Download pptx - Olla või mitte olla?

Transcript
Page 1: Olla või mitte olla?

Olla või mitte olla?

Lembit ValiOÜ Energiasalv juhatuse liige

Energiasalv

Page 2: Olla või mitte olla?

Lühikokkuvõte• Pumphüdroakumulatsioonielektrijaam (PHAJ) koostöös 1,000 MW tuuleparkide ning

gaasijaamaga on odavam planeeritavast 270 MW põlevkiviplokist 57 EUR/MWh võrra

• PHAJ on Eesti elektritarbimise tipukoormuse katmiseks umbes 2 korda odavam variant kui sama võimsusega gaasijaam koos LNG terminaliga, arvestamata säästu teede remondist

• PHAJ rajamisel väljatav graniit asendab teedeehituses kasutatava lubjakivi ja vähendab teede remondikulusid määras (50 MEUR/ a), mis on samas suurusjärgus PHAJ subsiidiumiga (34,5 MEUR/ a 270 MW puhul kuni 63,9 MEUR/ a 500 MW puhul)

• PHAJ kui taastuvenergiat integreeriva ja regiooni energiajulgeolekut suurendava objekti subsideerimist on võimalik rahastada EL fondidest ja/ või CO2 oksjonituludest

• Müüt tuumaenergeetika odavusest on murdumas. Sealjuures arvutustes ei ole arvestatud ühiskonnale tervikuna lisanduvate kulutustega tuumaenergeetika väljaehitamiseks vajaliku taristu loomisel.

2

Energiasalv

Page 3: Olla või mitte olla?

EnergiasalvEesti elektrisüsteemi tootmisvõimuste nappus

Allikas: Elering, Eesti elektrisuesteemi tootmisseadmete piisavuse aruanne 2010 a.

Eleringi prognoosi järgi on aastaks 2020. Eestis 364 MW tootmisvõimsuste nappus

Page 4: Olla või mitte olla?

Energiasalv

Page 5: Olla või mitte olla?

Energia sõlumatus

Omad jaamad

Omad tipujaamad

Omad tipujaamad Kallis tipp NPS* naabritelt

NPS naabritel piisavad võimsused

ning ühendused

OK

Sõltuvus Venemaast

Omad reguleerjaamad

Omad reguleerjaamad

Reguleerivad NPS naabrid

NPS naabritel piisavad võimsused

ja ühendused

OK Reguleerimine Eesi tarbijate arvelt

Sõltuvus Venemaast

Turupõhine import

Sõltuvus VenemaastEhitame ühendused NPS naabritega

Balti turupiirkonnas piisavalt võimsusi

OKKallis,

Piiramised

Sõltuvus Venemaast

Elektrienergiajulgeolek: võimalikud valikud

5

jah ei

jah ei jah ei

jah ei

jah ei

jah ei

jah ei

* NPS – NordPool Spot

Omad jaamad või sõltuvus Venemaast

jah eijah ei

Eelistatuim variant

Energiasalv

Page 6: Olla või mitte olla?

Energiajulgeoleku tagamine turutingimustes.

• Kas teiste riikide tarbijad maksavad kinni meie elektritarbimise võimaluse tulevikus?

• Elektribörsil konkureerivad tootjad muutuvkulupõhiste hindadega.

• Reservid ammenduvad lähiajal.• Uusi tootmisvõimsusi ehitatakse ainult subsiidiumite toel

või oma tarbimise rahuldamiseks.• Projektide ettevalmistamise ja ehituse aeg 10 aastat.

• Järeldus: Eestis on vaja investeerida elektritootmisse.

Energiasalv

Page 7: Olla või mitte olla?

Soome tarbimine ja tootmine.Energiasalv

Page 8: Olla või mitte olla?

Võrreldavad tootmisviisid.

• Tuuleenergia+pumphüdroakumulatsioonjaam• Põlevkivi uued plokid• Gaasielektrijaam• Tuumaelektrijaam

• Koostootmine omab eelistust iga võimaliku stsenaariumi korral

Energiasalv

Page 9: Olla või mitte olla?
Page 10: Olla või mitte olla?

Elektritarbimise katmise graafik 2023.a

• PHAJ on ideaalne tipptarbimise katmiseks, kuna investeerimiskulu MW kohta on madalaim võrreldes alternatiividega (nt. gaasijaam)

• Gaasijaam ei lahenda tipu katmise probleemi, kuna tipu ajal on reeglina külmad ilmad ning gaasi tarbimine on maksimaalne, seega nii suurt kogust nagu jaam vajaks ei ole võrgust tehniliselt võimalik anda

– Gaasi tarne Venemaalt ei ole kindel• Prognoositud suurim tarbimine on 1 800 MW tunnis1), seega tipujaama maksimaalne võimsus on 480 MW• PHAJ planeeritud võimsus on 500 MW, mis kataks tipukoormuse

101) Elektri tarbimine on prognoositud kasvama 1,1% aastas kuni 2023.a

Energiasalv

Page 11: Olla või mitte olla?

Energiasalv

-478 -8

97

-1 9

32

-153 -249

-61

-3 7

71

-5 000

-4 000

-3 000

-2 000

-1 000

0

1 000

5

PHAJ & tuul või põlevkiviplokkKahe stsenaariumi kulude võrdlus

Tuule stsenaarium Põlevkivi stsenaarium

EUR

m

EUR

m

-672

-1 3

35

-430 -1

08

618

-1 9

28

-5 000

-4 000

-3 000

-2 000

-1 000

0

1 000

Page 12: Olla või mitte olla?

PHAJ koos tuuleparkidega vs põlevkiviplokk

• 270 MW võimsusega PHAJ koostöös 500 MW maismaa, 500 MW avamere tuuleparkide ning gaasijaamaga võivad palju efektiivsemalt ning odavamalt asendada ühte planeeritavat põlevkiviplokki ning tagada 270 MW neto baaskoormust, tootes samas 58% ehk 1,165 GWh rohkem elektrit

• Tootes 114 GWh elektrit töötaks gaasijaam ainult 423 tundi ehk ajal, kui tuult ei ole pikaajaliselt

– Tuuleparkide toodangu prognoosimiseks on kasutatud reaalseid Hiiumaa tuuleandmeid (mõõdetud 2009. aastal) ning Siemensi 3,6 MW võimsuskõverat 12

PHAJ, tuuleparkide & gaasijama simuleeritud toodang

MW

h

Energiasalv

Page 13: Olla või mitte olla?

Energiasalv

800

900

1 000

1 100

1 200

1 300

1 400

1 500

1 600

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

Tipuperioodi keskmine päevagraafik 2023.a

7

PHAJ toodab elektrit

Elektri baastootmine 1 320 MW

tunnid

PHAJ pumbab

vett ülesse

PHAJ suudab katta elektri tarbimise tippe päevadel, mil tarbimine ületab baaskoormuse, salvestades elektrit madala tarbimise (ning madalate elektrihindade) ajal ning tootes vajalikku elektrit tiputundidel

MW

h/h

Page 14: Olla või mitte olla?

Energiasalv

-241

376

-406-500

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

500

PHAJ PHAJ koos teede remondi säästuga

GaasijaamEU

R m

PHAJ võrdlus gaasijaamaga tipukoormuse katmiseks

Arvestades teede remondi kulude säästu, mis tekkib graniidi kasutamisel, PHAJ on ühiskonna jaoks positiivse nüüdisväärtusega projekt

Tipukoormuse ajal gaasi tarbimine on maksimaalne, seega gaasi tarne ei ole kindel: gaasi tarnete kindlustamiseks peaks ehitama LNG terminal, mis tunduvalt suurendab projekti eelarvet 8

PHAJ GaasijaamVõimsus MW 500 500

1 MW maksumus, EUR tuh 0,608 0,520

Investeering, EUR tuh 303 821 260 000

LNG terminal, EUR tuh 0 200 000

Investeering kokku, EUR tuh 303 821 460 000

Elektri tootmine, MWh 224 786 242 075

Tulu elektri müügist, EUR tuh 15 326 16 387

Elektri tarbimine, MWh 302 198 0

Kulu elektri ostust, EUR th 15 773 0

Gaasi tarbimine, 1000 m3 0 65 074

Gaasi hind, EUR / 1000 m3 235,4

Gaasi kulu aastas 0 15 318

Opereerimiskulu 4 557 5 421

Kulud aastas, EUR tuh 5 007 4 353

Nüüdisväärtus, EUR tuh -241 457 -405 750

Teede remondi kulude sääst graniidi kasutamise tõttu aastas, EUR tuh 49 572 0

Nüüdisväärtus arvestades teede remondi kulude säästu, EUR tuh 376 325 -405 750

Alternatiivide kulude võrdlus

Page 15: Olla või mitte olla?

3 897

3 278 3 563

3 0673 340

3 774

2 7783 205

3 927

3 998 4 506 4 510

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

2011 2013 2013 2014 2015 2015 2016 2017 2018 2022 2023 2023

Overnight investment costs NPP

T

3

Argentina 750 MW PHWR

Slovakkia 951 MW VVER

Finland1 600 MW

PWR

France 1630 MW

PWR

Brazil1 405 MW

PWR

Bulgaria2 120 MW

VVER

Romania1 440 MW

Candu

Turkey4 800 MWVVER

Netherlands1 650 MW

PWR

Hungary1 120 MWPWR

Switzerland 1 600 MWPWR

EUR

th /

MW

inst

alle

d

Development stage of the plantsUnder constructionPlanning

Czech Rep.1 150 MW

PWR

Energiasalv

Page 16: Olla või mitte olla?

Comparison of costs across technologies

• Present value of the subsidy payments is calculated and divided by the amount of electricity generated during this period

– Nuclear -1 000 MW; CCGT gas – 270 MW; wind - 500 MW; balanced wind – 500 MW onshore, 500 MW offshore wind & 270 MW hydro pump storage & 270 MW gas power plant; oilshale - 300 MW

• The present value of costs for 1 MWh generated is compared across different technologies16

Nuclear Gas Wind Balanced Wind Oilshale

Support scheme per MWh69 EUR

per MWh

67 EUR per

MWh

53,7 EUR per

MWh

53,7 EUR per EUR for wind;

16 EUR per MW installed for

balance

16 EUR per MW installed

Time of support, years 20 20 12 12 for wind,20 -balance 20

Present value of support, EUR m 7 178 1 804 840 2 546 478Years of operation 40 30 30 30 30Power generation during operation, TWh 320,0 64,8 49,9 95,8 64,8

Subsidy EUR/MWh 22,4 27,8 16,8 26,6 7,4CO2 costs, EUR per MWh 13,8Loss from not producing oil 29,8External cost of oilshale 7,1Decrease of expenses for roads’ repair -6,4

Total cost EUR/MWh 22,4 27,8 16,8 20,1 58,2

Comparison of subsidy levels for different types of generation

Note: capital cost is assumed 5% for wind and oilshale and 8% for nuclear; oilshale net capacity is 90% of gross capacity (e.g. 270 MW vs 300 MW); subsidy for intalled oilshale capacity is calculated based on 8 000 working hours per year and CO2 price of 30EUR per ton; generation of oilshale PP is calculated assuming 8 000 working hours per year. There is no cap for subsidy for wind energy per produced MWh.

PV of costs: EUR/ MWh

Nuclear is more expensive than balanced wind

*including social-economic costs

Nuclear Gas CCGT

Wind WindBalanced

Oilshale*0

10

20

30

40

50

60

22.427.8

16.8 20.1

58.2

Energiasalv

Page 17: Olla või mitte olla?

Tuuma subsii...

-8,000

-7,000

-6,000

-5,000

-4,000

-3,000

-2,000

-1,000

0

-7,1

78

-8,000

-7,000

-6,000

-5,000

-4,000

-3,000

-2,000

-1,000

0

-478

-897 -1

,932

-153

-249

-61

-3,7

71

-8,000

-7,000

-6,000

-5,000

-4,000

-3,000

-2,000

-1,000

0

1,000

-672 -1

,335

-430

-108

618

-1,9

28

17

Erinevate tehnoloogiate võrdlusStsenaariumite kulude nüüdiväärtuste võrdlus

Tuule stsenaarium Põlevkivi stsenaarium

EUR

m

EUR

m

Tuuma

EUR

m

CCGT

CCGT subsii...

-1 804

Energiasalv

Page 18: Olla või mitte olla?

Energia salvestamise tehnoloogiad

18

EnergiaSalv

Allikas: Emerging Energy Research, presentatsioon Energy Storage Forum Europe 2010 konverentsil

Energiasalv

Page 19: Olla või mitte olla?

19

Hüdroakumulatsioonijaam – efektiivseim lahendus balansseerimiseks ja energeetilise julgeoleku tagamiseks

Planeeritud võimsus 500 MW

Hinnanguline investeering 304 miljonit EUR: 608 tuhat EUR/MW

Järgmised sammud:Kokku leppida finantseerimise skeem

Geoloogilised uuringud, vee erikasutusluba

Rajada graniidi klaster koostöös Eesti Maanteeametiga

Teostatud:ǺF eeluuring jaama ehituseks

Merevee veehaarde eelprojekt

Kavatsuste protokoll Tallinna Sadamaga on alla kirjutatud

Optimaalne logistiline asukoht graniidi realiseerimiseks

Ülemine veehoidla on Soome laht

Vastavalt detailplaneeringule on sadama territoorium tööstusmaa

Kavatsuste protokoll MKM-ga on alla kirjutatud

Detailplaneering ja KSH on algatatud

HüdroakumulatsioonijaamLühiülevaade

Energiasalv

Page 20: Olla või mitte olla?

Tänan kuulamast!Küsimused?

• Minu kontaktid: [email protected] telefon 5163600

• Täiendav materjal OÜ energiasalv kodulehel www.energiasalv.ee

Energiasalv


Recommended