (tegelike kulude või kulude lihtsustatud hüvitusviiside alusel).See tähendab, et toetuse andmise vormi valiku teeb liikmesriik (meil RA) ning art 67 lg 6 kohaselt tuleb tegevuse kuludele ja toetuse maksmisele rakendatav meetod sätestada tegevuse toetuse tingimuste dokumendis (meil siis TAT-s ning konkreetsele toetuse saaja projektile kohaldumisel fikseeritakse selline toetuse väljamaksmise kord ka TROs).
Siseriiklikult on kaudsetest kuludest piiratud üldkulude hüvitamine. Ühendmäärus 2014–2020§ 4 p 9 kohaselt on üldkulud mitteabikõlblikud, välja arvatud kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel või riigiabina toetuse andmisel.
Seega on TATis kaks võimalust kaudsete kulude hüvitamise kehtestamiseks: lubada kaudsete kulude (administreerimis- ja üldkulud) hüvitamine ühtse määra alusel
või siis hüvitada projekti administreerimiskulud tegelike kulude alusel (viimasel juhul
üldkulusid hüvitada ei saa).
Ühendmäärus 2014–2020Projekti administreeriva personali kuludeks loetakse kõik ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti administreeriva personali personalikulud.1) raamatupidamine;2) sekretäri- ja personalitöö;3) hankespetsialisti tegevus;4) haldustöötaja tegevus;5) infotehnoloogi tegevus;6) muu abistav töö .
14.3. Projekti üldkuludProjekti administreerimisega seotud üldkulusid ei ole võimalik hüvitada kuludokumentide põhiselt kuna ühendmääruse § 9 lg 5 nimetatud üldkulud on abikõlblikud ainult juhul, kui neid hüvitatakse kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel või kui riigiabi antakse summalisena.
Üldkulude abikõlblikkus2007-2013 2014-2020
Abikõlblikkuse määruse § 3 lg 5-7 alusel on projekti üldkulud abikõlblikud tegelike kulude alusel:
Ühendmääruse § 4 p 7 – üldkulud onmitteabikõlblikud, v.a kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel või riigiabina toetuse andmisel proportsionaalselt abikõlblikkuse määruse
lisas 1 sätestatud metoodikate alusel:– kasutatud ruumide pinnale– tekkinud kuludele– projektis hõivatud personalile
üldkuludeks ei loeta organisatsioonijuhtimisega seotud kulusid
59
Selline piirang tuleneb toetuse andmise eesmärgist toetada pigem projekti otseste sisutegevustega kaasnevaid kulusid ja vähendada üldkulude abikõlbliku osa arvestamisega kaasnevat halduskoormust, sh mis kaasneb kontrollide, auditite ja finantskorrektsioonide tegemisega. Kui riigiabi antakse osakaalu alusel abikõlblikest kuludest, siis lihtsustatud hüvitamisviise kasutada ei saa, millisel juhul hüvitatakse kulud tegelike kulude alusel. Kui toetust antakse riigiabikava raames summalise mahupiirangu alusel ja vähese tähtsusega abi andmisel, siis võib lihtsustatud hüvitamisviise rakendada ja üldkulusid sellisel viisil hüvitada.
Projekti üldkulud loetakse kaudsete kulude hulka, kaudsete kulude hüvitamisest loe punktis „Kaudsed kulud“.
Ühendmäärus 2014–2020§ 9 lõige 5 Projekti üldkuludeks loetakse järgmised kulud:1) bürootarvete kulud;2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine;4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud;5) ruumide rentimine;6) valveteenus;7) maamaks;8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu juhul, kui projekti jaoks on eraldi pangakonto;9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel.
14.4. Kaudsed kuludProjekti kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.
OTSESED PERSONALIKULUD
KAUDSED KULUD 15% OTSESTEST PERSONALIKULUDEST
Projekti administreerimis tegevused:
Projekti üldkulud:
1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga
1) raamatupidamine 1) bürootarvete kulud
2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale
2) sekretäri- ja personalitöö
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu
3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga
3) hankespetsialisti tegevus
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine
4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt
4) haldustöötaja tegevus
4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud
5) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel
5) infotehnoloogi tegevus
5) ruumide rentimine
60
tekkiv6) muu abistav töö 6) valveteenus
7) maamaks8) projektiga seotud
pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu juhul, kui projekti jaoks on eraldi pangakonto
9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel
Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist kohaldatakse ainult projektiga seotud kuludele, mis ei ole seotud projekti sisutegevusega.
Projekti kaudsete kulude hüvitamine ühtse määra alusel on abikõlblik, kui see on sätestatud TAT õigusaktis. Juhul kui seda ei ole eelnevalt tehtud, siis toetust lihtsustatud hüvitamisviiside alusel välja maksta ei saa.
Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole tekkinud otseselt projekti sisutegevuse vaid abistavad toetatava tegevuse tegemisel.
Ühendmäärus annab võimaluse ühtse määra alusel kaudseid kulusid hüvitada erinevate protsendimäärade (kas 15%, 25% või 40%)ja meetodite järgi:
1) Variant 1.Kaudsed kulud 15%, arvestatuna projekti otsestest personalikuludest:Abikõlblikud otsesed personalikulud + kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) + projekti ülejäänud abikõlblikud kulud = projekti abikõlblikud kulud kokku;
2) Variant 2.Kaudsed kulud 25%, arvestatuna projekti otsestest kuludest:Abikõlblikud otsesed kulud34 + kaudsed kulud (25% arvestatuna otsestest abikõlblikest kuludest) = projekti abikõlblikud kulud kokku;
3) Variant 3.Projekti ülejäänud abikõlblike kulud 40% (rakendatav ainult ESFist toetatava projekti puhul), arvestatuna projekti otsestest personalikuludest:Abikõlblikud otsesed personalikulud + ülejäänud abikõlblikud kulud (40% otsestest abikõlblikest personalikuludest) = projekti abikõlblikud kulud kokku.
Ühendmäärus 2014–2020§ 9 lõige 5 Projekti üldkuludeks loetakse järgmised kulud:1) bürootarvete kulud;2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine;4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud;5) ruumide rentimine;6) valveteenus;7) maamaks;8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu juhul, kui projekti jaoks on eraldi pangakonto;9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel.§ 4 lõige 6 Projekti administreerimiseks loetakse järgmised tegevused:
61
1) raamatupidamine;2) sekretäri- ja personalitöö;3) hankespetsialisti tegevus;4) haldustöötaja tegevus;5) infotehnoloogi tegevus;6) muu abistav töö.
Ühendmäärus 2014–2020§ 9. Ühtse määra alusel projekti kaudsete abikõlblike kulude hüvitamine(1) Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha projekti kaudsete kulude hüvitamist ühtse määra alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja lõike 5, artikli 68 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 4 kohaselt.
14.4.1. Kaudsete kulude kuluhüvitusviiside valikLihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse andmine tuleb sätestada TAT õigusaktis ning konkreetse toetuse saaja projektile kohaldumisel fikseeritakse selline toetuse väljamaksmise kord ka TROs. Juhul kui seda ei ole eelnevalt tehtud, siis toetust lihtsustatud hüvitamisviiside alusel välja maksta ei saa.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 67 lg 1 on nimetatud võimalikud toetuse andmise vormid (tegelike kulude või kulude lihtsustatud hüvitusviiside alusel).See tähendab, et toetuse andmise vormi valiku teeb liikmesriik (meil RA) ning art 67 lg 6 kohaselt tuleb tegevuse kuludele ja toetuse maksmisele rakendatav meetod sätestada tegevuse toetuse tingimuste dokumendis (meil siis TAT-s ning konkreetsele toetuse saaja projektile kohaldumisel fikseeritakse selline toetuse väljamaksmise kord ka TROs).
Erandid, mille puhul valikuvabadus puudub, on toodud:1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 67 lg 4 (kui projekti
elluviimiseks on toetatavad tegevused tervikuna teenusena sisse ostetud, on toetust lubatud anda ainult tegelike kulude alusel);
2) ESF määruse nr 1304/2013 art 14 lg 4, mille kohaselt tuleb toetus maksta välja vaid lihtsustatud hüvitamisviiside alusel, kui tegemist on ESF vahenditest rahastatava projektiga, millele määratud toetus on kuni 50 000 eurot, v.a. riigiabi andmisel, kui riigiabi reeglistiku kohaselt saab abi anda vaid osakaaluna tegelikult tehtud kuludest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 68 lg 1 sätestab, et kui tegevuse elluviimisel tekib kaudseid kulusid, võib need arvutada kindla määrana - 15%, 25% või 40% (40% ainult ESF).
Siseriiklikult on kaudsetest kuludest piiratud üldkulude hüvitamine. Ühendmääruse § 4 p 9 kohaselt on üldkulud mitteabikõlblikud, välja arvatud kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel või riigiabina toetuse andmisel.Seega on TATis kaks võimalust kaudsete kulude hüvitamise kehtestamiseks:
1) lubada kaudsete kulude hüvitamine ühtse määra alusel või siis 2) üldse mitte lubada hüvitada üldkulusid kaudsete kulude alusel, vaid võimaldada maksta
projekti administreerimiskulud tegelike kulude alusel.
Erinevate lihtsustatud kuluhüvitusviiside võimaluste kombineerimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 67 lg 3, mille kohaselt võib projekti kulusid hüvitada mitme lihtsustatud kuluhüvitamisviisi alusel tingimusel, et ei hüvitata sama kulu ja tegevust erinevate viiside alusel (sarnast tüüpi toetuse saajate ühelaadsete tegevustega seotud kulusid hüvitatakse ühte moodi ning üht ja sama kulu ei hüvitata topelt).
.
62
Allikas: Rahandusministeeriumi 21.04.2015 vastus Lihtsustatud kuluhüvitusviiside valik (Margit Karu [email protected])
Ühendmäärus 2014–2020§ 6. Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse andmise üldpõhimõtted
14.4.2. Kaudsete kulude hüvitamisviiside rakendamine kombineeritultErinevate lihtsustatud kuluhüvitusviiside võimaluste kombineerimist reguleerib ÜSM art 67 lg 3, mille kohaselt võib projekti kulusid hüvitada mitme lihtsustatud kuluhüvitamisviisi alusel tingimusel, et ei hüvitata sama kulu ja tegevust erinevate viiside alusel, st, et sarnast tüüpi toetuse saajate ühelaadsete tegevustega seotud kulusid hüvitatakse ühte moodi ning üht ja sama kulu ei hüvitata topelt.
14.4.3. Kaudsete kulude hüvitamisel ühtse määra rakendamine tagasiulatuvaltRE: Guidance on simplified costs In line with Article 67(6) CPR, the document setting out the conditions for support for each operation has to set out the method to be applied for determining the costs of the operation and the conditions for payment of the grant.Section 5.1 of the Commission services’ guidance on Simplified Cost Options therefore provides that "Simplified cost options have to be defined ex-ante and must be included for example in the call for proposals or at the latest in the document setting out the conditions for support.”Defining simplified costs options 'ex ante' means defining them 'in advance' and at the latest at the time of (and in) the document setting out the conditions for support.The CPR does not exclude the possibility of accepting the use of simplified costs options set out in a grant letter for an operation for which implementation has already started.On the basis of the above, beneficiaries who are already implementing operations before the conditions for support have been set out in the grant decision, may use simplified cost options, provided that the national authorities ensure equal treatment between all beneficiaries concerned.
Tagasiulatuvalt saab jõustada ainult ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist (15% ja 40%) kui TAT-s või TORT-s on abikõlblikkuse algusaeg sätestatud tagasiulatuvalt. Aga seda ei saa teha varasemalt kui 1.september 2014 ehk alates siseriikliku seadusandluse (ühendmäärus) kehtimahakkamisest, millega sätestatakse liikmesriigis vastav lihtsustatud kulude kasutamise reeglistik. Ehk enne 01.09.2014 ei ole ühtegi kulu võimalik hüvitada ühtse määra alusel.Ühikuhinnad ja kindlasummalised maksed tuleb kehtestada ainult etteulatuvalt, tagasiulatuv jõustamine ei ole võimalik.
Allikas: Vastus Rahandusministeeriumi ([email protected] [email protected] ) 29.12.2014 küsimusele Euroopa Komisjonilt ühtse määra tagasiulatuvuse kohta, [email protected] [mailto:[email protected]]
14.5. Ühikuhindade alusel kulude hüvitamineÜhikuhindade kehtestamise eesmärk on lihtsustada RÜ ja TS vahelist kulude tõendamist/rahade liikumist.Võimalik on kasutada kahte tüüpi ühikuhindu:
1) Kulupõhised ühikuhinnad ehk mille suurus ei sõltu toetuse saaja tüübist.a) Ülevõetavad ühikuhinnad
Siia kuuluvad ka Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud ühikuhinnad (näiteks Horisont 2020 ja LIFE programm, milles kasutatavaid ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamise metoodikaid võivad kõik liikmesriigid sama tüüpi tegevuste ja toetuse saajate puhul ilma
63
eelnevat analüüsi tegemata kasutusele võtta. Ülevõetavat metoodikat tuleb rakendada samasugustel tingimustel, kui on sätestatud ülevõetavas programmis). Ülevõtjal tuleb analüüsida ülevõetava ühikuhinna kasutamise metoodika, hinnates, kas see sobib tegevuse ja sihtgrupiga, millele ülevõetavate ühikuhinda ja metoodikat soovitakse kohaldada
b) Kehtestatavad ühikuhinnadEt kehtestada uus ühikuhind, peab läbi viima tegelikel usaldusväärsetel kuludel või statistilistele andmetele või muule objektiivsele teabele põhineva analüüsi.
2) riigisiseste üldaktidega sätestatud ühikuhinnad.Toetuse andmisel võib kasutada riigi tegevuste jaoks väljatöötatud ühikuhindu, millised peavad olema fikseeritud seaduses või määruses. Toetuse jaoks saab neid kasutada ainult täpselt samas suuruses. Kui soovitakse sellise ühikuhinna suurust muuta, siis ei ole tegemist enam riigi jaoks väljatöötatud ühikuhinnaga, vaid uue ühikuhinnaga, mille väljatöötamisel peab järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 67 lg 5 p a sätestatud reegleid.
Seda, kui kehtestatud ühikuhinna summa kantakse edasi kellelegi TS-i poolt, või mis TS ja tema töövõtjate või muude isikute vahel toimub, struktuurivahendite õigusaktid ei reguleeri (va kui meetme tingimustesse on miskit sisse kirjutatud). Seega ei kuulu kontrolli ja auditeerimise ulatusse see, kuidas ja mis ulatuses (kas suuremas või väiksemas summas) TS ühikuhinnana saadud vahendid kolmandatele osapooltele edasi kannab. Kontrolli ja auditeerimise ulatusse kuulub ühikuhinna kehtestamise metoodika ja ühiku väljatöötamine ning selle metoodika rakendamine toetuse väljamaksmisel.
Ühendmäärus 2014–2020§ 7. Standardiseeritud ühikuhinna alusel abikõlblike kulude hüvitamine(1) Toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas võib näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b ja artikli 67 lõike 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 4 kohaselt.
64
Recommended
